Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel

„Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL“

(COM(2020) 611 – final 2016/0224 (COD))

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817“

(COM(2020) 612 – final 2020/0278 (COD))

ja

„Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse biomeetriliste andmete võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr XXX/XXX [varjupaiga- ja rändehalduse määrus] ja määruse (EL) nr XXX/XXX [ümberasustamise määrus] tõhusaks kohaldamiseks, et tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1240 ja määrust (EL) 2019/818“

(COM(2020) 614 – final 2016/0132 (COD))

(2021/C 155/10)

Raportöör: Panagiotis GKOFAS

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 27.11.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimused ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	8.2.2021
Vastuvõtmine täiskogus	25.2.2021
Täiskogu istungjärk nr	558
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	210/9/28

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtab teadmiseks uue rände- ja varjupaigaleppe, mille eesmärk on lahendada mitmetahuline ja keerukas nähtus. Komitee leiab, et uued määrused aitavad kaasa tõhusamale ELi piirijulgeolekule. ELi sisenejate kontrollimiseks on loodud parem ja ohutum protsess. Sellegipoolest on ELi integreeritud ühisstrateegia, mis on vastupidav ja tulevikku suunatud, väga vajalik ning kauaoodatud. Kahjuks tuleb tõdeda, et seoses rändeprobleemi ja varjupaiga küsimustega üldiselt ei saa praeguseid ettepanekuid võtta selge sammuna edasi, mida on väga vaja. Veel enam, neli või viis asjaomast liikmesriiki peavad riiki mittelubamise kontseptsiooni alusel (1) looma inimeste jaoks nn suletud keskused kuni kuueks või seitsmeks kuuks, kui mitte kauemaks, kuni menetluste tulemus on teada, ja see toob kaasa varasemast palju hullema olukorra.

1.2.

Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriigid peavad tegema suuremaid ja rohkem jõupingutusi. Komitee varasemates arvamustes (SOC/649 (2) ja SOC/669 (3)) kritiseeritakse nii varjupaiga- ja rändehalduse määruse kui ka varjupaigamenetluste määruse põhiaspekte. Komitee juhib tähelepanu ka sellele, et nende üheksa määruse läbivaatamisel ja komisjoniga suhtlemisel ilmneb, et nende rakendamise väljavaated on mitmes mõttes probleemsed. Vaja on terviklikumat rändestrateegiat, et tagada parem koostoime ELi eri määruste vahel ja leida lahendusi olulistele küsimustele liikmesriikides, mida ränne rohkem mõjutab.

1.3.

Komitee väljendab muret uute piirimenetluste pärast, eelkõige seoses vajadusega kaitsta varjupaiga taotlemise õigust ja seoses järgmiste küsimustega: — vigane kontseptsioon vähese heaks kiidetud varjupaigataotluste arvuga riikidest; — õiguslikult ebamääraste mõistete („julgeolekuoht“, „avalik kord“) kasutamine, mis tekitab õiguskindlusetust; — välismaalasest lapsed vanuses 12–18aastat, keda loetakse ka ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni kohaselt lasteks; — kuidas ja kus inimesi piirimenetluse ajal hoitakse ning kuidas vältida õiguslikku ebaselgust, tagades õiguse tõhusale õiguskaitsele.

1.4.

Komitee tunnistab lisaväärtust ning vajadust ühiste, terviklike ja tõhusate varjupaigamenetluste järele, mis vastaksid rahvusvahelistele konventsioonidele ja õiguslikele tagatistele, ning vajadust võita konkreetsete solidaarsusmehhanismide ja õiglaselt jagatud vastutuste ning kohustuste kaudu ELi ja liikmesriikide usaldus. Kõnealune komisjoni ettepanek sellist ühist terviklikku varjupaigasüsteemi, mis kajastaks liikmesriikidevahelist solidaarsust ja õiglast vastutuse jaotamist, aga ei sisalda. Solidaarsusega seotud säte tuleks lisada ka varjupaigamenetluste määrusesse kohe pärast taustakontrolli tegemist ja Eurodac-süsteemi IT-abiga. Kui kohustuslik solidaarsusmehhanism ei toimi varjupaigamenetluste määruse sätete kohase kohustusliku ümberpaigutamise vormis või kui ei looda menetlusi, mis võimaldaksid inimestel ELi liikmesriikides varjupaika taotleda ilma vajaduseta ELi piire ületada, siis määrus praktikas ei toimi. Samuti peaks ümberpaigutamise puhul olema stimuleerivad ja pärssivad tegurid ning igal juhul peaks olema võimalik varjupaigamenetlust ellu viia teistes liikmesriikides ja mitte ainult riigis, kuhu esimesena saabuti.

