EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.5.2018

COM(2018) 354 final

2018/0179(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2018) 257 final}
{SWD(2018) 264 final}
{SWD(2018) 265 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolev ettepanek on osa komisjoni laiemast kestliku arengu algatusest. Sellega pannakse alus Euroopa Liidu raamistikule, mis seab keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kaalutlused finantssüsteemis kesksele kohale, et aidata suurendada Euroopa majanduses keskkonnasäästlikkust, vastupidavust ja taaskasutust. Keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tegureid tuleks arvesse võtta investeerimisotsuste tegemisel, et muuta investeeringud jätkusuutlikumaks.

Käesoleva ettepaneku ja sellega koos esitatavate seadusandlike aktide eesmärk on integreerida keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kaalutlused kõikides sektorites järjekindlalt investeerimis- ja nõustamisprotsessi. See peaks tagama, et finantsturu osalised, st eurofondide valitsejad, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad, kindlustusandjad, tööandja kogumispensioni asutused, Euroopa riskikapitalifondide valitsejad, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad ja investeerimisühingud, kes saavad oma klientidelt või soodustatud isikutelt volituse teha nende nimel investeerimisotsuseid, integreerivad keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kaalutlused oma siseprotsessidesse ja teavitavad sellest kliente. Samuti tagaks käesolev ettepanek, et nõustamist pakkuvad investeerimisühingud ja kindlustusvahendajad peavad keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kaalutlusi nende nõuannete väärtust suurendavaks teguriks, mida nad investoritele oma kohustuste raames annavad, ning esitavad investoritele sellega seotud teavet. Lisaks sellele kehtestatakse ettepanekutega uued vähese CO2-heite ja positiivse CO2-mõju võrdlusaluste kategooriad, et aidata investoritel võrrelda investeeringute CO2-jalajälge. Need üksteist toetavad ettepanekud peaksid kogu ELis hõlbustama investeeringuid jätkusuutlikesse projektidesse ja varadesse.

Komisjoni pakett järgib ülemaailmseid jõupingutusi jätkusuutlikuma majanduse saavutamiseks. Maailma riikide valitsused valisid jätkusuutlikuma tee nii meie planeedi kui ka majanduse jaoks, võttes vastu 2016. aasta Pariisi kliimakokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030.

EL on pühendunud arengule, mis vastab tänapäeva vajadustele, ohverdamata tulevaste põlvede suutlikkust rahuldada oma vajadusi. Jätkusuutlikkus on olnud pikka aega Euroopa projekti keskmes. ELi aluslepingutes tunnistatakse sotsiaalset ja keskkonnamõõdet ning seda, et neid tuleks käsitleda koos.

Komisjoni 2016. aasta teatises Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmiste sammude kohta 1 seotakse ÜRO kestliku arengu tegevuskavas 2030 nimetatud kestliku arengu eesmärgid Euroopa poliitikaraamistikuga, et kestliku arengu eesmärke võetaks algusest peale arvesse kõigis liidu meetmetes ja poliitikaalgatustes nii ELis kui ka kogu maailmas. Samuti on EL täielikult pühendunud sellele, et saavutada liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärgid ning integreerida kestlik areng ELi poliitikasse, nagu Jean-Claude Juncker teatas 2014. aasta poliitilistes suunistes Euroopa Komisjonile 2 . Seetõttu toetavad paljud Euroopa Komisjoni 2014.–2020. aasta poliitikaprioriteedid ELi kliimaeesmärke ja viivad ellu kestliku arengu tegevuskava 2030. Nende hulka kuuluvad investeerimiskava Euroopa jaoks, 3  ringmajanduse pakett, energialiidu pakett, ELi biomajanduse strateegia läbivaatamine, 4  kapitaliturgude liit 5 ja ELi 2014.–2020. aasta eelarve, sealhulgas Ühtekuuluvusfond ja teadusprojektid. Lisaks sellele käivitas komisjon paljusid sidusrühmi ühendava platvormi järelmeetmete võtmiseks ja kestliku arengu eesmärkide täitmise parimate tavade vahetamiseks.

ELi jätkusuutlikkusega seotud eesmärkide täitmine nõuab suuri investeeringuid. Ainuüksi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks 2030. aastaks on vaja hinnanguliselt 180 miljardit eurot täiendavaid investeeringuid aastas 6 . Oluline osa neist finantsvoogudest peab tulema erasektorist. Selle investeerimislünga täitmine tähendab erakapitalivoogude märkimisväärset ümbersuunamist jätkusuutlikumatesse investeeringutesse ja nõuab Euroopa finantsraamistiku ulatuslikku ümbermõtestamist.

Seoses sellega lõi komisjon 2016. aasta detsembris kõrgetasemelise eksperdirühma, et välja töötada üldine ja kõikehõlmav ELi jätkusuutliku rahanduse strateegia. Rühma aruandes, mis avaldati 31. jaanuaril 2018, esitati Euroopa jätkusuutliku rahanduse terviklik visioon ja täpsustati kaks Euroopa finantssüsteemiga seotud nõuet. Esimene on finantsvaldkonna panuse suurendamine jätkusuutlikusse ja kaasavasse majanduskasvu. Teine on finantsstabiilsuse tugevdamine, kaasates investeerimisotsuste tegemisel keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tegurid. Järelmeetmena avaldas komisjon 7. märtsil 2018 jätkusuutliku majanduskasvu tegevuskava 7 .

Finantstooteid – olgu need siis investeerimisfondid, elukindlustus või pensionitooted – ja väärtpaberiportfelli valitsemise teenuseid pakutakse investorite kapitali koondamiseks ning selle kapitali ühiseks investeerimiseks finantsinstrumentide, näiteks aktsiate, võlakirjade ja muude väärtpaberite portfelli kaudu. Kuigi direktiivide 2009/65/EÜ 8 , 2009/138/EÜ 9 , 2011/61/EL 10 , 2014/65/EL 11 ja (EL) 2016/2341 12 kehtivate normide kohaselt peavad institutsionaalsed investorid ja varahaldurid tegutsema oma klientide parimates huvides ning võtma arvesse jätkusuutlikkuse riske, ei kaalu nad neid süstemaatiliselt ega võta järjekindlalt arvesse oma investeerimisotsustes ja avalikustamisprotsessides.

Direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL täiendavad neli fondiraamistikku:

·määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta 13 ;

·määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta 14 ;

·määrus (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta 15 ja

·määrus (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta 16 .

Finantstoodete õigusraamistikku täiendavad turustamiseeskirjad, sealhulgas nõustamiseeskirjad, mis on sätestatud direktiivides 2014/65/EL ja (EL) 2016/97 17 . Nende direktiivide kohaselt on nõustamist pakkuvad investeerimisühingud ja kindlustusvahendajad kohustatud tegutsema oma klientide parimates huvides, kuid neilt ei nõuta oma nõuannetes keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riskide sõnaselget arvessevõtmist ega nende kaalutluste avalikustamist.

