(1)

Euroopa Liit on rajatud selle kodanike ja selle liikmesriikide solidaarsusele. See ühine väärtus , mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2, annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata. [ME 1]

(1a)

Arvestades humanitaarkriiside ja ülemaailmsete hädaolukordade arvu märkimisväärset suurenemist ning selleks, et edendada solidaarsust ja humanitaarabi nähtavust liidu kodanike seas, on vaja arendada solidaarsust liikmesriikide vahel ning inimtegevusest tingitud või looduskatastroofidest mõjutatud kolmandate riikidega. [ME 2]

(1b)

Humanitaarabi põhineb erapooletuse, neutraalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtetel, mis on sätestatud rahvusvahelises humanitaarõiguses ja liidu õiguses. Humanitaarabi võimaldab vajaduspõhiselt hädaolukorrale reageerida, et kaitsta inimelusid, ära hoida ja leevendada inimeste kannatusi, säilitada inimväärikust ning pakkuda kaitset inimtegevusest tingitud või looduskatastroofide tõttu kannatanud haavatavatele inimrühmadele. Humanitaarabi olulised koostisosad on ka katastroofiohu vähendamine ja katastroofideks valmisolek suutlikkuse ja vastupanuvõime suurendamise meetmete abil. [ME 3]

(2)

14. septembri 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta rõhutati vajadust investeerida noortesse ja teatati Euroopa solidaarsuskorpuse (edaspidi „programm“) loomisest, et luua noortele inimestele kogu liidus võimalusi ühiskonda sisuliselt panustada, näidata üles solidaarsust ning arendada oma oskusi, omandades lisaks töökogemusele ka väärtuslikke inimlikke kogemusi.

(3)

7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“ (4) rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, et pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks solidaarsustegevuseks ning toetada riiklikke , piirkondlikke ja kohalikke osalejaid nende püüdlustes tulla toime eri probleemide ja kriisidega. Teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse esimene etapp, mille puhul kasutati mitmesuguseid liidu programme, et pakkuda noortele üle kogu liidu vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi. [ME 4]

(4)

Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 tõstetakse solidaarsust esile kui üht Euroopa Liidu aluspõhimõtet. Sellele põhimõttele viidatakse ka Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõikes 1 kui ühele ELi välistegevuse aluspõhimõttele.

(4a)

Käesoleva määruse kontekstis tähendab solidaarsus kõikide vastutustunnet, igaühe valmidust tegutseda üldiseks hüvanguks, mis väljendub konkreetsetes tegudes ilma vastuteeneid ootamata. [ME 5]

(4b)

Abi, mida antakse inimestele ja kogukondadele väljaspool liitu, kes seisavad silmitsi katastroofidega või kes on katastroofide suhtes eriti haavatavad ja vajavad humanitaarabi, ning mis põhineb neutraalsuse, humaansuse, sõltumatuse ja erapooletuse aluspõhimõtetel, on oluline solidaarsuse väljendus. [ME 6]

(4c)

Osalevad vabatahtlikud ja organisatsioonid, kes rakendavad Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse meetmeid, peaksid järgima põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa konsensuses humanitaarabi valdkonnas. [ME 7]

(4d)

Vaja on arendada liidu kodanike solidaarsust kriiside ja katastroofide ohvritega kolmandates riikides, suurendada kodanike teadlikkust humanitaarabist ja vabatahtlikust tegevusest ning muuta need nähtavamaks. [ME 8]

(4e)

Liit ja selle liikmesriigid on võtnud kohustuse rakendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja järgida kestliku arengu eesmärke nii liidusiseselt kui ka välistegevuses. [ME 9]

(4f)

Oma 19. mai 2017. aasta järeldustes humanitaar- ja arenguvaldkonna lõimimise juurutamise kohta tõdes nõukogu, et vaja on tugevdada vastupidavust ning seepärast tuleb humanitaarabi ja arengukoostöö paremini omavahel siduda ja humanitaarabi, arengukoostöö ja konfliktide ennetamise tegevusalaseid seoseid veelgi tugevdada. [ME 10]

(5)

Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid , kaasavaid ja sisulisi võimalusi, mis lubaksid neil väljendada oma tahet kogukondade hüvangule kaasa aidata ning samas omandada väärtuslikke kogemusi , teadmisi , oskusi ja pädevusi, mis aitavad kaasa nende isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele ja erialasele arengule ning kodanikutunde arendamisele, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus peaks toetama ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust ja soodustama kultuurivahetust . [ME 11]

(6)

