EUROOPA KOMISJON

Brüssel,31.5.2018

COM(2018) 369 final

2018/0194(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest perioodil 2021–2027 (programm „Perikles IV“)

{SWD(2018) 281 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepanekus on aktide kohaldamise alguskuupäevana ette nähtud 1. jaanuar 2021 ja see on koostatud 27 liikmesriigist koosneva liidu jaoks, mis on kooskõlas Ühendkuningriigi teatega tema kavatsuse kohta astuda välja Euroopa Liidust ja Euratomist, tuginedes Euroopa Liidu lepingu artiklile 50, mille Ülemkogu sai 29. märtsil 2017.

·Põhjused ja eesmärgid

Euroopa Liidu ühisrahana on euro Euroopa huvide keskmes ja selle usaldusväärsust tuleb igakülgselt kaitsta. Euro võltsimine on liidule ja selle institutsioonidele suureks probleemiks. Võltsimisoht püsib endiselt, nagu on näha kvaliteetsete võltsitud eurode ja turvaelementide üha paremast kättesaadavusest internetis/pimevõrgus ning sagedaste võltsimisjuhtumitega riikide, nagu Colombia, Peruu ja Hiina, olemasolust. Võltsimise tagajärjel saavad kodanikud ja ettevõtjad kahju, mida neile ei hüvitata isegi juhul, kui nad on saanud võltsraha heauskselt. Üldisemalt mõjutab see euro kui seadusliku maksevahendi staatust ning kodanike ja ettevõtjate usaldust ehtsate europangatähtede ja -müntide vastu.

·Kooskõla kehtivate õigusnormidega

Alates euro kasutuselevõtust ühisrahana on olnud vaja eurot liidu tasandil võltsimise eest kaitsta ja kasutada selleks otstarbeks eriprogrammi. Käimasolev programm „Perikles 2020“ on spetsiaalselt ette nähtud euro pangatähtede ja müntide kaitsmiseks võltsimise eest 1 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrusele (EL) nr 331/2014 2 .

Programmi „Perikles 2020“ eriline riikidevaheline ja mitut valdkonda hõlmav 3 käsitlusviis ning keskendumine suutlikkuse suurendamisele euro kaitseks muudab selle ELi tasandi programmide seas ainulaadseks. Muid liidu poliitikameetmeid, nagu sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahend (ISFi osa „Politsei“) ning tehniline abi ja teabevahetus (TAIEX), võib käsitleda täiendavate meetmetena, nagu mitu riiklikku ametiasutust on kinnitanud 4 .

Käesolev seadusandlik ettepanek käsitleb algatust jätkata programmi „Perikles 2020“ ka pärast 2020. aastat.

·Kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtetega

Euro kindel kaitse võltsimise eest on esmatähtis julgeolekukomponent ja üks ELi tegevuse prioriteete, nagu märgiti ELi rahanduse tulevikku käsitlevas aruteludokumendis. Võltsimise ja sellega seotud pettuste ennetamine ja nende vastu võitlemine aitavad säilitada eurosüsteemi terviklikkust, tugevdades seeläbi ELi majanduse konkurentsivõimet ja kindlustades riikide rahanduse jätkusuutlikkuse. Seega on ettepanek otseselt seotud ka liidu eesmärgiga parandada majandus- ja rahaliidu tõhusat toimimist.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

·Õiguslik alus

Euro kaitset võltsimise eest käsitlevate liidu õigusnormide suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 133. Selles artiklis on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga vajalikud meetmed euro kasutamiseks ühisrahana. Paralleelse, ELi toimimise lepingu artiklile 352 tugineva määruse ettepanekuga laiendatakse programmi Perikles kohaldamist liikmesriikidele, kelle rahaühik ei ole euro.

·Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Käesolev ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Euroopa ühisraha kaitse on avaliku hüvena selge riikidevahelise mõõtmega ning seega ulatub euro kaitsmine kaugemale üksikute ELi liikmesriikide huvidest ja vastustusalast. Arvestades euro piiriülest ringlust ja euro võltsimisega (tootmise ja levitamisega) tihedalt seotud rahvusvahelist organiseeritud kuritegevust, tuleb riigisiseseid kaitseraamistikke ELi algatuse abil täiendada, et tagada ühtne, nii siseriiklik kui ka rahvusvaheline koostöö ning tulla toime võimalike uute riikideüleste riskidega.

