Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavate erakorraliste lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames ettenähtavate erakorraliste lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

COVID-19 pandeemia tagajärgedest põhjustatud kriis on mõjutanud liikmesriike enneolematul viisil. Kriis pärsib liikmesriikide majanduskasvu, mis omakorda süvendab tõsist likviidsuspuudujääki, sest vajadus avaliku sektori investeeringute järele nii liikmesriikide tervisesüsteemides kui ka muudes majandussektorites on suurenenud järsult ja märkimisväärselt. See on tekitanud erandliku olukorra, mille lahendamiseks on vaja võtta erimeetmeid.

COVID-19 pandeemia tagajärgedest põhjustatud kriis on mõjutanud liikmesriike enneolematul viisil. Kriis suurendab vaesusriski ja süvendab sotsiaalseid lõhesid ELis, pärsib liikmesriikide majanduskasvu, mis omakorda süvendab tõsist likviidsuspuudujääki, sest vajadus avaliku sektori investeeringute järele nii liikmesriikide tervisesüsteemides kui ka muudes majandussektorites on suurenenud järsult ja märkimisväärselt. See on tekitanud erandliku olukorra, mille lahendamiseks on vaja võtta erimeetmeid.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kooskõlas [Euroopa taasterahastut käsitleva] määrusega ja selles eraldatud vahendite piires tuleks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames võtta taaste ja vastupidavuse rahastamismeetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi enneolematut mõju. Kõnealuseid lisavahendeid tuleks kasutada [Euroopa taasterahastut käsitlevas] määruses sätestatud tähtaegadest kinnipidamise tagamiseks. Lisaks tuleks aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kaudu teha kättesaadavaks lisavahendid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks.

Kooskõlas [Euroopa taasterahastut käsitleva] määrusega ja selles eraldatud vahendite piires tuleks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames võtta taaste ja vastupidavuse rahastamismeetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi enneolematut mõju. Lisaks tuleks aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kaudu teha kättesaadavaks lisavahendid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Aastateks 2020, 2021 ja 2022 tuleks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames teha eelarveliste kulukohustuste täitmiseks struktuurifondidest kättesaadavaks täiendav erakorraline summa 58 272 800 000  eurot (jooksevhindades), et toetada enim mõjutatud liikmesriike ja piirkondi COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamisel või ettevalmistuste tegemisel majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, eesmärgiga suunata need vahendid olemasolevate rakenduskavade kaudu kiiresti reaalmajandusse. 2020. aasta lisavahendid saadakse aastate 2014–2020 mitmeaastases finantsraamistikus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ettenähtud vahendite suurendamisest, samas kui 2021. ja 2022. aasta lisavahendid pärinevad Euroopa Liidu taasterahastust. Osa lisavahenditest tuleks eraldada komisjoni algatusel antava tehnilise abi jaoks. Komisjon peaks kehtestama ülejäänud lisavahendite jaotuse liikmesriikidele eraldamismeetodi alusel, mis põhineb uusimatel kättesaadavatel objektiivsetel statistilistel andmetel liikmesriikide suhtelise jõukuse ning praeguse kriisi mõju kohta nende majandusele ja ühiskonnale. Eraldamismeetod peaks hõlmama sihtotstarbelist lisasummat äärepoolseimatele piirkondadele, kuna nende majandus ja ühiskond on eriti haavatav. Kriisi muutuva mõju arvesse võtmiseks tuleks jaotus 2021. aastal sama eraldamismeetodi alusel läbi vaadata, kasutades uusimaid, 19. oktoobriks 2021 kättesaadavaid statistilisi andmeid, et jaotada 2022. aastaks ettenähtud lisavahendid.

