Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52018IP0375

    Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2018. aasta resolutsioon meediavabaduse halvenemise kohta Valgevenes ja eelkõige Harta 97 juhtumi kohta (2018/2861(RSP))

    ELT C 11, 13.1.2020, p. 18–20 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    13.1.2020   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 11/18


    P8_TA(2018)0375

    Meediavabaduse halvenemine Valgevenes, eelkõige Harta 97 juhtum

    Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2018. aasta resolutsioon meediavabaduse halvenemise kohta Valgevenes ja eelkõige Harta 97 juhtumi kohta (2018/2861(RSP))

    (2020/C 011/05)

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Valgevene kohta,

    võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja kõiki inimõiguste konventsioone, millega Valgevene on ühinenud,

    võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

    A.

    arvestades, et 2016. aasta veebruaris tühistas EL enamiku Valgevene ametnike ja juriidiliste isikute vastaseid piiravaid meetmeid hea tahte märgina, mille eesmärk oli alustada kaasamispoliitikat, et ergutada Valgevenet järgima inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid;

    B.

    arvestades, et EL on korduvalt rõhutanud, et ELi ja Valgevene suhteid saab edasi arendada üksnes siis, kui need põhinevad usaldusel ning sellistel väärtustel nagu demokraatia, õigusriik ja põhivabadused;

    C.

    arvestades, et Valgevene praegune poliitika kahjustab neid väärtusi ning see ei võimalda ELil pakkuda Valgevenele ulatuslikumat osalemist idapartnerluses ja tihedamaid suhteid ega allkirjastada ELi ja Valgevene partnerluse prioriteete;

    D.

    arvestades, et meediavabaduse ja sõnavabaduse olukord Valgevenes halveneb jätkuvalt, mida kinnitab sõltumatute uudisteportaalide ja ajakirjanike tõsine ahistamine, nagu BelTA juhtumi puhul;

    E.

    arvestades, et Valgevene ametivõimud algatasid hiljuti ajakirjanike vastu suunatud politsei poolse ahistamiste ja hirmutamise laine;

    F.

    arvestades, et organisatsiooni Piirideta Reporterid andmetel vahistati 2017. aastal üle 100 ajakirjaniku, enamikul juhtudel opositsiooni meeleavalduste kajastamise ajal; arvestades, et välismaal asuvate sõltumatute meediakanalite heaks töötavate vabakutseliste ajakirjanike ahistamine on saavutanud enneolematu taseme, mis tähendab, et kõnealused ajakirjanikud ei saa akrediteeringuid;

    G.

    arvestades, et juhtiv sõltumatu uudiste veebisait Charter97.org, mis keskendub inimõigustele ja opositsioonilistele eesmärkidele ning on saanud oma nime Harta 97 järgi, mille puhul on tegemist 1997. aasta deklaratsiooniga, milles nõutakse Valgevenes demokraatiat ja mille allkirjastasid ajakirjanikud, opositsioonipoliitikud ja õiguste aktivistid, oli sunnitud viima oma asukoha üle Poola Varssavisse, kus ta on pärast seda, kui Valgevene ametivõimud saidi mitu korda blokeerisid, tegutsenud alates 2011. aastast, mil politsei otsis nende kontorid kaks korda läbi ja konfiskeeris seadmed;

    H.

    arvestades, et alates 24. jaanuarist 2018 blokeeriti juurdepääs Harta 97 veebisaidile Valgevenes määramata ajaks ilma kohtumenetluseta, esitades ebamäärased süüdistused, mis käsitlevad „ohtu riiklikele huvidele“; arvestades, et Harta 97 peatoimetaja Natalja Radina sõnul vähenes Harta 97 veebisaidi blokeerimisele järgnenud kuul saidi külastajate arv Valgevenes 70 %;

    I.

    arvestades, et Natalja Radina on saanud tapmisähvardusi;

    J.

    arvestades, et 16. aprillil 2018 blokeerisid Venemaa ametivõimud juurdepääsu Harta 97 veebisaidile ka Venemaa Föderatsiooni territooriumil;

    K.

    arvestades, et Harta 97 Aleh Bjabenin leiti 2010. aasta septembris oma Minski linna lähedal asuvas kodus pooduna; arvestades, et Valgevenes sündinud Pavel Šeremet, kes oli Harta 97 taga oleva organisatsiooni eestkõneleja, hukkus 2016. aasta juulis Ukraina pealinnas Kiievis toimunud autopommirünnakus;

    L.

    arvestades, et 2018. aasta augusti alguses korraldasid Valgevene ametivõimud läbiotsimised mitme sõltumatu Valgevene meediakanali toimetuses alates portaalist Tut.by, millele järgnesid BelaPAN, realty.by, Belaruskaja Navuka ja Kultura; arvestades, et läbiotsimiste tulemusel vahistati ja peeti kinni ajakirjanikke, sealhulgas Tut.by peatoimetaja, ning neid süüdistati ebaseaduslikus juurdepääsus riigiomandis oleva uudisteagentuuri BelTA esitatud veebipõhisele teabele ja selle teabe kasutamises;

    M.

