EUROOPA KOMISJON

Brüssel,4.10.2019

COM(2019) 442 final

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta
(Belgia taotlus – EGF/2019/001 BE/Carrefour)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

1.Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (edaspidi „EGF“) rahalise toetuse saamise suhtes kohaldatavad eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 1 (edaspidi „EGFi määrus“).

2.Belgia ametiasutused esitasid 20. juunil 2019 taotluse EGF/2019/001 BE/Carrefour, et saada EGFist rahalist toetust seoses ettevõttes Carrefour Belgique SA toimunud koondamistega 2 Belgias.

3.Pärast taotluse hindamist otsustas komisjon kooskõlas EGFi määruse kõikide kohaldatavate sätetega, et EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE

TAOTLUSE HINDAMINE

Menetlus

4.Belgia ametiasutused esitasid taotluse EGF/2019/001 BE/Carrefour 20. juunil 2018, s.t 12 nädala jooksul alates EGFi määruse artiklis 4 sätestatud sekkumiskriteeriumide täitmise kuupäevast. Komisjon kinnitas taotluse kättesaamist samal päeval ja palus Belgia ametiasutustelt lisateavet 4. juulil 2018. Lisateave esitati kuue nädala jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast. Täieliku taotluse saamisest alates arvestatav 12 nädala pikkune tähtaeg, mille jooksul komisjon peaks hindama taotluse vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele, lõpeb 7. novembril 2019.

Taotluse rahastamiskõlblikkus

Asjaomased ettevõtjad ja toetusesaajad

5.Taotlus puudutab ettevõtja Carrefour Belgique SA juures koondatud 751 töötajat. Ettevõtja tegutseb NACE Revision 2 osasse 47 („Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad“) kuuluvas majandussektoris. Ettevõtja Carrefour Belgique SA juures toimunud koondamised puudutavad kogu Belgiat.

Sekkumiskriteeriumid

6.Belgia ametiasutused esitasid taotluse EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohaste sekkumiskriteeriumide alusel, milles on seatud tingimuseks, et vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul on liikmesriigi ettevõtja koondanud vähemalt 500 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kelle on koondanud nimetatud ettevõtja tarnijad või tootmisahela järgmise etapi tootjad, ja/või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on oma tegevuse lõpetanud.

7.Neljakuuline vaatlusperiood kestis 30. novembrist 2018 kuni 30. märtsini 2019. Vaatlusperioodil koondas ettevõtja Carrefour Belgique SA 751 töötajat.

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arvutamine

8.Kõik vaatlusperioodil toimunud 751 koondamist on arvestatud alates töölepingu tegeliku lõpetamise või selle kehtivuse lõppemise kuupäevast.

Rahastamisnõuetele vastavad toetusesaajad

9.Lisaks juba osutatud töötajatele kuuluvad rahastamise nõuetele vastavate toetusesaajate hulka 268 töötajat, kes koondati enne või pärast vaatlusperioodi. Need töötajad koondati pärast kavandatavate koondamiste üldist väljakuulutamist 25. jaanuaril 2018 6 . On võimalik kindlaks teha selge põhjuslik seos vaatlusperioodil toimunud sündmusega, mis põhjustas töötajate koondamise.

10.Rahastamise nõuetele vastavate toetusesaajate koguarv on seega 1 019.

Seos koondamiste ja üleilmastumise tagajärjel maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste vahel

11.Belgia ametiasutused väidavad, et jaekaubanduses on üleilmastumisest (e-kaubandusest) tulenevalt suurte muutuste aeg, mis põhjustaski koondamised. Tarbijate harjumuste muutumine ja digiteerimine avaldab samuti jaekaubandusele mõju.

12.Kogu maailmas on internetimüük aastaid pidevalt kasvanud. 2015. aastal moodustas üleilmne e-kaubanduse jaemüük 7,4 % jaemüügi kogukulutustest. 2017. aastal ulatus e-kaubanduse jaemüük 2 382 triljoni USA dollarini, suurenedes eelneva aastaga võrreldes 28 % ja moodustades kogu maailma jaemüügist 10,4 %. 2019. aasta osas eeldatakse, et internetimüük kasvab 20,7 % ja moodustab 14,1 % jaemüügi kogukulutustest 7 .

