EUROOPA KOMISJON

Brüssel,31.10.2019

COM(2019) 580 final

2019/0253(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1306/2013 seoses 2021. eelarveaastast kohaldatava finantsdistsipliiniga ja määrust (EL) nr 1307/2013 seoses sammastevahelise paindlikkusega 2020. kalendriaastal

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

·Finantsdistsipliinist tuleneva kohandamise määra kindlaksmääramisel kasutatava viite ajakohastamine

·Maaelu arengu vahendite otsetoetuste vahenditesse ümberpaigutamisest teatamise aluse muutmine

·Vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetust käsitlevate otsuste läbivaatamise võimalus

2019/0253 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1306/2013 seoses 2021. eelarveaastast kohaldatava finantsdistsipliiniga ja määrust (EL) nr 1307/2013 seoses sammastevahelise paindlikkusega 2020. kalendriaastal

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 1 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 2 ,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 3 artiklis 16 on sätestatud, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) kulude iga-aastane ülemmäär koosneb maksimumsummadest, mis on selle jaoks kindlaks määratud määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 4 . Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 26 määratakse vajaduse korral kindlaks finantsdistsipliinist tulenev kohandamise määr, tagamaks, et ei ületataks turuga seotud kulude ja otsetoetuste rahastamise aastaseid ülemmäärasid, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 aastateks 2014–2020. Määrusega (EL) nr 1311/2013 ei ole ette nähtud 2020. aastale järgnevate eelarveaastate ülemmäärasid. Selleks et tagada, et turuga seotud kulude ja otsetoetuste rahastamise ülemmäära järgitaks ka 2020. aastale järgnevatel eelarveaastatel, tuleb määruse (EL) nr 1306/2013 artiklites 16 ja 26 kõnealuste eelarveaastate puhul viidata EAGFi raames ettenähtud summadele, mis on kehtestatud määruses, mille võtab vastu nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 312 lõikele 2 aastateks 2021–2027.

(2)Kahe samba vahelise paindlikkuse puhul on tegemist võimalusega paigutada rahalisi vahendeid ümber otsetoetuste ja maaelu arengu programmide vahel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 5 artikli 14 alusel võivad liikmesriigid kasutada seda paindlikkust kalendriaastatel 2014–2019. Selleks et tagada, et liikmesriikidel oleks võimalik säilitada oma strateegia, pikendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/288 6 sammastevahelist paindlikkust 2020. kalendriaastani, st 2021. eelarveaastani. Määruse (EL) nr 1307/2013 artikliga 14 on praegu ette nähtud maaelu arengu vahendite ülekandmine otsetoetuste vahenditesse protsendina summast, mis on eraldatud EAFRDst 2021. eelarveaastal rahastatavaks toetuseks liidu õigusaktidega, mis võetakse vastu pärast seda, kui nõukogu on ELi toimimise lepingu artikli 312 lõike 2 kohaselt asjaomase määruse vastu võtnud. Kuna asjakohaseid liidu õigusakte ei võeta vastu ajaks, mil liikmesriigid peavad teatama otsusest vahendeid üle kanda, on asjakohane näha ette võimalus jätkata kõnealuse paindlikkuse kohaldamist ja kehtestada maksimaalne ülekantav summa. Maksimaalne absoluutsumma iga liikmesriigi kohta arvutatakse määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõikes 2 sätestatud maksimumprotsendimäärade alusel, mida kohaldatakse maaelu arengu sekkumisliikide toetamiseks eraldatavate summade suhtes vastavalt ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 7 .

(3)Vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 53 lõikele 6 võivad liikmesriigid 1. augustiks 2019 vaadata läbi oma selliste otsetoetuste riikliku ülemmäära protsendi, mille nad eraldavad vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse jaoks, ning alates 2020. aastast kohaldatavad üksikasjalikud toetusotsused. Liikmesriigid teatavad oma otsusest paigutada otsetoetuste vahendeid ümber maaelu arengu vahenditesse, kui nad on sellise otsuse teinud, alles 31. detsembriks 2019 ning otsusest paigutada maaelu arengu vahendeid ümber otsetoetuste vahenditesse varsti pärast seda. Selline otsus mõjutab aga nende 2020. kalendriaasta otsetoetuste riiklikku ülemmäära. Selleks et säilitada kooskõla üksikasjalike toetusotsuste ja vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse eelarve ülemmäära vahel, on asjakohane lubada liikmesriikidel vaadata läbi vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse jaoks ettenähtud protsendimäär ja üksikasjalikud toetusotsused sellises ulatuses, mis on vajalik, et kohandada neid otsusega sammastevahelise paindlikkuse kohta. Sellest tulenevalt peaks asjaomane teatamise tähtaeg olema samuti varsti pärast 31. detsembrit 2019. Kuna kõnealune läbivaatamine toimub vaid ulatuses, mis on liikmesriikidele vajalik kohandamiseks oma otsusega sammastevahelise paindlikkuse kohta, peaksid liikmesriigid oma teatises selgitama seost läbivaatamise ja nimetatud otsuse vahel.