Programmi vahehindamise kohaselt peitub programmi lisaväärtus sisuliselt selles, et tänu programmi ainulaadsele riikideülesele mõõtmele saab selle abil toetada rahvusvahelise koostöö eri vorme, mis ei ole muidu riiklike ametiasutuste jaoks võimalikud 5 . Programmiga on selgelt edendatud riikidevahelist ja piiriülest koostööd ELis ja rahvusvaheliselt, et tagada euro üleilmne kaitse võltsimise eest, ning programmi põhitähelepanu all on eelkõige võitlus konkreetsete uute ohtudega, nagu süva-/pimeveeb, ja (keerukas) suhtlus teatavate riikidega (nt Hiinaga), kuna üksikutel liikmesriikidel on raske selliste ohtudega tulemuslikult toime tulla. Ilma programmita ei oleks osutunud võimalikuks algatused, nagu dialoogi alustamine Hiina võltsimisvastasele tegevusele spetsialiseerunud asutustega 6 ja euro kaitsmise toetamine Ladina-Ameerikas 7 . Sellesse riikidevaheliste teemade kategooriasse kuulub ka teise põlvkonna euromüntide uuenduslike turvaelementide uurimine.

·Proportsionaalsus

Kavandatud määrus on taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik, sobiv ja asjakohane. Määruse abil on kavas tõhustada koostööd liikmesriikide vahel ning komisjoni ja liikmesriikide vahel, piiramata liikmesriikide suutlikkust eurot võltsimise eest kaitsta. Liidu tasandi meetmed on õigustatud, sest on ilmne, et nendega aidatakse liikmesriikidel ühiselt eurot kaitsta ja ergutatakse ühiste liidu struktuuride kasutamist, et suurendada koostööd ja teabevahetust pädevate asutuste vahel 8 .

·Vahendi valik

Kavandatav vahend on määrus, mis on järjepidev määrusega (EL) nr 331/2014, millega loodi programm „Perikles 2020“. Määrus on näidanud, et pakub vajalikku õiguskindlust euro tulemuslikuks kaitseks võltsimise eest, mida ei oleks suudetud saavutada muude õigusaktidega.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

·Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Programmi vahehindamise tegi sõltumatu välistöövõtja määruse (EL) nr 331/2014 artikli 13 lõike 4 alusel. Komisjon võttis 6. detsembril 2017 vastu teatise COM(2017) 741 Euroopa Parlamendile ja nõukogule programmi vahehindamise tulemuste kohta, jõudes samuti järeldusele, et programm peaks jätkuma kuni oma loomuliku lõpuni 2020. aastal, toetades programmi jätkamist pärast aastat 2020 programmi lisaväärtuse, pikaajalise mõju ja jätkusuutlikkuse tõttu ning nõustudes hinnanguga programmi jätkamise kohta eraldiseisva programmina pärast aastat 2020 9 . Sõltumatul hindamisel jõuti järeldusele, et üldhinnang on kõiki andmeid arvestades selgelt positiivne, mis puudutab ELi lisaväärtust, sidusust, asjakohasust, tulemuslikkust, jätkusuutlikkust ja tõhusust. Programmi edasiseks tõhustamiseks sisaldas hindamine järgmisi soovitusi:

–kutsuda liikmesriikide pädevaid asutusi üles aktiivsemalt osalema 10 — kaaluda tuleks kontaktide loomist liikmesriikide otsusetegijatega, et tagada põhjalik arusaamine programmi pakutavatest võimalustest;

–lihtsustada taotlemisprotsessi; uurida tuleks võimalusi esitada taotlusi ja muid asjakohaseid dokumente interneti teel;

–järelevalveprotsessi oleks vaja tugevdada: soovitatakse programmi peamiste tulemusnäitajate muutmist, et kaasata kvalitatiivseid näitajaid.

