EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.7.2020

COM(2020) 608 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastane ELi tegevuskava 2020–2025

Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastane ELi tegevuskava 2020–2025

Sisukord

1.Sissejuhatus

2.Probleem

3.ELi algatused

4.Uus ELi tegevuskava aastateks 2020–2025

4.1.Näitajate kehtestamine ja aruandlus

4.2.Üldised prioriteedid

4.2.1.1. prioriteet: seadusliku turu kaitse ja kõrvalesuunamise piiramine

4.2.2.2. prioriteet: parema luurepildi loomine

4.2.3.3. prioriteet: suurem surve kuritegelikele turgudele

4.2.4.4. prioriteet: rahvusvahelise koostöö tugevdamine

5.Erimeetmed Kagu-Euroopa jaoks ja Kagu-Euroopa koostööks ELiga

5.1.Tegevuse kohandamine vastavalt piirkonna vajadustele

5.2.Ajakohastatud juhtimine, et tagada meetmete tõhus elluviimine

5.2.1.Rahastamisvajaduste rahuldamine probleemide lahendamiseks

5.2.2.Terviklik juhtimine Kagu-Euroopa meetmete elluviimiseks

6.Kokkuvõte

1.Sissejuhatus

2020. aasta juuli alguses teatasid Europol, Prantsusmaa ja Madalmaad ulatusliku piiriülese ühise uurimise tulemustest. Uuriti suurt kuritegelikku võrgustikku ning uurimise tagajärjel konfiskeeriti Madalmaades kümneid automaattulirelvi. Juuni lõpus Dijonis (Prantsusmaa) toimunud rahutuste ajal filmisid noored end uhkelt ründerelvade ja püstolitega. Samal ajal hävitas Hispaanias politseioperatsioon suure tulirelvade salakaubaveo võrgustiku, konfiskeerides kogu riigis 730 relva ja vahistades 21 isikut. Need kõik on näited ebaseaduslike tulirelvadega seotud reaalsest ohust. Relvade koondumine paremäärmuslastest aktivistide kätte saab üha rohkem tähelepanu. See näitab, kuidas tulirelvad võivad suurendada raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi ohtlikkust. Hinnangute kohaselt oli 2017. aastal ELis tsiviilelanike valduses 35 miljonit ebaseaduslikku tulirelva (56 % kogu tulirelvade hinnangulisest kogusest) 1 . Vastavalt hinnangutele ületab ebaseaduslike tulirelvade arv kaheteistkümnes ELi liikmesriigis 2 seaduslike tulirelvade arvu.

Sisepiirideta alana on EL aktiivselt osalenud selle ohu vastu võitlemisel. Eelkõige on ta tugevdanud tulirelvi käsitlevaid õigusakte, et vältida relvade sattumist valedesse kätesse 3 . ELis tegutsevad kuritegelikud organisatsioonid saavad endale tulirelvi enamasti mittesurmavate relvade ebaseadusliku ümberehitamise teel: kas ELi liikmesriikide vahelisest ebaseaduslikust kaubandusest või väljastpoolt ELi (peamiselt Kagu-Euroopast 4 ) relvi sisse toovate salakaubavedajate käest. Viimastel aastatel on EL toetanud tugeva õiguskaitsealase koordineerimise arendamist selles valdkonnas.

Kuid kuna palju probleeme on veel lahendamata, on ajaga kaasas käimiseks vaja uusi meetmeid, nagu on tõdetud eeskätt komisjoni hinnangus ELi ja Kagu-Euroopa piirkonna vahelise ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastu võitlemise tegevuskavale (2015–2019) 5 . Selleks peavad Euroopa Liit ja tema partnerid, eriti Kagu-Euroopas, tegema tulirelvadega kaubitsemisest valdkonnaülese julgeolekuprioriteedi. Kuna oht on ulatuslik ja puudutab eri valdkondi, saab vaid ühtse tegevuskavaga tagada sidusa koostööraamistiku, et tugevdada rahvusvahelist koostööd vastavalt konkreetsetele vajadustele, nõuetele ja tulemusnäitajatele.

Seepärast teeb komisjon ettepaneku võtta nii ELi kui ka ELi Kagu-Euroopa partnerite jaoks (Lääne-Balkan, Moldova ja Ukraina) vastu neljale prioriteedile keskenduv ühtne tegevuskava, et kaotada tulirelvade kontrollis endiselt esinevad õiguslikud lüngad ja vastuolud, mis takistavad politsei koostööd. Käesolevas tegevuskavas määratakse kindlaks meetmed, et luua ühine arusaam sellest, milliseid ühiseid samme astuda, et vähendada ebaseaduslikest tulirelvadest tulenevat ohtu.

2.Probleem

Europol märkis 2019. aastal, et raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangu (SOCTA) järeldused, mis avaldati 2017. aastal, kehtivad endiselt ning ebaseaduslike tulirelvade levik ja kättesaadavus ELi liikmesriikides suurendab ohtu, et neid kasutatakse terrorirünnakutes ja organiseeritud kuritegevuses. Samuti märkis ta, et muutused tegutsemisviisides, liikumisteedes ja geograafilistes piirkondades, mida mõni kuritegelik tegevus mõjutab, võivad olla märk pikemaajalistest kuritegevust mõjutavatest arengusuundadest ja muutustest. Ebaseaduslik tulirelvadega kauplemine, nende levitamine ja kasutamine kujutab endast jätkuvalt suurt ohtu. Eelkõige on suurenenud laskekõlbmatuks muudetud, taas laskekõlblikuks muudetud ja ümberehitatud tulirelvade müük 6 . Ebaseaduslikud tulirelvad on interneti teel (eeskätt pimeveebis) kergemini kättesaadavad ja nendega kauplevad lisaks kuritegelikele organisatsioonidele üha enam ka üksi tegutsevad kurjategijad. Ebaseaduslikud tulirelvad on enamjaolt püstolid ja vintpüssid (vastavalt 34 % ja 27 % konfiskeeritud relvadest).

Hiljutise uuringu 7 kohaselt toimus aastatel 2009–2018 Euroopa (pool)avalikus ruumis 23 massitulistamist, mille käigus tapeti 341 inimest. 2015. aastal registreeris Europol 57 terroriakti, kus kasutati tulirelva 8 . 2017. aastal kasutati tulirelva 41 % puhul kõikidest terrorirünnakutest, mis tähendab 2016. aastaga võrreldes (38 %) väikest kasvu 9 . Eurojusti viimase aja tegevus kriminaalasjades kinnitab, et ebaseaduslikke tulirelvi kasutati terrorirünnakutes mitmel korral ning et inimkaubanduse võrgustikel on olnud kontakte üksi tegutsevate terroristide või terroriorganisatsioonidega. Eurojusti piiriüleste uurimiste koordineerimise tulemusena konfiskeeriti mitmel juhul ebaseaduslikke tulirelvi.

ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) kogutud värskeimad andmed üldjuhul kinnitavad selliseid suundumusi 10 : aastatel 2016–2017 olid ELis keskmiselt 30 % konfiskeeritud relvadest haavlipüssid, järgnesid püstolid (22 %), vintpüssid (15 %) ja revolvrid (8 %) ning suurema osa ülejäänust moodustasid püstolkuulipildujad ja kuulipildujad (2 %). Euroopas tervikuna on püstoleid (35 %), vintpüsse (27 %) ja haavlipüsse (22 %) konfiskeeritud võrdsemalt. Euroopat peetakse üheks peamiseks ebaseaduslike relvavoogude alguspunktiks, kuid enamasti need vood Euroopast ei välju. Peale selle moodustavad märkimisväärse osa konfiskeeritud relvadest muud relvad kui tulirelvad (nt paukpadrunirelvad või gaasirelvad), mis osutab selliste relvade ebaseaduslikeks tulirelvadeks ümber ehitamise ohule.

11 Europol ja õiguskaitseasutused toonitavad, et kõikjal ELis kaubitsevad tulirelvadega ebaseaduslikud mootorrattajõugud. Paljud tulirelvadega kaubitsevad kuritegelikud organisatsioonid on seotud mitut liiki kuritegudega: nad tegelevad ka uimastikaubandusega, organiseeritud varavastase kuritegevusega, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega ja rahapesuga ning panevad toime vägivallakuritegusid. Mõnes liikmesriigis (nt Rootsis ja Taanis) on märkimisväärselt suurenenud surma põhjustamine ja muude vägivallakuritegude toimepanek, koos millega on teatatud ka potentsiaalselt surmavate relvade, nagu tulirelvad, noad ja lõhkeained, kasutamise kasvust. Rootsis oli 2017. aastal 40 relvadega seotud surmajuhtumit – 33,3 % rohkem kui aasta varem.

12 13 14 Mitmes Europoli koostatud ohtude hindamise aruandes on kinnitatud, et Lääne-Balkan on endiselt üks peamisi piirkondi, mis varustab ELi ebaseaduslike relvadega, ning nimetatud vajadust suurendada teabe ja luureandmete vahetamist ELi ja Lääne-Balkani vahel. Ohu püsimist selles piirkonnas kinnitavad mitu uuringut, millest kõige hilisemas on rõhutatud, et relvad, mida kasutati ELis toime pandud terrorirünnakutes, olid soetatud kohalikelt ebaseaduslikelt tulirelvaturgudelt ja olid pärit Balkani piirkonnast. Samas uuringus nimetati Balkani piirkonda peamiseks tulirelvade Euroopasse tarnijaks ning kirjeldati Balkani piirkonna ja ELi liikmesriikides eri liiki kuritegelikus tegevuses kasutatavate väikerelvade vahelist seost. Seda kinnitab UNODC viimane ülemaailmne tulirelvade uuring, mille kohaselt Lääne-Balkani piirkond on endiselt ebaseaduslike tulirelvade, eelkõige ründevintpüsside allikas, kuna hinnaerinevused Lääne-Euroopaga on märkimisväärsed.

