EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.2.2019

COM(2019) 90 final

2019/0043(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Montenegros käsitleva Euroopa Liidu ja Montenegro vahelise staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määruse (EL) 2016/1624 (mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet) 1 artikli 54 lõikes 3 on sätestatud, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võib koordineerida liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist operatiivkoostööd välispiiride halduse valdkonnas. Sellega seoses võib amet viia välispiiridel ellu tegevusi, milles osalevad üks või mitu liikmesriiki ja vähemalt üks asjaomase liikmesriigi naabruses paiknev kolmas riik, kes on selleks oma nõusoleku andnud, ning mida võidakse teostada kolmanda riigi territooriumil.

Vastavalt määruse (EL) 2016/1624 artikli 54 lõikele 4 sõlmib liit asjaomase kolmanda riigiga staatust käsitleva kokkuleppe, kui vastavalt kavandatule lähetatakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühmad kolmandasse riiki tegevuseks, mis kätkeb endas täidesaatva võimu teostamist, või kui kokkulepe on nõutav muude kolmandas riigis läbiviidavate tegevuste jaoks. Staatust käsitlev kokkulepe hõlmab kõiki tegevuseks vajalikke aspekte, eelkõige operatsiooni ulatuse kirjeldust, tsiviil- ja kriminaalvastutust ning rühma liikmete ülesandeid ja õigusi. Staatust käsitleva kokkuleppega tagatakse, et operatsioonide käigus austatakse täielikult põhiõigusi.

Nõukogu läbirääkimisjuhistele toetudes on Euroopa Komisjon pidanud Montenegroga läbirääkimisi staatust käsitleva kokkuleppe üle, eesmärgiga kehtestada õiguslik raamistik, mis võimaldab operatsiooniplaanide alusel kohest tegutsemist juhtudel, mil on vaja kiiresti reageerida. Kuigi rändajad ei kasuta Montenegrot praegu transiidiriigina eriti tihti, võib olukord muutuda, nagu see on juba varem juhtunud. Organiseeritud kuritegevuse võrgustikud kohandavad rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise marsruute ja meetodeid kiiresti uute tingimustega. Pärast staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimist suudavad Montenegro vastutavad ametiasutused ja ELi liikmesriigid, kelle tegevust koordineerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, sellistele võimalikele arengutele palju paremini kiire vastuse anda.

Lisatud nõukogu otsuse ettepanek on õiguslik vahend staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseks Euroopa Liidu ja Montenegro vahel.

16. oktoobril 2017 sai komisjon nõukogult volituse alustada läbirääkimisi Montenegro staatust käsitleva kokkuleppe üle, mis käsitleb Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Montenegros.

Läbirääkimisi staatust käsitleva kokkuleppe üle alustati ja need viidi lõpule 5. juulil 2018. Läbirääkimiste lõpuleviimine vormistatakse staatust käsitleva kokkuleppe parafeerimisega hilisemal kuupäeval.

Komisjon on seisukohal, et nõukogu läbirääkimisjuhistega seatud eesmärgid on saavutatud ja kokkulepe on liidule vastuvõetav.

Liikmesriike teavitati ja nendega konsulteeriti asjaomases nõukogu töörühmas.

•Seos olemasolevate kahepoolsete kokkulepetega

Horvaatia siseministeeriumi ja Montenegro siseministeeriumi vaheline kokkulepe politseikoostöö kohta jõustus Horvaatias 11. novembril 2011 (NN/MU nr 15/2011).

Ühtlasi toimub Montenegro ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vaheline koostöö vastavalt nendevahelisele kokkuleppele, mida praegu ajakohastatakse ning millega nähakse ette eelkõige Montenegro pädevate ametiasutuste korrapärane osalemine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti juhitavates ühisoperatsioonides, kus nad tegutsevad liikmesriikide territooriumil vaatlejatena.

Montenegro teatas, et on teinud kõigi oma naabritega head piiriülest koostööd, eriti tehnilisel tasandil, ning suuri edusamme Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Horvaatiaga mitmesuguste kokkulepete üle peetavates läbirääkimistes. Montenegro, Albaania ja Kosovo siseministeeriumide* vahelise protokolliga loodi Plavis ühine politsei koostöökeskus, mille eesmärk on edendada piiriülest koostööd kuritegevuse vastu võitlemisel jõulisema operatiivteabevahetuse ja ühiste julgeolekualaste jõupingutuste tihedama kooskõlastamise kaudu. Ühine politsei koostöökeskus avati ametlikult 30. mail 2017.

2 •Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Euroopa rände tegevuskaval on neli peamist tegevussuunda. Üks neist on piirihaldus, mis hõlmab ELi välispiiri paremat haldamist, eelkõige solidaarsuse kaudu nende liikmesriikidega, mis paiknevad välispiiridel, ning piiriületuspunktide tõhususe suurendamist. Kontrolli tugevdamine Montenegro piiridel avaldab positiivset mõju ka ELi välispiiridele, samuti Montenegro piiridele. Julgeoleku jätkuv tugevdamine välispiiridel on kooskõlas ka Euroopa julgeoleku tegevuskavaga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva nõukogu otsuse ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktid b ja d ning artikli 79 lõike 2 punkt c koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punktiga a.

Staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimine Euroopa Liidu poolt on sõnaselgelt ette nähtud määruse (EL) 2016/1624 artikli 54 lõikega 4, kus on sätestatud, et liit sõlmib asjaomase kolmanda riigiga staatust käsitleva kokkuleppe, kui vastavalt kavandatule lähetatakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühmad kolmandasse riiki tegevuseks, mis kätkeb endas täidesaatva võimu teostamist, või kui kokkulepe on nõutav muude kolmandas riigis läbiviidavate tegevuste jaoks.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et liidu ainupädevusse kuulub rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimine, kui selle sõlmimise näeb ette liidu seadusandlik akt. Määruse (EL) 2016/1624 artikli 54 lõikes 4 on sätestatud staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimine Euroopa Liidu poolt asjaomase kolmanda riigiga. Seega kuulub käesolevale dokumendile lisatud Montenegroga sõlmitud kokkulepe Euroopa Liidu ainupädevusse.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktile v on käesoleva kokkuleppe sõlmimiseks vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

Võttes arvesse, et organiseeritud kuritegevuse võrgustikud kohandavad rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise marsruute ja meetodeid kiiresti, peaks Montenegro piirikontrolli täiustamises osalema ka EL. Staatust käsitlev kokkulepe on vajalik selleks, et Montenegro vastutavad ametiasutused ja ELi liikmesriigid, kelle tegevust koordineerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, suudaksid sellistele võimalikele arengutele kiiresti reageerida. Kokkulepe annab ootamatu ebaseadusliku rändajatevoo korral Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile võimaluse lähetada Montenegrosse Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmi.

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõju hindamine

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Kuna tegemist on uue kokkuleppega, ei olnud võimalik olemasolevaid õigusakte hinnata ega nende toimivust kontrollida.

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Staatust käsitleval kokkuleppel puudub finantsmõju. Tegelik operatsiooniplaani ja asjaomase toetuslepingu alusel toimuv Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti rühmade lähetamine hõlmab kulutusi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti eelarvest. Staatust käsitleva kokkuleppe alusel toimuvaid tulevasi operatsioone rahastatakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti omavahenditest.

Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse ettepanekule lisatud finantsselgituses Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kulude kohta on kolmandate riikidega tehtava tugevdatud koostöö (sealhulgas võimalikud ühisoperatsioonid naaberriikidega) kuluks aastatel 2017–2020 hinnatud keskmiselt 6,090 miljonit eurot igal aastal.

1.1.5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon tagab nõuetekohase järelevalve staatust käsitleva kokkuleppe rakendamise üle.

Iga ühis- või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni hindavad Montenegro ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ühiselt.

Eelkõige koostavad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Montenegro ja konkreetses meetmes osalevad liikmesriigid iga meetme lõppedes kokkuleppe sätete kohaldamise kohta aruande, mis hõlmab ka isikuandmete töötlemist.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Kokkuleppe kohaldamisala

Käesoleva kokkuleppe kohaselt võib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet lähetada Montenegrosse ühis-, piirivalve kiirreageerimis- ja tagasisaatmisoperatsioonideks täitevvolitustega Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmi.

Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmi võib lähetada ainult Montenegro ELi välispiiridega piirnevatesse piirkondadesse ja rühma liikmetel on neis Montenegro piirkondades operatsiooniplaaniga ettenähtud täitevvolitused.

Käesolev kokkulepe ega ükski selle rakendamisel kokkuleppeosaliste poolt või nende nimel sooritatud tegevus, sealhulgas operatsiooniplaanid või osalemine piiriüleses tegevuses, ei mõjuta mingil viisil asjaomaste Euroopa Liidu liikmesriikide ega Montenegro vastavate territooriumide rahvusvahelisest õigusest tulenevat staatust ja piire.

Tegevuse algatamine

Amet võib teha ettepaneku tegevuse algatamiseks. Montenegro pädevad asutused võivad teha ametile ettepaneku kaaluda tegevuse algatamist. Tegevuse elluviimiseks on vaja Montenegro pädevate asutuste ja ameti nõusolekut.

Operatsiooniplaan 

Enne iga ühis- või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni peavad amet ja Montenegro kokku leppima operatsiooniplaani. Operatsiooniplaaniga peavad nõustuma ka operatiivpiirkonnaga piirnevad liikmesriigid.

Operatsiooniplaaniga nähakse üksikasjalikult ette ühis- või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni korralduslikud ja menetluslikud aspektid, sealhulgas esitatakse olukorra kirjeldus ja analüüs, operatsiooni eesmärk ja sihtmärgid, operatsiooni kontseptsioon, kasutatavate tehniliste seadmete liik, rakenduskava, koostöö kolmandate riikide, muude liidu ametite ja asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega, põhiõiguste kaitset, sealhulgas isikuandmete kaitset käsitlevad sätted, koordineerimis-, juhtimis-, kontrolli-, teabevahetus- ja aruandlusstruktuur, organisatsiooniline korraldus ja logistika, ühis- või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni hindamine ja finantsaspektid. Ühis- või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni hindavad ühiselt Montenegro ja amet.

Rühma liikmete ülesanded ja volitused

Reeglina on rühmadel volitused täita ülesandeid ja teostada täitevvõimu, mis on vajalikud piirikontrolli ja tagasisaatmisoperatsioonide elluviimiseks. Nad järgivad Montenegro õigusnorme.

Rühmad tegutsevad Montenegro territooriumil üksnes Montenegro piirivalveametnikelt või muudelt asjaomastelt töötajatelt saadud korralduste alusel ning nende juuresolekul. Montenegro võib erandkorras volitada rühma liikmeid enda nimel tegutsema.

Rühma liikmed kannavad asjakohastel juhtudel vormiriietust, nähtavat isiklikku identifitseerimistunnust ning sinist Euroopa Liidu ja ameti sümboolikaga käesidet. Lisaks peab neil kaasas olema akrediteerimisdokument, et Montenegro ametivõimud neid selgelt tuvastada saaks.

Rühma liikmed võivad kanda päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt lubatud teenistusrelvi, laskemoona ja varustust. Montenegro ametiasutused teatavad ametile eelnevalt, millised teenistusrelvad, laskemoon ja varustus on lubatud ning millised on nende kasutamise tingimused.