Üleilmne e-kaubanduse jaemüük aastatel 2017–2019
(triljonites USA dollarites, muutus protsentides ja protsent kogu jaemüügist)

13.Prognooside kohaselt jätkub see kasvusuundumus ka edaspidi. 2023. aasta osas eeldatakse, et üleilmne internetimüük on 2018. aasta müügiga võrreldes kolmekordistunud ja moodustab 22 % jaemüügi kogukulutustest 8 .

Üleilmne e-kaubanduse jaemüük aastatel 2020–2023. Prognoos
(triljonites USA dollarites, muutus protsentides ja protsent kogu jaemüügist)

14.ELis suurenes ajavahemikus 2013–2018 interneti teel ostlevate inimeste osakaal 47 %-lt 69 %-le 9 . E-ostlejate arvu kasvuga paralleelselt toimus muutus ka e-müüjate valikus. Oma riigi müüjatelt interneti teel oste tegevate inimeste hulk vähenes küll vaid ühe protsendipunkti võrra (89 %-lt 2013. aastal 88 %-le 2018. aastal), kuid ELi piiriülese ostlemise osakaal suurenes 26 %-lt 36 %-le ning e-ostude tegemine väljaspool ELi tegutsevatelt müüjatelt muutub järjest populaarsemaks. See suurenes samas ajavahemikus 14 % -lt 26 %-le 10 .

15.E-kaubanduse maailmas on internetiplatvormidel oma kindel koht. Kolm suurimat platvormi on Amazon, AliExpress ja eBay, kes tegutsevad ülemaailmselt.

Jaemüüja valik
(Piiriülese e-kaubanduse uusimad andmed) 11

16.Hinnakaalutlustest lähtuvalt kalduvad tarbijad pöörduma selliste rahvusvaheliste veebipoodide poole, mis asuvad väljaspool ELi. ELi-väline e-kaubandus mõjutab oluliselt ELis paiknevaid traditsioonilisi jaemüügikauplusi.

17.See üleilmne suundumus kehtib ka Belgia kohta. Comeose 12 andmete kohaselt ostis 2018. aastal interneti teel kaupa 67 % belglastest (2012. aastal tegi seda vaid 46 % belglastest). See tähendab, et kuue aasta jooksul oli suurenemine 21 protsendipunkti. Belgia e-ostlejatest moodustavad 44 % kõigist ostlejatest need, kes teevad e-oste korra kuus, ja 9 % need, kes teevad seda iga nädal. Tavaline kuu eelarve e-ostude jaoks on üle 150 euro 42 % Belgia e-ostleja puhul. 39 % Belgia e-ostlejatest väidab, et 2019. aastal kulutavad nad rohkem või palju rohkem raha kui eelmisel aastal. Poolte vastajate jaoks ei ole oluline, kas veebipood asub Belgias või mitte 13 .

18.Praeguseks on jaemüügisektorilt laekunud EGFile 10 taotlust, kaks neist põhinesid kaubandusega seotud üleilmastumise mõjul 14 ja kaheksa üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärgedel 15 .

Koondamisi ja tegevuse lõpetamist põhjustanud sündmused

19.Carrefour Belgium AS tegutseb kolme tootemargi kaudu: Carrefour Express (väiksemad kohalikud poed) on kasumlik tootemark ja laieneb pidevalt (aastas avatakse 20–25 poodi), Carrefour Market (supermarketid) on värsketele toodetele suunatud tootemark, mis samuti laieneb ja kavatseb avada aastas 10 poodi, ja Carrefour Hypermarkets (hüpermarketid). 45 Carrefouri hüpermarketist 19 ei ole kasumlikud 16 .

20.Koondamisi põhjustanud sündmusteks on ühe Carrefouri hüpermarketi sulgemine ja osa kaupluste pinna väljarentimine teistele jaemüüjatele, kes mõnes hüpermarketis siiani tegutsevad. Nagu eespool märgitud, mõjutab e-kaubandus väljaspool ELi asuvatelt müüjatelt oluliselt ELis paiknevaid traditsioonilisi kauplusi.

