EUROOPA KOMISJON

Brüssel,5.6.2020

COM(2020) 225 final

2020/0112(APP)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

–viia ameti asutamismääruse teatud sätted kooskõlla Euroopa Parlamendi, ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta detsentraliseeritud ameteid käsitlevale ühisavaldusele lisatud ühise lähenemisviisiga (edaspidi „ühine lähenemisviis“) 5 , et parandada ameti tegevuse tõhusust, asjakohasust ja juhtimist;

–täpsustada, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist hõlmab ameti tegevusala liidu kogu pädevust ning seetõttu ka kriminaalasjades toimuva politsei- ja õigusalase koostöö teemavaldkondi.

Ehkki tegemist on ühendusest liidu teinud Lissaboni lepingu jõustumise otsese õigusliku tagajärjega, väärib see siiski asutamismääruses sõnaselget sätestamist, et täielikult kajastada ameti asjakohasust liidu institutsioonide, organite, ametkondade ja asutuste ning liikmesriikide abistamisel põhiõigustega seotud küsimustes.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Järelhindamised

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanekul ei ole mõju eelarvele, kuna ametile ei panda lisaülesandeid ja selle volitused jäävad samaks.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2020/0112 (APP)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 352,

ja Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 6 ,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (edaspidi „amet“) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 168/2007 7 , et anda seoses põhiõigustega abi ja teadmisi liidu institutsioonidele, organitele, ametkondadele ja ametitele ning liikmesriikidele.

(2)Selleks, et selgemini määratleda ameti tegevuse ulatus ning parandada selle juhtimist ja tõhusust, tuleb täpsustada ja ajakohastada määruse (EÜ) nr 168/2007 teatud sätteid, muutmata seejuures ameti eesmärki ja ülesandeid.

(3)Esiteks, et igakülgselt kajastada ameti asjakohasust liidu institutsioonide, organite, ametkondade ja asutuste ning liikmesriikide abistamisel põhiõigustega seotud küsimustes, tuleb määruses täpsustada, et alates Lissaboni lepingu jõustumisest hõlmab ameti tegevusala liidu kogu pädevust, sealhulgas kriminaalasjades tehtavat politsei- ja õigusalast koostööd.

(4)Lisaks sellele on vaja määruses (EÜ) nr 168/2007 teha mõningaid sihipäraseid tehnilist laadi muudatusi, et ameti juhtimine ja tegevus oleks kooskõlas Euroopa Parlamendi, ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta detsentraliseeritud ameteid käsitlevale ühisavaldusele lisatud ühises lähenemisviisis (edaspidi „ühine lähenemisviis“) 8 ette nähtud põhimõtetega. Määruse (EÜ) nr 168/2007 ühises lähenemisviisis sätestatud põhimõtetega kooskõlla viimine puudutab ameti konkreetset tööd ja olemust ning selle eesmärk on lihtsustada ameti tegevust, parandada selle juhtimist ja suurendada tõhusust.

(5)Esiteks, ameti tegevusvaldkondade määratlus peaks põhinema üksnes ameti mitmeaastasel programmdokumendil. Praegune lähenemisviis, mille puhul kehtestatakse iga viie aasta tagant paralleelselt ulatuslik temaatiline mitmeaastane raamistik, tuleks lõpetada, kuna see on olnud üleliigne alates 2017. aastast, mil amet on igal aastal võtnud vastu mitmeaastase programmdokumendi, et täita komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 9 (millele järgnes komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/715 10 ). Liidu poliitilisest kavast ja sidusrühmade vajadustest lähtuvalt sätestatakse mitmeaastases programmdokumendis selgelt valdkonnad ja konkreetsed projektid, millega amet kolme aasta vältel tegeleb. See peaks võimaldama ametil oma tööd ja temaatilist tähelepanukeset teatavaks ajaks planeerida ning kohandada seda iga-aastaselt vastavalt esilekerkivatele prioriteetidele.