Aastateks 2020, 2021 ja 2022 , ning juhul, kui korraldusasutus seda taotleb ja liikmesriik seda õigustab, siis ka aastateks 2023 ja 2024, tuleks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames teha eelarveliste kulukohustuste täitmiseks struktuurifondidest kättesaadavaks täiendav erakorraline summa 58 272 800 000  eurot (jooksevhindades), et toetada enim mõjutatud liikmesriike ja piirkondi COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamisel või ettevalmistuste tegemisel majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, eesmärgiga suunata need vahendid olemasolevate rakenduskavade kaudu kiiresti reaalmajandusse. 2020. aasta lisavahendid saadakse aastate 2014–2020 mitmeaastases finantsraamistikus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ettenähtud vahendite suurendamisest, samas kui 2021. ja 2022. aasta – ning vajaduse korral 2023. ja 2024. aasta  – lisavahendid pärinevad Euroopa Liidu taasterahastust. Osa lisavahenditest tuleks eraldada komisjoni algatusel antava tehnilise abi jaoks. Komisjon peaks kehtestama ülejäänud lisavahendite jaotuse liikmesriikidele eraldamismeetodi alusel, mis põhineb uusimatel kättesaadavatel objektiivsetel statistilistel andmetel liikmesriikide suhtelise jõukuse ning praeguse kriisi mõju kohta nende majandusele ja ühiskonnale. Eraldamismeetod peaks hõlmama sihtotstarbelist lisasummat äärepoolseimatele piirkondadele, kuna nende majandus ja ühiskond on eriti haavatav. Kriisi muutuva mõju arvesse võtmiseks tuleks jaotus 2021. aastal sama eraldamismeetodi alusel läbi vaadata, kasutades uusimaid, 19. oktoobriks 2021 kättesaadavaid statistilisi andmeid, et jaotada 2022. aastaks – ning vajaduse korral 2023. ja 2024. aastaks – ettenähtud lisavahendid.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et võimaldada liikmesriikidele maksimaalset paindlikkust COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamisel või ettevalmistuste tegemisel majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, peaks komisjon kehtestama eraldised liikmesriigi tasandil. Lisaks tuleks ette näha võimalus kasutada lisavahendeid selleks, et toetada enim puudust kannatavatele isikutele abi andmist. Peale selle on vaja kehtestada liikmesriikide algatusel antava tehnilise abi jaoks eraldatavate vahendite ülemmäärad, võimaldades samas liikmesriikidele maksimaalset paindlikkust nende vahendite jaotamisel ERFist või ESFist rahastatavate rakenduskavade piires. Tuleks täpsustada, et lisavahendite puhul ei ole vaja järgida ESFi minimaalset osa. Kuna lisavahendid võetakse eeldatavasti kiiresti kasutusele, tuleks nendega seotud kulukohustused vabastada alles rakenduskavade lõpetamisel.

Selleks et võimaldada liikmesriikidele maksimaalset paindlikkust COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamisel või ettevalmistuste tegemisel majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, peaks komisjon kehtestama eraldised liikmesriigi tasandil. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleks tugeva mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisi raames aktiivselt kaasata projektide ettevalmistamisse ja rakendamisse. Lisaks tuleks ette näha võimalus kasutada lisavahendeid selleks, et toetada enim puudust kannatavatele isikutele abi andmist. Peale selle on vaja kehtestada liikmesriikide algatusel antava tehnilise abi jaoks eraldatavate vahendite ülemmäärad, võimaldades samas liikmesriikidele maksimaalset paindlikkust nende vahendite jaotamisel ERFist või ESFist rahastatavate rakenduskavade piires. Kuna lisavahendid võetakse eeldatavasti kiiresti kasutusele, tuleks nendega seotud kulukohustused vabastada alles rakenduskavade lõpetamisel.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et liikmesriigid saaksid lisavahendid COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamiseks kiiresti kasutusele võtta ning teha praegusel programmitööperioodil ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, on erandkorras põhjendatud vabastada liikmesriigid vajadusest täita eeltingimusi ning nõudeid tulemusreservi, tulemusraamistiku kohaldamise ja valdkondliku kontsentreerumise kohta, sealhulgas seoses ERFi puhul kestliku linnaarengu valdkonnale kehtestatud künnistega, ning nõudeid koostada lisavahendite kohta teavitamisstrateegia. Siiski on vaja, et liikmesriigid viiksid 31. detsembriks 2024 läbi vähemalt ühe hindamise, et hinnata lisavahendite tulemuslikkust, tõhusust ja mõju ning seda, kuidas need aitasid saavutada uut sihtotstarbelist valdkondlikku eesmärki. Et hõlbustada võrreldava teabe kättesaadavust liidu tasandil, julgustatakse liikmesriike kasutama komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud programmi eriomaseid näitajaid. Lisaks peaksid liikmesriigid ja korraldusasutused teabe jagamise, teavitamise ja nähtavusega seotud kohustusi täites suurendama liidu kehtestatud erakorraliste meetmete ja vahendite nähtavust, eelkõige tagades, et võimalikud toetusesaajad, toetusesaajad, osalejad, lõplikud vahendite saajad ja üldsus on teadlikud lisavahendite olemasolust, mahust ja nende arvelt antavast lisatoetusest.