1.5.

Komitee rõhutab, et uute kavandatud menetluste tõhusust tuleb pidevalt mõõta süsteemide abil, mis kontrollivad põhiõiguste austamist, eelkõige haavatavate inimeste ja laste õiguste, varjupaigataotluste individuaalse hindamise ja tõhusate õiguskaitsevahendite küsimuses. Siiski tekib küsimus, kus ja kuidas tuleb uut täiustatud lepet rakendada ning millise solidaarsuse, ümberpaigutamise või ümberasustamise korra kohaselt.

1.6.

Komitee toetab senisest integreeritumat ja tasakaalustatumat IT rände-haldussüsteemi, mis põhineb Eurodac-süsteemi täiustatud andmebaasil, kus keskendutakse taotlustele ja taotlejatele. Komiteele jäi mulje, et komisjon tunnistab vajadust ühise lähenemisviisi järele seoses sõrmejälgede kohustusliku sisenemiseelse taustakontrolli ning tervise- ja julgeolekuohtudega, kuid olenemata pakutud keerukast süsteemist ei ole inimestel kahjuks võimalik taotleda varjupaika mõnes muus liikmesriigis kui riik, kuhu esimesena siseneti, kuid see peaks siiski olema võimalik. Varjupaigataotluste menetlemise eest vastutava liikmesriigi määramise eeskirjad, mis on praegu sätestatud varjupaiga- ja rändehalduse määruses, tuleks sätestada varjupaigamenetluste määruses, mis annab Eurodac-süsteemi kaudu võimaluse menetleda taotlusi ka teistes liikmesriikides.

1.7.

Kuigi komitee pooldab ELi piiridel uusi ja kiiremaid otsustamismenetlusi, milles järgitakse kõiki põhi- ja inimõigusi ning õiguslikke menetlusi, kaasneb sellega palju küsimusi, näiteks: kuidas selliseid menetlusi rakendada ja kaitsta; kuidas rakendada tagasisaatmist; kus on solidaarsus varjupaiga- ja rändehalduse määruses, rääkimata varjupaigamenetluste määrusest, kui seal üleüldse solidaarsust käsitletakse; kui isikule antakse pagulasseisund, kas ta võib minna muusse liikmesriiki kui liikmesriik, kuhu saabuti esimesena (4); kas liikmesriigid võivad anda pagulasseisundit abivajajate kaitsmiseks või tuleb liikmesriikidel sellised taotlused tagasi lükata? Seetõttu kutsub komitee komisjoni üles põhjalikult kontrollima ja selgitama ettepaneku kõiki aspekte ning vastama eelkõige küsimusele, kuidas parandab uus lepe ühist varjupaigamenetlust ja tagab varjupaigaõiguse järgimise.

1.8.

Komitee tunneb muret kolmandate riikide kodanike suhtes uue taustakontrolli menetluse rakendamise pärast välispiiridel. See uus mehhanism suurendab survet nendele ELi liikmesriikidele, kellel on ELi välismerepiir, ning soodustab suletud keskuste loomist välispiiridel või nende läheduses. Sarnased keskused on tekitanud tõsiseid probleeme seoses inimõiguste kaitsega ja elanikele vastuvõetavate elamistingimuste tagamisega.

1.9.

Piirimenetluste tulemusel antakse pagulasseisund või järgneb varjupaigataotluse tagasilükkamine ja tagasisaatmine. Pagulasseisundi andmise korral vastutab selle andnud liikmesriik asjakohaste isikute integreerimise eest. Uue leppe kontekstis tähendab see aga nende integreerimist lõunapoolsetesse riikidesse, ilma et oleks võimalik nende ümberpaigutamine muudesse liikmesriikidesse või nende solidaarsusel põhinev ülevõtmine muude liikmesriikide poolt. Kui pagulasseisundit ei anta, peab liikmesriik tagasi lükatud varjupaigataotleja tagasi saatma. Selle lähenemisviisi korral tuleb uurida võimalusi, kuidas sõlmida ELi lepinguid kolmandate päritolu- ja transiidiriikidega ning kuidas tagada tõhus menetlus, mis on vastavuses rahvusvahelise õiguse ja inimõigusi käsitlevate dokumentidega. Liikmesriikide vahel ei saa eraldi sõlmida ühtegi kokkulepet ja ka komisjon ei nimeta sellist menetlust.

