Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52019IR4829

    Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa säästvate linnade Leipzigi harta uuendamine“

    COR 2019/04829

    ELT C 440, 18.12.2020, p. 119–124 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    18.12.2020   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 440/119


    Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa säästvate linnade Leipzigi harta uuendamine“

    (2020/C 440/20)

    Raportöör:

    Juan ESPADAS CEJAS (ES/PES)

    POLIITILISED SOOVITUSED

    EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

    Amsterdami paktist uuendatud Leipzigi hartani

    1.

    juhib tähelepanu linnaküsimustes toimuva Euroopa koostöö olemuslikult erinevale laadile: ühelt poolt on uuendatud Leipzigi harta otseselt seotud riikide linnapoliitikaga ning vajab edaspidi suuremat poliitilist kooskõlastamist riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; teiselt poolt on riigiülene mõõde ELi linnade tegevuskava puhul, mis on osutunud uuenduslikuks mitmetasandilise valitsemise vahendiks, tarvilik linnade kaasamiseks Euroopa poliitikameetmetesse;

    2.

    väljendab heameelt idee üle uuendada Leipzigi hartat Saksamaa eesistumise ajal 2020. aasta teisel poolel ning tunnustab Saksamaa valitsuse alustatud kaasavat töömeetodit, mille eesmärk on hõlmata võimalikult palju osalejaid;

    3.

    tuletab meelde, et Bukaresti deklaratsioonis, mille linnapoliitika eest vastutavad ministrid võtsid vastu 14. juunil 2019, tunnistati vajadust arendada funktsionaalseid seoseid uue Leipzigi harta, ELi linnade tegevuskava ja 2020. aasta järgse territoriaalse tegevuskava vahel;

    4.

    palub seepärast Euroopa Komisjonil näidata üles suuremat poliitilist pühendumist ELi linnade tegevuskavale ja hõlmata see oma praegustesse juhtalgatustesse, nagu roheline kokkulepe ja digitaalvaldkonna algatused. Rohelise kokkuleppe rakendamise mehhanism nõuab konkreetsete meetmete tugevdamist ühenduses kohaliku tasandiga, kombineerides ülevalt-alla lähenemisviise alt-üles aluspõhimõttega, et täita aasta-aastalt eesmärke kuni aastani 2050;

    5.

    palub Euroopa Komisjonil seostada oma tulevane tegevuskava „Parem õigusloome“ palju tihedamalt ELi linnade tegevuskavaga, et võetaks arvesse linnapartnerluste kohta tehtud soovitusi. Selleks tuleks territoriaalse ja linnamõju hinnangud integreerida otse õigusaktide ettevalmistamise, nagu ka Euroopa poliitikameetmete hindamise ja haldusprotsesside lihtsustamise mehhanismidesse;

    6.

    tuletab meelde vajadust kohandada Euroopa poolaastat, et kajastada senisest paremini linnade ees seisvaid probleeme. Riigipõhised soovitused koos ühtekuuluvuspoliitikaga on rohelise kokkuleppe peamised rakendusvahendid. Seetõttu tuleb linnapiirkondade konkreetseid küsimusi, nagu taskukohane eluase, suurenev ebavõrdsus ja pikaajalised investeeringud, võtta arvesse majanduspoliitika koordineerimisel kogu Euroopa Liidus ning piirkondlikul või kohalikul tasandil tuleb ühtlustada aruka spetsialiseerumise, integreeritud linnalise arengu ja õiglase ülemineku strateegiad, kasutades selleks territoriaalseid vahendeid nagu integreeritud territoriaalsete investeeringute strateegiad;

    7.

    nõuab Euroopa Komisjonilt, et see arendaks välja „aktiivse subsidiaarsuse“ mõiste kui järgmise sammu dialoogi tugevdamiseks linnadega ning samuti suurlinnapiirkondade ja teiste piirkondadega ning seeläbi ELi linnade tegevuskava ja õigusloome parandamise programmi omavahel sidumiseks. Sellega seoses tuleks tugevdada koostoimet Euroopa Regioonide Komitee piirkondlike keskuste võrgustikuga (RegHubs);

    8.