ELi-sisene ja rahvusvaheline õiguskaitsealane koostöö annab hea väljavaate olukorda parandada. Riiklikud õigusraamistikud ja määratlused on endiselt erinevad, mis takistab ühiste lähenemisviiside rakendamist, ning kurjategijad saavad seda jätkuvalt ära kasutada. Liikmesriigid veel kaugel tulirelvade direktiivi 15 täielikust ülevõtmisest ja rakendamisest. 24. juulil 2019 saatis komisjon liikmesriikidele, kes ei olnud direktiivi täielikust ülevõtmisest teatanud, 20 põhjendatud arvamust 16 . Lisaks oli komisjon avaldanud 2017. aasta detsembris tsiviilkasutuses olevate tulirelvade importi, eksporti ja transiiti käsitleva määruse (EL) nr 258/2012 kohaldamise hinnangu, milles tuvastati ebaühtlasest rakendamisest tulenevad puudused 17 . Sellele järgnes 2018. aasta aprillis soovitus, kus kutsuti üles tugevdama ELi eeskirju, et parandada tulirelvade jälgitavust, ekspordi- ja impordikontrolli menetluste turvalisust ning ametiasutuste koostööd tulirelvade salakaubaveo vastases võitluses 18 .

Hoolimata tehtud jõupingutustest – ennekõike komisjoni rahastatud UNODC ülemaailmsest tulirelvade uuringust – on luurepilt endiselt lünklik, kuna puuduvad põhjalikud ja võrreldavad andmed tulirelvade konfiskeerimise kohta kogu Euroopas. Luure ja profiilide koostamise jaoks vajaliku teabe vahetamist piiravad kitsendused, mis on kehtestatud riikide õiguses seoses teabe (ka isikustamata andmete, näiteks ballistiliste andmete) jagamisega väljaspool konkreetset uurimist. Probleemi raskendab vähene teabevahetus ja koordineerimine eri haldusasutuste vahel riikide sees ja rahvusvahelisel tasandil. 20 ELi liikmesriiki 19 ja neli Lääne-Balkani partnerit 20 on loonud mingis vormis tulirelvade kontaktpunkti. Paraku on neis tihti puudu riiklike tulirelvaekspertide välja töötatud parimate tavade suunistes 21 soovitatud asjakohasest pädevusest (halduskontrolli, õiguskaitseandmete kogumise, andmebaasidele juurdepääsu, tulirelvade jälgimise, rahvusvahelise koostöö ja kohtuekspertiisi jaoks) ja töötajatest.

Peale selle on tulirelvadega kaubitsemine kriminaliseeritud ebaühtlaselt: vastupidiselt ÜRO tulirelvade protokollile 22 ei liigitata kogu relvade ilma loata üle piiri viimist kaubitsemiseks. Mõnikord on selle tagajärg puudulik jõustamine ja sanktsioonide puudumine. Samuti piirab see tulirelvadega kaubitsemisega teenitud kriminaaltulu konfiskeerimist. Erinevused liikmesriikide lähenemisviisides takistavad piiriüleste ühisoperatsioonide elluviimist, näiteks kontrollialuste saadetiste kasutamist.

Eelkõige Kagu-Euroopas tuleb teha veel olulist tööd, et panna riiklikud haldusasutused järgima kõige rangemaid standardeid ja tagada tõhus tulirelvade ladustamistingimuste kontroll. Vajadused ulatuvad riiklike andmebaaside loomisest ja ballistikaalase suutlikkuse suurendamisest tulirelvade turvalise ladustamise tingimusteni ja relvade vabatahtliku loovutamise kampaaniateni. Juhtimisega seoses on komisjoni aruandes 2015.–2019. aasta tegevuskava hindamise kohta öeldud, et „ELi ja Kagu-Euroopa piirkonna vaheline koostöö on jätkuvalt keeruline arvukate sidusrühmade tõttu, kes ei tegutse alati kooskõlastatult“. Komisjon nimetab aruandes ka „koosolekute tarbetut dubleerimist“ ning märgib, et „ELi tasandil puudub integreeritud ja terviklik eelarvemetoodika“.

ELis ja ELi naabrite seas, kel tuleb sageli rinda pista sarnaste katsumustega, on tekkimas ka uued suundumused. Need suundumused hõlmavad muudatusi meetodites, mida kasutatakse paukpadrunirelvade või gaasi- ja hoiatusrelvade ümberehitamisel tulirelvadeks, ning uusi varjamismeetodeid. Samuti püüavad kurjategijad õigusaktide täitmisest kõrvale hoida, muutes kergesti kättesaadavate Floberti kaliibriga relvade (väiksekaliibrilised vähevõimsad relvad, mis on mõeldud tulistamiseks väikestes ruumides) silindrit. Tehnoloogilised täiustused 3D-printimise valdkonnas võivad tulevikus hõlbustada tulirelvade ebaseaduslikku valmistamist. Tekkimas on uued turustusmudelid, sealhulgas tulirelvade osadega kaubitsemine, kasutades kiirkulleri- ja postiteenust, mille tulemusel on tavapäraste konfliktiolukorras kasutatavate relvade eksportimine Lääne-Balkani piirkonnast asendunud Lääne-Euroopast pärit uute relvade importimisega Balkani piirkonda või märgistamata oluliste osade importimisega Ameerika Ühendriikidest. Ebaseaduslikud relvad võivad jõuda ELi ka allikatest, mis on seotud ELi idanaabruses (Ukrainas ja Moldovas) toimuvate relvakonfliktidega.

Pikaleveninud Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika relvakonfliktid, millel on ulatuslikud piirkondlikud tagajärjed, saavad jätkuvalt hoogu tulirelvade kõrvalesuunamisest ja tulirelvadega kaubitsemisest. Tulirelvadega kaubitsemine on selles piirkonnas lihtsam muu hulgas viletsalt turvatud relvavarude ning ka ELi liikmesriikide seaduslikust toodangust ja lubatud ekspordist pärit relvade kõrvalesuunamise tõttu. Aafrikas suurendab ebaseaduslik kauplemine tulirelvadega piirkonna ebastabiilsust.

3.ELi algatused 23  

EL on pidanud tulirelvadega kaubitsemist juba pikka aega suureks ohuks kodanikele. Seetõttu on komisjon määranud 2013. aasta teatises tulirelvade kohta 24 ja 2015. aasta Euroopa julgeoleku tegevuskavas 25 kindlaks konkreetse poliitika, et selle probleemiga tegeleda. 2014. aastal koostasid liikmesriigid kuritegevusega seotud ohte käsitleval valdkondadevahelisel Euroopa platvormil (EMPACTi tulirelvade platvorm) ELi poliitikatsükli 2014–2018 raames rubriigis „tulirelvad“ esimese kuritegevust käsitleva operatiivse tegevuskava 26 .

Alates 2002. aastast on EL andnud Lääne-Balkani partneritele abi mitme järjestikuse nõukogu otsuse kaudu, millega on eraldatud väikerelvade kontrollimise projektide jaoks rahalisi vahendeid kokku ligi 30 miljoni euro ulatuses. Meetmeid on võetud mitmes valdkonnas, aidates kaasa väikerelvade leviku kontrolli tõhustamisele ning relvakaubanduse vastu võitlemisele ja selle ärahoidmisele. Viimase selleteemalise ÜVJP nõukogu otsuse kohta tegi kõrge esindaja ettepaneku 2019. aasta detsembris ja nõukogu võttis selle vastu. Otsus kehtib 4 aastat ja selle rahaline väärtus on enneolematult suur –11,8 miljonit eurot. ELi poolt piirkonnale antava abi peamine rakenduspartner on olnud Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskus (SEESAC 27 ). See on kohaldanud piirkonnas tulirelvade kontrolli suhtes terviklikku piirkondlikku lähenemisviisi, mis hõlmab järgmisi aspekte: parem märgistamine, jälgimine ja arvestuse pidamine; tõhusam õiguskaitse; suurem füüsiline julgeolek ja tõhusam relvavarude haldamine; suurem teadlikkus soolise võrdõiguslikkuse küsimustest; relvaekspordi läbipaistvus. See kestev ja pikaajaline toetus Lääne-Balkanile on aidanud kaasa usalduse loomisele piirkonna riiklike ametiasutuste vahel ning piirkondliku koostöö edendamisele.

2014. aasta detsembris kiitsid EL ja ELi Lääne-Balkani partnerid heaks ELi ja Kagu-Euroopa piirkonna vahelise ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastu võitlemise tegevuskava aastateks 2015–2019 28 . Pärast Pariisi terrorirünnakuid tegi komisjon 2015. aasta novembris ettepaneku tugevdada mitmete lünkade kaotamiseks veelgi ELi õigusraamistikku, mille tulemuseks oli tulirelvade direktiivi läbivaatamine. Samal ajal avaldas komisjon uue tulirelvade ja lõhkeainetega ebaseadusliku kauplemise ning nende kasutamise vastase ELi tegevuskava 29 .

2018. aastal kiitis nõukogu heaks komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatise „Ebaseaduslike tulirelvade ning väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastast võitlust käsitleva ELi strateegia elemendid“, 30 muutes selle toimivaks ELi strateegiaks. 31  

Lääne-Balkani ametiasutused väljendasid oma tahet tegeleda ühiselt allesjäänud lünkadega, rakendades piirkondlikku lähenemisviisi, 10. juulil 2018 Berliini protsessi Londoni tippkohtumisel vastu võetud tegevuskava 32 („edaspidi piirkondlik tegevuskava“) kaudu, mis töötati välja eesmärgiga leida kestlik lahendus väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku omamise, väärkasutamise ja salakaubaveo probleemile. EL andis selle algatuse jaoks hiljem rahalist toetust nõukogu 19. novembri 2018. aasta otsusega 33 .

ELi ja kolmandate riikide vahelised meetmed, mis on seotud tulirelvadega kaubitsemise vastase võitluse õiguskaitseaspektidega, on välja töötatud peamiselt EMPACTi tulirelvade platvormi kaudu. Nende väljatöötamisel seati sihiks suurendada riikide suutlikkust võitlemisel tulirelvadega kaubitsemise vastu, parandada operatiivteabe vahetamist liikmesriikide ja Europoliga ning täiustada ühiskontrolle.

Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahendi kaudu toetas komisjon rahaliselt ja edendas mitut uuringut, näiteks uurimisprogramme EFFECT, 34 FIRE 35 ja SAFTE, 36 et suurendada ebaseadusliku tulirelvakaubanduse alaseid teadmisi, sealhulgas teadmisi internetis toimuva kauplemise ja tulirelvade seaduslikust kaubandusest kõrvalesuunamise kohta. Komisjon rahastas UNODC ülemaailmset tulirelvade programmi, et koguda ja analüüsida kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet ja andmeid tulirelvadega kaubitsemise kohta 37 .

Komisjon rahastas stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi kaudu ka tööd, mida tehti UNODC ülemaailmse tulirelvade programmi raames selleks, et partnerriigid rakendaksid rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni ja selle tulirelvade protokolli. Samamoodi on Interpol saanud rahalist toetust ebaseaduslike relvade andmete ja päritolu kindlakstegemise haldamise süsteemi (iARMS) loomiseks ja arendamiseks.

Komisjon ja nõukogu on toetanud ka ebaseaduslike tulirelvade vabatahtlikku kogumist, relvade ja laskemoona ülejääkide hävitamist, füüsilist julgeolekut ja relvavarude haldamist, märgistamise, arvestuse pidamise ja päritolu kindlakstegemise suutlikkuse arendamist, relvaekspordi kontrolli suutlikkuse arendamist ning relvaembargo järelevalvet ja kõrvalesuunatud relvade päritolu kindlakstegemist.

4.Uus ELi tegevuskava aastateks 2020–2025

4.1.Näitajate kehtestamine ja aruandlus

Varasemad tegevuskavad ei sisaldanud nõuetekohaseid näitajaid, mistõttu oli keeruline hinnata nende kavade elluviimist. 2018. aastal töötasid Lääne-Balkani partnerid ja mitu ELi liikmesriiki piirkondliku tegevuskava raames välja kasulikud näitajad. Lääne-Balkani ametiasutused töötasid need välja SEESACi abiga ja kõik asjaomased sidusrühmad kiitsid need heaks.

Komisjon teeb ettepaneku kasutada sarnaseid näitajaid uue ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastase tegevuskava tõhususe hindamiseks ja jälgimiseks, kogudes kõikidelt õiguskaitseasutustelt (politsei, toll, prokurörid ja kohtuasutused) süstemaatiliselt kuritegevuse ja kriminaalõigusega seotud andmeid. Need näitajad kajastavad muu hulgas vastavust ELi õigusaktidele, konfiskeerimisjuhtude arvu, tulirelvadega kaubitsemisega seotud süüdistuste ja süüdimõistvate otsuste arvu, ekspordilubade ja veojärgsete kontrollide arvu, loodud tulirelvade kontaktpunktide arvu ning loovutatud, legaliseeritud, laskekõlbmatuks muudetud ja hävitatud relvade arvu (lisateavet leiab 4. lisast). Allpool on nimetatud iga meetme järel asjakohased näitajad.

Igal aastal palub Euroopa Komisjon ELi liikmesriikidel ja Kagu-Euroopa partneritel esitada kooskõlas nõukogu otsusega (ÜVJP) 2018/1788 tulemusnäitajatega seotud andmed, millele on vajaduse korral lisatud konkreetsed tõendid (nt relvade hävitamise kohta), et koostada värske hinnang aasta jooksul võetud meetmete kohta. Komisjon toetab pädevaid asutusi, töötades tihedas koostöös EMPACTi tulirelvade platvormiga selle aruandluse jaoks välja metoodika ja selged suunised.

4.2.Üldised prioriteedid

4.2.1.1. prioriteet: seadusliku turu kaitse ja kõrvalesuunamise piiramine 

Euroopa Komisjon teeb suuremaid jõupingutusi selle tagamiseks, et kõik liikmesriigid võtavad nõuetekohaselt üle tulirelvade direktiivi ning selle delegeeritud õigusakti ja rakendusakti ning rakendavad neid tulemuslikult. Komisjon kasutab ka edaspidi kõiki volitusi, mis on talle aluslepinguga selleks antud. Tulirelvade direktiivi rakendamine liikmesriikides on esmatähtis. Komisjon julgustab Kagu-Euroopa partnereid viima oma õiguslikku kontrolli käsitlevad õigusaktid täielikult kooskõlla ELi ja rahvusvaheliste standarditega [meede 1.1 – peamine tulemusnäitaja 1]. Liikmesriikide ja Kagu-Euroopa partnerite abistamiseks töötab komisjon koos Europoliga välja tulirelvade ELi tasandi viitetabeli, mis võimaldab liigitada tulirelvi hõlpsasti vastavalt ELi kategooriatele [meede 1.2].

Nagu on nõutud tulirelvade direktiivis, avaldab komisjon 2021. aasta alguses aruande direktiivi kohaldamise kohta. Selle käigus uurib komisjon, kuidas kõige paremini kõrvaldada tekkivaid ja tulevasi ohte, eelkõige ohte, mis on seotud Floberti tulirelvadega ja tulirelvade 3D-printimisega [meede 1.3].

Komisjon koostab mõjuhinnangu, mis hõlmab tsiviilkasutuses olevate tulirelvade impordi ja ekspordi kontrolli käsitlevaid ELi õigusakte [meede 1.4 – peamine tulemusnäitaja 6], eelkõige selleks, et uurida viise, kuidas parandada tulirelvade jälgitavust (impordi ühtlustatud märgistamine) ja teabevahetust riikide ametiasutuste vahel, et vältida ekspordikeeldudest kõrvalehoidmist, ning kuidas suurendada tulirelvade ekspordi- ja impordikontrolli menetluste turvalisust (lihtsustatud menetluste suurem selgus). Komisjon uurib, kuidas tagada määruse (EL) nr 258/2012 ja tulirelvade direktiivi sidusus, näiteks selleks, et paremini käsitleda hõlpsasti ümber ehitatavate hoiatus- ja signaalrelvade importi või kohaldada ekspordikontrolli kõikide direktiiviga reguleeritud relvade suhtes. Et tagada eeskirjade range täitmine, kavatseb komisjon hakata kohaldama isikute suhtes, kes teatavad muudetud määruse nr 258/2012 rikkumisest, direktiiviga (EL) nr 2019/1937 38 sisse seatud rikkumisest teavitajate kaitse korda.

Et toetada asjakohaste ÜRO rahvusvaheliste konventsioonide 39 rakendamist, parandab komisjon partnerriikide suutlikkust teha tõhusaid tulirelvade kontrolle ning suurendab oma jõupingutusi liikumisel kõige rangemate standardite poole, et tagada tulirelvade tõhus jälgimine ja vältida tulirelvade sattumist ebaseaduslikele turgudele [meede 1.5 – peamine tulemusnäitaja 1].

4.2.2.2. prioriteet: parema luurepildi loomine

Komisjon kordab liikmesriikidele esitatud soovitust kasutada süstemaatiliselt Schengeni infosüsteemi, sisestades süsteemi teavet kadunud ja varastatud tulirelvade kohta ning selliste müüdud relvade kohta, mida on lihtne tulirelvaks ümber ehitada, ning otsides süsteemist teavet, kui nad relva konfiskeerivad [meede 2.1 – peamine tulemusnäitaja 9.8]. Komisjon toetab algatusi, mis võimaldavad riikide ametiasutustel teha otsinguid ja/või kandeid samal ajal nii Schengeni infosüsteemis kui ka Interpoli süsteemis iARMS, ning ärgitab liikmesriike vastama Interpoli üleskutsele, kus otsitakse vabatahtlikke katsetama uusi funktsioone [meede 2.2 – peamine tulemusnäitaja 9.6]. On väga tähtis, et kogu tolli jaoks oluline operatiiv- ning strateegiline luure- ja riskidega seotud teave edastatakse automaatselt ühisesse tolliasutuste riskijuhtimissüsteemi [meede 2.3 – peamine tulemusnäitaja 9.9]. Liikmesriigid ja Kagu-Euroopa partnerid peaksid registreerima teabe varastatud ja kaotatud tulirelvade kohta süstemaatiliselt iARMSis [meede 2.4 – peamine tulemusnäitaja 9.6].

Tuginedes UNODC ellu viidud projektile, astub komisjon samme, et luua tulirelvade konfiskeerimist käsitlevate andmete süstemaatiline ja ühtlustatud kogu [meede 2.5 – peamine tulemusnäitaja 4] ning avaldada iga-aastast statistikat, nagu tehakse uimastite konfiskeerimise analüüsimiseks 40 . Sellega antaks õiguskaitseasutustele kasulikku teavet, eeskätt selleks, et aidata neil välja selgitada uued kaubitsemissuundumused ja koostada täiustatud riskiprofiilid. Selleks kavandab komisjon ühise konfiskeerimisest teatamise vormi, võttes aluseks eri osaliste, näiteks Europoli, Frontexi, UNODC, EMPACTi tulirelvade platvormi ja Kagu-Euroopa partnerite tehtud ettevalmistustöö. Komisjon uurib koostöös Europoliga ELi tasandi vahendi kasutuselevõtu teostatavust, et jälgida reaalajas tulirelvadega seotud vahejuhtumeid ja saada pidevalt ajakohast ülevaadet [meede 2.6 – peamine tulemusnäitaja 10]. Seda tehes ammutab komisjon inspiratsiooni ELi rahastatud 2017. aasta projektist FIRE 41 ja Kagu-Euroopat hõlmavast relvavägivalla jälgimise platvormist 42 .

Tulirelvadega võidakse kaubitseda ka pimeveebi kauplemiskohtades. Komisjon viib ellu ettevalmistava meetme, mille Euroopa Parlament on kavandanud pimeveebi ööpäevaringseks jälgimiseks [meede 2.7]. Peale selle aitab Europol ELi poliitikatsükli raames liikmesriikidel ka edaspidi koguda teavet ja luua usaldusväärne luurepilt pimeveebi kasutamise kohta ebaseaduslikus tulirelvakaubanduses.