·Sidusrühmadega konsulteerimine

Euro võltsimise eest kaitsmise teema ja mitmeaastase finantsraamistiku ettepanek programmi „Perikles 2020“ jätkamise kohta kaasati avalikku konsultatsiooni ELi rahaliste vahendite kohta julgeoleku valdkonnas. Konsulteerimisperiood kestis 10. jaanuarist kuni 9. märtsini 2018. Avaliku ja erasektori sidusrühmadelt saadi kokku 153 vastust, millest 20 (13,07 %) osutasid otseselt programmile „Perikles 2020“ 11 . Vastajad rõhutasid programmi „Perikles 2020“ suurt asjakohasust ja 50 % tõstis eriti esile programmi lisaväärtuse rahvusvahelise koostöö tagamisel. Kõnealuse poliitikavaldkonna programmide/vahendite eesmärkide muutmise või lisamise küsimuses läksid arvamused lahku, nii et neli vastajat soovitasid säilitada praeguse rahastamise taseme ja kolm vastajat pooldasid vahendite suurendamist.

·Mõjuhinnang

·Lihtsustamine

Programmi „Perikles 2020“ vahehindamises on programmi jätkamist lihtsustava meetmena soovitatud rakendada võimalust esitada taotlusi ja muid asjakohaseid dokumente interneti teel. Lisaks võeti 2017. aastal kasutusele päevarahade ühikuhind, 12 et lihtsustada programmi „Perikles 2020“ toetuste rahalist rakendamist.

4.MÕJU EELARVELE

Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 7 700 000 eurot jooksevhindades. See summa on kooskõlas komisjoni ettepanekuga järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) kohta 13 . Käesolevale määruse ettepanekule lisatud finantsselgituses esitatakse mõju eelarvele ning vajalikud inim- ja haldusressursid.

5.MUU TEAVE

·Järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes leppisid kolm institutsiooni kokku, et õigusaktides nähakse ette aruandlus-, järelevalve- ja hindamiskord, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides.

Kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe ning käesoleva ettepaneku artiklitega 12 ja 13:

–igal aastal antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet tulemuste, sealhulgas kooskõla ja vastastikuse täiendavuse kohta muude ELi programmidega, võttes arvesse käesoleva ettepaneku lisas esitatud näitajaid;

–programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust, ning

–programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui kaks aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku teeb komisjon programmi lõpphindamise.

2018/0194 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest perioodil 2021–2027 (programm „Perikles IV“)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, 14

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt 15

ning arvestades järgmist:

(1)Liit ja liikmesriigid on seadnud endale eesmärgiks kehtestada meetmed, mida on vaja euro kasutamiseks ühisrahana. Need meetmed hõlmavad euro kaitset võltsimise ning sellega seotud kelmuste ja pettuste eest, suurendades nii liidu majanduse mõjusust ja kindlustades riikide rahanduse jätkusuutlikkuse.

(2)Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1338/2001 16 on nähtud ette teabevahetus, koostöö ja vastastikune abistamine ning luuakse seeläbi euro kaitsmise ühtlustatud võrgustik. Kõnealuse määruse õigusmõju laiendati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1339/2001 17 nendele liikmesriikidele, kes ei ole eurot ühisrahana kasutusele võtnud, et tagada euro kaitse võrdne tase kogu liidus.

(3)Meetmed, mille eesmärk on edendada teabe ja töötajate vahetamist, tehnilist ja teaduslikku abi ning eriotstarbelist koolitust, aitavad oluliselt kaitsta liidu ühisraha võltsimise ja sellega seotud kelmuste ja pettuste eest ning seega saavutada võrdselt kõrgetasemelise kaitse kogu liidus, näidates samal ajal liidu suutlikkust võidelda raske organiseeritud kuritegevuse vastu.

(4)Euro võltsimise eest kaitsmise programm aitab kaasa liidu kodanike teadlikkuse suurendamisele, parandades euro kaitset, eriti selle programmi raames toetatud meetmete tulemuste pideva levitamise kaudu.

(5)Varasem toetus sellistele meetmetele nõukogu otsustega 2001/923/EÜ 18 ja 2001/924/EÜ, 19 mida on hiljem muudetud ja mille kehtivust on pikendatud nõukogu otsustega 2006/75/EÜ, 20 2006/76/EÜ, 21 2006/849/EÜ 22 ja 2006/850/EÜ 23 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 331/2014, 24 on võimaldanud tõhustada liidu ja liikmesriikide tegevust euro kaitsmisel võltsimise eest. Programm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm „Perikles“) on perioodidel 2002–2006, 2007–2013 ja 2014–2017 25 oma eesmärgid edukalt täitnud.