Selleks et liikmesriigid saaksid lisavahendid COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamiseks kiiresti kasutusele võtta ning teha praegusel programmitööperioodil ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, on erandkorras põhjendatud vabastada liikmesriigid vajadusest täita eeltingimusi ning nõudeid tulemusreservi, tulemusraamistiku kohaldamise ja valdkondliku kontsentreerumise kohta, sealhulgas seoses ERFi puhul kestliku linnaarengu valdkonnale kehtestatud künnistega, ning nõudeid koostada lisavahendite kohta teavitamisstrateegia. Siiski on vaja, et liikmesriigid viiksid 31. detsembriks 2024 , või juhul, kui eelarveliste kulukohustuste täitmiseks eraldatakse ka 2023. ja 2024. aastal lisavahendeid, 31. detsembriks 2026, läbi vähemalt ühe hindamise, et hinnata lisavahendite tulemuslikkust, tõhusust ja mõju ning seda, kuidas need aitasid saavutada uut sihtotstarbelist valdkondlikku eesmärki. Et hõlbustada võrreldava teabe kättesaadavust liidu tasandil, julgustatakse liikmesriike kasutama komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud programmi eriomaseid näitajaid. Lisaks peaksid liikmesriigid ja korraldusasutused teabe jagamise, teavitamise ja nähtavusega seotud kohustusi täites suurendama liidu kehtestatud erakorraliste meetmete ja vahendite nähtavust, eelkõige tagades, et võimalikud toetusesaajad, toetusesaajad, osalejad, lõplikud vahendite saajad ja üldsus on teadlikud lisavahendite olemasolust, mahust ja nende arvelt antavast lisatoetusest.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu artikli 135 lõikes 2 on sätestatud, et nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 või nõukogu otsuse 2014/335/EL, Euratom muudatusi, mis võetakse vastu kõnealuse lepingu jõustumise kuupäeval või pärast seda, ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtes, kui need muudatused mõjutavad Ühendkuningriigi finantskohustusi. Käesoleva määruse alusel 2020. aastal antavat toetust rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära suurendamise ning 2021. ja 2022. aasta toetust liidu omavahendite ülemmäära suurendamise kaudu, mis mõjutaks Ühendkuningriigi finantskohustusi. Seepärast ei tuleks käesolevat määrust Ühendkuningriigi suhtes ega Ühendkuningriigis kohaldada.

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (1) artikli 135 lõikes 2 on sätestatud, et nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (2) või nõukogu otsuse 2014/335/EL, Euratom (3) muudatusi, mis võetakse vastu kõnealuse lepingu jõustumise kuupäeval või pärast seda, ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtes, kui need muudatused mõjutavad Ühendkuningriigi finantskohustusi. Käesoleva määruse alusel 2020. aastal antavat toetust rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära suurendamise ning 2021. ja 2022. aasta – ning vajaduse korral 2023. ja 2024. aasta – toetust liidu omavahendite ülemmäära suurendamise kaudu, mis mõjutaks Ühendkuningriigi finantskohustusi. Seepärast ei tuleks käesolevat määrust Ühendkuningriigi suhtes ega Ühendkuningriigis kohaldada.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artiklisse 91 lisatakse lõige 1a

Artiklisse 91 lisatakse lõige 1a:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

[Euroopa taasterahastut käsitleva] määruse artiklis 2 osutatud meetmeid rakendatakse struktuurifondide raames kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud summast 53 272 800 000  euro ulatuses (jooksevhindades), kui kõnealuse määruse artikli 4 lõigetest 3, 4 ja 8 ei tulene teisiti.

[Euroopa taasterahastut käsitleva] määruse artiklis 2 osutatud meetmeid rakendatakse struktuurifondide raames kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud summast 53 272 800 000  euro ulatuses (jooksevhindades), kui kõnealuse määruse artikli 4 lõigetest 3, 4 ja 8 ei tulene teisiti.

Need 2021. ja 2022. aastaks ettenähtud lisavahendid kuuluvad finantsmääruse artikli 21 lõike 5 kohaselt sihtotstarbelise välistulu hulka.