Noortele pakutavad solidaarsustegevused peaksid olema kvaliteetsed selles mõttes, et need peaksid vastama ; nende eesmärk peaks olema tegeleda rahuldamata ühiskondlikele vajadustele, aitama ühiskondlike vajadustega , tõhustada solidaarsust ja aidata tugevdada kogukondi, ning demokraatias osalemist. Need peaksid pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi , oskusi ja pädevusi, . Need peaksid olema noortele taskukohased ning neid tuleks ellu viia ohututes , kaasavates ja tervislikes tingimustes. Edendada tuleks dialoogi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kiireloomuliste ühiskondlike probleemide lahendamisele spetsialiseerunud Euroopa võrgustikega, et rahuldamata sotsiaalsed vajadused parimal viisil kindlaks määrata ja tagada programmi suunatus vajadustele. Solidaarsustegevus ei tohiks avaldada negatiivset mõju olemasolevatele töö- või praktikakohtadele ning peaks ettevõtete sotsiaalse vastutuse raames võetud kohustusi tugevdama, mitte neid asendama. [ME 12]

(7)

Euroopa solidaarsuskorpus on kogu liidus ja sellest väljaspool toimuva solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt. Tuleks tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega. Euroopa solidaarsuskorpus tugineb varasemate ja praeguste programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse (5) ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse (6) tugevatele külgedele ja koostoimele. Samuti täiendab see liikmesriikide jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada selliste kavade, nagu noortegarantii raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika või töö kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Tagatakse ka vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpuse puhul asjakohaste olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga ning asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas sotsiaalpartnerite ning noori ja vabatahtlikke esindavate võrgustikega . Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade , nagu vabatahtliku tegevuse ja avaliku teenistuse ning noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus, võttes vajaduse korral aluseks head tavad , et selliste kavade mõju ja omadusi vastastikku tugevdada ja rikastada ning tugineda headele tavadele Euroopa solidaarsuskorpus ei peaks asendama riiklikke kavasid. Kõikidele noortele tuleks tagada juurdepääs riiklikule solidaartegevusele. Komisjon peaks töötama välja praktilised suunised programmi vastastikuse täiendavuse kohta muude liidu programmide ja rahastamisallikatega ning nende koostoime kohta . [ME 13]

(8)

Seonduvate liidu tasandi õigusaktide tõlgendamisel tuleks nii Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuvat vabatahtlikku piiriülest tegevust kui ka jätkuvalt määruse (EL) nr 1288/2013 kohaselt toetatavat vabatahtlikku tegevust käsitada samaväärsena Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuva tegevusega.

(8a)

Määruse (EL) nr 375/2014 kohaselt läbi viidavat lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonide sertifitseerimist ei peaks uue Euroopa solidaarsuskorpuse programmi raames dubleerima ning käesoleva määruse rakendamisel tuleks alates 2021. aastast tunnustada samaväärsust. [ME 14]

(9)

Euroopa solidaarsuskorpus avab noortele uusi vabatahtliku tegevuse, praktika- mitteformaalse ja informaalse õppe võimalusi vabatahtlikuks tegevuseks , praktikaks või töövõimalusi tööks solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Need võimalused aitavad edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendada neis kodanikutunnet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seega aitab see kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendab teadlikkust selle positiivsest mõjust. Samuti peaks see aitama tugevdada kogukondi ja toetada ja olemasolevaid organisatsioone, kes solidaartegevuses osalevad. [ME 15]

(10)

Kõnealused tegevused peaksid andma selget Euroopa lisaväärtust ja tooma kasu kogukonnale ning soodustama samas ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut, samuti arendama kodanikutunnet; tegevus võib . Kõnealused tegevused peaksid saama toimuda vabatahtliku tegevuse, praktika või töö, projektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, kultuuride ja religioonide vahelise dialoogi, sotsiaalse kaasamise, puuetega inimeste kaasamise, keskkonna- ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, kultuuri, sealhulgas kultuuripärandi, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni (keskendudes sealhulgas sisserändajate probleemidega toimetulemisele) , territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse ning piiriülese koostöö valdkonnas. Solidaarsustegevus peaks hõlmama arvestatavat õppe- ja koolitusmõõdet ja pakkuma osalejatele asjakohaseid meetmeid enne ja pärast solidaarsustegevust ning selle kestel. [ME 16]

(11)

Vabatahtlik tegevus (nii liidu piires kui ka sellest väljaspool) on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust , demokraatias osalemist ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus peaks põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul ning vabatahtlik tegevus ei tohiks negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema noortevaldkonna vabatahtliku tegevuse meetmete alal koostööd avatud koordinatsiooni meetodi kaudu. [ME 17]

(12)