(6)Teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule programmi „Perikles 2020“ vahehindamise kohta jõudis komisjon järeldusele, et tuleks toetada programmi „Perikles 2020“ jätkamist pärast aastat 2020, kuna programm pakub lisaväärtust, sellel on pikaajaline mõju ja see on jätkusuutlik.

(7)Vahehindamine sisaldas nõuannet, et programmi „Perikles 2020“ raames rahastatud meetmeid tuleks jätkata, võttes arvesse võimalusi taotluste esitamise lihtsustamiseks, abisaajate paremaks eristamiseks, jätkuvaks keskendumiseks uutele ja korduvatele võltsimisohtudele ning peamiste tulemusnäitajate ühtlustamiseks.

(8)Seega tuleks vastu võtta uus programm perioodiks 2021–2027 (programm „Perikles IV“). Tuleks tagada, et programm „Perikles IV“ oleks kooskõlas muude asjakohaste programmide ja meetmetega ning täiendaks neid. Programmi „Perikles IV“ kohaldamiseks peaks komisjon seoses euro kaitse hindamise vajadustega korraldama seetõttu kõik vajalikud konsultatsioonid peamiste asjaosalistega (eelkõige liikmesriikide määratud pädevad riigiasutused, Euroopa Keskpank ja Europol) määruses (EÜ) nr 1338/2001 osutatud komitee raames, eriti sellistes valdkondades nagu vahetused, abi ja koolitus.

(9)Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning neis on sätestatud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rahastamise kohta ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(10)Käesolev määrus on vastavuses lisaväärtuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Programm „Perikles IV“ peaks hõlbustama koostööd liikmesriikide vahel ning komisjoni ja liikmesriikide vahel, et kaitsta eurot võltsimise eest, minemata sealjuures vastuollu liikmesriikide kohustustega ning kasutades vahendeid tõhusamalt, kui seda saaks teha riigi tasandil. Liidu tasandi meetmed on vajalikud ja õigustatud, sest on ilmne, et nendega aidatakse liikmesriikidel ühiselt eurot kaitsta ja ergutatakse ühiste liidu struktuuride kasutamist, et suurendada koostööd ja teabevahetust pädevate asutuste vahel.

(11)Programmi „Perikles IV“ tuleks rakendada kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga, mis on kehtestatud [reference to the post 2020 MFF Regulation] nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr …/2018.

(12)Selleks et tagada programmi „Perikles IV“ rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Komisjon peaks vastu võtma iga-aastased tööprogrammid, milles määratakse kindlaks prioriteedid, eelarve jaotus ja meetmetele antava toetuse hindamiskriteeriumid. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhud, mil kaasrahastamise suurendamine on vajalik selleks, et anda liikmesriikidele suurem majanduslik paindlikkus, mis võimaldaks neil euro kaitsmist ja turvamist käsitlevad projektid edukalt teostada ja lõpule viia, peaksid olema osa iga-aastasest tööprogrammist.

(13)Käesoleva määrusega kehtestatakse programmile „Perikles IV“ rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis [reference to be updated as appropriate according to the new inter-institutional agreement: Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 17] tähenduses.

(14)Kooskõlas finantsmäärusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, 26 nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 27 ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1939 28 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad rikkumiste ennetamist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige ning kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 ja määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371. Kooskõlas finantsmäärusega teeb iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja annab komisjonile, Euroopa Pettustevastane Ametile (OLAF), Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu.

(15)Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahehindamise aruande programmi „Perikles IV“ rakendamise kohta ja lõpliku hindamisaruande programmi eesmärkide saavutamise kohta.

(16)Seepärast tuleks määrus (EL) nr 331/2014 tunnistada kehtetuks.

(17)On asjakohane kindlustada sujuv üleminek programmilt „Perikles 2020“ programmile „Perikles IV“ ning ühitada programmi „Perikles IV“ kestus [reference to the post 2020 MFF Regulation] määruse (EL, Euratom) nr …/2018 29 kestusega.Seetõttu tuleks programmi „Perikles IV“ kohaldada alates 1. jaanuarist 2021,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKKÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse programm „Perikles IV“ kui on vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest edaspidi „programm“).

