52018PC0141

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.3.2018

COM(2018) 141 final

2018/0067(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

1998. aastast alates on Euroopa Liit (EL) ja Ameerika Ühendriigid (USA) olnud teadusuuringute vallas strateegilised partnerid. Esimene kahepoolne Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline teadus- ja tehnikakoostöö leping 1 kirjutati alla Washingtonis 5. detsembril 1997 ja see jõustus 14. detsembril 1998. Pärast seda on lepingut pikendatud veel kolm korda (2003, 2 2008 3 ja 2013 4 ) – iga kord viieks aastaks. Teisel pikendamisel lisati muudatus, mis seisnes selles, et koostöövaldkondade loetellu (artikkel 4) lisati julgeoleku- ja kosmosealased teadusuuringud.

Lepingu artikli 12 punktis b on sätestatud: „Käesolev leping on sõlmitud esialgu viieks aastaks. Osapooltevahelise vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel võib lepingut pärast selle ülevaatamist lepinguosaliste poolt iga viieaastase perioodi viimasel aastal pikendada, tehes sellesse vajaduse korral muudatusi.“

Praegune leping kaotab kehtivuse 14. oktoobril 2018.

Komisjoni talitus on andnud hinnangu selle kohta, kuidas edeneb koostöö USAga ja kuidas see aitab kaasa rahvusvahelise koostöö strateegia eesmärkide saavutamisele. Selle hindamise tulemused näitavad selgelt, et kõnealune leping on oluline raamistik ELi ja USA koostöö hõlbustamiseks ühistes esmatähtsates vastastikust kasu toovates teadus- ja tehnikavaldkondades. Peamine koostöövahend on ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm.

ELi suhted USAga teaduse, tehnika ja innovatsiooni alal on tugevamad kui mis tahes muu riigiga väljaspool Euroopat. Mitteassotsieerunud kolmandate riikide hulgas on USA seni olnud aktiivseim programmi „Horisont 2020“ osaline. See kehtib vastastikuste investeeringute summade kohta teadus- ja arendustegevuse vallas, teadlasvahetuse, koostöömahtude ja kaasautoritega avaldatud artiklite ja koostatud patentide kohta. Teaduse, tehnika ja innovatsiooni alaste sidemete tugevus näitab ka seda, et meie majanduslikud sidemed USAga on tugevad. Kui USA ja EL leiaksid asjalikke võimalusi, kuidas koostööd edasi arendada, annaks see tulemusi majanduskasvuna, töökohtade lisandumisena, tõstaks elukvaliteeti ning aitaks leida lahendusi üleilmsetele probleemidele.

Paljude suurte saavutuste reas on ELi ja USA vaheline teaduse ja tehnoloogiakoostöö viinud Galway avalduse allakirjutamiseni 2013. aasta mais ning Atlandi ookeani alaste teadusuuringute liidu (AORA) rajamiseni. Sellest ajast on mere ja Arktika uuringud jätkuvalt edasi arenenud ja saavutanud ülemaailmse tunnustuse. Mitu AORA töörühma on saavutanud suurepäraseid tulemusi mitmesugustes koostöövaldkondades, nagu merepõhja kaardistamine, vaatlussüsteemid, vesiviljelus, maailmamere uuringud, maailmamere seisund ja stressitegurid.

Seepärast on ELi huvides pikendada Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelist teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingut järgmiseks viieks aastaks.

Lepingu järgi asutatud ELi ja USA ühise nõuanderühma kohtumisel Washingtonis 23. oktoobril 2017 kinnitas kumbki lepingupool, et kavatseb lepingut pikendada, ning nõustus jätkama koostööd, mis tugineb jätkuvale edule programmide kooskõlastamises. Lepingupooled tunnistasid, et teadusuuringutel ja innovatsioonil on täita tähtis ülesanne peamiste töökohtade loomist ja majanduskasvu hoogustavate teguritena, ning et Atlandi-ülene teaduskoostöö on olnud juba üle sajandi teaduslike avastuste ja tehnika alaste leiutiste peamine allikas.

