EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.1.2019

COM(2019) 22 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Aruteludokument

"Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030"

I LISA. President Junckeri juhitava komisjoni panus kestliku arengu eesmärkide saavutamisse

25. septembril 2015. aastal  ÜROs vastu võetud kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 on loodud ülemaailmne raamistik kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks aastaks 2030. Tegevuskava hõlmab 17 kaugeleulatuvat kestliku arengu eesmärki ja 169 nendega seotud sihti, mille saavutamine on riikide ja sidusrühmade ülesanne.

EL mängis keskset rolli ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 kujundamises ning on koos liikmesriikidega võtnud kohustuse olla teerajajaks ka tegevuskava rakendamisel nii ELis kui ka toetades oma välispoliitika kaudu selle rakendamist teistes riikides, eelkõige enim abi vajavates riikides.

Kestliku arengu põhiaspektid sisalduvad president Junckeri juhitava komisjoni kõigis 10 prioriteedis: töökohad, majanduskasv ja investeeringud (1. prioriteet); digitaalne ühtne turg (2. prioriteet); energiavarustuse muutmine kindlamaks, taskukohasemaks ja säästvamaks (3. prioriteet); süvendatud ja õiglasem siseturg (4. prioriteet); süvendatud ja õiglasem majandus- ja rahaliit (5. prioriteet); avatud ja õiglane kaubandus (6. prioriteet); õigus ja põhiõigused (7. prioriteet); ränne (8. prioriteet); tugevam tegija rahvusvahelisel tasandil (prioriteet 9); demokraatlike muutuste liit (10. prioriteet).

Junckeri juhitav komisjon on oma ametiaja algusest 2014. aasta novembris integreerinud kestliku arengu olulistesse valdkondadevahelistesse tegevuskavadesse ning valdkondlikesse poliitikameetmetesse ja algatustesse, kasutades parema õigusloome vahendeid. Kõik komisjoni seadusandlikele ettepanekutele eelnevad mõjuhinnangud sisaldavad sotsiaalse, keskkonna- ja majandusliku mõju analüüse, et võtta nõuetekohaselt arvesse kestliku arenguga seotud kaalutlusi. Lisaks sisaldavad kõik ELi viimase aja kaubanduslepingud kestliku arengu peatükki, et edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ja arengut ning inimväärset tööd kõigi jaoks.

Junckeri juhitav komisjon on algatanud mitu olulist järgmise põlvkonna poliitikameedet, mille abil saavutada Euroopa kestlik tulevik – alates Euroopa sotsiaalõiguste sambast, Euroopa arengukonsensusest ning välis- ja julgeolekupoliitika üldstrateegiast kuni väärtuspõhise strateegiani „Kaubandus kõigile“, strateegilise kohustuseni soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja Euroopa haridusruumini; ringmajanduse paketist ning liikuvuse ja puhta energia pakettidest meremajanduse kasvu strateegiani; Euroopa investeerimiskavast ja jätkusuutliku rahanduse tegevuskavast ELi linnade tegevuskava ja loodust käsitleva tegevuskavani, kui nimetada vaid mõnda. Samuti on komisjon teinud ettepaneku tugevdada seost ELi rahastuse ja õigusriigi põhimõtte vahel, hinnata kõikide ELi kaasrahastatavate teadus- ja innovatsioonitegevuste keskkonna- ja sotsiaalset mõju ning võtta tulevase ELi eelarve puhul vastu eesmärk suurendada kliimameetmetega seotud kulutusi. Alles hiljuti esitas komisjon Euroopa pikaajalise strateegilise visiooni jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduse saavutamise kohta 2050. aastaks, mis sillutab teed Euroopa majanduse struktuursele muutusele, edendades majanduskasvu ja tööhõivet ning püüeldes samas kliimaneutraalsuse poole. Selleks on vaja murrangulisi lahendusi ning investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni.

Käesolevas dokumendis antakse ülevaade Junckeri juhitava komisjoni panusest ÜRO kestliku arengu tegevuskavasse 2030 ning selles tuuakse kõigepealt esile poliitika põhisuunad ja seejärel esitatakse loetelu meetmetest, mida on võetud kestliku arengu iga eesmärgi saavutamiseks.

Kuigi käesolevas lisas käsitletakse Junckeri juhitava komisjoni algatusi, on ütlematagi selge, et kestliku arengu eesmärkide saavutamisele on kaasa aidanud ka paljud muud ELi poliitikameetmed, mis olid olemas juba enne komisjoni praeguse koosseisu ametisse astumist. Euroopa Liidu põhiõiguste harta, ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020, puhta õhu meetmepakett, ettevõtte sotsiaalse vastutuse strateegia jätkuv rakendamine, Euroopa ravikindlustuskaart, pestitsiidide säästva kasutamise eeskirjad ja tubakatooteid käsitlevad ELi eeskirjad on vaid mõned näited.

Poliitika põhisuunad

Euroopa sotsiaalõiguste sammas

2017. aasta novembris väljakuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas on sätestatud 20 põhimõtet, mille otsene eesmärk on soodustada ülespoole suunatud majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist, et saavutada Euroopas paremad töö- ja elamistingimused. See aitab vähendada vaesust kõigis selle mõõtmetes ning tagada õiglased, piisavad ja jätkusuutlikud sotsiaalhoolekande süsteemid. Sambaga toetatakse võrdseid võimalusi ja juurdepääsu tööturule, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust ja õiglaseid töötingimusi, ning edendatakse sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalkaitset. Samba juurde kuulub sotsiaalvaldkonna tulemustabel, mis koos muude vahenditega aitab jälgida samba eesmärkide saavutamist.

Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtete ja õiguste rakendamisega antakse ka oluline panus kestliku Euroopa eesmärgi saavutamisse, pakkudes aktiivset toetust, et tagada kindel tööhõive ja õiglased palgad, mis võimaldavad inimväärset elatustaset. Samuti aidatakse varustada inimesi 21. sajandi oskustega, mis annavad neile juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele ning leevendavad elanikkonna vananemise mõju tööturule ja sotsiaalkaitsesüsteemidele. Euroopa sotsiaalõiguste sambaga toetatakse konkurentsivõimet ja innovatsiooni ning edendatakse samal ajal sotsiaalset õiglust, võrdseid võimalusi, sotsiaaldialoogi ja juurdepääsu kvaliteetsetele hooldusteenustele, sh taskukohane kvaliteetne tervishoid kõigile, lapsehoid ja pikaajaline hooldus, eluasemetoetus ja muud põhiteenused.

ELi tegevus soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas

2015. aastal võttis komisjon vastu dokumendi „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“. See on raamistik komisjoni jätkuvale tööle, mille eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust ja suurendada naiste mõjuvõimu. Euroopa sotsiaalõiguste sambaga kinnitati ELi pühendumust meeste ja naiste võrdsele kohtlemisele ning võrdsetele võimalustele kõikides valdkondades. 2017. aastal esitas komisjon töö- ja eraelu tasakaalu ulatusliku paketi õiguslike ja poliitiliste meetmetega, millega soodustatakse naiste suuremat osalemist tööturul.

ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava 2016–2020 on ELi raamistik, mille abil edendatakse soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist välissuhetes kolmandate riikidega ning rahvusvahelistel foorumitel ja tegevuskavades. EL viib oma soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava ellu läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika ja arengupoliitika kaudu.

ELi noortestrateegia

2018. aasta mais esitas komisjon ideed teemal „Noorte kaasamine ja ühendamine ning nende mõjuvõimu suurendamine“ ELi uue noortestrateegia jaoks, mille nõukogu kiitis heaks 2018. aasta novembris. Noortevaldkonna uue koostööraamistiku (2019–2027) eesmärk on tuua Euroopa Liit noortele lähemale ning aidata lahendada neid puudutavaid probleeme. ELi uue noortestrateegiaga püütakse soodustada noorte osalemist ühiskonnas ja demokraatias (kaasamine); ühendada noori kogu ELis ja kaugemal, et edendada vabatahtlikku tegevust, välismaal õppimise võimalusi, solidaarsust ja kultuuridevahelist mõistmist (ühendamine); ning toetada noorte mõjuvõimu suurendamist, hoogustades innovatsiooni noortetöös, samuti noortetöö kvaliteeti ja tunnustamist (mõjuvõimu suurendamine). Strateegia eesmärkide saavutamiseks kavandatud vahendite hulka kuuluvad uuendatud noortedialoog, tulevaste riiklike meetmete kavade kasutamine ja nõukogu noorte töökava aastateks 2019–2020.

Komisjon aitab ELi liikmesriikidel suurendada ka noorte tööhõivet. Igal aastal saab enam kui 3,5 miljonit noortegarantii raames registreerunud noort tööpakkumise või haridustee jätkamise, praktika- või õpipoisiõppe pakkumise.

ELi rahastuse sidumine õigusriigi põhimõtte austamisega

Komisjoni ettepanekus ELi järgmise mitmeaastase eelarve kohta ajavahemikuks 2021–2027 juhindutakse heaolu, kestlikkuse, solidaarsuse ja turvalisuse põhimõtetest.

Ettepanek sisaldab uut mehhanismi, millega tugevdada seost ELi rahastuse ja õigusriigi põhimõtte vahel. Kui mõnes liikmesriigis on üldisi puudujääke õigusriigi põhimõtte järgimises, on sellel tõsised tagajärjed usaldusväärsele finantsjuhtimisele ja tõhusale ELi-poolsele rahastamisele. Tegemist ei ole karistusmehhanismiga, vaid eelarvevahendiga, mis võimaldab kaitsta ELi eelarvet ja tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ning edendada samal ajal õigusriigi põhimõtet.

Euroopa investeerimiskava (nn Junckeri kava)

Pärast ülemaailmse majandus- ja finantskriisi puhkemist investeeriti ELis vähe. Euroopa investeerimiskava ehk nn Junckeri kava eesmärk on kõrvaldada investeerimistakistused, suurendada investeerimisprojektide nähtavust ja tagada neile tehniline abi ning kasutada rahalisi vahendeid arukamalt.

2018. aasta juulis saavutas Junckeri kava kohane Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond esialgse eesmärgi investeerida 315 miljardit eurot ning 2018. aasta detsembriks on selle raames alates 2015. aastast kasutusele võetud 371 miljardi euro ulatuses täiendavaid investeeringuid kõikjal ELis. Toetatud on enam kui 750 000 töökoha loomist. See näitaja kasvab 2020. aastaks prognooside kohaselt 1,4 miljonini. Rohkem kui 850 000 väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKEd) saavad kasu paremast juurdepääsust rahastamisele. Taristu- ja innovatsioonikomponendi raames Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi poolt eraldatavate rahaliste vahenditega toetatakse vähemalt 40 % ulatuses projektikomponente, mis toetavad kliimameetmeid kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega.

ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Horisont 2020“

„Horisont 2020“ on maailma suurim programm, millega edendatakse koostööd teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas ELis ja mujal.

Praeguse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ jaoks on seitsme aasta (2014–2020) jooksul ette nähtud peaaegu 77 miljardit eurot, millele lisanduvad tänu sellele summale tehtavad era- ja riiklikud investeeringud. Programmi eelarvest investeeritakse üle 60 % kestlikku arengusse. Programmi „Horisont 2020“ jätkuprogrammi „Euroopa horisont“ jaoks kavandatud eelarve on veelgi suurem.

Programmi „Horisont 2020“ eesmärk on aidata saavutada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu. Sihiks on seatud tagada ELis maailmatasemel teadus ja tehnoloogia, mis toovad kasu nii majandusele, ühiskonnale kui ka keskkonnale, kõrvaldada innovatsiooni takistused ning hõlbustada avaliku ja erasektori koostööd, et leida lahendusi meie ühiskonna ees seisvatele suurtele probleemidele.

Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine

Kuna meie planeeti mõjutavad üha rohkem kliimamuutuste ja ressursside kahanemise prognoosimatud tagajärjed, tuleb jätkusuutlikuma arengumudeliga kohanemiseks kiiresti tegutseda. Selleks et EL saavutaks Pariisis kokku lepitud 2030. aasta eesmärgid, sh kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 40 %, on aastas hinnanguliselt vaja umbes 180 miljardi euro ulatuses lisainvesteeringuid.

Just seetõttu võttis komisjon 2018. aasta märtsis vastu jätkusuutliku rahanduse tegevuskava, et suurendada rahastamise rolli hästitoimiva ning samas keskkonna- ja sotsiaalseid eesmärke ellu viiva majanduse edendamisel. Selliselt toimides võimaldab EL finantssektoril täie jõuga panustada kestliku arengu eesmärkide saavutamisse.

SustainableFinanceEU

Ringmajanduse tegevuskava

Ringmajanduses säilitatakse toodete, materjalide ja ressursside väärtust majanduses võimalikult kaua ning jäätmeteke (näiteks toidujäätmed, plast, mereprügi) viiakse miinimumini. Ringmajanduse laialdasem kasu väljendub muu hulgas uutes konkurentsieelistes ja väiksemas vajaduses nappide ressursside järele ning selles, et vähendatakse energiatarbimist ja CO2 heitkoguseid.

Meetmetega, mida komisjon on kavandanud pärast ringmajanduse tegevuskava vastuvõtmist 2015. aastal, toetatakse ringmajandust väärtusahela igas etapis. Ringmajanduse paketiga annab EL ettevõtjatele ja ühiskonnale edasise tegevuse kohta selge signaali. ELi tasandi meetmed võivad hoogustada investeeringuid, luua võrdsed võimalused ning kõrvaldada takistused ühtsel turul.

Puhas planeet kõigi jaoks – pikaajaline visioon, et jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni

Komisjoni poolt 2018. aasta novembris vastu võetud pikaajalises visioonis jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduse saavutamisest 2050. aastaks näidatakse, kuidas Euroopa saab olla eeskujuks kliimaneutraalsuseni jõudmisel seeläbi, et ajakohastatakse energiasüsteemi, investeeritakse realistlikesse tehnoloogialahendustesse, suurendatakse kodanike mõjuvõimu ning kooskõlastatakse tegevust olulistes valdkondades, nagu tööstuspoliitika, rahandus, ringmajandus ja teadusuuringud, tagades samal ajal sotsiaalse õigluse ja õiglase ülemineku toetamise. Samuti tuuakse visioonis täielikus kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega välja mitu strateegilist elementi kliimaneutraalsele ELile üleminekuks.

Pikaajalise visiooni eesmärk on panna paika ELi kliimapoliitika põhisuund ja algatada põhjalik arutelu selle üle, kuidas peaks EL valmistuma 2050. aasta eesmärkideni jõudmiseks ja selleks, et esitada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalistele 2020. aastaks ELi kõrgete sihtidega pikaajaline strateegia.

Pariisi kliimakokkulepe – pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele“

Euroopal oli oluline osa esimese ülemaailmse õiguslikult siduva kliimakokkuleppe sõlmimisel Pariisis. Selles kokkuleppes sätestatakse üleilmne tegevuskava kliimamuutuste vastu võitlemiseks. EL on lubanud vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 40 %.

Sellest lähtudes koostati pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele“, mis hoogustab puhtale energiale üleminekut ja energiasüsteemi nüüdisajastamist ning võimaldab saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärgid.

Üleminek puhtale energiale ja kliimamuutuste vastane võitlus muudab oluliselt energia tootmise ja tarbimise viise. See mõjutab eri sektoreid ja piirkondi erinevalt. CO2-heidet tekitavad ärimudelid, nagu söekaevandamine, muutuvad vähem tasuvaks ja kaovad lõpuks järk-järgult.

Seetõttu on komisjon loonud spetsiaalsed algatused, et lahendada söekaevanduspiirkondade elanike sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme. Nende algatustega toetatakse üleminekustrateegiate ning majandusstruktuuri mitmekesistamise ja tehnoloogilise ülemineku projektide väljatöötamist. Toetusmeetmetega 41 söekaevanduspiirkonnale 12 liikmesriigis soovitakse muuta üleminek võimaluseks edendada innovatsiooni, investeeringuid ja uusi oskusi.

Liikuvus Euroopas

Pärast vähese heitega liikuvuse strateegia koostamist võttis komisjon vastavalt 2017. ja 2018. aastal vastu kolm liikuvuspaketti „Liikuvus Euroopas“. Tegemist on mitmesuguste algatustega, millega muudetakse liiklus turvalisemaks, soodustatakse nutikat teemaksude kogumist, vähendatakse CO2-heidet, õhusaastet ja ummikuid ning ettevõtjate jaoks bürokraatiat, võideldakse ebaseadusliku tööhõive vastu ning tagatakse töötajatele nõuetekohased töötingimused ja puhkeajad. Nendest meetmetest ei saa pikaajalist kasu üksnes transpordisektor, vaid nendega edendatakse ka majanduskasvu ja töökohtade loomist, tugevdatakse sotsiaalset õiglust, laiendatakse tarbijate valikuid ja hoitakse Euroopat kindlalt heitevabale transpordile ülemineku teel.

Viimases paketis „Liikuvus Euroopas“ on esitatud positiivne tegevuskava ning selle eesmärk on võimaldada kõigil eurooplastel saada kasu ohutumast liiklusest, vähem saastavatest sõidukitest ja arenenumatest tehnoloogilistest lahendustest, toetades samal ajal ELi tööstuse konkurentsivõimet. Seepärast sisaldavad algatused liiklusohutuse tulevikku hõlmavat integreeritud poliitikat, mille hulka kuuluvad sõidukite ja taristu ohutuse meetmed, üldse esimesed raskeveokite CO2-normid, Euroopas akude arendamise ja tootmise strateegiline tegevuskava ning ühendatud ja automatiseeritud liikuvust käsitlev edumeelne strateegia.

ELi plastistrateegia

Heas seisundis ookeanid on meie eksistentsi alus. Ookeanid on oluline toidu- ja sissetulekuallikas ligikaudu 40 %-le maailma rahvastikust. Merel on keskne roll kliima ning vee- ja hapnikuringluse kujundamises ja reguleerimises.

ELi rahvusvahelise ookeanide majandamise kavaga kehtestati üldraamistik ookeanide rahvusvahelise majandamise tugevdamiseks, et tagada ookeanide ohutus, turvalisus ja puhtus ning seaduslik ja säästev kasutamine. Üks ookeanide majandamise kavasse lisatud meetmeid on võitlus mereprügi vastu.

2018. aasta mais esitas komisjon ettepaneku võtta vastu uued kogu ELi hõlmavad eeskirjad, milles käsitletakse 10 liiki ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, mida on Euroopa randadest ja meredest kõige sagedamini leitud, samuti kaotatud ja mahajäetud kalapüügivahendeid. Need moodustavad 70 % kogu mereprügist.

Muud plastidega seotud algatused sisaldavad meetmeid, mille eesmärk on ära hoida prügistamist, muuta plastimajandus ringmajanduseks, võidelda merel asuvatest allikatest pärit mereprügi vastu ning aidata meil mereprügiga seonduvat paremini mõista ja seirata.

Loodust, rahvast ja majandust käsitlev ELi tegevuskava

ELi looduskaitsealased juhtalgatused on linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv. Nendega loodi maailma suurim elurikaste kaitsealade koordineeritud võrgustik (Natura 2000). Kaitsealad annavad panuse ELi majandusse veepuhastuse, CO2 talletamise, tolmeldamise ja turismi (ökosüsteemiteenused) kaudu, mille osa ELi SKPs on 1,7–2,5 %.

2017. aasta aprillis võttis komisjon vastu loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskava, et tagada õigusaktide täielik rakendamine kohapeal ning parandada seeläbi looduskaitset ELi kodanike ja majanduse hüvanguks.

Kavaga on ette nähtud 15 põhimeedet, mis viiakse ellu 2019. aastaks ja mis vastavad neljale olulisele prioriteedile: teadmiste ja suuniste täiustamine, et tagada suurem sidusus sotsiaal-majandusliku tegevusega; võrgustiku lõpuleviimine ja selle tõhus juhtimine; Natura 2000 võrgustikku tehtavate investeeringute suurendamine ja suurema rahastuse tagamine; kodanike, sidusrühmade ja kohalike kogukondade kaasamine.

ELi linnade tegevuskava

Linnad on paljude tänapäeva majandus-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemide keskmes. Linnapiirkondades elab rohkem kui 70 % ELi kodanikest ning linnades luuakse umbes 85 % ELi SKPst.

2016. aasta mais algatatud ELi linnade tegevuskaval on otsustav roll selle tagamisel, et linnapiirkonnad soodustaksid innovaatilisi jätkusuutlikke lahendusi, millega edendada üleminekut vähese CO2-heitega ja vastupanuvõimelisele ühiskonnale. Linnade tegevuskava valmis komisjoni, liikmesriikide ja Euroopa linnade koostöös ning sellega soovitakse tagada, et rohkem võetaks arvesse poliitikameetmete mõju linnapiirkondadele. Samuti on kava eesmärk tugevdada linnakeskkonna vastupanuvõimet katastroofide ja kliimaga seotud ohtude ennetamise kaudu.

ELi linnade tegevuskava toetatakse komisjoni algatustega, mis edendavad pikaajalisi kohaliku tasandi energia- ja kliimameetmeid ning mille näiteks on linnapeade pakt. Viimati nimetatud Euroopa algatuse põhjal loodi 2016. aastal ülemaailmne kliima- ja energiaalane linnapeade pakt, mis ühendab 10,28 % maailma rahvastikust liidus, millega toetatakse võitlust kliimamuutuste vastu ja liikumist vähese heitega ühiskonna suunas.

Euroopa oskuste tegevuskava

Euroopa uue oskuste tegevuskavaga investeerib Euroopa inimestesse, et nad võiksid enesekindlalt tulevikku vaadata. Oskuste tegevuskava 10 meetme elluviimisega aitab komisjon anda inimestele vajalikud oskused, et käia kaasas muutustega ühiskonnas ja tööturul. Euroopa muudab oskused ka paremini nähtavaks ja võrreldavaks ning kogub teavet eri elukutsete puhul ja eri sektorites vajatavate oskuste kohta kogu Euroopas. Samuti on komisjon aidanud Euroopa riikidel suurendada toetust täiskasvanutele, kellel napib põhioskusi. Käima on lükatud algatused, millega valmistatakse inimesi ette digipöördeks ja tööalaseks tulevikuks. Komisjon on ellu kutsunud ka Euroopa kutseoskuste nädala, et suurendada teadlikkust neist paljudest võimalustest, mida pakuvad kutseharidus ja -õpe. Alates 2016. aastast on need edukad iga-aastased kampaaniad aidanud miljonitel noortel ja täiskasvanutel jõuda arusaamani, et kutseharidus ja -õpe on esimene või teistega samaväärne valikuvõimalus.

ELi kestlik biomajandus, et tugevdada majanduse, ühiskonna ja keskkonna vahelist seost

Me elame piiratud ressurssidega maailmas. Üleilmsed probleemid, näiteks kliimamuutused ning mulla ja ökosüsteemide seisundi halvenemine koos rahvastiku juurdekasvuga sunnivad meid otsima uusi tootmisviise ja bioloogiliste ressursside tarbimise viise, mille puhul võetakse arvesse meie planeedi ökoloogilisi piire. Biomajandus, mille käive on 2,3 triljonit eurot ja millega on hõivatud 8,2 % ELi tööjõust, on ELi majanduse oluline osa.

Biomajanduse uuendatud strateegia raames rakendatakse 14 meedet, mis aitavad jõuda innovatiivsema, ressursitõhusama ja konkurentsivõimelisema ühiskonnani, milles toiduga kindlustatus on hästi ühendatud biootiliste taastuvate loodusvarade jätkusuutliku kasutamisega ja tagatud on ka keskkonnakaitse. Strateegiaga tugevdatakse biotoorainepõhiseid sektoreid ja töötatakse välja uusi tehnoloogiaid, et muuta biojäätmed väärtuseks, pakkuda hüvesid maakogukondadele ja tagada, et biomajandus toimiks ökoloogilistes piirides.

ELi ühtekuuluvuspoliitika

ELi ühtekuuluvuspoliitika on ELi peamine investeerimispoliitika, mille eesmärk on saavutada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, vähendades eri piirkondade arengutaseme erinevusi. See on üks kõige valdkonnaülesemaid poliitikaid, mis annab panuse enamiku kui mitte kõigi 17 kestliku arengu eesmärgi saavutamisse.