Direktiiv (EL) 2016/2341 on esimene samm konkreetsema avalikustamisraamistiku kehtestamisel finantsteenuste sektoris seoses keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud teguritega. Direktiiv (EL) 2017/828 18 aktsionäride pikaajalise kaasamise kohta suurendas institutsionaalsete investorite ja varahaldurite läbipaistvuskohustusi, nõudes neilt kaasamisstrateegia väljatöötamist ja avalikustamist, sealhulgas kirjeldamist, kuidas nad jälgivad investeerimisobjektiks olevate äriühingute mittefinantsilist tulemuslikkust, sotsiaalset ja keskkonnamõju ning äriühingu üldjuhtimist, ning kord aastas avalikustamist, kuidas nende kaasamispoliitikat on rakendatud. See, kuidas institutsionaalsed investorid, varahaldurid ja finantsnõustajad võtavad investeerimisotsuste tegemisel ja nõustamisprotsessis arvesse jätkusuutlikkuse riske, ei ole siiski endiselt läbipaistev. Seetõttu ei saa nende kliendid kogu teavet, mida nad vajavad oma investeerimisotsusteks või soovitusteks. Peale selle koostavad ettevõtjad vastavalt direktiivile 2014/95/EL, 19 mis käsitleb mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamist teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt ning millega muudeti direktiivi 2013/34/EL 20 aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta, muud kui finantsteavet kajastavaid aruandeid ettevõtja arengu, tulemuste, positsiooni ja tema tegevuse mõju kohta, käsitledes muu hulgas keskkonna-, sotsiaal- ja töötajatega seotud küsimusi.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Euroopa seisab üha sagedamini silmitsi kliimamuutuste tohutute ja ettearvamatute tagajärgedega ning loodusvarade vähenemisega. Seepärast on ELi majanduse pikaajalise konkurentsivõime võtmeks jätkusuutlikum majanduskasv, st üleminek vähesele CO2-heitele ja ringmajandusele, suuremale läbipaistvusele ning pikaajalisele mõtlemisele ja kavandamisele, ning samal ajal finantssüsteemi stabiilsuse tagamine. Kuna finantssüsteemil on seejuures äärmiselt oluline roll, tuleb soodustada erakapitali jätkusuutlikumat investeerimist. Need põhimõtted on kapitaliturgude liidu 21 projekti keskmes.

Käesolev ettepanek aitab saavutada seda eesmärki ning täiendab kapitaliturgude liidu vahearuandes nimetatud prioriteetset meedet, kuna sisaldab meetmeid, mis kasutavad ära finantstehnoloogia võimet kutsuda esile muutusi ja suunavad erakapitali jätkusuutlikesse investeeringutesse. See toetab integreeritumate kapitaliturgude arengut, sest investorid saavad lihtsamalt kasu ühtsest turust, tehes samal ajal teadlikke otsuseid.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

Käesolev ettepanek sisaldab sätteid, mis käsitlevad kooskõlastatult investoreid kaitsvate meetmete puudusi ja tagavad jaeinvestoritele suurema õiguskindluse. Läbipaistvuse puudumist jätkusuutlikkuse riskide arvessevõtmisel ja jätkusuutlike investeeringute tegemisel ei lahendataks ainult direktiivide 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2014/65/EL, (EL) 2016/97 ja (EL) 2016/2341 ning määruste (EL) nr 345/2013 ja (EL) nr 346/2013 muutmisega, sest sellega võib kaasneda ebaühtlane rakendamine. Ettepaneku eesmärk on suurendada jätkusuutlikkuse riskide arvessevõtmise ja jätkusuutlike investeeringute tegemise läbipaistvust. Nende poliitikaeesmärkide saavutamiseks on vaja vahetult kohaldatavat määrust, millega nähakse ette täielik ühtlustamine ning mis on parim viis eri õigusraamistike maksimaalseks ühtlustamiseks ja lahknevuste vältimiseks.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

·kogu ELi hõlmava selge jätkusuutlikkust käsitleva strateegia olulisus;

·jätkusuutlikele investeeringutele ja järgnevale rahastamisele soodsa keskkonna loomise olulisus;

·vajadus määrata kindlaks institutsionaalsete investorite ja varahaldurite jätkusuutlikkusega seotud ülesanded, mida saaks laiendada, et hõlmata laiemaid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kaalutlusi, kusjuures need ülesanded peaksid hõlmama ka jätkusuutlikkuse mõistet;

·teabe avalikustamise parandamise vajadus.

Lisaks selle korraldas komisjon 18. juulil 2017 konverentsi „Jätkusuutlik rahandus: vahearuanne“. Ligikaudu 450 esindajal oli võimalus kõrgetasemelise eksperdirühma vahearuannet arutada ja tagasisidet anda. Komisjon korraldas 22. märtsil 2018 ka kõrgetasemelise konverentsi „Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“, et jätkata tippkohtumisel „Üks planeet“ tehtud jõupingutusi ning konsolideerida veelgi enam ELi juhtide ja oluliste erasektori osalejate toetust ja pühendumust muudatustele, mida tuleb finantssüsteemi teha, et rahastada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

(a)nõuda sõnaselgelt, et keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riskid integreeritaks investorite ja/või soodustatud isikute ees olevate kohustuste raames investeerimisotsustesse või nõustamisprotsessi;

(b)kehtestada finantsturu osaliste ja finantsnõustajate tasandil kohustuslik teabe avalikustamine selle kohta, kuidas keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riskid on integreeritud investeerimisotsustesse ja nõustamisprotsessi;

(c)kehtestada konkreetse finantstoote või -teenuse puhul kohustuslik teabe avalikustamine keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riskide integreerimise kohta investeerimisotsustesse või nõustamisprotsessi;

(d)kohustada finantsturu osalisi ja finantsnõustajaid, kes väidavad finantstoodete või -teenuste turundamisel, et nende toodete või teenuste eesmärgiks on jätkusuutlikud investeeringud, avalikustama teavet investeerimisotsuste panuse kohta jätkusuutlike investeeringute eesmärgi saavutamisse (teabe tagantjärele avalikustamine korrapärastes aruannetes) ja selle kohta, kuidas investeerimisstrateegia on viidud vastavusse jätkusuutlike investeeringute eesmärgiga (eelnev avalikustamine lepingueelsetes ja lepingudokumentides).

