This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52020DC0236
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL on Trade and Investment Barriers 1 January 2019 - 31 December 2019
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Kaubandus- ja investeerimistõkete kohta 1. jaanuar 2019 - 31. detsember 2019
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Kaubandus- ja investeerimistõkete kohta 1. jaanuar 2019 - 31. detsember 2019
COM/2020/236 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,15.6.2020
COM(2020) 236 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Kaubandus- ja investeerimistõkete kohta
1. jaanuar 2019 - 31. detsember 2019
SISSEJUHATUS
Kümnendas kaubandus- ja investeerimistõkete aruandes analüüsitakse uusi tõkkeid, millega ELi ettevõtjatel tuli 2019. aastal silmitsi seista, ning tõkkeid, mis samal aastal meie ettevõtjate jaoks kaotati tänu ELi turulepääsu partnerlusele, mis toob kokku komisjoni, liikmesriigid ja ELi ettevõtjad 1 . Selle partnerluse raames tehakse kindlaks tõkked, millega ELi ettevõtjad puutuvad kokku kolmandates riikides, määratakse kindlaks ühine strateegia tõkete kaotamiseks ja viiakse see strateegia ellu.
Et reageerida protektsionismi suurenemisele, on komisjon seadnud jõustamise – koos kaubanduslepingute rakendamisele suurema tähelepanu pööramisega – esmatähtsale kohale. Tavapärases turulepääsu komponendis oleme tõhustanud oma tööd, parandades kooskõlastamist ELi institutsioonide ja sidusrühmade seas ning seades tõkked oskuslikumalt tähtsusjärjekorda. Oluline on see, et komisjon on suurendanud ka oma teavitamisalaseid jõupingutusi, selgitamaks – eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) –, kuidas nad saavad kasutada turulepääsu partnerlust, et kaotada mitmesugused tõkked, millega nad silmitsi seisavad. Siinkohal on olnud kasu turulepääsu päevade algatusest, mille raames korraldati 2019. aastal Madalmaades, Leedus, Portugalis, Prantsusmaal ja Lätis ettevõtjate kohtumisi.
Alates 2016. aastast on aruanne igal aastal täiustunud. Tänavuses aruandes on märksa üksikasjalikumalt analüüsitud, mis liiki tõkked valmistavad meie ettevõtjatele kõige rohkem probleeme, ning pööratud erilist tähelepanu põllumajanduslikule toidutööstusele kui sektorile, kus tulemused on olnud kõige paremad.
Nagu eelmise aasta aruandes, analüüsitakse kõigepealt riikide ja tõkke liikide kaupa 438 aktiivset 2 kaubandus- ja investeerimistõket, millest on teatatud komisjonile ja mis on kantud ELi turulepääsu andmebaasi 3 .
Seejärel analüüsitakse üksikasjalikult 43 uut tõket, millest teatati 2019. aastal, kirjeldades eri riikides ja sektorites esinevaid konkreetseid suundumusi ning hinnates kaubavooge, mida need tõkked võivad mõjutada.
Järgmises osas tehakse kindlaks vahendid, mille abil kaotati 2019. aastal edukalt 40 tõket, ning antakse tõketest riikide, meetme liikide ja sektorite kaupa ülevaade. Tänavuses aruandes pööratakse eraldi tähelepanu Vahemere ja Lähis-Ida piirkonnale, selgitades, kuidas sihipärased jõupingutused on aidanud kaotada mõne selle piirkonna võrdlemisi arvukatest tõketest.
Sellele järgneb osa, kus vaadeldakse üksikasjalikumalt mõnda kõige mõjukamat kaotatud tõket ja käsitletakse majandusliku modelleerimise alusel majanduslikku kasu, mida turulepääsu partnerlus on 2019. aastal toonud.
Lõpetuseks on eraldi osa pühendatud suhetele Ameerika Ühendriikidega, kuna meie võitlus selles jurisdiktsioonis tekkinud märkimisväärsete tõkete vastu jätkub.
Käesolevas aruandes ei keskenduta üksnes partneritele, kelle puhul uute ja kaotatud tõkete arv on suurim, vaid pannakse rõhku ka tõketele, mis avaldavad ELi eksportijate kaubavoogudele kõige rohkem mõju, heites valgust nende tõkete tähtsusele.
|
1. selgitus. Metoodiline märkus tõkete ülevaate kohta Meie sidusrühmadest lähtuv lähenemisviis tähendab seda, et aruandes keskendutakse vaid nendele tõketele, mille on esile tõstnud meie ettevõtjad. Aruandes vaadeldakse kaubandustõkkeid, millega ELi ettevõtjad seisavad silmitsi kolmandates riikides, ja seonduvaid suundumusi ning meetmeid, mis on võetud nende tõkete kaotamiseks turulepääsu partnerluse raames. Ehkki andmebaasis ja käesolevas aruandes ei otsustata registreeritud meetmete (eba)seaduslikkuse üle, on leitud, et kõik kõnealused tõkked tekitavad ELi ettevõtjatele probleeme ja nendega tuleks tegeleda turulepääsu meetmete raames esmajärjekorras, kuna nad võivad olla diskrimineerivad ja ebaproportsionaalsed või piirata kaubandust muul viisil. |
Aruandes võib märgata mitut olulist läbivat joont. Esiteks osutab tõkete arvu pidev kasv, tõkke liikide mitmekordistumine ja üha suuremad raskused paljude tõkete kaotamisel uuele paradigmale, kus protektsionism on juurdumas sügavalt meie struktuursetesse kaubandussuhetesse. Teiseks mõjutavad tõkked aina enam sektoreid, mis on seotud ELi tehnoloogilise sõltumatuse ja strateegilise autonoomiaga. Kolmandaks avastame, et üha keerulisem on kaotada tõkkeid tööstus- ja teenustesektoris. Neljandaks levivad protektsionistlikud meetmed konkreetsetes piirkondades.
Sellega seoses on vaja ELi kaubandushuvide kaitsmiseks täiesti uut lähenemisviisi, mis on üks Ursula von der Leyeni juhitud komisjoni põhiprioriteete.
I.KAUBANDUS- JA INVESTEERIMISTÕKETE ÜLEVAADE
2019. aasta lõpus oli 58 kolmandas riigis 4 438 aktiivset kaubandus- ja investeerimistõket, mis olid registreeritud ELi turulepääsu andmebaasis 5 . See rekordiline näitaja koos mitme tõkke kestuse pikenemisega ei osuta üksnes kasvavale protektsionismile, vaid on ka märk sellest, et protektsionism on struktuurselt juurdumas meie kaubandussuhetesse paljude partneritega.
A. KAUBANDUS- JA INVESTEERIMISTÕKETE ÜLDINE ÜLEVAADE KOLMANDATE RIIKIDE KAUPA
Viis riiki, kus kaubandustõkete arv on kõige suurem, on jäänud 2018. aastaga võrreldes samaks. Hiina on endiselt riik, kus registreeritud tõkkeid on kõige rohkem – ELi ekspordi- ja investeerimisvõimalusi pärsivad 38 tõket Teiseks jäi Venemaa, kus praegu on 31 tõket, järgnesid Indoneesia (25) ja Ameerika Ühendriigid (24). Viiendat kohta jagavad India ja Türgi 23 teatatud meetmega.
Kolmandate riikide hulka, kus on kümme või enam kaubandustõket, kuuluvad ka Brasiilia (19), Lõuna-Korea (19), Austraalia (14), Alžeeria (12), Tai (12), Mehhiko (11), Egiptus (10) ja Malaisia (10). Joonisel 1 on kajastatud tõkete jaotumist maailmas üksikasjalikumalt.
|
|
EL Tõkete arv
Joonis 1 6 . Turulepääsu andmebaasis registreeritud kaubandus- ja investeerimistõkete geograafiline jaotus |
B. KAUBANDUS- JA INVESTEERIMISTÕKETE ÜLDINE ÜLEVAADE MEETME LIIKIDE KAUPA
Jooniselt 2 on näha, et 2019. aastal oli piiril võetud meetmete arv (229 ehk 52 %) esimest korda suurem kui riigisiseste meetmete arv (188 ehk 43 %) 7 . See on märk sellest, et partnerid on võtnud protektsionistlike eesmärkide saavutamiseks kasutusele rohkem eri liiki tõkkeid.
Piiril võetavad meetmed on piirangud, mis otseselt mõjutavad importi ja eksporti tolli tasandil, olgu tegemist sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega (102 tõket), tariifide suurendamise ja koguseliste piirangutega (73 tõket), tolliprotseduuride ja impordilitsentsidega (38 tõket), ekspordimaksude ja -piirangutega (16 tõket) või kaubanduse kaitsemeetmetega, mis ei ole kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega (14 tõket).
Riigisisesed meetmed – põhjendamatud tehnilised kaubandustõkked (78) ning piirangud, mis on seotud intellektuaalomandi õigustega (34), riigihangetega (25), teenustega (22) ja investeeringutega (15) – mõjutavad tooteid pärast importimist.
Tänu kaubandustõkete märksa üksikasjalikumale liigitamisele on esimest korda võimalik eristada ettevõtjaid mõjutavate kaubandustõkete ülevaates konkreetseid tõkke liike.
Joonis 2. Turulepääsu andmebaasis registreeritud kaubandus- ja investeerimistõkete jaotus meetme liikide kaupa (% tõkete koguhulgast)
(Piiril võetavate meetmete puhul on kasutatud pruune toone, riigisiseste meetmete puhul siniseid)
|
2. selgitus. Kohaliku sisendi nõuded Kohaliku sisendi nõuded kohustavad välisriigi ettevõtjaid kasutama teatud koguses kohalikke kaupu või teenuseid. Need nõuded, mis on lõimitud mitut liiki tõketesse, mõjutavad näiteks sooduslaene, riigihankeid või välismaiste otseinvesteeringute tegemise tingimusi. Nende väga moonutavate sätete kindlakstegemiseks on turulepääsu andmebaasi täiustatud, nii et mis tahes liiki tõkke kohaliku sisendi nõuete komponendi saab kergesti välja selgitada. Tänu sellele lähenemisviisile saame näidata, et 2019. aasta lõpus sisaldas seda komponenti märkimisväärne osa (7 %) kõikidest tõketest. Seega peab EL pöörama neile tavadele suurt tähelepanu. |
II.2019. AASTAL TEATATUD UUED KAUBANDUS- JA INVESTEERIMISTÕKKED
Uute meetmete lisandumine jätkub kahjuks kiires tempos. 2019. aastal 22 kolmandas riigis 8 registreeritud 43 uut tõket olid peaaegu samaväärsed 2018. aastal teatatud 45 tõkkega. See jätkuv ja märkimisväärne kasv on märk sellest, et protektsionismist on saanud rahvusvaheliste kaubandussuhete struktuurne osa. See uus tegelikkus võib mõjutada süvitsi meie kaubavooge.