    toetab Euroopa Parlamenti kliimaalase hädaolukorra väljakuulutamisel ning tunnistab, et CO2-neutraalsuse saavutamine nõuab ühiseid jõupingutusi ja konkreetseid meetmeid kohalikul tasandil, kus linnadel on põhiroll. 75 % Euroopa elanikkonnast elab linnades ja umbes 70 % Euroopa CO2 heitest tekib linnades. Linnad on osa probleemist, kuid uuendatud Leipzigi hartas tuleks tunnistada linnade võimet olla muutuste eestvedajad ja olulised osalejad 21. sajandi ülemaailmsetele probleemidele leitud lahenduste elluviimisel;

    9.

    on seisukohal, et uuendatud Leipzigi harta peaks andma poliitilise võimaluse selleks, et linnad muutuksid kõikides liikmesriikides linnapoliitikameetmete rakendamise mudeliks, aidates tugevdada Euroopa projekti usaldusväärsust kodanike silmis neile kõige lähemas valdkonnas. Uuendatud hartaga peaks kaasnema ka ELi linnade tegevuskava jälgimine, nagu on sätestatud Amsterdami paktis (2016), ning mõlemaid tuleks arvesse võtta 2030. aasta tegevuskava rakendamisel kohalikes omavalitsustes, et saavutada kestliku arengu eesmärgid. Sellega seoses tuleb Euroopa Liidu kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel lahendada mitmesuguseid ülesandeid ja uusi üleilmseid probleeme, millega saab tegeleda ainult integreeritud ja mitmetasandilisest käsitlusviisist lähtudes, ning Euroopa Liidu toetus on tingimata vajalik lisaväärtus. Selleks tuleb Leipzigi harta põhimõtted lisada Saksamaa eesistumisperioodil (2020. aasta teine pool) nõukogu järeldustesse, mis võetakse vastu üldasjade nõukogus ja Euroopa Ülemkogus. Leipzigi harta peavad kinnitama liikmesriigid, linnad ja Euroopa Regioonide Komitee;

    Euroopa linnade ümberkujundav jõud 2050. aasta eesmärkide saavutamise kiirendamiseks

    10.

    märgib, et Euroopa linnade kolme kavandatud mõõtme vahel on vaja tagada õige tasakaal: suurendada tootlikkust ning rikkuse ja töökohtade loomist linnades ja nende piirkondades, jagada seda kodanike vahel õiglasemalt, parandades samal ajal meie ümbruse keskkonnakvaliteeti ja kasutades ära võimalusi, mida pakub linnaelu;

    11.

    peab oluliseks väärtustada eri linnapartnerluste tehtud tööd ning luua seoseid praeguse ELi linnade tegevuskava ja tulevase uuendatud Leipzigi harta vahel. Näiteks võib tuua selliste partnerluste töö nagu linnade integratsiooni akadeemia või komitee algatus „Linnad ja piirkonnad pooldavad integratsiooni“, mis annab platvormi Euroopa Liidu linnapeadele ja piirkondade valitsusjuhtidele, kes soovivad tutvustada parimaid tavasid;

    12.

    tuletab meelde, et piirkonnad ja linnad on esirinnas rändajate ja pagulaste vastuvõtmisel ja integreerimisel Euroopas. Seepärast palub komitee, et Euroopa Komisjoni esitatud uue Euroopa linnaarengu algatuse raames eraldataks piisavalt rahalisi vahendeid, et toetada partnerlust „Sisserändajate ja pagulaste kaasamine“ ning komitee algatust „Linnad ja piirkonnad pooldavad integratsiooni“ ning tuua Euroopa kodanikele konkreetset kasu nende linnades;

    13.

    on seisukohal, et Pariisi kliimakokkuleppes ja linnapeade paktis sätestatud kliimamuutuste vastase võitluse eesmärkide saavutamiseks peaks üks uuendatud Leipzigi harta põhieesmärk olema propageerida uuenduslikke liikuvuslahendusi, kus elektriliste erasõidukite kasutamise kõrval edendatakse linnades alternatiivset mitmeliigilist ja vähese heitega liikuvust, mis põhineb keskkonnasäästlikul ühistranspordil ning jalgrattasõidul ja jalgsi liikumisel, ning samuti rakendada keskkonnasäästlikku maakasutuspoliitikat, mille abil piiratakse linnade kasvu, ning parandada jätkusuutlikult Euroopa eluhoonete energiatõhusust;