    arvestades, et 7. augustil 2018 algatas Valgevene juurdluskomitee ajakirjanike ja mitmete veebipõhiste allikate toimetajate vastu kriminaalseadustiku artikkel 349 lõike 2 alusel kriminaalmenetluse, mille tulemusel võib karistada kuni kaheaastase vangistusega (arvutipõhisele teabele muust isiklikust huvist ajendatud ebaseaduslik juurdepääs, mis tekitas olulist kahju), ning vahistas 18 ajakirjanikku, kellest seitse peeti kahtlustatavatena kolmeks päevaks kinni; arvestades, et on esinenud ajakirjanike ja nende sugulaste survestamise ning luureteenistuse ja politseiga koostööle sundimise juhtumeid;

    N.

    arvestades, et massimeedia seaduse viimaste muudatustega, mis võeti vastu 2018. aasta juunis, laiendatakse valitsuse kontrolli veebipõhistele meediakanalitele; arvestades, et nende muudatustega, mis jõustuvad 1. detsembril 2018, kehtestatakse täiendavad bürokraatlikud takistused veebisaitidele, mida soovitakse registreerida ametlike veebipõhiste meediakanalitena;

    O.

    arvestades, et veebisaite, mis otsustavad vaatamata uutele õigusaktidele ennast mitte registreerida või ei vasta uutele kriteeriumidele, keeldutakse valitsusasutuste puhul akrediteerimast, millega veelgi enam tsenseeritakse ajakirjandust; arvestades, et nii registreeritud kui ka registreerimata veebipõhised meediakanalid on ühtlasi kohustatud registreerima kommentaare esitavate inimeste nimed; arvestades, et registreeritud veebipõhiste meediakanalite omanikud vastutavad õiguslikult ka kommentaaride sisu eest;

    P.

    arvestades, et uute õigusaktide kohaselt tuleb veebifoorumite kõikide postituste ja kommentaaride autorite isik kindlaks teha ning veebisaidi omanikud peavad neid kommentaare modereerima;

    Q.

    arvestades, et Valgevene inimõiguste olukorraga tegelev ÜRO eriraportöör Miklós Haraszti ja OSCE meediavabaduse esindaja Harlem Désir on väljendanud seisukohta, et need seadusemuudatused kujutavad endast sõnavabaduse ja teabele juurdepääsu vastuvõetamatut piiramist;

    R.

    arvestades, et Valgevene on 155. kohal organisatsiooni Piirideta Reporterid 2017. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis, millega hinnatakse igal aastal 180 riigis ajakirjandusvabaduse taset;

    S.

    arvestades, et alates 2018. aasta algusest on Valgevene ajakirjanikke, kelle õigus koguda, säilitada ja levitada teavet on tagatud põhiseadusega, trahvitud akrediteeringuta välismaise massimeediaga koostöö tegemise eest rohkem kui 70 korda ning trahvide kogusumma ulatub üle 60 000 Valgevene rubla; arvestades, et haldusrikkumiste seadustiku artikli 22 lõikest 9 on saanud tõhus vahend, mille abil ahistada sõltumatuid ajakirjanikke ja meediakanaleid, nagu Belsat TV, mis on alates 2011. aastast tegutsenud Poolast;

    T.

    arvestades, et Valgevene on ainus Euroopa riik, kus ikka veel viiakse täide surmanuhtlusi;

    U.

    arvestades, et Valgevene ametivõimud kasutavad Valgevenes konkreetsete inimrühmade puhul alusetut vangistamist ja meelevaldset kinnipidamist, kinnipidamise korral ilmajätmist nõuetekohasest hooldusest ja kontaktist pereliikmetega, riigi korraldusel füüsilist ja psüühilist vägivalda, valelike ja võltsitud süüdistustega vastutusele võtmist ning nende eest süüdimõistmist, ebaproportsionaalseid rahalisi karistusi, halduskaristusi ja muid karistusvorme; arvestades, et need inimrühmad hõlmavad poliitvange (sealhulgas Mihhail Žamtšužnõ ja Zmitser Palijenka), tuntud poliitilisi vastaseid, inimõiguslasi, kodanikuühiskonna aktiviste, keskkonna-, valitsusväliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide aktiviste, sõltumatuid blogijaid, ajakirjanikke ja toimetajaid, rahumeelseid meeleavaldajaid mitmesugustest valdkondadest ja eelkõige sõltumatute ametiühingute aktiviste (sealhulgas Henadź Fiadõnitš ja Ihar Komlik);

    1.

    mõistab teravalt hukka ajakirjanike ja sõltumatu meedia esindajate pideva ahistamise ja kinnipidamise Valgevenes; nõuab tungivalt, et ametivõimud lõpetaksid ajakirjanike ja sõltumatu meedia igasuguse kohtuliku ahistamise, hirmutamise ja ähvardamise ning võimaldaksid kõikidel uudisteportaalidel vabalt tegutseda;

    2.

    peab lubamatuks, et Valgevene ametivõimud blokeerivad 2018. aasta jaanuarist saadik uudiste veebisaiti Harta 97; kordab oma üleskutset Valgevene ametivõimudele tühistada viivitamata ja tingimusteta Valgevenes uudiste veebisaidile internetis juurdepääsu blokeerimine;