(6)Teiseks, mitut määruse (EÜ) nr 168/2007 sätet tuleks muuta selleks, et tagada asutuse haldusnõukogu parem juhtimine ja toimimine.

(7)Arvestades haldusnõukogu olulist järelevalverolli peaks selle liikmetelt lisaks sõltumatusele, põhiõiguste valdkonna teadmistele ja juhtimiskogemusele nõudma ka asjakohaste haldus- ja eelarvealaste oskuste olemasolu.

(8)Täpsustada tuleks, et ehkki haldusnõukogu liikmeid ja asendusliikmeid ei saa uuesti ametisse nimetada järjestikusteks perioodideks, peaks olema võimalik nimetada endist liiget või asendusliiget ametisse üheks või mitmeks mittejärjestikuseks ametiajaks. Kui ühest küljest õigustab järjestikuseks ametiajaks ametisse nimetamise keelamist liikmete sõltumatuse tagamine, siis teisest küljest lihtsustaks liikmete mittejärjestikuseks ametiajaks uuesti ametisse nimetamise lubamine liikmesriikidel sobivate, kõikidele vajalikele nõuetele vastavate liikmete ametisse määramist.

(9)Seoses haldusnõukogu liikmete asendamisega tuleks täpsustada, et alati, kui ametiaeg lõpeb enne viie aasta möödumist, s.t mitte üksnes juhul, kui liige ei ole enam sõltumatu, vaid ka muudel juhtudel, näiteks ametist lahkumise või surma korral, on uus liige ametis kuni oma eelkäija viieaastase ametiaja lõpuni, välja arvatud juhul, kui eelkäija ametiaja lõpuni on vähem kui kaks aastat, millisel juhul võib hakata kulgema uus viieaastane ametiaeg.

(10)Selleks, et saavutada kooskõla institutsioonidesisese olukorraga, tuleks ameti haldusnõukogule anda ametisse määrava asutuse volitused. Need volitused tuleks direktorile edasi delegeerida, välja arvatud direktori ametisse nimetamisel. Haldusnõukogu peaks kasutama ametisse määrava asutuse volitusi ameti töötajate suhtes üksnes erandlike asjaolude korral.

(11)Selleks, et ennetada ummikseise ja lihtsustada hääletamiskorda juhatuse liikmete valimisel, tuleks sätestada, et haldusnõukogu valib juhatuse liikmed haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete häälteenamusega.

(12)Lõpetuseks, et viia määrus (EÜ) nr 168/2007 ühise lähenemisviisiga veelgi paremini kooskõlla ja suurendada haldusnõukogu võimet teha järelevalvet ameti haldus-, tegevuse ja eelarvejuhtimise üle, tuleb anda haldusnõukogule lisaülesandeid ja täpsustada juhatuse ülesandeid. Haldusnõukogu lisaülesannete hulka peaks kuuluma julgeolekustrateegia, sealhulgas liidu salajase teabe käitlemise eeskirjade, kommunikatsioonistrateegia ning haldusnõukogu ja teaduskomitee liikmete huvide konfliktide ohjamist ja ärahoidmist käsitlevate eeskirjade vastuvõtmine. Selgelt tuleks sätestada, et juhatuse ülesanne teha järelevalvet haldusnõukogus vastuvõetavate otsuste ettevalmistamise üle hõlmab eelarve- ja personalitööga seotud küsimuste kontrollimist. Lisaks sellele tuleks juhatusele teha ülesandeks võtta vastu direktori koostatud pettusevastane strateegia ning tagada kohaste järelmeetmete võtmine pärast Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri tehtud auditeid ja uurimisi. Samuti tuleks sätestada, et vajaduse korral võib juhatus kiireloomulistes küsimustes teha haldusnõukogu nimel esialgseid otsuseid.