Rühma liikmed võivad kasutada jõudu, sealhulgas teenistusrelvi, laskemoona ja varustust, päritoluliikmesriigi ja Montenegro ametivõimude nõusolekul, Montenegro piirivalveametnike või muude asjaomaste töötajate juuresolekul ning kooskõlas Montenegro siseriikliku õigusega. Montenegro ametiasutused võivad lubada rühma liikmetel kasutada jõudu ka ilma oma piirivalveametnike juuresolekuta.

Montenegro võib anda rühma liikmetele loa kasutada oma riiklikke andmebaase, kui see on vajalik operatsiooniplaanis kindlaks määratud ja operatsioonidega seotud eesmärkide täitmiseks. Montenegro ametiasutused teatavad enne rühma liikmete lähetamist ametile, milliseid riiklikke andmebaase neil on võimalik kooskõlas Montenegro andmekaitsealaste õigusaktidega kasutada.

Tegevuse peatamine ja lõpetamine

Nii amet kui ka Montenegro ametiasutused võivad tegevuse peatada või lõpetada, kui neile tundub, et teine osapool ei järgi kokkulepet või operatsiooniplaani.

Rühma liikmete privileegid ja immuniteedid

Rühma liikmetel on Montenegros ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude suhtes kriminaalkohtulik puutumatus, kuid teenistusvälisel ajal sooritatud tegude suhtes see puudub.

Operatsiooniplaanis on üksikasjalikult sätestatud tegevused, mille suhtes kehtib Montenegros kriminaalõiguslik puutumatus.

Kui rühma liiget süüdistatakse kuriteos, esitab ameti tegevdirektor enne kohtumenetluse algatamist Montenegro pädevale kohtuasutusele tõendi selle kohta, kas rühma liige pani kõnealuse teo toime oma ametiülesannete täitmisel või mitte. Ameti tegevdirektor võtab otsuse vastu pärast piirivalveametniku või muu asjaomase töötaja lähetanud liikmesriigi ja Montenegro pädevate asutuste kõigi esildiste hoolikat arvessevõtmist. Ameti tegevjuhi tõend on Montenegro pädevatele asutustele siduv.

Rühma liikmetele antud privileegid ja kriminaalkohtulik puutumatus Montenegros ei vabasta neid päritoluliikmesriigi jurisdiktsiooni alt.

Sarnane kord kehtib ka rühma liikmete tsiviil- ja haldusvastutuse puhul.

Rühma liikmete kriminaal-, tsiviil- ja halduskohtulikust immuniteedist Montenegros saab loobuda liikmesriik, kes on asjaomase piirivalveametniku või muu asjaomase töötaja lähetanud. Selline loobumine peab alati olema selgelt väljendatud.

Rühma liikmed, kes on tunnistajad, võivad olla kohustatud andma ütlusi kooskõlas Montenegro menetlussätetega.

Kokkuleppes on sätestatud mehhanism kahjude kompenseerimiseks. Kompensatsioonimehhanism põhineb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse (EL) 2016/1624 artiklil 42. Kui kahju on tekitanud rühma liige ametiülesannete täitmisel, vastutab Montenegro. Kui kahju on tekitanud osaleva liikmesriigi rühmaliige ametiülesannete täitmisel raske hooletuse või tahtliku väärkäitumise tagajärjel või teenistusvälisel ajal, võib Montenegro ameti tegevdirektorilt taotleda, et kompensatsiooni maksaks asjaomane osalev liikmesriik. Kui kahju on tekitanud ameti töötajad, võib Montenegro taotleda, et kompensatsiooni maksaks amet.

Rühma liikmete suhtes ei tohi kohaldada täitemenetlust, välja arvatud juhul, kui nende vastu on algatatud tsiviilkohtumenetlus, mis ei ole seotud nende ametiülesannete täitmisega.

Rühma liikmete varustust, mis on vajalik nende ametiülesannete täitmiseks, ei saa arestida. Tsiviilkohtumenetluse puhul ei rakendata rühma liikmete suhtes isikuvabaduse piiranguid ega muid piiravaid meetmeid.

Rühma liikmete suhtes ei kehti sotsiaalkindlustussätted, mida võidakse Montenegros seoses ametile osutatud teenustega kohaldada. Nad on vabastatud ka ameti või liikmesriikide poolt makstava palga ja tasude ning samuti väljaspool Montenegrot saadud tulude mis tahes vormis maksustamisest Montenegros.

Montenegro ametiasutused lubavad tuua riiki ja sealt välja viia rühma liikmete isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemeid ning vabastavad need kõikidest tollimaksudest, lõivudest ja muudest vastavatest tasudest, välja arvatud tasudest, mis on seotud ladustamise, veo ja muude sarnaste teenustega.

Rühma liikmete isiklikku pagasit võib kontrollida üksnes juhul, kui on põhjendatult alust arvata, et pagasis on esemeid, mis ei ole mõeldud rühma liikmete isiklikuks kasutamiseks, või kaupu, mille import või eksport on Montenegro õigusega keelatud või mille suhtes kohaldatakse Montenegro karantiinieeskirju. Isiklikku pagasit võib kontrollida üksnes asjaomas(t)e rühma liikme(te) või ameti volitatud esindaja juuresolekul.

Rühma liikmete dokumendid, kirjavahetus ja asjad on puutumatud, välja arvatud täitemenetluse puhul.

Akrediteerimisdokument

Amet väljastab koostöös Montenegroga igale rühma liikmele akrediteerimisdokumendi, mis võimaldab Montenegro ametiasutustel tuvastada rühma liikme isikut ning tõendab selle omaniku õigust täita käesolevas kokkuleppes ja operatsiooniplaanis osutatud ülesandeid ja kasutada neis osutatud volitusi. Akrediteerimisdokument koos kehtiva reisidokumendiga annab rühma liikmele õiguse siseneda Montenegrosse, vajamata selleks viisat või eelnevat luba.