    3.

    mõistab karmilt hukka meediaseaduse muudatused, mida kasutatakse interneti üle kontrolli tugevdamiseks; väljendab veel kord tõsist muret Valgevene sõltumatute ja opositsiooniliste veebisaitide ning meediakanalite ja ajakirjanike halveneva olukorra pärast;

    4.

    on seisukohal, et sõltumatud meediakanalid ei kujuta endast ametiasutuste jaoks ohtu, vaid on kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi oluline element, keda valitsus peaks nägema võimaliku kriitilise partnerina, mitte vaenlasena;

    5.

    peab kahetsusväärseks asjaolu, et Valgevene jätkab repressiivset ja ebademokraatlikku poliitikat ajakirjanike, juristide, poliitiliste aktivistide, inimõiguste kaitsjate, kodanikuühiskonna aktivistide, ametiühingutegelaste ja muude isikute vastu, keda peetakse ohuks valitsevale poliitilisele korrale; rõhutab, et sellised repressioonid takistavad tihedamat suhtlust ELiga ja ulatuslikumat osalemist idapartnerluses;

    6.

    kordab oma üleskutset Valgevene ametivõimudele tõhustada demokraatia põhimõtete, õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste järgimist, sealhulgas ausa ja erapooletu ajakirjanduse austamist kooskõlas inimõiguste ülddeklaratsiooni ning Valgevene ratifitseeritud rahvusvaheliste ja piirkondlike inimõigustealaste õigusaktidega;

    7.

    kutsub ELi institutsioone üles lisama ELi ja Valgevene partnerluse prioriteetide hulka konkreetseid viiteid meedia sõltumatusele ning sõna- ja kogunemisvabadusele; kutsub Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles tagama, et ELi abiprogrammid ja kahepoolse koostöö muud vormid, sealhulgas finantsabi, oleksid kindlasti seotud selgete ja käegakatsutavate sammudega demokratiseerimise ja avatuse suunas, mis hõlmab põhjalikku valimisreformi ja meediavabaduse täielikku austamist;

    8.

    kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles jätkama Valgevenes ja väljaspool selle piire tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamist; rõhutab sellega seoses vajadust toetada kõiki sõltumatuid teabeallikaid, mis on seotud Valgevene ühiskonnaga, kaasa arvatud meediaringhääling valgevene keeles ning välismaised kanalid, nagu Harta 97 ja Belsat TV;

    9.

    palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal tähelepanelikult jälgida meediavabaduse olukorda Valgevenes koostöös Valgevene küsimustega tegeleva ÜRO alalise raportööriga;

    10.

    nõuab tungivalt, et Valgevene ametivõimud võimaldaksid poliitilistel ja avalikel organisatsioonidel täielikult ja takistamatult tegutseda ning tunnistaksid kehtetuks kriminaalseadustiku artikli 193/1, mis piirab rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabadust;

    11.

    nõuab tungivalt poliitvangide Mihhail Žamtšužnõ ja Zmitser Palijenka tingimusteta ja viivitamatut vabastamist ning kõigi endiste poliitvangide täielikku rehabiliteerimist; kutsub ametivõime üles lubama kõigil sõltumatutel ametiühingutel täita takistamatult oma seaduslikku ja keskset rolli kodanikuühiskonnas; peab kahetsusväärseks, et 24. augustil 2018 mõisteti sõltumatu ametiühingu REP aktivistidele Henadź Fiadõnitšile ja Ihar Komlikile karistuseks neli aastat vabaduse piiramist;

    12.

    tunnustab tööd, mida on teinud praegune inimõiguste olukorraga Valgevenes tegelev ÜRO eriraportöör Miklós Haraszti ning juhib tema õigusjärglase Anaïs Marini tähelepanu mitmesugustele võimu kuritarvitamistele, üksikisikute ja kollektiivsete vabaduste piiramisele ning kodanikuühiskonna, sõltumatute ametiühingute ja meedia represseerimisele, nagu on selgesti välja toodud Miklós Haraszti aruannetes;

    13.

    nõuab seda silmas pidades, et Valgevene ametivõimud tunnustaksid viivitamata inimõiguste olukorraga Valgevenes tegeleva ÜRO eriraportööri mandaati, ning et komisjon, Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank seoksid mis tahes edasise rahalise või tehnilise abi Valgevenele eespool esitatud tingimuste täitmisega, säilitades samal ajal ELi võime rahastada otse Valgevene kodanikuühiskonda;

    14.

    on endiselt mures Ostrovetsi tuumaelektrijaama ehitamise pärast; võtab teadmiseks 3. juulil 2018 avaldatud aruande vastupidavustestide kohta ja soovitused ning nõuab, et vastupidavustestide soovituste rakendamine seataks ELi ja Valgevene vahelise koostöö edenemise ning eelkõige ELi ja Valgevene partnerluse prioriteetide allkirjastamise eeltingimuseks;

    15.

    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Valgevene presidendile ja valitsusele.

    Top