21.Need tooted, mille puhul internetimüügi osakaal on juba suur või mille internetimüük lähitulevikus eeldatavasti kasvab, on samad tooted, mis hüpermarketites pakutavad muud tooted kui toit. Rõivad on e-kaubanduses väga levinud toode. Suureneva läbimüügiga tooted 17 on raamatud ja e-raamatud, arvutid ja muu elektroonika, tervise- ja ilutooted ning meelelahutustooted. Vastupidise tendentsina ostavad veebist toiduaineid vaid vähesed Belgia tarbijad, ehkki e-ostlejad väidavad, et nad kavatsevad seda tulevikus sagedamini teha 18 .

22.Carrefouri jaoks on internetimüügi kasv toonud kaasa toidust erineva kauba müügi vähenemise talle kuuluvates hüpermarketites (muu kui toidukaupade käive vähenes 2017. aastal 6 % ja alates 2010. aastast on see vähenenud 19 %), mis omakorda on vähendanud seda liiki kaupluste kasumlikkust. Belgia ametiasutused märkisid, et koondamised on peamiselt tingitud eespool kirjeldatud raskustest muu kui toidukauba sektoris.

Carrefouri hüpermarketite käive. Muu kui toidukaup 19 .
(Maksud kaasa arvatud)
(Protsentuaalne muutus aastast-aastasse)

Carrefouri hüpermarketite kasumlikkus 20
(Tarbijate tekitatud tasuvus 21 miljonites eurodes)

Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule ning riigi majandusele ja tööhõivele

23.Kuigi koondamised toimusid kogu riigis, eeldavad Belgia ametiasutused, et eriti märgatav on kahjulik mõju tööhõive olukorrale ja seeläbi ka piirkonna majandusele Valloonias. Eeldatav mõju on seotud piirkonna töökohtade vähesusega, suhteliselt kõrge töötuse määraga ning seetõttu uue töö leidmise eeldatava keerukusega koondatud töötajate jaoks, eriti üle 50aastaste puhul, sest üks neljandik Valloonia tööotsijatest on üle 55aastased.

24.Kuigi piirkonnas vähenes tööotsijate arv 2018. aastal eelmise aastaga võrreldes 1,5 %, on Valloonia töötuse määr (8,6 % 22 ) rohkem kui kaks korda suurem Flandria töötuse määrast (3,5 % 23 ) ja ületab ELi keskmist (6,9 %). Lisaks on Valloonia muud näitajad tööturu olukorra osas väiksemad: ajutise töötamise osakaal kahanes (–2,3 % töötundidest alates 2017. aasta detsembrist kuni 2018. aasta detsembrini), ajutine töötus suurenes (+5,8 % aastas) ja 2018. aasta viimases kvartalis suurenes pankrottide arv (+5 % võrreldes 2017. aasta viimase kvartaliga). Arvatakse ka, et 2019. aastal väheneb uute töökohtade teke (umbes 15 000 töökohta vähem kui 2018. aastal) 24 .

25.2018. aastal oli 57 % Valloonia tööotsijatest pikaajalised töötud (> 12 kuud), kusjuures 67 % neist olid olnud töötud üle kahe aasta 25 .

26.Comeos väidab, et kuigi Belgia jaemüügisektori tööhõive ei ole praegu veel vähenenud, jääb mure, et digiteerimine ja kaubaladude automatiseerimine mõjutavad peagi tuhandeid suhteliselt väheste oskustega töötajaid 26 .

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad ning kavandatavad meetmed

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad

27.Valloonia eriti keerulise tööturuolukorra tõttu eeldavad Belgia ametiasutused, et selles piirkonnas koondatud töötajatest vaid 400 osaleb meetmetega pakutavas tegevuses. Need töötajad jagunevad soo, kodakondsuse ja vanuse alusel järgmiselt:

28.Veel tuleb märkida, et Belgia ametiasutused osutavad EGFist kaasrahastatud individuaalseid teenuseid kuni 330 mittetöötavale ja mitteõppivale noorele, kes on taotluse esitamise kuupäeval alla 25aastased, arvestades, et punktis 5 osutatud 240 koondamist toimusid NUTS 2. tasandi piirkondades Hainaut´ provintsis (BE32) ja Liège´i provintsis (BE33), kus 2018. aasta kohta kättesaadavate andmete 27 põhjal oli 15–24aastaste noorte töötuse määr vähemalt 20 % 28 .

