Sellise muudetud koonddokumendi avaldamine, mida on muudetud pärast väikese muudatuse heakskiitmist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

(2019/C 384/08)

Euroopa Komisjon on kõnealuse väikese muudatuse heaks kiitnud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (1) artikli 6 lõike 2 kolmanda lõiguga.

Väikese muudatuse heakskiitmise taotlusega saab tutvuda Euroopa Komisjoni andmebaasis DOOR.

KOONDDOKUMENT

„WEST COUNTRY BEEF“

ELi nr: PGI-GB-0668-AM02 – 1.8.2018

KPN ( ) KGT (x)

1.   Nimetus(ed)

„West Country Beef“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Ühendkuningriik

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.1. Värske liha (ja rups)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „West Country Beef“ tähistatakse veiste rümpi, poolrümpi ja jaotustükke, mis on saadud veistelt, kes on sündinud ja kasvanud Inglismaa West Country piirkonnas ja tapetud ühingu Meat South West standardi või samaväärse standardi kohaselt Inglismaa West Country piirkonna heakskiidetud tapamajades või väljaspool kõnealust piirkonda. Kõnealuseid tapamajasid peab kontrollima sõltumatu inspektor, et tagada toote täielik jälgitavus ja ehtsus. Lihatootjate ühing Meat South West annab tapamajadele loa toote „West Country Beef“ käitlemiseks.

Loomade ohutuse tagamiseks kasvatatakse neid vastavalt kokkulepitud rangetele loomakasvatuse ja loomade heaolu standarditele.

Tootmine peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:

—	Inglismaa West Country piirkonnas sündinud, kasvatatud ja tapaküpseks saanud loomad

—	koresöödaga söötmine

—	kooskõla kõigi kehtivate õigusaktidega

—	kõigi asjakohaste tegevusjuhiste valdamine ja teadlikkus nende kohta

—	kariloomade tervise ja heaolu tagamine viie vabaduse põhimõttel

—	täieliku jälgitavuse süsteemide olemasolu tagamine

—	pädevate karjakute ja koolitatud personali poolse kariloomade pidamise tagamine

—	loomade ohutuse ja heaolu tagamine vedamise ja turustamise ajal ning enne tapmist

—	toote ehtsuse tagamiseks tapmine heakskiidetud ja litsentsitud ning täieliku jälgitavusega käitluskohas.

Sõltumatud inspektorid kontrollivad põllumajandusettevõtteid ja töötlemiskäitisi, täites seejuures kindlaksmääratud kontrolliprotokolli.

Toote „West Country Beef“ tootmiskava nõuete täitmiseks peavad tootjad kontrollimise ajal tõendama, et kariloomad on sündinud, kasvanud ja tapaküpseks saanud Inglismaa West Country piirkonnas. Tootjatelt nõutakse söödaregistrit tõenditega selle kohta, et kariloomi on söödetud söödaga, mis koosneb vähemalt 70 % ulatuses koresöödast. Tootmiskava kohaselt on nõutav vähemalt kuuekuulise karjamaal pidamisega ekstensiivne loomakasvatussüsteem.

Võrreldes veistega, keda on söödetud kontsentreeritud söödaga, paranevad heintaimi sisaldava erilise söödaga söödetud veiste lihaskoe keemiline koostis (vt allpool tabel 1) ja ka liha organoleptilised omadused.

Tabel 1

Veise seljatüki lihase rasvhapete koostis (mg/100 g lihaskude) ja E-vitamiini sisaldus (mg/kg)

	Kontsentraadid	Silo	Heintaimed
18:2 (2)	210	87	76
18:3 (3)	8,1	48,7	35,6
EPA (4)	2,6	19,7	19,2
DHA (5)	0,5	5,1	2,8
18:2 / 18:3	27,2	1,8	2,1
E-vitamiin	1,4	3,3	4,2

Selle tulemuseks on ühtlasemalt maitsev liha, mille söömine tagab suurepärase toiduelamuse. Lihasesisese rasvkoega naturaalselt marmorjas liha on meeldiva maitsega ja mahlakas. Rasva värvus võib olla valge kuni kollane, kuid erilise sööda manustamine soodustab kreemika värvuse kujunemist. Liha värvus varieerub roosast tumepunaseni, mis on laagerdunud liha puhul tumedam punane.

Tapaküpsed on vähemalt 60 päeva vanused veised. Enamus veistest saab tapaküpseks loomulikult – vanus või kaal erineb tõuerinevuste tõttu (ideaalne tapaküpsuse kaal on tapakaal 200–500 kg).