Määruses sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027, liidu kasutatavad rahastamisvormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2
Programmi eesmärgid

1.Programmi üldeesmärk on järgmine:

tõkestada võltsimist ja sellega seotud kelmusi ja pettusi ning nende vastu võidelda, tugevdades seeläbi liidu majanduse konkurentsivõimet ja kindlustades riikide rahanduse jätkusuutlikkuse.

2.Programmi erieesmärk on järgmine:

kaitsta euro pangatähti ja münte võltsimise ja sellega seotud kelmuste ja pettuste eest, toetades ja täiendades liikmesriikide võetavaid meetmeid ning aidates liikmesriikide ja liidu pädevaid asutusi nende jõupingutustes arendada omavahel ja komisjoniga välja tihe ja regulaarne koostöö ning parimate tavade vahetus, kaasates sellesse vajaduse korral kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid.

Artikkel 3
Eelarve

1.Programmi rakendamise rahastamispakett ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 on 7 700 000 eurot (jooksevhindades).

2.Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad iga-aastased eraldised vastavalt mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud piirmääradele.

3.Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada ka programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

Artikkel 4
ELi rahastamise rakendamine ja vormid

1.Programmi rakendatakse otsese eelarve täitmise korras vastavalt [finantsmääruse uusim versioon, määrus (EL, Euratom) nr 966/2012].

2.Komisjon rakendab programmi koostöös liikmesriikidega, korraldades programmi rakendamise eri etappidel korrapäraseid konsultatsioone, võttes arvesse muude pädevate üksuste, eelkõige Euroopa Keskpanga ja Europoli võetud asjakohaseid meetmeid.

3.Programmi raames antakse rahalist toetust artiklis 6 sätestatud rahastamiskõlblikele meetmetele järgmisel kujul:

toetustena või

avalike hangetena.

Artikkel 5
Ühismeetmed

1.Programmi meetmeid võivad ühiselt võtta komisjon ja teised partnerid, kellel on vastavad eksperditeadmised, näiteks:

(a)riikide keskpangad ja Euroopa Keskpank (EKP);

(b)riiklikud analüüsikeskused ja riiklikud mündianalüüsikeskused;

(c)Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskus (ETTK) ja mündikojad;

(d)Europol, Eurojust ja Interpol;

(e)20. aprillil 1929 Genfis alla kirjutatud rahvusvahelise rahavõltsimise vastu võitlemise konventsiooni 30 artiklis 12 sätestatud riiklikud võltsingute vastu võitlemise keskasutused ja muud asutused, mis on spetsialiseerunud võltsingute tõkestamisele, tuvastamisele ja nende vastu võitlemisele;

(f)asjaomased eriasutused, mis tegelevad näiteks paljundamis- ja sertifitseerimistehnoloogiaga, trükikojad ja graveerijad;

(g)muud kui punktides a–f osutatud erialateadmisi pakkuvad asutused, sealhulgas asjakohasel juhul kolmandatest riikidest ning eelkõige ühinevatest riikidest ja kandidaatriikidest pärit asutused; ning

(h)eraõiguslikud isikud, kellel on tõendatud tehnilised teadmised pangatähtede ja müntide võltsingute tuvastamise valdkonnas ning sellele spetsialiseerunud töörühmad.

2.Kui rahastamiskõlblikke meetmeid võtavad komisjon ning Euroopa Keskpank, Eurojust, Europol või Interpol ühiselt, jagatakse tekkinud kulud nende vahel. Igal juhul kannab igaüks oma külalisesinejate reisi- ja majutuskulud.

II PEATÜKK
TOETUSKÕLBLIKKUS

Artikkel 6
Rahastamiskõlblikud meetmed

1.Programmi raames antakse artiklis 10 osutatud iga-aastastes tööprogrammides kehtestatud tingimustel rahalist toetust järgmistele meetmetele:

(a)teabevahetus ja teabe levitamine, eelkõige õpitubade, kohtumiste ja seminaride, sealhulgas koolituste korraldamise kaudu, pädevate riigiasutuste töötajatele praktikakohtade võimaldamise ja personalivahetuste ning muude sarnaste meetmete kaudu. Teabevahetus on suunatud muu hulgas järgmistele aspektidele:

–võltsimise majandusliku ja rahandusliku mõju seire ja analüüsi metoodika;

