EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.10.2019

COM(2019) 463 final

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE

2019. aasta aruanne Gozo (Malta) majandusliku ja sotsiaalse olukorra kohta

2019. aasta aruanne Gozo (Malta) majandusliku ja sotsiaalse olukorra kohta

Ilma et see mõjutaks käimasolevaid läbirääkimisi 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku üle ning kooskõlas Malta ühinemislepingule lisatud deklaratsiooniga nr 36, mis käsitleb Gozo saare piirkonda, palus Malta valitsus 2019. aasta veebruaris komisjonil esitada nõukogule aruanne Gozo majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning eelkõige Gozo ja Malta sotsiaalse ja majandusliku arengu ebavõrdsuse kohta ning teha ettepanek asjakohaste meetmete kohta, et Gozo paremini siseturuga lõimida.

Aruandes hinnatakse Gozo arengu olukorda ja ebavõrdsuse kujunemist Maltas. Hinnangu andmiseks vaadatakse läbi hiljutised suundumused seoses hulga mõõtmete ja näitajatega, mis on Gozo arengu seisukohast asjakohased, st demograafia ja tööturg, majanduse struktuur ja majanduskasv, geograafia ja juurdepääsetavus. Samuti võrreldakse dokumendis Gozot ülejäänud Maltaga ja muude Euroopa piirkondadega. Peale selle analüüsitakse, kuidas ühtekuuluvuspoliitikas arvestatakse Gozo arenguvajadustega.

Aruandes kasutatakse Eurostati ja Malta statistikaameti piirkondlikku statistikat.

1.Gozo majandusliku ja sotsiaalse olukorra analüüs

1.1.Geograafia ja maakasutus

Gozo on pindala ja elanikkonna poolest Malta saarestiku tähtsuselt teine saar. See asub Malta saarest 5 km loode pool. Malta ja Gozo vahel, vähem kui kilomeetri kaugusel Gozost, asub Comino saar, mis on peaaegu asustamata 1 . Kui vaadata maakasutust ja maakatet, 2 moodustavad 21 % Gozo ja Comino pindalast linnapiirkonnad ning 77,5 % pindalast põllumajandusmaa, looduslikud alad ja metsad. Seevastu Malta saarel moodustavad linnapiirkonnad (23 %) ning tööstus-, kaubandus- ja transpordialad (5,7 %) pisut suurema osa maast ning põllumajandusmaad, looduslikke alasid ja metsi on vähem (66,7 %). Selline maakasutus kajastab Malta suuremat rahvastikutihedust ja industrialiseerumist võrreldes Gozoga ning põllumajanduse suurt tähtsust Gozo majanduses.

Statistilise liigituse poolest on Malta riik, NUTS 1 ja NUTS 2 piirkond. NUTS 3 tasandil jaguneb Malta kaheks piirkonnaks: Malta saar ning Gozo ja Comino saared.

Kaart 1. Maakasutus ja maakate Maltal, Gozol ja Cominol

Allikas: CORINE-programmi 2018. aasta andmed.

1.2.Rahvaarv

2018. aasta jaanuaris elas Gozol 32 723 inimest ehk umbes 6,9 % Malta elanikkonnast. Gozo rahvastikutihedus oli 2018. aastal 474,5 elanikku km2 kohta, mis moodustab umbes ühe neljandiku Malta saare rahvastikutihedusest (1 793,8 elanikku km2 kohta samal aastal). Ligikaudu 21 % elanikkonnast elab Victorias (tuntud ka kui Rabat), mis on Gozo saare suurim linn.

Absoluutarvudes on Gozo rahvaarv suurenenud 2006.–2018. aastal 1 700 elaniku võrra. Suhtarvudes kasvas Gozo rahvaarv ajavahemikul 2006–2018 keskmiselt 0,4 % aastas, samas kui Malta saare rahvaarvu kasvumäär oli samal ajavahemikul 1,4 % (mis tähendas rahvaarvu suurenemist 69 000 inimese võrra), osaliselt tänu rände märkimisväärsele suurenemisele alates 2012. aastast. Kasvumäärade erinevuse tõttu vähenes Gozol elava Malta elanikkonna osakaal 7,7 %-lt 2006. aastal 6,9 %-le 2018. aastal.