Lisaks on poliitika rakendamise kõikidesse etappidesse integreeritud olulised valdkondadevahelised põhimõtted ja eesmärgid, nagu kestlik areng, ebavõrdsuse kaotamine, soolise võrdõiguslikkuse edendamine, soolise perspektiivi arvesse võtmine ning diskrimineerimise vastu võitlemine. Partnerluse põhimõtte prioriseerimisega tagatakse riikide ning piirkondade ja kohaliku tasandi osalejate kaasamine, samuti see, et nad vastutavad ELi prioriteetide elluviimise eest kaasrahastatavate projektide kaudu.

Euroopa haridusruum

ELi eesmärk on luua 2025. aastaks Euroopa haridusruum, kus „õppimist, ülikooliõpinguid ja teadustööd ei takista piirid. Euroopa kui maailmajagu, kus on tavaline viibida kas õppimise või töö tõttu muus liikmesriigis ja kus enamik inimesi räägib lisaks oma emakeelele veel kahte keelt. Maailmajagu, mille elanike identiteedi oluline osa on eurooplaseks olemine, Euroopa kultuuripärand ja selle mitmekesisus.“

Kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba esimese põhimõttega on eesmärk muuta innovaatiline, kaasav ja elukestev õpe kõigile kättesaadavaks. Esimeste konkreetsete meetmete hulka kuuluvad Euroopa ülikoolide arendamine, omandatud kesk- ja kõrghariduskvalifikatsioonide ning välismaal veedetud õppeperioodide automaatne tunnustamine kõigis liikmesriikides, keeleõppe parandamine, kvaliteetse alushariduse ja lapsehoiu edendamine, võtmepädevuste omandamise toetamine ning digiõppe tugevdamine.

ELi toidukao ja toidu raiskamise platvorm

Hinnanguliselt läheb ELis kogu toodetud toidust kaotsi või raisku 20 %, kuid samal ajal ei saa 43 miljonit inimest ülepäeviti lubada endale kvaliteetset toitu. Toidu raiskamisest läheb enam kui pool ELis kodumajapidamiste arvele, kusjuures 70 % toidujäätmetest tekib kodumajapidamistes, toitlustuses ja jaemüügisektoris.

Sellel ei ole ühtainsat põhjust ega ühte kindlat lahendust, sest toiduahel on keerukas ja arenev süsteem. Toidu raiskamise vastu võitlemine eeldab kõikide peamiste avaliku ja erasektori osalejate koostööd, et toidu raiskamist paremini kindlaks teha, mõõta ja mõista ning leida selle vastu lahendusi.

2016. aastal loodud ELi toidukao ja toidu raiskamise platvorm ühendab rahvusvahelisi organisatsioone, liikmesriike ja sidusrühmi, et teha kindlaks head tavad ja kiirendada edusamme toidu raiskamise vältimisel. Komisjon võttis platvormi toel vastu ELi suunised toidu annetamise hõlbustamise kohta (2017) ja praegu on käimas kolmeaastane ELi katseprojekt, et toetada suuniste rakendamist kohapeal. 2018. aastal võeti vastu ELi suunised, et väärtustada ohutu, kuid turustamiseks juba kõlbmatu inimtoidu kasutamist loomasööda valmistamiseks. Samuti uurib komisjon aktiivselt võimalusi, kuidas parandada „kõlblik kuni“ ja „parim enne“ kuupäevade kasutust ja mõistmist tarneahelas ja tarbijate poolt, et vähendada sellega seotud toidu raiskamist.

Euroopa arengukonsensus

2017. aastal võtsid EL ja selle liikmesriigid vastu Euroopa arengukonsensuse. See on ühine arengupoliitika visioon. Konsensus sisaldab välistegevuse uut raamistikku ning selles on arengupoliitikakäsitlust ajakohastatud, et võtta arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke. Samuti soovitakse konsensusega kooskõlastatult rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja inimväärse töö tegevuskava.

Euroopa arengukonsensuses toetutakse viiele ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 prioriteedile, milleks on inimesed, planeet, heaolu, rahu ja partnerlus. Peamine eesmärk on jätkuvalt vaesuse kaotamine. Konsensuses integreeritakse kestliku arengu majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnadimensioon. Selles tugevdatakse olulist seost välispoliitikameetmete, nagu humanitaar-, arengu- ja kaubanduspoliitika, ning rahu ja julgeoleku säilitamise meetmete, samuti rände-, keskkonna- ja kliimameetmete vahel.

Uue Aafrika–Euroopa alliansi suunas

EL on Aafrika peamine kaubandus-, investeerimis- ja arengupartner. ELi osa Aafrika kaubavahetuses moodustas 2017. aastal 36 %, ELi investeeringute (291 miljardit eurot) osakaal Aafrikasse tehtud välismaistes otseinvesteeringutes oli 2016. aastal 40 % ning 2016. aastal sai Aafrika 55 % ametlikust arenguabist (23 miljardit eurot) ELilt ja selle liikmesriikidelt.

Selle partnerluse järgmisele tasandile viimiseks algatas komisjon 2018. aasta septembris uue Aafrika–Euroopa kestliku investeerimise ja töökohtade loomise alliansi .

Alliansi raames pannakse paika ELi ja tema Aafrika partnerite peamised tegevussuunad erainvestorite ligimeelitamiseks, ettevõtluskeskkonna parandamiseks, hariduse ja oskuste toetamiseks ning kaubanduse elavdamiseks.

Alliansiga täiendatakse kauaaegset poliitilist partnerlust, mille puhul soovitakse saavutada paradigmamuutus, et liikuda rahastaja ja abisaaja suhtest edasi võrdsete liidu suunas. Allianss tugineb Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu viiendal tippkohtumisel 2017. aastal võetud ühisele kohustusele edendada investeeringuid, töökohtade loomist ja kaubandust.

„Aafrika vajab tõelist ja õiglast partnerlust. Ja meie, eurooplased, vajame sellist partnerlust täpselt samamoodi.“

Jean-Claude Juncker
Euroopa Komisjoni president
2018. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus

Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia

Üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias on esitatud visioon ELi tegevusest maailmas. Kestliku arengu eesmärkidel on laiaulatuslik mõju kogu tööle, mida tehakse strateegia rakendamiseks.

EL aitab luua rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi. Praeguses olukorras, kus kodanikuühiskonna ja demokraatia tegevusruum on muutunud ahtamaks, on EL taaskinnitanud oma tingimusteta toetust demokraatia, inimõiguste ja hea valitsemistava edendamisele kogu maailmas.

See toetus avaldub eri vormides, sealhulgas poliitiline ja valdkondlik dialoog ning rahaline toetus demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kaudu. ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019) tagab raamistiku kolmandaid riike puudutavate meetmete jaoks. Aastate jooksul on EL astunud inimõigustealasesse dialoogi üha enamate kolmandate riikidega, et suurendada selles vallas koostööd ja parandada kolmandates riikides inimõiguste olukorda, sealhulgas õiguskaitse kättesaadavust.

Lisaks toetab EL programme, mille eesmärk on tugevdada läbipaistvaid ja usaldusväärseid institutsioone, sh parlamente, kohtuid ja õiguskaitseorganeid ning inimõigustega tegelevaid riiklikke institutsioone. EL teeb tööd ka selle nimel, et tugevdada partnerriikide suutlikkust keerulisi olukordi lahendada, ning toetab konfliktide ennetamise ja rahu kindlustamise algatusi, muu hulgas parandades partnerite julgeolekusektori juhtimist, et aidata ennetada kriise ning tugevdada inimeste julgeolekut.

Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole

Tänapäeva majandussüsteem, mis on oma olemuselt üleilmne ja digitaalne, põhineb rahvusvahelistel väärtusahelatel, kus kaupade ja teenustega kaubeldakse üha enam piiriüleselt.

Komisjon tunnistab, et ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika peaks aitama lahendada praeguse aja probleeme ning soodustama ideede, oskuste ja innovatsiooni vahetamist. Samuti tunnistab komisjon, et tõhus kaubanduspoliitika peaks olema kooskõlas kestliku arengu ja laiema välispoliitika meetmetega, nagu ka ELi sisepoliitika väliseesmärkidega, et need üksteist vastastikku tugevdaksid. Komisjon rõhutab, et kaubanduses tuleb tagada võrdsed tingimused, edendades samas selliseid aluspõhimõtteid nagu inimõigused, inimväärne töö, kestlik areng kogu maailmas ning kvaliteetsed regulatsioonid ja avalikud teenused ELis.

Väärtuspõhise strateegiaga „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ näitab komisjon, et ELi kaubanduspoliitika on mõeldud kõigile, et see peab tagama kasvu, töökohad ja innovatsiooni, kuid olema kooskõlas ka Euroopa mudeli põhimõtetega, st et see peab olema vastutustundlik.

Euroopa Liidu järgmine mitmeaastane eelarve – vahend kestlikkuse integreerimiseks

Komisjoni ettepanekus ELi järgmise mitmeaastase eelarve kohta ajavahemikuks 2021–2027 juhindutakse heaolu, kestlikkuse, solidaarsuse ja turvalisuse põhimõtetest. Ettepanekute keskmes on kestlik areng. See on läbiv prioriteet, mitte vaid üks eelarverubriik või ühekordne programm. Kestlikkust edendatakse paljude programmide ja rahastamisvahendite abil ning seda võetakse neis kõigis arvesse. Järgnevalt on esitatud mõned näited komisjoni ettepanekutest liidu järgmise mitmeaastase eelarve jaoks.

·Suured ümberkorraldused ELi välistegevuse rahastamisvahendites, et tagada vahendite parem sidusus, kasutada mastaabisäästu ja eri programmide vahelist sünergiat ning lihtsustada menetlusi. See annab ELile paremad võimalused saavutada oma eesmärgid ning tutvustada oma sihte, poliitikat, väärtusi ja huve ülemaailmsel tasandil. Kavandatav uus naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend, mille eelarve on peaaegu 90 miljardit eurot, on kooskõlas ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ja selle kestliku arengu eesmärkidega. Uue Euroopa rahutagamisrahastuga (10,5 miljardit eurot) püüab EL parandada ka oma suutlikkust ennetada konflikte, kindlustada rahu ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut.

·Murrangulised lahendused, millega toetatakse üleminekut kestlikule arengule, nõuavad enneolematult suuri investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni programmi „Euroopa horisont“ kaudu, mis on ELi kõigi aegade suurim teadus- ja innovatsiooniprogramm kavandatava eelarvega 100 miljardit eurot.

·Ulatuslikum eesmärk integreerida kliimamuutuste küsimus kõigisse ELi programmidesse, seades sihiks, et 25 % ELi kulutustest aitab kaasa kliimaeesmärkide, sealhulgas puhtale energiale ülemineku saavutamisele. Seda eesmärki suurendatakse 35 %-le teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ kavandatavast kogueelarvest, sest programm on välja töötatud ja kavandatud kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega.

·Reformitud ühtekuuluvuspoliitika rohkem kui 370 miljardi euro suuruse eelarvega (ELi poliitikavaldkondade ja algatuste jaoks aastateks 2021–2027 ette nähtud eelarvetest suurim), mis toob kaasa olulised riiklikud ja erasektori lisainvesteeringud. Ettepaneku keskmes on jätkusuutlik majanduskasv, üleminek vähese CO2-heitega ringmajandusele, keskkond ja ressursitõhusus ning sotsiaalne kaasatus. Reformitud ühtekuuluvuspoliitika võimaldab ELil viia ellu Pariisi kliimakokkuleppe eesmärke ja aitab viia kestliku arengu eesmärgid kohalikule tasandile, sest nende saavutamiseks tehakse tihedat koostööd piirkondade ja kohalike asutustega. Tulevase Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) põhiprioriteet on investeerimine inimestesse. Fondi abil rakendatakse Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid ja selle kavandatav eelarve on 101 miljardit eurot.

·Ettepanek kiirendada strateegilisi investeeringuid uue täielikult integreeritud investeerimisfondi InvestEU kaudu, mis on keskse tähtsusega, et Euroopa oleks tulevikus jõukas ja püsiks kestliku arengu eesmärkide saavutamisel juhtpositsioonil. InvestEU saab ELi eelarvest 15,2 miljardi euro suuruse toetuse ja peaks kaasama üle Euroopa rohkem kui 650 miljardit eurot lisainvesteeringuid.

·Lihtsustatud ja nüüdisaegne ühine põllumajanduspoliitika kogueelarvega 365 miljardit eurot, et tagada ohutu, kvaliteetse, taskukohase, täisväärtusliku ja mitmekülgse toidu kättesaadavus ELi 500 miljonile tarbijale. Uues ühises põllumajanduspoliitikas asetatakse suurem rõhk keskkonnale ja kliimale. Kõik pindalatoetust ja loomadega seotud toetust saavad põllumajandustootjad peavad järgima mitmesuguseid nõudeid, mis on seotud kliimamuutuste, vee, mulla, bioloogilise mitmekesisuse ja maastikega, samuti rahvatervise, taimetervise ning loomade tervise ja heaoluga.

·Tõhustatud keskkonnaprogramm „Life“, mille 5,5 miljardi euro suuruse eelarvega toetatakse keskkonna- ja kliimameetmeid, sh uus puhtale energiale üleminekut toetav komponent.

·Tulevase Erasmuse programmi eelarvet kavatsetakse kahekordistada 30 miljardi euroni, et veelgi rohkem eurooplasi saaks õppida, osaleda koolitusel, tegutseda vabatahtlikuna või omandada erialast kogemust välismaal.

·Euroopa ühendamise rahastu programm aastateks 2021–2027, mille eesmärk on arendada arukat, jätkusuutlikku, kaasavat, ohutut ja turvalist taristut transpordi-, energia- ja digisektorites. Programmi kavandatav eelarve on 42,3 miljardit eurot. Edendatakse kolme sektori vahelist sünergiat ning investeeringuid tõhustatakse ühtsete rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide ja Euroopa investeerimisprojektide portaalis nähtavaks tegemise abil. Vähemalt 60 %ga Euroopa ühendamise rahastu programmi vahenditest toetatakse kliimameetmeid.

·Üleminek digitehnoloogiale on oluline tegur üleminekul vähese CO2-heitega ringmajandusele ja ühiskonnale, kus saavutatakse kestliku arengu eesmärgid. Selles suunas aitab liikuda kavandatav digitaalse Euroopa programm eelarvega 9,2 miljardit eurot. Programmiga toetatakse näiteks kõrgjõudlusega andmetöötluse ja tehisintellekti suure suutlikkuse tagamist, mis pakub uusi võimalusi kestlikuks arenguks, sealhulgas CO2-heite vähendamiseks.

·Lihtsustatud ja sihipärasem Euroopa Merendus- ja Kalandusfond kogueelarvega 6,14 miljardit eurot, et toetada ühist kalanduspoliitikat, ELi merenduspoliitikat ja rahvusvaheliste kohustuste täitmist ookeanide majandamisel, eelkõige ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 raames.

President Junckeri juhitava komisjoni peamised kestliku arengu eesmärkidega seotud algatused

Kestliku arengu eesmärk nr 1: vaesuse kaotamine

·Euroopa sotsiaalõiguste sammas, sotsiaalvaldkonna tulemustabel

·Tõhusam majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta protsess

·Soovitus pikaajalise töötuse kohta

·Soovitus tagada sotsiaalkaitse kõigile

·Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik

· Euroopa juurdepääsetavuse akt

·Soolise palgalõhe vähendamise tegevuskava

·Vastupanuvõime strateegiline käsitlus ELi välistegevuses

·Euroopa arengukonsensus

·Tegevuskava Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku 2015–2030 jaoks

·Läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika ja ELi laienemisstrateegia, Lääne-Balkani strateegia

·Strateegia „Kaubandus kõigile“

·Ajakohastatud kaubandusabi strateegia

Kestliku arengu eesmärk nr 2: nälja kaotamine

·Ühine põllumajanduspoliitika

·Ühine kalanduspoliitika

·Ringmajanduse tegevuskava

·Mitut sidusrühma hõlmav toidukao ja toidu raiskamise platvorm

·Mahepõllumajanduse eeskirjad

·Algatus „FOOD 2030“, et töötada välja sidus teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava jätkusuutlike toidu ja toitainetega kindlustatuse süsteemide jaoks

·Euroopa kestlik biomajandus: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vahelise seose tugevdamine

·Euroopa arengukonsensus

·Läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika ja ELi laienemisstrateegia, Lääne-Balkani strateegia

·Aafrika maapiirkondade rakkerühm

·Strateegia „Kaubandus kõigile“

Kestliku arengu eesmärk nr 3: tervis ja heaolu

·Euroopa sotsiaalõiguste sammas, sotsiaalvaldkonna tulemustabel

·Algatuse „Tervise seis ELis“ aruandetsükkel

·Tervise- ja hooldusvaldkonna digiteerimine, et pakkuda rohkematele kodanikele paremaid tervishoiu- ja hooldusteenuseid paremal ja tõhusal moel

·Terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks

·Kantserogeene ja mutageene käsitlevad ajakohastatud eeskirjad

·ELi koostöö vaktsiinennetatavate haiguste valdkonnas

·Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja mittenakkuslike haiguste ravi juhtrühm

·Uued meditsiiniseadmete eeskirjad

·ELi õhukvaliteedi standardite ja meetmete täitmise tagamine, et aidata riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel osalejatel õhusaaste vastu võidelda

·Puhas planeet kõigi jaoks – pikaajaline visioon, et jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni

·Liiklusohutuse strateegiline tegevuskava

·Euroopa arengukonsensus

·Teaduspartnerlus Aafrikaga võitluseks HIVi/AIDSi, tuberkuloosi ja muude nakkushaiguste vastu

·Läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika ja ELi laienemisstrateegia, Lääne-Balkani strateegia

·Strateegia „Kaubandus kõigile“

Kestliku arengu eesmärk nr 4: kvaliteetne haridus

·Euroopa sotsiaalõiguste sammas, sotsiaalvaldkonna tulemustabel

·Euroopa haridusruum aastaks 2025

·ELi uus kõrghariduse tegevuskava

·Euroopa uus oskuste tegevuskava

·Noortestrateegia 2019–2027

·Digiõppe tegevuskava

·Soovitused kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta, diplomite ja välismaal õppimise perioodide automaatse vastastikuse tunnustamise kohta, keelte õpetamise ja õppimise parandamise kohta, kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta, võtmepädevuste kohta elukestvas õppes ning soovitus „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“

·Tõhusam majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta protsess

·ELi meetmed, mis käsitlevad haridust hädaolukordades ja pikaajalise kriisi tingimustes

·Euroopa arengukonsensus

·Läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika ja ELi laienemisstrateegia, Lääne-Balkani strateegia

·Uus Aafrika–Euroopa allianss

Kestliku arengu eesmärk nr 5: sooline võrdõiguslikkus

· Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019

·Töö- ja eraelu tasakaalu pakett

·Soolise palgalõhe vähendamise tegevuskava

·Euroopa sotsiaalõiguste sammas, sotsiaalvaldkonna tulemustabel

·Tõhusam majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta protsess

·Platvorm „Naised ja transport“

·Tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamiseks välissuhetes

·Euroopa arengukonsensus

·Ülemaailmne liit: ELi ja ÜRO algatus „Spotlight“ naiste ja tütarlaste vastase vägivalla kaotamiseks

·Läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika ja ELi laienemisstrateegia, Lääne-Balkani strateegia

·Strateegia „Kaubandus kõigile“

Kestliku arengu eesmärk nr 6: puhas vesi ja kanalisatsioon

·Läbivaadatud joogivee-eeskirjade ettepanek

·Ettepanek vee taaskasutamise miinimumnõuete kohta

·Euroopa arengukonsensus

·Läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika ja ELi laienemisstrateegia, Lääne-Balkani strateegia

·ELi üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia

Kestliku arengu eesmärk nr 7: taskukohane ja puhas energia

·Energialiidu strateegia

·Paketid „Liikuvus Euroopas“

·Pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele“

·Puhas planeet kõigi jaoks – pikaajaline visioon, et jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni

·Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030

·Programmi „Horisont 2020“ ulatuslik algatus, mis käsitleb energiasektori üleminekut digitehnoloogiale asjade interneti kaudu

·Energiatehnoloogia strateegiline kava

·Euroopa akuliit

·Algatus „Mission Innovation“

·Toetus üleminekuetapis söepiirkondadele

·Kütteostuvõimetuse jälgimiskeskus

·ELi saarte puhta energia algatus

·Ühtekuuluvuspoliitika

·Jätkusuutliku rahanduse tegevuskava

·Vähese heite strateegia

·Euroopa arengukonsensus

·Aafrika energiapoliitika strateegia

·Euroopa ja ülemaailmne kliima- ja energiaalane linnapeade pakt

·Läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika ja ELi laienemisstrateegia, Lääne-Balkani strateegia

·ELi üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia

Kestliku arengu eesmärk nr 8: inimväärne töö ja majanduskasv

·Euroopa investeerimiskava (nn Junckeri kava)

·Euroopa sotsiaalõiguste sammas, sotsiaalvaldkonna tulemustabel

·Tõhusam majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta protsess

·Uus ELi tööstuspoliitika strateegia

·Uus teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava ning programm „Horisont 2020“

·Ühtekuuluvuspoliitika

·Eeskirjad läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta

·Ajakohastatud eeskirjad töötajate lähetamise kohta

·Euroopa Tööjõuameti loomise ettepanek

·Kantserogeene ja mutageene käsitlevad ajakohastatud eeskirjad

·Soovitus tagada sotsiaalkaitse kõigile

·Soovitus pikaajalise töötuse kohta

·Puhas planeet kõigi jaoks – pikaajaline visioon, et jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni

·Ringmajanduse tegevuskava

·Välisinvesteeringute kava, sealhulgas Euroopa Kestliku Arengu Fond

·Euroopa arengukonsensus

·Läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika ja ELi laienemisstrateegia, Lääne-Balkani strateegia

·Strateegia „Kaubandus kõigile“

·Ajakohastatud kaubandusabi strateegia

·ELi üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia

·Uus Aafrika–Euroopa allianss

Kestliku arengu eesmärk nr 9: tööstus, innovatsioon ja taristu

·Uus ELi tööstuspoliitika strateegia ja kriitilise tähtsusega toorainete loetelu

·Kõrgetasemeline ümarlaud „Tööstus 2030“

·Ringmajanduse tegevuskava

·Puhas planeet kõigi jaoks – pikaajaline visioon, et jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni

·Uus teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava ning programm „Horisont 2020“, sealhulgas Euroopa tööstuse digiteerimise suur sihtvaldkond

·Ühtekuuluvuspoliitika

·Digitaalse ühtse turu strateegia

·Jätkusuutliku rahanduse tegevuskava

·Pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele“

·Kütteostuvõimetuse jälgimiskeskus

·Ettevõtte sotsiaalse vastutuse strateegia rakendamine

·Paketid „Liikuvus Euroopas“

· Platvorm „Naised ja transport“

·Euroopa ühendamise rahastu

·Euroopa protsessorialgatus

·Vähese heitega liikuvuse strateegia

·Välisinvesteeringute kava

·Euroopa arengukonsensus

·Läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika ja ELi laienemisstrateegia, Lääne-Balkani strateegia

·Strateegia „Kaubandus kõigile“

·Uus Aafrika–Euroopa allianss

Kestliku arengu eesmärk nr 10: ebavõrdsuse vähendamine

·Euroopa sotsiaalõiguste sammas, sotsiaalvaldkonna tulemustabel

·Tõhusam majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta protsess

·Euroopa juurdepääsetavuse akt

·Soovitus tagada sotsiaalkaitse kõigile

·Töö- ja eraelu tasakaalu pakett

·Eeskirjad läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta ELis

·Ühtekuuluvuspoliitika

·Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik

·Euroopa rände tegevuskava

·ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava 2015–2019

·Euroopa arengukonsensus

·Läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika ja ELi laienemisstrateegia, Lääne-Balkani strateegia

·Strateegia „Kaubandus kõigile“

·ELi üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia

Kestliku arengu eesmärk nr 11: säästvad linnad ja kogukonnad

·ELi linnade tegevuskava

·Vähese heitega liikuvuse strateegia

·Euroopa sotsiaalõiguste sammas, sotsiaalvaldkonna tulemustabel

·Uus teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava ning programm „Horisont 2020“, sealhulgas ulatuslik algatus digiülemineku kohta arukate linnade ja kogukondade partnerluse raames