2019. aastal teatatud tõkked mõjutasid EL 27 eksporti umbes 35,1 miljardi euro väärtuses (vt 3. selgitus).
3. selgitus. Metoodiline märkus potentsiaalselt mõjutatud kaubanduse kvantifitseerimise kohta
Potentsiaalselt mõjutatud kaubavoogude kvantifitseerimisel võetakse aluseks asjaomaste harmoneeritud süsteemi tariifikoodidega seotud näitajad ELi ekspordi kohta, mis leiab aset tõketest hoolimata. Kõik kvantitatiivsed andmed on praeguse 27 ELi liikmesriigi kohta.
Tõenäoliselt on mõju siiski mõnevõrra alahinnatud, kuna
– need näitajad ei hõlma teenustele seatud tõkkeid ega tõkkeid, millega hõlmatud tooteid ei ole lihtne kindlaks teha;
– mõni kaup või teenus, mida need meetmed mõjutavad, võib olla hädavajalik mõnes muus valdkonnas (nt kõrgtehnoloogia sektoris).
Üldisemalt öeldes on mittetariifseid tõkkeid ja nende mõju endiselt keeruline analüüsida. Selle peamine põhjus on asjaolu, et mittetariifsetele tõketele on omased eri tasemel piirangud. Kui jätta kõrvale otsesed keelud, ei kaota kaubandust piiravad meetmed kaubandust täielikult, vaid vähendavad seda. Lisaks võivad samu tooteid või teenuseid puudutavad piirangud kattuda. Seetõttu ei pruugi lisatõketega ilmtingimata kaasneda lisamõju ja ühe tõkke kaotamine ei tähenda turulepääsu automaatset paranemist.
A. 2019. AASTAL TEATATUD UUTE TÕKETE JAOTUS KOLMANDATE RIIKIDE KAUPA
Tabelis 1 ja joonisel 3 on antud ülevaade 2019. aastal registreeritud uute tõkete geograafilisest jaotusest. Kõige rohkem teatati uutest tõketest kaubandus- ja investeerimissuhetes Saudi Araabia ja Liibanoniga – mõlema puhul registreeriti viis uut tõket. Neile järgnevad tihedalt Hiina ja Alžeeria, kus registreeriti vastavalt neli ja kolm uut tõket. Kahest tõkkest on teatatud Singapuris, Lõuna-Koreas, Malaisias, Kasahstanis, Egiptuses, Marokos, Türgis ja Austraalias. Ülejäänud kümme tõket registreeriti muudes kolmandates riikides. Piirkondlikke suundumusi vaadeldes võib täheldada, et lõviosa 2019. aasta uutest tõketest kehtestati Vahemere ja Lähis-Ida piirkonnas 9 (20) ja Aasias (17).
2018. aastaga võrreldes hakkavad silma kaks asja: nn nakkusefekti tekkimine Vahemere ja Lähis-Ida piirkonnas ning Hiina jätkuv püsimine nimekirja tipus, mis osutab pikaajalisele ebasoodsale suundumusele.
Tabel 1. 2019. aastal teatatud uute tõkete geograafiline jaotus
Joonis 3. 2019. aastal teatatud uute tõkete geograafiline jaotus piirkondade kaupa
Et pöörata tähelepanu uute tõkete majanduslikule kaalule, on joonisel 4 esitatud hinnang mõjutatud kaubavoogude kohta võrdluses 2019. aastal iga partnerriigi ja -piirkonna puhul registreeritud tõkete arvuga. Jooniselt on näha, et Aasia – peamiselt Hiina, ent ka Lõuna-Korea – ning Vahemere ja Lähis-Ida piirkond on pingerea tipus nii 2019. aastal registreeritud uute tõkete arvu kui ka neist mõjutatud kaubavoogude mahu arvestuses. Nende kahe piirkonnaga on seotud peaaegu 30 miljardit eurot uutest tõketest mõjutatud kaubanduse 35,1 miljardi euro suurusest väärtusest (85 % kogu mõjutatud kaubandusest) ja 35 tõket (üle 80 % kõikidest tõketest).
Kolmandal kohal on Austraalia ühe suure mõjuga tõkkega, mis on kehtestatud mootorsõidukitele.
Joonis 4. Teatatud uute tõkete arv ja mõjutatud kaubandus valitud partnerriikides ja piirkondades
Tabelis 2 on antud ülevaade mõjutatud kaubavoogudest kõigi 22 partnerriigi puhul, kes kasutasid 2019. aastal uusi kaubandustõkkeid. Hinnang turulepääsu takistavate uute tõkete majandusliku mõju kohta ei pruugi siiski alati täielikult kajastada tõkete tegelikku mõju. Nii võib see olla teenustega seotud tõkete või horisontaalsete tõkete puhul, mida on keeruline kvantifitseerida, või juhul, kui on kehtestatud samu tooteid käsitlevad kattuvad piirangud.
Tabel 2. EL 27 kaubavood, mida mõjutasid 2019. aastal teatatud uued tõkked, partnerriikide kaupa (miljardites eurodes)
Hiina majanduse suuruse ja mõjutatud sektorite olulisuse tõttu (sh ELi jaoks strateegilise tähtsusega sektorid) on Hiina kaubanduspoliitika mõju kohe ilmne – see võib takistada ELi kaubandust enam kui 15,5 miljardi euro väärtuses.
B. 2019. AASTAL TEATATUD UUED TÕKKED MEETME LIIKIDE KAUPA
43 uue tõkke jaotusest meetme liikide kaupa on näha, et uusi piiril võetavaid meetmeid (65 %) on rohkem kui riigisiseseid meetmeid (28 %). Kasutatavate protektsionistlike meetmete valik on üha laiem.
2019. aasta puhul paistab silma asjaolu, et kolmandiku kõikidest uutest tõketest moodustavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed. Üksikasjalikumast analüüsist on näha, et kõige sagedasemad on loomatervisega seotud põhjused (5 tõket), 10 millele järgnevad taimetervise ja rahvatervisega seotud põhjused (mõlema puhul 2 tõket). Mõnel juhul on sanitaar- ja fütosanitaarpiirangul mitu neist põhjustest (4 tõket).
Muud piiril võetavad meetmed on seotud eeskätt suuremate tollimaksudega ning tariifide ja kvootidega (7 tõket) ning tolliprotseduuridega (7 tõket). Sel aastal teatati ühest uuest tõkkest ka ekspordipiirangute valdkonnas (1).
Riigisisesed meetmed on enamasti tehnilised kaubandustõkked (9), ent esineb ka intellektuaalomandi õigustega seotud probleeme (1), kaubanduse kaitsemeetmeid, mis ei ole kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega (1), ja ELi ettevõtjate piiratud juurdepääsu riigihangetele (1).
Joonis 5. 2019. aastal teatatud uute kaubandus- ja investeerimistõkete jaotus meetme liikide kaupa (% uute tõkete koguhulgast)
(Piiril võetavate meetmete puhul on kasutatud pruune toone, riigisiseste meetmete puhul siniseid)
Sellest jaotusest on näha, et kaubanduse takistamiseks kasutatakse robustsemaid, lihtsamaid piiril võetavaid meetmeid. Vastupidiselt pikaajalisemale suundumusele paistab, et partnerid tunnevad end nende selgelt protektsionistlike meetmetega mugavamalt ning nad ei ole jäänud lootma pelgalt varjatumatele riigisisestele meetmetele. Selline käitumine on juurdumas struktuursemalt paljude partnerite kaubanduspoliitikasse.
C. 2019. AASTAL TEATATUD UUTE TÕKETE JAOTUS SEKTORITE KAUPA
2019. aastal teatatud uued tõkked mõjutasid ELi kaubandust 17 majandussektoris, kusjuures mõned tõkked puudutasid eri sektoreid.
Kõige suurem arv uusi tõkkeid registreeriti põllumajandus- ja kalandussektoris (16), järgnesid 9 horisontaalset või mitut sektorit hõlmavat meedet. Nii IKT-sektoris kui ka autosektoris tekkis 2019. aastal kolm uut tõket, samal ajal kui ravimisektoris ning puidu-, paberi- ja tselluloosisektoris tekkis kummaski kaks uut tõket. Mitut muud sektorit – mineraalsed tooted; raud, teras ja värvilised metallid; tekstiil ja nahk; keraamika ja klaas; kosmeetikatooted; laevaehitus; veinid ja kanged alkohoolsed joogid ning muud tootmisharud – mõjutas üks uus äsjakehtestatud kaubandustõke.
Joonis 6. 2019. aastal teatatud kaubandus- ja investeerimistõkete jaotus sektorite kaupa
(tõkete arv)
Meetmete arvu kõrval annab iga tõkke tegeliku kaalu kohta rohkem teavet mõjutatud kaubanduse analüüs. Nagu on näidatud joonisel 7, oli üle 85 % mõjutatud kaubavoogudest seotud tööstussektoritega, kusjuures kaks kolmandikku kogu EL 27 ekspordist, mida teatatud uued tõkked mõjutasid, oli seotud IKT-sektoriga (15 miljardit eurot), autosektoriga (5,7 miljardit eurot) ja elektroonikasektoriga (2,6 miljardit eurot). Need sektorid on otseselt seotud ELi tehnoloogilise sõltumatuse ja strateegilise autonoomiaga.
Joonis 7. EL 27 kaubavood, mida mõjutasid 2019. aastal teatatud tõkked, sektorite kaupa
11
(miljardites eurodes ja protsentides)
Kõrgtehnoloogia sektoreid mõjutavad protektsionistlikud suundumused, mida märgati juba möödunud aastal, jätkusid 2019. aastal endise hooga. Kui nende tõketega ei tegeleta tulemuslikult, ei ole nad objektiivne oht mitte üksnes ELi ettevõtjate konkurentsivõimele, vaid ka ELi ülemaailmsele juhtpositsioonile tehnoloogia valdkonnas.
III.2019. AASTAL TEATATUD TÕKETE KVALITATIIVNE ANALÜÜS
A.HIINA
Hiina kehtestas ka 2019. aastal kõrgtehnoloogilistes tootmisharudes arvukaid kaubanduspiiranguid, mis mõjutavad paljusid muidki sektoreid, mistõttu hinnanguga, et nendega võidi mõjutada kaubandust 15 miljardi euro väärtuses, on selle tõkke suurust alahinnatud. Need meetmed – nagu ka varasemad meetmed, mis olid seotud Hiina küberturvalisuse poliitika rakendamisega – on tihedalt seotud Hiina poliitikaeesmärkidega kaitsta siseturgu ning suurendada suutlikkust ja arendada tehnoloogiat strateegia „Made in China 2025“ raames. Ei ole ühtki konkreetset märki sellest, et see suundumus lähitulevikus kaoks.