–andmebaaside ja varajase hoiatamise süsteemide töö;

–arvutipõhiste tuvastusseadmete kasutamine;

–päringu- ja uurimismeetodid;

–teadusabi, sealhulgas uute suundumuste jälgimine;

–euro kaitsmine väljaspool liitu;

–teadusuuringud;

–tööalaste eriteadmiste jagamine;

(b)programmi raames vajalikuks osutuv tehniline, teadus- ja operatiivabi, sealhulgas eelkõige seoses järgmisega:

–mis tahes asjakohane meede, millega koostatakse liidu tasandil õppevahendeid, nagu liidu õigusaktide käsiraamat, infobülletäänid, praktilised käsiraamatud, sõnastikud ja leksikonid, andmebaasid eelkõige teadusabi ja tehnoloogia seire valdkonnas või arvutituge pakkuvad rakendused, nagu tarkvara;

–asjaomased valdkondade- ja riikidevahelise mõõtmega uuringud, kaasa arvatud uuenduslikke turvaelemente käsitlevad uuringud;

–tehnilise toe vahendite ja meetodite väljatöötamine, et hõlbustada tuvastamismeetmeid liidu tasandil;

–toetus koostööle tegevuses, kuhu on kaasatud vähemalt kaks riiki, kui sellist toetust ei anta Euroopa institutsioonide või organite muude programmide raames;

(c)kooskõlas artikli 10 lõikega 3 selliste seadmete ostmine, mida võltsimisvastasele tegevusele spetsialiseerunud kolmandate riikide asutused hakkavad kasutama euro kaitsmisel võltsimise eest.

2.Programmis võetakse arvesse võltsimisvastase võitluse riikide- ja valdkondadeülest laadi, kaasates järgmised sihtrühmad:

(a)võltsimise tuvastamise ja võltsimisvastase võitlusega tegelevate asutuste töötajad, eelkõige politsei, tolliasutused ja finantshaldusasutused olenevalt nende konkreetsetest ülesannetest riigi tasandil;

(b)luuretöötajad;

(c)riikide keskpankade, mündikodade, kommertspankade ja muude finantsvahendajate esindajad, eelkõige seoses finantseerimisasutuste kohustustega;

(d)kõnealusele valdkonnale spetsialiseerunud kohtuametnikud, juristid ning kohtunikud ja prokurörid;

(e)muude asjaomaste spetsialistide rühmad, nagu kaubandus- ja tööstuskojad või muud samalaadsed struktuurid, mis puutuvad kokku väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega, jaeettevõtjatega ja sularahaveo ettevõtjatega.

3.Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rühmadesse võivad kuuluda osalised kolmandatest riikidest, kui see on tähtis artiklis 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks.

III PEATÜKK
TOETUSED

Artikkel 7
Toetused

Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

Toetuste abil võetud meetmete puhul ei või seadmete ost olla toetuslepingu ainus komponent.

Artikkel 8
Kaasrahastamise määrad

Programmi raames antud toetuste kaasrahastamise määr ei ületa 75 % rahastamiskõlblikest kuludest. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, mis on määratud kindlaks artiklis 10 osutatud iga-aastastes tööprogrammides, ei ületa kaasrahastamise määr 90 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Artikkel 9
Rahastamiskõlblikud üksused

Programmi raames võivad rahastamiskõlblike üksustena toetust saada liikmesriikide pädevad asutused, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 2 punktis b.

IV PEATÜKK
KAVANDAMINE, JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 10
Tööprogrammid

1.Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu.

2.Toetuste puhul tuleb tööprogrammis lisaks finantsmääruse artiklis 108 kehtestatud nõuetele nimetada peamised valiku- ja hindamiskriteeriumid ja kaasrahastamise ülemmäär.

Artikkel 11
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 12 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.

3.Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 12 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 12 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 12
Järelevalve

1.Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 2 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud käesoleva ettepaneku lisas.

2.Selleks et tagada programmi eesmärkide täitmisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, antakse komisjonile volitus võtta artikli 11 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada järelevalve- ja hindamisraamistik, muu hulgas lisa muutmise kaudu, et vaadata läbi ja vajaduse korral täiendada hindamisel kasutatavaid näitajaid.