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Käesoleva määruse hindamine toimub hiljemalt 60 kuud pärast selle jõustumist.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklis 1 on sätestatud määruse reguleerimisese, nimelt finantsturu osaliste, kindlustuspõhiste investeerimistoodete kohta kindlustusnõustamist pakkuvate kindlustusvahendajate ja investeerimisnõustamist pakkuvate investeerimisühingute (finantsnõustajad) suhtes kohaldatavad läbipaistvusnõuded seoses jätkusuutlikkuse riskide integreerimisega nende investeerimisotsuste tegemise protsessi või asjakohastel juhtudel nõustamisprotsessi ning läbipaistvus seoses finantstoodetega, mille eesmärgiks on jätkusuutlikud investeeringud, sealhulgas CO2-heite vähendamine.

Artiklis 2 on esitatud käesolevas määruses kasutatavad mõisted ja määratlused, eelkõige „finantsturu osaline“, „finantstoode“, „jätkusuutlikud investeeringud“ ja muud. „Finantsturu osaline“ on kindlustuspõhist investeerimistoodet kättesaadavaks tegev kindlustusandja, alternatiivse investeerimisfondi valitseja (edaspidi „AIFi valitseja“), väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutav investeerimisühing, tööandja kogumispensioni asutus või eurofondi valitseja, kvalifitseeruva riskikapitalifondi või kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja. Kuna määruse (EL) 2015/760 27 kohaselt võivad Euroopa pikaajalisi investeerimisfonde (edaspidi „ELTIFid“) valitseda ainult AIFi valitsejad, kuuluvad ELTIFe valitsevad AIFi valitsejad finantsturu osalise määratluse alla ja on seega kohustatud täitma ELTIFidega seoses käesoleva määruse kohaseid läbipaistvusnõudeid. Selleks et lisada käesoleva määruse kohaldamisalasse investeerimiskomponendiga rühmaelukindlustuslepingud, hõlmavad kindlustuspõhised investeerimistooted käesoleva määruse tähenduses määruse (EL) nr 1286/2014 28 artikli 4 punktis 2 määratletud kindlustuspõhiseid investeerimistooteid ning kutselistele investoritele kättesaadavaks tehtavaid kindlustusinvesteerimistooteid.

Artikli 3 kohaselt on finantsturu osalised kohustatud avaldama kirjalikud põhimõtted, mis käsitlevad jätkusuutlikkuse riskide integreerimist investeerimisotsuste tegemise protsessi. Finantsturu osalised peavad avaldama põhimõtted oma veebisaidil ja neid ajakohastama. See kohustus laieneb ka finantsnõustajatele.

Artiklis 4 on sätestatud, et finantsturu osalised peavad enne lepingu sõlmimist avalikustama ka teabe selle kohta, kuidas finantsturu osalised ja finantsnõustajad võtavad arvesse jätkusuutlikkuse riske. See lisandub kohaldatavate valdkondlike õigusnormide (direktiivid 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2014/65/EL, (EL) 2016/97 ja (EL) 2016/2341 ning määrused (EL) nr 345/2013 ja (EL) nr 346/2013) kohaselt juba kehtivatele nõuetele. Finantsturu osalised on kohustatud kirjeldama menetlusi ja tingimusi, mida kohaldatakse jätkusuutlikkuse riskide integreerimiseks investeerimisotsustesse, ja seda, mil määral jätkusuutlikkuse riskid eeldatavasti mõjutavad pakutavate finantstoodete tasuvust ning kuidas on finantsturu osaliste tasustamispõhimõtetes võetud arvesse jätkusuutlikkuse riskide integreerimist ja jätkusuutlikke investeeringuid. Samad kohustused, mida on kohandatud nõustamisprotsessiga, kehtestatakse finantsnõustajate suhtes.

Artiklis 5 on sätestatud jätkusuutlike investeeringute lepingueelse läbipaistvuse eeskirjad. Finantsturu osalised on kohustatud lisama teabe selle kohta, kuidas tagatakse jätkusuutlike investeeringute eesmärk (st kas võrdlusaluseks on määratud indeks), ja selgituse, miks võrdlusaluse kaal ja koostisosad erinevad laiapõhjalisest indeksist. Kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad, kes esitavad teavet asjaomase fondi eesmärgiks oleva positiivse sotsiaalse mõju kohta kooskõlas määruse (EL) nr 346/2013 kohase metoodikaga, võivad kasutada artikli 5 kohaldamisel seda teavet. Artiklis 5 on sätestatud konkreetsed avalikustamiseeskirjad nende finantstoodete puhul, mille eesmärk on vähendada CO2-heidet. Enne lepingu sõlmimist avalikustatava teabe standardimiseks ja tõhustamiseks antakse selle artikliga komisjonile õigus võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu peaksid koos välja töötama Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“), Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

Artikliga 6 kehtestatakse finantsturu osaliste suhtes nõue avaldada oma veebisaidil koos artiklite 5 ja 7 kohaselt esitatava teabega jätkusuutlike investeeringute eesmärgi kirjeldus ning teave investeeringute tulemuslikkuse hindamiseks ja seireks kasutatava metoodika kohta. Enne lepingu sõlmimist avalikustatava teabe standardimiseks ja tõhustamiseks antakse selle artikliga ka õigus võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu peaksid koos välja töötama ühiskomitee, EBA, EIOPA ja ESMA.

Kuna ELi õigusaktides praegu sätestatud avalikustamisnõuded ei näe ette kogu teavet, mis on vajalik jaeinvestorite nõuetekohaseks teavitamiseks nende investeeringute jätkusuutlikkusega seotud mõjust, on finantsturu osalised seetõttu kohustatud artikli 7 kohaselt kirjeldama jätkusuutlike investeeringute mõju perioodilistes aruannetes asjakohaste jätkusuutlikkuse näitajate abil. Kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad, kes esitavad teavet üldise sotsiaalse tulemuse ja määruse (EL) nr 346/2013 kohaselt kasutatavate asjaomaste meetodite kohta, võivad kasutada artikli 7 kohaldamisel seda teavet. Kui võrdlusaluseks on määratud indeks, on finantsturu osalised kohustatud esitama ka portfelli mõju võrdluse võrdlusaluse põhjal ja laiapõhjalise indeksi põhjal kaalu, koostisosade ja jätkusuutlikkuse näitajate seisukohast. Kirjeldused tuleks lisada finantsturu osaliste aruandluskohustustele, mis on sätestatud direktiivides 2009/65/EÜ, 2011/61/EL ja (EL) 2016/2341 ning määrustes (EL) nr 345/2013 ja (EL) nr 346/2013. Seoses kindlustuspõhiste investeerimistoodetega ei ole direktiivis 2009/138/EÜ sätestatud kindlustusandjate suhtes iga-aastaseid aruandluskohustusi. Seetõttu tagab artikkel 7 asjakohase teabe iga-aastase avalikustamise kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 185 lõikega 6, st kirjalikult ja selle direktiivi kohaselt kindlaks määratud ametlikus keeles. Artikkel 7 tagab ka, et väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutavad investeerimisühingud avalikustavad teabe direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikes 6 osutatud perioodilistes aruannetes. Finantsturu osalised võivad avalikustamisnõuete täitmiseks kasutada teavet, mida sisaldavad direktiivi 2013/34/EL artikli 19 kohased tegevusaruanded või artikli 19a kohased muud kui finantsteavet kajastavad aruanded. Avalikustatava teabe standardimiseks ja tõhustamiseks sätestatakse selles artiklis ka õigus võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu peaksid koos välja töötama ühiskomitee, EBA, EIOPA ja ESMA.