29.Hinnangute kohaselt osaleb meetmetes seega eeldatavasti 730 rahastamise nõuetele vastavat toetusesaajat, sh mittetöötavad ja mitteõppivad noored. 

Kavandatud meetmete rahastamiskõlblikkus

30.Koondatud töötajatele ning mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele pakutavad individuaalsed teenused hõlmavad järgmisi tegevusi.

–Toetus, juhendamine, integratsioon. Kõnealune teenuste pakett laieneb standardmeetmetele, millega Valloonia riikliku tööhõiveasutuse (Forem) ümberpaigutamistalitus toetab koondava ettevõtja nimel Carrefouri endisi töötajaid. Standardmeetmeid pakutakse kohustuslikust perioodist 29 kauem ja lisaks osutatakse spetsiaalselt koondatud töötajatele suunatud teenuseid, näiteks aktiivse tööotsimise ja töövahendusteenuseid.

Mittetöötavate ja mitteõppivate noorte toetus- ja kaasamismeetmeid rakendab Forem koos partnerametiühingutega.

Mittetöötavad ja mitteõppivad noored saavad üheksa kuud osaleda projektis „Coup de boost“ (intensiivne ühiskondlik-ametialane toetuskava). Osalejatele pakutakse mitmesuguseid kollektiivseid ja individuaalseid tegevusi valdkondades, mis on seotud tööotsimisega (töövestluseks valmistumine, töövestlusele pääsemise küsimine jne), enesekindluse ja suhtlusoskuse arendamisega; tegevusi, mille käigus tutvutakse töökeskkonnaga ja pakutakse koolitust (külastused, praktikad, töökogemuse omandamine jne); individuaalseid vestlusi nõustajate ja/või sotsiaaltöötajatega, millega igal noorel aidatakse oma kutsealast projekti kujundada; kohandatud teavet tööõiguse ja sotsiaalsete õiguste ning haldusmenetluste kohta; vahetustegevusi, kus noored saavad üksteist toetada ja oma ametialaseid kogemusi, tööotsimise ja koolitusega seonduvat jagada, jne.

Toetuse lõppedes on eesmärk, et noor saab esimese töökoha või integreerub talle sobivasse koolitusprogrammi. Pärast projekti „Coup de Boost“ lõppemist on ette nähtud täiendav toetus, millega tagatakse, et mittetöötavad ja mitteõppivad noored on koolitustele või tööturule hästi integreerunud ja võimalikest raskustest üle saanud.

–Koolitus, ümberõpe ja kutseõpe. Töötajad ning mittetöötavad ja mitteõppivad noored saavad osaleda Foremi ja tema partnerite standardkoolitusel ning lisaks töötatakse välja spetsiaalsed tööotsimismoodulid. Lisaks sellele pakutakse pärast oma profiili kujundamist ja individuaalsete kutsealaste projektide kinnitamist koostöös kutsenõustajaga spetsiaalset, igaühe isiklikele vajadustele vastavat koolitust. Noortele, kes seda vajavad, pakutakse ka põhioskuste (keeleoskus, matemaatika, IT-oskus jne) koolitusi.

–Ettevõtlusega alustamise toetus. See meede on suunatud töötajatele ning hõlmab kitsaskohtade kindlakstegemise ja suunamise etappi, ettevõtlusalase teadlikkuse suurendamise meetmeid, infosessioone ettevõtlusega alustamise potentsiaali kohta (arvestades kohalikku majandusprognoosi) ning suhete loomist asjaomaste ettevõtjate ja sertifitseeritud start-up-treeneritega.

