EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.11.2020

COM(2020) 698 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025

LGBTIQ-INIMESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS: ET ELis SAAKS IGAÜKS OLLA TEMA ISE

Meie liit peab tuginema võrdõiguslikkusele ja ma ei puhka enne, kui see on saavutatud. Selles liidus saate olla see, kes te olete, ja armastada, keda soovite – kartmata süüdistusi või diskrimineerimist.

Sest see, kui oled sina ise, ei ole sinu ideoloogia. See on su identiteet.

Ja keegi ei saa seda sinult ära võtta.

Ursula von der Leyen (Euroopa Komisjoni president) 
2020. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus

Euroopa Liidus peaksid kõik saama olla need, kes nad on, turvaliselt ja vabalt. Meie sotsiaalne, poliitiline ja majanduslik jõud tuleb sellest, et oleme ühtsed oma mitmekesisuses: võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine on ELi alusväärtused ja põhiõigused, mis on sätestatud ELi aluslepingutes ja põhiõiguste hartas 1 . Võrdsed võimalused on ka üks Euroopa sotsiaalõiguste samba alustalasid. Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu vastutavad koos liikmesriikidega ühiselt põhiõiguste kaitsmise ning kõigi võrdse kohtlemise ja võrdsuse tagamise eest.

Viimastel aastakümnetel on seadusandlikud muudatused, kohtupraktika ja poliitilised algatused parandanud paljude inimeste elu ning aidanud meil luua võrdsemat ja hoolivamat ühiskonda ka lesbide, geide, biseksuaalsete, trans- ja intersooliste, mittebinaarsete ning queer-inimeste (LGBTIQ-inimeste 2 ) jaoks. 2015. aastal esitas komisjon LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamise meetmete loetelu, 3 mis on esimene poliitikaraamistik, millega võideldakse konkreetselt LGBTI-inimeste diskrimineerimise vastu. Riiklikul tasandil on 21 liikmesriiki 4 õiguslikult tunnustanud samast soost inimeste paarisuhet ning neli liikmesriiki on kehtestanud soo õigusliku tunnustamise menetlused ilma meditsiiniliste nõueteta 5 .

Hiljutised uuringud näitavad ka seda, et isegi kui suurem ühiskondlik heakskiit ja toetus võrdsetele õigustele on olemas, ei ole see alati kaasa toonud LGBTIQ-inimeste elu märgatavat paranemist.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) leidis 2019. aasta uuringus, et diskrimineerimine seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi või -väljenduse või sootunnuste alusel on ELis tegelikult tõusuteel: 2019. aastal ütles 43 % LGBT-inimestest, et tunneb end diskrimineerituna, võrreldes 37 %-ga 2012. aastal 6 .

LGBTIQ-inimesi diskrimineeritakse endiselt kogu ELis. Paljude ELi LGBTIQ-inimeste jaoks on endiselt ebaturvaline avaldada avalikult arvamust, tunnistada varajamatult oma seksuaalset sättumust, sooidentiteeti, sooväljendust või sootunnuseid (olgu siis kodus või tööl) ning olla lihtsalt nemad ise, tundmata end ohustatuna. Märkimisväärset osa LGBTIQ-inimestest ohustab ka vaesus ja sotsiaalne tõrjutus. Mitte kõik ei tunne end piisavalt turvaliselt, et teatada verbaalsest väärkohtlemisest ja füüsilisest vägivallast politseile.

COVID-19 kriis on kaasa toonud uusi pingeid kõige haavatavamatele rühmadele ning LGBTIQ-inimesed ei ole erand. Liikumispiirangud on sulgenud paljud noored ja vanad LGBTIQ-inimesed vaenulikku keskkonda, kus neid võib ohustada vägivald, suurenenud ärevus või süvenev depressioon 7 . Laialt levinud valeuudised on LGBTIQ-inimesi süüdistanud koguni viiruse levitamises 8 .

LGBTIQ-inimeste igapäevaelu kogemused on ELi eri osades väga erinevad. Kuigi LGBTI-inimeste ühiskondlik aktsepteerimine on üldiselt suurenenud 71 %-lt 2015. aastal 76 %-le 2019. aastal, on see üheksas liikmesriigis tegelikult vähenenud 9 .

On murettekitav, et mõnes ELi osas sagenevad LGBTIQ-inimeste vastased vahejuhtumid, nagu geiparaadide ja muude avalike LGBTIQ-ürituste ründamine, LGBTIQ-vabade piirkondade väljakuulutamine ning homofoobne hirmutamine karnevalipidustustel. Kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes kaitsevad ja edendavad LGBTIQ-inimeste õigusi, teatavad kasvavast vaenulikkusest, mis langeb kokku soolise võrdõiguslikkuse (ja LGBTIQ) vastase liikumise esilekerkimisega 10 . Nende suundumuste muutmiseks on ülimalt oluline, et liikmesriigid reageeriksid kiiresti.

Euroopa Liit peab olema LGBTIQ-inimeste õiguste paremaks kaitsmiseks tehtava töö esirinnas.

Käesolevas LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegias, mis on esimene omataoline, käsitleb komisjon LGBTIQ-inimesi mõjutavat ebavõrdsust ja probleeme, et liikuda võrdõiguslikkuse liidu suunas. Erilist tähelepanu pööratakse LGBTIQ-inimeste erinevatele vajadustele ja neist kõige haavatavamatele, sealhulgas neile, kellele langeb osaks intersektsionaalne diskrimineerimine, ning trans-, mittebinaarsetele ja intersoolistele inimestele, kes kuuluvad ühiskonnas kõige vähem aktsepteeritud rühmade hulka ning kannatavad diskrimineerimise ja vägivalla all rohkem kui teised LGBTIQ-kogukonnad. Diskrimineerimine on sageli mitmemõõtmeline ja ainult intersektsionaalne 11 tegutsemisviis saab sillutada teed kestlikele ja lugupidavatele muutustele ühiskonnas.

Käesolev strateegia esitatakse vastusena liikmesriikide 12 ja Euroopa Parlamendi 13 üleskutsetele võtta meetmeid, mida toetavad jõuliselt ka LGBTI-õiguste laiendatud töörühm ja kodanikuühiskond. Strateegia koosneb sihipärastest meetmetest, mis on jaotatud nelja sambasse eesmärgiga:

1.võidelda LGBTIQ-inimeste diskrimineerimise vastu;

2.tagada LGBTIQ-inimeste turvalisus;

3.kujundada LGBTIQ-inimesi kaasavat ühiskonda ja

4.seista LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse eest kogu maailmas.

Lisaks nendele sihipärastele meetmetele pööratakse suuremat tähelepanu ka LGBTIQ-inimeste konkreetsetele probleemidele võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel kõikide ELi poliitikavaldkondade, õigusaktide ja rahastamisprogrammide kaudu.

Strateegia eesmärk on teha LGBTIQ-inimeste hääl paremini kuuldavaks ning tuua kokku liikmesriigid ja kõigil tasanditel tegutsejad, et teha ühiseid jõupingutusi tõhusaks võitluseks LGBTIQ-vastase diskrimineerimisega. See võetakse vastu ajal, mil oleme tunnistajaks põhiõiguste nõrgenemisele või tagasilöökidele mõnes liikmesriigis. Kuigi ELil on põhiõiguste valdkonnas väga kõrged standardid, ei kohaldata neid alati ühetaoliselt. Käesolev strateegia täiendab olemasolevaid ja tulevasi algatusi, mille eesmärk on edendada üldist võrdõiguslikkust ELis 14 .

1.VÕITLUS LGBTIQ-INIMESTE DISKRIMINEERIMISE VASTU

Diskrimineerimine mõjutab LGBTIQ-inimesi igas eluetapis. LGBTIQ-lapsi ja -noori ning lapsi, kes kasvavad LGBTIQ- või vikerkaareperedes, kus üks liikmetest on LGBTIQ-inimene, narritakse sageli juba varasest east ning nad on diskrimineerimise ja kiusamise sihtmärgiks, mis omakorda mõjutab nende haridustulemusi ja tööväljavaateid, nende igapäevaelu ning isiklikku ja perekondlikku heaolu 15 .

Tööelus kogevad LGBTIQ-inimesed jätkuvalt diskrimineerimist nii töölevõtmisel, töökohal kui ka karjääri lõpetamisel, ehkki see on vastuolus ELi selle valdkonna õigusaktidega. Paljudel on raskusi sellegagi, et üldse endale õiglane ja stabiilne töökoht leida, ning see suurendab vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja kodutuse ohtu. Hiljutised uuringud on näidanud, et transinimesed puutuvad tööturule pääsemisel kokku täiendavate takistustega 16 .

LGBTI-inimesed on keskmisest sagedamini kodutud 17 . Perekonna eluasemelt väljaheitmine ja diskrimineerimine eluaseme leidmisel on peamised kodutuks jäämise põhjused, eriti noorte LGBTIQ-inimeste puhul 18 . Hinnanguliselt 25–40 % kodututest noortest määratleb end LGBTI-inimesena 19 .

Diskrimineerimine seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi või -väljenduse või sootunnuste alusel võib samuti suuresti mõjutada LGBTIQ-inimeste füüsilist, vaimset ja seksuaalset tervist ning heaolu. ELi uuringud on näidanud märkimisväärset tervisealast ebavõrdsust LGBTIQ-kogukonna ja ülejäänud elanikkonna vahel 20 . Peale selle on LGBTIQ-inimesed sageli tervishoiuteenuste kasutamise suhtes ettevaatlikud, sest nad on kogenud või kardavad tervishoiutöötajate vaenulikku suhtumist ning neil on endiselt raske saada kvaliteetseid ja taskukohaseid ravimeid ja raviteenuseid, sealhulgas kogukonna- ja sotsiaalhoolekande teenuseid. Diskrimineerimise suhtes on eriti haavatavad puudega inimesed, eakad, sisserändajad ja etnilise või usulise vähemuse taustaga inimesed. COVID-19 kriis on seda haavatavust veelgi süvendanud 21 .