2019. aasta mais avaldati küberturvalisuse kontrollimehhanismi kavand. Selle kavandi kohaselt võidakse seada kaubanduslepingute tingimuseks, et mõjutatud pool läbib edukalt kontrolli. Kuna kavandis ei ole öeldud, mis liiki teavet ja materjale kontrollitakse, on vaja jõulisi sätteid, et tagada intellektuaalomandi õiguste täielik kaitse ja vältida tundliku äriteabe edastamist.
2019. aasta juunis avaldati isikuandmete piiriülese edastamise ja andmeturbe alaste haldusmeetmete turvalisuse hindamist käsitlevate meetmete eelnõu. Tundub, et nende meetmetega minnakse kaugemale meetmete õiguslikust alusest küberturvalisuse seadusest, kui nendega laiendatakse andmete lokaliseerimise nõude kohaldamisala. Peale selle ei ole selge, kuidas käsitletakse andmete edastamist ühe (hargmaise) kontserni raames. Eelnõu põhimeetmed on ebamäärased ja ei ole selge, milline on kavandatud meetmete koostoime andmete suhtes kohaldatavate muude meetmete/suuniste/standarditega.
Pääs Hiina telekommunikatsioonivõrkude turule on ELi jaoks kasvav ja suur mureküsimus, kuna käsil on viienda põlvkonna (5G) võrkude kasutuselevõtt. Esialgsete hanketulemuste kohta kättesaadava teabe põhjal on eelistatud ülekaalukalt Hiina võrguteenuse osutajaid. Need tulemused ei tundu kajastavat ELi edasimüüjate konkurentsivõimet, vaid osutavad kahjulike turulepääsu takistavate tõkete olemasolule selles sektoris.
2019. aastal loodi Hiina laevaehituskontsern, kasutades riiklikke toetusi ja kohaliku sisendi nõudeid. Hiina eesmärk on saavutada kooskõlas strateegiaga „Made in China 2025“ valitsev seisund kõrgtehnoloogiliste laevade ja laevavarustuse valdkonnas.
Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas kehtivad Hiinas piirangud Euroopast pärit saarepuidust valmistatud toodetele (palgid ja saematerjal) seoses riskiga, mis tuleneb saarepuude kärbumist põhjustava seene esinemisest Euroopas. Impordipiirangutel ei ole selget fütosanitaarset alust ja on olemas tõhusad meetmed riski leevendamiseks.
EL jälgib tähelepanelikult ühiskondliku hindamissüsteemi kohaldamist majanduse valdkonnas. Ühiskondliku hindamissüsteemi rakendamisega püütakse saavutada ühtne süsteem, kus antakse igale isikule ja ettevõttele teatav arv punkte. Sellest süsteemist, mida alles välja töötatakse, võib saada hirmuäratav horisontaalne turulepääsu takistav tõke ELi ettevõtjatele, kel võib tekkida raskusi kõrgendatud õiguskontrolli läbimisel ja mõne õiguskontrollivälise hindamisnõude täitmisel. Eriti kuna nende nõuete täitmine võib olla välisettevõtjate jaoks keerulisem (olgugi et vaid de facto). Ühiskondliku hindamissüsteemi rakendamisel võivad olla tagajärjed ka väljaspool kaubandust.
|
4. selgitus. Taustteavet Hiina kohta – süsteemne rivaal ja majanduslik konkurent Ettekujutus Hiinast on kõikjal ELis muutunud, kuna üha rohkem ollakse teadlikud Hiina ja selle riiklikult juhitava mudeli põhjustatud probleemidest ning võrdsete tingimuste puudumisest majandussuhetes. Seda kajastati 12. märtsil 2019 vastu võetud komisjoni ja kõrge esindaja ühisteatises, milles nimetati Hiinat esimest korda süsteemseks rivaaliks ja majanduslikuks konkurendiks. Teatises tehti ettepanek võtta konkreetseid meetmeid, et tasakaalustada suhe Hiinaga, jätkates koostööd, kuid astudes samme ka ELis (sh taaselustada rahvusvaheline hangete instrument, teha kindlaks lüngad õigusraamistikus ja rakendada välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanismi). Kogu komisjon töötab teatises kindlaks määratud kümne meetme rakendamise nimel. 9. aprillil 2019 Brüsselis toimunud ELi ja Hiina tippkohtumise ühisavalduses võeti olulisi kohustusi, mis olid seotud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reformiga (kohustuti tugevdama tööstussubsiidiume käsitlevaid eeskirju). Samuti kohustuti tegema 2019. aastal otsustavaid edusamme laiaulatusliku investeerimislepingu üle peetavatel läbirääkimistel, et jõuda läbirääkimistega 2020. aastal lõpule, ning sooviti Hiinalt kiiremaid edusamme WTO riigihankelepinguga liitumisel. Oluline on see, et ühisavalduses nõuti sõnaselgelt konkreetseid tulemusi tõkete kaotamisel. |
B.VAHEMERE JA LÄHIS-IDA PIIRKOND
Geograafiline lähedus, ajaloolised sidemed ja ELiga seotud väärtusahelad, mis hõlmavad paljudel juhtudel VKEsid, muudavad sujuva kaubavahetuse selle piirkonnaga eriti oluliseks. Nagu teatati juba 2018. aastal, on selles piirkonnas kahjuks kasvanud protektsionism, mille põhjuseks on majanduslik ebastabiilsus või struktuuriprobleemid. Alžeerias tekkis taas uusi meetmeid ning protektsionistlikud hoiakud levisid Liibanoni ja Marokosse, tugevnedes samal ajal Türgis ja Saudi Araabias 12 .
1.Alžeeria
Alžeeria ametiasutused on kehtestanud alates 2015. aastast märkimisväärse arvu olulisi piiravaid meetmeid, millel on väga kahjulik mõju ELi ekspordile ja millega Alžeeria rikub oma kahepoolsest assotsieerimislepingust tulenevaid kohustusi. 2019. aastal see suundumus jätkus – kehtestati kolm uut tõket.
2019. aasta septembris andsid ametiasutused lisaks varasematele kaubandust piiravatele meetmetele kommertspankadele juhised, mille kohaselt akreditiive teatava impordi jaoks (mobiiltelefonid, komplektid kodumasinate tarvis) võis väljastada üksnes keerukatel tingimustel. Samas ringkirjas oli öeldud, et need eeskirjad laienevad 2019. aasta lõpuks kogu impordile. Tänu kõikide ELi sidusrühmade kooskõlastatud tegevusele (vt 8. selgitus) saatis pädev asutus 25. detsembril 2019 välja uue ringkirja, millega nähti nende meetmete kohaldamisel ette teatav paindlikkus.
2019. aasta jaanuaris allkirjastatud kaubandusministri dekreediga kehtestati paljudele kaupadele spetsiaalne täiendav tollimaks (30–200 % kauba väärtusest). Need kaubad võivad sageli vahetuda, vastavalt riigi tööstuse muutuvatele vajadustele.
2019. aasta mais teavitas Alžeeria tööstusminister riigis autosid komplekteerivaid ettevõtjaid, et ette teatamata ja tagasiulatuvalt kehtestatakse autoosade impordile väärtuspõhine kvoot. See otsus võib kaasa tuua koostetoimingute peatumise osade puudumise tõttu.
2.Maroko
EL on jälginud tähelepanelikult olukorda, et hinnata vastavusmärgise nõude kehtestamise tegelikku mõju ELi ekspordile. ELi algatusel toimus ELi ja Maroko ekspertide vaheline edasiviiv dialoog, mille järel Maroko ametiasutused selgitasid ELi ettevõtjatele kehtestatud nõuete kohaldamist, käsitledes suurt osa oma turulepääsu probleemidest. Neil kohtumistel arutati ka muid küsimusi, nagu uued nõuded ravimitele ja vastavushindamise menetluste läbiviimise delegeerimine.
3.Liibanon
Sotsiaal-majandusliku, finants- ja poliitilise kriisi taustal on kehtestatud uued kaubandustõkked, eelkõige 3 % suurune ajutine tollimaks peaaegu kogu impordile ja täiendavad tollimaksud (mis jäävad vahemikku 7–20 %) valitud toodete, näiteks marmori, konservide ja mööbli impordile. Samuti kehtestati teatud toodete puhul, mille hulka kuulusid tekstiilitooted, kohustuslik tehaste registreerimise nõue. Lisaks ei võtnud Liibanoni ametiasutused 2019. aastal parandusmeetmeid meetme puhul, millega kehtestatakse tollimaks EList pärit õli-/naftatoodete impordile.
Uue horisontaalse meetmega arvete legaliseerimise kohta lisandus veel üks turulepääsu takistav tõke. Need meetmed on kaasa toonud elava arutelu ja kirjavahetuse Liibanoni ametiasutustega. Liibanon kaotas lõpuks 2019. aastal impordi suhtes kehtestatud topelt tollisertifikaadi nõude, mille üle EL oli korduvalt muret väljendanud.
4.Türgi
2019. aastal häirisid Türgi kohaldatud täiendavad tollimaksud tõsiselt tollilliidu toimimist, kuna need sundisid ELi tootjaid esitama päritolusertifikaate. Türgi jätkas nende tollimaksude laiendamist üha arvukamatele toodetele, millega suurenes järsult vastutavate asutuste välja antud päritolusertifikaatide arv, mis tähendas nii otsest kulu kui ka suurt ebakindlust kõikidele asjaomastele ettevõtjatele.
2019. aasta aprillis taastas Türgi vasemurru ekspordipiirangu. Ekspordi litsentsimise korra praegune kohaldamine tähendab tegelikult keeldu, kuna ettenähtud tingimusi on keeruline täita ja need tingimused ei ole kooskõlas Türgi kohustustega tolliliidus.