Praktika või töö solidaarsusega seotud valdkondades võivad pakkuda noortele täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele. See võib aidata suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja produktiivsust, lihtsustades samas nende Kergesti kättesaadavad praktika- ja töökohad peaksid olema vabatahtlikust tegevusest selgelt eristatud, nii rahalisest kui ka organisatsioonilisest seisukohast. Praktikakohad ei tohiks ühelgi juhul kujuneda töökohtade asendajaks. Tasustatud praktika- ja töökohad võivad aga olla ebasoodsas olukorras olevatele ja vähemate võimalustega noortele stiimuliks, et osaleda solidaarsust arendavas tegevuses, mis muul juhul ei oleks neile kättesaadav, samas andes selget Euroopa lisaväärtust, aidates kaasa peamiste lahendamata sotsiaalsete probleemide lahendamisele ja kohalike kogukondade tugevdamisele. Praktikakohad võivad lihtsustada noorte üleminekut hariduse omandamiselt tööellu ning suurendada nende tööalast konkurentsivõimet , mis on nende tööturuvõimaluste suurendamise püsiva tööturule integreerimise seisukohast keskse peamise tähtsusega. Pakutav praktika ja töö on noortele hüppelauaks tööturule sisenemisel. Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutav pakutava praktika vastab kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta (7) . Pakutav praktika ja töö on noortele hüppelauaks tööturule sisenemisel ning seetõttu kaasneb sellega asjakohane tegevusjärgne toetus. Praktika ja töö korraldamist hõlbustavad asjaomased tööturuosalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööturuasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad, ning praktika ja töö eest maksavad tasu osalevad organisatsioonid. Osalevate organisatsioonidena ja töö eest peaks alati tasuma osalejat vastuvõttev või töölevõttev Euroopa Solidaarsuskorpuses osalev organisatsioon . Praktikakohad peaksid põhinema kirjalikel praktikalepingutel kooskõlas praktika toimumise riigis kohaldatava õigusega, vastavalt vajadusele, ning vastama põhimõtetele, mis on esitatud nõukogu 10. märtsi 2014 .  aasta soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta. Töökohad peaksid põhinema töölepingul kooskõlas osaleva riigi (kus tööd tehakse) õigusega või kohaldatava kollektiivlepingu või mõlemaga. Rahaline toetus töökohti pakkuvatele osalevatele organisatsioonidele ei tohiks ületada 12 kuud. Osalevad organisatsioonid peaksid nad taotlema rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusasutuse kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ning solidaarsussektorites praktika- ja töövõimalusi pakkuvate tööandjate vahel. Praktika- ja töökohtadega peaks kaasnema asjakohane ettevalmistus, koolitus töökohal ning toetus osalemisega seonduva lähetuse järel. Praktika- ja töökohti võivad hõlbustada asjaomased tööturuosapooled, eelkõige avaliku ja erasektori tööhõiveasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad ning piiriülese tegevuse korral ka EURESe liikmesorganisatsioonid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/589  (8) . [ME 18]

(12a)

Tuleks püüda tagada, et praktika- ja töökohad oleksid avatud kõigile noortele, eelkõige nendele noortele, kellel on vähem võimalusi osaleda solidaarsusega seotud valdkondades, sh puudega noored, sotsiaalsete või kultuuriliste olude tõttu ebasoodsas olukorras noored, sisserändajad või isoleeritud maapiirkondades ja ELi äärepoolseimates piirkondades elavad noored. [ME 19]

(13)

Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus aitab seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Projektide vahendusel saavad noored katsetada ideid Need projektid annavad võimaluse töötada välja uuenduslikke lahendusi ühistele probleemidele alt üles lähenemisviisi abil ja olla toetada noori, et nad oleksid ise solidaarsustegevuse edasiviivaks jõuks. Need projektid on ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama ja olema ka edaspidi aktiivsed kodanikud vabatahtlike, praktikantide või moodustama töötajatena ühendustes, vabaühendustes või muudes organisatsioonides, mis tegutsevad solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, vabaühendusi või muid organisatsioone. Euroopa solidaarsuskorpus peaks peamiselt tekitama keskkonna, kus noored oleksid üha enam motiveeritud solidaarsustegevuses osalema ja teenima avalikke huve. [ME 20]

(13a)

Vabatahtlikud võivad aidata tugevdada liidu suutlikkust anda vajaduspõhist ja põhimõtetele vastavat humanitaarabi ning võivad suurendada humanitaarabisektori tõhusust, kui nad on asjakohaselt valitud, koolitatud ja lähetusteks ette valmistatud, et tagada neile vajalikud oskused ja pädevused abivajajate kõige tulemuslikumaks abistamiseks, ning tingimusel, et nad saavad arvestada piisava kohapealse toetuse ja järelevalvega. Seetõttu on nii humanitaarabi tõhususe suurendamiseks kui ka vabatahtlike toetamiseks äärmiselt oluline kvalifitseeritud, hästi koolitatud ja kogenud juhendajate ja mentorite kohapealne roll. [ME 21]

(14)