1.1    Tugevam ja tõhusam õiguskaitse diskrimineerimise eest

LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse edendamise võti on ELi õigus, mis tagab õiguskaitse diskrimineerimise eest, ning Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika. Selline kaitse kuulub erinevate õigusraamistike alla sõltuvalt sellest, kas LGBTIQ-inimeste võimaliku diskrimineerimise aluseks on seksuaalne sättumus (diskrimineerimisvastane raamistik) või sugu, sealhulgas soovahetus 22 (soolise võrdõiguslikkuse raamistik).

Võrdse tööalase kohtlemise direktiivis 23 on sätestatud õigus mitte aktsepteerida tööalases olukorras seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimist ega ahistamist. Hiljutises otsuses selgitas Euroopa Liidu Kohus, et isiku avalik avaldus, millega välistatakse teatava seksuaalse sättumusega isiku värbamine, võib endast kujutada diskrimineerimist ning on keelatud 24 . Kuigi kõnealuse direktiiviga loodud alused on tugevad, on selle sätete mõju piiratud kahel viisil, milleks on direktiivi kohaldamisega seotud probleemid ja selle kohaldamisala piirangud, kuna direktiiv reguleerib ainult tööalaseid olukordi.

Komisjon tagab võrdse tööalase kohtlemise direktiivis sätestatud õiguste järjekindla kohaldamise liikmesriikides ja esitab 2021. aastal aruande direktiivi kohaldamise kohta 25 . Aruandes hinnatakse muu hulgas seda, kas liikmesriigid on järginud komisjoni soovitust kaaluda direktiivi kohaldamisalas võrdõiguslikkusega tegeleva asutuse loomist, et võidelda diskrimineerimisega usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel 26 . Komisjon esitab 2022. aastaks kõik selleks vajalikud õigusaktid, eelkõige võrdõiguslikkust edendavate asutuste rolli kohta.

Soolise võrdõiguslikkuse direktiivis 27 on sätestatud õigus mitte aktsepteerida sool, sealhulgas soo korrigeerimisel, põhinevat diskrimineerimist ega ahistamist seoses tööhõive, töötingimuste (sealhulgas töötasu) ja kutsealaste sotsiaalkindlustusskeemidega. Meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõte välistab vallandamise soo korrigeerimisega seotud põhjustel 28 . ELi õigus, mida on kinnitanud Euroopa Kohus, näeb samuti ette õiguse mitte aktsepteerida sool (ning jällegi ka soo korrigeerimisel) põhinevat diskrimineerimist juurdepääsul üldsusele kättesaadavatele kaupadele ja teenustele 29 ning riiklikule sotsiaalkindlustusele 30 . Selles õigusraamistikus ei ole sootunnuseid veel sõnaselgelt nimetatud keelatud diskrimineerimise alusena.

Peale selle esitas komisjon 2008. aastal ettepaneku võrdse kohtlemise direktiivi kohta, millega laiendataks ELi õiguskaitset muu hulgas seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimise eest ka väljapoole tööhõive ja kutseõppe valdkonda 31 : selles kutsutakse nõukogu üles ettepanekut vastu võtma, et kaotada ELi õiguses esinevad lüngad kaitse pakkumisel seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimise eest.

Komisjoni, Euroopa Nõukogu ja kodanikuühiskonna toetusel korraldatud uuringud 32 on näidanud, et liikmesriikidel on erinevad lähenemisviisid LGBTIQ-inimeste, eelkõige mittebinaarsete, intersooliste ja queer-inimeste kaitsele diskrimineerimise eest. Komisjon toetab liikmesriike parimate tavade tihedamal vahetamisel seoses õiguskaitsega seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi või -väljenduse ja sootunnuste alusel diskrimineerimise eest eri valdkondades. Mõned liikmesriigid on võrdõiguslikkust käsitlevatesse siseriiklikesse õigusaktidesse diskrimineerimise võimaliku alusena lisanud sootunnused, teised aga on kasutanud mõiste „sugu“ laia tõlgendust 33 . Samuti on sooväljendus diskrimineerimise võimaliku alusena sätestatud vaid väheste liikmesriikide diskrimineerimisvastastes õigusaktides. Komisjon uurib võimalusi, kuidas mittebinaarseid, intersoolisi ja queer-inimesi diskrimineerimise eest paremini kaitsta.

Uued tehnoloogiad pakuvad uusi võimalusi eurooplaste elu parandamiseks, kuid toovad kaasa ka uusi probleeme. Kuigi tehisintellekti saab kasutada paljude ühiskondlike probleemidega tegelemisel, võib see päriselus süvendada teiste seas ka LGBTIQ-inimeste diskrimineerimist ning soolist ebavõrdsust. Nagu rõhutati komisjoni hiljutises poliitikaülevaates, on üks uusi probleeme tehisintellekti näotuvastussüsteemide valdkonnas transinimeste näo kindlakstegemine, eriti üleminekuperioodidel 34 . Komisjon kavatseb esitada õigusraamistiku, milles käsitletakse konkreetselt kõrge riskiga tehisintellektisüsteemidele, sealhulgas biomeetrilistele süsteemidele omast kallutatust ja põhjendamatut diskrimineerimist. Komisjon teeb ettepaneku erinõuete, sealhulgas dokumenteerimisnõuete kohta, mis on seotud kõrvalekallete avastamise ja korrigeerimise eesmärgil programmide treenimisel kasutatavate andmekogumite kvaliteedi ja kontrollimenetlustega. Nende nõuetega hoitaks varakult ära negatiivne diskrimineeriv mõju ning tagataks pidev järelevalve ja valvsus kehtivate võrdõiguslikkust käsitlevate õigusaktide järgimise suhtes kogu tehisintellekti elutsükli jooksul.

1.2    Kaasamise ja mitmekesisuse edendamine töökohtadel

Lisaks diskrimineerimiskeelule aitab ka mitmekesine ja kaasav töökeskkond luua tööturul võrdseid võimalusi ja parandada ettevõtlustulemusi. Mitmekesisus ja kaasamine on ülimalt olulised, et inspireerida uusi ideid ning edendada innovaatilist ja heal järjel ühiskonda. Näiteks on tõendatud seos LGBTIQ-inimeste kaasamise ning varadelt, innovatsioonilt ja tootlikkuselt saadava tulu vahel 35 .

Komisjon edendab mitmekesisuse haldamist ELi mitmekesisuse hartade platvormi kaudu 36 . Allakirjutanud on võtnud vastu mitmekesisuse ja kaasamise poliitika, loonud sisemised LGBTIQ-võrgustikud, koolitanud oma töötajaid, tähistanud rahvusvahelist homofoobia-, transfoobia-, bifoobia- ja interfoobiavastast päeva ning osalenud riiklikel geiparaadidel. LGBTIQ-inimestest töötajaid toetab parem kooskõlastamine ELi platvormi, riiklike mitmekesisuse hartade ja üksikute ettevõtete vahel; Euroopa Komisjon toetab ka edaspidi riiklike mitmekesisuse hartade loomist ja teeb konkreetseid jõupingutusi LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse edendamiseks mitmekesisuse hartade ELi platvormi raames võetavate sihtotstarbeliste meetmete kaudu.

Komisjon edendab Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) 37 kasutamist, et parandada kõige tõrjutumate LGBTIQ-inimeste sotsiaal-majanduslikku olukorda ja töötada välja algatusi, mis keskenduvad konkreetsetele rühmadele, nagu LGBTI-inimeste alarühmad. Komisjon kogub tõendeid täieliku võrdõiguslikkuse takistuste kohta nii tööhõives kui ka muudes valdkondades, nagu sotsiaalkaitse. Selle tulemusel saab liikmesriikidele ja ettevõtjatele välja töötada suunised, kuidas suurendada trans- ja intersooliste inimeste osalemist tööturul. Komisjon edendab parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel ning esitab Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti toetusel selles valdkonnas usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid. Komisjon jätkab soolise võrdõiguslikkuse strateegia 38 raames selliste meetmete toetamist, mille eesmärk on parandada naiste, sealhulgas LBTIQ-naiste sotsiaal-majanduslikku olukorda 39 .

Sotsiaalsed ettevõtted ja sotsiaalmajandus tervikuna võivad olla LGBTIQ-inimeste diskrimineerimise vastases võitluses esirinnas. Neis on võimalik välja töötada eriprogramme, koolitusi ja kavasid LGBTIQ-inimeste laiemaks kaasamiseks. Komisjon avaldab 2021. aastal Euroopa sotsiaalmajanduse tegevuskava, millega edendada nende ettevõtete ja organisatsioonide arengut ning käsitleda seda, kuidas ühiskonda paremini kaasata konkreetseid tõrjutud rühmi, sealhulgas LGBTIQ-inimesi.

Komisjon on ise tööandjana eeskujuks. Oma uue personalistrateegia raames püüab komisjon jätkuvalt saavutada täielikult kaasavat töökeskkonda, pakkudes eelkõige sihipärasemat toetust ja suuniseid LGBTIQ-inimestele ning laiendades märkimisväärselt sooneutraalset keelekasutust kogu teabevahetuses. Komisjon kutsub teisi ELi institutsioone üles võtma meetmeid mitmekesisuse ja kaasatuse edendamiseks töökohtadel.

1.3    Võitlus ebavõrdsusega hariduses, tervishoius, kultuuris ja spordis

Komisjon toetab parimate tavade vahetamise edendamist liikmesriikide ja ekspertide vahel, et tagada turvaline ja kaasav haridus kõigile lastele, noortele ja täiskasvanutele. Näiteks on loodud uus eksperdirühm, 40 kes töötab välja strateegiaid, mille abil luua toetavaid õpikeskkondi edasijõudmisraskustega rühmadele ja toetada heaolu koolis. Rühm tegeleb ka hariduse, kiusamise ja seksuaalse ahistamisega seotud soostereotüüpidega. Peale selle tagatakse komisjoni tulevase tervikliku lapse õiguste strateegiaga, et ka LGBTIQ-lastel oleks võrdne juurdepääs õigustele, kaitsele ja teenustele. Kaasavama hariduse edendamine on kõigi õpilaste ja kodanike huvides ning aitab võidelda stereotüüpide vastu ja luua õiglasemat ühiskonda kõigi jaoks.