1.10.

Rändehalduse probleeme, mis on eelkõige seotud rahvusvahelist kaitset vajavate isikute kiire kindlakstegemise või kaitset mittevajavate isikute tagasisaatmise praktilise rakendamisega, tuleb kogu Euroopa Liidus lahendada ühetaoliselt, kuid ei ole alust arvata, et praegustes ettepanekutes seda tehtaks. Tegelikult peab selle küsimusega tegelema liikmesriik, kuhu saabutakse esimesena, ja puudub õiglane koormuse jagamine, näiteks varjupaigataotlejate kohustusliku ümberpaigutamise kaudu varjupaigamenetluse käigus ja varjupaigataotluse läbivaatamise kaudu.

1.11.

Eelkõige on oluline välja töötada parem kord, mis võimaldab tuvastada isikuid, kes tõenäoliselt ei saa ELis kaitset (5). Komisjoni ettepanekuga nähakse ette sisenemiseelne taustakontroll, mille peavad läbima kõik kolmandate riikide kodanikud, kes viibivad välispiiril riiki sisenemise tingimustele vastamata või pärast otsingu- ja päästeoperatsiooni järgset maabumist. Kahjuks tehakse aga sellist sisenemiseelset taustakontrolli ELi sisenemise korral selle liikmesriigi territooriumi piiril, kuhu saabutakse esimesena. Sisenemiseelne taustakontroll tähendab seda, et asjakohane isik viiakse nn suletud kinnipidamiskeskusesse ja ta viibib seal ilma liikumisvõimaluseta, kuni liikmesriigi ametiasutused otsustavad, kas anda talle pagulasseisund (6) või saata ta tagasi päritolu- või transiidiriiki, ning üksnes siis, kui tagasipöördumine on võimalik, kuid mis enamikul juhtudel ei ole võimalik.

1.12.

Komitee toetab ELi raamistikku, millega kehtestatakse ühtsed normid taustakontrolli tegemiseks sellistele riigi territooriumil kinnipeetud ebaseaduslikele rändajatele, kes hoidusid Schengeni alale sisenedes piirikontrollist. Eesmärk on kaitsta Schengeni ala ja tagada ebaseadusliku rände tõhus haldamine.

1.13.

Komitee kutsub ELi institutsioone, asutusi ja sotsiaalpartnereid üles osalema edasiste poliitikameetmete ja programmide (nagu talendipartnerlus) väljatöötamises, parimate tavade ja mitmepoolsete mestimisprogrammide vahetamises seoses olemasolevate humanitaarkoridoridega. Ühtlasi nõuab komitee uute õigusraamistike väljatöötamist ja kiirmenetluste kehtestamist, mis võimaldavad humanitaarviisat ulatuslikumalt ja suurema hulga inimeste jaoks kasutada (kohandades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009 (7) artikli 25 kehtivaid sätteid), ning selline toetuskorraldus tuleb samuti lisada tavapärase seadusliku sisenemiskanalina sisserändepoliitika valdkonnas, mida kohaldatakse liiduvälistest riikidest pärit kolmandate riikide kodanike suhtes. Komitee juhib kaasseadusandjate tähelepanu asjaolule, et varasemates liidu õigusaktides, nagu Schengeni leping ja Lissaboni leping, nähakse juba ette täiendava ja ajutise kaitse sõja või loodusõnnetuse eest põgenevate inimeste jaoks. See näitab, kuidas saab Euroopa Liidu liikmesriikidele juba olemasolevate õigusaktide abil tagada eeskirjadele vastava sisenemise haavatavatele isikutele, kes vajavad rahvusvahelist kaitset.

2.   Üldised mureküsimused ja märkused

2.1.