    14.

    peab endiselt äärmiselt oluliseks, et Euroopa Komisjon toetaks linnade tegevuskava raames ja liikmesriigid Leipzigi harta raames rahaliste stiimulitega kestliku linnalise liikumiskeskkonna kavade väljatöötamist, nagu komitee nõudis juba 2010. aastal oma arvamuses „Linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava“;

    15.

    leiab lisaks, et üks oluline teema, mida tuleb arvesse võtta, on elamute ning ettevõtete ja tööstuse käsutuses olevate kontorite ja hoonete energiatõhusamaks renoveerimine;

    16.

    kordab oma nõudmist koostada Euroopa tasandil tegevuskava taskukohase eluaseme toetamiseks Euroopas;

    17.

    on seisukohal, et linnaterritooriume käsitlevad ÜRO kestliku arengu eesmärgid on strateegiline raamistik elanikkonna elukvaliteedi parandamiseks ning linnad ja piirkonnad peaksid seda oma poliitika väljaarendamisel arvesse võtma. Linnad kui elanikkonnale lähim haldusüksus rakendavad poliitikameetmeid, mis muudavad linnade sotsiaalset tegelikkust, ning nad on hädavajalikud osalejad kestliku arengu eesmärkide saavutamise poole liikumisel, eriti seoses eesmärgiga 11, mis on keskendunud linnadele, ja eesmärgiga 17, mis toetab valitsuste, erasektori ja kodanikuühiskonna partnerlusi;

    18.

    märgib, et linnaalade kestliku arengu parandamisel on väga olulised jäätmekäitlus ja veeringluse integreeritud majandamine, heite ja jäätmete haldamine, tarbimise vähendamine ja energiakasutuse parandamine ning puhta ja süsinikuvaba energia tootmine, äärmuslike ilmastikunähtuste mõju haldamine ning haljasalade arendamine ja elurikkuse edendamine. Kohalikud omavalitsused peavad hoogustama ringmajanduse edendamist, et muuta meie tootmismudelit ja luua uusi keskkonnahoidlikke töökohti, soodustades paradigma muutumist, millega jõuaksime tuleviku linnani. See paradigmamuutus ei ole võimalik ilma kohaliku ja piirkondliku tasandi koolitusprogrammideta, mille eesmärk on kohandada töökohti keskkonnasäästlikule majandusele üleminekuga;

    19.

    leiab, et elurikkuse edendamine ja looduse taastoomine linnaruumi rohelise taristu ja looduspõhiste lahenduste abil, edendades seeläbi ökoloogilist ühendatust ja maastiku kvaliteeti nii linnas kui ka selle ümbruses, on väga oluline selleks, et tulla toime ülemaailmsetest muutustest tingitud häirete ja tagajärgedega;

    20.

    rõhutab, kui tähtis on edendada kaasavaid linnu, kus võetaks arvesse võitlust sotsiaalse ebavõrdsuse, digilõhe, Euroopa rahvastiku praeguse vananemise ja demograafiliste muutuste vastu, nagu rahvastikukadu mõnes piirkonnas. Sellesse kaasavasse mõõtmesse on väga oluline lisada meetmed taskukohase hinnaga eluaseme kättesaadavuse parandamiseks, üldise juurdepääsu tagamiseks ja energiaostuvõimetuse vastu võitlemiseks, rändajate kohaliku elanikkonnaga piisava integreerimise tagamiseks ning inimeste, eriti noorte liikmesriikidevahelise liikuvuse paremaks kooskõlastamiseks kutsealase arengu võimaluste loomisega riikides, kus sissetulek elaniku kohta on väiksem. Samuti tuleb tagada juurdepääs tervishoiu- ja hooldussüsteemile ning toiduainetega varustatuse tagamise süsteemile, sh veevarustus ja kanalisatsioon, mis on kogu elanikkonna põhivajadused. Seejuures tuleb arvesse võtta iga üksikisiku või rühma olukorda seoses suutlikkusega katta seonduvad kulud;

    Uuendatud Leipzigi harta juhtpõhimõtted

    21.