3.Komisjon annab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet programmi tulemuste kohta, võttes arvesse käesoleva ettepaneku lisas esitatud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid.

4.Osalevad riigid ja muud abisaajad annavad komisjonile kõik programmi seire ja hindamise seisukohast vajalikud andmed ja teabe.

Artikkel 13
Hindamine

1.Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast programmi rakendamise algust.

2.Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.

3.Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Keskpangale.

V PEATÜKK
LÕPPSÄTTED

Artikkel 14
Teave, teabevahetus ja avalikustamine

1.Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2.Komisjon kohaldab programmi, selle meetmete ja rakendamistulemuste puhul teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Programmi jaoks eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui see on seotud artiklis 2 osutatud eesmärkidega.

Artikkel 15
Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 331/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 16
Üleminekusätted

Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EL) nr 331/2014 alusel rakendatavate meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning määrust kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

Artikkel 17
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.Meetme kestus ja finantsmõju

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 31  

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.4.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tulemuslikkus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–X    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 01.01.2021–31.12.2027

–X    Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2021–2030

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 34  

X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.

2.2.2.Teave tuvastatud ohtude ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta.

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja uued kulude eelarveread

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.2.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–X    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.2.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline täistööajale taandatud töötajate arv

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus

–X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

(1)    See asendab 2001. aastal käivitatud programmi „Perikles“, mis vältas aastast 2002 aastani 2013, ning selle kohaldamisala laiendati mitteosalevatele liikmesriikidele nõukogu 11. mai 2015. aasta määrusega (EL) 2015/768.

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 331/2014, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm „Perikles 2020“) (ELT L 103, 5.4.2014, lk 1). Selle määrusega tunnistati kehtetuks nõukogu otsused 2001/923/EÜ, 2006/75/EÜ ja 2006/849/EÜ.

(3)    Programmi „Perikles 2020“ meetmetesse võivad olla kaasatud nii politsei, kohtuasutused, riikide keskpangad, tehnilise analüüsi laborid kui ka teadusasutused.

(4)    Komisjoni talituste 6. detsembri 2017. aasta töödokument SWD(2017) 443 final, mis on lisatud komisjoni teatisele nõukogule ja Euroopa Parlamendile programmi „Perikles 2020“ (vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest) vahehindamise kohta.

(5)    Economisti Associati, „Programmi „Perikles 2020“ vahehindamine – lõpparuanne“, 27. juuni 2017, lk 64–70.

(6)    Euro pangatähtede turvaelementide (nt hologrammide) võltsimisohu vähendamise eesmärgil.

(7)    Euro võltsimise ärahoidmiseks sagedaste võltsimisjuhtumitega riikides, nagu Colombia ja Peruu.

(8)    Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 331/2014, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm „Perikles 2020“) (ELT L 103, 5.4.2014, lk 1) põhjendusele 13.

(9)    Teatis COM(2017) 741 final, komisjoni 6. detsembri 2017. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile programmi „Perikles 2020“ (vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest) vahehindamise kohta.

(10)    Liikmesriikide pädevad asutused on asutused, keda liikmesriigid on määranud võltsimise vastu võitlema ning kelle hulka kuuluvad on politsei, kohtuasutused, liikmesriikide keskpangad ja rahapajad. Täielik nimekiri on esitatud Euroopa Liidu Teatajas (2015/C 264/02).

(11)    Küsimustiku küsimus nr 6: „Palun märkige, kas teil on kogemusi järgmiste rahaliste vahendite ja programmidega.“

(12)    Päevarahade ühikuhind peaks katma elamiskulud teatavas riigis (lõuna- ja õhtusöök, kohalik transport ja muud isiklikud väljaminekud).

(13)    Insert reference once available.

(14)     ELT C 137, 12.5.2012, lk 7 .

(15)    Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta otsus.

(16)    Nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed ( EÜT L 181, 4.7.2001, lk 6 ).

(17)    Nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1339/2001, millega laiendatakse euro võltsimise takistamiseks vajalike meetmete sätestamist käsitleva määruse (EÜ) nr 1338/2001 mõju nendele liikmesriikidele, kes ei ole eurot ühisrahana kasutusele võtnud ( EÜT L 181, 4.7.2001, lk 11 ).

(18)    Nõukogu 17. detsembri 2001. aasta otsus 2001/923/EÜ, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles) ( EÜT L 339, 21.12.2001, lk 50 ).