Üks teine hiljutine tõke tulenes kosmeetikatooteid käsitlevasse määrusesse tehtud muudatusest, millega Türgi kosmeetikatooteid reguleerivas raamistikus minnakse üle turusiseselt kontrollilt eelregistreerimise süsteemile. Kosmeetikatoodete turustamiseks Türgis nõuti isegi üksikasjalikku ohutuse hindamist, sealhulgas tundlike andmete avaldamist. See on vastuolus kohustustega, mis on Türgil tolliliidu lepingu alusel.
|
5. selgitus. Taustteavet Türgi kohta 2019. aastal oli Türgi jätkuvalt ELi suuruselt viies kaubanduspartner, samal ajal kui EL oli Türgi jaoks endiselt ülekaalukalt tähtsaim kaubanduspartner. Eelkõige ELi-Türgi tollilliidu lepingu jõustumine 1996. aastal suurendas eelmistel kümnenditel märkimisväärselt ELi ja Türgi vahelist kaubandust. Selle lepinguga tagatakse kõikide tööstuskaupade ja teatud töödeldud põllumajandustoodete vaba liikumine ELi ja Türgi vahel. Samuti nõutakse selles, et Türgi tagaks kooskõla ELi väliste tollitariifidega ja kolmandatest riikidest importimise eeskirjadega, samuti kaubanduspoliitika, konkurentsipoliitika ja intellektuaalomandi õigustega ning tollilliidu kohaldamisalaga seotud ELi tehniliste õigusaktidega. Probleemid on hakanud kuhjuma viimastel aastatel. Komisjon nõuab Türgilt loomulikult ka edaspidi kokkulepitud tolliliidu eeskirjade järgimist ja assotsieerimislepingu lisaprotokolli mittediskrimineerivat rakendamist kõikide liikmesriikide, sealhulgas Küprose Vabariigi suhtes. 2019. aastal kasutas komisjon nende probleemide tõstatamiseks jätkuvalt kõiki olemasolevad vahendeid, sealhulgas tolliliidu ühiskomiteed ja muid kahepoolseid kohtumisi. Seoses Türgi jätkuva pealesunnitud kohapealse tootmise poliitikaga ravimisektoris algatas EL esimest korda kandidaatriigi suhtes WTO juhtumi. |
5.Saudi Araabia
Saudi Araabias seisavad ELi ettevõtjad silmitsi arvukate turulepääsu takistavate kaubandustõketega, nagu Saudi Araabia kvaliteedimärgi saamise menetlus (eelkõige keraamiliste plaatide puhul). Tarbetut halduskoormust ja kulusid tekitavad ka EList pärit puu- ja köögiviljade impordile kehtestatud uued sanitaar- ja fütosanitaartingimused. Komisjon juhib nendele tõketele WTOs ja suhtlemisel Saudi Araabiaga korrakindlalt tähelepanu ning need tõkked on jätkuvalt oluline küsimus ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu kaubandus- ja investeerimisdialoogi päevakorras.
Tänu kiirele sekkumisele kaotati 2019. aastal enne jõustumist kaks samal aastal uue tõkkena kavandatud tehnilist normi, mis olid seotud suhkrulisandi maksimumsisaldusega mõnes toiduaines ja valgusfoorivärvidega märgistamisega. Ehkki teatud liikmesriikide puhul registreeriti 2019. aastal osaline edu, kohaldab Saudi Araabia taudipuhangute korral elusloomade impordil edasi ajutisi riigiüleseid keelde, järgimata OIE 13 rahvusvahelisi standardeid.
C.AUSTRAALIA
Austraalia kütuse kvaliteet on OECD riikide seas üks viletsamaid ja maailmas 70. kohal. Eelkõige on pliivaba bensiini väävlisisaldus 15 korda suurem ELi standardist. See halva kvaliteediga kütus ei sobi uusimatele tõhusatele Euro 6 mootoritele, mistõttu mõni ELi tootja on pidanud mootoreid ümber seadistama või isegi asendama mõne sõidukimudeli mootori vanema, saastavama versiooniga.
Standardite kehtivusaeg pidi 2019. aastal lõppema, kuid Austraalia valitsusel ei ole kütusesäästlikkusega tegelemiseks ühtki konkreetset plaani. Tundub, et see on seotud kuludega, mis tekivad Austraalia rafineerimistehaste nõutava standardiga vastavusseviimisel. Asjaomane tootmisharu ei tundu olevat valmis tegema seda investeeringut ilma valitsuse toetuseta.
D.LÕUNA-KOREA
ELi ballastvee käitlemise süsteemide tarnijad on alates 2019. aasta algusest seisnud silmitsi uue tõkkega, kuna nende süsteemide paigaldamisel Korea lipu all sõitvatesse laevadesse ei tunnustata väljaspool Koread tüübikinnitusmenetluse raames tehtud teste. Kuna alates 2018. aasta septembrist peavad kõik uued laevad olema varustatud ballastvee käitlemise süsteemiga ja kuni 2024. aastani tuleb selline süsteem paigaldada ka kõikidesse olemasolevatesse laevadesse, on asjaomane turg väga suur. EL on juhtinud Korea tähelepanu ELi ja Korea sertifitseerimismenetluste vahelisele ebasümmeetriale.
Peale selle on muutunud 2019. aastal üha keerulisemaks väikelaste rõivaste import. Uute suunistega, mis sisaldavad ajakohastatud kriteeriume väikelastele mõeldud tekstiilitoodete ohutuse kinnitamiseks, on kehtestatud erakordselt ranged menetlused, samas ei teavitatud neist WTO platvormi kaudu. See on kaasa toonud suure arvu kordussertifitseerimisi ja täiendavaid testimisi ning kordustestimise kulude hüppelise kasvu. Korea tolliamet nõustus võtma ELi kirjalike märkuste põhjal meetmeid ja komisjon teeb aktiivselt tööd selle tõkke kaotamise nimel.
IV.2019. AASTAL KAOTATUD KAUBANDUS- JA INVESTEERIMISTÕKKED
A.ELi STRATEEGIA KAUBANDUS- JA INVESTEERIMISTÕKETEGA TEGELEMISEKS
ELi turulepääsu strateegias kasutatakse kaubandustõkete kaotamiseks mitmesuguseid vahendeid.
1. vahend: diplomaatiline tegevus. Palju on diplomaatilist tööd, mille raames komisjon, Euroopa välisteenistus, ELi liikmesriigid ja ettevõtjad teevad ELi delegatsioonide võrgustiku ning kolmandates riikides asuvate liikmesriikide saatkondade kaudu tihedat koostööd. See hõlmab mitmesugust tegevust tehnilistest kaubandusprojektidest diplomaatiliste väljaastumisteni, nagu komisjoni volinike kõrgetasemelised missioonid ning ministrite ja riigipeade astutavad sammud. Kooskõlastame alati oma tegevust samu seisukohti jagavate partneritega, juhul kui see muudab meie töö tulemusikumaks.
2. vahend: vaidluste lahendamine. WTO komiteede regulaarsele tööle lisandub komisjoni jõuline tegevus vaidluste lahendamisel. Samuti on EL seisnud hea selle eest, et kolmandad riigid täidaksid nõuetekohaselt WTO otsuseid, EL jälgib valvsalt nende otsuste nõuetekohast täitmist. Asjaolu, et 2019. aastal algatati assotsieerimislepingu alusel menetlus Ukraina suhtes (puiduekspordi keeld), majanduspartnerluslepingu alusel menetlus Lõuna-Aafrika tollilliidu suhtes (kodulinnud) ning WTO vaidlus Indoneesia suhtes (tooraine ekspordipiirangud) ja Ameerika Ühendriikide suhtes (küpsete oliivide suhtes rakendatud kaubanduse kaitsemeetmed), osutab sellele, et komisjon kasutab kõhklemata vabakaubanduslepingutes sätestatud kahepoolset vaidluste lahendamise mehhanismi või mitmepoolset vaidluste lahendamise mehhanismi. Peale selle on komisjon esitanud ametliku ettepaneku tugevdada jõustamismäärust, 14 mis võimaldab ELil võtta teatavaid vastumeetmeid, kui kahe- või mitmepoolse vaidluste lahendamise mehhanismi nõuetekohane toimimine on takistatud. Lõpetuseks võib komisjon kasutada eksportijate taotlusel lisavahendina ka kaubandustõkete määrusega ette nähtud menetlust.
3. vahend: ELi vabakaubanduslepingud. Turulepääsuga seotud töö käigus avastatud tõketega tegeletakse otseselt kaubandusläbirääkimistel või – kui on olemas vabakaubandusleping – asjakohastes rakendusmehhanismides, et tagada turulepääsu prioriteetide tõhus käsitlemine. Komisjon on suurendanud ka oma rakendamis- ja jõustamisalaseid jõupingutusi, võimaldamaks ettevõtjatel, sealhulgas VKEdel, saada võetud kohustustest kasu. ELil on olemas vahendid, et kaotada kaubandustõkked, parandada intellektuaalomandi õiguste kaitset ja jõustamist, rakendada vaidluste lahendamise mehhanismi ja kehtestada ebaausa kaubanduse puhul kaubanduse kaitsemeetmed, ning ta kasutab neid tõhusalt. Samuti on EL parandanud nende jõustamistegevuse sammaste vahelist kooskõlastamist.
Oluline on see, et turulepääsu partnerlus toimib ka varajase hoiatamise süsteemina, mis võimaldab tõkete tekkimist ära hoida.
B.2019. AASTAL KAOTATUD TÕKETE JAOTUS KOLMANDATE RIIKIDE KAUPA
Tänu turulepääsu partnerluse kõikide sidusrühmade ühistele jõupingutustele kaotati 2019. aastal 22 kolmandas riigis üheksas majandussektoris, ent ka horisontaalselt, täielikult või osaliselt 40 tõket. Kõiki kvantifitseeritavaid kaubandustõkkeid arvesse võttes ulatus kaotatud tõketest mõjutatud EL 27 ekspordi väärtus 2019. aastal 19,4 miljardi euroni.
Joonisel 8 on näha kolmandad riigid, kus kaotati edukalt tõkkeid. Esikohal on Saudi Araabia, kus kaotati 2019. aastal viis tõket, järgnevad Egiptus, Singapur ja Venemaa (igas riigis kolm). Kaks tõket kaotati Austraalias, Kanadas, Hiinas, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Mehhikos, Ecuadoris ja Araabia Ühendemiraatides. Lisaks kaotati 2019. aastal kümme kaubandustõket, millega ELi ettevõtjatel tuli silmitsi seista kümnes muus kolmandas riigis.
Joonis 8. 2019. aastal kaotatud tõkete geograafiline jaotus
Lähtudes kaotatud tõketest mõjutatud kaubanduse väärtusest (tabel 3), kaotati kõige märkimisväärsemad tõkked Hiinas – sealsed tõkked mõjutasid 63 % kõikidest mõjutatud kaubavoogudest –, järgnesid Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid (ligikaudu 17 %). Tasub siiski märkida, et mõne riigi või piirkonna kaubavood võivad olla siin alahinnatud, kuna kaotatud tõkkeid, mis mõjutasid sektoreid horisontaalselt, on keerulisem hinnata.