    on nõus järgmiste uuendatud Leipzigi harta toimimise põhimõtetega: integreeritud lähenemisviis, kohapõhine lähenemisviis, mitmetasandiline valitsemine ning osalemine ja koosloomine. Kõik need on seotud põhimõtetega, millest juhindub ELi ühtekuuluvuspoliitika;

    22.

    märgib, et tulevane Leipzigi harta peab olema kindlasti teada kõikidele Euroopa Liidu linnadele ja valdadele ning selle põhimõtted peavad olema üldraamistikuna aluseks riikide linnapoliitikameetmetele ja -strateegiatele, nagu ka vastavatele Euroopa algatustele, eriti nendele uutele algatustele, millele on eraldatud rahalised vahendid ja mis võidakse luua rohelise kokkuleppe raames;

    23.

    järgides vajaliku paindlikkuse nõuet, et kohandada ELi linnade tegevuskava eesmärke iga territooriumi tegelikele oludele, toetab ettepanekut tegutseda naabruse tasandil, sest see võib olla sobiv meetod üleilmsete probleemide lahendamiseks kohalikust tasandist lähtudes. Iga valitsustasand peab siiski võtma oma osa vastutusest ja pädevusest seoses linnaprobleemidega (õhukvaliteet, elamumajandus, üleminek digitehnoloogiale, rahastamisvahendid), järgides täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

    24.

    nõustub sellega, et uuendatud Leipzigi hartas tunnustatakse funktsionaalseid linnapiirkondi ja suurlinnapiirkondi aladena, mis aitavad rakendada piirkonna integreeritud lähenemisviisi ja saavutada tasakaalustatud territoriaalset arengut, mis on kooskõlas ELi strateegiatega. Komitee soovitab samuti tunnustada funktsionaalseid linnapiirkondi ja suurlinnapiirkondi, millel on oma institutsiooniline raamistik, ja neid, mis on ühtekuuluvuspoliitikast lähtudes stimuleerinud tööhõivedünaamikat suurlinna tasandil, nagu komitee mainis 2019. aastal oma arvamuses „Suurlinnapiirkondade probleemid ja nende koht tulevases 2020. aasta järgses ühtekuuluvuspoliitikas“;

    25.

    nõustub samuti osalemise ja koosloomise põhimõttega ning kutsub üles võtma uuendatud Leipzigi hartas arvesse eri linnatüüpe, arvestades iga liikmesriigi kultuuri- ja halduskontekstiga ning pädevusega. Lisaks on väga oluline, et uuendatud Leipzigi harta tagaks inimestele võimaluse osaleda neid mõjutava linnapoliitika kujundamises ja hindamises, hõlmates ka linna- ja suurlinnapiirkondade ümbruskonnas elavad inimesed;

    Linnade toimetulekuvõime suurendamine seoses üleilmsete probleemidega

    26.

    tuletab meelde, et 2020. aastal on maailma laastanud COVID-19 pandeemia. Linnad ja piirkonnad on pidanud toimima kaitsevallidena tervisekriisi vastu, mis on nüüd muutunud sotsiaal- ja majanduskriisiks. Seepärast peavad linnad ja piirkonnad olema kesksel kohal taastefondi juhtimises ja vajavad Euroopalt suuremat rahalist toetust, et nad saaksid jätkata lahenduste leidmist pandeemia põhjustatud probleemidele;

    27.

    palub, et uuendatud Leipzigi hartas pakutaks välja kaugeleulatuv ja konkreetne tegevuskava linnades rakendamiseks ja kasutataks ära linnade kohalikke tegevuskavasid kestliku arengu eesmärkide raames ning eelkõige, et 6 % Euroopa Regionaalarengu Fondist reserveeritaks integreeritud kestlikule linnaarengule. Lisaks tuleks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastada kestliku arengu eesmärkide kohalikule tasandile viimist, mida teevad linnad ja piirkondlikud omavalitsused, eelkõige läbi säästva liikuvuse ja ühistranspordi poliitika, hoonete renoveerimise energiaostuvõimetuse vastu võitlemiseks, üldise juurdepääsu tagamise, sotsiaalse haavatavuse vähendamise ning sotsiaalse kaasamise edendamise mis tahes linnapiirkonna ebasoodsamates piirkondades. Kohalikel omavalitsustel peab olema võimalus hallata riikidele ja piirkondadele eraldatud rahalisi vahendeid kiiremini ja otsesemalt. Selle eesmärgi saavutamise üks eeltingimus on koolitusalaste jõupingutuste tugevdamine koostöös haridus- ja ettevõtlussektoriga;