·Vastupidavusvõimet käsitlev ühisteatis

·Ühtekuuluvuspoliitika

·Puhas planeet kõigi jaoks – pikaajaline visioon, et jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni

·Ringmajanduse tegevuskava

·Euroopa ja ülemaailmne kliima- ja energiaalane linnapeade pakt

·Tõhusam katastroofide ohjamine ELis (rescEU) ja läbivaadatud ELi kodanikukaitse mehhanism

·Tegevuskava Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku 2015–2030 jaoks

·Euroopa arengukonsensus

·Läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika ja ELi laienemisstrateegia, Lääne-Balkani strateegia

·ELi õiglase ja eetilise kaubanduse linna auhind

Kestliku arengu eesmärk nr 12: vastutustundlik tarbimine ja tootmine

·Ringmajanduse tegevuskava, sealhulgas järelevalveraamistik ja Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvorm

·Puhas planeet kõigi jaoks – pikaajaline visioon, et jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni

·Mitut sidusrühma hõlmav toidukao ja toidu raiskamise platvorm

·Uued ELi jäätme-eeskirjad, sealhulgas toidukao ja toidu raiskamise vastased meetmed

·ELi plastistrateegia

·Programmi „Horisont 2020“ raames loodud ulatuslikud algatused põllumajandusliku toidutööstuse digitaalseks ja jätkusuutlikuks ümberkujundamiseks

·Euroopa kestlik biomajandus: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vahelise seose tugevdamine

·Ökodisaini ja energiamärgistuse tööplaan

·Euroopa jagamismajanduse tegevuskava

·Ettevõtte sotsiaalse vastutuse strateegia rakendamine

·Konfliktimineraale käsitlevad eeskirjad

·Euroopa arengukonsensus

·Läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika ja ELi laienemisstrateegia, Lääne-Balkani strateegia

·Strateegia „Kaubandus kõigile“

Kestliku arengu eesmärk nr 13: kliimameetmed

·Pariisi kliimakokkuleppe jõustumine

·Puhas planeet kõigi jaoks – pikaajaline visioon, et jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni

·Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030

·Uus ELi heitkogustega kauplemise süsteem

·Pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele“

·Paketid „Liikuvus Euroopas“

·Vähese heitega liikuvuse strateegia

·Ringmajanduse tegevuskava

·Ookeanide majandamise kava

·Kriitilise tähtsusega toorainete loetelu

·Euroopa ja ülemaailmne kliima- ja energiaalane linnapeade pakt

·Tõhusam katastroofide ohjamine ELis (rescEU) ja läbivaadatud ELi kodanikukaitse mehhanism

· Tegevuskava Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku 2015–2030 jaoks

·Euroopa arengukonsensus

·Läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika ja ELi laienemisstrateegia, Lääne-Balkani strateegia

·Strateegia „Kaubandus kõigile“

·ELi üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia

Kestliku arengu eesmärk nr 14: veealune elu

·ELi plastistrateegia

·Rahvusvaheline ookeanide majandamise kava

·ELi meremajanduse kasvu strateegia

·Uued eeskirjad välispüügilaevastike jätkusuutliku majandamise kohta

·Ettepanek vaadata läbi ELi kalanduse kontrollisüsteem

·Võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu

·Puhas planeet kõigi jaoks – pikaajaline visioon, et jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni

·Euroopa arengukonsensus

·Läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika ja ELi laienemisstrateegia, Lääne-Balkani strateegia

·Strateegia „Kaubandus kõigile“

·ELi üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia

Kestliku arengu eesmärk nr 15: elu maismaal

·Loodust, rahvast ja majandust käsitlev tegevuskava

·Tolmeldajaid käsitlev ELi algatus

·Invasiivseid võõrliike käsitlevad uued eeskirjad

·Uued mahepõllumajanduse eeskirjad

·ELi tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks

·Puhas planeet kõigi jaoks – pikaajaline visioon, et jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni

·Euroopa arengukonsensus

·Läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika ja ELi laienemisstrateegia, Lääne-Balkani strateegia

·Strateegia „Kaubandus kõigile“

Kestliku arengu eesmärk nr 16: rahu, õigus ja tugevad institutsioonid

·ELi üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia

·Euroopa arengukonsensus

·Strateegia „Kaubandus kõigile“

·Läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika ja ELi laienemisstrateegia, Lääne-Balkani strateegia

·Uus Aafrika–Euroopa allianss

·Euroopa julgeoleku tegevuskava

·Avaliku ruumi kaitse tegevuskava

·Meetmed ebaseadusliku veebisisuga võitlemiseks

·ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava

·Ettevõtte sotsiaalse vastutuse strateegia rakendamine

·Euroopa Prokuratuur

·Rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise vastased eeskirjad

·Maksustamise läbipaistvust ja maksustamise vältimise vastaseid meetmeid käsitlevad eeskirjad

·Kahtlustatavate ja süüdistatavate menetlusõigusi käsitlevad rangemad eeskirjad

·Tulirelvi käsitlevad läbivaadatud eeskirjad

·Meetmed vabade ja õiglaste Euroopa Parlamendi valimiste tagamiseks

·Väärinfo vastane tegevuskava

·Tõhusam majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta protsess

·Puhas planeet kõigi jaoks – pikaajaline visioon, et jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni

Kestliku arengu eesmärk nr 17: partnerlused eesmärkide saavutamiseks

·ELi parema õigusloome tegevuskava

·Mitmeid sidusrühmi ühendav platvorm kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks ELis

·Algatus „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“

·Iga-aastane seirearuanne ELi edusammude kohta kestliku arengu eesmärkide saavutamisel

·Euroopa sotsiaalõiguste sammas

·ELi tervishoiupoliitika platvorm

·Euroopa solidaarsuskorpus

·Sotsiaaldialoogi uus algus

·Algatus „Kogu rohkem, kuluta paremini“

·Jätkusuutliku rahanduse tegevuskava

·Välisinvesteeringute kava ja Euroopa Kestliku Arengu Fond

·Kriitilise tähtsusega toorainete loetelu

·Puhas planeet kõigi jaoks – pikaajaline visioon, et jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni

·Rahvusvaheline linnakoostöö

·Algatus „Arukate hoonete arukas rahastamine“

·Tõhusam majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta protsess

·Euroopa arengukonsensus

·Läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika ja ELi laienemisstrateegia, Lääne-Balkani strateegia

·Strateegia „Kaubandus kõigile“

·Ajakohastatud kaubandusabi strateegia

·ELi üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia

II LISA. ELi tulemused kestliku arengu eesmärkide saavutamisel

EL on elamiseks üks parimaid kohti maailmas ja ELi liikmesriigid on kestliku arengu eesmärkide saavutamisel juba esimeste seas. Siiski ei ole ükski riik maailmas saavutanud kõiki kokkulepitud eesmärke ja kui hinnata täpsemalt kestliku arengu eesmärkide täitmist ELis, siis näeme, et ka siin peame kõigis valdkondades edasi pingutama.

ÜRO kestliku arengu tegevuskavas 2030 püstitatud 17 kestliku arengu eesmärki on omavahel tihedalt seotud ja need on kavandatud jagamatutena, mistõttu on nende integreerimine kõigi osaliste tegevusse oluline nende eesmärkide edukaks elluviimiseks kohapeal. Selleks et eesmärgid saaksid tegelikkuseks, on oluline luua poliitikameetmete vahel parem sünergia ja sidusus ning luua seda võimaldav regulatiivne, finants- ja käitumiskeskkond.

Prioriteediks peab olema meie tootmis-, turustamis- ja tarbimismustrite muutmine säästvaks, võitlus kliimamuutuste vastu ning ookeane, ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust kaitsvate meetmete tugevdamine, sest elu Maal toetavad looduslikud süsteemid on üha suurema surve all. Tõhustada tuleb võitlust vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse, ebavõrdsuse ja soolise ebavõrdsuse vastu, et tagada jõukus ja heaolu kõigi jaoks, kindlustada sotsiaalne ja poliitiline stabiilsus ning säilitada toetus Euroopa projektile. Jätkama peab õigusriigi põhimõtte, demokraatia ja põhiõiguste ning tugeva eeskirjadel põhineva mitmepoolsuse ja kaubanduse edendamist ja soodustamist.

Käesolevas dokumendis tutvustatakse ELi tulemusi kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. Iga eesmärgi puhul antakse ülevaade ELi praegusest seisust, arengusuundumustest ja ELi ülemaailmsest positsioonist. Esitatakse kokkuvõte ELi oodatavatest edusammudest kuni 2030. aastani ning sellest, mis soodustab ja mis võib takistada üleminekut kestlikule Euroopale. Kestlik areng peab olema ühine ettevõtmine, milles osalevad kõik ühiskonnaliikmed. Seda silmas pidades esitatakse ka mitmeid elulisi näiteid, et tuua esile eri tasandil osalejate häid tavasid.

Ülemaailmses võrdluses on seitse EL 27 liikmesriiki kestliku arengu eesmärkide indeksi pingereas esimese kümne seas ja kõik ELi 27 liikmesriiki on 156 hinnatud riigi seas esimese 50 hulgas 1 . Viimase viie aasta jooksul on EL tervikuna teinud edusamme peaaegu kõigi kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. Kõige suurem edasiminek on toimunud kestliku arengu 3. eesmärgi (tagada tervislik elu ja heaolu igas vanuses inimestele) ja 4. eesmärgi (tagada kaasav ja kvaliteetne haridus võrdsetel alustel ning edendada elukestva õppe võimalusi kõigi jaoks) saavutamisel. Mõlemad eesmärgid on ka ülemaailmses pingereas kolme esimese eesmärgi seas, mille saavutamisel on ELi 27 liikmesriigil parimad tulemused. Keskmiselt on ELi 27 liikmesriigil üleilmses pingereas parimad tulemused kestliku arengu 1. eesmärgi (kaotada kõikjal vaesus mis tahes kujul) saavutamisel. Samas on EL eemaldunud kestliku arengu 10. eesmärgist (vähendada ebavõrdsust riikides ja nende vahel), sest liikmesriikide vahel on olulisi erinevusi. On oluline märkida, et edusammude tegemine ei tähenda tingimata, et EL on liikunud eesmärgi poole rahuldava kiirusega. Näiteks on tehtud märkimisväärseid edusamme kestliku arengu 12. eesmärgi (tagada säästev tarbimine ja tootmine) saavutamisel, kuid selle eesmärgi puhul on ELi 27 liikmesriigi keskmine tulemus ülemaailmses pingereas eelviimane ning teha on veel palju. Üleilmses pingereas on ELi 27 liikmesriigil keskmiselt kõige halvem tulemus kestliku arengu 14. eesmärgi (kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mereressursse, et saavutada kestlik areng) saavutamisel.

Kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude ülevaade ELi kontekstis 2

III LISA. Kokkuvõte kestliku arengu eesmärkide sidusrühmade platvormi panusest aruteludokumenti „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“

Platvormi liikmete kiri

Brüssel, 11. oktoober 2018

Euroopa Komisjoni ja teiste ELi institutsioonide praegustele ja tulevastele juhtidele

Kõigile osalejatele, kellele on oluline inimeste jätkusuutlik elu ning Euroopa keskkonna-, sotsiaal-, majandus- ja juhtimisalane areng

Euroopa inimestele ja valijatele

Selle uue platvormi ja oma aruandega soovime saata tugeva signaali juhtidele, osalejatele ja inimestele nii Euroopa Liidus kui ka mujal: on viimane aeg töötada välja ja viia ellu tulevikku suunatud ja ambitsioonikas strateegia „Jätkusuutlik Euroopa 2030“.

Tuleb märkida, et ükski platvormi liige ei kiida tõenäoliselt heaks kõiki käesolevas aruandes esitatud soovitusi ja seisukohti ning igaühel on õigus jääda käsitletud küsimustes eriarvamusele.

Kuid lühikese aja jooksul oleme püüdnud oma erinevat tausta ja arvamusi ära kasutada ja austada, et tegutseda üheskoos parema ja jätkusuutlikuma Euroopa nimel.

Tugevate ühiste väärtuste, struktuuripoliitika täiustamise ja uuenduslike meetmete ettepanekute kaudu on meie soovitused seotud tuhandete meeste ja naiste kogemuste ja jõupingutustega avalikus sektoris, kodanikuühiskonnas ja erasektoris. Neil on ühine eesmärk muuta kestliku arengu eesmärgid praktilisteks lahendusteks kodanike heaolu tagamiseks ning keskkonna kaitsmiseks praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks.

Meie aruandes tuuakse välja eri vaatenurgad ning käsitletakse mõningaid keerulisi kompromisse kestliku arengu keskkonna-, majandus-, sotsiaal- ja juhtimismõõtme vahel, millest mõne üle oleme saanud pidada läbirääkimisi, teised aga vajavad rohkem selgitamist ja konsensuse otsimist.

Oleme veendunud, et inimeste ja juhtide usaldus ja osalus Euroopa kestvas ümberkujundamises kannab vilja. See nõuab kõigil tasanditel õiglast ja võrdset dialoogi ja partnerlust, kus iga partner võib saada hoolivaks Euroopa kaaskujundajaks, kes töötab kõigi huvides, ning usaldada selle rolli ka teistele. See hõlmab jätkusuutliku Euroopa üldist strateegiat, mis suunab kõiki Euroopa poliitikameetmeid ja programme ning võimendab meie individuaalset ja ühist panust, et tagada kõigile kestlik turvalisus, heaolu ja väärikus.

Oleme uhked seni saavutatu üle, kuid tunneme tungivat vajadust palju rohkem ära teha. Seega võiks kestlikkuse alane dialoog ja koostöö selle platvormi raames – nii sidusrühmade vahel kui ka ELi institutsioonidega – kiiresti areneda ja tihedamaks muutuda.

Kommenteeritud kokkuvõte „Euroopa teel jätkusuutlikuma tuleviku poole“.
Kestliku arengu eesmärkide sidusrühmade platvormi panus aruteludokumenti „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“, oktoober 2018

Euroopa Liidu kestliku arengu eesmärkide rakendamist käsitlev sidusrühmade platvorm – ELi kestliku arengu sidusrühmade platvorm – loodi mais 2017, et toetada ja nõustada Euroopa Komisjoni ja kõiki sidusrühmi, kes tegelevad kestliku arengu eesmärkide rakendamisega ELi tasandil.

Tugevate ühiste väärtuste abil oleme avaliku sektori, kodanikuühiskonna ja erasektori esindajatena teinud usinalt tööd, et anda läbimõeldud soovitusi selle kohta, kuidas muuta kestliku arengu eesmärgid praktilisteks lahendusteks meie praeguste ja tulevaste põlvkondade heaolu nimel nii ELis kui ka mujal. Meie soovituste eesmärk on inspireerida ja suunata komisjoni aruteludokumenti „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“.

Võttes arvesse kaugeleulatuvate eesmärkidega tegevuskava ning kestliku arengu eesmärkide universaalset ja jagamatut olemust, ei ole edasi liikumiseks ühtainust retsepti. Eesmärkide saavutamine nõuab põhjalikku hindamist, et teha kindlaks muudatusi vajavad valdkonnad ning töötada välja sidus poliitika, mis tooks püsivat kasu ühiskonnale, majandusele, juhtimisele ja keskkonnale, võttes arvesse kõigi eesmärkide ja sihtide omavahelisi seoseid ning tegutsedes vastavalt. Meie soovitused annavad ulatusliku ja konsensusel põhineva panuse selle eesmärgi saavutamiseks.

Prioriteetsete meetmetena soovitame ELil töötada välja ja rakendada tervikliku, tulevikku suunatud ja teedrajava strateegia „Jätkusuutlik Euroopa 2030“, millest tuleks juhinduda kõigi ELi poliitikavaldkondade ja programmide puhul. Et strateegia oleks tõhus, peaks see sisaldama nii vahe- kui ka pikaajalisi eesmärke ja Euroopa nägemust jätkusuutlikust Euroopast pärast 2030. aastani ulatuvat kestliku arengu tegevuskava.

Euroopa Komisjon ja kõik muud sidusrühmad peavad 2030. aasta tegevuskava rakendamisel kinni pidama peamistest põhimõtetest, et täita rahvusvahelistest lepingutest tulenevad kohustused, pühenduda meie sotsiaalse ja majandusliku mudeli muutmisele, seada esikohale ja kiirendada meetmeid ühiskonna kõige vaesemate ja tõrjutumate jaoks („kedagi ei jäeta kõrvale“), tunnistada planeedi piiratud võimalusi, austada inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet ning tagada poliitikavaldkondade sidusus kestliku arengu huvides.

Samuti esitame mõned valdkondadeülesed soovitused. Soovitame ELil töötada välja uue juhtimissüsteemi, et tagada sidus lähenemisviis kestlikule arengule. Komisjoni president peaks spetsiaalse projektimeeskonna abiga vastutama 2030. aasta tegevuskava eest, tagama tõhusa koordineerimise ja andma igal aastal Euroopa Liidu olukorda käsitlevas kõnes aru kava rakendamise kohta. Samuti vajame kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe rakendamisel piirkondade, linnade, kodanike, kogukondade, ettevõtete ja kodanikuühiskonna kõigi vormide abi. EL peaks toetama territoriaalset lähenemisviisi kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ning võimaldama kahesuunalist dialoogi, kus Euroopa ja riiklikud strateegiad ühendavad piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi, samuti kodanikuühiskonda ja kutseorganisatsioone mitmetasandilises ja mitut sidusrühma hõlmavas juhtimismudelis. Samuti on meil kavas hinnata selle platvormi – nii selle ülesehituse kui ka missiooni – eeliseid ning arutada, kuidas see saaks tulevikus kõige paremini kaasa aidata meie ettepanekule kaasava ja läbipaistva strateegia „Jätkusuutlik Euroopa 2030“ kohta. Lisaks tuleks võtta täiendavaid meetmeid, et tagada poliitikavaldkondade sidusus kestliku arenguga, mis tähendab, et iga ELi poliitikavaldkond peaks aitama kaasa kestlikule arengule nii Euroopas kui ka väljaspool.

Meil on ka konkreetseid soovitusi selle kohta, kuidas tugevdada ELi olemasolevaid vahendeid. Parema õigusloome tegevuskava võiks olla tugevam, kui integreerida kestliku arengu eesmärgid ja põhimõtted täielikult poliitiliste otsuste tegemise protsessi. ELi poliitikakujundajad peaksid paremini kasutama ja täiustama mõju hindamise suuniseid kestliku arengu süvalaiendamiseks. Tuleks luua jätkusuutliku Euroopa koordineerimistsükkel, mis hõlmaks ELi kestliku arengu tegevuskavasid ning liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni kestliku arengu aruandeid ja soovitusi. Euroopa poolaasta protsess peaks lähtuma strateegiast „Jätkusuutlik Euroopa 2030“ ja hõlmama kestlikkuse kontrolli. ELi rahandus, sealhulgas mitmeaastane finantsraamistik, peaks olema täiesti jätkusuutlik ning finantsmäärusesse tuleks lisada keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide määratlus. Liikmesriikide tasandil tuleks ellu viia jätkusuutliku eelarve reformid, käsitleda tuleks äriühingute maksustamise vältimist ja maksudumpingut ning täielikult rakendada Addis Abeba tegevuskava. Tulevaste otsustajate teavitamiseks peaks EL edasi arendama integreeritud ja osaluspõhist kontrolli-, aruandlus- ja läbivaatamisraamistikku, mis sisaldaks ka terviklikke ELi kestliku arengu eesmärkide näitajaid ja kvalitatiivset analüüsi.

Esitame ka valdkondlikud soovitused. Jätkusuutlikkus peaks sidusalt kajastuma kõigis ELi poliitikameetmetes ja algatustes. Käesoleva dokumendi jaoks oleme määranud kindlaks viis ELi poliitikavaldkonda, millel on eriti suur roll kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.

1)    Säästvat tarbimist ja tootmist tuleks veelgi edendada, stimuleerida ja reguleerida, pöörates samal ajal erilist tähelepanu ülemaailmsetele tarneahelatele. Vajame ka õiguslikke, poliitilisi ja rahastamismeetmeid, mis peaksid seda üleminekut juhtima. Tuleb vähendada ELi jalajälge, koostada ressursihalduse konventsioon ja arendada välja tarbimispõhised näitajad. Jätkusuutlikkus peaks olema osa Euroopa 2030. aasta tööstusstrateegiast.

2)    EL peaks investeerima teadusuuringutesse ja innovatsiooni, inimestesse ja talenti, töölesobivusse ja sotsiaalsesse kaasatusse. Euroopa sotsiaalõiguste sammas tuleks täielikult rakendada. Tuleks edendada sotsiaal- ja solidaarsusmajandust, suurendada investeeringuid tervishoidu ja heaollu ning jätkusuutlikkusest peaks saama interdistsiplinaarne teadus. Tuleks tagada kvaliteetne haridus, seada prioriteediks laste ja noorte toetamine ning kehtestada reguleeriv raamistik, et tagada varjupaigataotlejatele ja rändajatele turvalised liikumisteed, tugevdades samal ajal integratsiooni- ja kaasamispoliitikat.

3)    Kliima- ja energiapoliitika. EL peaks viima oma kliima- ja energiaalased püüdlused vastavusse kokkulepitud eesmärgiga, milleks on piirata maailma keskmise temperatuuri tõusu 1,5 kraadiga võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, suurendades samal ajal vastupanuvõimet. Fossiilkütuste kasutamine tuleks järk-järgult lõpetada. Tuleks suurendada investeeringuid energiatõhususse ja puhtasse energiasse ning edendada looduspõhiste lahenduste kasutuselevõttu. Liiklusummikud peaksid vähenema, edendada tuleks säästvat taristut ja terviklikke liikuvuskavasid. EL peaks ka toetama arenguriike kliimamuutustega kohanemisel ja nende vastupanuvõime suurendamisel.

4)    Toit, põllumajandus ja maakasutus, sealhulgas ühine põllumajanduspoliitika. EL peaks tagama, et kõik ELi investeeringud põllumajandusse on kooskõlas ELi lepinguga, et tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, toiduga kindlustatus ning keskkonnakaitse ja keskkonnakvaliteedi parandamine. Avaliku sektori sissetulekutoetusest tuleks toetada toiduainete tootmist, avalike hüvede pakkumist ja ökosüsteemiteenuseid, tagades samal ajal põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale rahuldava elatustaseme ning võimaldades minna üle säästvatele põllumajandus- ja toidusüsteemidele. Prioriteediks tuleks seada keskkonnasõbralike ja majanduslikult tasuvate tavadega seotud investeeringud ja teadusuuringud ning ülemaailmsed väärtusahelad peaksid olema jätkusuutlikud.

5)    Ühtekuuluvuspoliitika on ELi oluline investeerimisvahend, et toetada kestliku arengu eesmärkide elluviimist. See peaks tugevdama eesmärkide lokaliseerimist, toetades otseselt riigist madalama tasandi valitsusi, toetama ELi linnade tegevuskava, edendama veelgi sotsiaalseid eesmärke ning ergutama investeeringuid keskkonnahoidlikumasse ja säästvamasse taristusse, seda ka maapiirkondades.

Et võtta arvesse olukorra kiireloomulisust, soovitame komisjonil tungivalt järgida meie soovitusi õigeaegselt, et Euroopa saaks täielikult ja kiiresti ära kasutada võimaluse, mida kestlik areng meie ühiskonnale pakub. Meie nõudmiste täitmine eeldab kaasavat ja osaluspõhist lähenemisviisi ning lubame oma täielikku toetust. Meie lõppeesmärk on tagada, et kestlik areng saaks Euroopa poliitika kujundamise püsivaks osaks.

Kestliku arengu eesmärkide sidusrühmade platvormi täieliku panuse aruteludokumenti „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“ leiate aadressil  https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/sdg_multi-stakeholder_platform_input_to_reflection_paper_sustainable_europe2.pdf  

(1)

 Selles lõigus käsitletav üleilmne pingerida põhineb kestliku arengu eesmärkide 2018. aasta indeksil ja aruandel , mille koostasid Sustainable Development Solutions Network (SDSN) ja Bertelsmann Stiftung; ELi suundumusi käsitlevad andmed aga põhinevad Eurostati aruande „Sustainable development in the European Union – Monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context“ 2018. aasta väljaandel.