Need 2021. ja 2022. aastaks ettenähtud lisavahendid kuuluvad finantsmääruse artikli 21 lõike 5 kohaselt sihtotstarbelise välistulu hulka . Delegeeritud õigusaktiga võib võtta vastu otsuse pikendada REACT-EU paindlikkusmeetmeid aastateks 2023 ja 2024.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavad erakorralised lisavahendid ja rakenduskord, mille eesmärk on toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU)

Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames ettenähtavad erakorralised lisavahendid ja rakenduskord, mille eesmärk on toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikli 91 lõikes 1a ja artiklis 92a osutatud lisavahendid (edaspidi „lisavahendid“) tehakse kättesaadavaks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU). Lisavahendeid kasutatakse käesoleva artikli lõike 6 kohaselt tehnilise abi andmiseks ning tegevusteks, millega rakendatakse käesoleva artikli lõikes 10 osutatud valdkondlikku eesmärki.

Artikli 91 lõikes 1a ja artiklis 92a osutatud lisavahendid (edaspidi „lisavahendid“) tehakse kättesaadavaks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU). Lisavahendeid kasutatakse käesoleva artikli lõike 6 kohaselt tehnilise abi andmiseks ning tegevusteks, millega rakendatakse käesoleva artikli lõikes 10 osutatud valdkondlikku eesmärki.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artiklis 91 sätestatud koguvahendeid täiendavad lisavahendid tehakse aastatel 2020–2022 eelarveliste kulukohustuste täitmiseks kättesaadavaks järgmiselt:

Artiklis 91 sätestatud koguvahendeid täiendavad lisavahendid tehakse aastatel 2020–2022 eelarveliste kulukohustuste täitmiseks kättesaadavaks järgmiselt:

2020. aasta lisavahendid tehakse kättesaadavaks artikli 91 lõikes 1a sätestatud lisavahenditest.

2020. aasta lisavahendid tehakse kättesaadavaks artikli 91 lõikes 1a sätestatud lisavahenditest.

2021. ja 2022. aasta lisavahendid tehakse kättesaadavaks artiklis 92a sätestatud lisavahenditest. Artiklis 92a sätestatud lisavahenditest toetatakse ka halduskulusid kuni 18 000 000  euro ulatuses jooksevhindades .

2021. ja 2022. aasta lisavahendid tehakse kättesaadavaks artiklis 92a sätestatud lisavahenditest. Kõnealuse määruse läbivaatamisega delegeeritud õigusakti kaudu võib korraldusasutuse taotlusel ja liikmesriigi põhjendusel teha lisavahendid kättesaadavaks ka eelarveliste kulukohustuste jaoks 2023. ja 2024. aastal. Artiklis 92a sätestatud lisavahenditest toetatakse ka halduskulusid kuni 18 000 000  euro ulatuses 2018. aasta püsivhindades .

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu otsuse, milles kehtestatakse 2020. ja 2021. aastaks igale liikmesriigile struktuurifondidest eraldatavate lisavahendite jaotus vastavalt VIIa lisas esitatud kriteeriumidele ja meetodile. See otsus vaadatakse 19. oktoobriks 2021 olemasolevate andmete alusel 2021. aastal läbi, et kehtestada 2022. aasta lisavahendite jaotus.

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu otsuse, milles kehtestatakse 2020. ja 2021. aastaks igale liikmesriigile struktuurifondidest eraldatavate lisavahendite jaotus vastavalt VIIa lisas esitatud kriteeriumidele ja meetodile. See otsus vaadatakse 19. oktoobriks 2021 olemasolevate andmete alusel 2021. aastal läbi, et kehtestada 2022. aasta lisavahendite jaotus. Vajaduse korral vaadatakse see läbi ka 2022. aastal seoses 2023. ja 2024. aasta eelarveliste kulukohustustega. Läbivaatamise eesmärk on välistada negatiivne mõju rakenduskavadele.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Erandina artikli 76 esimesest lõigust määratakse lisavahenditel põhinevad eelarvelised kulukohustused iga asjaomase rakenduskava suhtes iga fondi puhul aastateks 2020, 2021 ja 2022.

Erandina artikli 76 esimesest lõigust määratakse lisavahenditel põhinevad eelarvelised kulukohustused iga asjaomase rakenduskava suhtes iga fondi puhul aastateks 2020, 2021 ja 2022.

Artikli 76 teises lõigus osutatud juriidiline kulukohustus aastateks 2021 ja 2022 jõustub [Euroopa taasterahastut käsitleva määruse] artikli 4 lõikes 3 osutatud kuupäeval.

Artikli 76 teises lõigus osutatud juriidiline kulukohustus aastateks 2021 ja 2022 jõustub [Euroopa taasterahastut käsitleva määruse] artikli 4 lõikes 3 osutatud kuupäeval.