Põhiõigused

Rühma liikmed austavad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel alati täielikult põhiõigusi ja -vabadusi, sealhulgas juurdepääsu varjupaigamenetlustele, inimväärikust, piinamise ning ebainimliku ja alandava kohtlemise keeldu, õigust vabadusele, tagasisaatmise lubamatust ja kollektiivse väljasaatmise keeldu, lapse õigusi ning õigust era- ja perekonnaelule. Nad ei diskrimineeri kedagi soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse ega sooidentiteedi alusel. Kõik meetmed, mis riivavad põhiõiguseid ja -vabadusi, peavad olema proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkidega ja arvestama nende põhiõiguste ja -vabaduste põhiolemusega.

Igal kokkuleppeosalisel peab olema kaebuste lahendamise kord liikmete poolt toime pandud väidetavate põhiõiguste rikkumiste käsitlemiseks. Amet on kehtestanud Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse (EL) 2016/1624 artiklis 72 osutatud kaebuste lahendamise korra ning seega on nimetatud kohustus täidetud. Selliste väidetavate rikkumistega võiks tegeleda Montenegro ombudsman, välja arvatud juhul, kui Montenegro ametiasutused otsustavad luua mehhanismi spetsiaalselt käesoleva kokkuleppe alusel esitatud kaebuste tarvis.

Isikuandmete töötlemine

Rühma liikmetel on õigus töödelda isikuandmeid, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks ja nende volituste kasutamiseks vastavalt ameti ja ELi liikmesriikide suhtes kohaldatavatele õigusnormidele. Isikuandmete töötlemine Montenegros toimub kõnealuse riigi siseriiklike õigusnormide alusel.

Pärast iga tegevuse lõpuleviimist koostavad amet, osalevad liikmesriigid ja Montenegro ühisaruande, mis käsitleb isikuandmete töötlemist rühma liikmete poolt. Kõnealune aruanne saadetakse ameti põhiõiguste ametnikule ja andmekaitseametnikule. Need ametnikud annavad aru ameti tegevdirektorile.

Vaidlused ja tõlgendamine

Kõiki käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seoses tekkivaid küsimusi uurivad Montenegro pädevad ametiasutused ja ameti esindajad ühiselt. Ameti esindajad konsulteerivad Montenegro naabruses paiknevate liikmesriikidega.

Varasema lahenduse puudumise korral lahendatakse käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad vaidlused Montenegro ja Euroopa Komisjoni vahel eranditult läbirääkimiste teel. Vajaduse korral konsulteerib komisjon mõne Montenegro naabruses paikneva liikmesriigiga.

Kokkuleppe rakendamiseks pädevad asutused

Montenegros on käesoleva kokkuleppe rakendamiseks pädev asutus siseministeerium. Euroopa Liidus on see Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet.

Ühisdeklaratsioon

Kokkuleppeosalised lepivad kokku, et hoiduvad võtmast mis tahes meetmeid, mis võivad hiljem raskendada rühma liikme kriminaalvastutusele võtmist vastuvõtva riigi pädevate asutuste poolt. Muu hulgas hoiduvad nad aktiivselt kaasa aitamast sellele, et asjaomane rühmaliige saadetakse Montenegros olevast Euroopa piiri- ja rannikuvalverühma operatsiooni rajatisest oma päritoluliikmesriiki enne, kui ameti peadirektor on tõendi välja andnud.

2019/0043 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Montenegros käsitleva Euroopa Liidu ja Montenegro vahelise staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkte b ja d ning artikli 79 lõike 2 punkti c koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 3

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624 4 artikli 54 lõike 4 kohaselt peab liit sõlmima asjaomase kolmanda riigiga staatust käsitleva kokkuleppe, kui vastavalt kavandatule lähetatakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühmad kolmandasse riiki tegevuseks, mis kätkeb endas täidesaatva võimu teostamist, või kui kokkulepe on nõutav muude kolmandas riigis läbiviidavate tegevuste jaoks. Staatust käsitlev kokkulepe peaks hõlmama kõiki tegevuseks vajalikke aspekte.

(2)Vastavalt nõukogu […] otsusele 2018/XXX allkirjastati Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Montenegros käsitlev Euroopa Liidu ja Montenegro vaheline staatust käsitlev kokkulepe (edaspidi „staatust käsitlev kokkulepe“) […] poolt […..], tingimusel et kokkulepe hiljem sõlmitakse.

(3)Käesolev staatust käsitlev kokkulepe võimaldab kooskõlas operatsiooniplaaniga lähetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühmi kiiresti Montenegro territooriumile, reageerida praegusele rändevoogude nihkumisele rannikuäärsele marsruudile ning aidata kaasa välispiiride haldamisele ja võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu.

(4)Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ 5 ; seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(5)Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ 6 ; seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(6)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)Seega tuleks staatust käsitlev kokkulepe Euroopa Liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Montenegros käsitleva Euroopa Liidu ja Montenegro vahelise staatust käsitleva kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe“) sõlmimine kiidetakse käesolevaga liidu nimel heaks.

Kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku, kes on volitatud Euroopa Liidu nimel ja kooskõlas kokkuleppe artikli 12 lõikega 2 teatama menetluste lõpuleviimisest, et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut end kokkuleppega siduda.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

(1)    ELT L 251, 16.9.2016, lk 1.

(2) *    Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(3)    ELT C , , lk.