Artikli 8 kohaselt peavad finantsturu osalised ja finantsnõustajad tagama kogu nende veebisaidil avaldatud teabe ajakohastamise ning avaldatud teabe muudatuste arusaadava selgitamise.

Artikli 9 kohaselt peavad finantsturu osalised ja finantsnõustajad tagama, et turundusteated ei oleks käesoleva määruse kohaselt avalikustatava teabega vastuolus, välja arvatud juhul, kui valdkondlikes õigusaktides, eelkõige direktiivides 2009/65/EÜ, 2014/65/EL ja (EL) 2016/97 ning määruses (EL) nr 1286/2014 on ette nähtud rangemad eeskirjad. Artikliga 9 antakse komisjonile ka õigus rakendada tehnilisi standardeid. Rakenduslike tehniliste standardite eelnõu peaksid koos välja töötama ühiskomitee, EBA, EIOPA ja ESMA.

Artikliga 10 muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341. Muudatus annab komisjonile õiguse täpsustada delegeeritud õigusaktidega kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 mõistlikkuse põhimõtet seoses keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riskide arvesevõtmisega ning keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tegurite kaasamisega investeerimisotsustesse ja riskijuhtimisprotsessidesse. Kuna investeerimisotsuste ja riskihinnangute suhtes juba kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/2341 kohaseid äriühingu üldjuhtimise ja riskijuhtimise eeskirju, mis hõlmavad keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kaalutlusi, peaksid tööandja kogumispensioni asutuste tegevus ja alusprotsessid olema delegeeritud õigusaktidega kooskõlas. Delegeeritud õigusaktid peaksid asjakohastel juhtudel tagama kooskõla direktiivide 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega.

Artiklis 11 on sätestatud, et käesoleva määruse kohaldamise hindamine peab toimuma hiljemalt 60 kuud pärast määruse jõustumist.

Artikli 12 kohaselt tuleks käesolevat määrust hakata kohaldama 12 kuud pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikli 5 lõikes 5, artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 4, artikli 9 lõikes 2 ja artiklis 10 sätestatud õigusi kohaldatakse siiski käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Selleks et esimesed aastaaruanded, mis sisaldavad artikli 7 lõigete 1–3 kohast teavet, oleksid seotud terve kalendriaastaga, lükatakse artikli 7 lõigete 1–3 kohaldamine edasi kuni selle artikli teises lõigus osutatud kuupäevale järgneva aasta 1. jaanuarini.

2018/0179 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust 29 ,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 30 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Et tagada liidu majanduse pikaajaline konkurentsivõime, on ülioluline minna üle vähese CO2-heitega jätkusuutlikumale ja ressursitõhusamale ringmajandusele. Pariisi kliimakokkuleppega (COP21), mille liit ratifitseeris 5. oktoobril 2016 31 ja mis jõustus 4. novembril 2016, püütakse tugevdada reageerimist kliimamuutustele, viies muu hulgas rahastamisvood vastavusse liikumisega vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arengu suunas.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ, 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ, 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL, 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL, 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97, 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341, 37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 345/2013 38 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 346/2013 39 ühine eesmärk on lihtsustada vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid), alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate, kindlustusandjate, investeerimisühingute, kindlustusvahendajate, tööandja kogumispensioni asutuste, kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate (Euroopa riskikapitalifondide valitsejad) ja kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate (Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad) tegevuse alustamist ja jätkamist. Nende direktiivide ja määrustega on tagatud lõppinvestorite ühtsem kaitse ning nende jaoks on muudetud lihtsamaks eri finantstoodete ja -teenuste kasutamine, kehtestades samas reeglid, mis võimaldavad investoritel teha teadlikke investeerimisotsuseid. Kuigi nimetatud eesmärgid on laias laastus saavutatud, ei ole lõppinvestorite teavitamine sellest, kuidas on eurofondide valitsejate, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate, kindlustusandjate, portfellihaldust pakkuvate investeerimisühingute, tööandja kogumispensioni asutuste, pensionitoodete pakkujate, Euroopa riskikapitalifondide ja sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate investeerimisotsustes arvestatud jätkusuutlikkusriskide ja jätkusuutliku investeerimise eesmärkidega, ega lõppinvestorite teavitamine sellest, kuidas on kindlustusnõustamist pakkuvad kindlustusvahendajad kindlustuspõhiste investeerimistoodetega seoses ja investeerimisnõustamist pakkuvad investeerimisühingud (finantsnõustajad) nõustamisprotsessis arvestanud jätkusuutlikkusriskidega, piisavalt välja arendatud, kuna sellise avalikustamise suhtes ei kohaldata veel ühtseid nõudeid.

(3)Kuna liidus puuduvad ühtsed eeskirjad jätkusuutlikkust käsitleva teabe lõpptarbijale avalikustamise kohta, on tõenäoline, et riiklikul tasandil võetakse jätkuvalt vastu lahknevaid meetmeid ja finantsteenuste sektorites võib jätkuda lahknevate lähenemisviiside kasutamine. Sellised erinevad meetmed ja lähenemisviisid põhjustaksid jätkuvalt suuri konkurentsihäireid, mis tuleneks märkimisväärsetest avalikustamisnõuete erinevustest. Lisaks killustab täiendavalt turgu turupõhiste tavade paralleelne areng, mis tuleneb erinevaid tulemusi andvatest äriprioriteetidest, ja mis võib tulevikus siseturu toimimist isegi halvendada. Lahknevad avalikustamisnõuded ja turupõhised tavad muudavad eri finantstoodete ja -teenuste võrdlemise väga keeruliseks ning loovad sellistele toodetele, teenustele ja turustuskanalitele ebavõrdsed tingimused ja tekitavad siseturule täiendavaid tõkkeid. Kõnealused lahknevused võivad olla lõppinvestorite jaoks segadust tekitavad ja moonutada nende investeerimisotsuseid. Pariisi kliimakokkuleppe järgimise tagamiseks võtavad liikmesriigid tõenäoliselt vastu lahknevaid riiklikke meetmeid, mis võivad takistada siseturu sujuvat toimimist ning olla kahjulikud finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele. Lisaks muudab läbipaistvust käsitlevate ühtsete eeskirjade puudumine lõppinvestorite jaoks keeruliseks liikmesriigiti erinevate finantstoodete ja -teenuste tulemusliku võrdlemise, lähtudes keskkonnaalastest, sotsiaalsetest ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riskidest ja jätkusuutliku investeerimise eesmärkidest. Seepärast on vaja siseturu toimimiselt kõrvaldada praegused takistused ja ennetada nende tekkimist.