(13)Selleks, et lihtsustada teaduskomitee liikmete asendamise senist korda, peaks haldusnõukogul olema lubatud nimetada järelejäänud ametiajaks ametisse reservliikmete nimekirjas järjekorras järgmine isik, kui teaduskomitee liige tuleb asendada enne tema ametiaja lõppu.

(14)Kuna ameti direktori ametisse nimetamise menetlus näeb ette väga hoolika valiku ja sageli on võimalikke valikukriteeriumidele vastavaid kandidaate vähe, siis peaks direktori ametiaega saama pikendada kuni viie aasta võrra. Arvestades ka ametikoha tähtsust ja seda, et asjaomane menetlus on põhjalik, hõlmates Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni, peaks menetlus algama kaheteistkümne kuu jooksul enne ametiaja lõppu.

(15)Lisaks, et suurendada direktori volituste ja seega ameti tegevuse stabiilsust, peaks suurendama direktori ametist vabastamise ettepaneku tegemiseks praegu nõutavat haldusnõukogu liikmete ühekolmandikulist häälteenamust kahekolmandikulise häälteenamuseni. Lõpetuseks, et täpsustada direktori üldist vastutust ameti haldusjuhtimise eest, tuleks sõnaselgelt sätestada, et direktori kohustus on viia ellu haldusnõukogu poolt vastu võetud otsused, koostada ameti pettusevastane strateegia ning näha pärast sise- või välisauditite aruandeid ning OLAFi või Euroopa Prokuratuuri uurimisi ette tegevuskava järelmeetmete võtmiseks.

(16)Selleks, et viia määrus (EÜ) nr 168/2007 kooskõlla ühise lähenemisviisiga, tuleb sätestada, et komisjon peaks ametit iga viie aasta järel hindama.

(17)Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 168/2007 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 168/2007 muudatused

Määrust (EÜ) nr 168/2007 muudetakse alljärgnevalt.

(1)Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

 
Reguleerimisala

1.Amet täidab oma ülesandeid käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks liidu pädevuse piirides.

2.Oma ülesannete täitmisel järgib amet põhiõigusi, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6.

3.Amet tegeleb põhiõiguste küsimustega liidus ja selle liikmesriikides, kui need rakendavad liidu õigust.“

(2)Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)    viib läbi teadusuuringuid ja -vaatlusi, ettevalmistavaid ja teostatavusuuringuid, võtab nimetatud töödest osa või toetab neid, tehes seda – vajaduse korral ja kui see on kooskõlas tema prioriteetide ja mitmeaastase tööprogrammiga – ka Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel;“;

(b)lisatakse lõiked 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„3.    Teaduskomiteega konsulteeritakse enne lõike 1 punktis e osutatud aruande vastuvõtmist.

4. Amet saadab lõike 1 punktides e ja g osutatud aruanded hiljemalt 15. juunil Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.“

(3)Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Tegevusvaldkonnad

Amet täidab oma ülesandeid mitmeaastase tööprogrammi alusel ning arvestades vajalikul määral olemasolevate rahaliste ja inimressurssidega.“

(4)Lisatakse artikkel 5a järgmises sõnastuses:

„Artikkel 5a
Mitmeaastane tööprogramm

1.Mitmeaastane tööprogramm peab vastama olemasolevatele rahalistele ja inimressurssidele ning võtma arvesse liidu uurimis- ja statistilist tööd.

2.Direktor esitab mitmeaastase tööprogrammi eelnõu komisjonile ja teaduskomiteele arvamuse andmiseks. Direktor saadab tööprogrammi eelnõu ka liikmesriikide kontaktametnikele.

3.Direktor esitab mitmeaastase tööprogrammi eelnõu haldusnõukogule vastuvõtmiseks pärast seda, kui komisjon ja teaduskomitee on andnud oma arvamuse.

4.Direktor saadab mitmeaastase tööprogrammi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.“

(5)Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.    Iga liikmesriik määrab riiklikuks kontaktametnikuks ühe valitsusametniku.

Riiklik kontaktametnik on asjaomases liikmesriigis ameti peamine kontaktisik.