Tabel 3. EL 27 kaubavood, mida mõjutasid 2019. aastal kaotatud tõkked, partnerriikide kaupa
(miljardites eurodes)
15
Isegi praegu kaubanduse jaoks kõige keerulisemas keskkonnas, nagu Hiina ning Vahemere ja Lähis-Ida piirkond, saab meie strateegia tuua ELi eksportijatele, eriti põllumajanduslikus toidutööstuses tegutsevatele VKEdele, käegakatsutavaid tulemusi.
C.2019. AASTAL KAOTATUD TÕKKED MEETME LIIKIDE KAUPA
Turulepääsu partnerluse raames tehtud jõupingutused on aidanud rohkem kaotada põllumajandus- ja kalandussektoris rakendatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid (24). Kaotati ka muid piiril võetud meetmeid, nimelt impordi suhtes kohaldatud tariifimeetmeid (3), tolliprotseduure (2) ja ekspordipiiranguid (2).
Kaotatud riigisisesed tõkked olid ELi ettevõtjaid mõjutanud tehnilised kaubandustõkked (6) ja intellektuaalomandi õigustega seotud tõke (1). 2019. aastal kaotati edukalt üks tõke ka teenustekaubanduses.
Joonis 9. 2019. aastal kaotatud tõkete jaotus meetme liikide kaupa (meetmete arv)
2019. aastal tehti suuri edusamme sanitaar- ja fütosanitaartõkete kaotamisel. Seevastu seda liiki meetmete kaotamine, mida tavaliselt kohaldatakse tööstussektorites või teenuste puhul, osutus keeruliseks. Need meetmed eeldavad meilt lähiaastail jõulisemat lähenemisviisi ja suuremat tähelepanu.
D.2019. AASTAL KAOTATUD TÕKKED SEKTORITE KAUPA
Joonisel 10 on antud ülevaade eri majandusvaldkondades kaotatud tõkete arvust. Põllumajandus ja kalandus oli sektor, kus kaotati kõige enam tõkkeid (26). Need tõkked hõlmasid täielikult või osaliselt lahendatud sanitaar- ja fütosanitaarküsimusi (24) ja kaht tehnilist normi (eelkõige valgusfoorivärvidega märgistamise kohta).
Veinide ja kangete alkohoolsete jookide sektoris kaotati kolm ja kosmeetikasektoris kaks tõket. Üks tõke kaotati IKT-, sideteenuste, tekstiili- ja naha-, puidu-, paberi- ja tselluloosi- ning raua- ja terasesektoris.
Kaotati ka kolm tõket, mis olid kas tervikuna horisontaalsed või mõjutasid eri tootmisharusid.
Joonis 10. Turulepääsu andmebaasi andmetel 2019. aastal kaotatud tõkete jaotus sektorite kaupa (tõkete arv)
Lähtudes mõjutatud kaubavoogudega seotud arvutustest, on joonisel 11 kajastatud kaotatud tõkete majanduslikku kaalu eri sektorites. Tõkete kaotamine 2019. aastal võis olla ELi ekspordile soodne eeskätt põllumajandus- ja kalandussektoris, kus toimus 72 % kaubandusest (14,1 miljardi euro väärtuses), mida tõkked võisid mõjutada. Tõkete kaotamisest said arvestatavat kasu ka veinide ja kangete alkohoolsete jookide sektor (2,5 miljardit eurot) ning kosmeetikasektor (1,5 miljardit eurot).
Joonis 11. EL 27 kaubavood, mida mõjutasid 2019. aastal kaotatud tõkked, sektorite kaupa
16
(miljardites eurodes ja protsentides)
ELi strateegia mõõdetav tulemuslikkus sanitaar- ja fütosanitaartõkete kaotamisel ning ELi ekspordile turulepääsu tagamisel 2019. aastal tuleneb mitmekülgsest lähenemisviisist. Lisaks V osas nimetatud meetmetele on allpool 6. selgituses kirjeldatud mõnda sellise lähenemisviisi edulugu.
|
6. selgitus. Sanitaar- ja fütosanitaartõkete kaotamine – mõned edulood ·Jaapan – põllumajanduslik toidutööstus Veiselihaimpordi keeld, mis on tingitud veiste spongioossest entsefalopaatiast 17 Jaapan on üle kahekümne aasta kohaldanud impordikeeldu veiseliha suhtes, mis on pärit riikidest, kes on teatanud veiste spongioosse entsefalopaatia puhangust. Neid meetmeid peetakse ebaproportsionaalseks ning Jaapan ei ole esitanud teaduspõhist riskihinnangut õigustamaks meetmeid, mis on OIE standardist rangemad. Viimastel aastatel Jaapani ametiasutustega peetud dialoogi tulemusel on veiste spongioosse entsefalopaatiaga seotud keeld mitme ELi liikmesriigi puhul kaotatud. 2019. aastal, pärast aastatepikkust arutelu, kaotas Jaapan Horvaatia veiselihale seatud keelu ja nõustus vastu võtma üle 30 kuu vanuste veiste liha Iirimaalt. ELi-Jaapani majanduspartnerluslepinguga loodud uute kahepoolsete struktuuridega avanevad komisjonile lisavõimalused nõuda Jaapanilt selles küsimuses käegakatsutavamaid tulemusi ja ülejäänud tõkete kaotamist. Riigiülene keeld lindude kõrge patogeensusega gripi puhangu korral OIE rahvusvahelistes standardites, mis käsitlevad nakatumist lindude grippi, on kindlaks määratud puhangud, mille puhul kaubandust piiravaid meetmeid ei tuleks võtta, ja puhangud, mille puhul kaubanduspiirangud peaksid hõlmama vaid asjaomase riigi konkreetseid nakkuspiirkondi (mitte kogu riigi territooriumi). Jaapan kohaldab lindude gripi puhangu korral riigiülest keeldu, hoolimata ELi tõhusatest ja rangetest piirkondadeks jaotamise meetmetest, mis on kooskõlas rahvusvahelise standardiga ja mis võimaldavad kaubandusel igati ohutult jätkuda. Tehtud on mõningasi edusamme – kõrge patogeensusega gripi puhangu korral võib nüüd eksportida Madalmaadest nakkusvabadest piirkondadest Jaapanisse haudemune ja ööpäevaseid tibusid. Komisjon suhtleb Jaapaniga laiaulatuslikumalt, sealhulgas ELi-Jaapani lepingu kohaste uute kahepoolsete struktuuride raames, et saavutada loomade tervisliku seisundiga seotud piirkondadeks jaotamise meetmete vastastikune tunnustamine. Selles küsimuses oodatakse mõistliku aja jooksul käegakatsutavaid tulemusi. ·Kanada – põllumajanduslik toidutööstus Fütosanitaartingimused värskete tomatite importimisel 2016. aastal jõustusid Kanadas värskete tomatite impordi suhtes kohaldatavad tomati-kaevandikoiga (Tuta absoluta) seotud fütosanitaarnõuded, mille kohaselt tuleb tomatite rohelised osad eemaldada, kui tomateid imporditakse riigist, kus see kahjur esineb. Hispaania oli 2019. aastal esimene riik, kellel lubati sertifitseerida ilma roheliste osadeta värskete tomatite saadetisi. Huvi tuntakse ka võimaluse vastu eksportida tomateid koos roheliste osadega ning Kanadale on esitatud taotlus koos kontrollitingimustega, mis tagavad, et eksport saab toimuda igati ohutult. Kanada alles hindab seda taotlust. Hiina siku (Anoplophora chinensis) ja aasia sikuga (Anoplophora glabripennis) seotud põhjendamatud kaubanduspiirangud, mis tulenevad ELi liikmesriikide või nende piirkondade kahjurivabaks tunnistamise mittetunnustamisest 2013. aastal kehtestas Kanada põhjendamatu keelu üle kümnemillimeetrise varreläbimõõduga taimede impordile kogu EList, nähes selle puhul hiina siku ja aasia siku sissetoomise ohtu. Nende kahjurite kontroll on ELis rangete meetmetega hästi reguleeritud, seega peaksid kaubanduspartnerid tunnustama kahjurivabu piirkondi. Komisjoni nõudmise peale tunnustas Kanada 21 ELi liikmesriigi tunnistamist kõnealuste kahjurite vabaks. Komisjon jätkab selle küsimuse arutamist Kanadaga, et saavutada ka kahjurist mõjutatud ELi liikmesriikide kahjurivabade piirkondade tunnustamine. ·Mehhiko – põllumajanduslik toidutööstus Värske puu- ja köögivilja impordi piirangud ELi puu- ja köögiviljaeksporti Mehhikosse takistavad impordieeskirjad, mis hõlmavad ebaproportsionaalset riskimaandamise meedet (külmtöötlus) ja päritoluriigis tehtavat veoeelset kontrolli (tollivormistuseelne kontroll), mille eest tasub asjaomane tootmisharu. Mehhiko ei ole veel esitanud nii ulatuslike kahjurikontrolli- ja riskimaandamismeetmete kohaldamiseni viinud riskihindamise aluseid. Peale selle on hulk koormavaid karantiinimeetmeid, mille eesmärk on vähendada kahjurite ohtu tsitruseliste, õunte, pirnide, kiivide ja virsikute puhul. Igat toodet uuritakse eraldi, et lubada see Mehhikosse sisse tuua. 2019. aastal tehti selle tõkke kaotamisel edusamme – Mehhiko andis loa importida Belgiast pirne. Samuti andis Mehhiko teada fütosanitaartingimustest, mida kohaldatakse Itaaliast pärit kiivide impordi suhtes (vastav taotlus esitati 2006. aastal), ning avaldas need imporditingimused 2019. aasta teises pooles oma veebisaidil, mis tähendab, et turg on Itaalia kiividele avatud. Pikad heakskiitmismenetlused sealihaimpordi puhul Mehhiko rakendab sealihaimpordi puhul pikki heakskiitmismenetlusi. Viimastel aastatel on olnud näha edusamme ja 2019. aastal sai Holland loa eksportida sealiha. Mehhiko on võtnud ka kohustuse seada heakskiidetud liikmesriikide puhul järk-järgult sisse eelregistreerimine, millega kaotatakse vajadus ettevõtjaid tulevikus auditeerida. |
Võrreldes sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas saavutatud eduga mõjutasid 2019. aastal kaotatud tööstus- ja teenustesektori tõkked ELi eksporti märksa vähem. Seda ka sellises sektoris nagu kõrgtehnoloogia, mis on väga oluline ELi tehnoloogilise sõltumatuse ja strateegilise autonoomsuse jaoks. See osutab sellele, et protektsionism on neis valdkondades üha ulatuslikum, mis nõuab ELilt kvalitatiivselt teistsugust lähenemisviisi, et kindlustada oma positsioon mitte üksnes maailma suurima kaubandusblokina, vaid ka ülemaailmse liidrina tehnoloogia valdkonnas.