(4)Et tagada käesoleva määruse ühtne kohaldamine ja see, et finantsturu osalised kohaldavad käesolevas määruses sätestatud avalikustamiskohustusi selgelt ja järjepidevalt, on vaja kindlaks määrata „jätkusuutlike investeeringute“ ühtne määratlus.

(5)Finantsturu osaliste ja finantsnõustajate tasustamispõhimõtted peaksid olema kooskõlas jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmise ja vajaduse korral jätkusuutliku investeerimise eesmärkidega ning peaksid olema kindlaks määratud nii, et need toetaksid pikaajalist jätkusuutlikku kasvu. Seepärast tuleks lepingueelse teabena muu hulgas esitada teavet selle kohta, kuidas kõnealuste üksuste tasustamispõhimõtted on kooskõlas jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmise ning vajaduse korral selliste finantstoodete ja -teenuste jätkusuutliku investeerimise eesmärkidega, mida finantsturu osalised pakuvad või millega seoses finantsnõustajad osutavad nõustamisteenust.

(6)Kuna jätkusuutlikkuse võrdlusalused kujutavad endast standardit, mille alusel investeeringute jätkusuutlikkust mõõdetakse, tuleks lõppinvestoreid lepingueelse teabe raames teavitada määratud indeksi sobivusest, nimelt kõnealuse indeksi kohandamisest jätkusuutliku investeeringu eesmärgiga. Samuti peaksid finantsturu osalised avalikustama põhjuse, miks määratud indeksi kaal ja koostisosad erinevad laiapõhjalisest turuindeksist. Et veelgi suurendada läbipaistvust, peaksid finantsturu osalised märkima ka, kust leiab määratud indeksi ja laiapõhjalise turuindeksi arvutusmetoodika, nii et lõppinvestoritel oleks vajalik teave selle kohta, kuidas valiti ja kaaluti indeksi alusvara, millised varad arvati välja ja miks, kuidas mõõdeti alusvarade jätkusuutlikkusega seotud mõjusid või milliseid andmeallikaid kasutati. Selline teave peaks võimaldama tulemuslikku võrdlemist ja aitama luua õige ettekujutuse jätkusuutlikkust toetavatest investeeringutest. Kui võrdlusaluseks ei ole ühtegi indeksit määratud, peaksid finantsturu osalised selgitama, kuidas saavutatakse jätkusuutliku investeeringu eesmärk.

(7)Kui finantstoote või -teenuse eesmärk on vähendada CO2-heidet, tuleks lepingueelses teabes avalikustada madala CO2-heite osakaal. Olukorras, kus liidus ei ole kehtestatud ühtset CO2-heite sihttaset, peaks avalikustatav teave sisaldama üksikasjalikku selgitust, kuidas tagatakse selle sihttaseme pidev järgimine.

(8)Läbipaistvuse suurendamiseks ja lõppinvestorite teavitamiseks tuleks reguleerida juurdepääsu teabele selle kohta, kuidas võtavad finantsturu osalised jätkusuutlikkusriske arvesse investeerimisotsuste tegemise protsessis ja finantsnõustajad nõustamisprotsessis, ja nõuda, et kõnealused üksused hoiavad kõnealust teavet oma veebisaitidel.

(9)Liidu õigusaktidega praegu kehtestatud avalikustamisnõuded ei näe ette kogu sellise teabe avalikustamist, mida on vaja lõpptarbijate piisavaks teavitamiseks nende investeeringute jätkusuutlikkusega seotud mõjust. Seepärast on seoses jätkusuutlike investeeringutega asjakohane sätestada täpsemad avalikustamisnõuded. Näiteks tuleks regulaarselt esitada aruanded finantstoodete jätkusuutlikkusega seotud üldise mõju kohta, kasutades jätkusuutliku investeeringu eesmärgi seisukohast asjakohaseid näitajaid. Kui võrdlusaluseks on määratud sobiv indeks, tuleks see samuti ära märkida nii määratud indeksi kui ka laiapõhjalise turuindeksi puhul, et neid saaks omavahel võrrelda. Määratud indeksi ja laiapõhjalise turuindeksi koostisosi käsitlev teave tuleks samuti avalikustada koos nende kaaludega, et anda lisateavet selle kohta, kuidas jätkusuutlike investeeringute eesmärke saavutatakse. Kui Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad teevad määruse (EL) nr 346/2013 kohaselt kättesaadavaks asjaomase fondi eesmärgiks olevat positiivset sotsiaalset mõju, üldist saavutatud sotsiaalset tulemust ja kasutatud meetodeid käsitleva teabe, võivad nad vajaduse korral kasutada seda teavet käesoleva määruse kohasel avalikustamisel.

(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL 40 on kehtestatud läbipaistvuskohustused seoses muude kui finantsaruannete sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja äriühingu üldjuhtimise aspektidega. Kõnealuste direktiividega kehtestatud vormi ja esitusviisi ei saa finantsturu osalised ja finantsnõustajad aga lõppinvestorite puhul otse kasutada. Finantsturu osalised ja finantsnõustajad peaksid käesoleva määruse kohaldamisel saama vajaduse korral kasutada tegevusaruannetes ja muud kui finantsteavet kajastavates aruannetes sisalduvat teavet vastavalt direktiivile 2013/34/EL.

(11)Et tagada finantsturu osaliste ja finantsnõustajate veebisaitidel avaldatud teabe usaldusväärsus, tuleks seda ajakohastada ning kõiki muudatusi ja läbivaatamisi tuleks arusaadavalt selgitada.

