EUROOPA KOMISJON
Brüssel,15.10.2019
COM(2019) 465 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
volituste delegeerimise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 (mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007) alusel
Määruse (EL) nr 376/2014 eesmärk on suurendada tsiviillennundusohutust ning tagada asjakohase tsiviillennundusohutusteabe edastamine, kogumine, talletamine, kaitsmine, vahetamine, levitamine ja analüüsimine. Lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise ainus eesmärk on hoida ära lennuõnnetusi ja -intsidente.
Kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 6 on sätestatud, et komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte Euroopa ühise riskiklassifitseerimissüsteemi määratlemiseks.
Lisaks on selle määruse artiklis 17 sätestatud, et komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 18, et:
a) ajakohastada kohustuslike andmeväljade loetelu I lisas esitatud, lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetes, kui määruse kohaldamisel saadud kogemuste põhjal on muudatused vajalikud lennundusohutuse suurendamiseks;
b) ajakohastada III lisas esitatud Euroopa kesksest andmekogust teabe saamise taotluse vormi, et võtta arvesse saadud kogemusi ja uusi arengutendentse;
c) kooskõlastada kõiki lisasid Euroopa Liidu ühtse lennuohutust mõjutavast juhtumist ettekandmise süsteemi (ECCAIRS) tarkvaraga ja rahvusvaheliselt kokkulepitud taksonoomilise süsteemiga ADREP ning muude liidus vastu võetud õigusaktidega ja rahvusvaheliste lepingutega.
Sellega seoses on määruse artikli 18 lõikes 2 sätestatud, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande talle antud volituste delegeerimise kohta.
Euroopa riskiklassifitseerimissüsteem (ERCS)
Kuigi määruse artikli 7 lõige 6 on õiguslik alus delegeeritud õigusaktile, millega määratletakse Euroopa ühine riskiklassifitseerimissüsteem, on oluline võtta arvesse ka kõnealuse artikli lõikeid 5 ja 7.
Enne kui artikli 7 lõike 6 alusel võetakse vastu delegeeritud õigusakt, millega määratletakse Euroopa ühine riskiklassifitseerimissüsteem, tuleb see süsteem vastavalt kõnealuse artikli lõikele 5 välja töötada. Lisaks tuleb delegeeritud õigusaktis määratletud Euroopa ühine riskiklassifitseerimissüsteem rakendada ellu korras, mis kehtestatakse artikli 7 lõike 7 kohaselt vastu võetud rakendusaktiga. Teisisõnu rakendatakse Euroopa ühine riskiklassifitseerimissüsteem tegelikult ellu järk-järgult omavahel tihedalt seotud etappidena.
Vastavalt artikli 7 lõikes 5 sätestatud lõppkuupäevale viidi Euroopa ühise riskiklassifitseerimissüsteemi väljatöötamine lõpule 15. mail 2017.
Alustatud on tööd Euroopa ühist riskiklassifitseerimissüsteemi määratleva delegeeritud õigusakti vastuvõtmiseks, kuid seni ei ole sellega veel lõpule jõutud. Komisjon leidis, et süsteemi eduka ellurakendamise huvides ja ühtsete eeskirjade kehtestamiseks oleks soovitav koostada lõike 6 kohane delegeeritud õigusakt paralleelselt lõike 7 kohas(t)e rakendusakti(de)ga ning võtta need vastu ühel ja samal ajal.
Sellest tulenevalt ei ole määruse (EL) nr 376/2014 artikli 7 lõikega 6 ettenähtud volituste delegeerimist seni veel kasutatud.
Lisade muutmine
Määruse artikliga 17 volitatakse komisjoni määruse lisade muutmiseks võtma vastavalt vajadusele vastu delegeeritud õigusakte. Kuigi eeldatakse, et selliseid muudatusi on vaja aja jooksul, pidades silmas saadud kogemusi ja määruse rakendamisega seotud uusi arengusuundi, on kindlaks tehtud, et seni on lisade sisu praegusel kujul veel asjakohane.
Sellest tulenevalt ei ole delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitust lisade muutmiseks seni kasutatud.
Eelmises jaos kirjeldatud põhjustel ei ole komisjon seni kasutanud oma volitusi võtta vastu delegeeritud õigusakte, nagu on sätestatud eespool nimetatud artiklites. Selliste õigusaktide vastuvõtmine seoses artikli 7 lõikega 6 on jätkuvalt vajalik ja võib muutuda vajalikuks ka seoses artikliga 17.