V.2019. AASTAL KAOTATUD TÕKETE KVALITATIIVNE ANALÜÜS
Selles osas analüüsitakse põhjalikumalt mõnda 2019. aastal kaotatud tõket, keskendudes riikidele, kuhu suunatud kaubavood, mida kaotatud meetmed võisid mõjutada, olid kõige märkimisväärsemad. Need riigid on Hiina, Vahemere ja Lähis-Ida piirkonna riigid (Tuneesia, Egiptus, Liibanon, Türgi, Araabia Ühendemiraadid, Saudi Araabia), Venemaa, Austraalia ja Lõuna-Korea. Neisse partnerriikidesse oli suunatud 98 % kaubavoogudest, mida 2019. aastal kaotatud meetmed võisid mõjutada.
A.HIINA
Väikese riskiga toiduainete sertifitseerimise nõue
Väikese riskiga toiduainete sertifitseerimise nõude eelnõu esitati 2015. aastal ja selle kohaselt oleks vaja läinud lisasertifikaati koos ametliku sertifitseerimisega. Kavandatud meetmega hõlmatud toodete ametlik sertifitseerimine või atesteerimine ei põhinenud asjaomaste toodetega kaasneva riski teaduslikul hindamisel ja seetõttu oli see ebaproportsionaalne. 2019. aasta märtsis väitis Hiina, et teatatud sertifitseerimisnõudest oldi loobutud ja et codex alimentarius’e töörühm (toidu impordi ja ekspordi kontrollimise ja sertifitseerimise süsteemid) otsis elektrooniliselt suheldes mitmepoolset lahendust.
Samas käivitas Hiina 2019. aasta detsembri lõpus riigis konsultatsiooni seoses määruse eelnõuga, mis käsitles imporditava toidu välisriikidest pärit tootjate registreerimist. Rakendamise korral kehtestataks selle määrusega väga koormav registreerimismenetlus Hiinasse toitu eksportivatele ELi ettevõtjatele, olenemata toiduainetega kaasneva riski suurusest. See menetlus tekitaks kitsaskohti, toimides tõelise mittetariifse kaubandustõkkena.
Pikaajaline põhjendamatu impordikeeld, mis on kehtestatud ELi veiste/lammaste ja neist valmistatud toodete suhtes
2000. aastal kehtestas Hiina veiste spongioosse entsefalopaatia ja transmissiivse spongiformse entsefalopaatia tõttu impordikeelu ELi veiste/lammaste ja neist valmistatud toodete suhtes. Alles alates 2014. aastast on hakatud piiranguid liikmesriikide haaval aeglaselt kaotama. 2019. aastal lubati veiselihaimport Prantsusmaalt, Iirimaalt ja Madalmaadest, ehkki sobivate loomade vanuse, tootekategooriate ja eksportivate ettevõtjate arvu osas jäi kehtima piiranguid. Komisjon jätkab Hiinaga suhtlemist, et kaotada nende kolme loa saanud liikmesriigi teelt allesjäänud piirangud ja saada luba kõikidele ELi liikmesriikidele, kes soovivad eksportida Hiinasse veise-/lambalihatooteid.
B.VAHEMERE JA LÄHIS-IDA PIIRKOND
Et kaotada tõkked, tõhustas EL viimastel aastatel suhtlemist Vahemere ja Lähis-Ida piirkonnaga (vt 7. selgitus). Selle tulemusel kaotati paaril viimasel aastal ja eelkõige 2019. aastal mitu tõket või vähendati neid.
1.Tuneesia
2018. aastal jõustati ootamatult uus piirav meede, millega nõuti impordiluba väga suure hulga toodete puhul (rõivad, kosmeetikatooted, põllumajandusliku toidutööstuse tooted, puhastustooted, mänguasjad, tekstiilitooted). See meede mõjutas ELi kaubavooge 350 miljoni euro väärtuses. Meetmega nähti sisuliselt ette mitteautomaatsed impordilitsentsid ehk kvantitatiivsed piirangud, mis on ELi ja Tuneesia vabakaubanduslepingu alusel keelatud. Meetmest ei teavitatud WTOd ja tundus, et meetmega rikuti ka mitmepoolseid eeskirju. 2019. aasta juulis – pärast järjekordseid tungivaid üleskutseid meetmest loobuda – teatas Tuneesia valitsus oma otsusest see importi piirav loanõue tühistada.
2.Egiptus
Egiptus kaotas 2019. aastal tiheda suhtlemise tulemusel nõude teha ELis enne eksportimist elusloomade veterinaarkontroll, lubas viia liha suhtes kohaldatavad veiste spongioosse entsefalopaatiaga seotud nõuded kooskõlla OIE soovitustega, nõustus ELi standarditega enamiku seemnekartulit käsitlevate nõuete puhul ning hõlbustas korda, mida kohaldati piimasegude importimisel ELi liikmesriikidest, mis liigitusid „muudeks“ riikideks.
3.Liibanon
Pärast mitut pöördumist, mis olid seotud 2019. aastal kavandatud tehaste kohustusliku registreerimisega teatud toodete puhul, teavitas Liibanon ELi, et otsust ei viida ellu. Samamoodi kaotas Liibanon 2019. aastal impordi suhtes kehtestatud topelt tollisertifikaadi nõude, mille üle EL oli korduvalt muret väljendanud.
4.Türgi
ELi-Türgi tolliliidu lepingu alusel peaks EList pärit import, mille jaoks on välja antud dokument A.TR, olema põhimõtteliselt riskihindamisest vabastatud. Ent kuna teavet selle korra kohta on vähe, on sellise impordi jaoks sageli vaja päritolusertifikaati. See tähendab kõikidele asjassepuutuvatele ettevõtjatele nii otsest kulu kui ka suurt ebakindlust. Komisjonil siiski õnnestus kaotada üks konkreetne tõke ELi liikmesriikides toodetavate elektroonikatoodete ühe kategooria puhul, mis oli hõlmatud Türgi täiendava tollimaksu kavaga.
5.Saudi Araabia
Pärast ELi kirjalike märkuste kaalumist võttis Saudi Araabia tagasi määruse eelnõu, mis käsitles suhkrulisandi maksimumsisaldust mõnes toiduaines. Peale selle teatas Saudi Araabia, et valgusfoorivärvidega märgistamine, mis oli kavandatud määruse eelnõus, millega nähti ette enamiku pakendatud toiduainete toitumisalase teabega märgistamine, on vabatahtlik, mitte kohustuslik, nagu algselt kavatsetud. Mõni saavutus registreeriti ka sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas, kus kaotati täielikult või osaliselt kolm tõket: mõne liikmesriigi puhul kaotati põhjendamatud veise- ja lambaliha importimise piirangud, mis olid seotud veiste spongioosse entsefalopaatiaga, ning riigiülene elusloomade impordi keeld, mis oli seotud OIE taudipuhangu teadetega. Kala, koorikloomade ja molluskite eksportimiseks Saudi Araabiasse võeti kasutusele kahepoolsed sertifikaadid, millega avati tulemuslikult turg heakskiidetud ettevõtjatele.
6.Araabia Ühendemiraadid
Komisjon ja ELi delegatsioon tegid sihipäraseid jõupingutusi ning kaotasid 2019. aastal autosektoris ja põllumajanduslikus toidutööstuses mõne kõige olulisema turulepääsu takistava tõkke: kolmandate isikute tehtavaid kulukaid auditeid ning toodete testimist ja märgistamist hõlmavad uued heakskiitmismenetlused, mis mõjutasid kõiki üksikuid autoosi, teatavaid piimatooteid ja puuviljamahlu.
ELi teavitustöö tulemusel kinnitas Araabia Ühendemiraatide standardi- ja metroloogiaamet, et üksikute autoosade registreerimise ja testimise asemel võib neid kulukaid nõudeid täita autoosade partii tasandil. Sellega vähenesid märgatavalt kulud ja halduskoormus.
Araabia Ühendemiraadid hõlbustasid piimatoodete ja puuviljamahlade importimist EList. Standardi- ja metroloogiaamet tunnustas ELi toiduohutuse süsteemi, nii et neid tooteid ei ole vaja Euroopas auditeerida, vaid nad tuleb üksnes heaks kiita dokumentide kontrolli käigus. Sellega on heakskiitmise kulud märkimisväärselt kahanenud, kuna ettevõtjad ei pea kandma kolmandatest isikutest sertifitseerijate poolt ELis tehtavate auditite kulusid. Araabia Ühendemiraadid tunnustasid ka ELis lubatud toidu lisaaineid ja pestitsiide ning seega võivad ELi ettevõtjad osutada mis tahes põllumajandusliku toiduaine puhul ELi õigusaktidele.
|
7. selgitus. Vahemere ja Lähis-Ida piirkond – ELi strateegia tõkete kaotamisel EL kasutas mitmesuguseid vahendeid: pidev diplomaatilisel tasandil suhtlemine: kõrgetasemelised diplomaatilised väljaastumised ja kirjavahetus kohalike ametiasutustega (Alžeeria, Tuneesia, Saudi Araabia), kõrgetasemelised visiidid; jõuline osalemine peamistel kahepoolsetel kohtumistel: assotsiatsioonikomitee kohtumine (Tuneesia), dialoog kahepoolsetes kaubanduse allkomisjonides (Tuneesia, Egiptus), mitu tehnilist kohtumist (Egiptus, Saudi Araabia), õppekäigud ELi (Araabia Ühendemiraadid); komisjoni ja ELi delegatsioonide tegevus koos liikmesriikide, ELi ettevõtjate ning – asjakohasel juhul – samu seisukohti jagavate partnerite ja kohalike sisusrühmadega; järjekindel küsimuste tõstatamine WTOs: impordi litsentsimise komitee (Tuneesia), märkused tehniliste kaubandustõkete raamistikus, koostöö teiste WTO liikmetega (Saudi Araabia). |
C.VENEMAA
2014. aasta poliitilised sündmused on avaldanud mõju ELi ja Venemaa suhetele, sealhulgas kaubandusele, kus kontaktid on taandunud tehnilisele tasandile ja WTOs toimuvale suhtlemisele. Komisjon jätkab ELi huvide kaitsmist kõikide olemasolevate vahenditega, seahulgas WTO vaekogu kaudu, pöörates kahepoolsetes tehnilistes kontaktides edaspidigi tähelepanu kaubandustõketele.