(12)Komisjonile tuleks direktiivi (EL) 2016/2341 raames delegeerida õigus võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 vastu õigusakte, et täpsustada, kuidas tööandja kogumispensioni asutused teevad investeerimisotsuseid ja hindavad riske, võttes arvesse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riske. Tööandja kogumispensioni asutuste tegevustulemuste järjepidevuse ja korrapära tagamiseks juba kohaldatakse investeerimisotsuste ja riskihinnangute suhtes äriühingu üldjuhtimist ja riskijuhtimist käsitlevaid õigusnorme. Investeerimisotsused tuleks teha ja asjaomaseid riske, sealhulgas keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riske tuleks hinnata nii, et tagatakse liikmete ja soodustatud isikute huvide järgimine. Tööandja kogumispensioni asutuste tegevus ja aluseks olevad protsessid peaksid tagama delegeeritud õigusaktide eesmärkide saavutamise. Delegeeritud õigusaktid peaksid vajaduse korral tagama kooskõla delegeeritud õigusaktidega, mis on vastu võetud direktiivi 2009/65/EÜ, direktiivi 2009/138/EÜ direktiivi 2011/61/EL alusel. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid korraldataks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(13)Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „EBA“), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (edaspidi „EIOPA“) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „ESMA“) (kokku tuntud „Euroopa järelevalveasutustena“), mis on asutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010, 41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 42 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010, 43 peaksid vastavalt määruse nr 1093/2010, määruse nr 1094/2010 ja määruse 1095/2010 artiklitele 10–14 töötama ühiskomitee kaudu välja regulatiivsed tehnilised standardid ja täpsustama finantsturu osaliste poolt lepingueelsetes dokumentides, perioodilistes aruannetes ja veebisaidil jätkusuutliku investeerimise eesmärkide kohta avalikustatava teabe esitust ja sisu. Komisjonile tuleks anda õigus need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud vastu võtta.

(14)Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee välja töötatud rakenduslikud tehnilised standardid ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaste rakendusaktidega ning vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 15, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 15 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15, et määrata kindlaks jätkusuutlike investeeringute standardesitusviis reklaamteadetes.

(15)Kuna perioodilistes aruannetes võetakse põhimõtteliselt kokku kogu kalendriaasta äritulemused, tuleks perioodiliste aruannete läbipaistvusnõuete kohaldamist edasi lükata [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: artikli 12 teises lõigus osutatud kuupäevale järgneva aasta 1. jaanuar].

(16)Käesoleva määruse avalikustamisnõuded peaksid täiendama direktiivi 2009/65/EÜ, direktiivi 2009/138/EÜ, direktiivi 2011/61/EL, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341, 44 määruse (EL) nr 345/2013 ja määruse (EL) nr 346/2013 sätteid, ning neid tuleks kohaldada lisaks kõnealustele sätetele.

(17)Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(18)Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tugevdada lõppinvestorite kaitset ja parandada neile avalikustatavat teavet, sealhulgas juhul, kui finantstooteid ostavad piiriüleselt lõppinvestorid, ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada, kuid neid saab paremini saavutada liidu tasandil, kuna ühtsed avalikustamisnõuded tuleb sätestada liidu tasandil, võib liit võtta vastu meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed läbipaistvuseeskirjad finantsturu osalistele, kindlustuspõhiste investeerimistoodete kohta kindlustusnõustamist pakkuvatele kindlustusvahendajatele ja investeerimisnõustamist pakkuvatele investeerimisühingutele seoses jätkusuutlikkusriskide integreerimisega investeerimisotsuste tegemise või nõustamise protsessi ja seoses finantstoodetega, mille eesmärk on jätkusuutlikud investeeringud, sealhulgas CO2-heite vähendamine.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„finantsturu osaline“ – üks järgmistest:

i)kindlustusandja, alternatiivse investeerimisfondi valitseja, väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutav investeerimisühing, tööandja kogumispensioni asutus või pensionitoote pakkuja, kes teeb kindlustuspõhise investeerimistoote kättesaadavaks;

ii)kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja, kes on registreeritud vastavalt määruse (EL) nr 345/2013 artiklile 14;

iii)kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja, kes on registreeritud vastavalt määruse (EL) nr 346/2013 artiklile 15;

iv)eurofondi valitseja;

(b)„kindlustusandja“ – kindlustusandja, kes on saanud tegevusloa vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 18;

(c)„kindlustuspõhine investeerimistoode“ – üks järgmistest:

i)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014 45 artikli 4 lõikes 2 määratletud kindlustuspõhine investeerimistoode;

ii)kutselistele investoritele kättesaadavaks tehtud investeerimistoode, mis annab õiguse kindlustushüvitisele või tagasiostuväärtusele, mille suurus sõltub täielikult või osaliselt, otseselt või kaudselt hinnakõikumistest turgudel;

(d)„alternatiivse investeerimisfondi valitseja“ – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja;

(e)„investeerimisühing“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing;

(f)„väärtpaberiportfelli valitsemine“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud väärtpaberiportfelli valitsemine;

(g)„tööandja kogumispensioni asutus“ – direktiivi (EL) 2016/2341 artikli 9 kohaselt tegevusloa saanud või registreeritud tööandja kogumispensioni asutus;

(h)„pensionitoode“ – üks järgmistest:

i)määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 2 lõike 2 punktis e osutatud pensionitoode;

ii)määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 2 lõike 2 punktis g osutatud erapensionitoode;

(i)„eurofondi valitseja“ – direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitseja või kõnealuse direktiivi artikli 1 lõikes 2 osutatud investeerimisühing;

(j)„finantstoode“ – pakutav portfelli valitsemine, alternatiivne investeerimisfond, kindlustuspõhine investeerimistoode, pensionitoode, pensioniskeem või eurofond;

(k)„alternatiivne investeerimisfond“ – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond;

(l)„pensioniskeem“ – direktiivi (EL) 2016/2341 artikli 6 lõikes 2 määratletud pensioniskeem;

(m)„eurofond“ – direktiivi 2009/65/EÜ artikli 5 kohaselt tegevusloa saanud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja;

(n)„investeerimisnõustamine“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 4 määratletud investeerimisnõustamine;

(o)„jätkusuutlikud investeeringud“ – üks järgmistest või nende kombinatsioon:

i)investeeringud majandustegevusse, mis toetab keskkonnaalaseid eesmärke, sealhulgas keskkonnaalaselt jätkusuutlikud investeeringud, nagu määratletud [Väljaannete Talitus: palun lisada viide määrusele jätkusuutlikku investeerimist lihtsustava raamistiku kehtestamise kohta] artiklis 2;

ii)investeeringud majandustegevusse, mis toetab sotsiaalseid eesmärke, ja eelkõige ebavõrdsust vähendada aitavad investeeringud, sotsiaalset ühtekuuluvust ja lõimumist ning töösuhteid edendavad investeeringud, või investeeringud inimkapitali või majanduslikult või sotsiaalselt ebasoodsas olukorras kogukondadesse;

iii)investeeringud head juhtimistava järgivatesse äriühingutesse, eelkõige äriühingutesse, millele on omased tugev juhtimisstruktuur, head töösuhted, töötajate kindlad tasustamispõhimõtted ja maksueeskirjade järgimine;

(p)„jaeinvestor“ – muu kui kutseline investor;

(q)„kutseline investor“ – direktiivi 2014/65/EL II lisas sätestatud kriteeriumidele vastav klient;

(r)„kindlustusvahendaja“ – direktiivi (EL) 2016/97 artikli 2 lõike 1 punktis 3 määratletud kindlustusvahendaja;

(s)„kindlustusnõustamine“ – direktiivi (EL) 2016/97 artikli 2 lõike 1 punktis 15 määratletud nõustamine.