    28.

    palub Euroopa Komisjonil arendada paljudes riikide, piirkondade ja linnade kohalikes tegevuskavades tehtud investeeringute ja saavutatud tulemuste jälgimiseks välja uus ühine võrdlusraamistik ühise terminoloogia, näitajate ja metoodikaga, mis võimaldaks koordineerimist haldusasutuste vahel, vastastikust õppimist ja võrdlevat hindamist territooriumide vahel, samuti linnade kaasamist nende arengu jaoks mõeldud eelarvete koostamisse;

    29.

    palub Euroopa Komisjonil arvesse võtta, et suured sotsiaalse ja keskkonnaalase ümberkorralduse poliitikavaldkonnad, mis rohelise kokkuleppega käivitatakse, on prioriteetsed ning neid tuleb rakendada linnades ja piirkondades konkreetsete meetmete abil, mistõttu ei tohiks nendega kaasnevaid investeeringuid arvestada liikmesriikide riigieelarve puudujäägi sisse ega kehtestada neile kulude ülemmäära piiranguid, mille seavad liikmesriigid kohalikele haldusasutustele praegu kehtivates eelarve stabiilsuse ja puudujäägi kontrollimise programmides;

    30.

    väljendab heameelt selle üle, et uuendatud hartas tunnistatakse linnaruumi planeerimise olulist rolli kestliku linnaarengu saavutamisel, ning eelkõige selle üle, et keskendutakse maa hõivamise vähendamisele, funktsioonide kombineerimisele uute tootmisvormide jaoks, tootmise mitmekesistamisele ja uutele eluviisidele, taskukohasele eluasemele ning avaliku sektori maakasutuspoliitika kasutamisele;

    31.

    on seisukohal, et üleminek digitehnoloogiale peab soosima paremat nn digitaalset ühtekuuluvust Euroopas nii kodanike kui ka piirkondade jaoks. Vaja on muuta valdavalt tehnoloogiast juhinduv lähenemisviis rohkem kodanikule keskenduvaks lähenemiseks, nagu on välja kuulutatud deklaratsioonis „LIITU, EDENDA, TOETA: ühendame jõud säästva digiülemineku edendamiseks linnades ja kogukondades“. Sihiks tuleb seada terviklikum digitaalse linna kontseptsioon, kus digitaalne innovatsioon on vahend ja mitte eesmärk omaette, mille tõukejõuks on avaliku sektori ettevõtlussuutlikkus ja erasektori ettevõtjad, kes pakuvad olemasolevale ja uuele tehnoloogiale kohandatud lahendusi. Kuigi digiüleminek pakub linnadele ja nende kodanikele häid võimalusi, on samuti vaja aidata linnadel paremini ennetada ja vähendada digiülemineku negatiivset kõrvalmõju;

    32.

    teeb ettepaneku, et uuendatud Leipzigi harta sisaldaks vajadust arendada ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas piirkondlikul tasandil välja töötatud aruka spetsialiseerumise strateegiate raames välja kohalikke aruka spetsialiseerumise protsesse ning majandusliku ja territoriaalse ümberkujundamise integreeritud kavasid, mis võimaldavad arendada arukaid linnu ja külasid;

    33.

    on seisukohal, et linnad, sh väikesed ja keskmise suurusega linnad, on Euroopa peamiste sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide (tervishoid, toit, energeetika, transport, kliimamuutused, elurikkus, kaasatus ja julgeolek) lahendamisel olulisel kohal. Siiski on oluline ajakohastada kohaliku tasandi avaliku sektori rolli majandusarengus, tuginedes ettevõtluse edendamisel lähenemisviisile, mille eesmärk on anda sellele sektorile roll uue, ülemaailmse juhtimise väljakutse valguses;

    34.

    väljendab sellega seoses heameelt selle üle, et uus struktuurireformi tugiprogramm kuulub regionaalpoliitika voliniku pädevusse, sest see peab võimaldama, et struktuurireformi tugiprogramm ja selle 2021.–2027. aasta eelarve ettepanek on peamine vahend linnade haldussuutlikkuse ja struktuurireformide parandamiseks kõikide nende elementide puhul, mis ei ole abikõlblikud struktuurifondidest rahastamiseks;