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

(5)    Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(6)    Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.2.2019

COM(2019) 90 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Montenegros käsitleva Euroopa Liidu ja Montenegro vahelise staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta

LISA

STAATUST KÄSITLEV KOKKULEPE

Euroopa Liidu ja Montenegro vahel Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevuse kohta Montenegros

EUROOPA LIIT

ja MONTENEGRO,

edaspidi „kokkuleppeosalised“,

ARVESTADES, et võib tekkida olukordi, kus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (edaspidi „amet“) koordineerib Euroopa Liidu struktuurina operatiivkoostööd ELi liikmesriikide ja Montenegro vahel, sealhulgas operatiivtegevust Montenegro territooriumil,

ARVESTADES, et tuleks sõlmida staatust käsitleva kokkuleppe kujul õigusraamistik olukordadeks, kus ameti rühma liikmed teostavad Montenegro territooriumil täitevvõimu,

VÕTTES ARVESSE, et ameti kogu tegevuse puhul Montenegro territooriumil tuleks täiel määral järgida põhiõigusi,

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA JÄRGMISE KOKKULEPPE:

Artikkel 1
Kokkuleppe kohaldamisala

1.    Käesolev kokkulepe hõlmab kõiki aspekte, mis on seotud ameti tegevusega, mis võib toimuda Montenegro territooriumil ja millega seoses ameti rühma liikmed teostavad täitevvõimu.

2.    Käesolevat kokkulepet kohaldatakse üksnes Montenegro territooriumi või selle teatavate osade suhtes.

3.    Käesolev kokkulepe ega ükski selle rakendamisel kokkuleppeosaliste poolt või nende nimel sooritatud tegevus, sealhulgas operatsiooniplaanid või osalemine piiriüleses tegevuses, ei mõjuta mingil viisil asjaomaste Euroopa Liidu liikmesriikide ega Montenegro vastavate territooriumide rahvusvahelisest õigusest tulenevat staatust ja piire.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„tegevus“ – ühisoperatsioon, piirivalve kiirreageerimisoperatsioon või tagasisaatmisoperatsioon;

(2)„ühisoperatsioon“ – tegevus, mille eesmärk on ebaseadusliku rände või piiriülese kuritegevusega võitlemine või tõhustatud tehnilise ja operatiivabi andmine Montenegro ja naabruses paikneva liikmesriigi piiril ning mida viiakse ellu Montenegro territooriumil;    

(3)„piirivalve kiirreageerimisoperatsioon“ – tegevus, mille eesmärk on reageerida kiiresti mõne liikmesriigi ja Montenegro ühisel piiril esinevale spetsiifilisele ja ebaproportsionaalsele survele ning mida viiakse ellu Montenegro territooriumil piiratud ajavahemiku jooksul;    

(4)„tagasisaatmisoperatsioon“ – operatsioon, mida koordineerib amet ning mis hõlmab tehnilist ja operatiivtuge, mida pakuvad üks või mitu liikmesriiki, ning mille raames saadetakse ühest või mitmest liikmesriigist tagasipöördujad kas sunniviisiliselt või vabatahtlikult Montenegrosse tagasi;

(5)„piirikontroll“ – piiril teostatav isikute kontroll, mis muudest põhjustest sõltumata leiab aset ainult piiriületamise kavatsuse või piiriületamise korral ning seisneb piiripunktis teostatavas kontrollis ning piiri valvamises piiripunktide vahelisel alal;

(6)„rühma liige“ – ameti töötaja või osalevatest liikmesriikidest pärit piirivalveametnike ja muude asjaomaste töötajate rühma liige, sealhulgas liikmesriikide poolt ametisse lähetatud piirivalveametnikud ja asjaomased töötajad, keda kasutatakse tegevuse raames;    

(7) „liikmesriik“ – Euroopa Liidu liikmesriik;    

(8)„päritoluliikmesriik“ – liikmesriik, kus rühma liige on piirivalveametnik või muu asjaomane töötaja;    

(9)„isikuandmed“ – kõik andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; tuvastatav isik on isik, keda võimaldavad otseselt või kaudselt tuvastada identifitseerimistunnused, näiteks nimi, isikukood, asukohateave ja võrguidentifikaator, või üks või mitu füüsilist, füsioloogilist, geneetilist, vaimset, majanduslikku, kultuurilist või sotsiaalset tunnust;    

(10)„osalev liikmesriik“ – liikmesriik, kes osaleb Montenegros toimuvas tegevuses ja kelle tehnilisi seadmeid, piirivalveametnikke ja teisi asjaomaseid töötajaid kasutatakse rühma tegevuses;    

(11)„amet“ – Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, mis on loodud määrusega (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet.

Artikkel 3
Tegevuse algatamine

1.    Amet võib omal algatusel teha Montenegro pädevatele asutustele tegevuse algatamise ettepaneku. Montenegro pädevad asutused võivad teha ametile ettepaneku kaaluda tegevuse algatamist.

2.    Tegevuse elluviimiseks on vaja Montenegro pädevate asutuste ja ameti nõusolekut.

Artikkel 4
Operatsiooniplaan

Iga ühis- või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni puhul peavad amet ja Montenegro kokku leppima operatsiooniplaanis, millega peavad nõustuma ka operatiivpiirkonnaga piirnevad liikmesriigid. Operatsiooniplaaniga nähakse üksikasjalikult ette ühis- või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni korralduslikud ja menetluslikud aspektid, sealhulgas esitatakse olukorra kirjeldus ja analüüs, operatsiooni eesmärk ja sihtmärgid, operatsiooni kontseptsioon, kasutatavate tehniliste seadmete liik, rakenduskava, koostöö kolmandate riikide, muude liidu ametite ja asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega, põhiõiguste kaitset, sealhulgas isikuandmete kaitset käsitlevad sätted, koordineerimis-, juhtimis-, kontrolli-, teabevahetus- ja aruandlusstruktuur, organisatsiooniline korraldus ja logistika, ühis- või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni hindamine ja finantsaspektid. Ühis- või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni hindavad ühiselt Montenegro ja amet.

Artikkel 5
Rühma liikmete ülesanded ja volitused

1.    Rühma liikmetel on volitused täita ülesandeid ja teostada täitevvõimu, mis on vajalikud piirikontrolli ja tagasisaatmisoperatsioonide jaoks.