Pikendatud lepingu sisu peaks olema samasugune kui praegusel lepingul, nagu on arutatud ja kokku lepitud teise lepinguosalise USAga.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev algatus on täielikult kooskõlas ELi teaduse ja innovatsiooni alase rahvusvahelise koostöö strateegiaga 5 ning USA on ELi strateegiline partner teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Selles ELi strateegias on selgelt rõhutatud teadus- ja tehnoloogialepingute tähtsust ELi-väliste riikidega tehtava koostöö mitmeaastaste kavade kindlaksmääramise ja rakendamise vahenditena. Kõnealuse lepingu abil rakendatakse ühtlasi ELi rahvusvahelist teadus- ja innovatsioonikoostöö strateegiat, milles kutsutakse üles looma ELis rahvusvahelisemat ja avatumat teadusuuringute ja innovatsioonikeskkonda.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia kohaselt on teaduskoostöö ELi välispoliitika tähtis tahk ning oluline tegur tugevamate ühiskondlik-majanduslike sidemete loomisel.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

ELi õigus võtta teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas rahvusvahelisi meetmeid põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 186. Ettepaneku menetlusõiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunkt v.

•Subsidiaarsus (liidu ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

ELil ja tema liikmesriikidel on ühine ja rööpne pädevus teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 4 lõikele 3. Seega ei saa ELi meedet asendada liikmesriikide meetmetega.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Algatus ei ole õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi osa.

4.MÕJU EELARVELE

Vaja on ainult inim- ja haldusressursse; need on kindlaks määratud finantsselgituses.

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes palub komisjon, et nõukogu:

– kiidaks liidu nimel ja Euroopa Parlamendi nõusolekul heaks Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise järgmiseks viieks aastaks (st alates 14. oktoobrist 2018 kuni 13. oktoobrini 2023);

– volitaks nõukogu eesistujat määrama isiku(d), kes on volitatud teatama Ameerika Ühendriikide valitsusele, et liit on lõpetanud käesoleva pikendatud lepingu jõustumiseks vajalikud sisemenetlused.

2018/0067 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 186 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu kiitis otsusega 98/591/EÜ 6 heaks Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu (edaspidi „leping“) sõlmimise. Leping kirjutati alla Washingtonis 5. detsembril 1997 ning see jõustus 14. oktoobril 1998.

(2)Vastavalt lepingu artiklile 12 sõlmiti leping esialgse tähtajaga viis aastat. Osapooltevahelise vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel võib lepingut pärast selle ülevaatamist lepingupoolte poolt iga viieaastase perioodi viimasel aastal pikendada, tehes sellesse vajaduse korral muudatusi.

(3)Otsustega 2004/756/EÜ, 7 2009/306/EÜ 8 ja 2014/240/EL 9 kiitis nõukogu heaks kõnealuse lepingu pikendamise iga kord veel viieks aastaks. Praegune leping kaotab kehtivuse 14. oktoobril 2018.

(4)Komisjoni talituse hindamise tulemused näitavad selgelt, et kõnealune leping on oluline raamistik ELi ja Ameerika Ühendriikide koostöö hõlbustamiseks ühistes esmatähtsates vastastikust kasu toovates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades. Seepärast on liidu huvides pikendada lepingut järgmiseks viieaastaseks ajavahemikuks.

(5)Mõlemad lepingupooled kinnitasid oma soovi pikendada veel viieks aastaks lepingut selles muudatusi tegemata.

(6)Lepingu pikendamine tuleks seega Euroopa Liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse liidu nimel heaks Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamine järgmiseks viieks aastaks.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku(d), kes on volitatud liidu nimel teatama Ameerika Ühendriikide valitsusele, et liit on lõpetanud sisemenetlused, mis on vajalikud lepingu pikendamiseks vastavalt lepingu artiklile 12.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingu pikendamise kohta.

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 10

Poliitilise strateegia töötavad välja ning tegevust koordineerivad eelkõige järgmised peadirektoraadid: RTD, AGRI, CLIMA, JRC, EAC, ENER, GROW, CNECT, MARE ja MOVE.