Liha hoitakse vähemalt 10 päeva külmutusseadmete temperatuuril; seda protsessi nimetatakse pärast surmamist algavaks laagerdumiseks. Liha laagerdumise ajal hakkavad looduslikud ensüümid liha struktuurset sidekudet lagundama ning seeläbi muutub liha pehmemaks ja paranevad selle maitseomadused. Traditsiooniliselt aeglaselt küpsetatavate jaotustükkide (rinnatükk ja eeskoot) jaoks ei ole minimaalset laagerdumisaega ette nähtud. Laagerdumisaega võib lühendada, kasutades kõrgepinge elektrilist stimulatsiooni, mille abil väheneb külmakangestuse oht, või rümba puusaluudest riputamist, mis muudab liha pehmemaks. Temperatuuri, protsesside ja aegade kohta peetakse arvestust, et tagada rümpade õige jahutamine ja laagerdamine.

Optimaalsete maitseomaduste tagamiseks kasutatav EUROP-liigitamissüsteemil põhinev rümpade liigitamise spetsifikatsioon on järgmine:

O või paremasse lihakusklassi liigitatud rümbad, mille rasvasus on 2–4H.

Pärast loomade tapmist turustatakse toodet „West Country Beef“ mitmel järgmisel kujul:

—	kogu rümp, välja arvatud söögiks kõlbmatu rups, nahk, pea ja jalad;

—	kogu poolrümp: piki selgroogu rümba poolitamisel saadud osa;

—	tagaveerand/esiveerand: eestpoolt arvestades 10. ja 11. ribi vahel (või muul sarnasel viisil kokkuleppe alusel) poolitatud terve poolrümp;

—	jaotustükid: toodetud rümpade/poolrümpade jaotamisel väiksemateks, tunnustatud osadeks (klientide eelistustega arvestamiseks). Need jaotustükid võivad olla kondiga või kondita ning kaitsepakendis;

—	enne liigitamist töödeldud söödav rups.

Veiseliha „West Country Beef“ võib müüa värskena (jahutatult) või külmutatult.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Võõrutuse ja tapaküpseks saamise ajal võib kariloomadele anda täiendsööta. Põllumajandustootja registreerib sel juhul sööda koostisosade ja ostu üksikasjad ning neid kontrollivad kindlustusinspektorid. Loomade lisasöötmise aja kindlaksmääramisel võetakse arvesse selliseid tegureid nagu loomade heaolu ja turustamine.

Täiendsööda ülemmäär on 30 %, milles koresööt moodustab 70 %. Täiendsööta antakse vastavalt vajadusele näiteks talvekuudel või võõrutuse ja tapaküpseks saamise ajal.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Loomade ohutuse tagamiseks kasvatatakse neid vastavalt kokkulepitud rangetele loomakasvatuse ja loomade heaolu standarditele.

Tootmine peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:

—	Inglismaa West Country piirkonnas sündinud, kasvatatud ja tapaküpseks saanud loomad;

—	koresöödaga söötmine;

—	kooskõla kõigi kehtivate õigusaktidega; kõigi asjakohaste tegevusjuhiste valdamine ja teadlikkus nende kohta;

—	kariloomade tervise ja heaolu tagamine viie vabaduse põhimõttel;

—	täieliku jälgitavuse süsteemide olemasolu tagamine;

—	pädevate karjakute ja koolitatud personali poolse kariloomade pidamise tagamine;

—	loomade ohutuse ja heaolu tagamine vedamise ja turustamise ajal ning enne tapmist;

—	toote ehtsuse tagamiseks tapmine heakskiidetud ja litsentsitud ning täieliku jälgitavusega käitluskohas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafilise piirkonna moodustavad kuus maakonda: Cornwall, Devon, Dorset, Gloucestershire, Somerset ja Wiltshire, mis koos on Inglismaa West Country piirkond.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Geograafilise piirkonna eripära

Toote „West Country Beef“ ja geograafilise piirkonna vaheline seos põhineb toote kvaliteedil ja muudel omadustel.

Inglismaa West Country piirkonda võib kirjeldada kui rohumaaga kaetud poolsaart. Vahetegemine rohumaa ja põllukultuuride kasvatamise vahel on osaliselt tingitud piirkonnas esinevatest eri mullatüüpidest. Inglismaa West Country piirkonna muldadest suure osa moodustavad glei- ja pruunmullad, millel rohi kasvab küll jõudsalt, kuid mis ei ole just ideaalsed põllukultuuride kasvatamiseks. Põllukultuuride kasvatuspiirkonnas on valdavalt savi- ja liivmullad, mida saab hõlpsamini kuivendada. Lisaks sellele on Inglismaa West Country piirkonnas Ühendkuningriigi kõrgeim keskmine ning kõrgeim miinimum- ja maksimumtemperatuur.