2.    Rühma liikmed järgivad Montenegro õigusnorme.

3.    Rühma liikmed võivad täita ülesandeid ja kasutada volitusi Montenegro territooriumil üksnes Montenegro piirivalveametnikelt või muudelt asjaomastelt töötajatelt saadud korralduste alusel ning üldreeglina nende juuresolekul. Vajaduse korral annab Montenegro rühmale korraldusi kooskõlas operatsiooniplaaniga. Montenegro võib erandkorras volitada rühma liikmeid enda nimel tegutsema.

Amet võib oma koordineeriva ametniku kaudu teatada Montenegrole oma seisukohad rühmale antavate korralduste kohta. Sellisel juhul võtab Montenegro neid seisukohti arvesse ja järgib neid nii palju kui võimalik.

Kui rühmale antud korraldused ei ole operatsiooniplaaniga kooskõlas, teatab koordineeriv ametnik sellest viivitamata ameti tegevdirektorile. Tegevdirektor võib võtta asjakohaseid meetmeid, sealhulgas tegevuse peatada või lõpetada.

4.    Rühma liikmed kannavad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel vormiriietust. Nad kannavad vormiriietusel ka nähtavat isiklikku identifitseerimistunnust ja sinist Euroopa Liidu ja ameti sümboolikaga käesidet. Et Montenegro riiklikel ametiasutustel oleks rühma liikmeid võimalik tuvastada, kannavad nad igal ajal kaasas artiklis 8 osutatud akrediteerimisdokumenti.

5.    Oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel võivad rühma liikmed kanda päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt lubatud teenistusrelvi, laskemoona ja varustust. Montenegro teatab enne rühma liikmete lähetamist ametile, millised teenistusrelvad, laskemoon ja varustus on lubatud ning millised on nende kasutamise tingimused.

6.    Rühma liikmed võivad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel kasutada jõudu, sealhulgas teenistusrelvi, laskemoona ja varustust, päritoluliikmesriigi ja Montenegro nõusolekul, Montenegro piirivalveametnike või muude asjaomaste töötajate juuresolekul ning kooskõlas Montenegro siseriikliku õigusega. Montenegro võib lubada rühma liikmetel kasutada jõudu ka juhul, kui Montenegro piirivalveametnikud või muud asjaomased töötajad ei viibi juures.

7.    Montenegro võib anda rühma liikmetele loa kasutada oma riiklikku andmebaasi, kui see on vajalik operatsiooniplaanis kindlaks määratud ja tagasisaatmisoperatsioonidega seotud eesmärkide täitmiseks. Rühma liikmed kasutavad üksnes sellist teavet, mis on nende ülesannete täitmiseks ja volituste kasutamiseks vajalik. Montenegro teatab enne rühma liikmete lähetamist ametile, milliseid riiklikke andmebaase võib kasutada. Andmebaase kasutatakse vastavalt Montenegro andmekaitsealasele õigusele.

Artikkel 6
Tegevuse peatamine ja lõpetamine

1.    Ameti tegevdirektor võib pärast seda, kui ta on Montenegrot kirjalikult teavitanud, tegevuse peatada või lõpetada, kui Montenegro ei järgi käesolevat kokkulepet või operatsiooniplaani. Tegevdirektor teavitab Montenegrot tegevuse peatamise või lõpetamise põhjustest.

2.    Montenegro võib pärast seda, kui ta on ametit kirjalikult teavitanud, tegevuse peatada või lõpetada, kui amet või mõni osalev liikmesriik ei järgi käesolevat kokkulepet või operatsiooniplaani. Montenegro teavitab ametit tegevuse peatamise või lõpetamise põhjustest.

3.    Eelkõige võib Montenegro või ameti peadirektor tegevuse peatada või lõpetada põhiõiguste, tagasisaatmise lubamatuse põhimõtte või andmekaitsenormide rikkumise korral.

4.    Tegevuse lõpetamine ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad käesoleva kokkuleppe või operatsiooniplaani kohaldamisest enne sellist lõpetamist.

Artikkel 7
Rühma liikmete privileegid ja immuniteedid

1.    Ameti rühma liikmetele on privileegid ja immuniteet antud selleks, et nad saaksid Montenegro territooriumil toimuva tegevuse käigus edukalt täita operatsiooniplaani kohaseid ametiülesandeid.

2.    Rühma liikmete dokumendid, kirjavahetus ja varustus on puutumatud, välja arvatud lõike 7 kohaselt lubatud täitemeetmete puhul.

3.    Rühma liikmetel on Montenegros operatsiooniplaani kohase tegevuse käigus ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude suhtes kriminaalkohtulik puutumatus.

Kui rühma liiget süüdistatakse kuriteos, teavitatakse sellest viivitamata ameti tegevdirektorit ja päritoluliikmesriigi pädevat asutust. Enne kohtumenetluse algatamist tõendab ameti tegevdirektor pärast päritoluliikmesriigi ja Montenegro pädevate asutuste kõigi esildiste põhjalikku kaalumist kohtule, kas kõnealune tegu pandi toime ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaani kohase tegevuse käigus. Enne ameti tegevdirektori tõenduse esitamist hoiduvad amet ja päritoluliikmesriik võtmast mis tahes meetmeid, mis võivad hiljem raskendada rühma liikme kriminaalvastutusele võtmist Montenegro pädevate asutuste poolt.

Kui tegu pandi toime ametiülesannete täitmisel, kohtumenetlust ei algatata. Kui tegu ei pandud toime ametiülesannete täitmisel, võib kohtumenetlust jätkata. Ameti tegevjuhi tõend on Montenegro pädevatele asutustele siduv. Rühma liikmetele antud privileegid ja kriminaalkohtulik puutumatus Montenegros ei vabasta neid päritoluliikmesriigi jurisdiktsiooni alt.