(2)

 Eurostat (2018), „Sustainable development in the European Union – Monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context – 2018 Edition“.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.1.2019

COM(2019) 22 final

Aruteludokument

Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030

Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030

Sisukord

Esimese asepresidendi Timmermansi ja asepresidendi Kataineni eessõna    

1    Inimeste elatustaset parandav kestlik areng: Euroopa konkurentsieelised    

2    EL ja lahendamist vajavad ülemaailmsed probleemid    

3    Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030    

3.1    Jätkusuutliku tuleviku poliitilised alused    

3.1.1    Lineaarmajanduselt ringmajandusele üleminek    

3.1.2    Jätkusuutlikkus talust toidulauani    

3.1.3    Tulevikukindel energia, hoonestus ja transport    

3.1.4    Sotsiaalselt õiglase ülemineku tagamine    

3.2    Kestlikkusele üleminekut toetavad horisontaalsed tugisüsteemid    

3.2.1    Haridus, teadus, tehnoloogia, teadusuuringud, innovatsioon ja digitaliseerimine    

3.2.2    Rahandus, hinnakujundus, maksundus- ja konkurents    

3.2.3    Vastutustundlik ärikäitumine, ettevõtja sotsiaalne vastutus ja uued ärimudelid    

3.2.4    Avatud ja eeskirjadepõhine kaubandus    

3.2.5    Juhtimine ja poliitika sidususe tagamine kõikidel tasanditel    

4    EL kestliku arengu ülemaailmse teerajajana    

5    Tulevikustsenaariumid    

Esimese asepresidendi Timmermansi ja asepresidendi Kataineni eessõna

Võime eurooplastena olla uhked saavutatud tulemuste üle. Oleme loonud integratsiooni ja tiheda koostöö abil enneolematu jõukuse, kõrgetasemelised sotsiaalsed standardid ja suurepärased võimalused oma kodanikele. Oleme lisanud oma demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi ühised põhimõtted ja väärtused aluslepingutesse ning loonud tervikliku ja vaba Euroopa Liidu. 

Saavutatud edu eelduseks olid eurooplaste kõrged ootused. Meie tugev demokraatlik kultuur ajendab pidama ägedaid arutelusid ja seda põhjendatult. Praegu ei ole aeg olla endaga rahul ja lasta sündmustel omasoodu minna. On pidevalt vaja parandada kõigi eurooplaste elatustaset, kaitsta kodanikke paremini ja anda neile rohkem mõjuvõimu ning suurendada inimeste turvalisust nii terrorismist kui ka kliimamuutustest tulenevate ohtude puhul. 

Maailm on muutumas ja on toimumas neljas tööstusrevolutsioon. Need muutused mõjutavad meid kõiki. Kui teeselda vastupidist, siis tähendaks see tervest mõistusest loobumist. Küsimus on selles, kas meist saab muutuste ohver või võtame muutused omaks ja suuname neid. Eurooplased seisavad silmitsi selliste pakiliste probleemidega nagu keskkonnaseisundi halvenemine ja kliimamuutused, demograafiline üleminek, ränne, ebavõrdsus ja surve riigi rahandusele. Kodanikud on mures enda ja oma laste tuleviku pärast. Oleme tekitamas keskkonnavõlga, mis mõjutab kõike. Kui me ei hakka olukorda aktiivsemalt parandama, siis peavad tulevased põlvkonnad selle võla suure intressiga tagasi maksma. 

Euroopa Liit peab teenima eurooplasi ja mitte vastupidi. Euroopa Liit peab aitama inimestel püüelda oma eesmärkide poole ning lahendama nende probleemid kiiresti ja tulemuslikult. Esiteks tuleb teha kindlaks praegune olukord ning võtta omaks tegelikkus ja vaieldamatud faktid. Need faktid ei tohiks siiski põhjustada muret ja hirmu, vaid peaksid ajendama meid tegutsema. 

Mitmed neist probleemidest on seotud piiriüleste väljakutsetega, mis ohustavad meie töökohti, jõukust, elatustaset, vabadust ja tervist. Ükski riik ei saa neid probleeme üksi lahendada. Peame tegutsema Euroopa Liidu tasandil, mis on maailmas oluline jõud, kui see on ühtne ja meelekindel. Kuid kokkuvõttes ei piisa ka Euroopa tasandist. Vajame ülemaailmse mõjuga tegevuskava, mis väljendub kõige paremini 17 kestliku arengu eesmärgis, mille on allkirjastanud 193 riiki, nende hulgas Euroopa Liit ja selle liikmesriigid. Kestliku arengu eesmärgid kirjeldavad, kuidas lahendada meie ees seisvad probleemid ning parandada meie elukeskkonda, majandust ja elusid.

Kestlik areng on keerukas küsimus, kuid selle olemus on lihtne: tuleb tagada, et majanduskasv võimaldab säilitada teguviisi, mis annab õiglase tulemuse kogu inimkonna jaoks, ning et inimesed ei tarbi meie planeedi pakutavast rohkem ressursse. See tähendab, et peame ajakohastama oma majandust eesmärgiga võtta kasutusele säästvad tarbimist- ja toomisviisid ja kõrvaldada ebakõlad meie toidusüsteemis ning võtma kestlikkust arvesse oma liikuvuses, energia tootmises ja kasutamises ning hoonete projekteerimisel. Selleks peame kasutama kõiki teaduse, rahastamise, maksustamise ja riigijuhtimise pakutavaid vahendeid ja võimalusi, et saavutada kestliku arengu eesmärgid.

See ei ole valik vasak- või parempoolsuse vahel, vaid valik õige või vale vahel. Euroopa Liidul on hea lähtekoht oma tugeva konkurentsieelise tõttu. Euroopa on töötanud välja ühed maailma rangeimad keskkonnastandardid, võtnud kasutusele ambitsioonika kliimapoliitika ja edendanud Pariisi kliimakokkulepet. Euroopa Liit on oma välispoliitika ning avatud ja eeskirjadel põhineva kaubanduse tegevuskava abil ka jaganud kestlikke lahendusi kolmandate riikidega.

Euroopa Liit loodi põhimõttel, et „rahu maailmas ei ole võimalik kaitsta ilma loominguliste pingutusteta, mis oleksid vastavuses ähvardavate ohtudega“, nagu ütles Robert Schuman tabavalt peaaegu 70 aastat tagasi. Täna võime lisada sõnadele „rahu maailmas“ sõnad „meie inimeste heaolu ja ellujäämist“.

Kestliku arengu tegevuskava on positiivne tegevuskava – selle eesmärk on muuta inimeste elu paremaks. Euroopal on olemas kõik vajalik, et lahendada suurimad probleemid. Saame sellega koos hakkama. Vajame kõigi osalemist ja poliitilist tahet plaanid ellu viia. Kui teised taganevad, siis peab Euroopa liikuma edasi, parandama oma konkurentsivõimet, investeerima jätkusuutlikusse majanduskasvu ja näitama teed ülejäänud maailmale.

Ainult visioonist ei piisa. Peame leppima kokku selle saavutamise konkreetse viisi. Käesolev aruteludokument on meie panus selleteemalisse arutellu.

Seda ei oleks olnud võimalik koostada ilma Euroopa sidusrühmade väärtusliku panuseta. Selles arutelus osalevad kodanikuühiskond, erasektor ja haritlased. Euroopa Komisjoni poolt 2017. aastal loodud kestliku arengu eesmärkidega tegelev, mitmeid sidusrühmi ühendav kõrgetasemeline platvorm on aidanud väga suurel määral ühendada valdkonnaüleseid mõtteid.

Käesolevas dokumendis tõstatatud küsimuste eesmärk on edendada tulevastel kuudel kodanike, sidusrühmade, valitsuste ja institutsioonide arutelusid Euroopa tuleviku, aastate 2019–2024 Euroopa Liidu strateegilise tegevuskava koostamise ning järgmise Euroopa Komisjoni prioriteetide määramise teemal.

1Inimeste elatustaset parandav kestlik areng: Euroopa konkurentsieelised

2015. aasta septembris allkirjastasid maailma riigid ÜRO Peaassambleel kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 (ÜRO tegevuskava aastani 2030) ja selle 17 kestliku arengu eesmärki, leppides kokku konkreetses tegevuskavas inimeste ja planeedi jaoks 1 . Maailma juhid lubasid kõrvaldada vaesuse, kaitsta planeeti ning tagada rahu ja jõukuse kõigile inimestele. Kestliku arengu eesmärgid ja Pariisi kliimakokkulepe moodustavad ühiselt tegevuskava, mille abil saab saavutada parema maailma, ning kestliku arengu ja selle majanduslike, sotsiaalsete, keskkondlike ja juhtimisküsimuste alase rahvusvahelise koostöö ülemaailmse raamistiku. EL oli üks ÜRO tegevuskava (aastani 2030) peamistest loojatest ja on täielikult pühendanud ennast selle rakendamisele.

Kestlik areng – areng, mis vastab praeguste põlvkondade vajadustele, takistamata tulevastel põlvkondadel täita oma vajadusi, – on Euroopa projekti oluline osa. Euroopa integratsioon ja ELi poliitika on aidanud kõrvaldada sõjajärgse vaesuse ja nälja ning loonud vabaduse ja demokraatia, mille abil Euroopa kodanikud saavad jõuda enneolematu jõukuse ja heaoluni.

EL on pidevalt proovinud luua demokraatial ja õigusriigil põhinevaid kaasavamaid ühiskondi, nagu on märgitud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 2 . ELi sotsiaal- ja tervishoiustandardid on ühed maailma ambitsioonikaimad ja Euroopa on maailmajagu, kus inimeste eeldatav eluiga on kõige kõrgem. Meie sotsiaalne turumajandus on tekitanud jõukust ja taganud kindluse tänu tugevatele sotsiaalhoolekandesüsteemidele. Märkimisväärsed investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni on edendanud uusi tehnoloogiaid ja tootmismudeleid, mis võimaldavad kasutada ressursse jätkusuutlikumalt ja võtta kasutusele digitaalseid lahendusi. Määrava tähtsusega on usaldusväärsed eelarved ja tänapäevane majandus: usaldusväärse eelarvepoliitika ja struktuurireformide suunas tehtud edusammud on vähendanud võlatasemeid ja stimuleerinud töökohtade loomist. 2018. aasta kolmandas kvartalis kerkis 20–64aastaste inimeste tööhõive määr 73,5 %-ni, mis on seni ELis registreeritud kõrgeim näitaja. See on avaldanud positiivset mõju tootlikkusele ja majanduskasvule Euroopas. Kuigi ELi liikmesriikidel ja piirkondadel on jätkuvalt majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, 3 on ELi ühtekuuluvuspoliitika aidanud kõigil kasvada ja vähendada neid erinevusi kogu maailmajaos (ülespoole suunatud lähenemine). Lisaks sellele on EL kehtestanud ühed rangeimad sotsiaalsed ja keskkonnastandardid, võtnud kasutusele ühed ambitsioonikaimad inimeste tervise kaitse poliitikameetmed ning on kliimamuutuste vastases võitluses maailmas juhtival kohal. ELi liikmesriigid on teinud märkimisväärseid edusamme mitmes ÜRO tegevuskava (aastani 2030) valdkonnas ja selle tulemusena on EL üks maailma parimaid elukohti, kui mitte parim.

Kuid miski ei saa kunagi valmis ega ole lõplikult lahendatud. Meie demokraatia, majandus ja looduskeskkond vajavad pidevaid jõupingutusi, et kindlustada meie saavutused, kõrvaldada täielikult majandus- ja finantskriisi negatiivne mõju, lahutada meie tervise, jõukuse ja heaolu parandamine keskkonnaseisundi halvenemisest, kõrvaldada sotsiaalne ebavõrdsus ja lahendada piiriülesed probleemid.

Praegu on toimumas neljas tööstusrevolutsioon ja selle põhjustatud muutused mõjutavad kõiki. Küsimus on selles, kas suudame juhtida ja suunata reageerimist oma väärtuste ja huvide kohaselt. ELil ja selle liikmesriikidel on märkimisväärne konkurentsieelis, mis võimaldab näidata eeskuju ning ajakohastada oma majandust, kaitsta oma looduskeskkonda ning parandada kõigi eurooplaste tervist ja heaolu. Selleks peame võtma omaks kestliku arengu eesmärgid ja investeerima samal ajal oskustesse, innovatsiooni ja kujunemisjärgus tehnoloogiatesse, aidates tagada meie majanduse ja ühiskonna ülemineku jätkusuutlikkus.

Peame kaaluma, kuidas arendada oma tootmis- ja tarbimisviise. Peame tegutsema nüüd, et peatada ülemaailmne soojenemine ning ökosüsteemide ja elurikkuse kadumine, mis ohustavad meie heaolu, kestliku arengu võimalusi ja elu meie planeedil. Kuigi oleme suutelised seda tegema, ei ole meil selleks palju aega. Hoolimata tehtud edusammudest esineb jätkuvalt palju ebavõrdsust ja territoriaalseid erinevusi. Nende kõrvaldamine on oluline, et tagada õiglane ühiskond, kaitsta ja tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust ning tagada sotsiaalne ja poliitiline stabiilsus ELi liikmesriikides ja nende vahel.

Austatud ja tulemuslik reeglitel põhinev mitmepoolne maailmakord aitab kõige paremini vältida anarhistlikku reegliteta maailma, kus levivad tuumarelvad ja äärmuslus ning napib ressursse. Üha enam on hakanud levima rahvuslaste ohtlik oma riigi esmatähtsustamise põhimõte, mis võib põhjustada tülisid ja konflikte. Mitmed riigid on hakanud pöörama selga oma ülemaailmsetele kohustustele inimeste heaolu, turvalisuse, keskkonnakaitse ja kliimameetmete valdkonnas, õõnestades reeglitel põhinevat korda.

Kestliku arengu eesmärgid ei ole eesmärk iseenesest, vaid aitavad näidata meile suunda. Need annavad vajaliku pikaajalise perspektiivi, mis ületab valimisperioodid ja lühiajalise kasu saamise kaalutlused. Kestliku arengu eesmärgid suunavad meid kaitsma tugevat demokraatiat, looma ajakohast ja dünaamilist majandust ning paremate elatustasemetega maailma, vähendades ebavõrdsust, tagades, et kedagi ei jäeta maha, ning austades seejuures meie planeedi võimaluste piire, et neid võimalusi saaksid kasutada ka tulevased põlvkonnad.

Junckeri komisjon on alates oma ametiaja algusest tegutsenud selle nimel, et seada kestlik areng oma poliitikas olulisele kohale, 7 ning on juba loonud baasi järgmise põlvkonna jätkusuutliku poliitika jaoks. See hõlmab muu hulgas Euroopa sotsiaalõiguste sammast, uut Euroopa konsensust arengu küsimustes, väärtuspõhist strateegiat „Kaubandus kõigile“, strateegilist kohustust soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, Euroopa haridusruumi, ringmajanduse paketti, pakette „Liikuvus Euroopas“, energialiitu, meremajanduse kasvu strateegiat, biomajanduse strateegiat, jätkusuutliku rahanduse investeerimis- ja tegevuskava, ELi linnade tegevuskava ning loodust käsitlevat tegevuskava.

Junckeri komisjon on ka teinud ettepaneku muuta ELi rahandus jätkusuutlikumaks, tugevdades seost ELi rahastamise ja õigusriigi vahel ning seades tulevases ELi eelarves kliimakulutuste jaoks ambitsioonikama eesmärgi 25 %.

Hiljuti tutvustas Junckeri komisjon pikaajalist strateegilist visiooni, et jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse ELi majanduseni 8 . Selle visiooniga tagatakse eeldused Euroopa majanduse struktuurseks nihkeks, mis edendab kestlikku arengut ja tööhõivet.

Kõik need strateegilised poliitikameetmed tuleb kohapeal täielikult ja ühemõtteliselt rakendada. Lisaks neile tuleb võtta ka edasisi meetmeid, kuna kõik poliitikameetmed sõltuvad üksteisest, võttes seejuures arvesse uusi probleeme, fakte ja tõendusmaterjali. Sel puhul on oluline osa ka sotsiaaldialoogil ja erasektori vabatahtlikel meetmetel.

ELil on eeskuju näitamiseks väga head eeldused. Muude maailma jõudude taganeva poliitika tulemusena on tekkimas poliitiline vaakum. See on ELi jaoks oluline võimalus võtta juhtpositsioon ja näidata teistele eeskuju.

Selle aasta mais valivad ELi kodanikud uut Euroopa Parlamenti. Uus komisjoni koosseis asub ametisse selle aasta sügisel. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ 9 tähtpäev läheneb kiiresti. Peame seetõttu vaatama Euroopa järgmist viieaastast poliitikatsüklit ja uut mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027. Euroopa Ülemkogu 10 tundis heameelt komisjoni kavatsuse üle avaldada käesolev aruteludokument, mis peaks tagama eeldused, et koostada 2019. aastal terviklik rakendusstrateegia. Käesoleva aruteludokumendiga algatatakse arutelu ELi kestliku arengu visiooni edasiarendamise ning 2020. aasta järgsetele valdkondlikele poliitikavaldkondadele keskendumise teemal, valmistudes kestliku arengu eesmärkide pikaajaliseks rakendamiseks 11 . Komisjon soovib panustada täielikult kõikehõlmavasse ja tulevikule orienteeritud arutelusse Euroopa tuleviku teemal ning kestlik areng on selle tulevikuga lahutamatult seotud.

2EL ja lahendamist vajavad ülemaailmsed probleemid

Pärast kõigil tasanditel tehtud reforme on ELi majandusbaas majandus- ja finantskriisi järgselt paranenud 12 . Kuid hiljutiste prognooside 13 kohaselt on vaja suurendada majanduskasvu määrasid, vähendada võlamäärasid ja säilitada eelarvedistsipliini, et tagada kindla majanduse jaoks vajalik raamistik. Kui me ei võta meetmeid, et suurendada majanduslikku vastupanuvõimet ja sidusust ning kõrvaldada struktuursed haavatavused, siis võib hoog suurte langusriskide tõttu järgmistel aastatel väheneda. Kui aga viime ellu vajalikud struktuurireformid, siis saame tagada suurema heaolu ja kindlama tuleviku, muu hulgas investeerides teadusuuringutesse ja innovatsiooni, avalikesse teenustesse, sotsiaalhoolekandesüsteemidesse ja keskkonnakaitsesse. On vaja võtta meetmeid nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, et tagada tulevikukindlad eelarve- ja pensionisüsteemid, sealhulgas stabiilsed maksutulud ühtsel turul.

Lisaks sellele on süvenenud mitmed probleemid, mis ohustavad meie heaolu ja majanduslikku jõukust. Kõik need probleemid on keerukad ja omavahel tihedalt seotud, mistõttu võib ühe probleemi lahendamine mõjutada positiivselt teisi probleeme.

Kõige suurem vajakajäämine jätkusuutlikkuse valdkonnas ja meie suurim probleem on ökoloogiline võlg, mida me suurendamine, kasutades liigselt loodusvarasid ja ammendades need ning ohustades seeläbi meie võimet täita tulevaste põlvkondade vajadused meie planeedi võimaluste piires. Kõikjal maailmas seab inimkonna ohtu oluliste ressursside (alates mageveest kuni viljaka pinnaseni) koormamine. Praegu kasutab inimkond ressursse 1,7 planeedile Maa vastavas koguses 14 . Arvestades, et materiaalsete ressursside ülemaailmne tarbimine on vahemikus 1900. aastast 2015. aastani suurenenud 14 korda ning prognooside kohaselt rohkem kui kahekordistub vahemikus 2015. aastast 2050. aastani, 15 läheneb maailm mitmes valdkonnas kiiresti murdumispunktile. Lisaks keskkonnakoormusele tekitab see tõsiseid probleeme ELi majandusele, mis sõltub rahvusvahelistelt turgudelt pärinevast materjalist.

Inimeste tegevus ohustab üha enam elurikkust ja ökosüsteeme; ainult 40 aastaga on maailma selgroogsete populatsioon vähenenud keskmiselt 60 % 16 . Troopilisi metsi hävitatakse kiires tempos: igal aastal kaob ligikaudu Kreeka suurune ala. See ei ole kellegi teise probleem. ELis on heas seisukorras ainult 23 % liikidest ja 16 % elupaikadest. Loomsel toidul on eriti suur maakasutuse jalajälg 17 ja suurem nõudlus meretoidu järele koormab märkimisväärselt mere ökosüsteeme 18 .

Ülemaailmsed kasvuhoonegaaside heitkogused suurenevad murettekitava kiirusega. Põhjuseks on peamiselt energiakasutus, aga ka ressursside ületarbimine ja ökosüsteemide hävitamine. Transport põhjustab 27 % ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest ja mitmed linnapiirkonnad ületavad kokku lepitud ELi õhusaaste piirmäärasid. Jätkuvalt tarbitakse märkimisväärses koguses vett ja energiat ning väljastatakse saasteaineid toidutootmises, mis põhjustab ligikaudu 11,3 % ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest. ELis saavad fossiilkütused ikka veel aastas ligikaudu 55 miljardit eurot riigitoetust, mis moodustab ligikaudu 20 % ELi kütuseimpordi kulutustest, hoolimata ELi ambitsioonikatest dekarboniseerimise meetmetest ning G7s ja G20s võetud kohustusest need toetused kaotada. 19 . 

Kokkuvõttes on EL suutnud vähendada oma heitkoguseid ja lahutada need majanduskasvust, aidates seeläbi märkimisväärselt kaasa ülemaailmsetele jõupingutustele, võttes arvesse ka ELi impordist ja ekspordist tekkivaid heitkoguseid 20 . Kuid vajatakse suuremaid jõupingutusi nii ELi kui ka ülemaailmsel tasandil.

Kui kliimamuutuste ja looduskapitali halvenemisega ei tegeleta, siis kahjustab nende hävitav mõju tõsiselt majandust, halvendab kõigi meie planeedi elanike elukvaliteeti ning suurendab looduskatastroofide intensiivsust ja sagedust, seades ohtu rohkem elusid. Kuigi nende negatiivsete suundumuste muutmine on kulukas ja selleks on vaja teha suuri ühiseid jõupingutusi, oleks tegevusetuse kulu ja sellest tulenev sotsiaalne mõju märksa suurem 21 . 

Lisaks planeediülesele väljakutsele on kõikuval pinnasel ka ELi sotsiaalhoolekande mudel, mis on Euroopa projekti alustala. Globaliseerunud maailma tehnoloogilised, struktuursed ja demograafilised muutused muudavad töö olemust ja seavad kahtluse alla solidaarsuse, õõnestades lubadust, et iga põlvkond võib loota saada pärandiks eelmisest parema maailma. See võib ka ohustada ELi põhiväärtusi demokraatiat, õigusriiki ja põhiõigusi.

Praegu ohustab ligikaudu 22,5 % ELi elanikkonnast jätkuvalt vaesus või sotsiaalne tõrjutus ja 6,9 % eurooplastest kannatavad jätkuvalt tõsise materiaalse puuduse all. 2017. aastal vähenes ELi liikmesriikide sissetuleku ebavõrdsus esimest korda pärast finantskriisi. Kuid sissetuleku ebavõrdsus on endiselt liiga suur ja jõukus on koondunud üksikute rikkaimate inimeste kätte. Sellel on mitmesugune sotsiaalne mõju, mis põhjustab erinevusi heaolus ja elukvaliteedis. ELi liikmesriikidel on ka mitmeid probleeme, mis takistavad tagada kõigile eurooplastele taskukohase energia, ning seetõttu on miljonitel raskusi oma kodude kütmisega 22 . Kuigi ligikaudu 43 miljonit inimest ELis ei saa endale korrapäraselt lubada üle päeva korraliku söögikorda, 23 raiskame ligikaudu 20 % oma toidutootmisest 24 ja rohkem kui pool ELi täiskasvanud elanikkonnast on ülekaaluline, 25 mis põhjustab tõsist ohtu tervisele. Terviseohtu põhjustab ka antimikroobikumiresistentsus, mille tulemusena võib tulevatel kümnenditel surra rohkem kui 10 miljonit inimest 26 . 

Praegu pole naised ja mehed ikka veel täiesti võrdsed. Kuigi naiste tööhõive on ajalooliselt kõrgel tasemel ja juhtival kohal töötab rohkem naisi kui kunagi varem, on edusammud jäänud seisma või olukord on isegi halvenenud muudes valdkondades 27 . Hoolekandele, majapidamistöödele ja sotsiaalsele tegevusele pühendatud aja sooline tasakaal on viimase kümne aasta jooksul halvenenud 12 ELi liikmesriigis. Püsivad erinevused tööhõives ja palgas 28 . 