Euroopa solidaarsuskorpuses osalevad noored ja organisatsioonid peaksid tundma, et nad kuuluvad kogukonda, mis koosneb isikutest ja üksustest, kes on seadnud oma ülesandeks edendada üleeuroopalist solidaarsust. Samal ajal on osalevaid organisatsioone vaja toetada, et nad oleksid suutelised pakkuma kvaliteetseid tegevusi aina rohkematele osalejatele. Euroopa solidaarsuskorpus toetab võrgustikutegevust, mille eesmärk on tugevdada noorte inimeste ja osalevate organisatsioonide kaasalöömist selles kogukonnas, edendada Euroopa solidaarsuskorpuse vaimu ning kasulike parimate tavade ja kogemuste vahetamist. See tegevus aitab kaasa ka Euroopa solidaarsuskorpuse alase teadlikkuse suurendamisele avaliku ja erasektori osaliste hulgas, aga ka Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise kohta eri etappides üksikasjaliku ja sisulise tagasiside kogumisele osalejatelt ja osalevatelt organisatsioonidelt. Tagasiside peaks sisaldama küsimusi programmi eesmärkide kohta, et nende täitmist paremini hinnata. [ME 22]

(14a)

Programmi eduka rakendamise tagamiseks on vaja suurendada selle nähtavust ja sellest teadlikkust ning jätkata olemasolevate rahastamisvõimaluste propageerimist, kasutades selleks teabekampaaniaid (sealhulgas iga-aastane Euroopa solidaarsuskorpuse teabepäev) ja dünaamilisi suhtlusvahendeid, pöörates sealjuures suurt tähelepanu sotsiaalmeediale, et tagada sihtrühmade, nii üksikisikute kui ka organisatsioonide võimalikult suur informeeritus. [ME 23]

(15)

Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate tegevuste ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele ja nende kaasava eesmärgi täitmisele , pakkudes osalejatele eelkõige asjakohast internetipõhist ja väljaspool internetti toimuvat koolitust, keeleabi, mõistlikku majutust, kindlustust, haldusalast lihtsustatud haldusmenetlusi ja tegevuseelset ja tegevusjärgset -järgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist. Toetusmeetmed tuleks välja töötada ja neid tuleks pakkuda koostöös noorteorganisatsioonide ja muude mittetulunduslike ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et kasutada nende eksperditeadmisi selles valdkonnas. Ülimalt tähtis on jätkuvalt ka vabatahtlike ning kavandatud kasusaajate julgeolek ja turvalisus ning vabatahtlikke . Käesolev määrus peaks olema kooskõlas põhimõttega mitte tekitada kahju. Osalejaid ei tohiks lähetada operatsioonidele, mida viiakse läbi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide toimumiskohas ega sellistesse kohtadesse, kus on rikutakse rahvusvahelisi inimõiguste standardeid. Lastega otsest kontakti hõlmavad tegevused peaksid lähtuma lapse parimate huvide põhimõttest ning nende puhul tuleks vajaduse korral kohaldada osalejate taustakontrolli tegemist või muid meetmeid, et tagada laste kaitse . [ME 24]

(15a)

Tuletab meelde, et kooskõlas laste õiguste edendamist ja kaitset käsitlevate ELi suunistega (2017) ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 9 peavad EL ja selle liikmesriigid edendama ja toetama kaitsetumate isikute, näiteks puuetega inimeste ja laste üleminekut institutsionaliseeritud hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele; sellega seoses ei tohiks programmiga toetada meetmeid või algatusi, mis takistavad võetud eesmärki teha lõpp sellisele institutsionaliseerimisele või mis tahes hooldeasutusse paigutamisele, mis on lastele või puuetega inimestele kahjulik. [ME 25]

(15b)

Programmi rakendamise kõikides etappides tuleks täielikult järgida võrdsete võimaluste ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid, sealhulgas osalevate vabatahtlike ja organisatsioonide kindlakstegemine ja valimine. [ME 26]

(16)

Tagamaks, et Euroopa solidaarsuskorpuse raames korraldatavas tegevuses osalemine mõjutaks osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset , kultuurilist ja erialast arengut ning arendaks kodanikutunnet, tuleks osalemise läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (9). Tagamaks, et registreeritud kandidaatidele pakutakse sobivaid solidaarsustegevusi, tuleks solidaarsustegevuse õpiväljundid neile enne seda, kui nad osaleda otsustavad, kättesaadavaks teha. Selleks tuleks olenevalt asjaoludest ergutada kasutama liidu ja liikmesriigi tasandil mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise kehtivaid vahendeid, nagu noortepass ja Europass. [ME 27]

(16a)

