—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (1), (edaspidi „ökodisaini direktiiv“) ning selle direktiivi alusel vastu võetud rakendusmääruseid ja vabatahtlikke kokkuleppeid,

—

võttes arvesse komisjoni ökodisaini tööplaani aastateks 2016–2019 (COM(2016)0773), mis võeti vastu kooskõlas direktiiviga 2009/125/EÜ,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrust (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (2) (edaspidi „energiamärgistuse direktiiv“),

—

võttes arvesse liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja energiatõhususe eesmärki,

—

võttes arvesse kliimamuutusi käsitlevat Pariisi kokkulepet ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP21),

—

võttes arvesse Pariisi kokkuleppe ratifitseerimist Euroopa Liidu ja liikmesriikide poolt,

—

võttes arvesse selles kokkuleppes seatud pikaajalist eesmärki, nimelt hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning püüelda selle suunas, et temperatuuri tõus ei oleks suurem kui 1,5 °C,

—

võttes arvesse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL (3)),

—

võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatist „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614),

—

võttes arvesse komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatist „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018)0028),

—

võttes arvesse komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatist ja talituste töödokumenti ringmajanduse paketi rakendamise kohta: võimalused kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamiseks (COM(2018)0032 – SWD(2018)0020),

—

võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2017. aasta teatist „ELi 2017. aasta kriitiliste toorainete loetelu“ (COM(2017)0490),

—

võttes arvesse nõukogu järeldusi „Ökoinnovatsioon: ringmajandusele ülemineku võimaldamine“, mis võeti vastu 18. detsembril 2017 (4),

—

võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi poolt novembris 2017 avaldatud aruannet Emissions Gap Report 2017 (aruanne heitkoguste erinevuste kohta 2017. aastal),

—

võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta (5),

—

võttes arvesse ELi jäätmeid käsitlevaid õigusakte,

—

võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni toodete kasutusea pikendamise ning sellega tarbijatele ja ettevõtetele kaasnevate eeliste kohta (6),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi koostatud Euroopa tasandil rakendamise hinnangut, mis kaasneb ökodisaini direktiivi rakendamise kontrolliga,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A8-0165/2018),

A.

arvestades, et ökodisaini direktiivi eesmärk on suurendada energiatõhusust ja keskkonnakaitse taset ühtlustatud nõuete abil, mis tagavad siseturu toimimise ja soodustavad energiamõjuga toodete üldise keskkonnamõju jätkuvat vähendamist; arvestades, et neil meetmetel on ühtlasi positiivne mõju energiajulgeolekule, sest need vähendavad energiatarbimist;

B.

arvestades, et ökodisaini direktiivis nähakse ette meetmed, mis tuleb võtta energiamõjuga toodete olelusringi jooksul avalduva keskkonnamõju vähendamiseks; arvestades, et seni on direktiivi alusel tehtud otsustes valdavalt keskendutud energiatarbimise vähendamisele toodete kasutamise etapis;

C.

arvestades, et direktiivi rakendamine võiks anda suurema panuse ELi püüdlustesse suurendada energiatõhusust ja aidata saavutada kliimameetmete eesmärke;

D.

arvestades, et märkimisväärseid võimalusi töökohtade loomiseks võib pakkuda energiamõjuga toodete keskkonnamõju vähendamine ökodisaini etapis, nähes ette miinimumkriteeriumid nende olelusringi ja ajakohastatavuse, parandatavuse ning ringlussevõtu ja taaskasutamise potentsiaali kohta;

E.

arvestades, et 2018. aasta alguse seisuga oli vastu võetud 29 ökodisaini erimäärust, milles käsitleti eri tooterühmi, ja lisaks oli vastu võetud kolm direktiivis tunnustatud vabatahtlikku lepingut;

F.

arvestades, et ökodisaini direktiivis tunnustatakse vabatahtlikke kokkuleppeid ja muid eneseregulatsioonimeetmeid alternatiivina rakendusmeetmetele, kui teatavad kriteeriumid on täidetud; arvestades, et mitte kõik olemasolevad vabatahtlikud kokkulepped ei ole osutunud tõhusamaks kui reguleerivad meetmed;

G.

arvestades, et ökodisain toob tööstusele ja tarbijatele majanduslikku kasu ning aitab oluliselt kaasa liidu kliima-, energia- ja ringmajanduse poliitika elluviimisele;

H.

arvestades, et ökodisaini käsitlev õigusakt on tihedalt seotud ELi energiamärgistust käsitleva õigusaktiga ja eeldatavasti toovad nende kahe direktiivi alusel võetud meetmed tööstussektorile ning hulgi- ja jaemüügi sektoritele aastas 55 miljardit eurot lisakasumit ning hinnangute kohaselt säästavad 2020. aastaks 175 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergiat aastas, täites kuni poole liidu 2020. aasta energiasäästu eesmärgist ja vähendades sõltuvust energiaimpordist; arvestades, et see õigusakt aitab samuti märkimisväärselt kaasa ELi kliimaeesmärkide saavutamisele, vähendades igal aastal kasvuhoonegaaside heidet 320 miljonit CO2-ekvivalenttonni; arvestades, et energiasäästu potentsiaal on pikemas perspektiivis veelgi suurem;