Eelkõige võivad riiklikud kontaktametnikud esitada direktorile oma liikmesriigi arvamusi mitmeaastase tööprogrammi eelnõu kohta enne selle edastamist haldusnõukogule. Amet edastab riiklikele kontaktametnikele kõik vastavalt artikli 4 lõikele 1 koostatud dokumendid.“

(6)Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Koostöö Euroopa Nõukoguga

Töö kattumise vältimiseks ning vastastikuse täiendavuse ja lisandväärtuse tagamiseks kooskõlastab amet oma tegevuse Euroopa Nõukogu tegevusega, eelkõige mitmeaastase tööprogrammi puhul, ja teeb artikli 10 kohaselt koostööd kodanikuühiskonnaga.

Selleks sõlmib liit vastavalt aluslepingu artiklis 218 sätestatud menetlusele kokkuleppe Euroopa Nõukoguga, et panna alus tihedale koostööle Euroopa Nõukogu ja ameti vahel. Nimetatud kokkulepe hõlmab sõltumatu isiku nimetamist Euroopa Nõukogu poolt ameti haldusnõukokku ja juhatusse vastavalt artiklitele 12 ja 13.“

(7)Artikli 10 lõikes 4 asendatakse punkt a järgmisega:

„a)    haldusnõukogule artikli 5a kohaselt vastuvõetava mitmeaastase tööprogrammi kohta soovituste tegemiseks;“.

(8)Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„1.    Haldusnõukogu moodustatakse järgmistest isikutest, kellel on asjakohane kogemus avaliku või erasektori organisatsioonide juhtimise alal, haldus- ja eelarvealased oskused ning teadmised põhiõiguste valdkonnas:“;

(b)lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„3.    Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on viis aastat. Endise liikme või asendusliikme võib uuesti ametisse nimetada üheks või mitmeks mittejärjestikuseks ametiajaks.

4.    Kui tavaline asendamine või surm välja arvata, lõpeb liikme või asendusliikme ametiaeg ainult siis, kui ta ametist lahkub. Kui liige või asendusliige siiski ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumidele, lahkub ta kohe ametist ning teavitab sellest komisjoni ja ameti direktorit. Niisugustel liikme tavapärasest asendamisest erinevatel juhtudel nimetab asjaomane osapool järelejäänud ametiajaks ametisse uue liikme või asendusliikme. Asjaomane osapool nimetab samuti järelejäänud ametiajaks uue liikme või asendusliikme, kui haldusnõukogu on ühe kolmandiku oma liikmete või komisjoni ettepanekul teinud kindlaks, et vastav liige või asendusliige ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumidele. Juhul kui järelejäänud ametiaeg on lühem kui kaks aastat, võib uue liikme või asendusliikme volitusi pikendada kogu viieaastaseks ametiajaks.

5.    Haldusnõukogu valib oma liikmete seast, kes on ametisse nimetatud vastavalt lõike 1 punktile a, esimehe, aseesimehe ja kaks muud artikli 13 lõikes 1 osutatud juhatuse liiget kahe ja poole aastaseks ametiajaks, mida võib uuendada ühe korra.

Haldusnõukogu esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu lõike 1 punktides a ja c osutatud liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Artikli 13 lõikes 1 osutatud kaks muud juhatuse liiget valitakse haldusnõukogu lõike 1 punktides a ja c osutatud liikmete häälteenamusega.“;

(c)lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

(a)punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)    võtab vastu ameti mitmeaastase tööprogrammi;

b)    võtab vastu artikli 4 lõike 1 punktides e ja g osutatud aastaaruanded, milles eelkõige viimasena nimetatus võrreldakse saavutatud tulemusi mitmeaastase tööprogrammi eesmärkidega; “;

(b)punkt e asendatakse järgmisega:

„e)    kasutab kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 7a ja 7b ameti personali suhtes volitusi, mis on antud ametisse määravale asutusele nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (edaspidi „personalieeskirjad“)  11 ning töölepingute sõlmimiseks volitatud asutusele muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse määrava asutuse volitused“);“;

(c)lisatakse punktid m–o järgmises sõnastuses:

„m)    võtab vastu julgeolekustrateegia, sealhulgas liidu salajase teabe vahetamise eeskirjad;

n)    võtab vastu oma liikmete ja teaduskomitee liikmetega seotud huvide konfliktide ärahoidmist ja ohjamist käsitlevad eeskirjad;

o)    võtab vastu artikli 4 lõike 1 punktis h osutatud kommunikatsioonistrateegia ja ajakohastab seda korrapäraselt.“;

(d)lisatakse lõiked 7a ja 7b järgmises sõnastuses:

„7a.    Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikli 110 lõikega 2 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse määrava asutuse volitused direktorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib delegeeritud volitused peatada. Direktor võib need volitused edasi delegeerida.

7b.    Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse ajutiselt peatada direktorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse määrava asutuse volitused ning kasutada kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mis tahes muule töötajale peale direktori.“;

(e)lõiked 8 ja 9 asendatakse järgmisega:

„8.    Üldjuhul võetakse haldusnõukogu otsused vastu kõigi liikmete häälteenamusega.

Lõike 6 punktides a–e, g, k ja l osutatud otsused võetakse vastu kõikide liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikli 25 lõikes 2 osutatud otsused võetakse vastu ühehäälselt.

Igal haldusnõukogul liikmel või tema puudumise korral tema asendusliikmel on üks hääl. Esimehel on otsustav hääl.

Euroopa Nõukogu määratud isik võib hääletada üksnes lõike 6 punktides a, b, ja k osutatud otsuste puhul.

9.    Esimees kutsub haldusnõukogu kokku kaks korda aastas, piiramata võimalust erakorralisteks koosolekuteks. Esimees kutsub erakorralisi koosolekuid kokku omal algatusel või komisjoni või vähemalt ühe kolmandiku haldusnõukogu liikmete taotlusel.“

(9)Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Juhatus

1.    Haldusnõukogu abistab juhatus. Juhatus teeb järelevalvet haldusnõukogus otsuste vastuvõtmiseks vajaliku ettevalmistava töö üle. Eelkõige kontrollib juhatus eelarve- ja personalitööga seotud küsimusi.

2.    Lisaks sellele teeb juhatus järgmist:

(a)vaatab direktori poolt koostatud eelnõu alusel läbi ameti artiklis 5a osutatud mitmeaastase tööprogrammi ning edastab selle haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

(b)vaatab läbi ameti aastaeelarve projekti ja edastab selle haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

(c)vaatab läbi ameti tegevuse aastaaruande projekti ja edastab selle haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

(d)võtab vastu ameti pettusevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettuseriskiga, võttes arvesse rakendatavate meetmetega seotud kulusid ja kasulikkust ning võttes aluseks direktori koostatud projekti;

(e)tagab sise- või välisauditi aruannetest ja hinnangutest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri uurimistest tulenevate järelduste ja soovituste suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmise;

(f)abistab ja nõustab direktorit haldusnõukogu otsuste rakendamisel eesmärgiga tugevdada järelevalvet haldus- ja eelarvejuhtimise üle, ilma et see piiraks direktori artikli 15 lõikes 4 sätestatud kohustuste täitmist.

3.    Vajaduse korral võib juhatus kiireloomulistes küsimustes teha haldusnõukogu nimel esialgseid otsuseid, sealhulgas ametisse määrava asutuse volituste delegeerimise peatamise kohta vastavalt artikli 12 lõigetes 7a ja 7b osutatud tingimustele ning eelarveküsimuste kohta.

4.    Juhatus koosneb haldusnõukogu esimehest ja aseesimehest, kahest muust haldusnõukogu liikmest, kelle valib haldusnõukogu kooskõlas artikli 12 lõikega 5, ja ühest komisjoni esindajast haldusnõukogus.