Euroopa suursaavutus on maailma pikim eeldatav eluiga. Kuid suurem arv vanu inimesi ja vähenev tööealine elanikkond põhjustavad omi probleeme meie sotsiaal-majanduslikule mudelile. Vananemine ning pikem eluiga ja suurem krooniliste haiguste tõenäosus võivad avaldada suurt mõju riigi rahandusele, sealhulgas tervishoiusüsteemile. See suurendab põlvkondadevahelise ebavõrdsuse riski.

Ebavõrdsus ja sotsiaalse liikuvuse vähenemine ohustab meie üldist majandusarengut 29 ja sotsiaalset ühtekuuluvust. ELil on üldiselt suhteliselt head tulemused sissetulekute ebavõrdsuse valdkonnas, kuid vähemal määral võrdsete võimaluste valdkonnas. Ebavõrdsed võimalused võivad takistada elanikkonna teatavate osade sotsiaalset kaasatust ja tööturgu kaasatust, mis vähendab majanduskasvu võimalusi. Ebavõrdsuse kõrvaldamine on ülioluline, et avalikkus toetaks kestlikkusele üleminekut. Suurem kaldumine isolatsionismi ja rahvusluse poole võib olla märk sellest, et liiga paljud eurooplased ei tunne ennast kaitstuna neile üha ebaõiglasemana tunduvas maailmas. On selge, et ükski liikmesriik ei ole üksinda piisavalt suur ega tugev, et lahendada riikideülesed probleemid, kuid ELina saame ühiselt kaitset pakkuda.

Suurt muret põhjustab ka ebavõrdsus ülemaailmsel tasandil. Võttes arvesse elanikkonna kasvu ja elustandardite suuri erinevusi maailmas ning et jätkuvalt tõuseb ülemaailmne temperatuur ja kaovad ökosüsteemid, suureneb vältimatult sundränne ja ränne kõikjal maailmas. Näiteks 2050. aastaks põgenevad kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise tõttu eeldatavasti kodudest sajad miljonid inimesed 30 . See on selge näide, kuidas mitmed keerukad küsimused on omavahel seotud ja sõltuvad üksteisest ning miks need vajavad terviklikku vastust. Neile suurtele ja keerukatele probleemidele pole imerohtu ega lihtsat lahendust.

Keeruline ülesanne on ajakohastada oma majandusmudelit, et lahendada meie ees seisvad sotsiaalsed küsimused ning toetada ja edendada ka edaspidi tugevat reeglitel põhinevat mitmepoolset koostööd. Kuid need on kindla sotsiaalse stabiilsuse vajalikud koostisosad, et lasta meie majandusel olla edukas ning parandada meie tervist. Meie vabad ühiskonnad vajavad dünaamilist majandust ning pidevaid investeeringuid peamistesse progressi võimaldavatesse tehnoloogiatesse ja haridusse. Peame kõigi parema tuleviku nimel leidma uue jätkusuutliku majanduskasvu meetodi, mis põhineb mõistmisel, et 21. sajandi looduse piirtingimused erinevad väga suurel määral eelmisest sajandist. Oleme selleks väljakutseks valmis.

Kestliku arengu eesmärgid on juba määratluselt ülemaailmsed eesmärgid, mis kehtivad kõigis maailma piirkondades, ja peame neid sellisena käsitama. Peame oma tegevuses võtma arvesse rahvusvahelist mõõdet, olema eeskujuks, kehtestama ülemaailmsed standardid ning ajendama riike, tööstusi ja inimesi selle eesmärgi nimel tegutsema. EL saab maailma suurima ühtse turu, kaupleja ja investori ning arenguabi andjana väga märkimisväärselt mõjutada ÜRO tegevuskava (aastani 2030) edukust. EL on juba võtnud kasutusele mitmed maailma kõige ajakohasemad poliitikameetmed kestlikkuse edendamiseks. Peame jätkama sellel teel, kuid tõstma tempot, et tagada 2030. aastaks jätkusuutlik Euroopa. Me ei saa anda vastutust järgmistele põlvkondadele ja aega jääb üha vähemaks. Järgmistel aastatel tehtavad või tegemata jäetavad otsused määravad kindlaks, kas neid seaduspärasid saab tagasi pöörata või mitte.

3Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030

Kestlik areng seisneb inimeste elatustaseme parandamises, milleks tuleb anda neile tegelikud valikud, luua võimaldav keskkond ning jagada teadmisi ja inimesi paremini teavitada. Selle tulemusena peaksime jõudma olukorda, kus elame „maakera võimaluste piires“ 31 tänu ressursside arukamale kasutamisele ja ajakohasele majandusele, mis parandavad meie tervist ja heaolu.

Peaksime seetõttu jätkama valitud teel: üleminek vähese CO2-heitega, kliimaneutraalsele, ressursitõhusale ja elurikkale majandusele, järgides täielikult ÜRO tegevuskava aastani 2030 ja 17 kestliku arengu eesmärki. See üleminek peab olema kõigi huvides, kedagi ei tohi maha jätta ning tuleb tagada võrdsus ja kaasamine. Meie majanduskasv peab vähem sõltuma taastumatutest loodusvaradest, et maksimeerida kestlikult hallatud taastuvate loodusvarade kasutus ja ökosüsteemi teenused.

EL on juba alustanud seda üleminekut. Vahemikus 2000–2015 kasvas tööhõive keskkonnasektoris kiiremini kui majanduses üldiselt 32 . Vähese CO2-heitega tehnoloogia muutub oluliseks kaubaks, mille ELi kaubandusbilanss on märkimisväärselt plussis. Ajavahemikus 2012–2015 jõudis ELi puhta energia tehnoloogiate eksport 71 miljardi euroni, ületades importi 11 miljardi euro võrra. EL näitab juba praegu, et samaaegne majanduskasv ja CO2-heite vähendamine on võimalik.

EL saab olla kogu ülejäänud maailma jaoks teerajajaks, kui ta võtab liidrirolli kestliku arengu eesmärkide rakendamisel ja jätkusuutlikule majandusele üleminekul, kasutades selleks muu hulgas innovatsiooni ja peamistesse progressi võimaldavatesse tehnoloogiatesse tehtavaid arukaid investeeringuid. EL oleks seega esimene, kes sellest üleminekust kasu saab. See annaks ELile tulevikus maailmaturul ka suurima konkurentsieelise. See aitaks luua tugevatest liikmesriikidest koosnevat veelgi tugevamat liitu, aidates inimestel saavutada seatud eesmärke ja jõuda heaoluni ning seega viia ellu Euroopa visiooni.

„Roheline majanduskasv annaks soodsa tõuke kogu majandusele“, 33 millest saaksid kasu nii tootjad kui ka tarbijad. Prognoositakse, et kestliku arengu eesmärkide sellistes saavutamine valdkondades nagu toit, põllumajandus, energia, materjalid, linnad ning tervis ja heaolu võiks avada rohkem kui 10 triljoni euro väärtuses turuvõimalusi 34 . ELi ambitsioon saavutada ressursitõhus ja kliimaneutraalne majandus näitab, et keskkonnahoidlikule majandusele üleminekuga võib kaasneda suurem heaolu. Edu saavutamiseks peavad EL ja selle liikmesriigid olema teerajajaks teaduse, tehnoloogia ja tänapäevase taristu arendamisel. Samuti peame toetama uute ärimudelite esilekerkimist, vähendama ühtse turu tõkkeid ning kasutama ära uusi tehnoloogiaid, nagu tehisintellekt. Selliste oluliste horisontaalsete tugisüsteemidega nagu teadusuuringud ja innovatsioon, rahastamine, hinna- ja maksupoliitika, vastutustundlik ettevõtlus ning uued ärimudelid ja haridus luuakse jätkusuutliku muutuse jaoks õiged tingimused, mis peavad olema suunatud innovaatilise keskkonnasõbraliku, kaasava ning sotsiaalselt õiglase ülemineku toetamisele. 

Selle saavutamiseks peame jätkuvalt investeerima inimestesse ja erinevatesse süsteemidesse, millele meie ühiskond toetub. Isoleeritud ja killustatud lähenemisviisid on osutunud ebatõhusateks. Peame välja töötama terviklikud ja integreeritud strateegiad. Näiteks keskkonnaküsimusi ei saa lahendada ainult keskkonnapoliitika abil, kui majanduspoliitikas jätkatakse fossiilsete kütuste, ressursside ebatõhusa kasutamise või jätkusuutmatu tootmise ja tarbimise propageerimist. Samuti ei piisa ainult sotsiaalpoliitikast neljanda tööstusrevolutsiooni läbi viimiseks ja tööjõu vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamiseks; tugev haridus- ja koolituspoliitika ning teadus- ja arendustegevus mängivad olulist rolli, et luua meie ühiskonnas vajalik vastupanuvõime.

Meetmeid tuleb võtta kõigil tasandeil. ELi institutsioonid, liikmesriigid ja piirkonnad peavad tegutsema ühiselt. Linnad, kohalikud omavalitsused ja maapiirkonnad peaksid kõik muutustesse oma panuse andma. Kodanikud, ettevõtjad, sotsiaalpartnerid ning teadusringkonnad peavad seljad kokku panema. EL ja liikmesriigid peavad rahvusvaheliste partneritega koostööd tegema. Edu saavutamiseks peame kõigil tasandeil ühe eesmärgi nimel tegutsema.

3.1Jätkusuutliku tuleviku poliitilised alused

Seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik osalejaid ELis seaksid esikohale ülemineku jätkusuutlikule majandusele. Nad peavad jätkama ELi tasandil viimastel aastatel vastu võetud valdkondadevaheliste tegevuskavade edasiarendamist. Märkimisväärne osa ELi poliitikast on juba keskendunud kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, kuid liikmesriigid peavad hakkama neid ka praktikas integreeritud viisil ellu viima. Näiteks ELi kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide rakendamata jätmine läheb tervishoiukulude ja otseste keskkonnaga seotud kuludena maksma hinnanguliselt ligikaudu 50 miljardit eurot aastas. Täieliku vastavuse saavutamine ELi keskkonnaeeskirjadega ei oleks kasulik mitte ainult keskkonnale ja meie tervisele, vaid see aitaks luua ka töökohti 35 .

Samamoodi ei ole küsimus ainult kestlike lahenduste elluviimise kiirendamises ja laiendamises, vaid ka ühenduste loomises ja erinevate kavade vahel kõigil tasanditel sidususe suurendamises. Poliitikavaldkondade sidusus on oluline tingimus, millega tagatakse, et kestliku arengu eesmärgid on saavutatavad, ja kindlustatakse ELis pikaajaline keskkonnasäästlik ja kaasav majanduskasv.

Kooskõlas tugeva tõendusmaterjaliga ELi ees seisvate peamiste jätkusuutlikkusega seotud probleemide ja võimaluste kohta on oluline keskenduda tootmisele ja tarbimisele materjalide ja toodete, toidu, energia, liikuvuse ja tehiskeskkonna valdkonnas, 36 võttes arvesse sotsiaalseid mõjusid, mis muutustega nendes valdkondades kaasnevad. Need on valdkonnad, kus jätkusuutlikkusega seotud muutuseid on kõige rohkem vaja ning need oleksid ELi majandusele, ühiskonnale ja looduskeskkonnale kõige kasulikumad ning nendega kaasneks ulatuslik positiivne ülekanduv mõju. Nendes valdkondades ei saa tegutseda isoleeritult, vaid need valdkonnad on tihedalt üksteisega seotud ning vastastikku üksteist toetavad. 

3.1.1Lineaarmajanduselt ringmajandusele üleminek 

Erinevate materjalide ja toodete parem kättesaadavus ja taskukohasus on meie elu lihtsustanud ja aidanud kaasa elatustaseme ja elukvaliteedi tõusule ELis. Siiski on meie tarbimiskultuuriga kaasnenud loodusvarade ülemäärane kaevandamine ning suurenev surve looduskapitalile ja kliimale 37 . 

Peame tagama, et saame jätkata oma majanduse jätkusuutlikku kasvatamist ning parandada elatustaset, nagu inimesed seda soovivad. Selleks on vaja uusi materjale ja uue disainiga tooteid, et me oleks piisavalt valmis üha rohkem materjale ja tooteid taaskasutama, parandama ja ringlusse võtma. See omakorda mitte ainult ei vähenda jäätmete teket, vaid aitab ka piirata vajadust uute ressursside järele, mida suure rahalise ja keskkonnakuluga kaevandada. Kui toode, olgu see siis paar teksapükse, nutitelefon, toidupakend või mööbliese, jõuab oma kasutusaja lõppu, tagab tõeline ringmajandus, et suurem osa selle toote väärtusest säilib, ja seda, mida varem peeti prügiks, saab kasutada uute toodete valmistamiseks.

Ringmajandusele, sealhulgas ringluspõhisele biomajandusele üleminek on suur võimalus luua jätkusuutlikule alusele toetuvaid konkurentsieeliseid. Ringmajanduse põhimõtete kohaldamine kõigis sektorites ja tööstusharudes on Euroopale kasulik nii keskkonnaalaselt kui ka sotsiaalselt ning lisaks sellele võib see potentsiaalselt luua 2030. aastaks majanduslikku kogukasu 1,8 triljoni euro 38 ulatuses, 1 miljonit uut töökohta kogu ELis 39 ning mängida keskset rolli kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel 40 . Arvestades toodete suurt sõltuvust mujalt maailmast saadavatest ressurssidest, aitaks ringmajandusele üleminek ELil vähendada ka üldist keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku survet ning suurendada ELi strateegilist autonoomiat.

ELil on ringmajandusele üleminekust kasusaamiseks parimad võimalused, panustades selleks ringtoodetele kui ühele peamisele väljundile, millega konkurentsieeliseid luua. Selle eelise säilitamiseks tuleb siiski jõupingutusi suurendada. Junckeri komisjoni poolt 2015. aastal vastu võetud ELi ringmajanduse tegevuskavas esitatakse meetmed, mille abil juhtida ELi majandust ringmajanduse suunas ning aidata ELil tõusta selles valdkonnas maailmas esikohale. See hõlmab samme tarbimis- ja tootmistavade muutmiseks, keskendudes tootedisainile (vastupidavus, parandatavus, korduskasutus ja ringlussevõetavus), jäätmekäitlusele (jäätmetekke vältimine, materjali ringlussevõtt, energia taaskasutamine ja prügilasse ladestamise vältimine) ning tarbijate teadlikkuse suurendamisele. Peaaegu kõik tegevuskava elemendid on juba ellu viidud, kuid täielikult ringmajanduse põhimõtetele toetuva Euroopa majanduse loomiseks tuleb rohkem jõupingutusi teha.

2018. aastal esitletud ELi uuendatud biomajanduse strateegia täiendab ringmajanduse tegevuskava, parandades ja laiendades taastuvate loodusvarade jätkusuutlikku kasutamist ning võimaldades taastuvate toorainete ja tööstuse kõrvalsaaduste muundamist sellisteks bioressursipõhisteks toodeteks nagu kütused, kemikaalid, komposiidid, mööbel ja väetised.

Praegu on oluline muuta need olemasolevad tegevuskavad tegelikkuseks ning seada ELi juhtimise kõigil tasandeil jätkuvalt esikohale uute meetmete ellu rakendamine. Liikmesriigid peavad näiteks hakkama praktikas rakendama jäätmeid käsitlevaid ambitsioonikaid ELi ajakohastatud õigusnorme. Toodete olelusringi hindamine peaks muutuma tavapäraseks ja ökodisaini raamistikku, mis loodi toodete energiatõhususe suurendamiseks, et vähendada energia- ja ressursitarbimist, tuleks võimalikult ulatuslikult rakendada. Kiirendada tuleb kemikaalide, mürgivaba keskkonna, ökomärgiste ja ökoinnovatsiooni, kriitilise tähtsusega toorainete ja väetistega seoses alustatud tööd. Teiseste toorainete turu edendamine peab jääma oluliseks prioriteediks. Plasti ringmajanduse valdkonnas saavutatud edu peab jätkuvalt jääma oluliseks sihtvaldkonnaks ning ringmajandusele üleminekuks tuleb toetada ja ergutada ka selliseid täiendavate ressurssidega ja saasterikkaid valdkondi nagu toidu-, tekstiili- ja elektroonikatööstus. Bioressursipõhiseid tööstusharusid tuleb laiendada ja tugevdada, kaitstes samal ajal meie ökosüsteeme ja vältides loodusvarade liigkasutamist. Edaspidi peaks ringmajandusest saama ELi tööstusstrateegia selgroog, võimaldades ringluse kasutamist uutes valdkondades ja sektorites, andes tarbijatele võimaluse teha teadlikke valikuid ning suurendades avaliku sektori jõupingutusi jätkusuutlike riigihangete kaudu. Käes on õige aeg ning avalikkuse jõuline toetus ELi plastistrateegiale näitab, et sellel teel jätkamine kogub üha enam toetust.

3.1.2Jätkusuutlikkus talust toidulauani 

ELi põllumajandussektoril ja maapiirkondadel on eurooplaste heaolu tagamisel keskne roll. ELi põllumajandussektor ja toiduainetööstus on üks maailma juhtivaid toiduainetootjaid, toiduga kindlustatuse tagajaid ning tööandja miljonitele eurooplastele. ELi põllumajandustootjad on ka olulised looduskeskkonna haldajad, kuna nende hoole all on loodusvarad 48 %-l ELi pindalast, metsamajandajate hooldada on veel täiendavalt 40 %. ELi maapiirkondades tegutsetakse sellistes innovatiivsetes sektorites nagu biomajandus. Lisaks sellele tegeletakse meie maapiirkondades ulatuslikult ka puhke- ja turismimajandusega. Kuid keskmise temperatuuri jätkuva tõusu ja looduskeskkonna olukorra halvenemise tingimustes saavad põllumajandustootjad ja metsamajandajad seda otseselt enda peal tunda.

ELi põllumajandus on teinud kliima- ja keskkonnasektoris tõelisi edusamme, vähendades alates 1990. aastast kasvuhoonegaaside heidet 20 % võrra ja jõgede nitraadisisaldust 17,7 % võrra. Sellest hoolimata ei kao probleemid kuhugi. Kui me tahame oma majandust moderniseerida, kaitsta keskkonda ja parandada meie toidu kvaliteeti, tuleb toiduainete tarneahelat rohkem tasakaalustada, kaasates sellesse põllumajanduse ja kalanduse, toiduaine- ja joogitööstuse, transpordi ning tarned ja tarbimise.

Kestliku arengu eesmärgid näitavad meile teed edasi. Prognoositakse, et kestliku arengu eesmärkidele vastav üleilmne toidu- ja põllumajandussüsteem võiks aastaks 2030 luua uut majanduslikku väärtust rohkem kui 1,8 triljoni euro ulatuses 43 . Selline süsteem oleks võimeline pakkuma maailma kasvavale elanikkonnale täisväärtuslikku ja taskukohast toitu, tagama suurema sissetuleku, aitama taastada metsi, mageveeressursse ja ökosüsteeme ning oleks kliimariskide suhtes palju vastupanuvõimelisem 44 . Arvatakse, et jätkusuutlikud põllumajandus- ja toiduainete tootmise tavad võivad luua 2050. aastaks üleilmselt üle 200 miljoni täiskoormusega töökoha 45 . 

Ka selles valdkonnas avalikkuse nõudlus kasvab. Inimesed väärtustavad üha enam toitu, mis on toodetud ühiskonnale laiemat kasu tooval viisil, nagu näiteks mahetooted, geograafilise tähisega tooted, madalama süsinikujalajäljega kohalikud toidutootmissüsteemid ning uuenduslikud vähesaastavad toiduained. Keskkonnakaitsele ja loomade heaolule rõhku asetav mahepõllumajandus on kõigis ELi liikmesriikides alates 2005. aastast pidevalt kasvanud ning eeldatavasti see kasv jätkub 46 . 

Maailma suurima põllumajanduslike toiduainete eksportija ja importijana 47 on ELil hea positsioon sellest majanduslikust võimalusest kasu lõigata ja tõusta maailmas jätkusuutliku toidu tootjate hulgas esikohale. Seda on võimalik saavutada. Selleks peame järgima terviklikku lähenemisviisi, millega kaasnevad tegelikud muudatused viisis, kuidas me toitu toodame, töötleme, tarbime ja turustame, kiirendades selleks üleminekut jätkusuutlikule toidusüsteemile, mille aluseks on ringmajanduse põhimõtted, ning muutes uuendusliku, tervisliku, keskkonna ja loomade heaolu arvestava, ohutu ja täisväärtusliku toidu tootmise üheks peamiseks kaubamärgiks, mille järgi Euroopat tuntakse.

Komisjon on esitanud ettepaneku uuendatud ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP“) kohta, mille kohaselt tuleb liikmesriikide riiklikes kavades arvesse võtta ÜPP eesmärkides sisalduvaid olulisi jätkusuutlikkuse põhimõtteid. Ühise kalanduspoliitika toel on Euroopa kalavarude jätkusuutlikkuse tagamisel tehtud olulisi edusamme. Siiski on jätkuvalt väga oluline ühise kalanduspoliitika, sealhulgas kalavarude jätkusuutliku haldamise ja jätkusuutliku vesiviljeluse arendamise nõuetekohane rakendamine.

Selle taustal on oluline kasutada antimikroobikume mõistlikumal viisil ning seeläbi vähendada antimikroobikumiresistentsuse teket loomadel ja inimestel 49 , edendada ELi toidu raiskamisega võitlemise tegevuskava, keskenduda senisest enam loomade heaolu standarditele, tagada pestitsiidide säästlik kasutamine ning muuta biojäätmed, jäägid ja äravisatud toit väärtuslikuks ressursiks. Väärtusahelate läbipaistvuse loomist ning seda, et tootjad ja supermarketid pakuksid ning tarbijaid valiksid jätkusuutlikku ja tervislikku toitu, oleks võimalik julgustada asjakohaste ja uuenduslike meetmete kaudu, sealhulgas tarbijate parema teavitamise abil, et pakkuda mõistlikke, taskukohaseid ja tervislikke valikuid. Üleminek loomsete toodete säästvamale tarbimisele tooks tarbijate jaoks kaasa ka märkimisväärse kasu nende tervisele ning mõjutaks positiivselt looduskeskkonda 50 .

3.1.3Tulevikukindel energia, hoonestus ja transport

Jätkusuutliku tuleviku võtmeks on puhas energia. Vähendamaks meie tegevuse mõju keskkonnale ja kaitsmaks eurooplaste tervist, peame tootma, salvestama ja tarbima energiat säästval viisil.

EL on juba praegu üks süsinikdioksiidi heitkoguste seisukohast tõhusamaid majandusi maailmas. Taastuvenergia on Euroopa energiaallikate jaotuse lahutamatu osa ning rohkem kui pool ELi elektrivarustusest on kliimaneutraalne. Energiatõhususe meetmed, sealhulgas energiatõhususe märgistamine, on energiatarbimist viimastel aastatel vähendanud 51 . Järjest rohkem inimesi teeb seadmete ostmisel valiku energiatõhusama toote kasuks. Euroopas on taastuvenergia ja energiatõhususe sektoris ligikaudu 1,5 miljonit töökohta. 

Euroopa Komisjon on koos energialiiduga koostanud ühe kõige ulatuslikuma energiasüsteemi ümberkujundamise ja majanduse moderniseerimise üleilmse raamistiku, mis ühendab endas kliima-, energia-, transpordi-, teadus- ja muid sektoreid. Energialiidu määruse osana võimaldab ELi tasandi eesmärkide (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia vähemalt 32 % osakaal energia kogutarbimisest ning vähemalt 32,5 % energiatõhusus) saavutamine 2030. aastaks meil ületada Pariisi kliimakokkuleppe raames võetud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega.

Pärast 2030. aastat tuleb jõupingutusi suurendada, et Pariisi kliimakokkulepet nii teos kui vaimus ellu viia, kasutades selleks täielikult ära energiasüsteemi ümberkujundamise pakutavat majanduslikku potentsiaali. EL võib märkimisväärselt vähendada kulukat sõltuvust fossiilsetest kütustest, vähendada ligikaudu 260 miljardi euroni ulatuvat summat, mida makstakse fossiilkütuste impordi eest, suurendada oma energiasõltumatust ning anda panuse õiglasema energiaturu arengusse. On oluline jätkata energiaturu integreerimist, luues selleks puuduvad ühendused ja lihtsustades piiriülest energiakaubandust. Puhtale energiale üleminekut saab toetada ka ookeanienergia ja avamere tuuleenergia abil. Liidrina selles sektoris peaks ELil olema jätkuvalt kasutada esmategutseja eelised.