Artikli 76 kolmandat ja neljandat lõiku lisavahendite suhtes ei kohaldata.

Artikli 76 kolmandat ja neljandat lõiku lisavahendite suhtes ei kohaldata.

Erandina finantsmääruse artikli 14 lõikest 3 kohaldatakse artiklis 92a osutatud lisavahenditel põhinevate eelarveliste kulukohustuste suhtes II osa IX jaotise IV peatükis ja artiklis 136 sätestatud kulukohustustest vabastamise norme. Erandina finantsmääruse artikli 12 lõike 4 punktist c ei kasutata lisavahendeid jätkuprogrammi või -meetme jaoks.

Erandina finantsmääruse artikli 14 lõikest 3 kohaldatakse artiklis 92a osutatud lisavahenditel põhinevate eelarveliste kulukohustuste suhtes II osa IX jaotise IV peatükis ja artiklis 136 sätestatud kulukohustustest vabastamise norme. Erandina finantsmääruse artikli 12 lõike 4 punktist c ei kasutata lisavahendeid jätkuprogrammi või -meetme jaoks.

Erandina artikli 86 lõikest 2 ja artikli 136 lõikest 1 vabastatakse lisavahendite kulukohustused kooskõlas programmide lõpetamisel järgitavate normidega.

Erandina artikli 86 lõikest 2 ja artikli 136 lõikest 1 vabastatakse lisavahendite kulukohustused kooskõlas programmide lõpetamisel järgitavate normidega.

Iga liikmesriik eraldab ERFist ja ESFist programmitööks kasutada olevad lisavahendid rakenduskavadele.

Iga liikmesriik eraldab ERFist ja ESFist programmitööks kasutada olevad lisavahendid rakenduskavadele.

Erandina artikli 92 lõikest 7 võib teha ettepaneku kasutada osa lisavahenditest ka selleks, et suurendada toetust enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondile enne ERFile ja ESFile eraldise tegemist või sellega samal ajal.

Erandina artikli 92 lõikest 7 võib teha ettepaneku kasutada osa lisavahenditest ka selleks, et suurendada toetust enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondile ja noorte tööhõive algatusele enne ERFile ja ESFile eraldise tegemist või sellega samal ajal.

Pärast lisavahendite algset eraldamist võib neid juhul, kui liikmesriik on esitanud artikli 30 lõike 1 kohaselt rakenduskava muutmise taotluse, ERFi ja ESFi vahel artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud protsendimääradest olenemata üle kanda.

Pärast lisavahendite algset eraldamist võib neid juhul, kui liikmesriik on esitanud artikli 30 lõike 1 kohaselt rakenduskava muutmise taotluse, ERFi ja ESFi vahel artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud protsendimääradest olenemata üle kanda.

Artikli 30 lõiget 5 lisavahendite suhtes ei kohaldata. Need vahendid jäetakse kõnealuses lõikes sätestatud ülemmäärade arvutamise alusest välja.

Artikli 30 lõiget 5 lisavahendite suhtes ei kohaldata. Need vahendid jäetakse kõnealuses lõikes sätestatud ülemmäärade arvutamise alusest välja.

Finantsmääruse artikli 30 lõike 1 punkti f kohaldamisel ei kohaldata kõnealuste ülekannete suhtes tingimust, et asjaomased assigneeringud peavad olema ette nähtud samaks otstarbeks. Ülekandeid saab teha üksnes rahastamiskava jooksva aasta või tulevaste aastate suhtes.

Finantsmääruse artikli 30 lõike 1 punkti f kohaldamisel ei kohaldata kõnealuste ülekannete suhtes tingimust, et asjaomased assigneeringud peavad olema ette nähtud samaks otstarbeks. Ülekandeid saab teha üksnes rahastamiskava jooksva aasta või tulevaste aastate suhtes.

Artikli 92 lõikes 4 sätestatud nõudeid algse eraldamise ja sellele järgnevate ülekannete suhtes ei kohaldata.

Artikli 92 lõikes 4 sätestatud nõudeid algse eraldamise ja sellele järgnevate ülekannete suhtes ei kohaldata.

Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames artikli 92 lõike 5 kohaselt noorte tööhõive algatusele eraldatud summad ei muutu.

Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames artikli 92 lõike 5 kohaselt noorte tööhõive algatusele eraldatud summad ei muutu.