–Ettevõtlusega alustamise rahaline toetus. Oma ettevõtte asutavad töötajad või FIEna alustajad saavad toetust kuni 15 000 eurot. Toetus makstakse välja kahe osamaksena pärast seda, kui dokumendid tegevuse tõhusa toimimise kohta on esitatud.

–Rahalised toetused. 1) Tööotsimis- ja koolitustoetus. Töötajad ning mittetöötavad ja mitteõppivad noored saavad koolitusel või Foremi ümberpaigutamistalituse tööotsimismeetmetes osalemise eest ühe euro tunnis 30 . 2) Toetus transpordikulude katteks. Piirkondliku ja piirkondadevahelise liikuvuse toetamiseks saavad töötajad ning mittetöötavad ja mitteõppivad noored, kes leiavad töökoha 60 km kaugusel kodust või kelle tööl käimise vahemaa (edasi-tagasi) läbimiseks kulub üle nelja tunni, ühekordse maksena 500 või 750 eurot 31 . 3) Ettevõtlusega alustamise rahaline toetus. Et toetada töötajaid oma ettevõtte asutamisel, 32 antakse igakuist toetust 350 eurot maksimaalselt 12 kuud. 4) Kooli tagasipöördumise toetus. Töötajatele ning mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, kes alustavad vähemalt aasta kestvaid täisajaga õpinguid (études de plein exercice), antakse igakuist toetust 350 eurot.

31.Eespool kirjeldatud kavandatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud. Need meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalse kaitse meetmeid.

32.Belgia ametiasutused on esitanud nõutud teabe meetmete kohta, mida asjaomased ettevõtjad peavad võtma riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt. Belgia ametiasutused on kinnitanud, et EGFi rahaline toetus ei asenda ühtegi niisugust meedet.

Hinnanguline eelarve

33.Hinnangulised kogukulud on 2 720 047 eurot, mis sisaldavad individuaalsete teenuste kulusid summas 2 665 047 eurot ning ettevalmistuste, haldamise, teavitamise ja reklaami, kontrolli ja aruandlusega seotud kulusid summas 55 000 eurot.

34.EGFist taotletud rahalise toetuse kogusumma on 1 632 028 eurot (60 % kogukuludest).

35.Tabelis esitatud EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punkti b kohaste meetmetega seotud kulud ei ületa 35 % individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kogukuludest. Belgia ametiasutused on kinnitanud, et nende meetmete puhul nõutakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitusmeetmetes.

36.Belgia ametiasutused on kinnitanud, et füüsilisest isikust ettevõtjate ja selliste isikute puhul, kes on alustanud tegevust ettevõtjana või kes on ettevõtte üle võtnud, ei ületa investeeringud 15 000 eurot ühe toetusesaaja kohta.

Kulude rahastamiskõlblikkuse periood

37.Belgia ametiasutused hakkasid sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama 1. detsembril 2018. Seega võib nende meetmete kulude katteks saada EGFist toetust alates 1. detsembrist 2018 kuni 20. juunini 2021.

38.Belgia ametiasutused hakkasid EGFi rakendamisega seotud halduskulusid kandma 25. jaanuaril 2018. Järelikult on ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandluskulud EGFi rahalise toetuse jaoks rahastamiskõlblikud alates 25. jaanuarist 2018 kuni 20. detsembrini 2021.

Meetmete täiendavus liikmesriikide või liidu vahenditest rahastatavate meetmetega

39.Riikliku eel- või kaasrahastamise allikas on Vallooni haldusüksus.

40.Belgia ametiasutused on kinnitanud, et EGFist rahalist toetust saavad eespool kirjeldatud meetmed ei saa toetust liidu teistest rahastamisvahenditest.

Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate või nende esindajate või tööturu osapoolte ning kohalike ja piirkondlike asutustega konsulteerimise kord

41.Belgia ametiasutused on teatanud, et kooskõlastatud individuaalsete teenuste pakett on koostatud sotsiaalpartneritega konsulteerides.