West Country piirkond on Inglismaa suurim ja kõige põllumajanduslikum piirkond. Sealne keskkond on Ühendkuningriigis üks rikkalikumaid. Selle piirkonna põllumajandusettevõtetes toodetakse hinnanguliselt 24 % Inglismaa veiselihast ning 21 % lambalihast. Karjakasvatus on aidanud piirkonna maastikku ja looduspärandit kujundada ja säilitada. Tänu suurele loomkoormusele on arenenud ulatuslik lihatöötlemissektor, kus luuakse kõnealuses piirkonnas äärmiselt vajalikke töökohti.

Inglismaa West Country piirkonna kõrged ja mõõdukad temperatuurid, ühtlaselt jaotunud sademete hulk kogu aasta jooksul ja sügav niiskust säilitav pinnas tähendab seda, et heina saab teha ja söödakultuure koristada ning loomasöödana kasutada peaaegu aasta ringi. Suures osas sellest piirkonnast kasvab rohi rohkem kui 300 päeva aastas. See aastaringselt toimuv tootmine on West Country piirkonnas normiks ja ühtlasi selgituseks, miks loomakasvatus on ülekaalus. Lisaks sellele asub rohkem kui 25 % West Country piirkonna rohumaast kas rahvusparkides või looduskaunites kohtades ja piirkonnas on üle 57 % Ühendkuningriigi lillerikastest rohumaadest. Bristoli ülikooli teadusuuringutest nähtub, et rohumaadel kasvanud veiste liha maitse on intensiivsem ja tarbijate poolt kõrgemalt hinnatud kui kontsentreeritud sööta saanud veiste liha.

Toote eripära

Inglismaa West Country piirkonna karjakasvatus põhineb olulisel määral värskel ja säilisheinal. Söödaks kasutatud heinaga tagatakse veiseliha iseloomulik hea kvaliteet ja toiteväärtus (rasvhapete koostis, E-vitamiini sisaldus ja organoleptilised omadused). Eespool nimetatud mõju nähtub selgelt teaduslikest katsetest. Katsetest ilmnes erinevus kontsentreeritud söödaga ja heinaga söödetud veiste liha rasvhappekoostise vahel (tabel 1). Rohusiloga söödetud veiste lihase rasvasisaldus oli suurem ja rasvhapete profiil oli üsna erinev. Kontsentreeritud söödaga söödetud veiste lihaskoes oli suurem oomega-6 rasvhapete perekonda kuuluva linoolhappe ja selle produkti arahhidoonhappe sisaldus; rohusilo ja värske rohuga söödetud veiste lihaskoes aga oli suurem oomega-3 rasvhapete perekonda kuuluva linoleenhappe ja selle produktide eikosapentaeenhappe ja dokosaheksaeenhappe sisaldus. Kontsentreeritud sööta saanud veiste puhul oli oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete suhe palju suurem. Inimtoidus on kõnealune suhe soovitatavalt kuni 4. Sellist näitajat on lihtne saavutada rohuga söödetud, kuid mitte kontsentreeritud söödaga söödetud veiste liha puhul. Lihtne suhe, mis eristab rohuga söödetud veiste liha kontsentreeritud söödaga söödetud veiste lihast, on 18:2/18:3; tabelis 1 on see rohtu saanud veiste liha puhul ligikaudu 2 ja kontsentreeritud sööta saanud veiste liha puhul ligikaudu 27.

Värske rohi või rohusilo on α-linoleenhappe allikas, mis võib loomas muunduda pika ahelaga n-3 (oomega-3) polüküllastumata rasvhapeteks, mis on väärtuslikud toitained inimtoidus. Heintaimed sisaldavad ka E-vitamiini; rohuga söödetud veiste lihas on nii oomega-3 rasvhapete kui ka E-vitamiini sisaldus suurem. Need toitained mõjutavad ka liha maitseomadusi.

Niisiis on tõestatud, et veiste söötmine rohu ja rohusiloga tingib lihaskoes eripärase rasvhapete profiili, mis erineb kontsentreeritud söödaga söödetud veiste lihaskoe rasvhapete profiilist. Heintaimedega söödetud veiste lihaskoes on ligikaudu 1,0 % linoleenhapet, 0,5 % eikosapentaeenhapet ja 0,1 % dokosaheksaeenhapet. Sellised on rasvhapete protsendimäärad, mille alusel rasvhappekoostist sageli kirjeldatakse. Kõigil kõnealustel näitajatel on tootele „West Country Beef“ kasulik mõju. Rohus leiduv E-vitamiin satub söödaga veiste lihas- ja rasvkoe sisse. Rohusiloga söödetud härgade lihaskoes oli E-vitamiini sisaldus vähemalt kaks korda suurem kui vastav näitaja kontsentreeritud söödaga söödetud veiste puhul (tabel 1). Sel põhjusel säilib külmlettides liha helepunane värvus kaks päeva kauem.