Kuna hooned moodustavad täna energiatarbimisest umbes 40 %, siis tuleks parandada hoonete energiatõhusust nende renoveerimise ja ajakohastamise kaudu. See protsess on juba alanud. Näiteks eelkõige hoonete renoveerimisega seotud ökotööstuses töötab Euroopas enam kui 3,4 miljonit inimest. Hoonete energianõudluse vähendamine eeldab tõhusa ja puhta elektrikütte ulatuslikumat kasutamist, kuid ka arukamaid hooneid ja seadmeid ning paremaid isolatsioonimaterjale, mis on täielikult kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega. Hoonete energiatõhususe direktiivi eesmärk on parandada elukvaliteeti ning muuta meie majad paremini isoleerituks ja ventileerituks ning seega ka paremaks elupaigaks, dekarboniseerides kõik hooned 2050. aastaks. Sellised meetmed aitavad vähendada elamiskulusid ning nii jääb inimestele rohkem raha muudeks vajadusteks. Selleks aga tuleb leida võimalused ja vahendid, et inimesed sellise muudatuse üldse ette saaksid võtta.

Teine oluline tegur üleminekul puhtale, ressursitõhusale ja CO2-neutraalsele tulevikule on liikuvussektor, mis hõlmab linnalist liikuvuskeskkonda, üleeuroopalisi võrke, maanteetransporti ning laevandust ja lennundust. Transpordi- ja liikuvusega seotud teenuste osutamisega tegeleb ligikaudu 11 miljonit inimest ning täna on nõudlus liikuvuse järele kõrge. Kuid transpordiga kaasnevad tänapäeval õhusaaste, müra, ummikud ja liiklusõnnetused. Sektor toodab juba peaaegu veerand Euroopa kasvuhoonegaaside heitkogustest ja selle heite jalajälg suureneb. Komisjoni poolt 2016. aastal esitatud vähese heitega liikuvuse tegevuskava ning sellele järgnenud liikuvust Euroopas käsitlenud õigusaktide ettepanekutes nähakse ette mitmeid meetmeid, millega suurendada meie transpordisüsteemi jätkusuutlikkust. Need meetmed on suunatud kasvuhoonegaasi heite vähendamisele ning nendega antakse ELi ettevõtetele märku, et nad investeeriksid keskkonnasäästlikku transporti. Ka see aitab omakorda kaasa töökohtade loomisele ja majanduskasvule. Esikohale tuleb seada puhtad ja taskukohased alternatiivid, võttes eesmärgiks, et ELi teedel sõidaksid ainult heiteta sõidukid ning kütuse tarbimise vähendamiseks kasutatakse võimalikult kasulikult ära digitehnoloogia saavutusi. Heidete vähendamisele aitab kaasa ka ELi satelliitnavigatsioonisüsteemide kasutamine näiteks lennundus- ja maanteetranspordisektoris.

Linnad asuvad säästvale liikuvusele ülemineku esirinnas. Linnadel on säästva linnaplaneerimise, ruumilise planeerimise integreerimise ja liikuvusega seotud vajaduste rahuldamise ning taristu kaudu täita oluline roll. Linnapiirkondi tuleks toetada ka digiteerimise, automatiseerimise ja muude uuenduslike lahenduste kasutamisel ning nad peaksid arendama aktiivset ja jagatud transporti, alates kõndimisest ja jalgrattasõidust kuni ühisautode ja koossõidu teenusteni.

Lisaks on oluline võtta arvesse sõidukite disaini ja romusõidukeid ning transporditaristut, tagamaks, et ringmajandusele ülemineku võimalusi kasutatakse maksimaalselt ära. Oma olelusringi lõppu jõudnud sõidukid sisaldavad hulgaliselt väärtuslikke materjale. Romusõidukeid käsitleva ELi õigusraamistiku kohaselt peavad tootjaid kavandama ja tootma uusi sõidukeid ilma ohtlike aineteta ja viisil, mis lihtsustab vana sõiduki materjalide korduskasutust ja ringlussevõttu, et toota uusi tooteid.

Rohkem saab ja tuleks teha ringlussevõetud materjalide kasutamiseks sõidukites ja transporditaristus, et ringlussevõttu tõhusamaks muuta. Näiteks ELis elektriautode akude kogumise ja ringlussevõtu määra suurendamine võiks vähendada sõltuvust imporditud materjalidest ja aitaks säilitada taaskasutusse võetud materjalide väärtust ELi majanduses. Täiendavad regulatiivsed ja rahalised stiimulid täidavad olulist rolli ringmajanduse potentsiaali maksimaalses ärakasutamises transpordisektoris.

3.1.4Sotsiaalselt õiglase ülemineku tagamine

Solidaarsus ja heaolu on väärtused omaette ning moodustavad meie vaba ja demokraatliku ühiskonna tuuma. Üleminek ökoloogiliselt jätkusuutlikule majanduskasvule ja konkurentsivõimele on edukas ainult siis, kui see on samal ajal ka kaasav. Jätkusuutlik muutus hõlmab seega ka sotsiaalsete õiguste ja heaolu edendamist kõigi jaoks ning aitab kaasa ka sotsiaalsele ühtekuuluvusele liikmesriikides ja kogu ELis.

Üleminek jätkusuutlikule majandusele võib avaldada tugevat positiivset ülekanduvat mõju sotsiaalsele heaolule. Pannakse alus inimväärsete töökohtade loomisele ja sellega võib kaasneda ka märkimisväärne positiivne mõju tervisele. On üldteada, et hea tervis on otseselt seotud meie looduskeskkonna olukorraga. Õhu- ja veereostuse negatiivne mõju on selle heaks näiteks. Jätkusuutlike toidusüsteemide abil on võimalik tagada kvaliteetse täisväärtusliku toidu kättesaadavus kõigile inimestele.

Sünergiate loomisel ja majanduse moderniseerimisel tuleb mõnikord teha keerulisi kompromisse. Kuigi jätkusuutlikule majandusele üleminekuga luuakse uusi töökohti, võib see tähendada traditsiooniliste töökohtade kadumist või muutumist muu hulgas digiteerimise ja automatiseerimise tõttu, mis tekitab tööturul ajutisi ebakõlasid. Tööturuga seoses ei olegi praegu selge, millist mõju hakkab avaldama tehisintellekti kasutamine.

Hoolimata asjaolust, et paljudel leibkondadel on raskusi ots otsaga kokku tulla, levib üldsuse hulgas üha enam arusaam, et me peame muutma oma tootmis- ja tarbimisharjumusi. Need probleemid võivad tabada keskmise ja madalama sissetulekuga ühiskonnakihte valusamini ning nende eluasemete, autode ja oskuste ajakohastamisega kaasnevad kulud võivad neile asetada veelgi raskema koorma.

Sellel üleminekul on tagajärjed üleminekust mõjutatud ettevõtetes töötavatele inimestele ja mõnikord isegi tervetele piirkondadele. Ülemineku aluspõhimõtteks on see, et kedagi ei jäeta hätta. Jätkusuutlikule majandusele üleminek ei saa olla edukas, kui see toimub mõnede inimrühmade, kogukondade, sektorite või piirkondade arvel. Meie ühiskonna kõigil liikmetel peavad olema võrdsed võimalused panustada Euroopa jätkusuutlikku tulevikku ning üleminekust kasu saada. Eelkõige tuleb naistele luua paremad võimalused tööturule sisenemiseks ning majandusliku sõltumatuse saavutamiseks.

Meie ühiskonna jätkusuutlikuks muutmisel edu saavutamiseks peame tagama, et meie poliitika toetaks kõiki eurooplasi selle ülemineku teostamisel, muu hulgas varustades nad vajalike oskustega. Komisjon algatas näiteks üleminekujärgus söekaevanduspiirkondade algatuse, milles raames toetatakse elujõulisi sotsiaalseid, majanduslikke ja tehnoloogilisi ümberkorraldusi käsitlevate strateegiate ja projektide koostamist mõnedes ELi piirkondades, ning mida laiendatakse CO2-mahukatele piirkondadele. Selliseid varajasi algatusi, mille raames ennetatakse üleminekuraskusi, tuleks tõhustada ja rakendada ka teistes sektorites, kus on vaja ümberkorraldusi ellu viia. Sellisteks sektoriteks on näiteks autotööstus ja teatavad toiduainesektorid.

Selleks, et üldsus kiidaks heaks vajalikud sammud ja üleminek oleks edukas kõigi osapoolte jaoks, tuleb tagada, et üleminek oleks sotsiaalselt kaasav, erapooletu ja õiglane. See tähendab suuremat ja õiglasemat osalemist tööturul, keskendudes töökohtade kvaliteedile ja töötingimustele. See tähendab ka vähemuste õiguste austamist.

Sellega seoses võib nõuetekohane, seaduslik ja hästi juhitud ränne Euroopa majanduse jaoks uusi võimalusi avada, lahendades demograafiliste muutustega seotud probleeme nii rändajate päritolu- kui ka sihtriikides. Kõigi ELis õigusega ja õiguspäraselt elavate rändajate integratsioon ja täielik osalemine ühiskonnas, kas kultuurilises, sotsiaalses või majanduslikus mõttes, on meie ühine vastutus ja see on sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamisel otsustava tähtsusega 52 . 

Jätkusuutlikule majandusele üleminek eeldab ka investeeringuid tõhusasse ja integreeritud sotsiaalkaitsesüsteemi, sealhulgas sellistesse kvaliteetsetesse teenustesse nagu haridus, koolitamine, elukestev õpe, lapsehoid, koolipäevajärgne lastehoid, tervishoid ja pikaajaline hooldus. See on esmatähtis, et tagada kõigile võrdsed tingimused ja edendada majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist. Tervishoiusüsteeme tuleks eelkõige arendada selliselt, et need on kõigile kergesti kättesaadavad ja taskukohased, see peaks hõlmama ravimite paremat kättesaadavust, teenuste muutmist patsiendikesksemaks, asetades seejuures suurt rõhku tervise edendamisele ja haiguste ennetamisele. Samuti peaks olema võimalik paremini kavandada ja prognoosida vajadust tervishoiutöötajate järele ning kasutada laiemalt kulutõhusaid digitehnoloogiaid 53 . 

Sotsiaalsed investeeringud peavad seega jätkuvalt kuuluma ELi ja liikmesriikide põhiprioriteetide hulka. Aruteludokument Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta 54 on oluline viitepunkt ning selles vaadeldakse üksikasjalikult võimalusi, kuidas meie sotsiaalmudeleid meie ees seisvate probleemidega kohandada. Peamine raamistik, mille alusel EL oma edasisi samme koordineerib, on ELi institutsioonide poolt 2017. aasta novembris kehtestatud Euroopa sotsiaalõiguste sammas. Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärk on suunata töö- ja elutingimuste parandamise uuendatud protsessi. Samba raames nähakse ette tööhõive ja sotsiaalvaldkonna aluspõhimõtted ja õigused. Me peame keskenduma nüüd samba eesmärkide elluviimisele. Edasi liikudes peame ka tagama, et samba rakendamine aitab pakkuda inimestele õige töö jaoks õigeid oskusi, mis on suunatud rohelisele majandusele üleminekuks.

Jätkusuutlikule majandusele üleminek peab jätkuvalt aitama liikmesriikidel ja piirkondadel edasi areneda ja üksteisele läheneda, vältides samal ajal laiemat piirkondlikku ebaõiglust ja ebavõrdsust ELis linna- ja maapiirkondade vahel.

Kuigi 75 % ELi territooriumist moodustavad maapiirkonnad, elab kaks kolmandikku ELi elanikkonnast linnapiirkondades. Linnapiirkonnad loovad kuni 85 % ELi SKPst, nende osa ELi energiakasutusest moodustab 60–80 % ning nad seisavad sageli silmitsi selliste probleemidega nagu ummikud, korraliku elamispinna vähesus, õhureostus ning taristu kvaliteedi halvenemine 55 . ELi linnade tegevuskava rakendamine ja arendamine peaks jääma prioriteediks ning julgustada tuleks erinevate jätkusuutlikkust käsitlevate strateegiate ja muude vahendite vahelist sünergiat.

Maapiirkonnad on ka suurimad toidu-, energia- ja meie tarbitavate materjalide tarnijad ning on seetõttu jätkusuutlikule majandusele ülemineku seisukohast kriitilise tähtsusega. Biomajandus on üks näide sellest, kuidas majanduse dekarboniseerimisse antav oluline panus aitab maapiirkondades uusi töökohti luua. Säästev turism ja jätkusuutlikud toidusüsteemid on samuti head näited sellest, kuidas luua maapiirkondades majanduslikke võimalusi, mille raames kaitstakse ja edendatakse kultuuri- ja looduspärandit.

Ainuüksi ELi meetmetest, nagu ühtekuuluvus- ja maaeluarengupoliitika, sealhulgas ELi arukate külade tegevuskava, ei piisa, ning kõik osalejad, sealhulgas riiklikud ja piirkondlikud otsustajad, peavad andma oma panuse, et kiirendada üleminekut jätkusuutlikule majandusele, ning rakendama asjakohaseid regulatiivseid ja muid lähenemisviise, millega parandatakse maapiirkondade elukorraldust ja tagatakse võrdsed elamistingimused.

3.2Kestlikkusele üleminekut toetavad horisontaalsed tugisüsteemid

3.2.1Haridus, teadus, tehnoloogia, teadusuuringud, innovatsioon ja digitaliseerimine 

Haridus, teadus, tehnoloogia, teadusuuringud ja innovatsioon on eeltingimusteks kestliku arengu eesmärkidele vastava ELi kestliku majanduse saavutamiseks 56 . Me peame veelgi suurendama teadlikkust, laiendama oma teadmisi ja täiendama oskusi. Me peame nendesse valdkondadesse rohkem investeerima, et need oleksid kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega.

Kestlikkuskultuuri loomiseks on vältimatud haridus, koolitus ja elukestev õpe. ELi juhid on leppinud kokku luua aastaks 2025 Euroopa haridusruum, et kasutada ära hariduse, koolituse ja kultuuri kui töökohtade loomise, majanduskasvu ja sotsiaalse õigluse edendajate kogu potentsiaal. Haridus on ühtaegu nii väärtus iseenesest kui ka hindamatu vahend kestliku arengu saavutamiseks. Tähelepanu keskmes peab seega olema juurdepääsu parandamine kaasavale kvaliteetsele haridusele ja koolitusele kõigil eluetappidel, alates varasest lapsepõlvest kuni kõrghariduse ja täiskasvanuõppeni. Kõigi tasandite haridusasutusi tuleks innustada juhinduma kestliku arengu suunistest ja neid tuleks toetada, et nad muutuksid kohtadeks, kus kestlikkusoskusi mitte ainult õpetatakse, vaid ka aktiivselt kasutatakse. Tegeleda tuleb ka haridussüsteemide reformimise ja ajakohastamisega alates keskkonnahoidlike koolide ja ülikoolilinnakute ehitamisest kuni digitaalmajanduse jaoks vajalike uute oskuste arendamiseni.

Arenguprioriteetide hulgas peaks olema digitaaloskuste ja -pädevuste täiustamine kooskõlas ELi digiõppe tegevuskavaga, 57 ja keskendumine tehisintellektile 58 . Digiülemineku rakendamine kestliku arengu eesmärkide teenistusse on ilmne prioriteet. EL on täielikult pühendunud suutlikkuse ja asjatundlikkuse arendamisele selliste oluliste digitaaltehnoloogiate valdkonnas, nagu ühenduvus, asjade internet, küberturvalisus, plokiahel ja kõrgjõudlusega andmetöötlus, pöörates samal ajal tähelepanu digitaaltaristu võimalikele negatiivsetele välismõjudele.

Tehisintellekt on valdkond, kus EL jääb maha Hiinast ja Ameerika Ühendriikidest 59 . EL peab neile kiiresti järele jõudma, et saada majanduslikku kasu, ning asuma samal ajal juhtrolli, et kujundada väljavajalikud uued eetikanormid, mis peaksid kaasnema selle uue tehnoloogiaga. Nii saab EL aidata tagada, et tehisintellekt on inimeste elu ja töö jaoks kokkuvõttes kasulik. Tehisintellekt suudab töödelda suuri andmekoguseid hetkega ning seega on sellel potentsiaali oluliselt suurendada tootlikkust paljudes valdkondades, nagu tervishoid, energeetika, põllumajandus, haridus ja keskkonnakaitse. Näiteks põllumajandussektoris kasutavad teadlased praegu tehisintellekti ja suurandmeid, et prognoosida saagikust mitu kuud enne saagikoristust, mis võib aidata põllumajandustootjatel suurendada tootlikkust, teha teadlikke külvamisotsuseid ja lõppkokkuvõttes parandada toiduga kindlustatust 60 .

Teadusuuringutel ja innovatsioonil on oluline roll muutuste katalüsaatorina. Nende abil saab analüüsida muutuste mõju ning tagada, et üleminekud suurendavad meie heaolu. Samuti võimaldavad nad meil raha säästa. Kui innovatsiooni ja tehnoloogia arengusse investeeritakse praegu rohkem, aitab see meil pikemas perspektiivis vähendada pikaajaliste poliitiliste eesmärkide saavutamise kulusid, näiteks neid, mis on seotud meie kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkidega. Euroopas on ajusid, oskusi ja kaasasündinud loovust. Toetudes oma teadlaste ja innovaatorite arvuka kogukonna tugevusele, on ELil hea võimalus saavutada juhtroll murranguliste, nii ELis kui ka kogu maailmas kasutamiskõlblike keskkonnasäästliku ja kaasava majanduskasvu lahenduste väljatöötamises ja kasutuselevõtmises.

Kuid selle potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks peavad ELi liikmesriigid suurendama oma kulutusi teadusuuringutele. EL on kokku leppinud, et 2020. aastaks tuleks 3 % ELi liikmesriikide SKPst investeerida teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, kuid me oleme selle eesmärgi saavutamisest veel kaugel.

ELi tasandil stimuleerivad jätkusuutlikku konkurentsivõimet, majanduskasvu ja investeeringuid teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammid. Et üleminek kestlikule majandusele toimuks kiiremini, peab teadustegevuse ja innovatsiooni rahastamisele lisanduma strateegiline lähenemisviis investeerimisele, mis võimaldaks uuenduslikel lahendustel turule jõuda, kuna neisse investeerimine on sageli kapitalimahukas ja riskantne. Sellised rahastamisvahendid nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond on loodud selleks, et aidata vähendada selliste investeeringute riske ning muuta need seega erasektori sidusrühmadele atraktiivsemaks. Euroopa innovatsiooninõukogu, mille loomise ettepanek hiljuti tehti, saab siin samuti kaasa aidata, toetades tipptasemel innovaatoreid, idufirmasid, väikeettevõtjaid ja teadlasi, et need saavutaksid edu suure riskiga innovaatiliste projektidega, laieneksid rahvusvahelises plaanis ja saaksid vastastikku üksteise ideedest kasu.

EL ja liikmesriigid võiksid keskenduda läbimurdeliste ja murranguliste tehnoloogiate ning uuenduslike ettevõtjate rahastamisele, kellel on potentsiaali saada ELis ja kogu maailmas turuliidriteks üleminekul kestlikule majandusele, samuti nende uuenduste tulemuslikule ja aegsale kasutuselevõtule. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kestlikele ja innovaatilistele põllumajandus- ja toidusüsteemidele, puhtale tehnoloogiale, inimeste ja loomade tervisele, ökosüsteemi lahendustele ja ressursitõhusatele toodetele ja tootmismeetoditele. Lisaks on vaja toetavat õigusraamistikku, mis stimuleeriks innovatsiooni tulemuslikku kasutuselevõttu säästva arengu huvides.

EL ja selle liikmesriigid peaksid edendama ka tugevamaid sidemeid teadlaste ja ettevõtjate vahel. Kestliku arengu toetamiseks on olulised ELi teadusuuringute, arendus- ja innovatsioonikeskused ning ettevõtlusinkubaatorid, mis võimaldavad teadlastel ja ettevõtjatel kohtuda, vahetada parimaid tavasid ning kannustada innovatsiooni. Kuigi suurettevõtjatel võib olla vahendeid, et arendada teadustegevust ettevõttesiseselt, ei ole väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul see enamasti nii. Sellest vajakajäägist võiks aidata üle saada tugevamad ja otsesemad sidemed teadusringkondadega.

3.2.2Rahandus, hinnakujundus, maksundus- ja konkurents

Tegevusetus on keskpikas ja pikas perspektiivis väga kulukas. Samas nõuab üleminek kestlikule majandusele märkimisväärseid investeeringuid lühikeses perspektiivis ja põhjalikku muutust finantssüsteemi toimimises. Kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks kogu maailmas on hinnanguliselt vaja 4,5–6 triljonit eurot 61 . Selleks et EL saavutaks Pariisis kokku lepitud 2030. aasta eesmärgid, sh vähendaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 40 %, vajame umbes 180 miljardit eurot lisainvesteeringuid. Avaliku sektori vahendeid tuleb kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks kasutada paremini ja arukamalt, kuid selleks, et suudaksime oma vajadused täita, peab kestlikkuse põhimõtte omaks võtma ka erasektor. Vahendite mobiliseerimine ülemineku rahastamiseks peab käima käsikäes selliste projektide rahastamise järkjärgulise lõpetamisega, mis kahjustavad keskkonnasäästlikku ja kaasavat majanduskasvu.

Euroopa investeerimiskava eesmärk on kaasata erasektori rahalised vahendid üldsuse hüvanguks. Investeerimiskava 2015. aastal tööd alustanud rahastamisvahend – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond – on nüüdseks kaasanud Euroopa majanduse moderniseerimiseks olulistesse valdkondadesse kokku 370 miljardi euro ulatuses investeeringuid. Nende valdkondade hulka kuuluvad taastuvenergia, energiatõhusus, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, samuti sotsiaalne taristu, näiteks sotsiaaleluruumid või taskukohased eluruumid. Komisjon tegi ettepaneku kahekordistada järgmises eelarveraamistikus 2021–2027 sotsiaalsektori, sealhulgas sotsiaalse ettevõtluse jaoks mõeldud eelarvevahendeid ning rahastada üksnes kestlikke taristuid. Euroopa Investeerimispanga grupp on juba praegu maailma suurim mitmepoolne kliimameetmete rahastaja, mis pühendab vähemalt 25 % oma investeeringutest kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele.

Komisjoni koostas kõrgetasemelise eksperdirühma soovituste põhjal ka tegevuskava selle kohta, kuidas suurendada rahastamise tähtsust hästitoimiva majanduse saavutamiseks, mis täidab keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid eesmärke. Jätkusuutliku rahanduse tegevuskava 62 ja sellele järgnenud seadusandlikud ettepanekud, aitavad investoritel teha teadlikke investeerimisotsuseid, mis põhinevad kestliku investeerimise selgetel kriteeriumidel. See peaks aitama kiirendada ja laiendada investeerimist kestlikesse projektidesse nii ELis kui ka kogu maailmas ning stimuleerida investoreid loobuma investeeringutest, mis ei ole kestlikud.

Täiendavat tähelepanu tuleks pöörata jätkusuutliku rahanduse ja reaalmajanduse ühendamisele, et suurenenud nõudlusele investorite pakutavate kestlike toodete ja teenuste järele vastaks suurem pakkumine. Selles osas on otsustava tähtsusega välismõjude mõjus hinnakujundus. Samuti tuleks teha täiendavaid jõupingutusi Euroopa kodanike teavitamiseks rahastamissüsteemist, et nad oleks paremini kursis enda rahastatavate ettevõtete tegevusega ja teaksid, kuidas võtta vastutusele fondivalitsejad, kui nende raha ei hallata jätkusuutlikult.

Selleks et kaitsta avaliku sektori asutuste finantssuutlikkust investeerida kestlikule majandusele üleminekusse, on ühtlasi vaja saavutada kestlik maksureform kõigil tasanditel. Me peaksime tugevdama võitlust maksudest kõrvalehoidumise ja äriühingute maksustamise vältimise vastu. Teha tuleb riikidevahelist koostööd, et lahendada maksuparadiiside küsimus, sest need õõnestavad maksubaasi nii ELis kui ka arenguriikides.