Uus Euroopa lepe toetab integreeritud poliitikakujundamist, ühendades poliitika sellistes valdkondades nagu varjupaigaküsimused, ränne, tagasisaatmine, välispiiride kaitse, võitlus rändajatega kaubitsemise vastu ja suhted peamiste kolmandate riikidega, kajastades kogu valitsemissektorit hõlmavat lähenemisviisi. Lõppkokkuvõttes panevad aga asjakohased kavandatavad määrused Lõuna-Euroopa liikmesriikidele tohutu koormuse, mille paratamatu tagajärg on see, et määrusi ei saa rakendada ja nendega ei saavutata soovitud tulemust. Mõistliku ajavahemiku möödudes on liikmesriigid sunnitud de facto paljud varjupaigataotlused tagasi lükkama, isegi need, mis vastavad pagulasseisundi andmise tingimustele, et vältida ebainimlikes tingimustes hoitavate inimeste hulga suurenemist.

2.2.

Euroopa lõunaosas asuvatel liikmesriikidel ei ole muud valikut, kui muuta need kohad kas kinnipidamis- või lahkumiseelseteks keskusteks.

2.3.

Käesolevas arvamuses keskendutakse uue leppega hõlmatud üheksast dokumendist kolmele: i) uus taustakontrolli käsitlev määrus; ii) muudetud ettepanek, millega muudetakse varjupaigamenetluste määrust ja iii) muudetud ettepanek Eurodac-süsteemi käsitleva uuesti sõnastatud määruse kohta.

3.   Konkreetsed märkused uue taustakontrolli käsitleva määruse kohta

3.1.

Uues taustakontrolli käsitlevas määruses tehakse ettepanek kehtestada sisenemiseelse taustakontrolli kord esmase saabumise liikmesriigi territooriumil. Selle peavad läbima kõik kolmandate riikide kodanikud, kes viibivad välispiiril riiki sisenemise tingimustele vastamata või pärast otsingu- ja päästeoperatsiooni järgset maabumist.

3.2.

Andmed näitavad, et aastatel 2015–2016 nähtud selgelt rahvusvahelist kaitset vajavate kolmandate riikide kodanike saabumine on osaliselt asendunud segarändevoogudega.

3.3.   Konkreetsed märkused taustakontrollimenetluse eesmärkide ja peamiste osade kohta

3.3.1.

Taustakontrolli otstarve on kaasa aidata uuele terviklikule rände ja segarändevoogude lähenemisviisile. Taustakontrolliga tagatakse, et isik tuvastatakse kiiresti ning samuti tehakse tervise- ja julgeolekuohud kiiresti kindlaks, ning et kõik kolmandate riikide kodanikud, kes viibivad välispiiril riiki sisenemise tingimustele vastamata või pärast otsingu- ja päästeoperatsiooni järgset maabumist, suunatakse kiiresti asjaomasesse menetlusse. Eesmärk peaks olema ka kasuliku vahendi tagamine ja võimaldada osaleda ülejäänud liikmesriikidel ning samuti hinnata taotlejat varjupaigamenetluse käigus.

3.3.2.

Ettepanekus nähakse ette, et asjaomaste isikute põhiõigusi tuleb kaitsta liikmesriikide loodud mehhanismiga.

3.3.3.

Taustakontroll peaks eelkõige koosnema järgmistest osadest: a) esialgne tervise- ja haavatavuse kontroll; b) isiku tuvastamine Euroopa andmebaasides sisalduva teabe alusel; c) biomeetriliste andmete (st sõrmejälgede ja näokujutise andmed) registreerimine asjakohastes andmebaasides, kui seda ei ole veel tehtud, ning d) julgeolekukontroll päringu tegemise teel asjakohastes riiklikes ja liidu andmebaasides, eelkõige Schengeni infosüsteemis (SIS), kontrollimaks, et isik ei ole sisejulgeolekule ohtlik.

3.3.4.