Briti uuringute põhjal järeldati, et heintaimedega söödetud veiste liha maitse on parem kui kontsentreeritud söödaga söödetud veiste lihal. Rohuga söödetud veiste lihale anti maitse eest kõrgem hinne kui kontsentreeritud söödaga söödetud veiste lihale. Kontsentreeritud söödaga söödetud veiste lihale anti suurim punktisumma ebatavalise maigu eest.

Ühingu Meat South West tellimusel koostatud sõltumatust aruandest, millest on võetud eespool nimetatud järeldused, nähtub kokkuvõtlikult, et toote „West Country Beef“ iseloomulikud omadused on oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete väike suhe ning E-vitamiini suur sisaldus.

—	Suhe 18: 2/18: 3 on väiksem kui 4

—	Seljatüki lihaskoe E-vitamiini sisaldus > 3,0 mg/kg

Inglismaa West Country piirkonna kliimast, topograafiast, geoloogiast ja sellest tulenevast jõudsast rohukasvust on tingitud selles piirkonnas kasvatatud veiste ning järelikult ka nende liha eriomadused. Suur osa piirkonna põllumajandusmaast on rohumaa, mis sobib ideaalselt loomakasvatuseks ja millelt saadud rohtu saab kasutada täiendsöödana.

Kindlatest ja objektiivsetest teaduslikest tõenditest nähtub, et Inglismaa West Country piirkonnas toodetud ja töödeldud veiselihal on omadused, mis on oma olemuselt seotud geograafilise piirkonnaga, kuna siin saavad loomad söödaks rohkem rohtu, mille tulemuseks on suurem polüküllastamata rasvhapete kontsentratsioon ja E-vitamiini sisaldus lihaskoes.

Rohu kasvu mõjutavad mulla liik, temperatuur, sademed ja päikesepaiste. Veel üks oluline tegur on topograafia, kuna kõrguse suurenedes rohu kasv väheneb. Tänu Inglismaa West Country piirkonna soodsale kliimale on selles piirkonnas nende päevade arv, mil rohi jõudsalt kasvab, palju suurem kui muudes piirkondades. Inglismaa West Country piirkonna kõigis osades kasvab rohi rohkem kui 220 päeva, mõnes osas isegi rohkem kui 300 päeva jooksul aastas, mida ei esine Ühendkuningriigi muudes piirkondades. Selle tulemusena saavad Inglismaa West Country piirkonnas kasvavad veised rohkem rohtu ja rohutooteid kui veised enamikus Ühendkuningriigi muudes osades või mujal ELis.

Need näitajad on saavutatud selliste veiste liha puhul, kes on sündinud, kasvanud ja tapaküpseks saanud Inglismaa West Country piirkonnas, kus loomadel on juurdepääs värskele rohule kauem kui teistes piirkondades, sest seal on soe ja niiske kliima ning veisekasvatus põhineb ekstensiivsel rohutootmisel. Inglismaa West Country piirkond saab kliimamuutusest tulevikus tõenäoliselt isegi rohkem kasu kui praegu.

Ühingu Meat South West hinnangu kohaselt on Inglismaa West Country piirkonna punase liha tootmissektori kogupanus majandusse aasta kohta 3 miljardit naelsterlingit ja 28 000 töökohta. Loomakasvatusega jätkamine on väga oluline piirkonna keskkonna ja looduspärandi kaitse seisukohalt. Toote „West Country Beef“ iseloomulikud omadused tulenevad Inglismaa West Country piirkonna keskkonnast, kus kasvavad veised, kellelt saadud liha kasutatakse kõnealuse toote toorainena.

Piirkonnas enim levinud veisetõud on ajalooliselt olnud South Devon ja Ruby Red. Paljud omamaised ja mandrilt sissetoodud veisetõud sobivad samuti hästi piirkonna maastikku ning kasvavad jõudsalt sealsetel rohumaadel. Seega saab toodet „West Country Beef“ toota igat tõugu veiste lihast. Maastiku mitmekesisus võimaldab piirkonna piirides eritasandilise loomakasvatussektori olemasolu. Exmoori, Dartmoori ja Bodmin Moori mäestikupiirkonnad sobivad hästi traditsiooniliste veisekarjade kasvatamise ja suvise karjatamise aladeks ning tasandike rohumaad ja rannikualad, kus rohi kasvab suurema osa aastast, on ideaalsed karjamaad, millel toitudes saavad loomad tapaküpseks.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/762878/west-country-beef-pgi-spec.pdf

---

(1)  ELT L 179, 19.6.2014, lk 17.

(2)  Linoolhape.

(3)  Linoleenhape.

(4)  Eikosapentaeenhape.

(5)  Dokosaheksaeenhape.