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest

☑ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

◻Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Käesolev algatus võimaldab lepinguosalistel täiustada ja tihendada koostööd ühist huvi pakkuvates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk

Käesolev otsus võimaldab lepinguosalistel tihendada koostööd ja arendada strateegilisemat partnerlust, suurendades käimasoleva koostöö ulatust, käsitledes üleilmseid esmatähtsaid probleeme ning soodustades vastastikust juurdepääsu programmidele ja rahastamisele.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Otsus võimaldab ELil ja USA-l jätkuva koostöö kaudu saavutatud teaduslikest ja tehnilistest edusammudest vastastikku kasu saada. Otsus võimaldab eriteadmiste vahetamist ning oskusteabe edasiandmist mõlema lepinguosalise teadusringkondade, tööstussektori ja kodanike huvides.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Komisjon teeb korrapärast järelevalvet kõigi lepingu alusel võetavate meetmete, sh koostöö üle. Hindamine hõlmab muu hulgas järgmisi punkte:

a) koostöönäitajad – analüüsitakse ELi rahastatavates programmides osalevate USA üksustega ning USA programmides osalevate ELi üksustega (kui need andmed on kättesaadavad) seotud arve ja osalemise laadi (nt ettepanekute arv, allakirjutatud toetuslepingute arv, peamised koostöösidemed, peamised teemad, väljundid);

b) tulemusnäitajad – ELi raamprogrammides osalevate USA üksuste edukuse määr võrreldes muude ELi-väliste riikide ning teadusuuringute raamprogrammi liikmesriikide / programmiga ühinenud riikide edukusega; analüüsitakse osalemise kvaliteeti (nt programmis osalevate parimate ülikoolide arv, koostööprojektidest tulenevate patentide ja teadusartiklite arv);

c) kogutakse andmeid koostöö kohta ja vastavatest teadusuuringute rahastamise programmidest kaugemale ulatuvate sidemete kohta ning hinnatakse koostöö (nt mitmepoolsetes algatustes ja töörühmades osalemise) mõju.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Otsus võimaldab lepinguosalistel vastastikuse kasu huvides jätkuvalt täiustada ja tihendada koostööd teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

USA ning ELi vaheline teadus- ja innovatsioonikoostöö on viimastel aastatel pidevalt tihenenud. ELi osalus võimaldab ulatuslikumat tegevust kõigi liikmesriikide huvides. Käesoleva lepingu pikendamine tagab ELile hõlpsama juurdepääsu USAs loodud teadusandmetele ning võimaldab osaleda laialdasemas koostöös, mis omakorda aitab veelgi paremini teadmisi ja tehnoloogialahendusi vahetada.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Senisest teadus- ja tehnoloogiakoostööst saadud kogemuste põhjal leitakse, et on vastastikku kasulik jätkata teaduskoostööd USAga kui Euroopa Liidu strateegilise teadus- ja innovatsioonipartneriga.

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

USAga sõlmitud lepingu pikendamine on igati kooskõlas rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö üldise poliitikaraamistikuga (COM(2012) 497).

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

☑ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 14.10.2018–13.10.2023.

–☑ Finantsmõju avaldub ajavahemikul 14.10.2018–13.10.2023

◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 11

☑ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–◻ komisjoni talituste, sealhulgas tema töötajate kaudu liidu delegatsioonides;

–◻ rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

–◻Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻avalik-õiguslikele asutustele;

–◻avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

USA asutuste osalemist teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis ja muud lepingu alusel toimuvat koostööd arutatakse korrapäraselt lepingu artikli 6 punkti b kohaselt loodud ühise nõuanderühma kohtumistel.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud ohud.

Süstemaatilise teabevahetuse ja kontrolli tagamiseks toimuvad korrapäraselt koosolekud ja kahepoolsed kontaktid. Ohte ei ole kontrollisüsteemis tuvastatud.

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Kui raamprogrammi rakendamine nõuab väliste lepingupartnerite kasutamist või hõlmab rahalisi toetusi kolmandatele isikutele, teeb komisjon vajaduse korral finantsauditeid, eelkõige siis, kui komisjonil on põhjust kahelda tehtud või tegevusaruannetes kirjeldatud töö tõepärasuses.