(4)Seepärast tuleks määruseid (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1307/2013 vastavalt muuta.

(5)Selleks et käesolevas määruses sätestatud muudatusi oleks võimalik kohaldada niipea kui võimalik, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1306/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1306/2013 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. EAGFi kulude iga-aastane ülemmäär koosneb maksimumsummadest, mis on selle jaoks kindlaks määratud määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 312 lõike 2 alusel aastateks 2021–2027 vastu võetud määrusega.“

(2)Artikli 26 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Selle tagamiseks, et ei ületataks turuga seotud kulude ja otsetoetuste rahastamiseks kasutatavaid aastaseid ülemmäärasid, millele on osutatud artiklis 16, määratakse kindlaks otsetoetuste kohandamise määr („kohandamise määr“), kui asjaomase eelarveaasta vaheülemmäära raames rahastatavate meetmete prognoosid osutavad kohaldatava aastase ülemmäära ületamisele.“

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 1307/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1307/2013 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 14 lõike 2 kuues lõik asendatakse järgmisega:

„Hiljemalt [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus: seitse päeva pärast käesoleva määruse jõustumist] võivad liikmesriigid otsustada teha 2020. kalendriaastal otsetoetusteks kättesaadavaks summa, mis ei ületa VIa lisas sätestatud summat. Otsuse tulemusel ei saa vastavat summat enam kasutada EAFRDst 2021. aastal rahastatava toetuse jaoks. Sellest otsusest teatatakse komisjonile hiljemalt [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus: seitse päeva pärast käesoleva määruse jõustumist] ja selles määratakse kindlaks ümber paigutatav summa.“

(2)Artikli 53 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Liikmesriigid võivad iga aasta 1. augustiks vaadata oma käesoleva peatüki kohase otsuse läbi.

Hiljemalt [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus: seitse päeva pärast käesoleva määruse jõustumist] võivad liikmesriigid käesoleva peatüki kohase otsuse samuti läbi vaadata ulatuses, mis on vajalik, et kohandada seda artikli 14 kohaselt tehtud otsusega sammastevahelise paindlikkuse kohta 2020. kalendriaastal.

Esimese ja teise lõigu kohase läbivaatamise käigus võivad liikmesriigid teha alates järgnevast aastast jõustuva otsuse:

(a)jätta samaks, suurendada või vähendada lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt kindlaks määratud protsendimäära kõnealustes lõigetes sätestatud piirides, kui see on asjakohane, või jätta samaks või vähendada lõike 4 kohaselt kindlaks määratud protsendimäära;

(b)muuta toetuse andmise tingimusi;

(c)lõpetada käesoleva peatüki kohase toetuse andmine.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast esimese ja teise lõigu kohasest läbivaatamisest tulenevast otsusest kõnealustes lõikudes osutatud vastavateks kuupäevadeks. Teates teise lõigu kohasest läbivaatamisest tuleneva otsuse kohta selgitatakse, kuidas on seotud läbivaatamine ja otsus, mis on tehtud sammastevahelise paindlikkuse kohta 2020. kalendriaastal kooskõlas artikliga 14.“

(3)Lisatakse VIa lisa, mille tekst on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb:

◻ uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 8  

⌧ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.4.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

⌧ Piiratud kestusega

–⌧    hõlmab ajavahemikku 1.1.2021–31.12.2021

–⌧    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub 2021. aastal (otsetoetustele 2022. aastal) ning maksete assigneeringutele 2021. aastal ja pärast seda.

◻ Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA, millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 9

◻ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

⌧ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Üleminekut käsitlevas ettepanekus sisalduvad summad on kooskõlas ajavahemikku 2021–2027 hõlmavat mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva ettepaneku (COM(2018) 322 final/2) rubriigis 3 ÜPP jaoks asjaomaste eelarveaastate kohta esitatud summadega.

Seetõttu kohandatakse EAGFist rahastatavate turuga seotud kulude puhul määruse (EL) nr 1308/2013 kohaseid eraldisi vastavalt tasemele, mis on samade sektorite jaoks 2021. eelarveaastaks ette nähtud ÜPP strateegiakavade toetamist käsitleva ettepanekuga (COM(2018) 392 final). Ka äärepoolseimatele piirkondadele ja Egeuse mere saartele määrustega (EL) nr 228/2013 ja (EL) nr 229/2013 ette nähtud eraldisi kohandatakse vastavalt 2021. aastaks juba ette nähtud tasemele (vt COM(2018) 394 final).

2021. kalendriaastaks kavandatud otsetoetuste eraldised, mida rahastatakse 2022. eelarveaastal, on võrdsed 2021. kalendriaastaks otsetoetuste sekkumisliikide jaoks ettepanekus COM(2018) 392 final kavandatud eraldistega.