LGBTIQ-inimeste ning eakate või puuetega inimeste intersektsionaalse diskrimineerimise kogemusi sageli ei uurita. Programmiga „Euroopa horisont“ toetatakse soolise võrdõiguslikkuse uuringuid ja intersektsionaalseid teadusuuringuid, mis on olulised LGBTIQ-inimeste jaoks, sealhulgas tervishoiu valdkonnas. Euroopa Komisjon levitab uurimistulemusi, sealhulgas soovitusi ja poliitilisi suuniseid, ning korraldab ELi tervishoiupoliitika platvormi kaudu kogu ELi hõlmava konverentsi. Samuti teeb komisjon ettepaneku, et edendamise ja ennetamise juhtrühm kaaluks selles valdkonnas teaduslikult tõendatud tervishoiualaseid häid tavasid, mida liikmesriigid saaksid rakendada.

Liikmesriike julgustatakse korraldama tervishoiutöötajatele koolitusi, et suurendada teadlikkust homo- ja biseksuaalsete meeste, lesbiliste ja biseksuaalsete naiste ning inter- ja transsooliste inimeste tervishoiuvajadustest ning vältida diskrimineerimist ja tõrjumist juurdepääsul tervishoiuteenustele. Projekti HEALTH4LGBTI 41 koolitusmaterjale levitatakse edasi ja pakutakse liikmesriikidele. Komisjon julgustab ja hõlbustab liikmesriikidevahelist parimate tavade vahetamist tegelemisel vaimse tervise probleemidega, mis ohustavad paljusid LGBTIQ-inimesi.

Soolised eelarvamused ja muud stereotüübid on paljudes kogukondades LGBTIQ-inimeste suhtes valitseva negatiivse või otseselt vaenuliku suhtumise üks peamisi põhjuseid. Eelkõige võivad need viia selleni, et tõrjutakse välja ja häbimärgistatakse igaüht, kes ei vasta kindlaksmääratud normidele ja ettekujutustele naistest ja meestest (nt mittebinaarsed ja queer-inimesed). Meedia-, kultuuri- ja spordisektor on võimas vahend, mis suudab muuta hoiakuid ning seada kahtluse alla soolisi eelarvamusi ja muid stereotüüpe.

Komisjon toetab projekte, mis kasutavad kultuurilist eneseväljendust, et võidelda diskrimineerimise vastu, suurendada usaldust ja heakskiitmist ning edendada LGBTIQ-inimeste täielikku kaasamist. Komisjon edendab LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse süvalaiendamist asjakohaste tööhõive-, haridus- ja tervisealgatuste (eelkõige vaimse tervise algatuste ja HIV/AIDSi ennetuse) ning ELi rahastamisprogrammide (nt EU4 Health ja Erasmus+) kaudu. Tulevases Euroopa vähktõvevastase võitluse kavas võetakse arvesse haavatavate rühmade, sealhulgas LGBTIQ-inimeste olukorda. Projekte, mis käsitlevad LGBTIQ-inimeste intersektsionaalset diskrimineerimist ja ebavõrdsust, soolisi eelarvamusi ja muid stereotüüpe, rahastatakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi 42 kaudu.

Programmist „Erasmus+“ rahastatakse projekte, mis aitavad luua uusi võimalusi ja võimestada noori, keda diskrimineeritakse nende soo, seksuaalse sättumuse või muude sotsiaalsete takistuste tõttu. Ka Euroopa solidaarsuskorpus saab edendada solidaarsustegevust, mille eesmärk on võidelda rassismi ja diskrimineerimise vastu, ning laiendada osalust. Uuel programmitöö perioodil pööratakse erilist tähelepanu kaasamisele, võrdsusele ja mitmekesisusele nii programmis „Erasmus+“ kui ka Euroopa solidaarsuskorpuse programmis. Esitatakse mitmetahuline lähenemisviis, et muuta programm kaasavamaks ja paremini jõuda piiratud võimalustega inimesteni, nähes muu hulgas ette paindlikumate ja kättesaadavamate tegevusvormide kasutuselevõtmise, toetusmeetmed osalejate ettevalmistamiseks ja abistamiseks programmis osalemise ajal ning finantsmeetmed, et kõrvaldada takistused, millega alaesindatud rühmad programmides osalemisel kokku puutuvad.

1.4    Seismine rahvusvahelist kaitset taotlevate LGBTIQ-inimeste õiguste eest

Euroopa ühises varjupaigasüsteemis pööratakse tähelepanu haavatavate rahvusvahelise kaitse taotlejate (sealhulgas LGBTIQ-inimeste) erilisele olukorrale ja vajadustele 43 . Komisjon on teinud ettepanekuid Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimiseks, et muuta see vastupidavamaks ja tõhusamaks, võttes samal ajal arvesse kõnealuste taotlejate kaitsevajadusi 44 .

Euroopa Komisjon edendab liikmesriikide vahel heade tavade vahetamist rahvusvahelist kaitset taotlevate LGBTIQ-inimeste vajaduste rahuldamiseks, keskendudes järgmisele:

-võimalused tagada rahvusvahelist kaitset taotlevatele LGBTIQ-inimestele turvalised ja sobivad vastuvõtutingimused, sealhulgas majutus;

-nende kinnipidamise korral kohaldatavad kaitsestandardid (vastavalt vajadusele) ning

-võimalused ära hoida LGBTIQ-inimeste diskrimineerimise ja/või stereotüüpide mõju nende taotluste läbivaatamisele.

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet parandab kaitseametnike ja tõlkide koolitust tagamaks, et LGBTIQ-inimeste rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamist ei mõjuta stereotüübid ning et see on kooskõlas rahvusvahelise ning ELi õiguse ja muude asjakohaste õigusaktidega 45 .

Liikmesriikidega peetavates aruteludes Varjupaiga- ja Rändefondi rahastamisprioriteetide üle rõhutab komisjon vajadust suurendada suutlikkust, et seista rahvusvahelise kaitse taotlejate ja muude rändajate õiguste eest.

Euroopa Komisjon tagab sünergia LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia ning ELi integratsiooni ja kaasamise tegevuskava rakendamisel. Uue tegevuskava üks peamisi põhimõtteid on „Kaasamine on kõigile“. Selles võetakse arvesse probleeme, mis tulenevad rändaja staatuse ja muude diskrimineerimistegurite, nagu seksuaalse sättumuse ja soo, kokkupuutepunktidest.

2.LGBTIQ-INIMESTE TURVALISUSE TAGAMINE

Igaühel on õigus turvalisusele nii kodus, avalikus ruumis kui ka internetis. LGBTIQ-inimesed kannatavad ebaproportsionaalselt palju vaenukuritegude, vaenukõne ja vägivalla all 46 . Internetis leviva vaenukõne vastu võitlemiseks jõudis komisjon 2016. aastal IT-ettevõtjatega kokkuleppele vabatahtlikus tegevusjuhendis 47 . Tegevusjuhendi rakendamise hindamine näitab, et kõige sagedamini teatatakse vaenukõnest, mille ajendiks on seksuaalne sättumus (33,1 %) 48 . COVID-19 kriis on toonud kaasa rohkem vaenu, vägivalda ja diskrimineerimist LGBTIQ-inimeste vastu ning ühiskonna kui terviku polariseerumise 49 .

Samal ajal on endiselt tõsine probleem vaenukuritegudest politseile või teistele organisatsioonidele teatamata jätmine, mis tuleneb usalduse puudumisest õiguskaitse vastu, hirmust LGBTIQ-vastaste reaktsioonide 50 või ohvrite süüdistamise ees, varasematest negatiivsetest kogemustest suhtluses politseiga või sellest, et nad ei oota neilt reaalseid tulemusi.

Õiguste kaitsjad seisavad silmitsi ähvardustega ja rahumeelsetesse meeleavaldustesse suhtutakse vaenulikult. Sageli kujutatakse LGBTIQ-inimesi poliitilises arutelus patuoinastena, sealhulgas valimiskampaaniate ajal. Nn LGBT-vaba piirkonda käsitlevate resolutsioonide eesmärk on keelata LGBTIQ-kogukonnale nende põhiõigused ja -vabadused. LGBTIQ-küsimuste halvustav nimetamine „ideoloogiaks“ levib nii internetis kui ka väljaspool seda 51 ning sama kehtib ka käimasoleva „sooideoloogia“-vastase kampaania kohta. LGBTIQ-vabad piirkonnad on vabad eelkõige inimlikkusest ja neil ei ole meie liidus kohta.

2.1    LGBTIQ-inimeste tugevam õiguskaitse vaenukuritegude, vaenukõne ja vägivalla eest

Õiguskaitse LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vaenukuritegude ja vaenukõne eest on liikmesriigiti väga erinev 52 . Rassismi, ksenofoobia ja muus vormis sallimatusega võitlemise ELi kõrgetasemelise töörühma kaudu korraldab Euroopa Komisjon sihipäraseid arutelusid riikide ametiasutuste ja kodanikuühiskonnaga, et vahetada parimaid tavasid riiklike õigusaktide rakendamise kohta nendes valdkondades.

Kuigi EL on Euroopa tasandil vastu võtnud õigusaktid, millega kriminaliseeritakse rassismil ja ksenofoobial 53 põhinevad vaenukuriteod ja vaenukõne, ei ole LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vaenukõne ja vaenukuritegude eest ette nähtud konkreetseid ELi tasandi karistusi. Esimese olulise sammuna esitab Euroopa Komisjon 2021. aastal algatuse laiendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 kohast nimekirja, et määratleda ELis kuriteona vaenukuriteod ja vaenukõne, sealhulgas juhul, kui need on suunatud LGBTIQ-inimeste vastu.