4.2.3.3. prioriteet: suurem surve kuritegelikele turgudele

Komisjon ärgitab liikmesriike ja Kagu-Euroopa partnereid lõpule viima piisava arvu koolitatud töötajatega varustatud tulirelvade kontaktpunktide loomise igas jurisdiktsioonis, nagu soovitatakse riiklike ekspertide koostatud parimate tavade suunistes 43  [meede 3.1 – peamine tulemusnäitaja 7.1]. Sellised kontaktpunktid peaksid olema regulaarselt kaasatud ka väike- ja kergrelvade ÜRO tegevuskava ning tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldava rahvusvahelise vahendi rakendamisse. ELi tasandi ja rahvusvahelise koostöö hõlbustamiseks avaldab komisjon kontaktpunktide tabeli, kus on selgelt ära toodud kontaktpunktide kontaktandmed ja pädevusvaldkonnad [meede 3.2 – peamine tulemusnäitaja 7.1].

Komisjon kutsub kõiki liikmesriike, kes ei ole seda veel teinud, 44 ratifitseerima ÜRO tulirelvade protokolli, mis hõlbustab ja tugevdab koostööd ebaseadusliku tulirelvade valmistamise ja tulirelvadega kauplemise ennetamiseks, tõkestamiseks ja likvideerimiseks [meede 3.3 – peamine tulemusnäitaja 1.5]. Samuti käivitab komisjon sidusrühmade seas konsultatsiooni, et uurida, kas õigusraamistikus esineb lünki, ning hinnata vajadust kehtestada ühised kriminaalõiguse normid tulirelvadega kaubitsemise ja tulirelvade ebaseadusliku valmistamise kohta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 83 [meede 3.4 – peamised tulemusnäitajad 1.5 ja 8]. Sellega seoses uurib komisjon võimalust kehtestada politseikoostööd võimaldavad eeskirjad, et tagada süstemaatilisem konfiskeeritud relvade päritolu kindlakstegemine, vahetada luureteavet väljaspool konkreetseid uurimisi, jagada hõlpsamini ballistilisi andmeid ja kasutada süstemaatilisemalt kontrollialuseid saadetisi.

Komisjon kutsub liikmesriike ja Kagu-Euroopa partnereid üles parandama koostööd õiguskaitseasutuste (toll, politsei ja piirivalve) seas, ent samuti prokuröride ja kohtuekspertidega, et tegeleda ebaseaduslike tulirelvade peamiste allikate ja liikumisteedega, ammutades inspiratsiooni Kagu-Euroopa tulirelvaekspertide võrgustiku tegevusest [meede 3.5 – peamine tulemusnäitaja 3]. Riigid peaksid märkimisväärselt suurendama oma õiguskaitseasutuste eksperditeadmisi tulirelvadega kaasnevast ohust, õigusraamistikust ja rahvusvahelisest koostöövahendist, eeskätt kasutades paremini CEPOLi pakutavaid koolitusvõimalusi ja töötades nende lisaväärtuse suurendamiseks välja astmelise koolituse [meede 3.6 – peamine tulemusnäitaja 7.2].

Komisjon kutsub Europoli, liikmesriike ja Kagu-Euroopa partnereid üles keskenduma tulirelvadega seotud juhtumitele küberpatrullimise operatsioonides ja pimeveebi kauplemiskohtade vastastes meetmetes, kooskõlastades ühiste küberpatrullide päeva ettevõtmisi ja pimeveebi uurimisi tihedalt Euroopa töörühmaga, kes tegeleb pimeveebiga [meede 3.7 – peamine tulemusnäitaja 9.4].

Komisjon parandab ka õiguskaitseasutuste ning paki- ja postiteenuste osutajate vahelist koostööd, et tagada rangem järelevalve tulirelvi ja nende osi sisaldavate saadetiste üle. Eelkõige uurib komisjon, mil määral saab kasutada tehisintellekti, et teha eelkõige läbivalgustamise kaudu paremini kindlaks väikesaadetiste hulka peidetud relvaosad [meede 3.8]. Samuti teeb komisjon ettepaneku sõlmida pakiteenuste osutajate ning politsei- ja tolliasutuste vahel ELi tasandi vastastikuse mõistmise memorandum, et parandada tulirelvade ja nende osadega seotud andmete edastamist ning tõhustada üksteise toetamist, tuginedes parimatele tavadele, mida riigi tasandil juba rakendatakse [meede 3.9]. Sellega luuakse võrdsed võimalused ning välditakse teenuseosutajaid, kes rakendavad nõrgemat kontrolli.

4.2.4.4. prioriteet: rahvusvahelise koostöö tugevdamine

ELi ja kolmandatest riikidest partnerite koostööd tuleb tugevdada kooskõlas prioriteetidega, mis on sätestatud ebaseaduslike tulirelvade ning väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastast võitlust käsitlevas ELi 2018. aasta strateegias 45 .

Eriti tuleb tõhustada koostööd Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikidega.

Tuleks süvendada koostööd Tuneesia, Liibanoni ja Jordaaniaga relvade jälgimise ja relvade kontrolli parandamise valdkonnas. Komisjon teeb tihedat koostööd kõrge esindajaga ja kutsub liikmesriike üle eraldama rohkem töötajaid tehnilise abi pakkumiseks Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikidele [meede 4.1]. Koostöö tegemisel tuleks seada esikohale ka Türgi, mida peetakse paljude hõlpsasti ümber ehitatavate ja seetõttu ebaseaduslike gaasi- ja hoiatusrelvade päritoluriigiks [meede 4.2]. Aafrikas, eelkõige Saheli piirkonnas, edendatakse füüsilist turvalisust ja relvavarude haldamist, arvestuse pidamist ja relvade kontrolli [meede 4.3]. Kagu-Euroopaga juba vahetatakse häid tavasid.

Võttes arvesse suurt tulirelvadega kaubitsemise ohtu Kagu-Euroopas (silmas peetakse Lääne-Balkani partnereid, Ukrainat ja Moldovat), selle piirkonna geopoliitilisest kontekstist tulenevaid iseärasusi, kaasatud riiklike ja rahvusvaheliste osaliste suurt arvu ja tüüpi ning Ida-Euroopas valitsevat ebastabiilset olukorda, on 2015.–2019. aasta tegevuskava hindamise aruandes osutatud vajadusele uue tegevuskava järele. Seda soovitasid ka kõikide partnerite esindajad, kes osalesid 24. septembril 2018 Brüsselis toimunud Euroopa Liidu ja Kagu-Euroopa tulirelvaekspertide ühiskomitee kolmandal koosolekul. Samuti on hindamisaruandes rõhutatud vajadust kaasata Ukraina ja Moldova laiemasse sidusasse raamkoostöösse, et võidelda ühiste ohtudega, mida ebaseaduslik tulirelvakaubandus tekitab kogu piirkonnas. See oleks ka vastus nõukogu üleskutsele kaasata Ukraina ELi poliitikatsükli asjakohastesse organiseeritud ja raske rahvusvahelise kuritegevuse vastastesse operatiivsetesse tegevuskavadesse 46 . Ukraina puhul võetakse tegevuskavas arvesse ELi toetust 47 Ukraina jõupingutustele võidelda koostöös OSCE ja SEESACiga relvade, laskemoona ja lõhkeainetega ebaseadusliku kauplemise vastu 48 . Komisjon toetab ELi rahaliste vahenditega integreeritud piirihaldust ja ebaseadusliku kaubanduse vastast tegevust, sealhulgas Euroopa piirihaldamise abimissiooni kaudu Moldovas ja Ukrainas. Ukrainas tegutseb organisatsioon Conflict Armament Research, mille tegevust toetatakse nõukogu otsusega (ÜVJP) 2017/2283.

Seepärast on komisjon kavandanud uues tegevuskavas Kagu-Euroopa jaoks üksikasjalikud erimeetmed ja juhtimispõhimõtted (vt punkt 5 allpool), mida arendada edasi tihedas koostöös kõrge esindajaga ja konsulteerides partneritega.

5.Erimeetmed Kagu-Euroopa jaoks ja Kagu-Euroopa koostööks ELiga

5.1.Tegevuse kohandamine vastavalt piirkonna vajadustele

Nagu on märgitud punktis 2, selgus ELi ja Kagu-Euroopa 2015.–2019. aasta tegevuskava 49 hindamisel, et mõlemad pooled seisavad silmitsi samade probleemidega ning selleks, et paremini vähendada ebaseadusliku tulirelvakaubanduse riikidevahelist mõõdet kogu piirkonnas, on oluline tihedam piirkondlik koostöö.

Töö, mida tehti 2018. aastal Prantsusmaa ja Saksamaa toel piirkondliku tegevuskava arendamiseks, andis tulemuseks kõiki Lääne-Balkani partnereid kaasava konsensusliku lähenemisviisi. Määrati kindlaks mitu olulist eesmärki ja alaeesmärki, mis oleksid asjakohased mis tahes tegevuskavas. Tuginedes tehtud tööle, on komisjon kavandanud tegevuskava täiustamiseks 3. lisas rea erimeetmeid kooskõlas nõukogu otsusega tegevuskava elluviimise rahastamise kohta 50 .

Kõik piirkonna jurisdiktsioonid seisavad silmitsi sarnaste probleemidega. Siiski ei saavuta kõik partnerid oma eesmärke samas tempos ning need tuleb seada vastavalt iga partneri arenguetapile. Kui selleks on õige aeg, tuleks asjakohasel viisil meetmeid võtta ka Ukraina ja Moldova suhtes. Komisjon suhtleb koostöös kõrge esindajaga nende kahe riigiga, et arutada viise ja vahendeid nende lõimimiseks üldisesse raamistikku.