Riiklikud korraldusasutused peaksid ka julgustama noori vabatahtlikke saama programmi saadikuteks, et jagada oma kogemusi noortevõrgustike, haridusasutuste ja seminaride kaudu. Endised vabatahtlikud ja saadikud võiksid aidata ka tulevasi kandidaate koolitada. [ME 28]

(17)

Kvaliteedimärgis peaks tagama, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused ning ohutusstandardid vastavad kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel , sealhulgas tegevuseelsetes ja -järgsetes etappides liidu väärtustele, põhimõtetele ja eesmärkidele ning Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine on osalemise eeltingimus, kuid märgisega ei peaks automaatselt kaasnema rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames. Kvaliteedimärgised tuleks eristada solidaarsustegevuse liigi järgi. [ME 29]

(18)

Kvaliteedimärgise võivad saada kõik Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad üksused eeldusel, et asjakohased tingimused on täidetud. Selleks et tagada osalevate organisatsioonide õiguste ja kohustuste tegelik vastavus Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele, tuleks kehtestada eraldi kvaliteedimärgised vabatahtlikuks solidaarsustegevuseks, vabatahtlikuks tegevuseks humanitaarabioperatsioonide toetamisel ning vabatahtlikuks tegevuseks praktika- ja töökohtadel ning need peaks erinema ka sõltuvalt osaleva organisatsiooni ülesannetest . Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja seda peaksid läbi viima Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutused. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgise peaks saama märgis tuleks tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud. Haldusprotsessi tuleks vähendada miinimumini, et vältida väiksemate organisatsioonide heidutamist. [ME 30]

(19)

Üksus, kes soovib taotleda rahastamist, et pakkuda tegevusi Euroopa solidaarsuskorpuse raames, peaks eeltingimusena olema eelnevalt saanud kvaliteedimärgise. Seda tingimust ei kohaldata füüsiliste isikute suhtes, kes taotlevad rahalist toetust oma solidaarsusprojektidele mõne Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate mitteametliku rühma nimel.

(19a)

Üldreeglina tuleks toetustaotlused esitada selle riigi riiklikule korraldusasutusele, kus osalev organisatsioon asub. Toetustaotlused solidaarsustegevuseks, mida korraldavad üleeuroopalised või rahvusvahelised organisatsioonid, vabatahtlike rühmade solidaarsustegevuseks Euroopa tasandil kindlaks määratud prioriteetsetes valdkondades ning kolmandates riikides läbiviidavaks humanitaarabioperatsioone toetavaks solidaarsustegevuseks tuleks esitada Euroopa Komisjoni Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile, mis asutati komisjoni rakendusotsusega 2013/776/EL  (10) . [ME 31]

(20)

Osalevad organisatsioonid võivad täita Euroopa solidaarsuskorpuse raamistikus mitut ülesannet. Võõrustaja funktsioonis viivad nad ellu tegevusi, mis on seotud osalejate vastuvõtuga, sealhulgas tegevuste korraldamine ning osalejate juhendamine ja toetamine solidaarsustegevuse ajal, samuti tagasiside pärast tegevust, kui see on asjakohane. Toetaja funktsioonis viivad nad ellu tegevusi, mis on seotud osalejate saatmise ja ettevalmistamisega enne ärasõitu, solidaarsustegevuse ajal ja pärast seda, sealhulgas osalejate koolitus ja nende suunamine suunavad osalejaid pärast tegevuse lõppu kohalike organisatsioonide juurde pärast tegevuse lõppu , et võimaldada neile rohkem solidaarsuskogemusi. Riiklikud korraldusasutused peaksid samuti julgustama vabatahtlikke programmi saadikuteks saama ning jagama oma kogemusi noorteühenduste ja haridusasutuste kaudu, aidates sellega kaasa programmi edendamisele. Selleks peaksid riiklikud korraldusasutused vabatahtlikke toetama . [ME 32]

(20a)

Noorte solidaarsustegevuse toetamiseks peaksid osalevad organisatsioonid olema mittetulunduslikud või kasumit toovad avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused või rahvusvahelised organisatsioonid ning need võivad hõlmata noorteorganisatsioone, religioosseid institutsioone ja heategevusorganisatsioone, ilmalikke humanistlikke organisatsioone, valitsusväliseid organisatsioone või muid kodanikuühiskonna osalisi. Programm peaks rahastama ainult osalevate organisatsioonide tegevuse mittetulunduslikku osa. [ME 33]

(21)

Hõlbustada tuleks Euroopa solidaarsuskorpuse projektide arvu suurendamist. Samal ajal tuleks anda potentsiaalsetele toetusesaajatele täpset ja pidevalt ajakohastatud teavet nende võimaluste kohta. Tuleks kehtestada erimeetmed, et aidata Euroopa solidaarsuskorpuse projektide edendajatel toetust taotleda või arendada sünergiat Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide antava toetuse kaudu ning rände-, julgeoleku-, õigus-, kodakondsus-, tervise- ja kultuuriprogrammide kaudu. [ME 34]

(22)

Et tõsta Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuste rakendamise kvaliteeti ning edendada nende tegevuste käigus omandatud pädevuste kindlakstegemist ja valideerimist (sh noortepassi tunnistuste koostamise kaudu), peaks rakendusasutusi, osalevaid organisatsioone ja Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaid noori aitama Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskused.