42.Paralleelselt töötajate esindajate kohustusliku teavitamise ja konsulteerimisega loodi kriisiüksus, kes koostas täpse sotsiaalkava ja koordineerib asjaomaste riiklike teenuste osutamist. Valloonia riiklik tööturuasutus konsulteeris ametiühingutega mitmesuguste ümberpaigutamislahenduste asjus 35 ning ametiühingute, kutsenõustajate ja sotsiaaltöötajatega, kes suhtlesid otse koondatud töötajatega, konsulteeriti töötajate ümberõppe ja täiendõppe vajaduste üle 36 .

Haldus- ja kontrollisüsteemid

43.Belgia ametiasutused on komisjonile teatanud, et rahalist toetust haldavad ja kontrollivad samad asutused, mis haldavad ja kontrollivad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid meetmeid.

Asjaomase liikmesriigi kohustused

44.Belgia ametiasutused on esitanud kõik vajalikud tagatised seoses järgmisega:

–kavandatud meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

–liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud;

–Carrefour, kes jätkab pärast koondamisi tegevust, on koondamiste puhul täitnud oma juriidilised kohustused ja kandnud oma töötajate eest nõuetekohaselt hoolt;

–kavandatud meetmed ei saa toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning välistatud on topeltrahastamine;

–kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

–EGFi rahaline toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele.

MÕJU EELARVELE

Eelarvet käsitlev ettepanek

45.EGFi toetus ei ületa iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades), nagu on ette nähtud nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) 37 artiklis 12.

46.Olles hinnanud taotlust EGFi määruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt ning arvestades sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arvu, kavandatavaid meetmeid ja hinnangulisi kulusid, teeb komisjon ettepaneku, et taotlusele rahalise toetuse andmiseks võetaks kasutusele EGFi vahendeid 1 632 028 euro suuruses summas, mis moodustab 60 % kavandatud meetmete kogukuludest.

47.EGFi vahendite kasutuselevõtmise ettepaneku kohta teevad otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt, nagu on sätestatud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) 38 punktis 13.

Seotud õigusaktid

48.EGFi kasutuselevõtmise otsust käsitleva ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku 1 632 028 euro ümberpaigutamiseks asjakohasele eelarvereale.

49.Komisjon võtab koos EGFi kasutuselevõtmise otsuse ettepanekuga rakendusaktina vastu rahalise toetuse andmise otsuse, mis jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu otsuse EGFi kasutuselevõtmise ettepaneku kohta.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta
(Belgia taotlus – EGF/2019/001 BE/Carrefour)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006, 39 eriti selle artikli 15 lõiget 4,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, 40 eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on toetada maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud oluliste struktuurimuutuste, üleilmse finants- ja majanduskriisi jätkumise või uue üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 41 artikli 12 kohaselt ei tohi EGFist antav toetus ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

(3)Belgia ametiasutused esitasid 20. juunil 2019 taotluse EGFi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses Belgias paikneva ettevõtja Carrefour Belgique SA juures toimunud koondamistega. Taotluse kohta esitati lisateavet vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikele 3. Taotlus vastab EGFi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13.

(4)Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 6 lõikega 2 on Belgia teinud otsuse osutada EGFist kaasrahastatud individuaalseid teenuseid ka 330 mittetöötavale ja mitteõppivale noorele.

(5)Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Belgia ametiasutuste taotluse alusel rahalist toetust summas 1 632 028 eurot.

(6)Selleks et EGFi vahendid saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 1 632 028 eurot.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates [vastuvõtmise kuupäev] 42*.

Brüssel,

(1)    ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2)    EGFi määruse artikli 3 tähenduses.

(3)    Komisjoni 8. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1046/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), seoses uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalike aegridade edastamisega (ELT L 310, 9.11.2012, lk 34).

(4)    ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

(5)    Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 7 lõikega 4.

(6)     http://www.gondola.be/fr/news/food-retail/plan-de-transformation-carrefour-belgique-signature-du-protocole-daccord

(7)    Worldwide retail ecommerce sales ( https://www.emarketer.com/content/global-ecommerce-2019 )

(8)    Samas.

(9)    Eurostat. Internet purchases by individuals [isoc_ec_ibuy].