Lääne-Balkani riikide ametiasutused on need Kagu-Euroopa erimeetmed määratlenud piirkondliku tegevuskava väljatöötamise ja vastuvõtmise kaudu; tegevuskava on lisatud nõukogu otsusele (ÜVJP) 1788/2018. Nende erimeetmetega taotletakse tegevuskava üldise eesmärgi – võidelda ebaseadusliku tulirelvade ja laskemoonaga kauplemise vastu – saavutamist ja need keskenduvad kolmele põhisuunale, millega tagatakse suurem selgus ja parem struktuur kui 2015.–2019. aasta tegevuskavas, eelkõige selleks, et kaotada tulirelvade kontrollis endiselt esinevad õiguslikud lüngad ja vastuolud, mis takistavad politsei- ja õigusalast koostööd:

·õiguskeskkonna ühtlustamine, haldusstruktuuri ajakohastamine ja suutlikkuse suurendamise hõlbustamine;

·relvavarude turvalisuse suurendamine ja relvavarude vähendamine;

·õiguskaitsealase tegevuse tõhustamine, hõlbustades operatiivkoostööd, teabevahetust ja koostööd ballistiliste analüüside tegemisel.

5.2.Ajakohastatud juhtimine, et tagada meetmete tõhus elluviimine

Erimeetmete täielikuks elluviimiseks peavad kõik partnerid võtma õppust varasematest kogemustest, eeskätt rakendama uusi juhtimispõhimõtteid, millega välditakse kattumist ja koordineerimatust.

5.2.1.Rahastamisvajaduste rahuldamine probleemide lahendamiseks

Komisjon kohustub süvendama sidemeid Kagu-Euroopa partneritega ja eraldama neile spetsiaalseid rahalisi vahendeid, et aidata neil viia oma tegevus vastavusse nõutavate standarditega. Lisaks 2019. aasta detsembris nõukogu poolt eraldatud 11,8 miljonile eurole 51 kavatseb komisjon kaasata ja eraldada Sisejulgeolekufondi ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi olemasolevaid vahendeid, et lahendada kõige pakilisemaid probleeme. Mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste raames kutsub komisjon liikmesriike üles leppima vajadustele reageerimiseks kokku julgetes eelarvelahendustes ja rakendama kohapeal oma riiklikke eksperte.

Komisjon kutsub koos kõrge esindajaga kokku peamiste rakenduspartnerite ja rahastajate juhtkomitee, kuhu kuuluvad muu hulgas liikmesriikide, Euroopa välisteenistuse, asjakohaste ÜRO asutuste (UNDP ja UNODC) ning NATO esindajad. Selle juhtkomitee eesmärk on tagada rahastajate, sealhulgas tegevuskava elluviimiseks loodud ÜRO mitme partneriga usaldusfondi juhtnõukokku mitte kuuluvate rahastajate tegevuse strateegiline ülemaailmne koordineerimine. Komisjon teeb piirkonna valitsustega peetava dialoogi raames ettepaneku sõlmida nende osaliste vahel vastastikuse mõistmise memorandum, et teha rahastatavate projektide kohta ühiseid otsuseid. Sellises memorandumis, mis arvestab täielikult rahastajate õiguslikku autonoomiat ning aluslepingute kohaselt kohaldatavaid otsustusprotsesse, võiks ette näha, kuidas komitee kavandab piirkondlikku ja riiklikku eelarve planeerimist ning võtab vastu konsolideeritud finantsaruandeid kõigi asjakohaste tegevuste ja vahendite kohta. Nii saaksid kõik rahastajad ja sidusrühmad põhjaliku ajakohastatud ülevaate kavandatud või elluviidud meetmetest ja nendega seotud kuludest. Selleks et tagada jõupingutuste koostoime ja tõhus koostöö SEESACiga, edendatakse rahastajate tegevuse koordineerimist kohalikul tasandil ning tagatakse koordineerimisfunktsioon. Selleks määratakse piirkondlik tulirelvade koordinaator, kes töötab mõnes Kagu-Euroopa ELi delegatsioonis, näiteks ELi delegatsioonis Belgradis.

5.2.2.Terviklik juhtimine Kagu-Euroopa meetmete elluviimiseks 

Komisjon teeb ettepaneku ühtlustada olemasolevate organite tööd, et parandada koordineerimist. Poliitilisel tasandil peaks ELis juhtima tegevust jätkuvalt nõukogu, ent poliitilisi suuniseid antaks ka ELi ja Kagu-Euroopa partnerite justiits- ja siseministrite, ning kui see on asjakohane, välisministrite kohtumistel.

Et tagada tegevuse piirkondlik strateegiline juhtimine, peaksid kõik riiklikud ministeeriumidevahelised organid, mis koondavad kõiki väikerelvade kontrolliga seotud asutusi (väikerelvade komisjonid), jätkama oma kokkusaamistega, kus on kohal ka ELi esindajad. Nagu nüüd tavaks on saanud, korraldataks tegevuskavaga seotud koordineerimiskoosolekuid koos nende organitega. Sellised koosolekud hõlbustaks tegevuskava rakendamisel tehtud edusammude läbivaatamist ja saadud kogemuste jagamist ning neil arutataks allesjäänud lünkade kõrvaldamist.

Piirkondliku õiguskaitse tasandil on asjakohane ühtlustada ka mitmesuguste praeguste osalejate 52 tegevust. Komisjon soovitab korraldada ELi ja Kagu-Euroopa ekspertide ühiskoosolekuid EMPACTi tulirelvade platvormil, kuhu Lääne-Balkani partnerid on juba kutsutud.

Komisjon kutsub kõikide tasandite ametiasutuste selge volitusega esindajaid üles väljendama oma seisukohta ja võtma kohustusi või andma teavet võimalike tulemuste kohta.

Mis puudutab haldusjuhtimist, siis SEESAC on alates aastast 2002 eelkõige hõlbustanud väikerelvade komisjonide ja Kagu-Euroopa tulirelvaekspertide võrgustiku tegevust ning piirkondliku tegevuskava elluviimise koordineerimist. Keskus on andnud kõnealuses piirkonnas tegutsevatele partneritele märkimisväärset tehnilist abi, mida on hinnanud kõrgelt kõik kohapealsed sidusrühmad. See protsess peaks jätkuma kooskõlas ELi nõukogu otsustega (ÜVJP) 2013/710, 2016/2356, 2018/1788 ja 2019/2111, tagades rahastajate juhtkomitee kaudu eelarve üldise haldamise läbipaistvuse. Pärast komisjonilt nõusoleku saamist peaks eelkõige koosolekute planeerimine ning eelarve- ja aruandlusdokumentide koostamine toimuma integreeritud lähenemisviisi kohaselt.

Komisjon peab väga oluliseks juhendada ja toetada partnereid mitmesuguste kohustuste täitmisel ja tulemuste mõõtmiseks selliste näitajate kasutamisel nagu kaks korda aastas esitatav aruanne SEESACi piirkondliku tegevuskava rakendamise edusammude kohta ning nõukogu otsuse (ÜVJP) 2018/1788 kohane piirkondliku tegevuskava rakendamise kavandatud vahehindamine. Seepärast kasutab komisjon kõiki ühinemisprotsessi võimalusi arutada ja jälgida samme, mida astutakse tegevuskava elluviimiseks. Saavutatud edust antakse ülevaade justiits- ja siseasjade allkomisjoni koosolekutel ning iga-aastastes riigiaruannetes. Et aidata saavutada tegevuskava eesmärke, kasutatakse 24. peatüki „Õigus, vabadus ja turvalisus“ üle peetavaid ühinemisläbirääkimisi. Laienemisprotsessis mitteosalevate riikide edusamme käsitlevat värsket teavet arutatakse justiits- ja siseasjade allkomisjonides, õigusriigi platvormidel ja muudes olemasolevates foorumites.

6.Kokkuvõte

Võitlus ebaseadusliku juurdepääsuga tulirelvadele peab olema Euroopa Liidu, Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Liidu partnerite valdkonnaülene julgeolekuprioriteet. Ebaseaduslik juurdepääs tulirelvadele tekitab füüsilist ebakindlust ja suurendab riski, et koduvägivald võib eskaleeruda mõrvaks või tulirelvi võidakse kasutada enesetapuks. Selle võitlusega aidatakse vähendada ka muud liiki kuritegelikku tegevust, nagu terrorism, ebaseaduslik uimastikaubandus, inimkaubandus, rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, merepiraatlus, võltsimine, keskkonnakuriteod ja organiseeritud varavastane kuritegevus. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti, nõukogu, liikmesriike ja Kagu-Euroopa partnereid üles täielikult tunnistama vajadust tõhustada selles valdkonnas meetmeid nii riikide ja ELi tasandil kui ka rahvusvahelise koostöö kaudu.

Komisjon usub, et käesoleva laiaulatusliku ja mitut valdkonda hõlmava tegevuskavaga on võimalik tagada ELile ja selle liikmesriikidele ELi piires rakendatav sidus tegevusraamistik ning esitada koostööd ja abi käsitlevaid ettepanekuid, et võidelda ebaseadusliku tulirelvadega kauplemise vastu Kagu-Euroopas ja koostöös Kagu-Euroopaga.

Komisjon kutsub eelkõige kõiki ELi institutsioone, õiguskaitseasutusi ja sidusrühmi nii Euroopa Liidus kui ka Kagu-Euroopas selles tegevuskavas nimetatud probleemide lahendamiseks jõupingutusi tegema. Samuti kutsub ta Euroopa Parlamenti ja nõukogu tegevuskava heaks kiitma ning iga strateegilise prioriteedi täit potentsiaali toetama ja ära kasutama.

(1)    Small Arms Survey, „Estimating Global Civilian-held Firearms Numbers“, Briefing Paper, juuni 2018, kättesaadav aadressil http://www.smallarmssurvey.org/fileadmin/docs/Weapons_and_Markets/Tools/Firearms_holdings/SAS-BP-Civilian-held-firearms-annexe.pdf

(2)    HU, IT, BE, AT, LT, LV, FR, DE, SI, PL, RO, NL.

(3)    Lisateavet leiab 1. lisast.

(4)    Käesolevas tegevuskavas käsitatakse Kagu-Euroopana kõiki Lääne-Balkani partnereid, Moldovat ja Ukrainat.

(5)    COM(2019) 293 final, 27.6.2019.