Taustakontroll peaks olema kohustuslik ja seda tuleks kohaldada mitte üksnes esmase saabumise liikmesriikides, vaid ka kõigis liikmesriikides kooskõlas ELi solidaarsuse põhimõttega. Nagu on kirjeldatud uues paktis, viiakse varjupaigamenetlus ellu ainult nendes riikides, kuhu saabutakse esimesena. Kui kohustuslik solidaarsusmehhanism ei toimi varjupaigamenetluste määruse sätete kohase kohustusliku ümberpaigutamise vormis või kui ei looda menetlusi, mis võimaldaksid inimestel ELi liikmesriikides varjupaika taotleda ilma vajaduseta ELi piire ületada, siis määrus praktikas ei toimi. Samuti peaks ümberpaigutamise puhul kehtestama stimuleerivad ja pärssivad tegurid ning igal juhul peaks varjupaigamenetlust ellu viima teistes liikmesriikides ja mitte ainult riigis, kuhu esimesena saabuti.

3.3.5.

Kavandatav taustakontroll täiendab eeldatavasti praegust korda ja seda, välja arvatud terviseküsimused, ei tohi rakendada üksnes välispiiridega riikides.

3.3.6.

Sõltumatu, tõhus ja pidev järelevalvemehhanism peab eelkõige hõlmama nii põhiõiguste austamist taustakontrolli tegemisel kui ka kinnipidamise suhtes kohaldatavate liikmesriigi õigusnormide ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimist. Lisaks peaks see tagama, et kaebusi menetletakse kiiresti ja nõuetekohaselt.

3.3.7.

Ettepanekus tunnustatakse ka ELi asutuste, st Frontexi ja Euroopa Liidu Varjupaigaameti rolli: need ametid võivad pädevaid asutusi kõigi taustakontrolliga seotud ülesannete täitmisel aidata ja toetada, kuid see ei ole piisavalt selge. Samuti annab see Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile olulise, kuid täiesti läbipaistmatu rolli nii liikmesriikide toetamisel taustakontrolliga seotud põhiõiguste sõltumatute järelevalvemehhanismide väljatöötamisel kui ka kinnipidamise suhtes kohaldatavate riiklike õigusnormide ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimise suhtes.

4.   Muudetud ettepanek varjupaigamenetluste määruse muutmiseks

4.1.

Komitee peab asjakohaseks uue muudetud seadusandliku ettepaneku esitamist ELi määruse vormis praeguse direktiivi asemel. Sellest hoolimata on komitee jaoks oluline küsimus, kuidas seda kasutusele võtta ja rakendada kõigis liikmesriikides, eelkõige nendes, mille suhtes on algatatud rikkumismenetlused. Komitee saab kõnealust ettepanekut toetada ainult siis, kui see ei muuda lõunapoolseid liikmesriike inimeste kinnipidamis- või lahkumiseelseteks keskusteks.

4.2.

Komiteel on heameel komisjoni ettepaneku kavatsuse üle täiustada rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise ning varjupaiga- ja tagasisaatmisotsuste ühtlustamise kooskõlastamist ja ühtset korda. Siiski avaldab ta kahetsust, et suletud kinnipidamiskeskuste rakendamise koordineerimiseks liikmesriikides, kuhu saabutakse esimesena, on tehtud rohkem ettepanekuid kui ühise varjupaigasüsteemi kohta, kehtestades esmase saabumise liikmesriikidele ainuüksi varjupaigataotlejate haldamise kohustuse. See loob üldmulje, et rakendatavad ettepanekud on adresseeritud lõunapoolsetele riikidele, ilma et määruses oleks mainitud piirimenetluste rakendamise ajal ümberpaigutamist.

4.3.

Peale selle avaldab komitee kahetsust, et ettepanekus ei ole tagasisaatmisprogrammide rakendamise võimalikke probleeme nõuetekohaselt määratletud, eelkõige seoses kolmandate riikide, päritolu- või transiidiriikide praktilise sooviga ELiga koostööd teha.

4.4.

Komitee rõhutab tungivat vajadust ulatuslikuma strateegia järele, mis põhineks süsteemil, mida iseloomustab tasakaalustatud ja jagatud vastutus ELi ja kolmandate riikide vaheliste rändevoogude juhtimise eest.

4.5.