ELi maksusüsteemid ja hinnakujundus peaksid kajastama tegelikke kulusid, lahendama meie peamisi ühiskondlikke ja keskkonnaprobleeme ning kannustama harjumuste muutumist kogu majanduses. Kestliku konkurentsi aluseks on hinnad, mis kajastavad tegelikke tootmis- ja kasutuskulusid ja kasutamist – st neis võetakse arvesse välismõjusid 63 .

Reguleerivad asutused, tippettevõtjad ja kodanikuühiskond peavad tegema koostööd, et tagada kõigile võrdsed tingimused kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega ning ergutada arengut, mis muudab kestlikud tooted ja teenused kõige taskukohasemateks.

See peaks hõlmama muutusi liikmesriikide maksusüsteemides, vähendades tööjõu ja suurendades kapitali, saaste, alahinnatud ressursside ja muude keskkonnaalaste välismõjude maksukoormust 64 . Selleks, et vältida keskkonnaseisundi halvenemist ja seda parandada ning vältida koormuse ülekandmist maksumaksjatele tuleb kohaldada põhimõtteid „kasutaja maksab“ ja „saastaja maksab“. Praegu on tööjõult saadav maksutulu ELis endiselt kaheksa korda suurem kui tulu keskkonnamaksudest ning aastate jooksul on vaid vähesed ELi liikmesriigid vähendanud oma tööjõumaksude osakaalu, suurendades samal ajal keskkonnamaksude osakaalu.

Samuti peame tagama, et üleminek on sotsiaalselt õiglane, et ülemineku kulud jagunevad maksumaksjate vahel õiglaselt, ning et igaüks maksab oma osa. Maksude nõutud ümberpaigutamine ja kahjulike rahaliste stiimulite, näiteks fossiilkütuste toetuste kõrvaldamine, võib avaldada negatiivset mõju ja tabada rängemalt vaeseid. Seepärast peavad poliitikakujundajad võtma kasutusele kõik asjakohased vahendid ja tagama peale näiteks aktiivse tööturupoliitika meetmete ning hariduse ja koolituse, et üleminek toimuks käsikäes meetmetega, mis muudavad maksusüsteemi ja maksude jaotumise progressiivsemaks ja võtavad arvesse ka kõige haavatavamate rühmade huve 65 .

Progressi seisukohast on Euroopa Liidu majanduse tõhususe ja kestlikkuse suurendamise võimaldamiseks ja ettevõtjatele võrdsete tingimuste tagamiseks oluline ka see, et ELi ühtsel turul oleks negatiivsete sotsiaalsete ja keskkonnaalaste välismõjude maksustamine ühtlustatud 66 . Näiteks ELi energia maksustamise õigusraamistik on praegu endiselt vastuolus ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkidega, 67 ning see avaldab negatiivset mõju kokkulepitud poliitilistele eesmärkidele. Komisjoni teatises „Tõhusama ja demokraatlikuma otsustusprotsessi poole ELi maksupoliitikas“ 68 kirjeldatud eemaldumine ühehäälsest hääletamisest, on muutuste vajalik eeltingimus.

Lisaks on üldises poliitikameetmete kombinatsioonis ja üleminekul kestlikule majandusele oluline osa konkurentsil. Konkurentsipoliitika edendab majanduslikku demokraatiat ja võrdõiguslikkust. See võimaldab pakkuda taskukohaseid hindu, kvaliteeti ja valikut ning piirab väljakujunenud majanduslikku mõjujõudu, mis ei põhine teenetel. Tõendid 69 näitavad, et konkurentsipoliitika annab vaesematele leibkondadele suhtelise eelise rikkamate ees ja toob kaasa ressursside tõhusama jaotuse ning soodustab innovatsiooni, eelkõige tehnoloogia tipptasemel.

3.2.3Vastutustundlik ärikäitumine, ettevõtja sotsiaalne vastutus ja uued ärimudelid 

Ettevõtjad mängivad kestlikule majandusele üleminekul olulist rolli. Viimaste aastakümnete jooksul on üha rohkem ettevõtteid võtnud kas vabatahtlikult või avaliku sektori asutuste innustusel keskkonnaalase ja sotsiaalse vastutuse oma ettevõtluseesmärkide keskseks osaks. Üha enam äriühinguid peab kestliku arengu eesmärke oma konkurentsivõime ja kasvustrateegia lahutamatuks osaks. Nad on aru saanud, et vastutustundlik ettevõtlus võib kaasa tuua kestlikumaid kasumeid ja majanduskasvu, uusi turuvõimalusi ning pikaajalise väärtuse aktsionäridele.

Arvestades tarneahelate kasvavat keerukust ja üleilmastumist, on oluline edendada rangeid kestlikkusnõudeid ka kolmandates riikides. ELi ettevõtjate ja tarbijate äritavad, tarbimis- ja tootmismudelid ei tohiks aidata kaudselt kaasa inimõiguste rikkumisele või keskkonnaseisundi halvenemisele mujal maailmas.

Viimase kahe aasta jooksul on EL tugevdanud aktsionäride 71 ja investorite 72 õigusi, aidates neil mõista ettevõtete tegevuse tulemuslikkuse rahalisi ja mitterahalisi aspekte ning võimaldades neil paremini nõuda äriühingutelt vastutust. EL on rakendanud uusi keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid kriteeriume ka oma riigihankealastes õigusaktides, et innustada ettevõtjaid arendama sotsiaalselt vastutustundlikke tooteid ja teenuseid. EL on võtnud vastu konfliktimineraalide määruse 73 tagamaks, et ELi ettevõtjad impordivad teatavaid mineraale ja metalle ainult usaldusväärsetest allikatest, mis ei kasuta kasumit relvakonfliktide rahastamiseks. Seoses sellega on asjakohane ka hiljuti vastu võetud jätkusuutliku rahanduse tegevuskava, sest see seob finantssüsteemi jätkusuutlikumate projektidega 74 .

Siiski on selge, et kõigil tasanditel on võimalik rohkem ära teha. ELi tasandil võib selles valdkonnas saavutada täiendavaid tulemusi ja suurendada ELi ettevõtjate konkurentsivõimet, töötades välja asjakohaseid meetmeid ja käegakatsutavamaid kestlikuma ärikäitumise edendamise viise. Me peame kaaluma erinevaid lisastiimuleid ettevõtjatele, et nad kaasaks kestliku arengu eesmärgid oma tegevusse, sealhulgas uuriks uute tehnoloogiate ning ringmajanduse pakutavaid võimalusi. EL peab oma sise- ja välistegevuses jätkuvalt edendama rahvusvaheliselt kokku lepitud suuniste ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete, nt ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamist. See on oluline ka selleks, et tagada võrdsed võimalused rahvusvahelisel tasandil.

Tulevikku vaadates võib koostöömajandus, kus tarbijad saavad üksteisega vahetult kaubelda, anda olulise panuse kestlikku majanduskasvu ja kestlikumate ärimudelite tekkimisse, kui seda vastutustundlikult innustada ja arendada. Praegu tekitab suur hulk erinevaid reguleerivaid meetmeid ELis ebakindlust nii traditsioonilistes ettevõtjates, uute teenuste osutajates kui ka tarbijates ning piirab koostöömajanduse kasvu ELis ning sellega seotud uusi ja uuenduslikke teenuseid.

Kogukonnapõhiste probleemide lahendamisele suunatud sotsiaalne ettevõtlus võib samuti mängida olulist rolli kestlikkusprobleemide lahendamisel, soodustades samal ajal kaasavat majanduskasvu ja töökohtade loomist kohalikul tasandil, jagatud heaolu ja sotsiaalset kaasatust. Praegused sotsiaalsed ettevõtted kipuvad niššidesse koonduma – eriti kohalikul tasandil – ning näevad vaeva, et ELis oma tegevust laiendada. Rahastamine on jätkuvalt oluline probleem, mistõttu EL eraldab sotsiaalsetele ettevõtetele rohkem rahalisi vahendeid. Nagu ka koostöömajanduse puhul võivad takistuseks olla keeruline või puuduv õigusraamistik ning kohaliku tasandi piirangud. Näiteks Prantsusmaal 2014. aastal kehtestatud spetsiaalne õigusraamistik tunnistas selle sektori eripärasid ja andis selles tegutsevatele ettevõtjatele uue tõuke.

3.2.4Avatud ja eeskirjadepõhine kaubandus

Avatud ja eeskirjadepõhine kaubandus on üks parimaid vahendeid meie ja meie partnerite heaolu parandamiseks, elatustaseme tõstmiseks ning kogu planeedi kestlikkuse ja demokraatiate suurendamiseks. Kui me tahame saavutada kestliku Euroopa kestlikus maailmas, on oluline kasutada siinseid mitmepoolseid institutsioone ning kahe- ja mitmepoolseid kaubanduslepinguid üleilmsete standardite kujundamiseks.

Protektsionistlikud suundumused ja lähenemisviis „minu riik kõigepealt“ võivad põhjustada konflikte. Peale selle on nad suureks takistuseks kestliku planeet ülesehitamisel – selle eesmärgi saavutamine eeldab rahvusvahelist koostööd. Mitmel põhjusel on ELi jaoks eluliselt tähtis mitmepoolset süsteemi kindlalt toetada ja hoida.

Kestlikule majandusele ülemineku kontekstis peame tegema samu seisukohti jagavate partneritega veelgi aktiivsemat koostööd, et leppida kokku uued eeskirjad, mis võtaksid arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030. Tegevuskavas tunnistatakse, et eeskirjadepõhine mitmepoolne kaubandussüsteem, mille keskmes on Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks äärmiselt oluline. Seepärast on ELi jooksvad konstruktiivsed jõupingutused WTO ajakohastamiseks äärmiselt olulised.

Kui praegused suurvõimud rahvusvahelistest kaubanduslepetest taganevad, loob see võimalusi ELi jaoks. Euroopa Liit oma enimarenenud siseturuga maailmas ning ligi poole miljardi tarbijaga võib võtta üle seal, kus teised pooleli jätavad, ja ta on seda ka teinud. Lisaks asetab see kaubanduse uuele ja kestlikumale alusele. Kõigis uutes ELi kaubandus- ja investeerimislepingutes on nüüd peatükk kestliku arengu kohta, milles toetatakse ja edendatakse sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid. Juulis 2018 Jaapaniga allakirjutatud majanduspartnerlusleping on esimene leping, milles sõnastati Pariisi kliimakokkuleppe alusel võetud kohustused. Septembris 2018 leppisid EL ja Kanada kokku, et hakkavad laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) raames tegema koostööd kaubandus- ja kliimamuutuste küsimustes. EL peab Tšiiliga sõlmitud assotsieerimislepingu ajakohastamise käigus läbirääkimisi soospetsiifiliste sätete üle.

Komisjon on välja pakkunud 15 punkti, et ELi kaubanduslepingute kaubanduse ja kestliku arengu peatükke paremini rakendada ja tagada nende täitmine 76 . Tähelepanu keskmes on tihedam koostöö eri osalejate vahel, täitmise tõhusam tagamine, sealhulgas kestlikkuspeatükkide otsustavam kasutamine kehtivas vaidluste lahendamise mehhanismis, ning parem teabevahetus ja läbipaistvus.

Arenguriikide toetamiseks tehtavate jõupingutuste osana annab EL üldiste tariifsete soodustuste kava raames ühepoolseid kaubandussoodustusi. Nende soodustuste saamise eelduseks on see, et soodustusi saavad riigid täidavad peamisi rahvusvahelisi konventsioone ja kokkuleppeid, mis käsitlevad inim- ja töötajate õigusi, keskkonnakaitset ja head valitsemistava; seega luuakse arenguriikidele stiimul ehitada oma majanduskasvu mudelid üles kestlikul alusel. Juhul kui esineb nimetatud konventsioonide põhimõtete tõsist ja süstemaatilist rikkumist, võib komisjon nende soodustuste tegemise ajutiselt katkestada.

3.2.5Juhtimine ja poliitika sidususe tagamine kõikidel tasanditel 

Et kestliku arengu eesmärkide saavutamisega jõuda tõelise kestlikkuseni, millest oleks kasu kõigil eurooplastel, on vaja terviklikku lähenemisviisi. Euroopa Liit, tema liikmesriigid ja partnerid peavad arvesse võtma erinevate kestlikkusprobleemide ja -võimaluste vahelisi seoseid ning toetama eri poliitikavaldkondade, sektorite ja otsustamistasandite vahelist sidusust.

Õigusriigi põhimõtte, demokraatia ja põhiõiguste austamine näitab ära meie olemuse. Need on vaieldamatud põhimõtted ja väärtused, mis on sätestatud ELi aluslepingutes, ning need on alus, millest me lähtume. Ühtlasi on need põhimõtted ja väärtused ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärkide lahutamatu osa. Sama võib öelda rahu, õiguse ja tugevate institutsioonide põhimõtete kohta, mida EL on alati tugevasti pooldanud. Need põhimõtted ja ühised väärtused ei toimi iseenesest ja EL, tema liikmesriigid ja tegelikult kõik eurooplased peavad neid kaitsma, säilitama ja tugevdama. Olulise panuse saavad anda sotsiaalpartnerid. Seda partnerlust tuleb hoida ja tugevdada, et tagada nii mõjus juhtimine kui ka poliitika piisav sidusus.

Lisaks nimetatud aluspõhimõtetele on vaja, et poliitika oleks sidus ning põhineks planeerimisel, tõenduspõhisel poliitikal, kaasamisel, mõjususel, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte austamisel ning mõõtmisel ja järelevalvel. Parem õiguslik reguleerimine ja parem juhtimine kõigil tasanditel on selles valdkonnas samuti äärmiselt olulised. Kõigi poliitikavalikute kohta tuleb teha põhjalikud mõjuhinnangud ning kompromisse majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika eesmärkide vahel on vaja minimeerida ja leevendada. Sellega seotud rakendamise puudujäägid, mis ohustavad kestlikku poliitika sidusust, tuleks kõrvaldada tõhusalt ja struktuurselt.

Kestliku arengu eesmärgid on jagamatud, ja enamik neist hõlmab mitut poliitikavaldkonda. Seetõttu peab haldusasutuste parema koostööga kaasnema erinevate poliitikavaldkondade suurem sidusus. Toiduainete, energia ja veevarude haldamine on omavahel tihedalt seotud. Sama kehtib näiteks ka transpordi, õhukvaliteedi ja tervishoiu kohta. Nn lõimimislähenemisviis nõuab kõikidel tasanditel sektoritevahelisi projekte, mis tegelevad kestliku arengu eesmärkide omavaheliste seostega. Euroopa Komisjon on järginud seda lähenemisviisi ning võtnud kasutusele sellise sisemise töömetoodika, mis murrab volinike ja komisjoni töötajate vahelised tõkked.

Poliitika sidusus ei kehti üksnes sisemisel tasandil, vaid ka sisepoliitika mõju kohta välismõõtmele ja vastupidi. Peame tagama, et me ei ekspordiks oma ökoloogilist jalajälge ega looks vaesust, ebavõrdsust ja ebastabiilsust mujal maailmas. Eurooplastena oleme täiesti teadlikud, et negatiivsed mõjud mujal toovad omakorda kaasa bumerangiefekti meie majandusele ja ühiskonnale, näiteks süvendades rände põhjuseid. ELi jaoks on äärmiselt oluline poliitikavaldkondade arengualane sidusus, mis tagab, et ELi sisepoliitika mõju arenguriikidele võetakse süstemaatiliselt arvesse. Komisjoni üldised järelmeetmed seoses ÜRO kestliku arengu tegevuskavale 2030 77 sisaldavad ka asjakohast järelevalvet.

Edukas poliitika peab seadma selged ja mõõdetavad eesmärgid, et edusamme oleks võimalik jälgida ning tulemused avalikustada. Järgmise sammuna tuleks ELi tasandil saavutada kokkulepe selliste eesmärkide üle ning luua järelevalvesüsteem. Euroopa Ülemkogu tervitas komisjoni kavatsust avaldada käesolev aruteludokument, et sillutada teed ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 tervikliku rakendamisstrateegiale 2019. aastal, mille üheks osaks võiks olla ka kirjeldatud eesmärkide seadmine ja järelevalvesüsteemi loomine.

Kestliku arengu eesmärkide rakendamine nõuab tulemuslikku koostööd ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Komisjoni teatises „Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte rolli suurendamine ELi poliitikakujundamises“, mis järgnes dokumendile „Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühm „Teeme vähem, aga paremini““, esitatud soovitused on tegevuskava selle saavutamiseks 78 . Komisjon ja muud ELi asutused võiksid eelkõige hõlbustada parimate tavade vahetamist linnade ja piirkondade seas ning sätestada piiriülese territoriaalse lähenemisviisi parameetrid kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks.

Mõistagi peavad dialoogis ja rakendusmeetmetes osalema ka kodanikuühiskond, erasektor ja akadeemilised ringkonnad. Euroopa Komisjoni poolt 2017. aastal loodud kestliku arengu eesmärkidega tegelev, mitmeid sidusrühmi ühendav kõrgetasemeline platvorm 79 on aidanud koondada valdkonnaüleseid mõtteid. Platvorm on andnud hindamatu panuse komisjoni töösse ja nende materjalid on esitatud käesoleva aruteludokumendi lisas. Veel üks positiivne valdkondadevahelise koostöö näide on jätkusuutliku rahastamise kõrgetasemeline eksperdirühm, kes andis otsustava panuse komisjoni jätkusuutliku rahanduse tegevuskava koostamisesse.

Keerukate probleemide puhul, millega on seotud mitmesuguseid konkureerivaid huve, võiks soovitada mitmeid sidusrühmi hõlmavaid partnerlusi, kes tegeleks kestliku arengu eri eesmärkide vastastikuse sõltuvuse küsimustega.

Teisest küljest nõuab mitmetasandilise valitsemise lähenemisviis ELi jõupingutuste selget määratlemist ülemaailmse juhtimise tasandil. Kestliku arengu eesmärkide elluviimisel tuleb tegeleda paljude probleemidega, mis ei tunnista piire. Seetõttu on vaja tugevamat, väljapoole suunatud orientatsiooni ja tihedat koostööd ELi partneritega üle kogu maailma kõikidel tasanditel. ÜRO kestliku arengu kõrgetasemeline poliitiline foorum mängib olulist rolli eelkõige edusammude jälgimisel. EL kui mitmepoolsuse kindel toetaja võib võtta juhtrolli, et tagada kestliku arengu eesmärkide saavutamise nõuetekohane aruandlus ning nõuda kõigilt partneritelt ranget rakendamist ja järelevalvet.

4EL kestliku arengu ülemaailmse teerajajana

ELi ja ÜRO partnerlus on kõigi jaoks parema ja turvalisema maailma kujundamise püüdluses iseenesestmõistetav. Me ei vaja uusi müüre, vaid ülemaailmset reeglistikku, millest kõik kinni peaksid. Eeskirjadel põhinev süsteem on parim majanduse ja ühiskonna jätkusuutlikkuse pant. Rahvusvahelisi probleeme saab lahendada üksnes mitmepoolse diplomaatiaga. Euroopa Liidu üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias tunnistatakse kestliku arengu eesmärkide olulisust valdkondadeülese prioriteedina ning EL ja liikmesriigid peavad ülejäänud maailmaga suheldes tegutsema ühiselt.

Ajal, mil maailmas on jälle puhkenud vägivaldsed konfliktid, ja seda eriti viimase viie aasta jooksul, oleme pidanud taas tõdema, et rahu ja julgeolek Euroopa Liidus sõltuvad ka ELi suutlikkusest aidata kaasa rahu saavutamisele ja hoidmisele mujal maailmas. ELi kogemus oma pinnal rahu saavutamisega on andnud ELile pehme jõu ja usaldusväärsuse, et tegutseda kogu maailmas püsiva rahu ja heaolu nimel.

EL peab samuti jätkama ülemaailmsete probleemide ületamiseks kestlike lahenduste jagamist, sest meie poliitika mõju ei ulatuks planeedil kuigi kaugele, kui teised rakendavad risti vastupidist poliitikat. Kui julgustame teisi meiega üht rada käima ja neid selles aitame, saab EL avaldada survet võrdsete võimaluste loomiseks, et kõik saaksid konkureerida samadel tingimustel. Lisaks suurendab ELi lahenduste ülejäänud maailmaga jagamine töökohtade loomist ja jätkusuutlikku majanduskasvu mitte üksnes partnerriikides, vaid ka ELis.

Kokkuvõttes peame selleks, et olla keskkonnahoidlikule ja kaasavale majandusele üleminekul võimalikult edukad, ühendama jõud oma partneritega kogu maailmas ja neid veenma, et meie põhiväärtustel ja aluspõhimõtetel põhinev ülemaailmne kestliku arengu mudel on parim viis ühise jõukuse ja kestliku maailma saavutamiseks. Seega on ELi-sisene töö kestliku arengu eesmärkidega ja ELi välistegevus ühe medali kaks külge. ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisel juhtrolli võtmine ka ülemaailmselt elluviidava välistegevuse kaudu on ELi huvides.

EL koos liikmesriikidega on suurim arengu- ja humanitaarabi andja maailmas. EL võtab kollektiivselt kohustuse suurendada oma panust ametlikku arenguabisse vähemalt 0,7 %-le ELi kogurahvatulust aastas. Koostöös 150 partnerriigiga kogu maailmas on ELi arengukoostöö inimeste vaesusest päästmise ning väärikuse ja võrdsuse tagamise vahend, millega aidatakse ühtlasi luua ühiskondi, mis oleksid rahumeelsed, õiglased ja kaasavad. Kriiside pikaajalisusest tuleneb, et EL peaks jätkama ühist tegutsemist, et reageerida humanitaarvajadustele ning samas võidelda vaesuse, sundrände, ebakindluse ja ebastabiilsuse algpõhjustega.

Uue Euroopa arengukonsensusega on sõnaselgelt võetud ELi tegevuses suund ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisele, kusjuures põhieesmärk on vaesuse kaotamine. Selle üks tugevamaid külgi on asjaolu, et tegemist on ELi ja kõikide liikmesriikide ühise otsusega teha paremat koostööd, muu hulgas tahetakse rohkem ühiselt tegevusi kavandada ja tulemuslikumalt kohapealset tööd koordineerida. Seda uut suunda peaks veelgi võimendama tulevane ELi välisrahastamisvahend, mis on sõnaselgelt ette nähtud kestliku arengu eesmärkide rakendamise toetamiseks.

Jätkame partnerriikide aktiivset kaasamist, võttes aluseks kestliku arengu eesmärkidel põhineva poliitilise dialoogi, millele lisandub meie rahaline abi ja arengukoostöö. ELi uus partnerlus Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega asendab praeguse Cotonou lepingu ning peaks kestliku arengu eesmärkide täitmisega olema abiks suurema jõukuse saavutamisel. Edasises tegevuses on ELi ja liikmesriikide jaoks eriti oluline jõuda Aafrikaga tugeva partnerluse ja koostööni, mis põhineks võrdsetel alustel. EL peab väga oluliseks, et Aafrika riigid jõuaksid majanduslikult ja poliitiliselt heale järjele ning neis riikides oleksid paremad võimalused majanduskasvuks, kohalikuks tööhõiveks, uute ärimudelite kasutuselevõtuks ja vastastikku kasulikeks kaubandussuheteks Euroopaga. Samal ajal võib ELi koostöö arenenumate arenguriikidega paljudes sektorites aidata oluliselt kaasa ülemaailmsele kestlikule arengule.

Endiselt on prioriteetne erasektori igakülgne kaasamine ja jätkusuutliku investeerimise soodustamine ka väljaspool ELi piire. Euroopa välisinvesteeringute kavaga on erainvesteeringute võimendamiseks loodud avaliku sektori vahendite kasutamise uus standard, mida partnerriikides rakendada – algust tehakse Aafrikas ja ELi naabruses 80 . Uuel Aafrika-Euroopa kestliku investeerimise ja töökohtade loomise alliansil, mis alustas tööd septembris 2018, on suur potentsiaal jätkusuutlike investeeringute vallapäästmiseks, mis võiks aidata luua Aafrikas ainuüksi järgmise viie aasta jooksul kuni 10 miljonit töökohta.