(23)

Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada Euroopa solidaarsuskorpusele lihtne , takistusteta ja kasutajasõbralik juurdepääs kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpusele ning pakkuda Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2102  (11) ettenähtud standarditega. Euroopa solidaarsuskorpuse portaal annab huvitatud isikutele üksikisikutele ja organisatsioonidele ühte ühtse kontaktpunkti, kus nad saaksid muu hulgas registreeruda registreerumiseks , profiilide ja võimalustega tutvuda tutvumiseks ja neid omavahel sobitada. Samuti peaks kontaktpunkti saama kasutada sobitamiseks, võrgustikutegevuseks ja virtuaalseks teabevahetuseks, internetikoolituseks, keeleabi ja tegevusjärgse tegevuseelse ja -järgse toetuse jaoks saamiseks, tagasisideks ja hindamiseks , aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks. Ühtse kontaktpunkti eelis on küll ühtne juurdepääs erinevatele tegevustele, kuid inimesed võivad kogeda Euroopa solidaarsuskorpuse portaali kasutamisel füüsilisi, sotsiaalseid ja muid takistusi. Nende ületamiseks peaksid osalevad organisatsioonid osalejaid registreerumisel abistama. [ME 35]

(24)

Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks edasi arendada, võttes arvesse Euroopa koostalitlusvõime raamistikku, (12) milles antakse konkreetseid juhtnööre selle kohta, kuidas luua koostalitlusvõimelisi avalikke digitaalteenuseid, ning mida rakendatakse liikmesriikides ja mujal Euroopa Majanduspiirkonnas riiklike koostalitlusvõime raamistike kaudu. Selles esitatakse riikide haldusasutustele 47 konkreetset soovitust selle kohta, kuidas parandada koostalitlustegevuste haldamist, luua organisatsioonidevahelisi suhteid, optimeerida läbivalt digitaalseid teenuseid toetavaid protsesse ning tagada, et olemasolevad ja uued õigusaktid ei seaks ohtu pingutusi koostalitluse vallas. Lisaks tuleks portaali rajamisel järgida direktiivis (EL) 2016/2102 ette nähtud standardeid. [ME 36]

(24a)

Et suurendada rakendusprotsessi läbipaistvust ja programmi tõhusust, peaks komisjon programmi rakendamise osas regulaarselt konsulteerima peamiste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonidega. [ME 37]

(24b)

Programmi hea toimimise ning tegevuste õigeaegse toimumise jaoks on ülioluline, et Euroopa solidaarsuskorpuse tööprogrammide raames loodaks mehhanismid, millega tagatakse, et registreeritud kandidaatidele esitatakse pakkumised mõistliku ja suhteliselt ootuspärase aja jooksul. Seetõttu tuleks registreeritud isikutele saata korrapäraselt ajakohastatud teavet olemasolevate praktikakohtade ja aktiivselt kaasatud osalevate organisatsioonide kohta, et ergutada pärast registreerimist nende osalemist programmis, pakkudes neile samal ajal võimalust võtta otse ühendust nii riigi kui ka Euroopa tasandil solidaarsuse valdkonnas toimijatega. [ME 38]

(25)

Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse määrust [uus finantsmäärus] (13) (edaspidi „finantsmäärus“). Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.

(26)

Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (14) ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (15), et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 (16) võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 (17). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(27)

Euroopa solidaarsuskorpuse sihtrühm on 18–30aastased noored ning selle tegevuses osalemise tingimuseks peaks olema eelnev registreerumine Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis.

(27a)

Vastavalt liidu võrdsete võimaluste ja diskrimineerimiskeelu põhimõttele peaks erinevatel elualadel tegutsevatel ja igas vanuses liidu kodanikel ja pikaaegsetel elanikel olema võimalus osaleda aktiivsete kodanikena vabatahtlikus töös. Arvestades humanitaartegevusega seotud spetsiifilisi probleemküsimusi, peaksid humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva ELi algatuse osalised olema vähemalt 18-aastased ning nad võiksid olla eri profiilidega ja eri põlvkondadest, kelle oskused on vajalikud selliste humanitaaroperatsioonide edukaks läbiviimiseks. [ME 39]

(28)

Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on oleks kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele neile, kellel on vähem võimalusi, nagu on täpsustatud kaasamis- ja mitmekesisuse strateegias, mis töötati välja ja mida kohaldatakse programmi „Erasmus+“ raames . Kehtestada tuleks erimeetmed, nt sobival kujul solidaarsustegevus ja individuaalne juhendamine, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja piiratud võimalustega ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi piiranguid. Selleks peaks piiratud võimalustega noortel, ilma et see piiraks võimalust osaleda täistööajaga ja riigis, mis ei ole elukohariik, olema võimalus osaleda osalise tööajaga või elukohariigis ning nad peaksid saama kasutada muid meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada nende osalemist programmis . Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus. [ME 40]

(28a)

Erilist tähelepanu tuleks pöörata ja toetust tuleks anda vastuvõtvate partnerorganisatsioonide suutlikkusele kolmandates riikides ning vajadusele integreerida vabatahtlike tegevus kohaliku kontekstiga, samuti tuleks hõlbustada vabatahtlike suhtlust kohalike humanitaarabi andjate, vastuvõtva kogukonna ja kodanikuühiskonnaga. [ME 41]

29)

Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, aidatakse käesoleva programmiga kliimameetmeid liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisse, st sellesse, et liidu eelarvekulutustest eraldataks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal vähemalt 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks ning iga-aastane 30 % eesmärk saavutataks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks . Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus. [ME 42]

(30)

Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punkti 17 tähenduses (18).

(30a)

Piisav osa eelarvest tuleks pühendada parimate tavade vahetamisele liikmesriikide vahel ja noortevõrgustike arendamisele. [ME 43]

(31)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Toetuste puhul kaalutakse selle raames ühekordsete maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade astmike kasutamist.

(32)

Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad programmis osaleda koostöö raames, mis loodi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud liidu programmide rakendamine kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsusega. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesoleva määrusega tuleks anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. Kolmandate riikide täieõiguslik osalemine programmis peaks olema võimaldatud tingimustel, mis on sätestatud konkreetsetes lepingutes, milles käsitletakse asjaomase kolmanda riigi programmis osalemist. Täisosaluse korral lisandub riigile kohustus luua riiklik korraldusasutus ja hallata teatavaid programmi kuuluvaid meetmeid detsentraliseeritult. Isikud ja üksused kolmandatest riikidest, kes ei ole programmiga ühinenud, peaksid saama osaleda mõnes programmi kuuluvas meetmes, mis on kindlaks määratud tööprogrammis ja komisjoni avaldatud konkursikutsetes.

(33)

Et Euroopa solidaarsuskorpuse mõju oleks võimalikult suur, tuleks kehtestada sätted, mis võimaldaksid pakkuda kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse eeskirjadega täiendavaid rahalisi vahendeid osalevatel riikidel ja ka muude liidu programmide raames.

(34)

Vastavalt [ÜMTde assotsieerumist käsitleva nõukogu uue otsuse (19) artiklile 88] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused toetuskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(35)

Kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (20) tuleks programmis arvesse võtta kõnealuste piirkondade erilist olukorda. Võetakse meetmeid, millega suurendada äärepoolseimate piirkondade osalemist kõigis programmi meetmetes , sealhulgas tõhustatakse reklaamimist . Selliste meetmete üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet ja neid hinnatakse. [ME 44]

(36)

Kooskõlas finantsmäärusega peaks komisjon võtma vastu tööprogrammid ning teavitama neist Kuna programmi rakendamine kestab seitse aastat, on vaja ette näha piisav paindlikkus, mis võimaldaks programmi kohandada vastavalt sellele, kuidas muutuvad tegelikud olud ja poliitilised prioriteedid solidaarsustegevuse elluviimiseks. Käesolevas määruses ei ole üksikasjalikult välja toodud, kuidas algatusi tuleb kavandada, ega anta eelhinnanguid järgmise seitsme aasta poliitilistele prioriteetidele või vastavatele eelarveprioriteetidele. Selle asemel tuleks teisesed poliitilised valikud ja prioriteedid, sh eri tegevuste kaudu teostatavate konkreetsete meetmete üksikasjad määrata kindlaks iga-aastase tööprogrammi kaudu vastavalt Euroopa Parlamenti Parlamendi ja nõukogu. Tööprogrammides määrusele (EL, Euratom) 2018/1046  (21) (finantsmäärus) . Tööprogrammis tuleks sätestada ka meetmed, mis on vajalikud nende rakendamiseks kooskõlas programmi üld- ja erieesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid. Tööprogrammid ja kõik nende muudatused tuleks vastu võtta rakendusaktidega vastavalt kontrollimenetlusele delegeeritud õigusaktiga. Delegeeritud õigusaktide koostamisel võrdse osalemise tagamiseks peaks komisjon nende ettevalmistamisel ja koostamisel korraldama nõuetekohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ning tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule . [ME 45]

(37)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelevalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Järelevalvekorras peaksid olema kindlaks määratud konkreetsed, mõõdetavad ja realistlikud näitajad, mida saab ajas mõõta ja mis on aluseks programmi mõju hindamisele kohapeal.