Maaelu arengu järjepidevuse tagamiseks nähakse ettepanekuga 2021. aastaks ette lisaeraldised. Need võrduvad summadega, mis kavandati maaelu arengu sekkumisliikide jaoks samaks aastaks ettepanekus COM(2018) 392 final. Juhul kui liikmesriigid otsustavad oma 2014.–2020. aasta maaelu arengu programme mitte pikendada, tuleb 2021. aasta kasutamata eraldised jaotada ümber ÜPP strateegiakava 2022.–2025. aasta eraldiste jaoks.

Tehakse ettepanek säilitada üleminekuperioodil põllumajandussektori kriisireserv, millele on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 25 ja mis on loodud ajavahemikuks 2014–2020.

Kokkuvõttes puudub käesoleval ettepanekul ajavahemikul 2021–2027 finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele, võrreldes sellega, mida on kavandatud ja kirjeldatud ÜPPd 2020. aasta järgsel perioodil käsitlevale komisjoni ettepanekule (COM(2018) 392 final) lisatud finantsselgituses. Hinnangulist võimalikku mõju maksete assigneeringutele on selgitatud allpool, kuid see sõltub liikmesriikide otsusest 2014.–2020. aasta maaelu arengu programmide pikendamise kohta.

Allpool esitatud finantsmõju näitab hinnangulisi muutusi võrreldes mõjuga, mis on esitatud ÜPPd 2020. aasta järgsel perioodil käsitlevale komisjoni ettepanekule (COM(2018) 392 final) lisatud finantsselgituses.

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ettepanek ei mõjuta EAGFi kogukulusid, võrreldes ÜPPd 2020. aasta järgsel perioodil käsitlevale komisjoni ettepanekule (COM(2018) 392 final) lisatud finantsselgituses kirjeldatud prognoosidega. Üleminekut käsitlevas ettepanekus, mis tagab määruse (EL) nr 1308/2013 kohaste sektoripõhiste (st puu ja köögivili, oliiviõli, mesindus, vein ja humalad) toetusprogrammide järjepidevuse kuni nende programmide integreerimiseni ÜPP kavasse, eeldatakse, et ÜPP kava raames sektoripõhiste sekkumisliikide puhul prognoositud kulukohustused jäävad turuga seotud kuludena üleminekuperioodil ÜPP kavast välja. Sama kehtib otsetoetuste puhul – ÜPP kavaga ette nähtud kulukohustused jäävad otsetoetustena üleminekuperioodil ÜPP kavast välja. Need muudatused ja üleminekuperioodil säilitatava kriisireservi rahastamine ei mõjuta iga aasta ja kogu perioodi üldisi kulukohustusi ning on seetõttu kooskõlas komisjoni ettepanekuga, milles käsitletakse EAGFi vaheülemmäära aastateks 2021–2027.

Ettepanek ei mõjuta EAFRD kulukohustuste assigneeringuid kõnealusel perioodil. Liikmesriikide otsus 2014.–2020. aasta maaelu arengu programmide pikendamise kohta mõjutab kulukohustuste ajastust, sest juhul, kui liikmesriigid pikendamist ei taotle, kantakse EAFRD 2021. aasta eraldised üle EAFRD 2022.–2025. aasta eraldistesse.

Praegu ei ole kogumõju maksete assigneeringute ajastusele võimalik arvuliselt kindlaks määrata, kuna see sõltub liikmesriikide otsustest, mis võivad maksete rakendamist kas edasi lükata või kiirendada, võrreldes ÜPPd 2020. aasta järgsel perioodil käsitlevale komisjoni ettepanekule (COM(2018) 392 final) lisatud finantsselgituses esitatud ajastusega: eeldatakse, et 2014.–2020. aasta maaelu arengu programmide pikendamine kiirendab asjaomaste liikmesriikide/programmide maksete ajakava, samas kui 2021. aastal kasutamata jäänud vahendite ümberpaigutamine 2022.–2025. aasta assigneeringutesse lükkab maksed edasi. Kokkuvõttes jäävad maksete assigneeringud kõnealusel perioodil samaks.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Ettepanekuga ei muudeta 2020. aasta järgset perioodi käsitlevale komisjoni ettepanekule (vt COM(2018) 392 final) lisatud finantsselgituses prognoositud mõju.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personalikulude ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.2.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Ettepanekuga ei muudeta 2020. aasta järgset perioodi käsitlevale komisjoni ettepanekule (vt COM(2018) 392 final) lisatud finantsselgituses esitatud hinnangulisi vajadusi.

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–⌧    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–◻    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu ◻    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)

(1)    ELT C , , lk .

(2)    ELT C , , lk .

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(4)    Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. veebruari 2019. aasta määrus (EL) 2019/288, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 aastate 2019 ja 2020 kohta antavate otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste teatavate reeglite osas (ELT L 53, 22.2.2019, lk 14).

(7)    COM(2018) 392.

(8)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(9)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(10)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(11)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(12)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(13)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(14)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(15)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(16)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, s.t brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

(17)    Mõju tuludele ei ole praegu võimalik kindlaks määrata. Esialgne hinnang koostatakse 2021. aasta eelarveprojekti raames.