Päritoluliikmesriik võib olenevalt asjaoludest loobuda rühma liikmete kriminaal-, tsiviil- ja halduskohtulikust immuniteedist Montenegros. Selline loobumine peab alati olema selgelt väljendatud.

4.    Rühma liikmetel on Montenegros operatsiooniplaani kohase tegevuse käigus ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude suhtes tsiviil- ja halduskohtulik puutumatus. Kui rühma liikmete suhtes on Montenegro mis tahes kohtus algatatud tsiviilasi, teatatakse sellest viivitamata ameti tegevdirektorile ja päritoluliikmesriigi pädevale asutusele. Enne kohtumenetluse algatamist tõendab ameti tegevdirektor pärast päritoluliikmesriigi ja Montenegro pädevate asutuste kõigi esildiste põhjalikku kaalumist kohtule, kas rühma liikmed panid kõnealuse teo toime ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaani kohase tegevuse käigus. 

Kui tegu pandi toime ametiülesannete täitmisel, kohtumenetlust ei algatata. Kui tegu ei pandud toime ametiülesannete täitmisel, võib kohtumenetlust jätkata. Ameti tegevjuhi tõend on Montenegro jurisdiktsioonile siduv.

Rühma liikmete poolt kohtumenetluse algatamine jätab kõnealused liikmed ilma kohtulikust puutumatusest põhihagiga otseselt seotud mis tahes vastuhagi suhtes.

5.    Montenegro pädevad asutused võivad artikli 7 lõikeid 3 ja 4 järgides kohustada rühma liikmeid, kes on tunnistajad, andma ütlusi kooskõlas Montenegro menetlussätetega.

6.    Kui kahju on tekitanud rühma liige tema ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaani kohase tegevuse käigus, vastutab mis tahes kahju korral Montenegro.

Kui kahju on tekitanud osaleva liikmesriigi rühmaliige ametiülesannete täitmisel raske hooletuse või tahtliku väärkäitumise tagajärjel või teenistusvälisel ajal, võib Montenegro ameti tegevdirektori kaudu taotleda, et kompensatsiooni maksaks asjaomane osalev liikmesriik.

Kui kahju on tekitanud ameti töötajast rühmaliige ametiülesannete täitmisel raske hooletuse või tahtliku väärkäitumise tagajärjel või teenistusvälisel ajal, võib Montenegro taotleda, et kompensatsiooni maksaks amet.

Kui kahju Montenegros tekib vääramatu jõu tõttu, ei kanna vastutust ei Montenegro, osalev liikmesriik ega amet.

7.    Rühma liikmete suhtes ei tohi kohaldada täitemenetlust, välja arvatud juhul, kui nende vastu on algatatud tsiviilkohtumenetlus, mis ei ole seotud nende ametiülesannete täitmisega operatsiooniplaani kohase tegevuse käigus.

Rühma liikmete varustust, mis on ameti tegevdirektori tõenduse kohaselt vajalik nende ametiülesannete täitmiseks, ei saa kohtuotsuse, -lahendi või -määruse täitmiseks arestida. Tsiviilkohtumenetluse puhul ei rakendata rühma liikmete suhtes isikuvabaduse piiranguid ega muid piiravaid meetmeid.

8.    Rühma liikmetele antud puutumatus Montenegro jurisdiktsiooni suhtes ei vabasta neid asjakohaste päritoluliikmesriikide jurisdiktsiooni alt.

9.    Rühma liikmete suhtes ei kehti seoses ametile osutatud teenustega Montenegros kehtivad võimalikud sotsiaalkindlustust käsitlevad sätted.

10.    Rühma liikmed on vabastatud ameti või päritoluliikmesriikide poolt makstava palga ja tasude ning samuti väljaspool Montenegrot saadud tulude mis tahes vormis maksustamisest Montenegros.

11.    Montenegro lubab vastavalt õigusnormidele, mida ta võib vastu võtta, tuua riiki rühma liikmete isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemeid ja vabastab need kõikidest tollimaksudest, lõivudest ja muudest vastavatest tasudest, välja arvatud tasudest, mis on seotud ladustamise, veo ja muude sarnaste teenustega. Ühtlasi lubab Montenegro sellised esemed riigist välja viia.

12.    Rühma liikmete isiklikku pagasit võib kontrollida üksnes juhul, kui on põhjendatult alust arvata, et pagasis on esemeid, mis ei ole mõeldud rühma liikmete isiklikuks kasutamiseks, või kaupu, mille import või eksport on Montenegro õigusega keelatud või mille suhtes kohaldatakse Montenegro karantiinieeskirju. Isiklikku pagasit võib kontrollida üksnes asjaomase rühma liikme või ameti volitatud esindaja juuresolekul.

Artikkel 8
Akrediteerimisdokument

1.    Amet väljastab koostöös Montenegroga igale rühma liikmele dokumendi, mis on koostatud montenegro keeles ja Euroopa Liidu institutsioonide ametlikes keeltes / ametlikus keeles ning mis võimaldab Montenegro ametiasutustel tuvastada rühma liikme isikut ning tõendab selle omaniku õigust täita käesoleva kokkuleppe artiklis 5 ja operatsiooniplaanis osutatud ülesandeid ja kasutada neis osutatud volitusi. Dokument sisaldab iga liikme kohta järgmist teavet: nimi ja kodakondsus; auaste või ametinimetus; hiljuti tehtud digitaalfoto ja ülesanded, mida ta on volitatud lähetuse kestel täitma.

2.    Akrediteerimisdokument koos kehtiva reisidokumendiga annab rühma liikmele õiguse siseneda Montenegrosse, vajamata selleks viisat või eelnevat luba.