    35.

    juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu linnade tegevuskava üks peamine lisaväärtus on ELi, riiklike, piirkondlike ja kohalike haldusasutuste vahel linnaküsimusi käsitlevate teadmiste vahetamise toetamine. Tegevuskava peetakse heade tavade vahetamise mehhanismiks;

    36.

    on samuti seisukohal, et uus Leipzigi harta peab hõlmama ELis juba olemasolevaid, kuid sageli omavaheliste seosteta säästva linnaarengu mehhanisme ja meetodeid, nagu arukate linnade ja kogukondade algatus, kliima- ja energiaalane linnapeade pakt ning säästvate linnade võrdlusraamistik;

    Täiustatud ELi linnade tegevuskava uue Leipzigi harta teenistuses

    37.

    tuletab meelde ELi linnade tegevuskava kolme tugisammast (parem õigusloome, parem rahastamine ja paremad teadmised), mis on kindlaks määratud Amsterdami paktis. Eelkõige on vaja arendada nende sammaste rakendamise protsessi. Samuti on vaja arendada eri sidusrühmade rolli;

    38.

    rõhutab vajadust tugevdada linna- ja maapiirkondade sidemeid ning käsitleda kõiki linnapiirkondi koos nende ümbruskonnaga, sealhulgas nende sageli maal asuvaid funktsionaalseid alasid, et saavutada senisest terviklikum ja integreeritum käsitlus ning pakkuda arenguvõimalusi kõigile linna- ja suurlinnapiirkondades elavatele inimestele;

    39.

    on seisukohal, et uuendatud Leipzigi hartas tuleks tunnustada kõigi neljateistkümnes temaatilises linnapartnerluses osalevate linnade ja kohalike omavalitsuste tehtud jõupingutusi. Lisaks tuleks väljendada toetust mõne partnerluse, näiteks rände- ja pagulaspartnerluse või linnalise liikumiskeskkonna partnerluse soovile jätkata tööd ka pärast kolmeaastase perioodi lõppu. See on selge märk ELi linnade tegevuskava edust. Siiski tuleb tagada vajalikud vahendid ning tulevaste meetmete mõju ja sidusus;

    40.

    pakub nende probleemide lahendamiseks ja ELi linnade tegevuskava praktikas rakendamise parandamiseks välja konkreetsete soovituste loetelu:

    tulevaste partnerluste koosseis tuleb välja töötada täiesti läbipaistvalt, kaasates linnu ja vastavalt linna mõõtmetele, mis kajastuvad uuendatud Leipzigi hartas. Samuti tuleks meetmed rühmitada kolme samba ümber: parem õigusloome, parem rahastamine ja paremad teadmised;

    praegune horisontaalsete teemade loetelu on veel kehtiv ja seda võiks rakendada katsemeetmetega, millesse kaasataks igast partnerlusest üks seda esindav liige, püüdes leida tasakaalu ELi institutsioonide ning riikide valitsuste ja piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel. Sellega seoses on väga oluline, et komisjoni talitused ja liikmesriigid oleksid rohkem kaasatud temaatilistesse partnerlustesse, iseäranis just uue partnerluse käivitamisel. See suurendaks nii komisjoni kui ka liikmesriikide hädavajalikku isevastutust;

    vaja on tugevdada tulevaste partnerluste eri meetmete koostoimet eesmärgiga vältida kapseldunud lähenemisviisi ja koordineerida meetmete rakendamist;

    üks idee kohalikul tasandil poliitilise toetuse tugevdamiseks oleks käivitada linnade tegevuskavasse kaasatud ja selle saadikutena tegutsevate kohalike omavalitsuste tippkohtumine, mis annaks neile hääle poliitilistes aruteludes Euroopa Komisjonis ja liikmesriikides;