(10)    Eurostat. https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/pdfscache/46776.pdf

(11)    Piiriüleste e-ostlejate uuring, 2017.
https://www.eurocommerce.eu/media/159952/2018.07.02%20-%20ecommerce%20report_annex.pdf

(12)    Belgian Federation for Commerce and Services.

(13)    Comeos. E-commerce Belgium 2018. https://static.comeos.be/E-commerce_Belgium_2018.pdf

(14)    Käesolev taotlus ja EGF/2017/005 FI/Retail, COM(2017) 618.

(15)    EGF/2010/010 CZ/Unilever, COM(2011) 61,
EGF/2010/016 ES/Aragón Retail, COM(2010) 615,
EGF/2011/004 EL/ALDI Hellas, COM(2011) 580,
EGF/2014/009 EL/Sprider Stores, COM(2014) 620,
EGF/2014/013 EL/Odyssefs Fokas, COM(2014) 702,
EGF/2015/011 GR/Supermarket Larissa, COM(2016) 210,
EGF/2016/005 NL/Drenthe Overijssel Retail, COM(2016) 742 ja
EGF/2017/003 GR Attica Retail, COM(2017) 613.

(16)    Carrefour. „Plan de transformation Carrefour Belgique“ (jaanuar 2018).

(17)    Suureneva läbimüügiga tooted on tooted, mida paljud tarbijad juba ostavad interneti kaudu ja kavatsevad tulevikus veelgi sagedamini osta.

(18)    Comeos. E-commerce Belgium 2018, op.cit.

(19)    Carrefour. „Plan de transformation Carrefour Belgique“ (jaanuar 2018).

(20)    Samas.

(21)    Tarbijate tekitatud tasuvus on kaupluse kasumlikkuse näitaja. Sellega arvutatakse tarbijate tekitatud kasumlikkust, pidades silmas tehtud investeeringuid ja tulevikus tarbijate teenindamiseks, rahuldamiseks ja nende kliendina hoidmiseks tehtavaid investeeringuid. Tarbijate tekitatud tasuvus võrdub ettevõtja jooksva perioodi rahavooga, mis on saadud tema klientidelt ning millele on liidetud tarbijakapitali muutused ja mis on jagatud perioodi alguse kogutarbijakapitaliga.

(22)    Statbel.
( https://statbel.fgov.be/fr/themes/emploi-formation/marche-du-travail/emploi-et-chomage#panel-11 )

(23)    Samas.

(24)    Le Forem. Marché de l’emploi. Tendances et conjoncture en Wallonie (jaanuar 2019).

(25)    Iweps. Séries statistiques du marché du travail en Wallonie (detsember 2018).
( https://www.iweps.be/wp-content/uploads/2019/01/dmc1812.pdf )

(26)     https://www.lecho.be/entreprises/grande-distribution/Malgre-Carrefour-l-emploi-dans-la-grande-distribution-a-progresse/9976847

(27)    Allikas: Eurostat, andmekogu: [lfst_r_lfu3rt].

(28)    Hainaut (27,6 %), Liège (21,1 %).

(29)    45aastastele ja vanematele 6 kuud (60 tundi). Kuni 44aastastele 3 kuud (30 tundi).

(30)    Vastavalt Valloonia 29. jaanuari 2004. aasta seadusele (Décret relatif au plan d’accompagnement des reconversions).

(31)    500 eurot, kui nad sõidavad autoga, ning 750 eurot, kui nad kasutavad ühistransporti.

(32)    Toetuse maksmine lõpetatakse, kui ettevõte alustab tegevust.

(33)    Kümnendkohtade vältimiseks on hinnangulised kulud ühe töötaja kohta ümardatud. Ümardamine ei mõjuta siiski iga meetme kogumaksumust, mis jääb selliseks nagu Belgia ametiasutuste esitatud taotluses.

(34)    Ümardamise tõttu ei ole kogusumma päris täpne.

(35)    15. ja 27. märtsil 2019.

(36)    15. märtsil 2019.

(37)    ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(38)    ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(39)    ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(40)    ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(41)    Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(42) *     Kuupäeva sisestab Euroopa Parlament enne ELTs avaldamist.