I.

arvestades, et aruande „Ecodesign Impact Accounting“ (Ökodisaini mõjuarvestus) (Euroopa Komisjon, 2016) kohaselt säästavad ELi tarbijad 2020. aastaks kokku kuni 112 miljardit eurot ehk ligikaudu 490 eurot kodumajapidamise kohta aastas;

J.

arvestades, et enam kui 80 % energiamõjuga toodete keskkonnamõjust tehakse kindlaks projekteerimisel;

K.

arvestades, et enamikul sidusrühmadel takistab direktiivi täielikku rakendamist kolm põhitegurit: selge poliitilise toetuse ja suuniste puudumine, regulatiivsete protsesside aeglus ja turujärelevalve ebapiisavus liikmesriikides;

L.

arvestades, et hinnangute kohaselt ei vasta 10–25 % turutoodetest ei ökodisaini ega energiamärgistuse direktiivile, mistõttu läheb raisku ligikaudu 10 % prognoositud energiasäästust ja tekib kõlvatu konkurents;

M.

arvestades, et komisjoni määrustega (EÜ) nr 244/2009 (7) ja (EL) nr 1194/2012 (8) lavavalgustusele tehtud erand on olnud sobiv ja tõhus viis, et arvestada teatritele ja kogu meelelahutustööstusele eriomase vajadusega ning seda tuleks pikendada;

N.

arvestades, et kuigi 2009. aastal laiendati ökodisaini direktiivi kohaldamisala, et hõlmata kõiki energiamõjuga tooteid (välja arvatud transpordivahendid), ei kehti ökodisaini nõuded veel ühelegi energiat mittetarbivale tootele;

O.

arvestades, et ELis peaksid kõik tooted olema projekteeritud, valmistatud ja turustatud nii, et ohtlikke aineid kasutataks minimaalselt, tagades samal ajal toote ohutuse, et hõlbustada selle korduskasutamist ja ringlussevõttu ning säilitades ühtlasi kõrgetasemelise inimeste tervise ja keskkonna kaitse;

P.

arvestades, et ökodisaini direktiivis sedastatakse, et selle täiendavus kemikaale käsitleva REACH-määrusega peaks aitama suurendada nende mõju ja tootjatele esitatavate selgete ja ühtsete nõuete väljatöötamist; arvestades, et nõuded, mis on seotud ohtlike kemikaalide kasutamise ja nende ringlussevõtuga, on seni olnud piiratud;

Q.

arvestades, et uue energiamärgistuse määruse alusel töötatakse välja uut andmebaasi ning turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi (ICSMS) andmebaasi kasutatakse mõnes, kuid mitte kõigis liikmesriikides;

R.

arvestades, et liidu üldise keskkonnaalase tegevusprogrammi aastani 2020 üks esmaseid eesmärke on muuta liidu majandus ressursitõhusaks, keskkonnahoidlikuks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO2-heitega majanduseks; arvestades, et keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt tuleks liidu poliitikaraamistikuga tagada, et liidu turule lastavad esmatähtsad tooted on ökodisainitud eesmärgiga optimeerida ressursside ja materjali tõhusat kasutust;

S.

arvestades, et ELi ringmajanduse loomise tegevuskava sisaldab kohustust panna edaspidi ökodisaini direktiivist tulenevates tootedisaini nõuetes rõhku ringmajanduse aspektidele, analüüsides süstemaatiliselt selliseid küsimusi nagu parandatavus, kestvus, uuendatavus, ringlussevõetavus ning teatud materjalide või ainete kindlakstegemine;

T.

arvestades, et Pariisi kokkuleppes on püstitatud pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2o C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5o C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega; arvestades, et EL on võtnud kohustuse anda oma õiglane panus nende eesmärkide saavutamisse, vähendades heidet kõigis sektorites;

U.

arvestades, et ökodisaini meetmed peaksid hõlmama toodete kogu olelusringi, et parandada liidus ressursitõhusust, võttes arvesse asjaolu, et rohkem kui 80 % toote keskkonnamõjust määratakse kindlaks projekteerimise ajal, ning seepärast on sel väga oluline roll, et edendada toote ringmajanduse aspekte, vastupidavust, asjakohastatavust, parandatavust, korduskasutust ja ringlussevõttu;

V.

arvestades, et lisaks kestlikumale ja ressursitõhusamale tootmisele tuleks tugevdada jagamismajanduse ja teenustemajanduse põhimõtteid, ning tutvustades programme, mille eesmärk on ärgitada inimesi kasutama kõige ressursitõhusamaid tooteid ja teenuseid, peaksid liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu madala sissetulekuga majapidamistele, sh neile, keda ohustab energiaostuvõimetus;

W.

arvestades, et liit on püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni osaline ja et seetõttu peab ta võtma meetmeid nende ohtlike ainete järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks, piirates nende kasutamist ka toote projekteerimisel;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.