Euroopa Nõukogu poolt haldusnõukogusse määratud isik võib osaleda juhatuse koosolekutel.

5.    Juhatuse koosoleku kutsub kokku esimees. Selle võib kokku kutsuda ka ühe juhatuse liikme taotlusel. Juhatus võtab otsuseid vastu kohalolevate liikmete häälteenamusega. Euroopa Nõukogu määratud isikul on hääleõigus küsimustes, mis puudutavad otsuseid, mille puhul võib asjaomane isik artikli 12 lõike 8 kohaselt hääletada haldusnõukogus.

6. Direktor võtab juhatuse koosolekutest osa ilma hääleõiguseta.“

(10)Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.    Teaduskomitee koosneb üheteistkümnest põhiõiguste valdkonnas eriti pädevast sõltumatust isikust. Haldusnõukogu nimetab need üksteist liiget ametisse ja kinnitab paremusjärjestuse alusel reservliikmete nimekirja pärast läbipaistvat kandideerimiskutse avaldamist ja valimisprotseduuri, olles eelnevalt konsulteerinud Euroopa Parlamendi pädeva komiteega. Haldusnõukogu tagab võrdse geograafilise esindatuse. Haldusnõukogu liikmed ei või olla teaduskomitee liikmed. Artikli 12 lõike 6 punktis g osutatud kodukorraga sätestatakse teaduskomiteesse nimetamise üksikasjalikud tingimused.“;

(b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.    Teaduskomitee liikmed on sõltumatud. Neid võib asendada ainult nende omal taotlusel või juhul, kui nad ei saa oma kohustusi alaliselt täita. Kui liige siiski ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumidele, lahkub ta kohe ametist ning teavitab sellest komisjoni ja ameti direktorit. Teise võimalusena võib haldusnõukogu ühe kolmandiku liikmete või komisjoni ettepanekul teatada, et isik ei ole sõltumatu ja kutsuda asjaomase isiku tagasi. Haldusnõukogu nimetab järelejäänud ametiajaks ametisse reservliikmete nimekirjast esimese vaba isiku. Juhul kui järelejäänud ametiaeg on lühem kui kaks aastat, võib uue liikme volitusi pikendada kogu viieaastaseks ametiajaks. Teaduskomitee liikmete nimekiri avalikustatakse ja amet ajakohastab seda oma veebilehel.“

(11)Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.    Direktori ametiaeg on viis aastat.

Kaksteist kuud enne nimetatud ajavahemiku lõppu korraldab komisjon hindamise. Komisjon hindab eelkõige

a) direktori tegevust;

b) ameti kohustusi ja sellele esitatavaid nõudmisi eelseisvatel aastatel.

Komisjoni ettepanekul ja hindamisaruannet arvesse võttes võib haldusnõukogu ühe korra pikendada direktori ametiaega mitte rohkem kui viie aasta võrra.

Haldusnõukogu teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu oma kavatsusest direktori volitusi pikendada. Kuu aega enne seda, kui haldusnõukogu võtab ametlikult vastu otsuse pikendada direktori volitusi, võidakse paluda, et direktor esineks Euroopa Parlamendi pädeva komitee ees avaldusega ning vastaks selle liikmete küsimustele.

Juhul, kui ametiaega ei pikendata, jääb direktor ametisse kuni tema ametijärglase ametissenimetamiseni.