Artikkel 3

Jätkusuutlikkusriski käsitlemise põhimõtete läbipaistvus

1.Finantsturu osalised avaldavad oma veebisaitidel kirjalikud põhimõtted investeerimisotsustes jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmise kohta.

2.Kindlustuspõhiste investeerimistoodetega seoses avaldavad kindlustusnõustamist pakkuvad kindlustusvahendajad ja investeerimisnõustamist pakkuvad investeerimisühingud oma veebisaitidel kirjalikud põhimõtted selle kohta, kuidas nad võtavad investeerimisnõustamisel või kindlustusnõustamisel arvesse jätkusuutlikkusriske.

Artikkel 4

Jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmise läbipaistvus

1.Finantsturu osalised kirjeldavad lepingueelses teabes järgmist:

(a)milliseid menetlusi ja tingimusi rakendatakse investeerimisotsustes jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmiseks;

(b)mil määral võivad jätkusuutlikkusriskid mõjutada kättesaadavaks tehtavatelt finantstoodetelt saadavat tulu;

(c)kuivõrd on finantsturu osaliste tasustamispõhimõtted kooskõlas jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmise ja finantstoote jätkusuutliku investeeringu eesmärgiga, kui see on asjakohane.

2.Kindlustuspõhise investeerimistootega seoses kindlustusnõustamist pakkuvad kindlustusvahendajad ja investeerimisnõustamist pakkuvad investeerimisühingud kirjeldavad lepingueelses teabes järgmist:

(a)milliseid menetlusi ja tingimusi rakendatakse investeerimis- või kindlustusnõustamise pakkumisel jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmiseks;

(b)mil määral võivad jätkusuutlikkusriskid prognooside kohaselt mõjutada nendelt finantstoodetelt saadavat tulu, millega seoses nõustamist pakutakse;

(c)kuivõrd on kindlustuspõhise investeerimistootega seoses investeerimisnõustamist pakkuvate investeerimisühingute ja kindlustusnõustamist pakkuvate kindlustusvahendajate tasustamispõhimõtted kooskõlas jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmisega ja vajaduse korral selle finantstoote jätkusuutliku investeeringu eesmärgiga, mille kohta nõu antakse.

3.Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave avalikustatakse järgmisel viisil:

(a)alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate puhul tehakse investoritele teave kättesaadavaks vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 23 lõikele 1;

(b)kindlustusandjate puhul esitatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 185 lõikes 2 osutatud teave;

(c)tööandja kogumispensioni asutuste puhul esitatakse direktiivi (EL) 2016/2341 artiklis 41 osutatud teave;

(d)kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate puhul esitatakse direktiivi (EL) 345/2013 artikli 13 lõikes 1 osutatud teave;

(e)kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate puhul esitatakse direktiivi (EL) 346/2013 artikli 14 lõikes 1 osutatud teave;

(f)pensionitoodete pakkujate puhul esitatakse teave kirjalikult piisavalt aegsasti enne seda, kui jaeinvestor seob end pensionitoote lepinguga;

(g)eurofondide puhul esitatakse teave direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 69 osutatud prospektis;

(h)väärtpaberiportfelli valitsemise teenust või pakuvad investeerimisnõustamist osutavate investeerimisühingute puhul esitatakse teave vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 4;

(i)seoses kindlustuspõhiste toodetega kindlustusnõustamist pakkuvate kindlustusvahendajate puhul vastavalt direktiivi (EL) 2016/97 artikli 29 lõikele 1.

Artikkel 5

Jätkusuutlike investeeringute läbipaistvus lepingueelses teabes

1.Kui finantstoote eesmärk on jätkusuutlikud või sarnaste näitajatega investeeringud ja kui võrdlusaluseks on määratud indeks, lisatakse artikli 4 lõike 1 kohaselt avalikustatavale teabele järgmine teave:

(a)kuidas on määratud indeks viidud vastavusse eesmärgiga;

(b)selgitus, miks kõnealusele eesmärgile vastava määratud indeksi kaal ja koostisosad erinevad laiapõhjalise turuindeksi kaalust ja koostisosadest.

2.Kui finantstoote eesmärk on jätkusuutlikud või sarnaste näitajatega investeeringud ning kui võrdlusaluseks ei ole indeksit määratud, sisaldab artikli 4 lõikes 1 osutatud teave selgitust, kuidas kõnealune eesmärk saavutatakse.

3.Kui finantstoote eesmärk on vähendada CO2-heidet, peab artikli 4 lõike 1 kohaselt avalikustatav teave hõlmama madala CO2-heite sihttaseme osakaalu.

Erandina lõikest 2, kui ELi tasandil puudub määruse (EL) 2016/1011 kohane vähese CO2-heite võrdlusalus või heite mõju vähendamise võrdlusalus, sisaldab artiklis 4 osutatud teave üksikasjalikku selgitust, kuidas tagatakse järk-järgult CO2-heite vähendamise sihttaseme saavutamine.

4.Finantsturu osaliste poolt artikli 4 lõike 1 kohaselt avalikustatav teave peab sisaldama märget selle kohta, kust leiab, millist metoodikat kasutati käesoleva artikli lõikes 1 osutatud indeksite ja käesoleva artikli lõike 3 teises lõigus osutatud võrdlusaluste arvutamiseks.

5.Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) töötavad Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) vahendusel välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada käesoleva artikli kohaselt avalikustatava teabe esitamise üksikasju ja sisu.

6.EBA, EIOPA ja ESMA esitavad kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 6

Jätkusuutlike investeeringute läbipaistvus veebisaitidel

1.Finantsturu osalised avaldavad ja hoiavad oma veebisaitidel artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud iga finantstoote kohta järgmise teabe:

(a)jätkusuutliku investeeringu eesmärk;

(b)milline on finantstoote jaoks valitud jätkusuutlike investeeringute mõju hindamise, mõõtmise ja jälgimise metoodika, sealhulgas andmeallikad, alusvarade hindamise kriteeriumid ja asjaomased jätkusuutlikkuse näitajad, mida on kasutatud finantstoote üldise jätkusuutliku mõju mõõtmisel;

(c)artiklis 5 osutatud teave;

(d)artiklis 7 osutatud teave.

Esimese lõike kohaselt avalikustatav teave avaldatakse veebisaidil selgelt ja nähtavalt.

2.EBA, EIOPA ja ESMA töötavad Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse lõike 1 punktides a ja b osutatud teabe esitamise üksikasju ja sisu.