3.    Tegevuse lõppedes tuleb akrediteerimisdokument ametile tagastada.

Artikkel 9
Põhiõigused

1.    Rühma liikmed austavad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel alati täielikult põhiõigusi ja -vabadusi, mille hulka kuuluvad juurdepääs varjupaigamenetlustele, inimväärikus, piinamise ning ebainimliku ja alandava kohtlemise keeld, õigus vabadusele, tagasisaatmise lubamatus ja kollektiivse väljasaatmise keeld, lapse õigused ning õigus era- ja perekonnaelule. Oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel ei diskrimineeri nad kedagi soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse ega sooidentiteedi alusel. Kõik nende ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel võetavad meetmed, mis riivavad põhiõiguseid ja -vabadusi, peavad olema proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkidega ja arvestama nende põhiõiguste ja -vabaduste põhiolemusega.

2.    Igal kokkuleppeosalisel peab olema kaebuste lahendamise kord käesoleva kokkuleppe raames toimunud ühis-, piirivalve kiirreageerimis- või tagasisaatmisoperatsiooni käigus nende töötajate poolt ametiülesannete täitmisel toime pandud väidetavate põhiõiguste rikkumiste käsitlemiseks.

Artikkel 10
Isikuandmete töötlemine

1.    Rühma liikmed töötlevad isikuandmeid üksnes juhtudel, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks ja nende volituste kasutamiseks käesoleva kokkuleppe rakendamiseks Montenegro, ameti või osalevate liikmesriikide poolt.

2.    Isikuandmete töötlemine Montenegros toimub kõnealuse riigi siseriiklike õigusnormide alusel. 

3.    Isikuandmete töötlemine ametis ja osalevas liikmesriigis / osalevates liikmesriikides, sealhulgas isikuandmete edastamine Montenegrole, toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsusele 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta ja vastavalt meetmetele, mille amet on võtnud määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamiseks, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/1624 artikli 45 lõikes 2.

4.    Kui andmete töötlemine hõlmab isikuandmete edastamist Montenegrole, teatavad liikmesriigid ja amet isikuandmete edastamise hetkel mis tahes üldistest või konkreetsetest juurdepääsu- või kasutuspiirangutest, sealhulgas seoses edastamise, kustutamise või hävitamisega. Kui selliste piirangute vajadus ilmneb pärast isikuandmete edastamist, teavitavad nad sellest Montenegrot.

5.    Tegevuse käigus haldusotstarbel kogutud isikuandmeid võivad Montenegro, amet ja osalevad liikmesriigid töödelda vastavalt kohaldatavatele andmekaitsenormidele.

6.    Pärast iga tegevuse lõpuleviimist koostavad amet, Montenegro ja osalevad liikmesriigid käesoleva artikli lõigete 1–5 kohaldamise kohta ühisaruande. Kõnealune aruanne saadetakse ameti põhiõiguste ametnikule ja andmekaitseametnikule. Need ametnikud annavad aru ameti tegevdirektorile.

Artikkel 11
Vaidlused ja tõlgendamine

1.    Kõiki käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seoses tekkivaid küsimusi uurivad Montenegro pädevad ametiasutused ja ameti esindajad ühiselt ning ameti esindajad konsulteerivad Montenegro naabruses paiknevate liikmesriikidega.

2.    Varasema lahenduse puudumise korral lahendatakse käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad vaidlused Montenegro ja Euroopa Komisjoni vahel eranditult läbirääkimiste teel ning vajaduse korral konsulteerib komisjon mõne Montenegro naabruses paikneva liikmesriigiga.

Artikkel 12
Kokkuleppe jõustumine, kestus, peatamine ja lõpetamine

1.    Kokkuleppeosalised kiidavad käesoleva kokkuleppe heaks oma õiguslike sisemenetluste kohaselt.

2.    Kokkulepe jõustub sellele päevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil kokkuleppeosalised on teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu teatanud lõikes 1 osutatud õiguslike sisemenetluste lõpuleviimisest.

3.    Käesolev kokkulepe on tähtajatu.

4.    Käesoleva kokkuleppe võib lõpetada või peatada kokkuleppeosaliste kirjalikul kokkuleppel või kumbki kokkuleppeosaline ühepoolselt. Viimasel juhul teatab kokkuleppeosaline teisele kokkuleppeosalisele kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu oma kavatsusest käesolev kokkulepe lõpetada või peatada. Lõpetamine jõustub teate esitamisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

4.    Käesoleva artikli kohased teated saadetakse Montenegro puhul välisministeeriumile ning Euroopa Liidu puhul Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile.

(Koht) … (kuupäev) …..

kahes eksemplaris montenegro keeles ja Euroopa Liidu ametlikus keeles (ametlikes keeltes), kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Autentsetes keeleversioonides esinevate lahknevuste korral on ülimuslik ingliskeelne versioon.

Allkirjad:

ÜHISDEKLARATSIOON ISLANDI, NORRA, ŠVEITSI JA LIECHTENSTEINI KOHTA

Kokkuleppeosalised võtavad arvesse Euroopa Liidu ning Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini vahelisi tihedaid suhteid, mis tulenevad eelkõige 18. mai 1999. aasta ja 26. oktoobri 2004. aasta lepingutest, mis käsitlevad nende riikide ühinemist Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Kõnealuseid tingimusi arvestades on soovitav, et ühelt poolt Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi asutused sõlmiksid viivitamata käesoleva kokkuleppega sarnastel tingimustel kahepoolsed kokkulepped, mis käsitlevad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Montenegro Vabariigis.

ÜHISDEKLARATSIOON

Kokkuleppeosalised lepivad kokku, et hoiduvad võtmast mis tahes meetmeid, mis võivad hiljem raskendada rühma liikme kriminaalvastutusele võtmist vastuvõtva riigi pädevate asutuste poolt; muu hulgas hoiduvad nad aktiivselt kaasa aitamast sellele, et asjaomane rühmaliige saadetakse Montenegros olevast Euroopa piiri- ja rannikuvalverühma operatsiooni rajatisest oma päritoluliikmesriiki enne, kui ameti peadirektor on tõendi välja andnud.