Liidu finantsauditeid teevad liidu töötajad või raamatupidamiseksperdid, kes on heaks kiidetud auditeeritava lepinguosalise õigusaktide kohaselt. Liit on selliste ekspertide valimisel vaba, kuid peab vältima huvide konflikti, millest auditeeritav lepinguosaline võib liitu teavitada. Lisaks tagab komisjon, et teadustegevuses kaitstakse liidu finantshuve tõhusa kontrolliga ja eeskirjade eiramise korral rakendatakse ennetavaid ning proportsionaalseid meetmeid ja karistusi.

Nimetatud eesmärgi saavutamiseks lisatakse kõigisse raamprogrammi rakendamisel kasutatavatesse lepingutesse eeskirjad kontrolli, meetmete ja karistuste kohta viidetega määrustele (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (EÜ, Euratom) nr 2185/96 ja (EÜ) nr 883/2013.

Eelkõige peavad lepingud sisaldama järgmisi punkte:

lepingu erisätted, millega kaitstakse ELi finantshuve tehtud tööde kontrollimisega;

halduskontrollide tegemine pettustevastase võitluse osana määruste (Euratom, EÜ) nr 2185/96, (EÜ) nr 1073/1999 ja (Euratom) nr 1074/1999 kohaselt;

- kõigi lepingute rakendamisega seotud tahtlike või hooletusest tulenevate rikkumiste puhul halduskaristuste kohaldamine raammääruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 kohaselt, sh musta nimekirja koostamine;

– asjaolu, et võimalikud sissenõudekorraldused eeskirjade rikkumise või pettuse puhul peavad olema täidetavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 299 kohaselt.

Lisaks rakendavad teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi vastutavad töötajad tavapärase meetmena koostöö teaduslike ja eelarveliste aspektide kontrolli programmi. Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi siseauditi üksus teeb siseauditi ning Euroopa Kontrollikoda teeb kohapealseid inspekteerimisi.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Assigneeringute
liik

Rahaline osalus

Rubriik 1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Liigendatud/liigendamata 12

EFTA riigid 13

Kandidaatriigid 14

Kolmandad riigid

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

08.01.05

Liigendamata

JAH

PUUDUB

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestatakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Assigneeringute
liik

Rahaline osalus

Number
[Nimetus………………………………………]

Liigendatud/liigendamata

EFTA riigid

Kandidaatriigid

Kolmandad riigid

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

[XX.AA.AA.AA]

JAH/EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolme kümnendkohaga)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

„Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“

PEADIREKTORAAT: Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat			Aasta 2018 15	Aasta 2019	Aasta 2020	Aasta 2021	Aasta 2022	Aasta 2023	KOKKU
• Tegevusassigneeringud
Eelarverida nr	Kulukohustused	(1)
	Maksed	(2)
Eelarverida nr	Kulukohustused	1a
	Maksed	(2a)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 16
Eelarverida nr	08.01.05	(3)
Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a +3	0,024	0,060	0,060	0,060	0,060	0,036	0,298
	Maksed	=2+2a +3	0,024	0,060	0,060	0,060	0,060	0,036	0,298

• Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)
	Maksed	(5)
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)	0,024	0,060	0,060	0,060	0,060	0,036	0,298
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <1a> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=4+ 6	0,024	0,060	0,060	0,060	0,060	0,036	0,298
	Maksed	=5+ 6	0,024	0,060	0,060	0,060	0,060	0,036	0,298

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

• Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)
	Maksed	(5)
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma)	Kulukohustused	=4+ 6
	Maksed	=5+ 6

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolme kümnendkohaga)

		Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020	Aasta 2021	Aasta 2022	Aasta 2023	KOKKU
PEADIREKTORAAT: teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat
• Personalikulud
• Muud halduskulud		0,0048	0,012	0,012	0,012	0,012	0,0072	0,060
Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat KOKKU	Assigneeringud	0,0048	0,012	0,012	0,012	0,012	0,0072	0,060

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustused kokku = maksed kokku)

0,0048

0,012

0,0072

0,060

miljonites eurodes (kolme kümnendkohaga)

		Aasta 2018 17	Aasta 2019	Aasta 2020	Aasta 2021	Aasta 2022	Aasta 2023	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	0,0286	0,0715	0,0715	0,0715	0,0715	0,0429	0,358
	Maksed	0,0286	0,0715	0,0715	0,0715	0,0715	0,0429	0,358

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–☑ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–◻ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt.