(19)    Nõukogu 17. detsembri 2001. aasta otsus 2001/924/EÜ, millega laiendatakse mõju, mis on otsusel, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles), liikmesriikidele, kus euro ei ole ühisrahana kasutusele võetud ( EÜT L 339, 21.12.2001, lk 55 ).

(20)    Nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta otsus 2006/75/EÜ, mis käsitleb otsuse 2001/923/EÜ (millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles)) muutmist ja kehtivuse pikendamist ( ELT L 36, 8.2.2006, lk 40 ).

(21)    Nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta otsus 2006/76/EÜ otsuse 2006/75/EÜ (mis käsitleb otsuse 2001/923/EÜ, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles), muutmist ja kehtivuse pikendamist) kohaldamisala laiendamise kohta mitteosalevatele liikmesriikidele ( ELT L 36, 8.2.2006, lk 42 ).

(22)    Nõukogu 20. novembri 2006. aasta otsus 2006/849/EÜ, mis käsitleb otsuse 2001/923/EÜ, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles), muutmist ja selle kehtivuse pikendamist ( ELT L 330, 28.11.2006, lk 28 ).

(23)    Nõukogu 20. novembri 2006. aasta otsus 2006/850/EÜ, otsuse 2006/849/EÜ (mis käsitleb otsuse 2001/923/EÜ, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles), muutmist ja selle kehtivuse pikendamist) kohaldamisala laiendamise kohta mitteosalevatele liikmesriikidele ( ELT L 330, 28.11.2006, lk 30 ).

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 331/2014, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm „Perikles 2020“) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/923/EÜ, 2001/924/EÜ, 2006/75/EÜ, 2006/76/EÜ, 2006/849/EÜ ja 2006/850/EÜ ( ELT L 103, 5.4.2014, lk 1 ).

(25)    Komisjoni 6. detsembri 2017. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule programmi „Perikles 2020“ vahehindamise kohta ( COM (2017) 741 final ).

(26)     ELT L 248, 18.9.2013, lk 1.

(27)     EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.  

(28)     ELT L 283, 31.10.2017, lk 1.  

(29)    Vt Euroopa Liidu Teataja. 

(30)    Rahvasteliidu lepingute seeria nr 2623 (1931), lk 372.

(31)    Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(32)    Programmi „Perikles 2020“ meetmetesse võivad olla kaasatud nii politsei, kohtuasutused, riikide keskpangad, tehnilise analüüsi laborid kui ka teadusasutused.

(33)    Komisjoni talituste 6. detsembri 2017. aasta töödokument SWD(2017) 443 final, mis on lisatud komisjoni teatisele nõukogule ja Euroopa Parlamendile programmi „Perikles 2020“ (vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest) vahehindamise kohta.

(34)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(35)     ELT L 248, 18.9.2013, lk 1.

(36)     EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.  

(37)     ELT L 283, 31.10.2017, lk 1.  

(38)    Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(39)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(40)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(41)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(42)    Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(43)    Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(44)    Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(45)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(46)    Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(47)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(48)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(49)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,31.5.2018

COM(2018) 369 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest perioodil 2021–2027 (programm „Perikles IV“)

{SWD(2018) 281 final}

LISA

PROGRAMMI HINDAMISNÄITAJAD

Programmi üle teostatakse hoolikat järelevalvet, tuginedes näitajatele, mille eesmärk on mõõta programmi üld- ja erieesmärkide saavutamise ulatust ning minimeerida halduskoormust ja -kulusid. Sellel eesmärgil kogutakse andmeid järgmiste põhinäitajate jaoks:

(a)avastatud võltseurode arv;

(b)suletud ebaseaduslike võltsimisvabrikute arv ning

(c)programmi kaudu rahastatud meetmetes osalejatelt saadud tagasiside.

Andmeid ja teavet peamiste tulemusnäitajate kohta koguvad igal aastal järgmised asjaosalised:

·komisjon kogub andmeid võltsitud euromüntide ja pangatähtede arvu kohta;

·komisjon kogub andmeid suletud võltsimisvabrikute arvu kohta;

·komisjon ja abisaajad koguvad andmeid programmi kaudu rahastatud meetmetes osalejatelt saadud tagasiside kohta.