Sel viisil kaotati 2019. aastal kolm kaubandustõket.
-Venemaa oli kehtestanud 2014. aastal ekspordikeelu, mis mõjutas toornahku. 2019. aastal kehtestati teatud kategooriatesse kuuluvate kasepalkide ekspordikvoodid. Need meetmed raskendasid ELi tootmisharude ligipääsu esmatähtsale toorainele. Pärast seda, kui komisjon oli tõstatanud selle küsimuse korduvalt WTO kaubavahetuse nõukogus, WTO turulepääsu komitees ja kahepoolselt, ei uuendanud Venemaa oma ajutisi meetmeid, mis aegusid 2019. aastal.
-Venemaa oli kehtestanud välismaa veinidele kõrgemad aktsiisimaksud. Pärast seda, kui komisjon oli tõstatanud selle küsimuse korduvalt WTO kaubavahetuse nõukogus, WTO põllumajanduskomitees ja kahepoolselt, võttis Venemaa vastu meetme, millega välismaa ja kohalike veinide aktsiisimaks alates 1. jaanuarist 2020 võrdsustati. Komisjon jälgib valvsalt, et uus paralleelne aktsiisimaksu tagasimaksmise mehhanism ei asetaks importveine põhjendamatult ebasoodsamasse olukorda ja ei nulliks sellega aktsiisimaksu võrdsustamise kasutegurit.
Ehkki need kolm tõket 2019. aastal kaotati, on üldised kaubandussuhted Venemaaga endiselt probleemsed, kusjuures tekkinud on ka uusi mureallikaid (vt 8. selgitus).
|
8. selgitus. Taustteavet Venemaa kohta – uued mured seoses horisontaalsete meetmetega Venemaa oli 2019. aastal jätkuvalt ELi suuruselt neljas kaubanduspartner. Impordi asendamise poliitika järkjärguline rakendamine Venemaal alates 2012. aastast langes suuresti kokku Venemaa ühinemisega WTOga. Pideva liberaliseerimise asemel on Venemaa kehtestanud järjest enam meetmeid, millega antakse oma riigi toodetele ja teenustele välismaiste toodete ja teenuste ees eelis ning innustatakse välisettevõtjaid tooma oma tootmine üle Venemaale. Seonduvad meetmed on sageli vastuolus WTO eeskirjade meelsuse ja/või sisuga ning põhjustavad palju kaubandustõkkeid. Kaubandust mõjutavad (piiratud määral) ka ELi sanktsioonid ja Venemaa vastusanktsioonid. Käimas on uus riigihangete reform, mille selge eesmärk on suurendada Venemaa kaupade ja teenuste osakaalu mitte üksnes valitsusasutuste, vaid ka riigile kuuluvate ettevõtete hangetes. See valmistab tõsist muret ELi olulistele ekspordisektoritele, nagu ravimid, meditsiiniseadmed, masinad ja mootorsõidukid, mistõttu komisjon jälgib tähelepanelikult toimuvat arengut, et tagada meetmete kooskõla kohustustega, mille Venemaa on endale WTOs võtnud. Märkimisväärne mureallikas, millele komisjon pöörab suurt tähelepanu, on ka võimalikud uued seadusandlikud algatused mitme kategooria kaupade kordumatu identifitseerimise, liikumise jälgimise ja päritolu kindlakstegemise valdkonnas. |
D.LÕUNA-KOREA
Lõuna-Koreas kaotati 2019. aastal kaks tõket: üks, kosmeetikatoodete puhul, täielikult ja teine, veiseliha puudutav, osaliselt.
Korea riiklik tuletõrjeamet tahtis liigitada enamiku kosmeetikatooteid ohtlikeks toodeteks, mis oleks kaasa toonud ranged ladustamis- ja turustamisnõuded, mida asjaomane tootmisharu pidas ebarealistlikeks. Küsimus tõstatati ELi-Korea kaubavahetuskomitee kohtumisel ja 2019. aasta veebruaris jättis Korea kosmeetikatooted kohaldamisalast välja.
Lõuna-Korea ei impordi veiste spongioosse entsefalopaatiaga seotud piirangute tõttu ELi liikmesriikidest veiseliha ja muid tooteid, ent on taastanud impordi riikidest, millel on sama OIE staatus kui ELil. EL on juhtinud Korea tähelepanu nendele põhjendamatutele ja diskrimineerivatele meetmetele mitmel kahepoolsel kohtumisel eri tasanditel, nagu ka WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitees. 2019. aastal kiideti heaks import Taanist ja Madalmaadest, millega see tõke osaliselt kaotati. Import ülejäänud liikmesriikidest on siiski endiselt tõkestatud. Komisjon on võtnud endale kohustuse see põhjendamatu diskrimineeriv tõke kiiresti kaotada.
E.AUSTRAALIA
Austraalias kaotati 2019. aastal edukalt kaks tõket, mis olid seotud kosmeetikatoodetega ja terase testimise standarditega.
Austraalial oli kavas muuta 2017. aasta kemikaalide eelnõu kosmeetikatoodete uute keemiliste koostisosade testimise osas. ELi delegatsioon saatis Austraalia ametiasutustele kirja, kus rõhutati Austraalia ja ELi õigusraamistiku vahelise kooskõla tagamise tähtsust. 2019. aasta tööstuskemikaalide seadus jõustus 2019. aasta märtsis ja on kooskõlas ELi tavadega.
Austraalia riiklik standardiamet algatas konsultatsiooni seoses nelja terase testimise standardi eelnõuga, millega oli ette nähtud võimalik kõrvalekaldumine ISO testimisnõuetest. See küsimus tõstatati ELi ja Austraalia kaubanduspartnerlusdialoogide raames. 2019. aasta detsembris standardiga ISO 17607 seotud kavandamisprotsessist loobuti.
F.KAOTATUD TÕKETE MÕJU
Käesoleva aruande eelmistes osades on analüüsitud 2019. aastal kaotatud tõketega seotud kaubavooge (vt 3. selgitus).
Peale selle hõlmab aruanne tulemusi, mis saadi täpsema analüüsi käigus, mille aluseks oli ökonomeetriline hinnang selle kohta, kui palju suurenes ELi eksport tõkke kehtestanud partnerriikidesse pärast tõkke kaotamist. Mõju kvantifitseerimiseks kasutati regressioonanalüüsi 18 .
Selle ökonomeetrilise analüüsi tulemus ei pruugi kajastada turulepääsu strateegia täielikku mõju, kuna metoodika ei võimalda arvesse võtta kaupu mõjutavaid keerulisi horisontaalseid tõkkeid ega kaubavahetuse väliseid tõkkeid (nt teenuste, riigihangete, investeerimise või intellektuaalomandi õiguste valdkonnas), mis võivad kauba- ja investeerimisvoogude kaudu mõjutada otseselt või kaudselt mitmeid tooteid.
Tulemustest on näha, et selle tõketekogumi
19
kaotamine on toonud ELi eksportijatele üldjuhul käegakatsutavat kasu. Hinnanguliselt suurenes eksport pärast tõkete kaotamist keskmiselt umbes 60 %. See tähendab, et tänu tõkete kaotamisele aastatel 2014–2018 kasvas ELi ettevõtjate eksport 2019. aastal väärtuses väljendatuna ligikaudu 8 miljardit eurot. See kasu on samas suurusjärgus kasuga, mis saavutati kaubandustõkete kaotamisel varasematel aastatel, ning võrreldav mõnest meie kaubanduslepingust tuleneva ELi ekspordi eeldatava kasvuga.
VI. PILGUHEIT AMEERIKA ÜHENDRIIKIDELE
EL ja Ameerika Ühendriigid on teineteise kõige olulisemad kaubandus- ja investeerimispartnerid tänu varasemale kohustusele avada oma turud ning ELi ja Ameerika Ühendriikide kahepoolsed majandussuhted on maailma ulatuslikumad ja tihedamad. ELi ja USA tariifid on madalad (keskmiselt 3 % või vähem) ja teenusteturud võrdlemisi avatud. ELi ja USA ettevõtjate tarneahelad on tõeliselt Atlandi-ülesed. Ka üleilmsetest probleemidest saab korralikult jagu vaid siis, kui USA ja EL tegutsevad koos. Paraku seistakse selles suhtes praegu silmitsi rea uute raskustega.
2019. aastal suurenesid kaubanduspinged, kui USA kehtestas pärast seda, kui WTO oli teinud Airbusi juhtumi menetlemisel otsuse USA kasuks, tariifid ELi kaupadele koguväärtusega 7,5 miljardit eurot. Komisjon väljendas USA tariifide kehtestamise otsuse üle kahetsust, kuna ta oli teinud ettepaneku lahendada vaidlus kooskõlas WTO nõuetega. Samuti tuletas komisjon USA-le meelde, et USA otsus kehtestada tariifid sunnib ELi ära kasutama õigust võtta vastumeetmeid, kui WTO vahekohtunik teeb 2020. aasta lõpu poole otsuse paralleelse Boeingi juhtumi kohta.
Seoses subsiidiumi- ja dumpinguvastaste tollimaksudega, mille USA oli kehtestanud Hispaaniast pärit küpsetele oliividele, toimusid 2019. aasta märtsis WTOs konsultatsioonid, kuid vaidlus jäi nende käigus lahendamata, nii et EL taotles 2019. aasta mais vaekogu loomist. Neid makse kohaldatakse alates 1. augustist 2018 ja nendega on jäetud Hispaania ettevõtjad ilma juurdepääsust USA turule.
Rõõmustava poole pealt võib märkida, et mõned pinged, mida oli tekitanud USAs algatatud uurimine, mille raames vaadeldi auto- ja autoosade impordi riigi julgeolekuga seotud mõõdet, lahtusid, kui USA-le meetmete võtmiseks seatud tähtaeg 13. november 2019 möödus ilma presidendi ametliku otsuseta. Komisjon säilitab selles küsimuses valvsuse, kuna EL ei lepi mõttega, et ELi sõiduautodega kauplemine võib kujutada endast ohtu USA riiklikule julgeolekule.
Teiselt poolt surve Atlandi-ülesele kaubandusele püsis, kuna USA oli kehtestanud 2018. aasta juunis väidetavalt riigi julgeolekuga seotud põhjustel tariifid ELi terasele ja alumiiniumile. EL on kehtestanud tasakaalustavad tariifid USA ekspordile, kuid on väljendanud valmisolekut tühistada need kohe, kui USA on võimeline kaotama enda omad. 2020. aasta jaanuaris laiendas USA terase- ja alumiiniumitariife teatavatele terase- ja alumiiniumitoodetele; EL reageeris 2020. aasta aprillis, kehtestades tasakaalustavad meetmed kolme USA toote suhtes (teatud liiki välgumihklid, mööbli- ja sõidukiarmatuuri teatud liiki plastosad ning mängukaardid). Komisjoni juhib tähelepanu, et sarnased tollimaksud, mille USA oli kehtestanud oma partneritele Mehhikole ja Kanadale, 2019. aasta jooksul kaotati.