Üks selle muutuse põhjustest on elanikkonna vananemine. 65-aastaste ja vanemate elanike osakaal suurenes Gozol 2006.–2018. aastal 8 % võrreldes 2 % kasvuga Malta saarel. Kuigi mõlemas piirkonnas on rahvastiku vananemine märkimisväärne, on tööealise elanikkonna (15–64-aastased) osakaal Malta saarel 2 % võrra suurem kui nende elanike osakaal Gozo saarel.

Joonis 1. Tööealise elanikkonna (15–64-aastased) osakaalu muutumine võrreldes elanike koguarvuga Maltal ning Gozol ja Cominol, 2006–2018

Allikas: Eurostat.

1.3.Majandusareng

2017. aastal moodustas Gozo SKP elaniku kohta (väljendatuna ostujõu standardina) 60 % EL 28 keskmisest, olles oluliselt väiksem Malta SKPst elaniku kohta, mis oli EL 28 keskmisega enam-vähem võrdne. 2000.–2011. aastal oli SKP elaniku kohta Malta saarel ELi keskmisest väiksem. Erinevus hakkas vähenema 2012. aastal. Seevastu Gozo SKP elaniku kohta vähenes võrreldes ELi keskmisega 2000.–2007. aastal. 2008. aastal vähenemine peatus. Alates 2013. aastast hakkasid piirkonna tulemused ELi keskmisele lähenema, kuigi Malta saarega võrreldes aeglasemalt.

Nende kahe saare suhtelise majandusarengu lõhe suurenes 2000.–2017. aastal 26 %-lt 41 %-ni. Samas tuleb märkida, et kuna saared asuvad teineteisele suhteliselt lähedal, saavad inimesed käia Malta saarel tööl, elades ise Gozol. Õigupoolest töötab enam kui 20 % Gozol elavast tööjõust Malta saarel. SKPga elaniku kohta hinnatakse majandustegevust tootmise seisukohast ja selles ei võeta arvesse leibkonna sissetulekut. Seega näitab SKP elaniku kohta Gozo elanike majanduslikku heaolu tegelikust väiksemana.

Kui vaadata kogulisandväärtuse valdkondlikku jaotust neis kahes piirkonnas, ilmneb, et Malta saarega võrreldes tugineb Gozo majandus üldiselt rohkem põllumajandus- ja kalandussektorile (+3 protsendipunkti) ja ehitussektorile (+5 protsendipunkti) ning vähem finants-, kindlustus-, kinnisvara- ja muudele teenustele (–4 protsendipunkti).

Joonis 2. Muutused SKPs elaniku kohta (väljendatuna ostujõu standardina) Maltal ning Gozol ja Cominol, 2000–2017 (EL 28 = 100)

Allikas: Eurostat.

Joonis 3. Kogulisandväärtuse valdkondlik jaotus Maltal ning Gozol ja Cominol 2016. aastal

Allikas: Eurostat.

1.4.Tööturg

Tööhõive areng oli Maltal ja Gozol 2015.–2017. aastal sarnane: aastased kasvumäärad jäid 5 % ja 6 % vahele ning Gozol suurenes tööhõive 2016.–2017. aastal pisut enam kui Maltal. Tööhõive määr tõusis nimetatud ajavahemikul mõlemal saarel, kuid Gozol oli tõus 2015.–2017. aastal kiirem kui Maltal (tõustes aastas umbes 4 % võrra). 2017. aastal ületas Gozo tööhõive määr (74 %) Malta oma (72 %).

Kuna saared asetsevad lähestikku ja parvlaevaühendus on tihe, on võimalik Gozolt Maltal tööl käia: võrreldes tööhõivet elukoha ja töökoha järgi, ilmneb, et enam kui 3 500 Gozo elanikku ehk 22 % Gozo tööjõust töötab tegelikult Malta saarel.

Tabel 1. Tööhõive elukoha ja töökohta järgi Maltal ning Gozol ja Cominol ning tööhõive määr

Tööhõive määr on arvutatud 15–64-aastaste elanike kohta.

Allikas: Malta riiklik statistikaamet ja Eurostat.

Tööjõu jaotus on kahel saarel väga sarnane kogulisandväärtuse jaotusega: Maltaga võrreldes töötab Gozol 4 % võrra rohkem inimesi põllumajandus- ja kalandussektoris ning 3 % võrra rohkem ehitussektoris, kuid 7 % võrra vähem finants-, kindlustus-, kinnisvara- ja muude teenuste sektoris.