EBA, EIOPA ja ESMA esitavad kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 7

Jätkusuutlike investeeringute läbipaistvus perioodilistes aruannetes

1.Kui finantsturu osalised teevad kättesaadavaks artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud finantstoote, lisavad nad perioodilistesse aruannetesse järgmise teabe:

(a)finantstoote üldine jätkusuutlikkusega seotud mõju asjaomaste jätkusuutlikkuse näitajate alusel;

(b)kui võrdlusaluseks on määratud indeks, finantstoote üldise mõju võrdlus määratud indeksi ja laiapõhjalise turuindeksi korral kaalude, koostisosade ja jätkusuutlikkuse näitajate seisukohast.

2.Lõikes 1 osutatud teave avalikustatakse järgmisel viisil:

(a)alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate puhul direktiivi 2011/61/EL artiklis 22 osutatud aastaaruannetes;

(b)kindlustusandjate puhul igal aastal kirjalikult vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 185 lõikele 6;

(c)tööandja kogumispensioni asutuste puhul direktiivi (EL) 2016/2341 artiklis 38 osutatud pensionimakse teatises ja direktiivi (EL) 2016/2341 artikli 43 kohase teabe esitamisel;

(d)kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate puhul direktiivi (EL) 345/2013 artiklis 12 osutatud aastaaruandes;

(e)kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate puhul direktiivi (EL) 346/2013 artiklis 13 osutatud aastaaruandes;

(f)pensionitoodete pakkujate puhul kirjalikult vähemalt aastaaruannetes või siseriikliku õiguse kohastes aruannetes;

(g)eurofondide valitsejate ja äriühinguna asutatud eurofondide puhul direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 69 osutatud aasta- ja poolaastaaruannetes;

(h)väärtpaberiportfelli valitsemist pakkuvate investeerimisühingute puhul direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikes 6 osutatud perioodilistes aruannetes.

3.Lõike 1 kohaldamisel võivad finantsturu osalised kasutada vajaduse korral direktiivi 2013/34/EL artikli 19 kohases tegevusaruandes või artikli 19a kohases muud kui finantsteavet kajastavas aruandes esitatud teavet.

4.EBA, EIOPA ja ESMA töötavad Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud teabe sisu ja esitamise üksikasju.

EBA, EIOPA ja ESMA esitavad kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 8

Avalikustatud teabe läbivaatamine

1.Finantsturu osalised tagavad, et kogu artikli 3 või 6 kohaselt avaldatud teavet ajakohastatakse. Kui finantsturu osaline muudab kõnealust teavet, avaldab ta samal veebisaidil selle muudatuse selge põhjuse.

2.Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis kindlustuspõhiste investeerimistoodetega seoses kindlustusnõustamist pakkuvate kindlustusvahendajate ja seoses artikli 3 kohaselt avaldatud mis tahes teabega investeerimisnõustamist pakkuvate investeerimisühingute suhtes.

Artikkel 9

Reklaamteated

1.Ilma et see piiraks rangemate sektoripõhiste õigusaktide kohaldamist, eelkõige direktiivi 2009/65/EÜ, direktiivi 2014/65/EL, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 ja määruse (EL) nr 1286/2014 kohaldamist, tagavad finantsturu osalised, kindlustuspõhiste investeerimistoodetega seoses kindlustusnõustamist pakkuvad kindlustusvahendajad ja investeerimisnõustamist pakkuvad investeerimisühingud, et reklaamteated ei ole vastuolus käesoleva määruse kohaselt avalikustatud teabega.

2.EBA, EIOPA ja ESMA võivad Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) kaudu välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks jätkusuutlikke investeeringuid käsitleva teabe standardesitusviis.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 10

Direktiivi (EL) 2016/2341 muutmine

Direktiivi (EL) 2016/2341 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklisse 19 lisatakse lõige 9:

„9. Komisjonil on artikli 60a kohaselt õigus võtta delegeeritud õigusaktidega vastu meetmed, mis tagavad, et:

a)keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riskide kaalumisel lähtutakse ettevaatuse põhimõttest;

b)ettevõttesisestes investeerimisotsustes ja riskijuhtimisprotsessis arvestatakse keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud teguritega.

Kõnealustes delegeeritud õigusaktides võetakse arvesse tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse mahtu, laadi, ulatust ja keerukust ning nendele tegevustele omast riski, ning tagatakse kooskõla direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 14, direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 132 ja direktiivi 2011/61/EÜ artikliga 12.“;

(2)lisatakse artikkel 60a:

„Artikkel 60a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 19 lõikes 9 nimetatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 19 lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 19 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.“

Artikkel 11

Hindamine

Hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 60 kuud pärast jõustumist] hindab komisjon käesoleva määruse kohaldamist.

Artikkel 12

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist].

Artikli 5 lõiget 5, artikli 6 lõiget 2, artikli 7 lõiget 4, artikli 9 lõiget 2 ja artiklit 10 kohaldatakse aga [Väljaannete Talitus: palun lisada jõustumise kuupäev] ning artikli 7 lõikeid 1 kuni 3 kohaldatakse alates [Väljaannete Talitus: palun lisada selle aasta 1. jaanuar, mis järgneb teises lõigus osutatud kuupäevale].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud. Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks“, COM(2016) 739 final.

(2)    „Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks – Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile“, Strasbourg, 15. juuli 2014.

(3)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Investeerimiskava Euroopa jaoks“, COM(2014) 903 final.

(4)    Komisjoni talituste töödokument 2012. aasta Euroopa biomajanduse strateegia läbivaatamise kohta, SWD(2017) 374 final.

(5)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava“, COM(2015) 468 final.

(6)    See 2021.–2030. aasta keskmise aastase investeerimislünga hinnang põhineb PRIMESi mudelprognoosidel, mida Euroopa Komisjon kasutas 2016. aastal energiatõhususe direktiivi ettepaneku mõjuhinnangus.

(7)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tegevuskava: Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“, COM(2018) 97 final.

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).

(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 1).

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 18).

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 98).

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 8).

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19).

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/828, millega muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega (ELT L 132, 20.5.2017, lk 1).

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (ELT L 330, 15.11.2014, lk 1).

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(21)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava“, COM(2015) 468 final.

(22)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010, (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 2015/760, (EL) nr 2016/1011 ja (EL) nr 2017/1129, COM(2017) 536 final.

(23)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(26)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üleeuroopalise personaalse pensionitoote kohta, COM(2017) 343 final.

(27)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 98).

(28)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).

(29)    ELT C , , lk .

(30)    ELT C , , lk .

(31)    Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1).

(32)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(33)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(34)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(35)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(36)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19).

(37)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).

(38)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 1).

(39)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 18).

(40)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(41)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(42)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(43)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(44)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).

(45)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).