(6)      Europol, „Interim report of new, changing and emerging threats“, nõukogu 8. mai 2019. aasta dokument 9037/19.

(7)    Flaami Rahuinstituut, „Armed to kill“, Brüssel, 3. oktoober 2019.

(8)    Europol, TE-SAT 2017: EU Terrorism and Trend Report.

(9)    Europol, TE-SAT 2018: EU Terrorism and Trend Report.

(10)    UNODC, „Global Study on Firearms Trafficking“, Viin, 2020, kättesaadav aadressil https://www.unodc.org/unodc/en/firearms-protocol/firearms-study.html .

(11)    UNODC, „Global Study on homicide“, 2019.

(12)    Europoli aruanded: „Threat Assessment Report on Illicit Trafficking in Firearms“ (EDOC#673806v7A, juuni 2013), Intelligence Notification (19/2014); „Firearms in the hands of Terrorist in Europe” (EDOC:#759937v3, mai 2015).

(13)    Small Arms Survey, „Strengthening Resilience in the Western Balkans: Mapping Assistance for SALW Control“, september 2018.

(14)    UNODC, „Global Study on Firearms Trafficking“, Viin, 2020, kättesaadav aadressil https://www.unodc.org/unodc/en/firearms-protocol/firearms-study.html .

(15)      Nõukogu 17. mai 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (ELT L 137, 24.5.2017, lk 22).

(16)    2020. aasta 15. aprilli seisuga oli täielikust ülevõtmisest teatanud 17 liikmesriiki (AT, BG, DE, DK, IE, EL, EE, FR, HR, IT, LV, LT, MT, NL, PT, RO, FI).

(17)    COM(2017) 737 final, 12.12.2017.

(18)    C(2018) 2197 final, 17.4.2018.

(19)    Kontaktpunkti ei ole Bulgaarias, Eestis, Iirimaal, Küprosel, Leedus, Lätis ja Maltal.

(20)    Kontaktpunkti ei ole Serbias ning Bosnias ja Hertsegoviinas.

(21)      „Best practice guidance for the creation of national firearms focal points“, nõukogu dokument 8586/18, 15. mai 2018.

(22)    Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendav tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestav ÜRO 31. mai 2001. aasta protokoll. Nõukogu 11. veebruari 2014. aasta otsus, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimist (ELT L 89, 25.3.2014, lk 7).

(23)    Lisateavet leiab 1. lisast.

(24)    Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Tulirelvad ja ELi sisejulgeolek: kodanike kaitse ja salakaubandusele lõpu tegemine“, COM(2013) 716, 21.10.2013.

(25)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotisaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2015) 185 final, 28.4.2015.

(26)    Dokument 16726/3/13 REV 3 RESTREINT UE/EU RESTRICTED.

(27)    SEESAC on Arenguprogrammi (UNDP) ja piirkondliku koostöönõukogu ühisalgatus aastast 2002.

(28)      Nõukogu 14. novembri 2014. aasta dokument 15516/14, mille nõukogu võttis vastu oma 4. ja 5. detsembril 2014 toimunud istungil (nõukogu dokument 16526/14) ning mis kiideti heaks 12. detsembril 2014 Belgradis justiits- ja siseasjade teemal peetud ELi ja Lääne-Balkani ministrite foorumil.

(29)      COM(2015) 624 final, 2.12.2015.

(30)      JOIN(2018) 17 final, 1.6.2018.

(31)      Nõukogu 19. novembri 2018. aasta järeldused, dokument 13581/18.

(32)    Tegevuskava koostasid konsultatsiooniprotsessi raames Lääne-Balkani ametiasutused, keda toetas SEESAC. Selle võtsid 10. juulil 2018 Berliini protsessi Londoni tippkohtumisel vastu Lääne-Balkani riigipead ja valitsusjuhid.

(33)    Nõukogu 19. novembri 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/1788, millega toetatakse Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskust (SEESAC), et rakendada Lääne-Balkani riikides ebaseadusliku relvakaubanduse vastast võitlust käsitlevat piirkondlikku tegevuskava (ELT L 293, 20.11.2018, lk 11).

(34)      Erica Bowen ja Helen Poole (toim.), „Examination of Firearms and Forensics in Europe and aCross Territories“, Coventry Ülikool, Calabria Ülikool, Arquebus Solutions Ltd, 2016.

(35)           Ernesto U. Savona ja Marina Mancuso (toim.), „Fighting Illicit Firearms Trafficking Routes and Actors at European Level“, Transcrime – Università Cattolica del Sacro Cuore, 31. märts 2017.

(36)    Nils Duquet (toim.), „Triggering Terror: Illicit Gun Markets and Firearms Acquisition of Terrorist Networks in Europe“, Flaami Rahuinstituut, 17. aprill 2018.

(37)    UNODC, „Global Study on Firearms Trafficking“, Viin, 2020, kättesaadav aadressil https://www.unodc.org/unodc/en/firearms-protocol/firearms-study.html .

(38)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) nr 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

(39)    Vt 1. lisa.

(40)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1920/2006 (Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta) (ELT L 376, 27.12.2006) artiklid 5 ja 5a.

(41)      „Fighting Illicit Firearms Trafficking Routes and Actors at European Level“, op. cit.

(42)       http://www.seesac.org/AVMP Rahastamisotsus: nõukogu 9. detsembri 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/2111, millega toetatakse SEESACi poolt Kagu-Euroopas läbiviidavaid desarmeerimise ja relvastuskontrolli alaseid tegevusi, et vähendada ebaseaduslikest väike- ja kergrelvadest ning nende laskemoonast tulenevat ohtu (ELT L 318, 10.12.2019).

(43)    Vt joonealune märkus 21 eespool.

(44)    Iirimaa, Luksemburg, Malta ja Saksamaa. Kõik Kagu-Euroopa partnerid on protokolli ratifitseerinud või sellega ühinenud.

(45)      Vt joonealune märkus 30 eespool.

(46)    Nõukogu järeldused ELi ja Ukraina sisejulgeolekualase koostöö tugevdamise kohta, dokument 15615/17, 11.12.2017.    

(47) Nõukogu 2. detsembri 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/2009, millega toetatakse Ukraina jõupingutusi ebaseadusliku relvade, laskemoona ja lõhkeainetega kauplemise vastu võitlemisel koostöös OSCEga ELT L 312, 3.12.2019, lk 42.

(48)    Vt nõukogu otsused (ÜVJP) 2018/1788, (ÜVJP) 2019/2111 ja (ÜVJP) 2019/2113, millega toetatakse Moldovat, Valgevenet ja Ukrainat.

(49)    Vt joonealune märkus 5 eespool.

(50)    Nõukogu 19. novembri 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/1788, millega toetatakse Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskust (SEESAC), et rakendada Lääne-Balkani riikides ebaseadusliku relvakaubanduse vastast võitlust käsitlevat piirkondlikku tegevuskava (ELT L 293, 20.11.2018, lk 11).

(51)    Nõukogu 9. detsembri 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/2111, millega toetatakse SEESACi poolt Kagu-Euroopas läbiviidavaid desarmeerimise ja relvastuskontrolli alaseid tegevusi, et vähendada ebaseaduslikest väike- ja kergrelvadest ning nende laskemoonast tulenevat ohtu (ELT L 318, 10.12.2019).

(52)    Euroopa tulirelvaeksperdid, EMPACTi tulirelvade platvorm, Kagu-Euroopa tulirelvaekspertide võrgustik ja selle Kagu-Euroopa tulirelvaekspertide töörühm ning ELi ja Lääne-Balkani partnerite tulirelvaekspertide ühiskomitee.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.7.2020

COM(2020) 608 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastane ELi tegevuskava 2020–2025

1. LISA
Asjakohaste õigusaktide ja ELi algatuste loetelu

ELi õigusaktid

·Nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiiv 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51) (muudetud redaktsioon).

·Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (mida on muudetud nõukogu 16. septembri 2019. aasta otsusega (ÜVJP) 2019/1560 (ELT L 239, 17.9.2019, lk 16)).

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1).

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 258/2012, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 ning kehtestatakse tulirelvade, nende osade ja laskemoona ekspordilubade andmise menetlus ning importi ja transiiti käsitlevad meetmed (ELT L 94, 30.3.2012, lk 1).

·Komisjoni 15. detsembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2403, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus (ELT L 333, 19.12.2015, lk 62) (muudetud redaktsioon).

·Komisjoni 16. jaanuari 2019. aasta rakendusdirektiiv (EL) 2019/68, millega nähakse ette tulirelvade ja nende oluliste osade märgistamise tehnilised nõuded vastavalt nõukogu direktiivile 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (ELT L 15, 17.1.2019, lk 18).

·Komisjoni 16. jaanuari 2019. aasta rakendusdirektiiv (EL) 2019/69, millega nähakse ette hoiatus- ja signaalrelvade tehnilised nõuded vastavalt nõukogu direktiivile 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (ELT L 15, 17.1.2019, lk 22).

·Komisjoni 16. jaanuari 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/686, milles nähakse ette nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ kohane üksikasjalik kord liidusisest tulirelvade üleandmist käsitleva teabe korrapäraseks elektroonseks vahetamiseks (ELT L 116, 3.5.2019, lk 1).

·Komisjoni 16. jaanuari 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/689 katseprojekti kohta, mille eesmärk on rakendada siseturu infosüsteemi kaudu nõukogu direktiivis 91/477/EMÜ sisalduvaid halduskoostöö sätteid (ELT L 116, 3.5.2019, lk 75).

Rahvusvahelised vahendid

·Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise 2001. aasta konventsioon ning selle tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestav protokoll.

·Väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitlev ÜRO 2001. aasta tegevuskava.

·Riikidel ebaseaduslike väike- ja kergrelvade õigeaegset ja usaldusväärset tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldav 2005. aasta rahvusvaheline vahend.

·2013. aasta relvakaubandusleping.