    „Parema õigusloome“ samba raames peaks Euroopa Komisjon võtma kohustuse arvestada soovitustega, mis kerkivad esile seoses linnapartnerlustega. Selleks võiksid partnerlused korraldada õpikodasid, kus kutsealaesindajad tegutseksid ja käsitleksid konkreetseid muudatusi Euroopa Liidu direktiivides, määrustes ja poliitikameetmetes. Partnerluste tulemusi tuleks korrapäraselt tutvustada ja arutada Euroopa Parlamendis ja nõukogus, et need kajastuksid paremini Euroopa õigusaktides;

    on seisukohal, et 2021.–2027. aasta mitmeaastane finantsraamistik ja Euroopa Komisjoni Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitleva tulevase määruse raames kavandatud Euroopa linnaarengu algatus peavad tagama stabiilse finantseerimise ELi linnade tegevuskavas osalevate linnade osalemiskulude katmiseks;

    Eurostat peab suuremal määral osalema töös, mida teevad partnerlused, kes võiksid algatada arutelu piirkondlikul, funktsionaalse linnapiirkonna ja kohalikul tasandil kättesaadavate kvalitatiivsete andmete üle, samuti selliste andmete kogumise üle;

    samuti tuleb paremini siduda linnade tegevuskavasse ja partnerlustesse Teadusuuringute Ühiskeskuse ja selle Sevillas asuva territoriaalpoliitika alaste teadmiste keskuse töö, näiteks aruanne „Linnade tulevik“ ja Urban Data Platform Plus;

    pidades silmas 2020. aastale järgnevat programmitööperioodi, võiks Euroopa Komisjon lisaks struktuurifondidele kaaluda ka võimalust luua katsemeetmete toetuskava linnapartnerluste raames esile kerkinud ettepanekute rakendamiseks;

    Euroopa Komisjon peaks käivitama teavituskampaania ELi linnade tegevuskava tulemuste tutvustamiseks, sh partnerlustest saadava kasu paremaks kajastamiseks Futuriumi platvormi veebilehel. Ta peaks samuti investeerima teadmiste loomisse, levitades ELi linnade tegevuskava raames välja töötatud parimaid tavasid, juhendeid, töövahendeid ja tegevuskavasid;

    Uuendatud Leipzigi harta käivitamise jälgimine

    41.

    palub ELi eesistujariigil Saksamaal ametlikult tunnustada Euroopa Regioonide Komitee rolli uuendatud Leipzigi hartas, järgides Amsterdami pakti lähenemisviisi, mille puhul paluti komiteel kui liidu nõuandval organil, kes esindab ametlikult ELi piirkondi ja kohalikke omavalitsusi, aidata kaasa ELi linnade tegevuskava edasiarendamisele;

    42.

    teeb ettepaneku, et liikmesriigid (või linnapoliitika eest vastutav valitsustasand, kui see poliitika ei ole riigi pädevuses) koostaksid iga kolme aasta järel aruandeid Leipzigi harta integreerimise kohta oma riiklikku või piirkondlikku linnapoliitikasse koostöös Euroopa Komisjoniga, rõhutades seda, kuidas on Euroopa poliitikameetmete ja rahastamisvahenditega, eriti ühtekuuluvuspoliitikaga, toetatud Leipzigi harta põhimõtete ja eesmärkide saavutamist;

    43.

    tuletab meelde, kui oluline on, et Euroopa Komisjon etendaks jätkuvalt olulist rolli ELi linnade tegevuskava ja Leipzigi harta koordineerimisel ja rakendamisel. Sellega seoses tasub meelde tuletada ettepanekut nimetada institutsioonidevaheliste suhete ja tulevikusuundade valdkonna asepresident linnade tegevuskava koordineerijaks. See tagaks ka tiheda seose parema õigusloome tegevuskavaga. Selline koordineerimine aitaks ka vältida linnade killustatud arusaama ja poliitika linnamõõtme killustatust, mis tuleneb iga peadirektoraadi eri vaatenurgast;

    44.

    nõuab, et pärast seda, kui linnaarengu ministrite mitteametlik nõukogu võtab 30. novembril 2020 vastu uuendatud Leipzigi harta, võtaks üldasjade nõukogu vastu siduvad järeldused, tagamaks Leipzigi harta võimalikult suur siduvus ELi, liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks. Seda tuleks kombineerida üleskutsega tulevastele nõukogu eesistujariikidele jätkata oma tööprogrammides arutelu linnade tegevuskava üle.

    Brüssel, 14. oktoober 2020

    Euroopa Regioonide Komitee president

    Apostolos TZITZIKOSTAS


    Top