Joonis 4. Tööhõive valdkondlik jaotus Maltal ning Gozol ja Cominol 2016. aastal

Allikas: Eurostat.

1.5.Juurdepääsetavus ja turism

Gozo asub Malta saarest 5,3 km kaugusel. Selge ilmaga kulub parvlaevaga ühelt saarelt teisele jõudmiseks umbes 30 minutit. Nagu eespool mainitud, sõidavad paljud töötajad Gozolt tööle Malta saarele, eelkõige pealinna, kasutades ära tihedat meretranspordiühendust nende kahe saare vahel.

Merereisijate arv Malta Ċirkewwa sadama ja Gozo Mġarri sadama vahel suurenes 2003.–2017. aastal ligi 60 % ning 2010.–2017. aastal ligi 34 %. See vastab kahe sadama vaheliste merereisijate arvu keskmisele aastasele kasvule 3,4 % ning märgatavamat kasvu oli näha aastatel 2013–2017, mil aastane kasvumäär oli ligi 6 %.

Gozo pole üksnes pendeltöötajate kodu; saar meelitab ligi ka turiste. Sarnaselt Maltaga täheldati Gozol 2012.–2017. aastal turistide arvu suurenemist, kuigi Gozol suurenes turistide arv veidi vähem (+33 % võrreldes +36 %ga). Nende turistide arv, kes külastavad Gozot ja jäävad sinna vähemalt üheks ööks, on kahtlemata väiksem kui Malta saart külastavate turistide arv. Sellele vaatamata oli turiste 2017. aastal siiski ligi kolm korda rohkem kui Gozo elanikke. Kui vaadata pakkumist, suurenes voodikohtade arv Gozol kiiremini kui Maltal: 2012.–2017. aastal 1 756 ühikult 2 165 ühikuni (+23 %) võrreldes umbes 40 000 olemasoleva ühikuga Maltal (+7 %). Gozol viibimise kestus on aga üldiselt lühem: keskmiselt ööbivad turistid Maltal 5 ööd võrreldes 3 ööga Gozol ja Cominol.

Joonis 5. Ċirkewwa ja Mġarri meresadamate vaheliste reisijate arvu muutumine (tuhandetes)

Allikas: Eurostat.

Tabel 2. Külastajate ja voodikohtade arv Maltal ja Gozol

Allikas: Malta riiklik statistikaamet.

1.6.Võrdlus muude Euroopa saartega

Võrreldes muude (rahvaarvu poolest) sarnase suurusega saarepiirkondadega oli Gozo ja Comino SKP elaniku kohta (väljendatuna ostujõu standardina) 2016. aastal üldiselt väiksem kui muudel saartel, kui mitte võtta arvesse Kreeka saarepiirkondi Lesbos, Limnos, Ikaria, Samos ja Chios. Gozo ja Comino on aga ühed vähestest saarepiirkondadest, kus SKP elaniku kohta on suurenenud, eelkõige finantskriisile järgnenud ajavahemikul (2009–2016).

Tabel 3. Muutused SKPs elaniku kohta (väljendatuna ostujõu standardina) valitud saarepiirkondades (EL 28 = 100)

Allikas: Eurostat.

1.7.Sisemised erinevused

Käesolevas aruandes hinnatakse piirkondlikke erinevusi NUTS 2 piirkondades, kasutades NUTS 3 tasandi SKPd elaniku kohta. Malta puhul on Malta saar ning Gozo ja Comino saared kaks NUTS 3 piirkonda, mis on osa ühest NUTS 2 piirkonnast, mis kattub ühtlasi riigiga.

Sisemisi erinevusi ei saa NUTS 2 piirkondades ilmselgelt hinnata ilma NUTS 3 alajaotuseta. Piirkondlike erinevuste hindamist mõjutab üldjuhul NUTS 3 piirkondade arv igas NUTS 2 piirkonnas.

Seetõttu kasutatakse käesolevas aruandes nelja sisemiste erinevuste näitajat, võttes arvesse kolme erinevat NUTS 2 piirkondade rühma: 1) kõik ELi NUTS 2 piirkonnad; 2) NUTS 2 üleminekupiirkonnad (kus SKP elaniku kohta on 75–90 % ELi keskmisest); 3) NUTS 2 piirkonnad, mis hõlmavad pealinnu, v.a piirkonnad, mis ei jagune edasi NUTS 3 piirkondadeks.