(38)

Programmi raames toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, piirkondlikul, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Programmi tuleks edendada dünaamiliste kommunikatsioonivahendite abil, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalmeediale, et jõuda suure hulga potentsiaalsete kandidaatideni. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele ja motiveerida neid toetama Euroopa solidaarsuskorpuse tegevust. Meetmete sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile programmi rakendusasutustele, kaasates liidu veebisaitidele ja Euroopa solidaarsuskorpusega seonduvatele liidu programmidele ning vajaduse korral tuleks kaasata ka teised peamised sidusrühmad. [ME 46]

(39)

Selleks et paremini saavutada programmi eesmärke, peaksid komisjon, liikmesriigid ja riiklikud korraldusasutused tegema tihedat koostööd omavahel ning vabaühenduste, sotsiaalsete ettevõtete, noorteorganisatsioonide , puuetega inimesi esindavate organisatsioonide ja kohaliku tasandi sidusrühmadega, kellel on eriteadmised solidaarsusmeetmete alal , sealhulgas vabatahtliku tegevuse taristute ja tugiasutuste, näiteks vabatahtlike keskuste alal . [ME 47]

(40)

Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamistegevuste tugevam koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide üldist takistamata tutvustamist, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga. [ME 48]

(41)

Käesoleva määruse tõhusa ja tulemusliku rakendamise tagamiseks peaks Euroopa solidaarsuskorpus maksimaalselt ära kasutama juba olemasolevaid juhtimismenetlusi. Programmi rakendamine tuleks seega usaldada olemasolevatele struktuuridele, st komisjonile ja riiklikele korraldusasutustele, kes on määratud haldama [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] III peatükis osutatud meetmeid. Komisjon peaks Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise üle regulaarselt konsulteerima peamiste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonidega.

(42)

Selleks et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine , kulude optimeerimine ja õiguskindlus igas osalevas riigis, peaks iga riiklik ametiasutus määrama sõltumatu auditeerimisasutuse. Kui see on teostatav, võiks sõltumatu auditeerimisasutus tõhususe maksimaalseks suurendamiseks olla sama, mis [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] III peatükis osutatud meetmete jaoks määratud asutus. [ME 49]

(43)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada programmi nõuetekohase toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See tähendaks tähendab võimaluse korral ning ilma, et see piiraks kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist, et lahendatakse probleemid, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine , ning muud õiguslikud probleemid, mis võivad takistada noorte juurdepääsu programmile . Liikmesriikidel soovitatakse kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/801 (22) riiki lubamise kiirmenetlused. [ME 50]

(44)

Tulemusaruannete süsteemiga tuleks tagada, et programmi rakendamise ja hindamise järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt ning piisaval detailsuse astmel. Need andmed tuleks edastada komisjonile kooskõlas asjakohaste andmekaitse-eeskirjadega.

(45)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (23). [ME 51]

(46)

Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleks nii palju kui võimalik kasutada lihtsustatud toetusvorme, nt ühekordseid makseid, ühikuhindu ja kindlamääralist rahastamist. Komisjoni kindlaksmääratud programmi liikuvusmeetmete toetamiseks antava lihtsustatud toetuse puhul tuleks arvesse võtta vastuvõtva riigi elukallidust ja elamiskulusid. Liikmesriikidele tuleks esitada ka soovitus vabastada need toetused riigisisese õiguse kohaselt kõigist maksudest ja sotsiaalmaksust. Sama maksuvabastust tuleks kohaldada avalik-õiguslikele või erasektori üksustele, kes sellist rahalist toetust asjaomastele isikutele annavad.

(47)

Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95, (24) nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sh pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Selleks et vaadata läbi ja/või täiendada programmi tulemusnäitajaid, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidevalt võimalik osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(48)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (25) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega tagada täielik kinnipidamine õigusest soolisele võrdõiguslikkusele ja mittediskrimineerimisele soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või, seksuaalse sättumuse või sotsiaal-majandusliku seisundi alusel ning edendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaldamist. [ME 52]

(49)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel vastuvõetud horisontaalseid rahastamiseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning neis on kindlaks määratud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kohta, ning ette nähtud finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku liidupoolse rahastamise oluline eeltingimus.

(50)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on suurendada noorte ja organisatsioonide osalemist kättesaadavates ja kvaliteetsetes solidaarsustegevustes, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(51)

[Euroopa solidaarsuskorpuse määrus] tuleks tunnistada kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

(52)

Selleks et tagada programmi raames antava rahalise toetuse järjepidevus, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2021,