Lisaks rõhutab komitee vajadust tagada lastega peredele piisav kaitse ja nõuab tungivalt, et komisjon pööraks erilist tähelepanu saatjata alaealistele, varjupaigahaldusmenetluste üldisele tõhususele, tegevusstandardite näitajatele ja parima tava näidete koostamisele (mille on avaldanud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet). Ei ole vastuvõetav, et last käsitatakse lapsena üksnes juhul, kui ta on alla 12aastane, mitte alla 18aastane, nagu on kehtestatud rahvusvahelises õiguses. ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni kohaselt loetakse lapseks iga alla 18aastast inimest.

4.6.

Hiljutistel konsulteerimistel tegid kodanikuühiskonna organisatsioonid ettepaneku vaadata läbi konkreetsed eeskirjad vastutuse kindlaksmääramise kohta ja kehtestada kohustuslik solidaarsusmehhanism, sealhulgas otsingu- ja päästeoperatsioonide tulemusena maabunud isikute suhtes. Vabaühendused pooldavad ka liikmesriikide ühist arusaama vastutusest ja kutsusid üles lisama läbivaadatud Dublini normidesse alalisema ümberpaigutamise mehhanismi (8) . Komitee küsib, kuidas saaks nõuetekohaselt toimivat liikmesriikide solidaarsusmehhanismi uue muudetud ettepaneku alusel reaalselt rakendada. Varjupaigataotluste menetlemise eest vastutava liikmesriigi määramise eeskirjad, mis on praegu sätestatud varjupaiga- ja rändehalduse määruses, tuleks sätestada varjupaigamenetluste määruses, mis annab Eurodac-süsteemi kaudu võimaluse menetleda taotlusi ka teistes liikmesriikides.

5.   Eurodac-süsteemi käsitleva uuesti sõnastatud määruse 2016. aasta ettepaneku muutmine

5.1.

Eurodac-süsteemi käsitleva uuesti sõnastatud määruse 2016. aasta ettepaneku muutmise eesmärk on luua seos konkreetsete isikute ja nende suhtes kohaldatavate menetluste vahel, et parandada ebaseadusliku rände kontrollimist ja ebaseadusliku liikumise avastamist.

5.2.

Eurodac-süsteemi põhieesmärk on tuvastada varjupaigataotlejad ning hõlbustada sõrmejälgede ja näokujutise andmete (biomeetria) abil tõendite esitamist, et aidata tuvastada ELile esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik.

5.3.

Komitee ei ole veendunud, et Eurodac-süsteemi (9) kasutamine on sobiv vahend ebaseadusliku rände vastu võitlemiseks ning et see aitab liikmesriikidel tõhusalt jälgida vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerumise (10) jaoks antavat abi.

5.4.

2016. aasta ettepaneku muutmise ettepanek tugineb kaasseadusandjate esialgsele kokkuleppele, täiendab nimetatud muudatusi ja on mõeldud selleks, et teha Eurodac-süsteemist Euroopa ühine andmebaas, mis toetaks ELi poliitikat varjupaigaküsimuste, ümberasustamise ja ebaseadusliku rände valdkonnas.

5.5.

Lisaks on ettepaneku eesmärk koguda täpsemaid ja täielikumaid andmeid, et anda teavet poliitikakujundamiseks ning seeläbi aidata rohkem kaasa ebaseadusliku rände kontrollile ja lubamatu liikumise avastamisele, kuna lisaks taotlustele loendatakse ka üksikuid taotlejaid. Komitee leiab siiski, et see keerukas süsteem peab rändajale tagama võimaluse taotleda varjupaika ka mõnes teises liikmesriigis, ilma et see üksnes piirduks liikmesriigiga, kuhu saabutakse esimesena.

5.6.

Eurodac-süsteemi eesmärk on ka leida kõnealuses valdkonnas kohased poliitikalahendused, võimaldades statistika koostamist erinevatest andmebaasidest pärit andmete põhjal.

5.7.

Komitee nõustub, et kolmandate riikide kodanikelt Eurodac-süsteemi jaoks sõrmejälgede võtmise ja isikute näokujutise jäädvustamise ühiseeskirju tuleb kohaldada kõigis liikmesriikides ühtemoodi.

5.8.

Komitee pooldab teabevahendi loomist, mis annaks Euroopa Liidule teavet selle kohta, kui palju kolmandate riikide kodanikke siseneb Euroopa Liitu ebaseaduslikult või pärast otsingu- ja päästeoperatsioone ning taotleb rahvusvahelist kaitset, sest see teave on hädavajalik jätkusuutliku ja faktipõhise poliitikakujundamise jaoks rände ja viisapoliitika valdkonnas.