Nimetatud neli näitajat on järgmised:

·variatsioonikordaja: kõigi NUTS 3 piirkondade standardhälbe suhe NUTS 2 keskmisse SKP-sse elaniku kohta. Kõigist neljast näitajast sõltub see näitaja kõige vähem NUTS 3 piirkondade arvust asjaomases NUTS 2 piirkonnas.

·Gini indeks: indeks vahemikus 0–1, mille puhul 0 vastab olukorrale, kus NUTS 3 piirkonnad on täiesti võrdsed, ja 1 olukorrale, kus kogu SKP on koondunud ühte NUTS 3 piirkonda.

·Theili indeks: indeks, mille puhul väärtused on seda lähemal nullile, mida väiksemad on sisemised erinevused.

·Min/max suhe: sama NUTS 2 piirkonna NUTS 3 piirkondade suurima SKP (elaniku kohta) suhe NUTS 3 piirkondade väikseimasse SKPsse (elaniku kohta). Kõigist neljast näitajast sõltub see näitaja kõige rohkem NUTS 3 piirkondade arvust igas NUTS 2 piirkonnas.

Pingerea eesotsas on piirkonnad, kus sisemised erinevused on väikesed: variatsioonikordaja, Gini indeksi ja Theili indeksi puhul on pingerida koostatud kasvavalt ning min/max suhte puhul kahanevalt.

Malta tulemused on esitatud tabelis 4.

NUTS 3 alajaotusega NUTS 2 piirkondade pingereas, mis koosneb 237 piirkonnast, annavad Theili indeks ja variatsioonikordaja Malta puhul sarnased tulemused (vastavalt 99/237 ja 86/237). Gini indeks paistab näitavat Maltas esinevaid majanduslikke erinevusi tegelikust väiksemana (33/237), kuid min/max suhe paistab näitavat neid tegelikust suuremana (164/237).

46 NUTS 2 üleminekupiirkonna puhul on pingerida pisut selgem. Theili indeksi ja variatsioonikordaja puhul on Malta kohad pingereas taas väga sarnased (vastavalt 26/46 ja 24/46), Gini indeksi poolest on Malta 11. kohal ning min/max suhte poolest 39. kohal.

Malta on ühtlasi pealinnapiirkond ning kolmandas piirkondade valimis on ta seatud pingeritta 15 muu Euroopa pealinnapiirkonnaga, mis koosnevad enam kui ühest NUTS 3 piirkonnast. Variatsioonikordaja, Gini indeksi ja Theili indeksi poolest on Malta esimesel kohal ning min/max suhte poolest teisel kohal, mis tähendab, et sisemiste erinevuste valdkonnas on tal üldiselt paremad tulemused kui muudel ELi pealinnapiirkondadel.

Tabel 4. Piirkondlike erinevuste võrdlusanalüüs, lähtudes Malta 2016. aasta SKPst elaniku kohta ning tuginedes neljale eri näitajale ja kolmele eri valimile

*Järgmiste riikide pealinnapiirkonnad: BG, DK, EE, EL, FR, HR, IE, IT, LV, MT, NL, PL, RO, SI ja UK.

Allikas: regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi arvutused Eurostati andmete alusel.

2.Ühtekuuluvuspoliitika rakendamine Gozol

Programmitöö perioodidel 2007–2013 ja 2014–2020 on vastavalt 11 % ja 10 % Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ja Ühtekuuluvusfondist eraldatud koguvahenditest olnud ette nähtud territoriaalseteks investeeringuteks Gozol. See ületab veidi Gozo elanikkonda tehtavate investeeringute osakaalu (umbes 7 %) ning peamine eesmärk on vähendada erinevusi Maltast, mida on käsitletud 1. peatükis.

2007.–2013. aasta peamised investeerimisvaldkonnad olid konkurentsivõimesse ja elukvaliteeti investeerimine ning rohkemate töökohtade ja parema elukvaliteedi tagamine inimestele, milleks eraldati kokku 107,3 miljonit eurot. Perioodil 2014–2020 oli 1. mai 2019 seisuga välja makstud 95,6 miljonit eurot.

Sekkumised hõlmavad Gozol mitmesuguseid valdkondi ning märkimisväärseid summasid investeeritakse nt teedesse, transporti, vee- ja taastuvenergiataristusse, jäätmekäitluskohtadesse ning ajalooliste paikade, eelkõige Cittadella taastamisse, milleks on juba eraldatud 12 miljoni euro väärtuses ELi rahalisi vahendeid. Samuti on Gozo saanud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) kalandusele ette nähtud toetust, et ajakohastada kalurite rajatised kindlaksmääratud Mgarri ja Xlendi kalasadamates ning võtta kasutusele nendega seotud uued teenused.