4.    Direktor vastutab

(a)artiklis 4 osutatud ülesannete täitmise eest; koostöös teaduskomiteega eelkõige kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktidega a–h koostatud dokumentide ettevalmistamise ja avaldamise eest;

(b)ameti mitmeaastase tööprogrammi ettevalmistamise ja rakendamise eest;

(c)igapäevaste haldusküsimuste eest;

(d)haldusnõukogu otsuste rakendamise eest;

(e)ameti eelarve täitmise eest vastavalt artiklile 21;

(f)selliste tõhusate järelevalve- ja hindamismenetluste rakendamise eest, mis on seotud ameti tegevuse vastavusega selle eesmärkidele kooskõlas ametialaselt tunnustatud standardite ja tulemusnäitajatega;

(g)kulukate programmide ja tegevuste tulemuslikkuse järelhindamiste käigus tehtud järelduste suhtes järelmeetmete võtmist käsitleva tegevuskava koostamise eest kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2019/715 artikliga 29;

(h)haldusnõukogule järelevalve- ja hindamissüsteemi tulemuste kohta iga-aastase aruandmise eest;

(i)ameti pettustevastase strateegia koostamise ja selle juhatusele heakskiitmiseks esitamise eest;

(j)sise- või välisauditi aruannetes ja hinnangutes esitatud ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimiste käigus tehtud järelduste suhtes järelmeetmete võtmist käsitleva tegevuskava koostamise eest ning tehtud edusammude kohta komisjonile ja haldusnõukogule aruandmise eest;

(k)riiklike kontaktametnikega toimuva koostöö eest;

(l)kodanikuühiskonnaga tehtava koostöö eest, kaasa arvatud põhiõiguste platvormi koordineerimise eest kooskõlas artikliga 10.“;

(b)lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.    Direktori võib teenistuskohustuste rikkumise, mitterahuldavate tulemuste või õigusnormide korduvate või raskete rikkumiste eest enne tema ametiaja lõppu ametist vabastada haldusnõukogu otsusega, mille poolt on kaks kolmandikku kõikidest selle liikmetest, või komisjoni otsusega.“

(12)Artikli 24 lõige 2 jäetakse välja.

(13)Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

(a)pealkiri asendatakse järgmisega:

„Hindamine ja ülevaatamine“;

(b)lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.    [Kuupäevaks, mil möödub viis aastat määruse jõustumisest] ja seejärel iga viie aasta järel korraldab komisjon hindamise, milles keskendutakse eelkõige ameti tegevuse mõjule, tulemuslikkusele ja tõhususele ning töökorraldusele. Hindamise eesmärk on eelkõige selgitada välja vajadus muuta ameti volitusi ja selliste võimalike muudatuste rahalised tagajärjed.

„4.    Komisjon annab hindamistulemustest aru Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.“;

(c)lisatakse lõige 5 järgmises sõnastuses:

„5.    Iga teise hindamise käigus vaetakse ka ameti saavutatud tulemusi, arvestades tema eesmärke, volitust ja ülesandeid, sealhulgas seda, kas ameti tegevuse jätkamine on neid eesmärke, volitust ja ülesandeid silmas pidades endiselt põhjendatud.

(14)Artikkel 31 jäetakse välja.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    Nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 53, 22.2.2007, lk 1).

(2)    Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti väline hindamine, 19. november 2012, https://fra.europa.eu/sites/default/files/fra-external_evaluation-final-report.pdf.

(3)    Teine Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti sõltumatu väline hindamine, 31. oktoober 2017, https://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_uploads/2nd-fra-external-evaluation-october-2017_en.pdf .

(4)    SWD(2019)313.

(5)    Euroopa Parlamendi, ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldus detsentraliseeritud ametite kohta ja ühine lähenemisviis, https://europa.eu/european-union/sites/europaeu/files/docs/body/joint_statement_and_common_approach_2012_et.pdf .

(6)    ELT C […], […], lk […].

(7)    Nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 53, 22.2.2007, lk 1).

(8)    Euroopa Parlamendi, ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldus detsentraliseeritud ametite kohta ja ühine lähenemisviis, https://europa.eu/european-union/sites/europaeu/files/docs/body/joint_statement_and_common_approach_2012_et.pdf .

(9)    Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(10)    Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1).

(11)    Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (personalieeskirjad) (EÜT L 56, 4.3.1968, lk. 1; eestikeelne eriväljaanne, peatükk 1, köide 2, lk 5).