This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52020DC0900
DRAFT AMENDING BUDGET N°8 TO THE GENERAL BUDGET 2020 Increase of payment appropriations for the Emergency Support Instrument to finance the COVID-19 vaccines strategy and for the impact of the Corona Response Investment Initiative Plus
2020. AASTA ÜLDEELARVE PARANDUSEELARVE PROJEKT NR 8 Erakorralise toetuse rahastamisvahendi maksete assigneeringute suurendamine, et rahastada erakorralise toetuse rahastamisvahendist COVID-19 vaktsiinistrateegiat ja suurendada koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus+ mõju
2020. AASTA ÜLDEELARVE PARANDUSEELARVE PROJEKT NR 8 Erakorralise toetuse rahastamisvahendi maksete assigneeringute suurendamine, et rahastada erakorralise toetuse rahastamisvahendist COVID-19 vaktsiinistrateegiat ja suurendada koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus+ mõju
COM/2020/900 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,28.8.2020
COM(2020) 900 final
2020. AASTA ÜLDEELARVE
PARANDUSEELARVE PROJEKT NR 8
Erakorralise toetuse rahastamisvahendi maksete assigneeringute suurendamine, et rahastada erakorralise toetuse rahastamisvahendist COVID-19 vaktsiinistrateegiat ja suurendada koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus+ mõju
Võttes arvesse
–Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 314, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a,
–Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (...), 1 eriti selle artiklit 44,
–Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarvet, 2 mis võeti vastu 27. novembril 2019,
–paranduseelarvet nr 1/2020, 3 mis võeti vastu 17. aprillil 2020,
–paranduseelarvet nr 2/2020, 4 mis võeti vastu 17. aprillil 2020,
–paranduseelarvet nr 3/2020, 5 mis võeti vastu 17. juunil 2020,
–paranduseelarvet nr 4/2020, 6 mis võeti vastu 17. juunil 2020,
–paranduseelarvet nr 5/2020, 7 mis võeti vastu 10. juulil 2020,
–paranduseelarve projekti nr 7/2020, 8 mis võeti vastu 3. juulil 2020,
esitab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2020. aasta eelarve paranduseelarve projekti nr 8/2020.
TULUDE JA KULUDE EELARVESTUSE MUUDATUSED EELARVEJAGUDE KAUPA
Tulude koondarvestuses ja III jaos tehtavad muudatused on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil ( https://eur-lex.europa.eu/budget/www/index-et.htm ).
SISUKORD
1. Sissejuhatus
2. Erakorralise toetuse rahastamisvahendi maksete assigneeringute suurendamine
3. CRII+ga seotud maksete assigneeringute suurendamine
4. Rahastamine
5. Koondtabel mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
2020. aasta paranduseelarve projekti (PEP) nr 8 eesmärk on eraldada maksete assigneeringutena 6,2 miljardit eurot, et võtta arvesse i) erakorralise toetuse rahastamisvahendi (ESI) maksete assigneeringute lisavajadusi, et rahastada COVID-19 vaktsiinide strateegiat, ja ii) ühtekuuluvusega seotud täiendavaid maksevajadusi, mis tulenevad koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus+ (CRII+) 9 vastuvõtmisest.
2.Erakorralise toetuse rahastamisvahendi maksete assigneeringute suurendamine
Kui 2020. aasta aprillis võeti COVID-19 kriisi raames kasutusele erakorralise toetuse rahastamisvahend, kavandati komisjoni poolt koostöös liikmesriikidega koostatud esialgse vajaduste hinnangu alusel väga palju võimalikke toetusmeetmeid. Erakorralise toetuse vahendid kavatseti kasutusele võtta seal, kus neid on kõige rohkem vaja ja kus need annavad selget ELi lisaväärtust. Võttes arvesse võimalike meetmete laia valikut, nähti algselt ette, et eelarvepädevate institutsioonide poolt heaks kiidetud kulukohustustest (2,7 miljardit eurot) on 2020. aastal vaja katta maksetega ainult umbes pool (1,38 miljardit eurot) ning ülejäänud maksed tehakse järgnevatel aastatel.
Kriisi arenedes on komisjon võtnud vastu mitu otsust 10 erakorralise toetuse vahendite kasutamise kohta, et toetada mitmeid meetmeid, näiteks: abi esmatarbekaupade, meditsiinimeeskondade ja COVID-19st mõjutatud patsientide veoks (liikuvuspakett); oluliste tervisega seotud toodete hankimine; testimissuutlikkuse suurendamise toetamine; COVID-19 patsientidele rohkemate ravivõimaluste kättesaadavaks tegemine; digitaalsete jälgimisrakenduste koostalitlusvõime ja haiglates desinfitseerimisrobotite levitamise toetamine.
Pandeemia arengu käigus on selgunud, et kriisi püsilahendus saavutatakse tõenäoliselt, töötades välja ja võttes kasutusele tõhusa ja ohutu viirusevastase vaktsiini. Seda on rõhutatud ka komisjoni teatises vaktsiinistrateegia kohta 11 . Sellest tulenevalt on tõhusa vaktsiini otsimine saanud prioriteediks ning komisjon on sõlminud kõigi liikmesriikidega kokkuleppe pidada vaktsiinitootjatega läbirääkimisi eelostulepingute üle ja sõlmida need kõigi liikmesriikide nimel. Nende eelostulepingute kohaselt pakutakse erakorralise toetuse rahastamisvahendist vajalikku eelrahastamist oluliste investeeringute riski vähendamiseks, et suurendada edukate vaktsiinide tootmise kiirust ja mahtu. Vastutasuks annavad tootjad liikmesriikidele õiguse osta kindlaksmääratud aja jooksul ja hinnaga teatav arv vaktsiinidoose. Komisjon sõlmis 2020. aasta augustis juba ühe eelostulepingu vaktsiinitootjaga ja läbirääkimised mitme teise tootjaga on arenenud faasis.
Eelostuleping stimuleerib vaktsiinitootjaid suurendama tootmisvõimsust oluliselt kiiremini kui tavapärase vaktsiiniarenduse raames, milleks neil on vaja ettemakseid, et vähendada oma investeeringutega seotud riske. See tähendab, et komisjonil tuleb teha ettemaksed varakult, väga kiiresti pärast kulukohustuste võtmist (sageli päevade jooksul pärast lepingu allkirjastamist).
Seetõttu ei ole erakorralise toetuse rahastamisvahendi praegused maksete assigneeringud piisavad, et katta lepingulisi kohustusi, mida komisjon kavatseb lähiajal vaktsiinitootjate ees võtta. Selleks et Euroopa Liidul oleks võimalik tagada juurdepääs vaktsiinikandidaatide portfellile, et luua maksimaalselt hea võimalus saada võimalikult kiiresti tõhus ja ohutu vaktsiin, on äärmiselt oluline teha täiendavad maksete assigneeringud kättesaadavaks niipea kui võimalik. Eespool öeldut silmas pidades tehakse ettepanek teha 2020. aastal erakorralise toetuse rahastamisvahendi raames kättesaadavaks piisavad maksete assigneeringud, et katta a) kõik asjaomased kohustused, mille komisjon võtab liikmesriikide nimel vaktsiinitootjate ees, ning b) muud käimasolevad meetmed. Järgnevate aastate maksevajadusi vähendatakse vastavalt.
Võttes arvesse eelarvepädevate institutsioonide poolt 2020. aasta juulis juba heaks kiidetud 140 miljoni euro suuruseid lisavahendeid, on 2020. aastal vaja täiendavaid maksete assigneeringuid summas 1 090 miljonit eurot, mis teeb erakorralise toetuse rahastamisvahendi maksete assigneeringute kogusummaks 2 610 miljonit eurot. Ülejäänud 90 miljonit eurot makstakse 2021. aastal nende kulukohustuste katteks, mis ei ole seotud vaktsiinistrateegiaga.
Samuti tehakse ettepanek paigutada 53,75 miljonit eurot kulukohustuste ja maksetena haldustoetuskulude eelarverealt ümber rahastamisvahendi tegevusassigneeringute eelarvereale. Erakorralise toetuse rahastamisvahendi haldustoetuskulude eelarverea kulukohustuste ja maksete assigneeringute kogusummat vähendatakse seega 250 000 eurole.
|
eurodes |
|||
|
Eelarverida |
Nimetus |
Kulukohustuste assigneeringud |
Maksete assigneeringud |
|
III jagu – Komisjon |
|||
|
18 01 04 05 |
Liidus antava erakorralise toetuse toetuskulud |
-53 750 000 |
-53 750 000 |
|
18 07 01 |
Erakorraline toetus liidus |
53 750 000 |
1 143 750 000 |
|
Kokku |
0 |
1 090 000 000 |
|
3. CRII+ga seotud maksete assigneeringute suurendamine
Komisjon esitas 2020. aasta märtsis ja aprillis kaks meetmepaketti: koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus (CRII) 12 ja koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus+ (CRII+), 13 mille Euroopa Parlament ja nõukogu kiiresti vastu võtsid.
Liikmesriigid kasutavad täielikult ära Ühtekuuluvusfondi pakutavat paindlikkust ja likviidsust, et aidata enim mõjutatuid: tervishoiutöötajaid ja haiglaid, VKEsid ja töötajaid. Algatuse rakendamine jätkub ja liikmesriigid võtavad jätkuvalt vastu meetmeid vastavalt muutuvatele vajadustele. Kui tavapärane ühtekuuluvustoetus keskendub pikaajalistele investeeringutele piirkondliku lähenemise eesmärgil, siis CRII ja CRII+ paketid pakkusid lahendusi hädaolukordadele seal, kus seda oli kõige rohkem vaja.
30. märtsil 2020 vastu võetud koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse (CRII) tulemusena vabastati ühtekuuluvuspoliitika programmide raames investeeringute tegemiseks ligikaudu 8 miljardi euro ulatuses likviidseid vahendeid. Tagamaks, et kogu kulukohustustega sidumata toetus oleks 2020. aastal võimalik ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kasutusele võtta, et leevendada COVID-19 puhangu mõju liikmesriikide majandusele ja ühiskonnale, tegi komisjon ettepaneku CRII+ kohta, mille Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtsid. Sellega antakse liikmesriikidele ajutiselt võimalus taotleda 100 % ELi kaasrahastamist Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavatele programmidele aruandeaastaks, mis algab 1. juulil 2020 ja lõpeb 30. juunil 2021, ning suuremad võimalused vahendite ülekandmiseks fondide ja piirkonnakategooriate vahel. 2020. aasta 24. augusti seisuga on 107 programmi, mille arvel on peaaegu pool ühtekuuluvuspoliitika vahenditest, valinud 100 % ELi kaasrahastamise määra.
Komisjon analüüsis põhjalikult prognoose, mille liikmesriigid esitasid 2020. aasta juuli lõpuks iga programmi kohta, ning leidis, et maksete assigneeringuid on vaja suurendada 5,1 miljardi euro võrra, et katta kõik eeldatavad 2020. aastal tasumisele kuuluvad maksetaotlused.
Alamrubriigi 1b maksete assigneeringute suurendamiseks taotletakse 5,1 miljardit eurot, mis jaguneb järgmiselt:
|
eurodes |
||||
|
Eelarverida |
Nimetus |
Kulukohustuste assigneeringud |
Maksete assigneeringud |
|
|
III jagu – Komisjon |
||||
|
04 02 60 |
Euroopa Sotsiaalfond — Vähem arenenud piirkonnad — Majanduskasvu ja tööhõive eesmärgi investeeringud |
- |
771 562 000 |
|
|
04 02 61 |
Euroopa Sotsiaalfond — Üleminekupiirkonnad — Majanduskasvu ja tööhõive eesmärgi investeeringud |
- |
192 891 000 |
|
|
04 02 62 |
Euroopa Sotsiaalfond — Arenenumad piirkonnad — Majanduskasvu ja tööhõive eesmärgi investeeringud |
- |
397 128 000 |
|
|
04 02 64 |
Noorte tööhõive algatus |
- |
68 419 000 |
|
|
04 06 01 |
Sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ja vaesuse kõige raskemate vormide leevendamine liidus |
- |
70 000 000 |
|
|
13 03 60 |
Euroopa Regionaalarengu Fond — Vähem arenenud piirkonnad — Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi vahendid |
- |
1 882 287 000 |
|
|
13 03 61 |
Euroopa Regionaalarengu Fond — Üleminekupiirkonnad — Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi vahendid |
- |
311 128 000 |
|
|
13 03 62 |
Euroopa Regionaalarengu Fond — Enam arenenud piirkonnad — Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi vahendid |
- |
424 520 000 |
|
|
13 03 63 |
Euroopa Regionaalarengu Fond — Äärepoolseimate ja hõredalt asustatud piirkondade täiendav eritoetus — Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi vahendid |
- |
20 386 000 |
|
|
13 03 64 01 |
Euroopa Regionaalarengu Fond — Euroopa territoriaalne koostöö |
- |
122 353 000 |
|
|
13 04 60 |
Ühtekuuluvusfond — Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi vahendid |
- |
839 326 000 |
|
|
Kokku |
0 |
5 100 000 000 |
||
4. Rahastamine
Paranduseelarve projekt nr 6/2020
14
põhines eeldusel, et 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku vahendeid suurendatakse. Euroopa Ülemkogu 21. juuli järelduste tulemusena on siiski selge, et seda võimalust ei kasutata ning paranduseelarve projekt nr 6/2020 on muutunud sisuliselt tarbetuks. Seetõttu ei võeta käesolevas paranduseelarve projektis nr 8 seda ettepanekut arvesse ning ettepanek kulude kohta tehakse, lähtudes viimase vastuvõetud eelarve (PE 5/2020) tasemest ja paranduseelarve projektis nr 7/2020 kavandatud rahastamisest.
5.Koondtabel mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa
|
Eurodes |
||||||||
|
Rubriik |
2020. aasta eelarve |
Paranduseelarve projekt nr 8/2020 |
2020. aasta eelarve |
|||||
|
(sh PE nr 1–5 ja PEP nr 7/2020) |
(sh PE nr 1–5 ja PEPd nr 7-8/2020) |
|||||||
|
KA |
MA |
KA |
MA |
KA |
MA |
|||
|
1. |
Arukas ja kaasav majanduskasv |
83 930 597 837 |
72 353 828 442 |
|
5 100 000 000 |
83 930 597 837 |
77 453 828 442 |
|
|
Ülemmäär |
83 661 000 000 |
|
|
|
83 661 000 000 |
|
||
|
Varu |
|
|
|
|
|
|
||
|
1a |
Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks |
25 284 773 982 |
22 308 071 592 |
|
|
25 284 773 982 |
22 308 071 592 |
|
|
millest kulukohustuste koguvaru |
93 773 982 |
|
|
|
93 773 982 |
|
||
|
Ülemmäär |
25 191 000 000 |
|
|
|
25 191 000 000 |
|
||
|
Varu |
|
|
|
|
|
|
||
|
1b |
Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus |
58 645 823 855 |
50 045 756 850 |
|
5 100 000 000 |
58 645 823 855 |
55 145 756 850 |
|
|
millest kulukohustuste koguvaru |
175 823 855 |
|
|
|
175 823 855 |
|
||
|
Ülemmäär |
58 470 000 000 |
|
|
|
58 470 000 000 |
|
||
|
Varu |
|
|
|
|
|
|
||
|
2. |
Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad |
59 907 021 051 |
57 904 492 439 |
|
|
59 907 021 051 |
57 904 492 439 |
|
|
Ülemmäär |
60 421 000 000 |
|
|
|
60 421 000 000 |
|
||
|
millest ettenägematute kulude varu kompenseerib |
- 465 323 871 |
|
|
|
- 465 323 871 |
|
||
|
Varu |
48 655 078 |
|
|
|
48 655 078 |
|
||
|
millest: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) – turuga seotud kulud ja otsetoetused |
43 410 105 687 |
43 380 031 798 |
|
|
43 410 105 687 |
43 380 031 798 |
||
|
Vaheülemmäär |
43 888 000 000 |
|
|
|
43 888 000 000 |
|
||
|
Ümardamisel tekkiv erinevus, mida varu arvutamisel ei ole arvestatud |
888 000 |
|
|
|
888 000 |
|
||
|
millest ettenägematute kulude varu kompenseerib |
- 428 351 235 |
|
|
|
- 428 351 235 |
|
||
|
EAGFi varu |
48 655 078 |
|
|
|
48 655 078 |
|
||
|
3. |
Julgeolek ja kodakondsus |
7 152 374 489 |
5 278 527 141 |
|
1 090 000 000 |
7 152 374 489 |
6 368 527 141 |
|
|
millest paindlikkusinstrument |
1 094 414 188 |
|
|
|
1 094 414 188 |
|
||
|
millest kulukohustuste koguvaru |
2 392 402 163 |
|
|
|
2 392 402 163 |
|
||
|
millest ettenägematute kulude varu |
714 558 138 |
|
|
|
714 558 138 |
|
||
|
Ülemmäär |
2 951 000 000 |
|
|
|
2 951 000 000 |
|
||
|
Varu |
|
|
|
|
|
|
||
|
4. |
Globaalne Euroopa |
10 991 572 239 |
9 112 061 191 |
|
|
10 991 572 239 |
9 112 061 191 |
|
|
millest ettenägematute kulude varu |
481 572 239 |
|
|
|
481 572 239 |
|
||
|
Ülemmäär |
10 510 000 000 |
|
|
|
10 510 000 000 |
|
||
|
Varu |
|
|
|
|
|
|
||
|
5. |
Haldus |
10 271 193 494 |
10 274 196 704 |
|
|
10 271 193 494 |
10 274 196 704 |
|
|
Ülemmäär |
11 254 000 000 |
|
|
|
11 254 000 000 |
|
||
|
millest ettenägematute kulude varu kompenseerib |
- 982 806 506 |
|
|
|
- 982 806 506 |
|
||
|
Varu |
|
|
|
|
|
|
||
|
millest: institutsioonide halduskulud |
7 955 303 132 |
7 958 306 342 |
|
|
7 955 303 132 |
7 958 306 342 |
||
|
Vaheülemmäär |
9 071 000 000 |
|
|
|
9 071 000 000 |
|
||
|
millest ettenägematute kulude varu kompenseerib |
- 982 806 506 |
|
|
|
- 982 806 506 |
|
||
|
Varu |
132 890 362 |
|
|
|
132 890 362 |
|
||
|
Kokku |
172 252 759 110 |
154 923 105 917 |
|
6 190 000 000 |
172 252 759 110 |
161 113 105 917 |
||
|
millest paindlikkusinstrument |
1 094 414 188 |
1 017 029 444 |
|
|
1 094 414 188 |
1 017 029 444 |
||
|
millest kulukohustuste koguvaru |
2 662 000 000 |
|
|
|
2 662 000 000 |
|
||
|
millest ettenägematute kulude varu |
1 196 130 377 |
|
|
|
1 196 130 377 |
|
||
|
Ülemmäär |
168 797 000 000 |
172 420 000 000 |
|
|
168 797 000 000 |
172 420 000 000 |
||
|
millest ettenägematute kulude varu kompenseerib |
-1 448 130 377 |
|
|
|
-1 448 130 377 |
|
||
|
Varu |
48 655 078 |
18 513 923 527 |
|
|
48 655 078 |
12 323 923 527 |
||
|
|
Muud erivahendid |
860 261 208 |
690 998 208 |
|
|
860 261 208 |
690 998 208 |
|
|
Kogusumma |
173 113 020 318 |
155 614 104 125 |
|
6 190 000 000 |
173 113 020 318 |
161 804 104 125 |
||