ELi algatused

Üldised algatused

·ELi poliitikatsükkel 2014–2018, kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi esimene operatiivne tegevuskava 1 . Tegevuskava sisaldas arvukaid meetmeid, mille eesmärk oli suurendada luureteabe kogumist, koondamist ja koostamist, parandada ballistiliste andmete vahetamist, luua riiklikud kontaktpunktid, korraldada seoses konkreetsete ohtudega (ümberehitatud relvad, gaasi- ja hoiatusrelvad, postipakid) ühiskontrolle, parandada koolitust ja suurendada suutlikkust ning tugevdada rahvusvahelist koostööd.

·Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Tulirelvad ja ELi sisejulgeolek: kodanike kaitse ja salakaubandusele lõpu tegemine“, COM(2013) 716 final, 21.10.2013.

·Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa julgeoleku tegevuskava“, COM(2015) 185 final, 28.4.2015.

·Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa julgeoleku tegevuskava rakendamine: tulirelvade ja lõhkeainetega ebaseadusliku kauplemise ning nende kasutamise vastane ELi tegevuskava“, COM(2015) 624 final, 2.12.2015.

·Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatis „Ebaseaduslike tulirelvade ning väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastast võitlust käsitleva ELi strateegia elemendid“ (JOIN(2018) 17 final, 1.6.2018), mille nõukogu kiitis heaks (nõukogu 19. novembri 2018. aasta järeldused, dokument 13581/18), muutes selle toimivaks ELi strateegiaks.

·Komisjoni aruanne, milles hinnatakse tsiviilkasutuses olevate tulirelvade importi, eksporti ja transiiti käsitleva määruse (EL) nr 258/2012 kohaldamist, COM(2017) 737 final, 12.12.2017.

·Komisjoni soovitus, mis käsitleb tulirelvade, nende osade ja oluliste osade ning laskemoona ekspordi, impordi ja transiidi turvalisuse parandamiseks viivitamata võetavaid meetmeid, milles kutsutakse üles tugevdama ELi eeskirju, et parandada liikumise jälgitavust, tulirelvade ekspordi- ja impordikontrolli menetluste turvalisust ning ametiasutuste koostööd tulirelvade salakaubaveo vastases võitluses, C(2018) 2197 final, 17.4.2018.

Kagu-Euroopa

·ELi ja Kagu-Euroopa piirkonna vahelise ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastu võitlemise tegevuskava aastateks 2015–2019, nõukogu 14. novembri 2014. aasta dokument 15516/14, mille nõukogu võttis vastu oma 4. ja 5. detsembril 2014 toimunud istungil (nõukogu dokument 16526/14) ning mis kiideti heaks 12. detsembril 2014 Belgradis justiits- ja siseasjade teemal peetud ELi ja Lääne-Balkani ministrite foorumil.

·Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“, COM(2018) 65 final, 6.2.2018. Meede 2.12 oli suunatud konkreetselt tulirelvadega kaubitsemise vastu.

·Lääne-Balkani terrorismivastase võitluse ühine tegevuskava, mille Euroopa Liidu ja kuue Lääne-Balkani partneri esindajad allkirjastasid 5. oktoobril 2018 Tiranas toimunud ELi ja Lääne-Balkani riikide justiits- ja siseministrite kohtumisel 2 . Tegevuskava viis ulatuslikku eesmärki hõlmavad ebaseadusliku tulirelvakaubanduse probleemi lahendamist. Kõigi kuue Lääne-Balkani partneri ametiasutustega on töötatud ühiselt välja ja sõlmitud terrorismivastast võitlust käsitlevad kohandatud kahepoolsed kokkulepped 3 . Neis käsitletakse selliseid ebaseadusliku tulirelvakaubandusega seotud olulisi küsimusi nagu tulirelvade täielikult toimivate kontaktpunktide loomine. Esmatähtsate meetmete kvalifitseerimiseks on kehtestatud konkreetsed kohustused, näitajad ja tähtajad.

·Tegevuskava, mille eesmärk on leida kestlik lahendus väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku omamise, väärkasutamise ja salakaubaveo probleemile, mis võeti vastu 10. juulil 2018 Berliini protsessi Londoni tippkohtumisel. EL andis selle algatuse jaoks hiljem rahalist toetust nõukogu 19. novembri 2018. aasta otsusega (ÜVJP) 2018/1788, millega toetatakse Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskust (SEESAC), et rakendada Lääne-Balkani riikides ebaseadusliku relvakaubanduse vastast võitlust käsitlevat piirkondlikku tegevuskava (ELT L 293, 20.11.2018, lk 11) ja millega on kindlaks määratud tegevuskava rakendamise üldine koordineerimine ja seire.

·Komisjoni aruanne ELi ja Kagu-Euroopa piirkonna vahelise ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastu võitlemise tegevuskava (2015–2019) hindamine, COM(2019) 293 final, 27.6.2019. Selle hindamisaruande kohaselt aitas tegevuskava edendada võrgustike tegevust ja teabevahetust ning sellega määrati kindlaks tulevase koostöö elemendid. Mitu kavandatud meedet ei ole siiski veel täielikult ellu viidud – näiteks ei ole kõikjal loodud tulirelvade kontaktpunkte, mis on vajalikud nõuetekohaste jõustamisstrateegiate, koordineerimise, luure ja teabevahetuse jaoks nii riigi kui ka Euroopa tasandil. Ikka veel ei toimu tulirelvade konfiskeerimist käsitlevate andmete ühtlustatud kogumist, mis võimaldaks välja töötada tõenduspõhise poliitika ning hinnata nõuetekohaselt ja usaldusväärselt ebaseadusliku kaubanduse suundumusi. Samuti ei ole sidusrühmad teabe vahetamiseks välja töötanud standardset aruandlusvormi, nagu oli kavandatud tegevuskavas.

·Nõukogu 9. detsembri 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/2111, millega toetatakse SEESACi poolt Kagu-Euroopas läbiviidavaid desarmeerimise ja relvastuskontrolli alaseid tegevusi, et vähendada ebaseaduslikest väike- ja kergrelvadest ning nende laskemoonast tulenevat ohtu (ELT L 318, 10.12.2019). Alates 2002. aastast on EL andnud Lääne-Balkani piirkonnale abi mitme järjestikuse nõukogu otsuse kaudu, millega on eraldatud väikerelvade kontrollimise projektide jaoks rahalisi vahendeid 18,1 miljoni euro ulatuses.

· Nõukogu 2. detsembri 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/2009 , millega toetatakse Ukraina jõupingutusi relvade, laskemoona ja lõhkeainetega ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemisel koostöös OSCEga (ELT L 312, 3.12.2019, lk 42).

Nende projektidega toetati ulatuslikult väike- ja kergrelvade kontrolli ja relvakaubanduse tõkestamist Kagu-Euroopas. Alates 2002. aastast on nõukogu poolt piirkonnale antud abi puhul olnud peamine rakenduspartner Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskus (SEESAC). Uue nõukogu 9. detsembri 2019. aasta otsusega eraldatakse relvastuskontrolliga seotud tegevuseks järgmise 4 aasta jooksul 11,8 miljonit eurot. Väike- ja kergrelvade komisjon ning Kagu-Euroopa tulirelvaekspertide võrgustik aitavad kaasa piirkonna lähenemisviiside standardimisele ning piirkondlikul ja kohalikul tasandil võetavate meetmete väljatöötamisele, aidates saavutada järgmist: tõenditel põhineva poliitika kujundamine; suurem füüsiline julgeolek ja tõhusam relvavarude haldamine; parem märgistamine, jälgimine ja arvestuse pidamine; suurem suutlikkus võidelda tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise vastu, toetades selleks tulirelvade kontaktpunktide loomist ja uurimissuutlikkuse tugevdamist. Toetatud on ka teadlikkuse suurendamist, väike- ja kergrelvade ning laskemoona kogumise kampaaniaid, relvaekspordi läbipaistvamaks muutmist piirkonnas ning soolise võrdõiguslikkuse küsimuse integreerimist väike- ja kergrelvade kontrolli.

·Ühisteatis „Idapartnerluse poliitika pärast 2020. aastat“, JOIN(2020) 7 final, 18.3.2020. Teatises korratakse 2015. aastal Euroopa naabruspoliitika läbivaatamisel esitatud üleskutset tugevdada organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas tulirelvadega kaubitsemise tõkestamiseks julgeolekumõõdet.

2. LISA
ELi tegevuskava sekkumisloogika

 
3. LISA
Erimeetmed Kagu-Euroopa jaoks ja Kagu-Euroopa koostööks ELiga

4. LISA
Peamised tulemusnäitajad

Järgnevad näitajad on välja töötatud tegevuskava raames, mille eesmärk on leida 2024. aastaks Lääne-Balkani piirkonnas kestlik lahendus väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku omamise, väärkasutamise ja salakaubaveo probleemile. Näitajad on sõnastatud käesolevas lisas nii, et neid saaks kohaldada ka ELi liikmesriikides. Need ei mõjuta viisi, kuidas Lääne-Balkani partnerid on hakanud aru andma tegevuskava elluviimisest. Näitajate numeratsiooni ei ole muudetud.