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolme kümnendkohaga)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid

⇩

Aasta
N

Aasta
N+1

Aasta
N+2

Aasta
N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 18

Keskmine kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 19 ...

– Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

– Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KULUD KOKKU

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolme kümnendkohaga)

Aasta
2018 20

Aasta
2019

Aasta
2020

Aasta
2021

Aasta
2022

Aasta
2023

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5
Personalikulud
Muud halduskulud	0,0048	0,012	0,012	0,012	0,012	0,0072	0,060
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 vahesumma	0,0048	0,012	0,012	0,012	0,012	0,0072	0,060

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud 21
Personalikulud	0,024	0,060	0,060	0,060	0,060	0,036	0,298
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 väljajäävate kulude vahesumma	0,024	0,060	0,060	0,060	0,060	0,036	0,298

KOKKU

0,0286

0,0715

0,0429

0,358

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:*

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

		Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020	Aasta 2021	Aasta 2022	Aasta 2023
•Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
08 01 05 01 (kaudses teadustegevuses)		0,2	0,5	0,5	0,5	0,5	0,3
10 01 05 01 (otseses teadustegevuses)
• Mittekoosseisuline personal (täistööajale taandatud töötajad) 22
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad LT, RLE ja RTJ)
XX 01 02 02 (LT, KT, RLE, RTJ ja NED)
XX 01 04 aa 23	–Peakorteris
	–Delegatsioonides
XX 01 05 02 (LT, RTJ ja RLE kaudse teadustegevuse valdkonnas)
10 01 05 02 (LT, RLE ja RTJ otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (täpsustage)
KOKKU		0,2	0,5	0,5	0,5	0,5	0,3

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Lepingu artikli 6 punkti b kohaselt moodustatud ühise nõuanderühma kohtumiste ettevalmistamine ja korraldamine ning lepingu toimimise ja rakendamisega seotud järelmeetmete võtmine.

Arvutused on tehtud võrdeliselt lepingu kestusega.

Koosseisuvälised töötajad

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–☑ Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

–◻ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–☑ Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)	Kokku
Täpsustage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☑ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻ omavahenditele

–◻ mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolme kümnendkohaga)

Tulude eelarverida:	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 24
		Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)
Artikkel ….

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.

(1) EÜT L 284, 22.10.1998, lk 37.

(2) Nõukogu otsus 2004/756/EÜ (ELT L 335, 11.11.2004, lk 5).

(3) Nõukogu otsus 2009/306/EÜ (ELT L 90, 2.4.2009, lk 20).

(4) Nõukogu otsus 2014/240/EL (ELT L 128, 30.4.2014, lk 43).

(5) ELis tehtava rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö parandamine ja keskendamine: strateegiline lähenemisviis (COM(2012) 497).

(6) Nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta otsus 98/591/EÜ Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise kohta (EÜT L 284/35, 22.10.1998, lk 37).

(7) Nõukogu 4. oktoobri 2004. aasta otsus 2004/756/EÜ lepingu sõlmimise kohta, millega pikendatakse Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelist teadus- ja tehnikakoostöö lepingut (ELT L 335, 11.11.2004, lk 5).

(8) Nõukogu 30. märtsi 2009. aasta otsus 2009/306/EÜ Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise ja muutmise kohta (ELT L 90, 2.4.2009, lk 20).

(9) Nõukogu 13. oktoobri 2014. aasta otsus 2014/240/EL Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta (ELT L 128, 30.4.2014, lk 43).

(10) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(11) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

(12) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(13) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon

(14) Kandidaatriigid ja kui on asjakohane, Lääne-Balkani võimalikud kandidaatriigid.

(15) 2018. aastal alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(16) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(17) 2018. aastal alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(18) Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(19) Vastavalt punktis 1.4.2 kirjeldatud erieesmärkidele

(20) 2018. aastal alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(21) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(22) LT = lepingulised töötajad, KT = kohalikud töötajad, RLE = riikide lähetatud eksperdid, RTJ = renditööjõud, NED = noored eksperdid delegatsioonides.

(23) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B.A read).

(24) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

Choose the experimental features you want to try