Lisavahendeid rakendatakse vastavalt selle konkreetse fondi reeglitele, millele need on eraldatud või üle kantud.

Lisavahendeid rakendatakse vastavalt selle konkreetse fondi reeglitele, millele need on eraldatud või üle kantud.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Iga liikmesriik eraldab ERFist ja ESFist programmitööks kasutada olevad lisavahendid rakenduskavadele.

Iga liikmesriik eraldab kooskõlas artiklis 5 sätestatud partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtetega ERFist ja ESFist programmitööks kasutada olevad lisavahendid rakenduskavadele.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikli 134 lõike 2 kohaldamisel seoses aastatel 2021, 2022 ja 2023 iga-aastaste eelmaksete tasumisega sisaldab fondidest rakenduskavale terveks programmiperioodiks eraldatava toetuse summa lisavahendeid.

Artikli 134 lõike 2 kohaldamisel seoses aastatel 2021, 2022, 2023 ja 2024 iga-aastaste eelmaksete tasumisega sisaldab fondidest rakenduskavale terveks programmiperioodiks eraldatava toetuse summa lisavahendeid.

Esimeses lõigus osutatud täiendavate esialgsete eelmaksete summa kantakse komisjoni raamatupidamisarvestusest välja tervikuna hiljemalt rakenduskava lõpetamisel.

Esimeses lõigus osutatud täiendavate esialgsete eelmaksete summa kantakse komisjoni raamatupidamisarvestusest välja tervikuna hiljemalt rakenduskava lõpetamisel.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tehniliseks abiks eraldamata lisavahendeid kasutatakse lõikes 10 sätestatud valdkondliku eesmärgi alusel selleks, et toetada tegevusi, mis aitavad kõrvaldada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgi või teha ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil.

Tehniliseks abiks eraldamata lisavahendeid kasutatakse lõikes 10 sätestatud valdkondliku eesmärgi alusel selleks, et toetada tegevusi, mis aitavad kõrvaldada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgi või teha ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil.

Liikmesriigid võivad eraldada lisavahendid kas olemasoleva(te) rakenduskava(de) ühele või mitmele eraldi prioriteetsele suunale või lõikes 11 osutatud uuele rakenduskavale. Erandina artikli 26 lõikest 1 hõlmab rakenduskava ajavahemikku, mis kestab kuni 31. detsembrini 2022, vastavalt käesoleva artikli lõikele 4.

Liikmesriigid võivad eraldada lisavahendid kas olemasoleva(te) rakenduskava(de) ühele või mitmele eraldi prioriteetsele suunale või lõikes 11 osutatud uuele rakenduskavale. Erandina artikli 26 lõikest 1 hõlmab rakenduskava ajavahemikku, mis kestab kuni 31. detsembrini 2022 või kuni 31. detsembrini 2024, kui kohaldatakse lõikes 2 osutatud erandit, vastavalt kõnealuse artikli lõikele 4.

ERFi puhul kasutatakse lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada investeeringuid tervishoiuteenuste osutamisega seotud toodetesse ja teenustesse, anda VKEdele käibekapitali- või investeerimistoetust, toetada investeeringuid digitaalsele ja rohelisele majandusele üleminekut soodustavatesse tegevustesse ning taristusse, mille kaudu osutatakse kodanikele põhiteenuseid, ning et toetada majandusmeetmeid piirkondades, mis kõige rohkem sõltuvad kriisist enim mõjutatud sektoritest.

ERFi puhul kasutatakse lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada investeeringuid tervishoiuteenuste osutamisega seotud toodetesse ja teenustesse, anda VKEdele käibekapitali- või investeerimistoetust, toetada investeeringuid digitaalsele ja rohelisele majandusele üleminekut soodustavatesse tegevustesse ning taristusse, mille kaudu osutatakse kodanikele põhiteenuseid, ning et toetada majandusmeetmeid piirkondades, mis kõige rohkem sõltuvad kriisist enim mõjutatud sektoritest.

ESFi puhul kasutatakse lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada töökohtade säilitamist, muu hulgas lühendatud tööaja kavade ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamise kaudu, isegi kui seda toetust ei kombineerita aktiivsete tööturumeetmetega, välja arvatud juhul, kui need on riigisiseste õigusaktidega ette nähtud. Lisavahenditest toetatakse ka töökohtade loomist, eelkõige haavatavas olukorras olevatele inimestele, noorte tööhõive meetmeid, haridust ja koolitust, oskuste arendamist, eelkõige rohe- ja digipöörde soodustamiseks, ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele juurdepääsu parandamist, sealhulgas laste jaoks.