Lisaks väljendas komisjon kahetsust WTO apellatsioonikogu tegevuse lõppemise üle 11. detsembril 2019, eelkõige seoses USA pideva vastusesisuga apellatsioonikogu liikmete ametisse tagasi nimetamisele. Komisjon märkis ka, et see tähendas väga tõsist hoopi rahvusvahelisele eeskirjadepõhisele kaubandussüsteemile ja nende kohustuste tasakaalule, mille WTO liikmed olid võtnud Uruguay vooru lõpus. EL jagab USA seisukohta, et WTO süsteemi tuleb põhjalikult ja kiiresti reformida. EL esitas tänavu ettepaneku ajutise apelleerimiskorra kohta neile partneritele, kes soovivad kasutada WTO vaidluste lahendamisel ka edaspidi siduvat ja sõltumatut protsessi võimalusega otsus edasi kaevata.
Komisjonile valmistavad jätkuvalt muret USA 2017. aasta maksukärbete seaduse ja töökohtade seaduse kaks erisätet – maksubaasi kahanemise ja kuritarvitamise vältimise maks, millel on mõned diskrimineerivad aspektid, ning vähendatud maksumäära kohaldamine immateriaalse vara eksportimisel saadava tulu suhtes, mis võib kujutada endast keelatud subsiidiumi. USA administratsioon võttis 2019. aastal vastu mõlema seaduse rakenduseeskirjad.
Komisjon võttis teadmiseks kahepoolsed ja piirkondlikud kaubanduslepingud, mille USA allkirjastas 2019. aastal kolmandate riikidega. Komisjon leiab, et nende lepingute puhul tekib mitu küsimust seoses mitmepoolsuse ja ülemaailmse vabakaubanduse eeskirjade järgimisega. Esiteks kahtleb komisjon, kas piiratud kokkulepe, milleni USA ja Jaapan jõudsid 2019. aasta septembris põllumajanduse ja digitaalkaubanduse valdkonnas, vastab WTO vabakaubanduslepingute standarditele. Teiseks muretseb komisjon selle pärast, et piiravad päritolureeglid, mis on sätestatud autode ja autoosade jaoks USA, Mehhiko ja Kanada lepingus, võivad kaasa tuua kauba- ja investeerimisvoogude ümbersuunamise, millel on kahjulik mõju ülemaailmsetele tarneahelatele ning millega suurenevad tootjate ja klientide kulud. Kolmandaks valmistab komisjonile muret USA ja Hiina vahel 2019. aasta detsembris sõlmitud nn esimese etapi kaubandusleping, eelkõige sellega ette nähtud suured ostukohustused, mis on vastuolus vaba turu põhimõtetega ja WTO kehtestatud kohustusega vältida diskrimineerimist.
Komisjon on mures 3. veebruaril 2020 USA kaubandusministeeriumi poolt avaldatud lõpliku otsuse pärast, milles on öeldud, et kaubandusministeerium võib käsitada välisriigi valuuta alahindamist oma tasakaalustava tollimaksu menetlustes tasakaalustava subsiidiumina. Komisjon jälgib selle eeskirja rakendamist, kandmaks hoolt selle eest, et ujuvkursiga valuutad, nagu euro, ei sattuks põhjendamatult USA tasakaalustava tollimaksu menetlustesse. Samapalju muret tekitavad komisjonile dumpinguvastased ja tasakaalustava tollimaksuga seotud uurimised, mille kaubandusministeerium algatas 9. jaanuaril 2020 seoses voolikuotsade sepaterasest ühendusblokkide importimisega Saksamaalt ja Itaaliast. Neis uurimistes käsitletakse mitmeid väidetavaid ELi subsiidiume, sealhulgas esmakordselt saastekvootide tasuta eraldamist ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames, tasakaalustavate subsiidiumidena. Komisjon jälgib neid menetlusi, et ära hoida heitkogustega kauplemise süsteemi põhimõtete kahtluse alla seadmine.
2019. aasta mais aktiveeris USA Helms-Burtoni seaduse 20 III jaotise ning avas tee meetmetele IV jaotise alusel, rikkudes ELi ja USA 1998. aasta lepingut. USA administratsiooni on hakanud kohaldama meetmeid ELi ettevõtete juhtivtöötajate suhtes. EL väljendab taas oma tugevat vastuseisu selle seaduse III ja IV jaotise kohaste USA meetmete ekstraterritoriaalsele kohaldamisele, näiteks ELi ettevõtete esindajatele USAsse sisenemise loa andmisest keeldumisele, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega.
Lõpetuseks jälgib komisjon tähelepanelikult seda, kuidas arenevad uurimised, mille USA algatas 2019. aastal 1974. aasta kaubanduslepingute seaduse paragrahvi 301 alusel seoses Prantsusmaa digiteenuste maksuga. Lisaks üldisele murele eeskirjadepõhise mitmepoolse kaubandussüsteemiga vastuolus olevate ühepoolsete lähenemisviiside kasutamise pärast leiab komisjon, et mis tahes kaubandusmeetme kohaldamine tuleks peatada, et üleilmsete digiteenustega seotud OECD protsessi saaks edukalt lõpule viia.
Sellises keerulises olukorras on EL täielikult pühendunud positiivse tegevuskava väljatöötamisele USAga, et hõlbustada kaubandust ja investeerimist, kaotada tarbetu bürokraatia ja viia läbi WTO süsteemi põhjalik reform. Põhjused ELi ja USA vaheliseks regulatiivkoostööks on sama kaalukad kui nad on olnud varem.
KOKKUVÕTE
Käesolevas aruandes antakse ülevaade ELi ettevõtjaid otseselt mõjutavatest kaubandus- ja investeerimistõketest, millest on teatatud ja mis on kaotatud komisjoni, liikmesriikide ja ELi ettevõtjate tõhustatud turulepääsu partnerluse raames.
2019. aastal jätkas tõkete koguarv kasvamist, mis on märk sellest, et protektsionism on nüüd juurdunud kaubandussuhetesse paljude partneritega. ELi turulepääsu andmebaasis 2019. aasta lõpu seisuga registreeritud 438 aktiivset tõket osutavad kvalitatiivselt teistsugusele kaubanduskeskkonnale, mis nõuab põhjalikku muutust viisis, kuidas EL taotleb ja kaitseb oma õigustatud huve.
2019. aasta 43 uuest tõkkest mõjutatud EL 27 kaubavoogude väärtus ulatub hinnanguliselt 35,1 miljardi euroni ning tõkestatud on tegevus eelkõige IKT-, auto- ja elektroonikasektoris. Need on suure strateegilise tähtsusega valdkonnad, mis on seotud ELi tehnoloogilise sõltumatusega.
ELi tegevus tõkete kaotamisel oli edukas – 2019. aastal kaotati 40 tõket. Üksikasjalikust ökonomeetrilisest analüüsist on näha, et tänu tõkete kaotamisele suurenes ELi ettevõtjate eksport vähemalt 8 miljardit eurot, mis on võrreldav mõne meie vabakaubanduslepinguga kaasneva kasuga.
Enamik murrangulisi edusamme tehti põllumajanduslikus toidutööstuses, peamiste tööstus- ja teenustesektori tõkete kaotamine osutus keerulisemaks. Seegi nõuab ELi lähenemisviisi ümberkujundamist, et tagada tõkete kaotamine ning jõustamine ja rakendamine.
Geograafilisest vaatenurgast paistis mõni koht eriti silma. Hiina oli suurima tõkete koguarvuga (38) 2019. aastal taas esikohal. Ehkki kaks põllumajandusliku toidutööstuse tõket kaotati, lisandusid neli uut suure majandusliku mõjuga tõket strateegilistes sektorites (andmed, küberturvalisus, telekommunikatsioon). Peaaegu pool 2019. aastal registreeritud uutest tõketest on seotud Vahemere ja Lähis-Ida piirkonnaga, mis kahjuks põhjendab hirmu, et protektsionismi nakkuslik levik on selles piirkonnas üha suurem. Olukord Venemaal püsis keeruline, ehkki kolm tõket kaotati. 2019. aasta arvepidamine hõlmas ka Austraalia ja Lõuna-Korea uusi ja kaotatud tõkkeid, millega oli seotud märkimisväärne osa ELi kaubavoogudest, mida tõkked võisid mõjutada.
Pärast turulepääsu takistavate tõkete arvu olulist suurenemist 2018. aastal olukord Ameerika Ühendriikidega 2019. aastal ei paranenud. Kuigi 2019. aastal ei kaotatud ühtki tõket, meie ulatuslikud jõupingutused jätkuvad.
Nagu on kirjeldatud käesolevas aruandes, tundub olevat toimunud paradigma muutus: kaubandussuhetesse on juurdumas protektsionism, tõkked mõjutavad ELi tehnoloogilise sõltumatuse keskmes olevaid sektoreid, üha keerulisem on kaotada tööstus- ja teenustesektori tõkkeid ning tõkked levivad justkui nakkuslikult konkreetsetes piirkondades. See nõuab ELilt uut lähenemisviisi meie huvide kaitsmisel üha polariseeritumas ja ebakindlamas kaubanduskeskkonnas.
Alžeeria, Austraalia, Brasiilia, Colombia, Dominikaani Vabariik, Egiptus, Filipiinid, Hiina, Hongkong, Indoneesia, Kasahstan, Katar, Liibanon, Lõuna-Korea, Malaisia, Maroko, Mehhiko, Pakistan, Saudi Araabia, Singapur, Taiwan ja Türgi.
Kolmandad riigid püstitasid sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas uued tõkked, keelates eksportimise teatud ELi liikmesriikide kogu territooriumilt, selle asemel et kehtestada piirangud vaid loomataudist mõjutatud piirkondadele. ELi piirkondadeks jaotamise poliitikat ei tunnustatud. EL on teinud tööd nende tõkete kaotamiseks ja jätkab tegelemist sarnaste tõketega, mis on kehtestatud enne 2019. aastat.
„Muu“ hõlmab järgmisi sektoreid: keraamika ja klaas; kemikaalid; ehitussektor; veinid ja kanged alkohoolsed joogid; tekstiil ja nahk; raud, teras ja värvilised metallid ning muud tootmisharud.