5.9.

Eurodac-süsteemi teine eesmärk on pakkuda lisatoetust selliste varjupaigataotlejatega tegelevatele liikmesriikidele, kelle taotlus on mõnes teises liikmesriigis juba tagasi lükatud, märkides ära tagasilükatud taotlused, kuid liikmesriikide ametiasutustele tuleb anda õigus vaadata läbi teises liikmesriigis menetletud taotlus.

---

(1)  Riiki mittelubamise kontseptsioon on olemas nii Schengeni kui ka varjupaigaküsimusi käsitlevas liidu õigustikus (varjupaigamenetluste direktiivi artikkel 43).

(2)  ELT C 123, 9.4.2021, lk 15.

(3)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 58.

(4)  Miinimumnõuete määruse sätete kohaselt on pagulasseisundist/täiendavast kaitsest tulenevad õigused ja hüved seotud seisundi andnud liikmesriigiga.

(5)  Sellistest riikidest saabunud rändajate osakaal, mille heakskiidetud varjupaigataotluste määr on väiksem kui 25 %, on suurenenud 14 %-lt 2015. aastal 57 %-le 2018. aastal.

(6)  Kinnipidamist piirimenetluse ajal käsitletakse Euroopa Liidu Kohtu otsuse C-808/18 punkte 179 ja 183: „liikmesriikidel [on] nimelt lubatud pidada rahvusvahelise kaitse taotlejaid enne neile liikmesriigi territooriumile sisenemise õiguse andmist direktiivi 2013/33 artikli 2 punkti h tähenduses kinni vastavalt artiklis 43 sätestatud tingimustele ja selleks, et tagada artiklis 43 ette nähtud menetluste tõhusus“; „direktiivi 2013/32 artikli 43 lõikest 1 [tuleneb], et sellel sättel põhinev kinnipidamine on põhjendatud üksnes selleks, et võimaldada asjaomasel liikmesriigil enne rahvusvahelise kaitse taotleja territooriumile sisenemise õiguse tunnustamist analüüsida, kas tema taotlus ei ole […] vastuvõetamatu, või kas taotlust ei tuleks jätta põhjendamatuse tõttu rahuldamata“.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).

(8)  Euroopa Poliitikauuringute Keskuse projektiaruanne „Search and rescue, disembarkation and relocation arrangements in the Mediterranean. Sailing Away from Responsibility?“ („Otsingu-, pääste-, maaletuleku- ja ümberpaigutamiskord Vahemerel. Purjetame vastutusest eemale?“), juuni 2019.

(9)  See parandab liikmesriikide järelevalvesuutlikkust selles valdkonnas ning ennetab soodsaima toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise valimist, kuna liikmesriikidel on sellele teabele kohene juurdepääs ja ühes liikmesriigis abi saanud isik peab hoiduma teise liikmesriiki kolimisest, et saada muud liiki või paremat abi. Praegu ei ole liikmesriikidel ühist andmebaasi ega muud viisi, et teha kindlaks, kas tagasipöörduja on juba saanud tagasipöördumise ja taasintegreerimise toetust. See teave on oluline, et võidelda väärkasutuse ja topelttoetuste saamise vastu.

(10)  Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem võimaldab liikmesriikidel tuvastada kolmandate riikide kodanikke, kes on viibinud riigis ebaseaduslikult, kuigi nad on sisenenud ELi seaduslikult. Siiski puudub taoline süsteem selliste ELis viibivate kolmandate riikide kodanike tuvastamiseks, kes on ELi sisenenud ebaseaduslikult üle välispiiri. Olemasolev Eurodac-süsteem on taolise teabe jaoks ideaalne andmebaas, kuna see juba sisaldab selliseid andmeid. Praegu on selliste andmete kogumise eesmärk üksnes aidata määrata kindlaks liikmesriik, kes vastutab varjupaigataotluse läbivaatamise eest. Ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja ebaseaduslikult üle välispiiri Euroopa Liitu sisenenud isikute tuvastamine aitab liikmesriikidel eelkõige väljastada kolmanda riigi kodanikule uued dokumendid isiku tagasisaatmiseks.