1.ELi õigusaktidega, 7 relvakaubanduslepinguga ning tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokolliga (tulirelvade protokoll) täielikult vastavusse viidud relvastuskontrollialaste õigusraamistike arv

1.1.Tulirelvade ja laskemoona tsiviilotstarbel kasutamist käsitlevad relvastuskontrollialased õigusaktid, mis on viidud vastavusse asjakohaste ELi direktiividega tulirelvade ja laskemoona kohta

1.2.Lõhkeainete tsiviilotstarbel kasutamist käsitlevad relvastuskontrollialased õigusaktid, mis on viidud vastavusse asjakohaste ELi direktiividega lõhkeainete kohta

1.3.Tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainete sõjalisel otstarbel kasutamist käsitlevad relvastuskontrollialased õigusaktid, mis on viidud vastavusse direktiiviga 2009/43/EÜ

1.4.Relvaekspordi kontrolli käsitlevad õigusaktid, mis on kooskõlas ühise seisukohaga ÜVJP 2008/944 ja relvakaubanduslepinguga

1.5.Relvastuskontrollialased õigusaktid, mis on kooskõlas tulirelvade protokolliga

2.Ainult Kagu-Euroopa puhul: meeste, naiste, poiste ja tüdrukute vajadustega arvestavate igas jurisdiktsioonis koostatud tõenduspõhiste relvastuskontrollipoliitika dokumentide arv

2.1.Kehtestatud on väike- ja kergrelvade strateegia

2.2.Väike- ja kergrelvade strateegia on tõenduspõhine

2.3.Väike- ja kergrelvade strateegias on arvesse võetud meeste, naiste, poiste ja tüdrukute vajadusi

3.Kuritarvitatud ja ebaseaduslikus kaubanduses liikunud tulirelvade, laskemoona ja lõhekainetega seotud juhtumite ja isikute arv ning kogus, millega seoses on esitatud süüdistus ja tehtud otsus, võrrelduna vastavate konfiskeerimisjuhtude kohta esitatud õiguskaitseasutuste raportite arvuga

4.Tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainete ELi sees (sh liikmesriikide vahelistel piiridel) konfiskeerimise juhtude arv ja konfiskeeritud kogus võrrelduna tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainete välispiiril (Kagu-Euroopa partnerite piiridel või ELi välispiiril) konfiskeerimise juhtude arvuga ja konfiskeeritud kogusega

4.1.Tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainete ELi sees konfiskeerimise juhtude arv

4.2.ELi sees konfiskeeritud tulirelvade arv

4.3.ELi sees konfiskeeritud laskemoonaühikute arv

4.4.ELi sees konfiskeeritud lõhkeainete kogus

4.5.Tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainete välispiiril konfiskeerimise juhtude arv

4.6.Välispiiril konfiskeeritud tulirelvade arv

4.7.Välispiiril konfiskeeritud laskemoonaühikute arv

4.8.Välispiiril konfiskeeritud lõhkeainete kogus

5.ELi piiril konfiskeeritud Kagu-Euroopast pärit tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainete kogus võrrelduna ELi sees konfiskeeritud Kagu-Euroopast pärit või sealt kõrvale suunatud tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainete kogusega

5.1.[ei ole kohaldatav – juba hõlmatud näitajaga 4.2]

5.2.[ei ole kohaldatav – juba hõlmatud näitajaga 4.3]

5.3.[ei ole kohaldatav – juba hõlmatud näitajaga 4.4]

5.4.ELi piiril konfiskeeritud Kagu-Euroopast pärit tulirelvade arv

5.5.ELi piiril konfiskeeritud Kagu-Euroopast pärit laskemoona kogus

5.6.ELi piiril konfiskeeritud Kagu-Euroopast pärit lõhkeainete kogus

5.7.ELi sees konfiskeeritud Kagu-Euroopast pärit tulirelvade arv

5.8.ELi sees konfiskeeritud Kagu-Euroopast pärit laskemoona kogus

5.9.ELi sees konfiskeeritud Kagu-Euroopast pärit lõhkeainete kogus

6.Riigi pädeva asutuse väljastatud ekspordilubadega hõlmatud kõrvalesuunatuks osutunud tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainete kogus

6.1.Väljastatud ja kasutusse võetud tulirelvade ekspordilubade arv

6.2.Väljastatud ja kasutusse võetud laskemoona ekspordilubade arv

6.3.Väljastatud ja kasutusse võetud ekspordilubadega hõlmatud relvade kõrvalesuunatuks osutumise juhtude arv

6.4.Väljastatud ja kasutusse võetud ekspordilubadega hõlmatud laskemoona veojärgse kontrolli käigus kõrvalesuunatuks osutumise juhtude arv

7.Tulirelvade kontaktpunktid ja suutlikkuse suurendamine

7.1.Igas jurisdiktsioonis on loodud ja toimivad ELi parimate tavade suunistes kehtestatud standarditele vastavad tulirelvade kontaktpunktid  8

7.2.ELi tasandil (eelkõige CEPOLi koolitustel) ja riigi tasandil (sh astmelise koolituse raames) tulirelvadest tuleneva ohu alast koolitust saanud töötajate arv

8.Operatiivtasandil, sealhulgas uurimise, süüdistuse esitamise ja kohtueelses etapis, asutustevahelise koostöö tegemise juhtude arv

8.1.Riikide õiguskaitseasutuste registreeritud, tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainetega seotud juhtumite arv

8.2.Väärteomenetluses käsitletud tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainetega seotud juhtumite arv

8.3.Väärteomenetluses lahendatud tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainetega seotud juhtumite arv

8.4.Selliste tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainetega seotud juhtumite arv, mille puhul prokurör loobus süüdistusest

8.5.Selliste tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainetega seotud juhtumite arv, mille menetlemise lõpetas kohtunik või mille menetlemisest loobuti kohtueelses etapis

9.ELi liikmesriikide, Kagu-Euroopa ametiasutuste ja rahvusvaheliste õiguskaitseasutuste vahelise luureteabe põhise, sealhulgas ballistilistel luureandmetel põhineva, tulirelvadega seotud kuritegude vastase operatiivkoostöö juhtude arv

9.1.Jurisdiktsiooni tasandil luureteabe põhise operatiivkoostöö tegemise juhtude arv

9.2.Kagu-Euroopas luureteabe põhise operatiivkoostöö tegemise juhtude arv

9.3.Frontexiga luureteabe põhise operatiivkoostöö tegemise juhtude arv

9.4.Europoli/EMPACTiga luureteabe põhise operatiivkoostöö tegemise juhtude arv

9.5.Kagu-Euroopa partnerite ja ELi liikmesriikide vahelise luureteabe põhise kahepoolse (Europoli mittekaasava) operatiivkoostöö juhtude arv

9.6.Interpoliga luureteabe põhise operatiivkoostöö tegemise juhtude arv

9.7.Ainult ELi puhul: ELi liikmesriikide vahelise luureteabe põhise kahepoolse (Europoli/EMPACTi mittekaasava) operatiivkoostöö juhtude arv

9.8.Ainult ELi puhul: Schengeni infosüsteemis tehtud kannete ja otsingute arv

9.9.Ainult ELi puhul: tolli riskijuhtimissüsteemis tehtud kannete ja otsingute arv

10.Tulirelvadega seotud juhtumite arv ja tulirelvade kuritarvitamise ohvrite arv igas jurisdiktsioonis sugude ja vanuste lõikes

10.1.Seaduslike ja ebaseaduslike tulirelvadega seotud juhtumite arv

10.2.Tulirelvaga tapetud inimeste arv sugude ja vanuste lõikes

10.3.Tulirelvaga vigastatud inimeste arv sugude ja vanuste lõikes

10.4.Tulirelvaga enesetapu sooritanud inimeste arv sugude ja vanuste lõikes

11.Vabatahtlikult loovutatud tulirelvade ja laskemoonaühikute ning legaliseeritud või laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade arv

11.1.Vabatahtlikult loovutatud tulirelvade arv

11.2.Vabatahtlikult loovutatud laskemoonaühikute arv

11.3.Legaliseeritud tulirelvade arv

11.4.Kooskõlas ELi normidega laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade arv

12.Süstemaatiliselt hävitatud (konfiskeeritud või üleliigsete) väike- ja kergrelvade / tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainete kogus

12.1.Konfiskeeritud tulirelvade/laskemoona/lõhkeainete kogus

12.2.Konfiskeeritud ja hävitatud tulirelvade/laskemoona/lõhkeainete kogus

12.3.Konfiskeeritud ja muul moel kõrvaldatud tulirelvade/laskemoona/lõhkeainete kogus

12.4.Üleliigse(te) tulirelvade/laskemoona/lõhkeainete kogus

12.5.Hävitatud üleliigse(te) tulirelvade/laskemoona/lõhkeainete kogus

12.6.Muul moel kõrvaldatud üleliigse(te) tulirelvade/laskemoona/lõhkeainete kogus

13.Rahvusvahelistele ohutus- ja turvanõuetele vastavate väike- ja kergrelva- / tulirelva- ning laskemoonaladude arv

13.1.Militaarkasutuses olevate väike- ja kergrelva- ning laskemoonaladude arv

13.2.Õiguskaitseasutuste väike- ja kergrelva- / tulirelva- ning laskemoonaladude arv

13.3.Tsiviilkasutuses olevate tulirelva- ja laskemoonaladude arv

13.4.Militaarkasutuses olevate rahvusvahelistele ohutus- ja turvanõuetele vastavate ladude arv

13.5.Õiguskaitseasutuste rahvusvahelistele ohutus- ja turvanõuetele vastavate ladude arv

13.6.Tsiviilkasutuses olevate rahvusvahelistele ohutus- ja turvanõuetele vastavate tulirelva- ja laskemoonaladude arv

14.Rahulolevate kodanike osakaal (vanuste ja sugude lõikes) või end relvavägivalla eest kaitstuna tundvate kodanike osakaal

14.1.Relvade ebaseaduslikus omamises ja kuritarvitamises isiklikku ohtu tajuvate kodanike osakaal

(1)    Dokument 16726/3/13 REV 3 RESTREINT UE/EU RESTRICTED.

(2)    https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/news/docs/20181005_joint-action-plan-counter-terrorism-western-balkans.pdf.

(3)    Kahele esimesele kokkuleppele kirjutasid alla volinik Avramopoulos ning Albaania siseminister ja Põhja-Makedoonia Vabariigi siseminister Brüsselis 9. oktoobril 2019, vt https://ec.europa.eu/home-affairs/news/news/20191009_security-union-implementing-counter-terrorism-arrangements-albania-north-macedonia . Kokkulepe Kosovoga* sõlmiti Brüsselis 30. oktoobril 2019. Kolm viimast kokkulepet – Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ja Serbiaga – allkirjastati 19. novembril 2019 Skopjes justiits- ja siseministrite kohtumise raames. * Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(4)    Piirkondlikus tegevuskavas ette nähtud aeg.

(5)    Vt 4. lisa.

(6)    E = eesmärk; AE = alaeesmärk.

(7) Vt joonealune märkus nr 1.

(8)    Nõukogu 15. mai 2018. aasta dokument 8586/18.