Kuna jätkusuutliku taristu ja energiatõhususe valdkonnas on piisavale rahastusele juurdepääs keerukas eelkõige arenguriikide jaoks, võib finantsturgude ülemaailmsuses peituda suur potentsiaal selliste üleminekuetapis olevate riikide toetamiseks, kui kohalikud vajadused suudetakse kokku viia ülemaailmsete rahastamisallikatega. Jätkusuutliku rahastamise algatuste ja vahendite ühtlustamine eri jurisdiktsioonide vahel tagaks jätkusuutliku finantsvara turu piiriülese toimimise, millega saavutataks mastaabisääst ja välditaks killustumist. See pakuks ettevõtjatele ja finantssektorile kogu maailmas ulatuslikke uusi investeerimisvõimalusi.

EL soovib olla ülemaailmset jätkusuutlikku majanduskasvu toetava finantssüsteemi loomise rahvusvaheliste jõupingutuste koordineerimisel eestvedajate seas. Koostöö intensiivistamiseks ja sünergia saavutamiseks oleks sobiv kehtestada jurisdiktsioonide rahvusvaheline võrgustik, kuhu kuuluvad nii arenenud riigid kui ka arenguriigid, kes on pühendunud jätkusuutliku rahanduse edendamisele. Sidus rahvusvaheline strateegia ja arhitektuur ning selliste institutsioonide nagu Maailmapanga Grupp, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank jõupingutuste ühendamine aitaks muuta jätkusuutlikku rahandust ulatuslikumaks ja panna rahvusvahelisi investoreid kogu maailmas jätkusuutlikult investeerima. Uue finantstehnoloogia ja uuenduslike rahastamisvõimaluste tulemusena avanevad uued suurepärased võimalused globaalsete investorite ja jätkusuutlike projektide kokkuviimiseks.

Kliimamuutus ja keskkonnaseisundi halvenemine on maailmas üks suuremaid ohte, mis ähvardab rahu ja julgeolekut üha enam, ning kui me ei tegutse otsustavalt, saab mõlemast veelgi suurem ülemaailmse riski allikas, sh ümberasumise ja sundrände puhul. EL peab näitama eeskuju, sh rakendama kindlakäeliselt Pariisi kliimakokkulepet ja ühinema rahvusvaheliste jõupingutustega heitkoguste vähendamiseks transpordisektoris. EL võiks samuti algatada siduvate ülemaailmsete kokkulepete vastuvõtmise ringmajanduse, ressursside kasutamise ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas.

Kui läheme esimesena üle keskkonnahoidlikule ja kaasavale majandusele, siis ühes survega rahvusvaheliste eeskirjade loomiseks, oleme meie need, kes panevad paika edaspidi ülemaailmseks muutuvad standardid ja saavad seeläbi maailmaturul konkurentsieelise.

5Tulevikustsenaariumid

EL on kindlalt otsustanud saavutada ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgid ja töötab tegevuskava rakendamise nimel. Nüüd kui ees on uus viieaastane tsükkel, on aeg leppida kokku, kuidas oleks meie kollektiivset kohustust kõige parem täita. ELi institutsioonidel tuleb paika panna struktuurid, vahendid ja poliitikameetmed, mida kasutada kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks ja saavutamiseks ning meie partnerite aitamiseks ja suunamiseks. Selle kohta, kuidas seda kõige paremini saavutada, on erinevaid arvamusi, ning igal institutsioonil – nii parlamendil, nõukogul kui ka komisjonil – on kooskõlas aluslepingute ja liidu rahvusvaheliste kohustustega omad vastutusalad.

Oktoobris 2018 väljendas Euroopa Ülemkogu heameelt, et komisjon kavatseb avaldada aruteludokumendi, millega valmistuda 2019. aastal tervikliku rakendusstrateegia koostamiseks.

Käesolevas aruteludokumendis esitatakse Euroopa Ülemkogu suunistest lähtudes kolm erinevat stsenaariumi, mille pinnal arutada selle üle, kuidas kestliku arengu eesmärke kõige paremini saavutada ja milline oleks kõige tulemuslikum rollijaotus. Käesoleva aruteludokumendi eesmärk on anda tulevastel kuudel ainest kodanike, sidusrühmade, valitsuste ja institutsioonide aruteludele, et panustada ELi strateegilise tegevuskava 2019–2024 koostamisse ning Euroopa Komisjoni järgmise presidendi prioriteetide seadmisesse.

Kõigi kolme stsenaariumi puhul on eeldatud ELi liikmesriikide, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna laialdast üksmeelt, et peame tegutsema senisest otsustavamalt, kui soovime, et ELi ja kogu maailma tulevik oleks jätkusuutlik, ning tahame saavutada kestliku arengu eesmärgid 2030. aastaks ja edaspidigi tänapäevase majanduse, puhta keskkonna ja meie kodanike heaolu huvides ning tagada samas meie planeedi elamiskõlblikkuse.

Samuti ollakse ühel meelel, et kuigi kestlikkuse meetmeid tuleb võtta Euroopa tasandil, vajab tõeline läbimurre ülemaailmset tegutsemist. Selleks et majanduslik õitseng iseloomustaks ELi ka tulevikus, on vaja majanduslikult ja sotsiaalselt järele aidata paljusid arengumaade piirkondi. Ühtlasi aitab see, kui arengumaades toetatakse kestliku arengu eesmärkide saavutamist soosivat majanduslikku arengut, kaasa ka ELi mitmesugustele strateegilistele huvidele, näiteks ebaseadusliku rände vähendamisele. Kestliku arengu eesmärgid, millele on alla kirjutanud 193 riiki, moodustavad parima ja nüüdisaegseima tervikliku raamistiku, millele oma töös tugineda.

Euroopas keerlevad arutelud nüüd selle ümber, mida tuleks teha ja kuidas seda peaks tegema. Kolmes stsenaariumis tutvustatakse kolme erinevat lahendust, kuid kõigi lähepunkt on eeldus, et ELil on suured konkurentsieelised, mis võimaldaksid võtta ülemaailmselt liidriroll ja olla esimene edukas tegutseja. Nende stsenaariumide eesmärk ei ole midagi piirata ega ette kirjutada. Nende eesmärk on pakkuda välja erinevaid ideid, soodustada arutelusid ja anda mõtlemisainet. Lõpuks teostub ilmselt kõigi kolme stsenaariumi elemente sisaldav variant.

Stsenaarium 1: ELi kestliku arengu eesmärkide üldstrateegia, millest EL ja liikmesriigid oma tegevuses juhinduvad

Üks võimalus probleemide lahendamiseks on see, kui ELi kõrgeimal poliitilisel tasandil toetatakse ülemaailmselt kokku lepitud kestliku arengu eesmärke kui ELi ja liikmesriikide poliitika strateegilisi üldeesmärke. Selline lähenemisviis vastaks kestliku arengu eesmärkide teemalise mitmeid sidusrühmi ühendava kõrgetasemelise platvormi soovitusele.

Selle stsenaariumi kohaselt oleks ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärgid meile orientiir, millest lähtuda ELi ja liikmesriikide strateegilise raamistiku kindlaksmääramisel.

ELi ja liikmesriikide, sh piirkondlike ja kohalike asutuste tegevus oleks strateegiline ja tulemuslikult koordineeritud. Hoogu saaks ühine tegutsemine kõikidel valitsuse tasanditel ja tihedas koostöös kõigi sidusrühmadega. See sisaldaks olulise komponendina püüdlust, et EL aitaks suhetes kolmandate riikidega kaasa rahvusvahelistele kestlikkuse meetmetele.

See tähendaks ka kestliku arengu eesmärkide poliitika koordineerimise Euroopa korra loomist, et korrapäraselt hinnata ja jälgida rakendamise kulgu, võttes arvesse kestliku arengu eesmärkide valdkonnaülesust ja omavahelist seotust, sh Euroopa Komisjoni töökorraldust.

Stsenaarium 2: komisjon integreerib kestliku arengu eesmärgid ka edaspidi kõikidesse ELi asjaomastesse poliitikavaldkondadesse, kuid ei kohusta liikmesriike tegutsema

Selle stsenaariumi kohaselt on kestliku arengu eesmärgid jätkuvalt ELi poliitika kujundamisel teednäitavad, kui on vaja teha poliitilisi otsuseid, ning neist juhindutakse ELi 2020. aasta järgse majanduskasvu strateegia väljatöötamisel, kuid seejuures ei ole ELis kestliku arengu eesmärkide kollektiivne saavutamine liikmesriikidele siduv.

Euroopa Komisjonis võib see tähendada, et kestlikkuse eest hakkab laias plaanis vastutama konkreetne volinik. Volinik saaks jätkata töötamist koos teiste volinikega selleks moodustatud projektirühmas, milles osalevad kõik volinikud. Poliitika sidususe tagamiseks tuleks panustada tihedale koostööle teiste volinike projektirühmadega.

Oma parema õigusloome tegevuskavale toetudes jätkaks komisjon kaasava ja tõenduspõhise otsuste tegemise protsessi kasutamist. Kestliku arengu eesmärkide jõulisem integreerimine Euroopa poolaastasse kooskõlas ELi 2020. aasta järgse majanduskasvu strateegiaga tugevdaks ELi poliitika sidusust ja tagaks, et EL teeb kestliku arengu eesmärkide saavutamisel edusamme.

Siiski jääks selle lähenemisviisiga liikmesriikidele, piirkondlikele ja kohalikele asutustele suurem vabadus otsustada, kas ja kuidas nad oma tööd kohandavad, et kestliku arengu eesmärke läbimõeldult saavutada.

Stsenaarium 3: suurem rõhk välistegevusele ja samas praeguste kestlikkuse valdkonna püüdluste konsolideerimine ELi tasandil

Kestliku arengu eesmärkide kontekstis seataks prioriteediks välistegevus. Kuna EL on paljudes kestliku arengu eesmärkidega seotud küsimustes niigi esirinnas, võiks enam keskenduda ülejäänud maailma järeleaitamisele, tehes samas ELi tasandil vajalikke korrektiive.

Meie sotsiaalne turumajandus on muutunud ELi kaubamärgiks ja teinud võimalikuks, et ELi liikmesriikide majandus on tänu tugevatele sotsiaalhoolekande süsteemidele loonud jõukust ja üldist heaolu. ELi keskkonnastandardid on juba praegu maailma ühed kõrgeimad ja meie ettevõtjad on selles ülemaailmsetest konkurentidest mitu sammu ees. Samuti peetakse ELi vabaduse ja demokraatia kantsiks, kus stabiilsed institutsioonid põhinevad õigusriigil ja teotahtelisel kodanikuühiskonnal. EL võiks seega otsustada jõulisemalt tutvustada oma praeguseid keskkonna-, sotsiaal- ja valitsemisstandardeid nii mitmepoolsete läbirääkimiste kui ka kaubanduslepingute kaudu.

EL võiks samuti süvendada koostööd selliste oluliste rahvusvaheliste organisatsioonide ja foorumitega nagu ÜRO, sh Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, Maailma Kaubandusorganisatsioon ja G20, samuti mitmepoolsete keskkonnalepingute järelevalveorganitega, et panustada ELi väärtustepõhise välispoliitilise tegevuskava elluviimisesse.

Endiselt jääks prioriteediks ELi vankumatus mitmepoolsuse – mille tuuma moodustab ÜRO – ning läbipaistvate ja usaldusväärsete rahvusvaheliste suhete toetajana.

(1)

ÜRO peasekretär Ban Ki-moon 2015. aasta järgse arengu tegevuskava vastuvõtmise tippkohtumisel New Yorgis 25. septembril 2015. Kättesaadav aadressil: https://www.un.org/press/en/2015/sgsm17111.doc.htm

(2)

 ELT C 202, 7.6.2016.

(3)

Minu piirkond, minu Euroopa, meie tulevik: majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlev seitsmes aruanne, 2017.

Kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docoffic/official/reports/cohesion7/7cr.pdf . 

(4)

 „World Happiness Report 2018“, John F. Helliwell, Richard Layard ja Jeffrey D. Sachs.

(5)

Eurostati elukvaliteedi näitajad. Kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Quality_of_life_indicators  

(6)

Euroopa Noortefoorum, noorte arengu indeks 2017. Kättesaadav aadressil: https://www.youthforum.org/youth-progress-index .  

(7)

Aruteludokumendi 3. lisas tuuakse üksikasjalikumalt esile Junckeri komisjoni peamised algatused, mis aitavad saavutada ÜRO tegevuskava (aastani 2030) ja Pariisi kliimakokkuleppe eesmärke.

(8)

COM(2018) 773 final.

(9)

KOM(2010) 2020 (lõplik).

(10)

EUCO 13/18 – Euroopa Ülemkogu kohtumine (18. oktoober 2018), järeldused, III.12.

(11)

COM(2016) 739 final.

(12)

2018. aasta majanduskasvu analüüs, COM(2017) 690 final.

(13)

 Euroopa majandusprognoos – sügis 2018, avaldatud 8. novembril 2018. Kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finance/ip089_en_0.pdf . 

(14)

Global Footprint Network. Kättesaadav aadressil: https://www.footprintnetwork.org/our-work/ecological-footprint/ .

(15)

Euroopa Komisjon, toorainete tulemustabel 2018.

(16)

WWF. 2018. „Living Planet Report – 2018: Aiming Higher.“ Grooten, M. ja Almond, R.E.A.(toim). WWF, Gland, Šveits.

(17)

Euroopa Keskkonnaamet (2017), „Food in a green light. A systems approach to sustainable food“.

(18)

SWD(2016) 319 final.

(19)

 COM(2019)1.

(20)

 Komisjoni teatist COM(2018)773 toetava süvaanalüüsi punkt 5.6.2.3.

(21)

Dante Disparte, „If You Think Fighting Climate Change Will Be Expensive, Calculate the Cost of Letting It Happen“, 12. juuni 2017, Harvard Business Review veebiväljaanne. Kättesaadav aadressil: https://hbr.org/2017/06/if-you-think-fighting-climate-change-will-be-expensive-calculate-the-cost-of-letting-it-happen

(22)

Eurostat, Kestlik areng Euroopa Liidus: 2018. aasta kestliku arengu eesmärkide seirearuanne EL kontekstis, 2018.

(23)

  https://ec.europa.eu/food/safety/food_waste_en .  

(24)

Eurostat, Kestlik areng Euroopa Liidus: 2018. aasta kestliku arengu eesmärkide seirearuanne EL kontekstis, 2018.

(25)

Eurostat, Kestlik areng Euroopa Liidus: 2018. aasta kestliku arengu eesmärkide seirearuanne EL kontekstis, 2018.

(26)

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), 2016, „Antimicrobial resistance and our food systems: challenges and solutions“. Kättesaadav aadressil: http://www.fao.org/3/a-i6106e.pdf  

(27)

European Institute for Gender Equality (2017), „Gender Equality Index 2017 – Measuring gender equality in the European Union 2005–2015“, pressiväljaanne, 11. oktoober 2017. Kättesaadav aadressil:

https://eige.europa.eu/news-and-events/news/gender-equality-index-2017-progress-snails-pace  

(28)

Euroopa Komisjon, 2018. aasta aruanne naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta ELis.

(29)

OECD 2015. aasta aruanne „In It Together: Why Less Inequality Benefits All“, OECD Publishing, Pariis.

(30)

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, „Migration, Environment and Climate Change: Assessing the Evidence“, 2009.

(31)

 7. keskkonnaalane tegevusprogramm Kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013D1386 .

(32)

Eurostat, „Environmental economy – statistics on employment and growth.“ Kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/pdfscache/10420.pdf . Keskkonnamajandus hõlmab kahte ulatuslikku tegevuste ja/või toodete rühma: keskkonnakaitse – kõik tegevused, mis on seotud saaste ja muude keskkonnakahjustuste ärahoidmise, vähendamise ja kõrvaldamisega; ressursside majandamine – loodusvarade säilitamine ja hooldamine ning nende kaitse ammendumise eest.

(33)

S. Fankhauser, A. Bowen jt „Who will win the green race? In search of environmental competitiveness and innovation“, 2013.

(34)

Business and Sustainable Development Commission, „Better Business Better World, The report of the Business & Sustainable Development Commission“, jaanuar 2017 (lk 12).

(35)

ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine 2017.

(36)

Muu hulgas: Intergovernmental Panel on Climate Change „Global warming of 1.5 °C: an IPCC special report on the impacts of global warming of 1.5 °C above pre-industrial levels and related global greenhouse gas emission pathways, in the context of strengthening the global response to the threat of climate change, sustainable development, and efforts to eradicate poverty“, 2018; Sachs, J., Schmidt-Traub, G., Kroll, C., Lafortune, G., Fuller, G. (2018): „SDG Index and Dashboards Report 2018“ („Säästva arengu eesmärkide indeks ja tulemustabeli aruanne 2018“). New York: Bertelsmann Stiftung and Sustainable Development Solutions Network (SDSN); „Europe moving towards a sustainable future, Contribution of the Multi-Stakeholder Platform on the implementation of the Sustainable Goals in the EU Reflection Paper“, oktoober 2018.

(37)

Eurostat, Kestlik areng Euroopa Liidus: 2018. aasta kestliku arengu eesmärkide seirearuanne EL kontekstis.

(38)

 „Growth within: A circular economy vision for a competitive Europe“, Ellen MacArthur Foundation and the McKinsey Center for Business and Environment, 2015.

(39)

Towards a circular economy – Waste management in the EU, 2017, Euroopa Parlamendi uuringuteenistus

(40)

SITRA, The circular economy – a powerful force for climate mitigation, 2018. Kättesaadav aadressil: https://www.sitra.fi/en/publications/circular-economy-powerful-force-climate-mitigation/ .  

(41)

 COM/2018/028 final

(42)

 COM/2018/340 final

(43)

Business and Sustainable Development Commission, „Better Business Better World, The report of the Business & Sustainable Development Commission“, jaanuar 2017.

(44)

Business and Sustainable Development Commission, „Better Business Better World, The report of the Business & Sustainable Development Commission“, jaanuar 2017.

(45)

Food and Agriculture Organization of the UN (FAO), Green jobs. Kättesaadav aadressil: http://www.fao.org/rural-employment/work-areas/green-jobs/en/

(46)

Eurostat, Kestlik areng Euroopa Liidus: 2018. aasta kestliku arengu eesmärkide seirearuanne EL kontekstis.

(47)

Euroopa Komisjon, „Monitoring Agri-trade Policy“, MAP 2018-1, „Agri-food trade in 2017: another record year for EU agri-food trade“.

(48)

Kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/commission/publications/natural-resources-and-environment .

(49)

 Kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/health/amr/sites/amr/files/amr_action_plan_2017_en.pdf . 

(50)

Komisjoni teatist COM (2018) 773 „Puhas planeet kõigi jaoks Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“ toetav põhjalik analüüs.

Lihatootmisega kaasneb üks suurimaid maavajadusi kalori kohta. Liha tarbimisest loobumine ja selle vähendamine vabastab täiendavalt maad.

(51)

 Külmikute energiatõhusus on viimase 10 aasta jooksul märkimisväärselt paranenud (sama kehtib nt pesumasinate, nõudepesumasinate, televiisorite kohta). See tähendab ka seda, et inimesed ostavad tõhusamaid tooteid. Esikümne aluseks on GFK andmed. Kättesaadav aadressil: topten.eu  

(52)

 COM(2016) 377

(53)

Kuni 9,6 % Euroopa SKPst oli 2017. aastal pühendatud tervishoiule, seega on tervishoiukulude tõhususe suurendamine ja tarbetute kulude vähendamine üha olulisem.

(54)

COM (2017) 206, Aruteludokument Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta, 26. aprill 2017.

(55)

ÜRO kestliku arengu eesmärkide eesmärk nr 11: muuta linnad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja säästvaks. Kättesaadav aadressil: https://www.un.org/sustainabledevelopment/cities/

(56)

„The Role of Science, Technology and Innovation Policies to Foster the Implementation of the Sustainable Development Goals“, Rio+20 konverentsi järelmeetmete ja eelkõige kestliku arengu eesmärkide eksperdirühma aruanne.

(57)

COM(2018) 22 final.

(58)

Novembris 2018 käivitas Euroopa Komisjon Euroopa tehisintellektitalituse AI Watch, et jälgida tehisintellekti arengut ELis ja kogu maailmas ning saada edasiseks tegevuseks vajalik analüütiline alus.

(59)

Euroopa Komisjon, „USA-China-EU plans for AI: where do we stand?“, jaanuar 2018. Kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/growth/tools-databases/dem/monitor/sites/default/files/DTM_AI%20USA-China-EU%20plans%20for%20AI%20v5.pdf . 

(60)

Jiaxuan You, Xiaocheng Li, Melvin Low, David B. Lobell, Stefano Ermon, „Sustainability and Artificial Intelligence Lab, Combining Remote Sensing Data and Machine Learning to Predict Crop Yield“. Kättesaadav aadressil: http://sustain.stanford.edu/crop-yield-analysis

(61)

ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents. Kättesaadav aadressil: http://www.eurasia.undp.org/content/rbec/en/home/blog/2017/7/12/What-kind-of-blender-do-we-need-to-finance-the-SDGs-.html

(62)

 Jätkusuutliku rahanduse tegevuskava. Kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/info/publications/180524-proposal-sustainable-finance_en .

(63)

Business and Sustainable Development Commission, „Better Business Better World, The report of the Business & Sustainable Development Commission“, jaanuar 2017.

(64)

Business and Sustainable Development Commission, „Better Business Better World, The report of the Business & Sustainable Development Commission“, jaanuar 2017. 

(65)

Tax Policies in the European Union: 2018 Survey. Kättesaadav aadressil:

https://ec.europa.eu/taxation_customs/business/company-tax/tax-good-governance/european-semester/tax-policies-european-union-survey_en . Detsembris 2018 algatas komisjon uuringu, milles vaadeldakse megatrend (kliimamuutused, digitaliseerimine, elanikkonna vananemine jne) ning nende mõju ELi majandusele, eelkõige ELi maksusüsteemide kestlikkusele.

(66)

COM(2019) 8 final.

(67)

 COM(2019) 8 final.

(68)

COM(2019) 8 final.

(69)

 Dierx, Adriaan, Ilzkovitz, Pataracchia, Ratto, Thum-Thysen ja Varga (2017), „Does EU competition policy support inclusive growth?“, Journal of Competition Law & Economics, Vol. 13, No. 2; OECD Factsheet on how competition policy affects macro-economic outcomes (oktoober 2014); Fabienne Ilzkovitz ja Adriaan Dierx, „Ex-post economic evaluation of competition policy enforcement: A review of the literature“, konkurentsi peadirektoraat, juuni 2015.

(70)

  http://ec.europa.eu/competition/state_aid/scoreboard/index_en.html

(71)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/828, millega muudetakse direktiivi

2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega (EMPs kohaldatav tekst).

(72)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (EMPs kohaldatav tekst).

(73)

Konfliktimineraalide määrus (EL) 2017/821.

(74)

  https://ec.europa.eu/info/publications/180524-proposal-sustainable-finance_en#investment . Terviklikuma pildi ELi hiljutistest edusammudest ettevõtja sotsiaalse vastutuse/vastutustundliku ärikäitumise ning ettevõtluse ja inimõiguste vallas esitatakse 2019. aasta alguses ELi tööstuse päevade raames.

(75)

Kamerun, Côte d’Ivoire, Ghana ja SADC majanduspartnerluslepingu riigid Botswana, Lesotho, Mosambiik, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Svaasimaa.

(76)

 Komisjoni talituste mitteametlik dokument. Kättesaadav aadressil:  http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2018/february/tradoc_156618.pdf . 

(77)

Edusammudest on antud ülevaade ELi 2019. aasta aruandes poliitikavaldkondade arengualase sidususe kohta, mis avaldatakse koos käesoleva aruteludokumendiga: Euroopa Komisjoni talituste töödokument (2019)20.

(78)

 COM(2018) 703 final. Kättesaadav aadressidel: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-principles-subsidiarity-proportionality-strengthening-role-policymaking_et.pdf  ja  https://ec.europa.eu/commission/priorities/democratic-change/better-regulation/task-force-subsidiarity-proportionality-and-doing-less-more-efficiently_et .

(79)

Kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/info/strategy/international-strategies/global-topics/sustainable-development-goals/multi-stakeholder-platform-sdgs_en .  

(80)

 Alates selle loomisest septembris 2017 on kaasatud üle 37 miljardi euro, mis tähendab, et 2020. aastaks seatud eesmärk saada kestliku arengu jaoks 44 miljardit eurot investeeringuid on reaalselt täidetav.