79 projekti kaudu, mille kogusumma oli 12,4 miljonit eurot, anti ühtlasi ESFist toetust, et suurendada osalemist kvaliteedi- ja tööturualases hariduses ja koolituses, karjäärinõustamisel, tööalase konkurentsivõime ja tööjõu kohanemise ning ebasoodsas olukorras rühmade sotsiaalse kaasatuse suurendamisel.

Järgmisel programmitöö perioodil 2021–2027 moodustab ERFist, ESF+-ist ja Ühtekuuluvusfondist kogu Malta saarestikule antav ELi toetus 3 kokku 672,8 miljonit eurot, mida on 5 % vähem võrreldes 708 miljoni euroga 2014.–2020. aastal. See kajastab edukat ELi keskmisele järele jõudmist viimastel aastatel. Programmitöö perioodi 2021–2027 programmide investeerimisprioriteete käsitlevatel aruteludel tuginetakse 2019. aasta aruandele Malta kohta, 4 mis võeti vastu 27. veebruaril 2019, ning riigipõhistele soovitustele, mille nõukogu võttis vastu 9. juulil 2019. See ei mõjuta olulist küsimust, kui suur osa rahalistest vahenditest eraldatakse Gozole/Cominole.

3.Järeldused

Aruandes esitatud statistiline analüüs näitab, et erinevused Gozo ja Malta saare SKPs elaniku kohta on aja jooksul pisut suurenenud. Seda suundumust saab selgitada eri teguritega. On oluline, et Malta saare majandus on rohkem teenuste osutamisele suunatud kui Gozo saare oma, mis põhineb rohkem põllumajandus-, kalandus- ja ehitustegevusel. Selle erineva majandusliku suunitluse tõttu on Malta majanduskasv Gozo omast suurem olnud.

Viimastel aastatel õnnestus Gozol muudest ELi saarepiirkondadest kiiremini ELi keskmisele järele jõuda. See võib tuleneda Malta saare läheduse ülekanduvast mõjust, eelkõige pendelrändest ja turismi suurenemisest piirkonnas.

Kui võrrelda Malta majanduslikku olukorda muude ELi üleminekupiirkondade omaga, on Malta sisemised erinevused muude üleminekupiirkondadega võrreldes keskmisel tasemel.

Samuti tuleks silmas pidada, et SKP elaniku kohta näitab Gozo elanike majanduslikku heaolu tegelikust väiksemana, kuna märkimisväärne osa töötajatest käib tööl Malta saarel.

Tagatud on parem juurdepääsetavus, mis on edendanud turismi ja parandanud Gozo töötajate võimalusi Maltal tööl käia. Ühtekuuluvuspoliitika on nende edusammude saavutamisele kaasa aidanud märkimisväärsete investeeringute kaudu, mis on tehtud maantee- ja meretransporditaristu, energiarajatiste ja tervishoiuasutuste ning kultuuripärandi taastamise valdkonnas.

2021.–2027. aasta partnerluslepingu ja rakenduskavade ettevalmistamise kontekstis kutsutakse Malta ametiasutusi üles kaaluma, milliseid investeeringuid ja struktuurimeetmeid võib nii riigi kui ka Gozo tasandil vaja olla, et vähendada erinevusi SKPs elaniku kohta. Edasised edusammud Gozo järelejõudmisprotsessi toetamisel sõltuvad arvestamisest Gozo eripäradega, sealhulgas kiirelt vananeva elanikkonnaga.

(1)      NUTS 3 piirkonnale viidates kasutatakse aruandes terminit „Gozo ja Comino“, aga kuna Comino on suures osas asustamata, viidatakse aruandes statistiliste suundumuste kirjeldamisel Gozole.

(2)      Arvnäitajad põhinevad CORINE-programmi 2018. aasta andmetel. Nende summa ei moodusta 100 %, sest mõnda ülejäänud klassi, nagu prügilad, ehitusplatsid jne ei võeta arvesse.

(3)      Komisjoni ettepanek määruse kohta (COM(2018) 375 final), XXII lisa.

(4)      SWD(2019) 1017 final.