ESFi puhul kasutatakse lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada töökohtade säilitamist, muu hulgas lühendatud tööaja kavade ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamise kaudu, isegi kui seda toetust ei kombineerita aktiivsete tööturumeetmetega, välja arvatud juhul, kui need on riigisiseste õigusaktidega ette nähtud. Lisavahenditest toetatakse ka töökohtade loomist, eelkõige haavatavas olukorras olevatele inimestele, noorte tööhõive meetmeid, haridust ja koolitust, oskuste arendamist, eelkõige rohe- ja digipöörde soodustamiseks, ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele juurdepääsu parandamist, sealhulgas laste jaoks.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Välja arvatud lõikes 6 osutatud tehniline abi ja lõike 5 seitsmendas lõigus osutatud lisavahendid, mida kasutatakse enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi tarvis, toetatakse lisavahenditest tegevusi, mis kuuluvad uue, artiklis 9 loetletud valdkondlikke eesmärke täiendava eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ alla.

Välja arvatud lõikes 6 osutatud tehniline abi ja lõike 5 seitsmendas lõigus osutatud lisavahendid, mida kasutatakse enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi või noorte tööhõive algatuse tarvis, toetatakse lisavahenditest tegevusi, mis kuuluvad uue, artiklis 9 loetletud valdkondlikke eesmärke täiendava eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ alla.

Esimeses lõigus osutatud valdkondlik eesmärk kehtib üksnes programmitööks ettenähtud lisavahendite puhul. Erandina artikli 96 lõike 1 punktidest b, c ja d ei kombineerita seda muude investeerimisprioriteetidega.

Esimeses lõigus osutatud valdkondlik eesmärk kehtib üksnes programmitööks ettenähtud lisavahendite puhul. Erandina artikli 96 lõike 1 punktidest b, c ja d ei kombineerita seda muude investeerimisprioriteetidega.

Esimeses lõigus osutatud valdkondlikku eesmärki käsitatakse ka ERFist ja ESFist saadavate lisavahendite kavandamisel ja rakendamisel üheainsa investeerimisprioriteedina.

Esimeses lõigus osutatud valdkondlikku eesmärki käsitatakse ka ERFist ja ESFist saadavate lisavahendite kavandamisel ja rakendamisel üheainsa investeerimisprioriteedina.

Kui olemasoleva rakenduskava raames kehtestatakse esimeses lõigus osutatud valdkondlikule eesmärgile vastav eraldi prioriteetne suund või prioriteetsed suunad, ei pea muudetud rakenduskava prioriteetse suuna kirjeldus artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktides v ja vii loetletud elemente sisaldama.

Kui olemasoleva rakenduskava raames kehtestatakse esimeses lõigus osutatud valdkondlikule eesmärgile vastav eraldi prioriteetne suund või prioriteetsed suunad, ei pea muudetud rakenduskava prioriteetse suuna kirjeldus artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktides v ja vii loetletud elemente sisaldama.

Artikli 96 lõike 2 punktis d sätestatud muudetud rahastamiskavas määratakse kindlaks 2020. ja 2021. aastaks ning vajaduse korral 2022. aastaks eraldatavad lisavahendid, ilma tulemusreservi summasid kindlaks määramata ja piirkonnakategooriate kaupa eristamata.

Artikli 96 lõike 2 punktis d sätestatud muudetud rahastamiskavas määratakse kindlaks 2020. ja 2021. aastaks ning vajaduse korral 2022. aastaks eraldatavad lisavahendid, ilma tulemusreservi summasid kindlaks määramata ja piirkonnakategooriate kaupa eristamata.

Erandina artikli 30 lõikest 1 peab liikmesriigi esitatud programmi muutmise taotlus olema nõuetekohaselt põhjendatud ning selles tuleb eelkõige näidata, kuidas programmi muudatused aitavad eeldatavasti kõrvaldada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgi ja teha ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil. Lisada tuleb muudetud programm.