Samuti võtab komisjon meetmeid soolise vägivalla vastu võitlemiseks, nagu on välja kuulutatud soolise võrdõiguslikkuse strateegias. Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmist kavatsetakse rahastada projekte, mille eesmärk on ennetada LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vaenukuritegusid, vaenukõnet ja vägivalda ning nende vastu võidelda, samas kui õigusprogramm pakub rahastamisvõimalusi kuriteoohvrite, sealhulgas LGBTIQ-inimeste õiguste edendamiseks.

2.2    Tugevdatud meetmed LGBTIQ-vastase veebipõhise vaenukõne ja desinformatsiooni vastu võitlemiseks

Komisjon esitab enne 2020. aasta lõppu ettepaneku digiteenuste õigusakti kohta. Kuigi ettepanekus ebaseaduslikku vaenukõnet ei määratleta, on selle eesmärk tegeleda tõhusamalt eri liiki platvormidel hoitava mis tahes vormis ebaseadusliku infosisuga, et tagada põhiõiguste, sealhulgas sõnavabaduse austamine. Komisjon laiendab ka oma suhtlust ja koostööd IT-ettevõtjate ja -platvormidega, sealhulgas tegevusjuhendi rakendamise kontekstis.

Komisjon tagab läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi nõuetekohase ülevõtmise ja range kohaldamise, millega tugevdatakse kaitset vaenule või vägivallale õhutava sisu eest ning keelatakse audiovisuaalsed ärilised teadaanded, mis sisaldavad või edendavad mis tahes vormis diskrimineerimist, sealhulgas soo või seksuaalse sättumuse alusel. Komisjon võtab 2020. aastal vastu Euroopa demokraatia tegevuskava, et tegeleda peamiste probleemidega, mille hulka kuuluvad võitlus desinformatsiooni vastu, kaitse välise sekkumise ja manipuleerimise eest valimistel, meediavabadus ja pluralism.

2.3    LGBTIQ-vastastest vaenukuritegudest teatamine ja heade tavade vahetamine

Komisjon aitab jätkuvalt edendada turvalist keskkonda, kus LGBTIQ-inimestest ohvrid saavad kuritegudest teatada, ning soolise vägivalla, koduvägivalla ja LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vaenukuritegude ohvritele pakutakse paremat kaitset ja tuge. Ohvrite õigusi käsitleva ELi strateegia (2020–2025) 54 raames aitab komisjon liikmesriikidel tagada, et ohvriabiteenused, sealhulgas turvakodud, oleksid LGBTIQ-inimestele kättesaadavad ja juurdepääsetavad. Samuti edendab komisjon ELi rahastamisvõimaluste kaudu integreeritud ja sihipärast toetust erivajadustega ohvritele, sealhulgas LGBTIQ-inimestest vaenukuritegude ohvritele.

Komisjon jätkab koostööd liikmesriikidega, et tagada kuriteoohvrite õiguste direktiivi täielik ja nõuetekohane rakendamine, võttes 2020. aasta mai rakendusaruande kohaseid järelmeetmeid 55 . Komisjon suurendab teadlikkust ohvrite õigustest kogu ELi hõlmava teavituskampaania kaudu ja hõlbustab heade tavade vahetamist (näiteks nn vikerkaarelaudade loomine kohalikes politseijaoskondades 56 ).

Tihedama koostöö kaudu Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) ning Euroopa Nõukogu, liikmesriikide ja kodanikuühiskonnaga uue vaenukuritegude alase koolituse ja õiguskaitseasutuste suutlikkuse suurendamise töörühma raames toetab komisjon koolitusi, et aidata õiguskaitsetöötajatel tuvastada ja registreerida LGBTIQ-inimeste vastu suunatud eelarvamusi ning suurendada kuritegudest teatamise sagedust.

2.4LGBTIQ-inimeste füüsilise ja vaimse tervise kaitsmine ja edendamine

Kahjulikud tavad, nagu intersooliste imikute ja noorukite mitteelutähtsad operatsioonid ja meditsiiniline sekkumine ilma nende isikliku ja täielikult teadliku nõusolekuta (intersooliste suguelundite moonutamine), 57 transinimeste sundravi ja LGBTIQ-inimestele mõeldud sättumuse muutmise teraapiad, 58 võivad põhjustada tõsiseid füüsilisi ja vaimseid tagajärgi. Komisjon edendab heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel, et sellised kahjulikud tavad kaotada. Sunniviisiline abort ja steriliseerimine ning muud naiste ja tütarlaste vastu suunatud kahjulikud tavad on soolise vägivalla vormid ning naiste ja laste õiguste tõsised rikkumised. See hõlmab ka intersektsionaalset perspektiivi soovituses naiste ja tütarlaste vastu suunatud kahjulike tavade kohta, mis kuulutati välja Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegias aastateks 2020–2025.

3.LGBTIQ-INIMESI KAASAVATE ÜHISKONDADE LOOMINE

Põhiõiguste hartas on sätestatud õigus era- ja perekonnaelu austamisele ning laste õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele. ELis on palju erinevaid peremudeleid, sealhulgas vikerkaarepered ühe või mitme LGBTIQ-liikmega. ELi sisepiire ületades võidakse peresidemeid aga mitte tunnustada, sest liikmesriikides kehtib erinev perekonnaõigus. COVID-19 pandeemiast tulenevad liikumispiirangud on seda olukorda veelgi halvendanud. Mõnede vikerkaareperede raskused dokumentide ja suhete õiguslikul tunnustamisel on põhjustanud lisaprobleeme just pandeemia ajal, kui riigid sulgesid oma piirid. Mõnel juhul on inimesed piirile kinni jäänud ja neil ei ole olnud võimalik oma perekonnaga pandeemia ajal ühineda 59 .

Trans-, mittebinaarseid ja intersoolisi inimesi ei tunnustata sageli ei õiguses ega ka praktikas, mis põhjustab õiguslikke probleeme nii nende era- kui ka perekonnaelus, sealhulgas piiriülestes olukordades.

3.1    LGBTIQ-inimeste õiguste tagamine piiriülestes olukordades

Vaba liikumist käsitlevates ELi õigusaktides, eelkõige vaba liikumise direktiivis 60 tunnustatakse kõigi ELi kodanike ja nende pereliikmete, sealhulgas registreeritud partnerite ja vikerkaareperede õigust ELis vabalt liikuda ja elada 61 .

Komisjon tagab jätkuvalt vaba liikumist käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise, sealhulgas tegelemise konkreetsete probleemidega, mis takistavad LGBTIQ-inimestel ja nende peredel oma õigusi kasutada. See hõlmab spetsiaalseid dialooge liikmesriikidega seoses kohtuasjas Coman tehtud otsuse rakendamisega, milles Euroopa Liidu Kohus selgitas, et mõistet „abikaasa“ (nagu seda on kasutatud vaba liikumise direktiivis) kohaldatakse ka samasooliste partnerite suhtes 62 . Vajaduse korral võtab komisjon õiguslikke meetmeid.

Selleks et parandada vaba liikumise õigust kasutavate ELi kodanike jaoks õiguskindlust ning tagada vaba liikumist käsitlevate õigusaktide tõhusam ja ühtlasem kohaldamine kogu ELis, vaatab komisjon 2022. aastal läbi vaba liikumist käsitlevad 2009. aasta suunised. Läbivaadatud suunised kajastavad perede mitmekesisust ja aitavad seega hõlbustada vaba liikumise õiguse kasutamist kõigi perede, sealhulgas vikerkaareperede puhul 63 . Komisjon jätkab tõendite kogumist probleemide kohta, millega LGBTIQ-inimesed ja nende pered piiriülestes olukordades tegelikkuses kokku puutuvad.

Perekonnaõiguse materiaalõiguslikud küsimused kuuluvad liikmesriikide pädevusse. Perekonnaõigust käsitlevaid ELi õigusakte kohaldatakse piiriüleste juhtumite või piiriülese mõjuga juhtumite puhul ning see hõlmab ka LGBTIQ-inimesi. Tegemist on õigusnormidega, mille alusel on liikmesriikidel hõlpsam tunnustada üksteise kohtuotsuseid, mis käsitlevad abielulahutust, vanemlikku vastutust ja õigusi (sealhulgas lapse hooldus- ja külastusõigust), ülalpidamist (paaride ja laste puhul), abielu ja registreeritud kooselu puhul omatavat vara ning pärimisasju (paaride ja laste puhul).

Komisjon tagab piiriülese perekonnaõiguse range kohaldamise vikerkaareperede suhtes, keskendudes selle rakendamise jälgimisel rohkem sellele rühmale.

3.2    Vikerkaareperede õiguskaitse täiustamine piiriülestes olukordades

Enam kui poolte liikmesriikide õigusaktides on sätted, mida kohaldatakse vikerkaarevanemate suhtes. Kuid olenemata kehtivatest ELi õigusaktidest, nagu neid on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus, on juhul, kui need pered reisivad või kolivad teise liikmesriiki, mõnikord oht, et laste side oma LGBTIQ-vanema(te)ga katkeb, ning see võib mõjutada laste õigusi 64 . Abielus olevatel ja registreeritud partneritel võib teise liikmesriiki reisimisel ja kolimisel samuti probleeme tekkida.

Komisjon teeb tööd peresuhete vastastikuse tunnustamise nimel ELis. Kui isik on lapsevanem ühes riigis, on ta seda igas riigis. 2022. aastal esitab komisjon horisontaalse seadusandliku algatuse, et toetada lapsevanemaks olemise vastastikust tunnustamist liikmesriikide vahel, näiteks ühes liikmesriigis õiguspäraselt määratud lapsevanemaks olemise tunnustamist ka teises.

Lisaks toetab komisjon jätkuvalt liikmesriikide püüdlusi kaitsta vikerkaareperede õigusi, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas (eelkõige õigus era- ja perekonnaelule ning lapse õigused), mida kohaldatakse ELi õiguse rakendamisel. Komisjon uurib võimalikke meetmeid samast soost abikaasade ja registreeritud partnerite õigusliku seisundi vastastikuse tunnustamise toetamiseks piiriülestes olukordades.

3.3    Trans-, mittebinaarsete ja intersooliste inimeste ulatuslikum tunnustamine

Nõuded, mida kohaldatakse oma juriidilist sugu muuta soovivate isikute suhtes, on liikmesriigiti väga erinevad. Viimastel aastatel on üha rohkem liikmesriike muutnud märkimisväärselt riiklikke soo tunnustamist käsitlevaid õigusakte, et minna üle isikliku enesemääramise mudelile. Teised aga on trans- ja mittebinaarsete inimeste soo tunnustamise tingimusena alles jätnud mitmed nõuded. Need ei pruugi olla proportsionaalsed ja võivad rikkuda inimõiguste standardeid, nagu otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus kirurgiliste 65 ja steriliseerimisega seotud 66 nõuete puhul.

Komisjon edendab liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamist küsimuses, kuidas kehtestada soo tunnustamist käsitlevad õigusaktid ja menetlused, mis põhinevad enesemääramise põhimõttel ja millel ei ole vanusepiiranguid.

Komisjon algatab valdkondadevahelise dialoogi erinevate sidusrühmadega, sealhulgas liikmesriikide, ettevõtjate ja tervishoiutöötajatega, et suurendada teadlikkust trans- ja mittebinaarsetest identiteetidest ja intersoolistest inimestest ning soodustada kaasavust kõigis asjakohastes meetmetes ja menetlustes, sealhulgas komisjoni siseselt.

3.4    Toetus kodanikuühiskonna jaoks soodsa keskkonna loomisele

Komisjon rahastab LGBTIQ-õiguste eest seisvate kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks soodsa ja jätkusuutliku keskkonna loomist. Strateegias viidatakse asjaomastele ELi rahastamisprogrammidele ja nende rahastamisprioriteetidele LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse valdkonnas. Lisaks projektipõhisele rahastamisele avardatakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmiga (2021–2027) väikeste ja keskmise suurusega organisatsioonide rahastamisvõimalusi ning tehakse tegevustoetused LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkust edendavatele võrgustikele kättesaadavaks. ELi vahendid peavad aitama kaasa mittediskrimineeriva ühiskonna ülesehitamisele ja toetama komisjoni püüdlusi tagada võrdõiguslikkuse liit.

Lisaks jätkab ja julgustab komisjon struktureeritud ja avatud dialoogi ning konsulteerimist kodanikuühiskonnaga õiguse ja poliitika kujundamise valdkonnas, eelkõige selleks, et arutada strateegia rakendamist. Komisjon edendab dialoogi liikmesriikide, ELi ametite, sotsiaalpartnerite ja erasektoriga, et aidata kaasa LGBTIQ-inimeste diskrimineerimise vastase poliitika edasisele arendamisele. Komisjon jätkab teadlikkuse suurendamist LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimisega seotud vajadusest ning osalemist avalikel üritustel, mis on LGBTIQ kogukonna jaoks oluliseks teetähiseks.

Noortel on kaasava ühiskonna ülesehitamisel otsustav roll. Komisjon ja liikmesriigid kogusid ELi noortedialoogi käigus noorte eurooplaste seisukohti, mille põhjal määrati kindlaks 11 Euroopa noortega seotud eesmärki, 67 mis nõuavad (muu hulgas) kõigi sugude võrdõiguslikkust ja kaasavat ühiskonda. Need noortega seotud eesmärgid kajastavad noorte eurooplaste arvamusi ja esitavad visiooni Euroopast, kus neil on võimalik oma potentsiaali täielikult realiseerida, aidates samal ajal kõrvaldada takistusi, mis ei lase piiratud võimalustega inimestel sotsiaal- ja majanduselus osaleda.

4.LGBTIQ-INIMESTE VÕRDÕIGUSLIKKUSE EEST SEISMINE KOGU MAAILMAS

LGBTIQ-inimeste õigused on inimõigused ning need peaksid olema igal ajal kõikjal täielikult kasutatavad.

Sellegipoolest on LGBTIQ-inimeste olukord maailma eri paigus endiselt väga ebakindel, kuna nad kogevad tõsiseid õiguste rikkumisi ja kuritarvitusi, ilma et neil oleks juurdepääsu õiguskaitsele. Paljud kogevad diskrimineerimist, ahistamist, tagakiusamist või vabadusekaotust ning neile võib osaks langeda isegi mõrv või surmanuhtlus 68 – lihtsalt selle pärast, kes nad on. Komisjon ja Euroopa välisteenistus on võtnud endale kohustuse neid kaitsta ja võimaldada neil kaitsta oma õigusi. Samuti on LGBTIQ-inimeste olukord riigiti väga erinev. ELi toetuse mõju maksimeerimiseks on vaja kohandatud lähenemisviisi, kasutades kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid. EL peab partnerriikidega poliitilist dialoogi, et käsitleda LGBTIQ-inimeste vastaseid diskrimineerivaid seadusi, poliitikat ja tavasid ning dekriminaliseerida samasooliste suhted ja transidentiteedid. EL on eeskujuks, näidates üles solidaarsust ja suurendades vastupanuvõimet LGBTIQ-inimeste õiguste kaitsmisel ja edendamisel kogu maailmas ning aidates kaasa ülemaailmsele taastumisele, mis annab kõigile võimaluse olla sotsiaalselt, majanduslikult ja poliitiliselt edukas ega jäta kedagi kõrvale.

Inimõiguste kaitsjad riskivad LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse edendamise nimel üha enam oma eluga. Vaenulikud või eluohtlikud olukorrad sunnivad LGBTIQ-inimesi sageli oma päritoluriigist põgenema. Kogu ELi tegevuse keskmes on kindel pühendumus edendada ja kaitsta inimõigusi. On oluline, et ELi sise- ja välistegevus selles valdkonnas oleks järjepidev ja vastastikku tugevdav. EL edendab oma ülemaailmset juhtpositsiooni inimõiguste universaalsuse ja jagamatuse kaitsmisel kõigi, sealhulgas LGBTIQ-inimeste jaoks.

Olenemata oma varjupaigataotluse põhjustest, puutuvad varjupaika taotlevad LGBTIQ-inimesed ELi saabumisel sageli kokku lisaohtudega ning nende vajadused võivad teiste varjupaigataotlejate omadest erineda 69 .

4.1    ELi jõulisem lähenemine LGBTIQ-inimeste kaitsele kõigis oma välissuhetes

EL läheneb edaspidi jõulisemalt LGBTIQ-inimestega seotud küsimuste käsitlemisele oma välissuhetes nii poliitilisel kui ka tehnilisel tasandil. EL teeb konkreetseid jõupingutusi, et võidelda vägivalla, vaenu ja diskrimineerimise vastu ning tagada LGBTIQ-inimeste õiguste austamine partnerriikides.

Kandidaat- ja potentsiaalsete kandidaatriikide puhul, sealhulgas ühinemisläbirääkimiste ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kontekstis, nõuab komisjon LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkust poliitilises dialoogis ning toetab meetmeid nende vastu suunatud vägivalla, vaenu ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamisega ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) kaudu. Samuti toetab komisjon piirkonna LGBTIQ-inimeste olukorra seiret ja andmete kogumist ning jätkab nende olukorra jälgimist ja selle kohta aru andmist iga-aastastes laienemist käsitlevates riigiaruannetes.

Komisjon jagab parimaid tavasid diskrimineerimise vastu võitlemiseks ja LGBTIQ-inimeste õiguste edendamiseks väljaspool ELi, tehes koostööd Euroopa Nõukogu, ÜRO ning teiste asjaomaste rahvusvaheliste ja piirkondlike asutustega.

ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavas (2020–2024) 70 korratakse ELi pühendumust ja kutsutakse üles võtma meetmeid, et võidelda diskrimineerimise kõigi vormide vastu, pöörates erilist tähelepanu diskrimineerimise mitmemõõtmelistele ja intersektsionaalsetele vormidele. EL mõistab hukka diskrimineerivad seadused, poliitika ja tavad, sealhulgas samasooliste isikute suhete kriminaliseerimise. EL võtab rahvusvahelistel foorumitel meetmeid LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse valdkonnas, loob võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetel põhinevaid rahvusvahelisi partnerlusi ning teeb partnerriikidega korrapärast koostööd poliitilistes ja inimõigustealastes dialoogides vastavalt oma suunistele LGBTI-inimeste inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks 71 kooskõlas oma inimõigustealaste suunistega mittediskrimineerimise kohta välistegevuses 72 .

Kohalikud kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegutsevad LGBTIQ-inimeste õiguste edendamisel ja kaitsmisel eesliinil, saavad toetust ELi rahalistest vahenditest.

Euroopa Komisjon jätkab LGBTIQ-inimeste õiguste kaitsjatele ja nende organisatsioonidele suunatud riiklike, piirkondlike ja ülemaailmsete programmide toetamist. Näiteks toetatakse suutlikkuse suurendamist, et:

-luua tugevaid liikumisi kogu maailmas;

-tugevdada kohalikke, riiklikke ja piirkondlikke inimõigustealaseid algatusi ning

-moodustada piirkondlikke liite laienemis- ja naabruspiirkondades, Aafrikas, Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas.

EL jätkab kiirreageerimist, et kaitsta LGBTIQ-inimeste õiguste eest seisvaid üksikisikuid. Euroopa Komisjon püüab jätkuvalt tagada, et humanitaarabi oleks soo- ja vanusetundlik, kohandatud eri soo- ja vanuserühmade (sealhulgas LGBTIQ-kogukonnad/-üksikisikud) vajadustele ning kooskõlas humanitaarpõhimõtetega, sealhulgas erapooletuse põhimõttega (mittediskrimineerimine). ELi 2021.–2025. aasta tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta välissuhetes (GAP III) põhineb muu hulgas intersektsionaalsuse põhimõttel ning edendab naiste ja meeste võrdõiguslikkust kogu nende mitmekesisuses.

COVID-19 kriis on süvendanud ka LGBTIQ-inimeste diskrimineerimist ja suurendanud nende vastu suunatud vägivalda väljaspool Euroopat. 8. aprilli 2020. aasta teatises ELi üleilmse tegevuse kohta seoses COVID-19ga võttis EL kasutusele inimõigustel põhineva lähenemisviisi, mille eesmärk on „taastada paremini“ ning toetada õiglasemaid, kaasavamaid ja jätkusuutlikumaid ühiskondi ning rakendada kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, lähtudes põhimõttest, et kedagi ei jäeta kõrvale 73 . EL peab esmatähtsaks tervishoiu- ja sotsiaal-majanduslikke meetmeid, näiteks tagades, et toetus ja esmased sotsiaalteenused on jätkuvalt kõigile kättesaadavad, ning jätkab sellega seoses inimõiguste, võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise, inimväärsete töötingimuste, vägivallavastase võitluse ning põhiväärtuste edendamist ja toetamist.

5.STRATEEGIA ELLUVIIMINE: ELi ALGATUSTE TÄIELIK ÄRAKASUTAMINE

Käesolevas strateegias seatud eesmärkide saavutamiseks ühendab komisjon eespool kirjeldatud sihipärased meetmed ja võrdõiguslikkuse jõulisema süvalaiendamise. Komisjon tagab, et LGBTIQ-inimeste diskrimineerimise vastane võitlus ning võrdõiguslikkuse edendamine integreeritakse kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse, õigusaktidesse ja rahastamisprogrammidesse nii sise- kui ka välistasandil. Seda tööd hõlbustab esimene Euroopa Komisjoni võrdõiguslikkuse volinik ja spetsiaalne võrdõiguslikkuse rakkerühm.

Käesolevat strateegiat rakendatakse intersektsionaalsuse kui valdkondadevahelise põhimõtte alusel: seksuaalset sättumust, sooidentiteeti ja -väljendust ja/või sootunnuseid võetakse arvesse koos muude isikuomaduste või identiteetidega, nagu sugu, rassiline või etniline päritolu, usutunnistus või veendumused, puue ja vanus. Selle põhimõtte eesmärk on selgitada, kuidas eri tegurid üksikisikute diskrimineerimise ja haavatavusega seotud kogemustes põimuvad. LBTIQ-naised võivad kogeda diskrimineerimist nii naiste kui ka LBTIQ-inimestena. Puuetega LGBTIQ-inimeste juurdepääsutakistuste tõttu võib neil olla lisaraskusi toetuse ja teabe saamisel ning täielikul osalemisel LGBTIQ-kogukonnas ja ühiskonnas laiemalt, mis suurendab nende tõrjutust 74 . LGBTIQ-inimestel on vaja juurdepääsu tuge ja õigusi käsitlevale teabele kättesaadavates ja alternatiivsetes vormides, samuti juurdepääsu LGBTIQ-inimeste kohtumispaikadele ja kogunemiskohtadele ning tugivõrgustikele.

Strateegias käsitletakse ka COVID-19 kriisi valguses ilmnenud ebavõrdsust, mis on ebaproportsionaalselt mõjutanud haavatavaid LGBTIQ-inimesi. Selle töö osana julgustab komisjon liikmesriike täiel määral ära kasutama ELi taasterahastu „NextGenerationEU“ pakutavaid võimalusi, et leevendada kriisi ebaproportsionaalset mõju ja edendada LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkust. Lisaks on Euroopa Komisjon valmis aitama liikmesriike soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks vajalike reformide kavandamisel ja nende rakendamisel tehnilise toe rahastamisvahendi 75 kaudu.

ELi rahastus on väga oluline, et toetada ELi poliitika rakendamist liikmesriikides. Liikmesriikide hallatavad ELi vahendid peavad tooma kasu kõigile ELi kodanikele ilma igasuguse diskrimineerimiseta soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Komisjon ja liikmesriigid peavad range järelevalve abil tagama, et ELi rahalised vahendid toetavad võrdõiguslikkust ning et kõik ELi rahastatavad projektid on kooskõlas ELi õigusega, sealhulgas aluslepingute ja põhiõiguste hartaga. Kui projektide elluviimisel rikutakse ELi diskrimineerimisvastaseid õigusnorme, võidakse rahastamine peatada või tühistada. Komisjoni ettepanek võtta vastu uus ühissätete määrus, 76 milles kehtestatakse eeskirjad programmitöö perioodiks 2021–2027, sisaldab põhiõiguste hartaga seotud rakendamistingimust 77 . Lisaks peavad liikmesriigid kehtestama projektide valimiseks mittediskrimineerivad ja hartat arvestavad kriteeriumid ja menetlused ning neid kohaldama.

Usaldusväärsed ja võrreldavad andmed võrdõiguslikkuse kohta on väga olulised LGBTIQ-inimeste olukorra hindamiseks ja ebavõrdsuse tõhusaks vähendamiseks. Komisjon kutsub Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit (FRA) ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituuti (EIGE) üles jätkama tehnilist ja metoodilist tuge liikmesriikidele LGBTIQ-inimeste kohta andmete kogumise kavandamisel ja rakendamisel nii ühel kui ka mitmel alusel. Samuti toetab komisjon üksikasjalike intersektsionaalsete andmete kogumist FRA, EIGE ja liikmesriikide poolt, eelkõige mittediskrimineerimise, võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemelise töörühma võrdõiguslikkust käsitlevate andmete alarühma kaudu.

Lisaks sellele korraldab komisjon võrdõiguslikkust käsitlevate andmete teemal ümarlaua, kuhu kutsutakse peamised sidusrühmad, et uurida rassilise või etnilise päritoluga seotud andmete kogumisel esinevaid takistusi ja teha kindlaks võimalused ühtsema lähenemisviisini jõudmiseks, sealhulgas intersektsionaalsete andmete osas, mis käsitlevad näiteks rassilist või etnilist päritolu ja seksuaalset sättumust.

Komisjon (Eurostat) jätkab võrdõiguslikkust käsitlevate andmetega seotud tööd, arutades seda küsimust vajaduse korral otse liikmesriikidega nende statistikaametitega peetavatel tehnilistel kohtumistel. Eurostat pakub komisjoni talitustele metoodilist tuge, et hinnata võimalust koguda LGBTIQ-inimeste kohta statistilisi andmeid, mille liikmesriigid teevad kättesaadavaks vabatahtlikult.

2023. aastal avaldatakse uus Eurobaromeetri uuring diskrimineerimise kohta ELis. Samuti soovitab komisjon Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametil korraldada 2024. aastal ulatuslik LGBTIQ-teemaline uuring.

Liikmesriike julgustatakse tuginema olemasolevatele parimatele tavadele 78 ja töötama välja oma tegevuskavad LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse kohta. Eesmärk on tugevdada kaitset LGBTIQ-inimeste diskrimineerimise vastu, tagada riiklikul tasandil käesolevas strateegias sätestatud eesmärkide ja meetmete järelmeetmed ning täiendada neid sellistega, millega edendatakse LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkust liikmesriikide pädevusse kuuluvates valdkondades. Komisjon jätkab ka linnade jõupingutuste toetamist ja nähtavaks muutmist jõulise kaasamispoliitika loomiseks kohalikul tasandil, sealhulgas iga-aastase Euroopa kaasamise ja mitmekesisuse pealinna(de) nimetamise kaudu.

Lisaks käesolevas strateegias sätestatud põhimeetmete elluviimisele loob komisjon mittediskrimineerimise, võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemelise töörühma raames LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse alarühma, et toetada ja jälgida liikmesriikides tehtavaid edusamme, sealhulgas seoses LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkust käsitlevate riiklike tegevuskavade väljatöötamisega. Komisjon korraldab kodanikuühiskonna ja liikmesriikidega regulaarseid kohtumisi poliitilisel ja ekspertide tasandil ning osaleb Euroopa Nõukogu LGBTI-küsimuste kontaktasutuste valitsustasandi võrgustiku töös. Komisjon jälgib korrapäraselt käesolevas strateegias esitatud meetmete rakendamist ja esitab 2023. aastal vahekokkuvõtte.

6.    KOKKUVÕTE: KOOSTÖÖ LGBTIQ-INIMESTE VÕRDÕIGUSLIKKUSE NIMEL

Käesolev strateegia põhineb visioonil Euroopast, kus inimesed on kogu oma mitmekesisuses võrdsed – kus nad võivad vabalt elada, olenemata oma seksuaalsest sättumusest, sooidentiteedist või -väljendusest või sootunnustest.

Kuigi Euroopa on viimastel aastatel teinud järk-järgult edusamme, tähistab käesolev LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia uut etappi meie jõupingutustes edendada nende võrdseid õigusi, keskendudes samal ajal jätkuvalt prioriteetsetele valdkondadele. Lisaks rõhutatakse selles vajadust lõimida LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse mõõde kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse, nagu ka ELi rahastamisprogrammidesse.

Ebavõrdsuse vastu võitlemine ELis on jagatud vastutus, mis nõuab ühiseid jõupingutusi ja meetmeid kõigil tasanditel. Strateegia eesmärkide saavutamiseks peavad ELi institutsioonid ja asutused, liikmesriigid, sealhulgas piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, võrdõiguslikkust edendavad asutused, kodanikuühiskond ja ettevõtjad sellesse veelgi enam panustama.

Kõik institutsioonid peaksid võtma selge kohustuse järgida ühist strateegiat. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti üles taaskinnitama endale võetud kohustusi ja toetama strateegia rakendamist ning nõukogu võtma strateegia järelmeetmena vastu järeldused. Komisjon kutsub Regioonide Komiteed ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed üles edendama dialoogi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kodanikuühiskonnaga, sealhulgas sotsiaalpartneritega selle üle, kuidas edendada LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkust. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut jätkavad LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse toetamist korrapäraste uuringute ning liikmesriikidele antava tehnilise abi ja metoodilise toe kaudu.

LGBTIQ-inimeste diskrimineerimine, nendevastane vägivald ja vaen on vastuolus Euroopa Liidu põhiväärtustega ning need tuleb kaotada. Koos saame kaotada takistused LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkusele ja teha 2025. aastaks selgeid edusamme sellise Euroopa Liidu suunas, kus LGBTIQ-inimesed tunnevad end kogu oma mitmekesisuses turvaliselt ning neil on võrdsed võimalused osaleda täiel määral ühiskonnas ja realiseerida kõiki oma võimeid.

(1)

     Vt eelkõige Euroopa Liidu lepingu artikkel 2 ja põhiõiguste harta artikkel 23. See oli esimene rahvusvaheline inimõiguste harta, milles keelati sõnaselgelt diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel.

(2)

     LGBTIQ-inimesed on inimesed:

-kellel on seksuaalne külgetõmme nende endiga samast soost inimeste suhtes (lesbi, gei) või mis tahes soost inimeste suhtes (biseksuaalne);

-kelle sooidentiteet ja/või -väljendus ei vasta nende sünnipärasele soole (trans, mittebinaarne);

-kes on sündinud sootunnustega, mis ei vasta mehe või naise tüüpilisele määratlusele (intersooline) või

-kelle identiteet ei sobitu seksuaalsuse ja/või soo binaarsesse klassifikatsiooni (queer).

(3)

   Euroopa Komisjon, 2015.–2019. aasta lõpparuanne LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamise meetmete loetelu kohta (15. mai 2020).

(4)

     Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Tšehhi ja Ungari.

(5)

   Iirimaa, Luksemburg, Malta ja Taani.

(6)

     Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, EL-LGBTI II – pikk tee LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuseni (14. mai 2020) (Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, teine LGBTI-uuring).

(7)

     Rahvusvahelise lesbide ja geide ning biseksuaalsete ja trans- või intersooliste inimeste ühenduse ILGA Euroopa büroo leidis, et liikumispiirangud seavad LGBTIQ-inimesed suuremasse koduvägivalla ja väärkohtlemise ohtu ning paljude LGBTIQ-inimeste ebakindel olukord seoses töö ja eluasemega ning halvemad tervisenäitajad muudavad nad COVID-19 ja selle sotsiaal-majandusliku mõju suhtes haavatavamaks ( COVID-19 ja selle mõju LGBTI-inimestele ning mida ametiasutused peaksid selle leevendamiseks tegema , 2020).

(8)

   ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, COVID-19 ja LGBTI-inimeste inimõigused .

(9)

     Eurobaromeetri eriuuring 493: „Diskrimineerimine Euroopa Liidus“ , oktoober 2019.

(10)

     Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, „ELis inimõigustega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide probleeme“ (29. jaanuar 2018).

(11)

     Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 10 on märgitud, et „oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel püüab liit võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel“. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut määratleb intersektsionaalsust kui „analüütilist tööriista, millega uurida ja mõista seda, kuidas sugu on põimunud teiste isikuomaduste/identiteetidega ja kuidas see põimumine mõjutab iga diskrimineeritava ainulaadseid kogemusi, ning mille abil sellele reageerida“. See määratlus on asjakohane kõikide diskrimineerimise vormide puhul.

(12)

      19 liikmesriigi ühine mitteametlik dokument (detsember 2018).

(13)

      Homofoobia ning seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi alusel toimuva diskrimineerimise vastu võitlemise ELi tegevuskava aruanne (2013/2183(INI)) (8. jaanuar 2014).

(14)

Sellised algatused on muu hulgas: ohvrite õigusi käsitlev ELi strateegia (COM(2020)258), soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 (COM(2020)152), romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev strateegiline ELi raamistik (COM(620)2020), Euroopa sotsiaalõiguste sammas , ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025 (COM(2020)565), puuetega inimeste õiguste strateegia (kavandatud 2021. aasta 1. kvartaliks), lapse õiguste strateegia (kavandatud 2021. aasta 1. kvartaliks) ja antisemitismi vastu võitlemise strateegia (kavandatud 2021. aasta 4. kvartaliks).

(15)

     UNESCO, Avatud meelel: haridussektori võimalused reageerida seksuaalsel sättumusel või sooidentiteedil või -väljendusel põhinevale vägivallale (2016); NESET II, Kuidas ennetada kiusamist ja koolivägivalda ning nende vastu võidelda (2016).

(16)

     Euroopa Komisjon, Soolise võrdõiguslikkuse õiguslik tunnustamine ELis: transinimeste teekond täieliku võrdõiguslikkuse poole (juuni 2020).

(17)

     LGBTI-inimestel on eriti suur oht kodutuks jääda: 4 % trans- ja intersoolistest vastajatest märkis, et nad on vähemalt üks kord maganud õues või avalikus ruumis (FRA, teine LGBTI-uuring).

(18)

     Vt näiteks: https://www.feantsa.org/en/newsletter/2017/09/28/autumn-2017?bcParent=27  

(19)

      https://www.ilga-europe.org/sites/default/files/COVID19%20_Impact%20LGBTI%20people.pdf

(20)

     LGBTIQ-inimestel on suurem oht haigestuda teatavat tüüpi vähktõppe nooremas eas või kogeda vaimset pinget, sealhulgas enesetapumõtteid ja enesetappu, ning nad on suurema tõenäosusega rahulolematud neile pakutavate tervishoiuteenustega ( Euroopa Komisjon, juuni 2017 ).

(21)

     Näiteks võrreldes elanikkonna kui tervikuga on LGBTIQ-inimeste hulgas rohkem töötuid ja ebakindla töösuhtega inimesi ning nende rahalised vahendid on väga piiratud ja ebastabiilsed. Kriis on olukorda veelgi teravdanud, tuues taas esile ebakindlatel töökohtadel töötavate ja ebastabiilsetes tingimustes elavate inimeste haavatavuse. Diskrimineerimise, tõrjumise ja madalama sotsiaal-majandusliku staatuse tõttu on LGBTIQ-inimeste tervisenäitajad oluliselt halvemad, mis on sageli seotud halvema juurdepääsuga üldisele tervisekindlustusele, ning seetõttu on nad viiruse suhtes haavatavamad (ILGA Euroopa büroo, COVID-19 mõju).    

(22)

     „Soovahetus“ on termin, mida kasutati ajal, mil Euroopa Liidu Kohus tegi teatavaks otsused kohtuasjades P., Richards, ja C-117/01, K.B. vs. National Health Service Pensions Agency ja Secretary of State for Health, 7.1.2004, ECLI:EU:C:2004:7.

(23)

     Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).

(24)

     Euroopa Liidu Kohtu kohtuasi C-507/18, NH vs. Associazione Avvocatura per i diritti LGBTI — Rete Lenford, 23.4.2020, ECLI:EU:C:2020:289.

(25)

     Aruanne esitatakse koos aruandega nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ (millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust) rakendamise kohta.

(26)

   Komisjoni soovitus (EL) 2018/951 võrdõiguslikkust edendavate asutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta (ELT L 167, 4.7.2018, lk 28).

(27)

   Direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23).

(28)

   Euroopa Liidu Kohtu kohtuasi C-13/94, P vs. S ja Cornwall County Council, 30.4.1996, ECLI:EU:C:1996:170.

(29)

     Nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (ELT L 373, 21.12.2004, lk 37).

(30)

     Euroopa Liidu Kohtu otsus kohtuasjas C-423/04, Sarah Margaret Richards vs. Secretary of State for Work and Pensions, 27.4.2006, ECLI:EU:C:2006:256.

(31)

     Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (KOM(2008)0426 lõplik).

(32)

     Vt ILGA Euroopa büroo, Vikerkaarekaart ja indeks 2020 .

(33)

   Euroopa Komisjon, Trans- ja intersooliste inimeste võrdsed õigused Euroopas – võrdlev analüüs (november 2018); Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik, Intersooliste inimeste inimõigused (aprill 2015).

(34)

     Keyes, O. (2018), „The misgendering machines: trans/HCI implications of automatic gender recognition“, Proceedings of the ACM on Human–Computer Interaction, 2(CSCW), 88. https://doi.org/10.1145/3274357 , tsiteeritud peagi avaldatavas väljaandes: Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat (2020), Sooline innovatsioon: kuidas kaasav analüüs toetab teadusuuringuid ja innovatsiooni.

(35)

     Vt nt Li, F., Nagar, V. (2013), „Diversity and Performance“, Management Science 59, lk 529–544; Shan, L., Fu, S., Zheng, L. (2016), „Corporate sexual equality and firm performance“, Strategic Management Journal 38(9), lk 1812–1826 ja Gao, H., & Zhang, W. (2016), „Employment non-discrimination acts and corporate innovation“, Management Science 63(9), lk 2982–2999.

(36)

Praegu koosneb see 26 riiklikust mitmekesisuse hartast, mis esindavad umbes 12 000 organisatsioonist koosnevat võrgustikku, kus töötab üle 16 miljoni inimese.

(37)

     Võrdseid võimalusi ja mittediskrimineerimist tuleb edendada Euroopa Sotsiaalfond+ raames nii programmide ettevalmistamise ja rakendamise kui ka järelevalve ja hindamise käigus. Liikmesriigid toetavad ka konkreetseid sihipäraseid meetmeid nende põhimõtete edendamiseks.

(38)

     Euroopa Komisjon, Võrdõiguslikkuse Liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 , 5.3.2020, COM(2020) 152 final.

(39)

     Soolise palgalõhe vähendamise meetmed võivad olla LBTIQ-leibkondade jaoks eriti olulised.

(40)

   Eksperdirühma loomise algatus sisaldub teatises Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 (COM(2020) 625 final).

(41)

  https://ec.europa.eu/health/social_determinants/projects/ep_funded_projects_en#fragment2  

(42)

     Muud ELi programmid, nagu Küprose türgi kogukonnale suunatud abiprogramm, toetavad samuti aktiivselt projekte, millega võideldakse LGBTIQ-inimeste diskrimineerimise ja ärakasutamise vastu.

(43)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT L 337, 20.12.2011, lk 9); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L 180, 29.6.2013, lk 96).

(44)

      Komisjoni teatis uue rände- ja varjupaigaleppe kohta, COM(2020) 609 final .

(45)

     „Paljudes maailma paikades puutuvad inimesed oma tegeliku või tajutava seksuaalse sättumuse ja/või sooidentiteedi tõttu kokku tõsiste inimõiguste rikkumiste ja muus vormis tagakiusamisega. Kuigi LGBTI-inimeste ja neiks peetavate üksikisikute tagakiusamine ei ole uus nähtus, on paljudes varjupaigariikides suurem teadlikkus sellest, et inimesed, kes põgenevad tagakiusamise eest oma seksuaalse sättumuse ja/või soolise identiteedi tõttu, võivad kvalifitseeruda pagulasteks [1951. aasta konventsiooni] artikli 1A lõike 2 ja/või selle 1967. aasta protokolli alusel... Sellegipoolest on pagulasseisundi määratluse kohaldamine selles valdkonnas ebajärjekindel.“ (ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, „Rahvusvahelise kaitse suunised nr 9: Seksuaalsel sättumusel ja/või sooidentiteedil põhinevad pagulasseisundi taotlused 1951. aasta konventsiooni artikli 1A lõike 2 ja/või selle 1967. aasta pagulasseisundi protokolli kontekstis, HCR/GIP/12/09, 23. oktoober 2012).

(46)

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, teine LGBTI-uuring. Vt joonealune märkus 6.

(47)

  Internetis leviva vihakõne vastase võitluse tegevusjuhend, 30. juuni 2016 .

(48)

Euroopa Komisjon, „Internetis leviva vihakõne vastane võitlus: tegevusjuhendi viies hindamine“, 22. juuni 2020.

(49)

     Viimastel aastatel on vaenulik retoorika avalikus arutelus sagenenud ning see on toonud avalikus ruumis kaasa tõelise vaenu, sealhulgas LGBTIQ-inimeste vastu. Näiteks sai ILGA Euroopa büroo teateid vähemalt neljast ELi liikmesriigist, kus usujuhid süüdistasid LGBTI-kogukondi pandeemia tekkes. (ILGA Euroopa büroo, „COVID-19 mõju LGBTI kogukondadele Euroopas ja Kesk-Aasias: kiirhindamisaruanne“, juuni 2020)    

(50)

     Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, teine LGBTI-uuring, lk 49. Vt joonealune märkus 6.

(51)

Vt näiteks Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, „2019. aasta põhiõiguste aruanne“ (29. mai 2019) ning ILGA Euroopa büroo, „2019. aasta ülevaade LGBTI-inimeste inimõiguste olukorrast“ (veebruar 2019).

(52)

     Praegu ei ole seitse liikmesriiki lisanud seksuaalset sättumust vaenukõnet ja/või vaenukuritegusid käsitlevatesse õigusaktidesse selgesõnaliselt raskendava tegurina, 15 liikmesriigis ei ole aga hõlmatud sooidentiteet ja 25 liikmesriigis sootunnused.

(53)

     Nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsuses 2008/913/JSK (teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega) ei käsitleta selgesõnaliselt LGBTIQ-vastaseid vaenukuritegusid ega vaenukõnet ning vaenukuritegusid ja vaenukõnet määratlevate tunnuste hulka ei kuulu suunatus seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi vastu. (ELT L 328, 6.12.2008, lk 55).

(54)

     Euroopa Komisjon, „Ohvrite õigusi käsitlev ELi strateegia (2020–2025)“ , 24.6.2020, COM(2020) 258 final

(55)

     Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL (millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK) rakendamise kohta (COM(2020) 188 final), 11. mai 2020.

(56)

     Vikerkaarelaudade loomise ettepanek on tehtud ohvrite õigusi käsitleva ELi strateegia rakendamise raames (COM(2020) 258 final).

(57)

     62 % operatsiooni läbinud intersoolistest inimestest ütles, et ei nemad ega nende vanemad andnud enne esimest ravikuuri või sekkumist täielikku teadlikku nõusolekut oma sootunnuste muutmiseks (Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, teine LGBTI-uuring, lk 54).

(58)

     Sättumuse muutmise teraapiad „on äärmiselt kahjulikud sekkumised, mis põhinevad meditsiinilise aluseta ideel, et LGBTI- ja teised alternatiivse sooidentiteediga inimesed on haiged. Samuti põhjustavad need märkimisväärset valu ja kannatusi ning pikaajalist psühholoogilist ja füüsilist kahju“. Seksuaalsel sättumusel ja sooidentiteedil põhineva vägivalla ja diskrimineerimise eest kaitsmise ÜRO sõltumatu ekspert, „Sättumuse muutmise teraapiat käsitlev aruanne“ , 1. mai 2020.

(59)

     ILGA Euroopa büroo, COVID-19 mõju.

(60)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

(61)

     Kui aluslepingute sätetest ja nende rakendamiseks võetud meetmetest ei tulene teisiti.

(62)

     Euroopa Liidu Kohtu otsus kohtuasjas C‑673/16, Coman, 5.6.2018, ECLI:EU:C:2018:385. Euroopa Liidu Kohus otsustas, et mõistet „abikaasa“ (nagu seda on kasutatud vaba liikumise direktiivis) kohaldatakse ka ELi kodanikuga samast soost isiku suhtes, kellega ta on abielus.

(63)

Üksikasjalikum teave avaldatakse tulevases ELi kodakondsuse aruandes.

(64)

     Laste ja vanemate vaheliste suhete vastastikuse tunnustamise puudumine võib viia selleni, et lastele keeldutakse andmast kodakondsust, nime või pärimisõigust. Lisaks ei pruugi tunnustamata vanematel olla võimalik tegutseda oma laste seaduslike esindajatena, üksi nendega reisida, registreerida neid kooli, hankida tervisekindlustust, avada pangakontot või otsustada meditsiinilise sekkumise vajalikkuse üle.

(65)

     S.V. vs. Itaalia, lahend nr 55216/08, 11. oktoober 2018

(66)

     A.P., Garçon ja Nicot vs. Prantsusmaa, lahendid nr 79885/12, 52471/13 ja 52596/13, 6. aprill 2017

(67)

  https://ec.europa.eu/youth/policy/youth-strategy/youthgoals_en ; need on lisatud aastateks 2019–2027 kehtestatud ELi noortestrateegiasse.

(68)

     72 riigis on samasooliste suhted endiselt kriminaliseeritud. (Inimõiguste Nõukogu, „Seksuaalsel sättumusel ja sooidentiteedil põhineva vägivalla ja diskrimineerimise eest kaitsmise sõltumatu eksperdi aruanne“, 11. mai 2018 )

(69)

     LGBTIQ-inimestest varjupaigataotlejaid ohustab vastuvõtu- ja kinnipidamiskeskustes ning küsitlemisel suurem diskrimineerimine, tõrjutus, ahistamine ja vägivald, sealhulgas seksuaalvägivald. Nad võivad jääda ilma asjakohasest õigusabist või elutähtsatest tervishoiuteenustest, näiteks pooleliolevast hormoonravist. Vt näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, „Erinevate seksuaalsete sättumuste ja sooidentiteetidega inimeste kaitsmine: üleilmne aruanne ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti tegevuse kohta LGBTI-inimestest varjupaigataotlejate ja pagulaste kaitsel“, (detsember 2015).

(70)

     ƒ„ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava 2020–2024“ (JOIN(2020) 5 final).

(71)

     Nõukogu, „Suunised lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste kõikide inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks“ (24. juuni 2013).

(72)

     Nõukogu, „ELi inimõigustealased suunised mittediskrimineerimise kohta välistegevuses“ (6337/19, 18. märts 2019).

(73)

Euroopa Komisjon, „Teatis ELi üleilmse tegevuse kohta seoses COVID-19ga“, 8.4.2020, JOIN(2020) 11 final: https://ec.europa.eu/international-partnerships/system/files/joint-comm-2020-eu-global-response_en.pdf

(74)

     ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, millega EL ja kõik liikmesriigid on ühinenud, kehtestatakse üldpõhimõtted, mis hõlmavad puuetega inimeste õigust austusele nende loomupärase väärikuse vastu, individuaalset autonoomiat (sealhulgas vabadust teha ise oma valikuid), juurdepääsetavust ning täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnas ja sinna kaasamist.

(75)

     Tehnilise toe rahastamisvahendi loomine sõltub Euroopa Parlamendi ja nõukogu kokkuleppest määruse ettepaneku kohta, millega luuakse tehnilise toe rahastamisvahend (COM(2020) 409 final).

(76)

    COM(2018)375 final .

(77)

   Ühissätete määruse III lisas.

(78)

Nagu nähtub komisjoni 2015.–2019. aasta aruannetest LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamise meetmete loetelude kohta , on liikmesriigid andnud aru LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkust käsitlevate riiklike tegevuskavade väljatöötamisest. Sellised tegevuskavad on olulised, sest need kujutavad endast poliitilist kohustust võidelda LGBTIQ-inimeste diskrimineerimise vastu ning sisaldavad konkreetseid meetmeid võrdõiguslikkuse edendamiseks.