Erandina artikli 30 lõikest 1 peab liikmesriigi esitatud programmi muutmise taotlus olema nõuetekohaselt põhjendatud ning selles tuleb eelkõige näidata, kuidas programmi muudatused aitavad eeldatavasti kõrvaldada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgi ja teha ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil. Lisada tuleb muudetud programm.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Erandina artikli 29 lõigetest 3 ja 4 ning artikli 30 lõikest 2 kiidab komisjon kõik olemasoleva rakenduskava muudatused või mis tahes uue sihtotstarbelise rakenduskava heaks hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui liikmesriik on need esitanud.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Erandina artikli 56 lõikest 3 ja artikli 114 lõikest 2 tagavad liikmesriigid, et 31. detsembriks 2024 viiakse läbi vähemalt üks lisavahendite kasutamist käsitlev hindamine, et hinnata nende vahendite tulemuslikkust, tõhusust, mõju ja seda, kuidas need aitasid saavutada käesoleva artikli lõikes 10 osutatud valdkondlikku eesmärki.

Erandina artikli 56 lõikest 3 ja artikli 114 lõikest 2 tagavad liikmesriigid, et 31. detsembriks 2024 või 31. detsembriks 2026, kui kohaldatakse kõnealuse artikli lõike 2 kolmandas lõigus osutatud erandit, viiakse läbi vähemalt üks lisavahendite kasutamist käsitlev hindamine, et hinnata nende vahendite tulemuslikkust, tõhusust, mõju ja seda, kuidas need aitasid saavutada käesoleva artikli lõikes 10 osutatud valdkondlikku eesmärki.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Lõikes 1 kirjeldatud eeskirjade kohaselt ei tohi eraldised liikmesriigi kohta kogu ajavahemikuks 2020– 2022 olla suuremad kui:

Lõikes 1 kirjeldatud eeskirjade kohaselt ei tohi eraldised liikmesriigi kohta kogu ajavahemikuks 2020– 2024 olla suuremad kui:

Summad, mis ületavad punktides a–c sätestatud taset liikmesriigi kohta, jaotatakse ümber proportsionaalselt kõigi teiste selliste liikmesriikide eraldistega, kelle keskmine kogurahvatulu elaniku kohta (ostujõu pariteetides) on alla 100 % EL 27 keskmisest. Kogurahvatulu elaniku kohta (ostujõu pariteetides) ajavahemikul 2015–2017 kasutatakse ühtekuuluvuspoliitikas mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) läbirääkimistel.

Summad, mis ületavad punktides a–c sätestatud taset liikmesriigi kohta, jaotatakse ümber proportsionaalselt kõigi teiste selliste liikmesriikide eraldistega, kelle keskmine kogurahvatulu elaniku kohta (ostujõu pariteetides) on alla 100 % EL 27 keskmisest. Kogurahvatulu elaniku kohta (ostujõu pariteetides) ajavahemikul 2015–2017 kasutatakse ühtekuuluvuspoliitikas mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) läbirääkimistel.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2020. ja 2021. aasta erakorraliste lisavahendite jaotuse arvutamisel:

2020. ja 2021. aasta erakorraliste lisavahendite jaotuse arvutamisel:

Enne lõigetes 1 ja 2 seoses 2020. aasta lisavahenditega kirjeldatud meetodi kohaldamist eraldatakse äärepoolseimatele NUTS 2. tasandi piirkondadele eraldisest summa, mis vastab abi osatähtsusele 30 eurot elaniku kohta. See eraldis jaotatakse piirkonna ja liikmesriigi kohta proportsionaalselt nende piirkondade kogurahvastikuga. 2020. aasta ülejäänud summa jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud meetodile.

Enne lõigetes 1 ja 2 seoses 2020. aasta lisavahenditega kirjeldatud meetodi kohaldamist eraldatakse äärepoolseimatele NUTS 2. tasandi piirkondadele eraldisest summa, mis vastab abi osatähtsusele 30 eurot elaniku kohta. See eraldis jaotatakse piirkonna ja liikmesriigi kohta proportsionaalselt nende piirkondade kogurahvastikuga. 2020. aasta ülejäänud summa jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud meetodile.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2022. aasta erakorraliste lisavahendite jaotuse arvutamisel:

2022. aasta ja vajaduse korral 2023. ja 2024. aasta erakorraliste lisavahendite jaotuse arvutamisel:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

lisatakse järgmine põhjendus 15a:

lisatakse järgmine põhjendus 15a:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Eespool nimetatud meetmeid kohaldatakse 24 kuu või vajaduse korral 48 kuu jooksul alates nõukogu otsusest vastavalt esimesele lõigule. Kõnealuste meetmete pikendamiseks on tarvis teist nõukogu otsust, millega tunnistatakse tõsist kriisiolukorda.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

lisatakse järgmine põhjendus 10b:

lisatakse järgmine põhjendus 10b: