EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 17.4.2018

COM(2018) 211 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Neljateistkümnes eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta

I. SISSEJUHATUS

Käesolev on neljateistkümnes eduaruanne, mis käsitleb tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu loomisel tehtud edusamme ning milles võetakse kokku areng kahes peamises valdkonnas: võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ning nende tugisüsteemidega ning kaitse- ja vastupanuvõime suurendamine nende ohtude suhtes.

Prantsusmaal Trèbes’is ja Carcassonne’is 23. märtsil 2018. aastal toimunud julmad rünnakud tuletavad meelde, et terrorismioht on ELis jätkuvalt suur. Selle ohu vastu võitlemiseks julgeolekuliidu raames tehtavate pidevate jõupingutuste osana esitas komisjon koos käesoleva eduaruandega uue julgeolekupaketi meetmetega terroristide ja muude kurjategijate tegutsemisruumi kitsendamiseks, muutes nende jõhkrate kuritegude kavandamise ja elluviimise keerulisemaks. See sisaldab õigusaktide ettepanekuid, et parandada elektrooniliste tõendite piiriülest kogumist ja juurdepääsu finantsteabele uurimiste ja süüdistuste esitamise eesmärgil, eelkõige seoses raskete kuritegudega, samuti tugevdada rahapesu andmebüroode ja õiguskaitseasutuste vahelist koostööd. Pakett sisaldab ka rakendusmeetmeid, et hoida ära terroristide ja muude kurjategijate juurdepääs imporditud tulirelvadele ja lõhkeainete lähteainetele, mida on võimalik väärkasutada isevalmistatavate lõhkeainete tegemiseks, nagu on näidanud mitme hiljutise rünnaku kogemused. Õigusakti ettepanek parandada riiklike isikutunnistuste ja elamislubade turvalisust muudab terroristidele ja muudele kurjategijatele selliste dokumentide väärkasutamise või võltsimise ELi sisenemise või liidus liikumise eesmärgil keerulisemaks.

4. märtsil 2018 Salisburys toimunud rünnak on šokeeriv näide tõelisest ohust, mida keemilised ained endast kollektiivsele julgeolekule kujutavad. 22.–23. märtsi Euroopa Ülemkogul mõisteti see rünnak kõige karmimal viisil hukka. Toonitati, et vastusena peab EL tugevdama oma vastupanuvõimet keemilistele, bioloogilistele, radioloogilistele ja tuumaohtudele. Käesolevas eduaruandes esitatakse meetmed, mida sel eesmärgil võetakse ja millega rakendatakse 2017. aasta oktoobri tegevuskava, mille eesmärk on parandada valmisolekut nendeks ohtudeks. Käesolevas eduaruandes esitatakse ka julgeolekuliidu muude prioriteetsete dokumentide rakendamise kohta ajakohastatud teavet ja käsitletakse jõupingutusi interneti kaudu toimuva radikaliseerumise vastu võitlemiseks, teabe jagamise edendamiseks, avaliku ruumi kaitse toetamiseks ja küberohtude ärahoidmiseks.

II.    TERRORISTIDE JA KURJATEGIJATE TEGUTSEMISRUUMI KITSENDAMINE

1.Uued vahendid elektrooniliste tõendite kogumiseks kriminaalasjades

Elektroonilised tõendid on muutunud oluliseks enamiku kriminaaluurimiste puhul ja üha sagedamini peavad õigusasutused esitama teises jurisdiktsioonis taotluse, et saada teenuseosutajatelt vajalikke tõendeid. Selliste tõendite piiriülese saamise lihtsamaks ja kiiremaks tegemine on otsustava tähtsusega kuritegevuse, sealhulgas terrorismi ja küberkuritegevuse uurimisel ja selle eest vastutusele võtmisel. Selleks esitas komisjon koos käesoleva eduaruandega kaks õigusakti ettepanekut, et parandada seoses kriminaalasjadega elektrooniliste tõendite piiriülest kogumist: määruse ettepanek kriminaalasjades elektrooniliste tõendite esitamise ja säilitamise Euroopa määruste kohta 1 ja direktiivi ettepanek ühtlustatud eeskirjade kehtestamiseks seadusjärgsete esindajate määramise kohta tõendite kogumiseks kriminaalasjades 2 . Määruse ja direktiivi ettepanekutega antakse pädevatele õiguskaitseasutustele ja kohtutele uued vahendid elektrooniliste tõendite saamiseks kuritegevuse, sealhulgas terrorismi ja küberkuritegevuse uurimisel ja selle eest vastutusele võtmisel. Nende ettepanekutega vastab komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu üleskutsetele esitada ELi tasandil meetmete õigusraamistik piiriüleselt elektrooniliste tõendite saamiseks, koos jõuliste kaitsemeetmetega üksikisikute õiguste ja vabaduste kaitsmiseks. 3  

Kavandatud määruses sätestatakse andmete esitamise Euroopa määrus ja andmete säilitamise Euroopa määrus. Need määrused võimaldavad liikmesriigil otse sundida teises liikmesriigis asuvaid või esindatud teenuseosutajaid (elektroonilise side teenuste osutajad ja konkreetsed infoühiskonna teenuste pakkujad) säilitama või esitama olemasolevad elektroonilised andmed seoses määruse kohaldamisalasse kuuluva kuritegevuse uurimise ja selle eest vastutusele võtmisega viisil, mis on konkreetse juhtumi puhul proportsionaalne ja vajalik. Nende määruste täitmise tagamiseks kohustab kavandatud direktiiv teenuseosutajaid määrama endale vähemalt ühe seadusjärgse esindaja liidus. Arvestades, et internet ei hooli riigipiiridest, hõlmavad ettepanekud asjaomaseid teenuseosutajaid, kes pakuvad teenuseid ühes või mitmes liikmesriigis olenemata sellest, kus asub nende peakorter või taristu või kus teavet säilitatakse.

Kavandatud määruses sätestatakse tugevad tagatised, et tagada täielik kooskõla põhiõigustega, näiteks kohtute ex-ante kaasamine ja lisanõuded teatavat liiki andmete saamiseks. Pealegi, kuna neid määrusi saab välja anda üksnes kriminaalmenetluste raames ja juhul, kui see on ette nähtud võrreldavates riigisisestes olukordades, kohaldatakse kõiki kriminaalõiguse menetluslikke tagatisi. Lisaks sätestatakse määruses erieeskirjad asjaomaste isikute tõhusate õiguskaitsevahendite kohta. Määruses on sätestatud teenuseosutaja õigus taotleda määruse väljastanud liikmesriigis või, kui määrus edastatakse täitmiseks, siis asukohaliikmesriigis selle läbivaatamist määratletud põhjustel. See hõlmab juhtumeid, kus on ilmne, et määrust ei väljastanud ega valideerinud pädev asutus, kui see on ebatäielik, kui ilmselgelt rikutakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, kui see on ilmselgelt ebaõiglane. Lisaks sätestatakse määruses mehhanismid, et vältida või leevendada võimalikke vastuolusid kohustustega, mis võivad teenuseosutajatel lasuda kolmandate riikide õigusaktide kohaselt.

Õigusaktide ettepanekud põhinevad põhjalikel mõjuhindamistel ja nende jaoks on kogutud teavet kaheaastase konsultatsiooniprotsessi käigus, milles osalesid erialatöötajad, kodanikud, teenuseosutajad, valitsus- ja valitsusvälised organisatsioonid ja teadlased. 4 Komisjon on osalenud ka sellega seotud aruteludes Euroopa Nõukogus ja tähelepanelikult jälginud arenguid kolmandates riikides, sealhulgas õigusakti the Clarifying Lawful Overseas Use of Data (CLOUD) hiljutist vastuvõtmist USA Kongressi poolt. Koos käesoleva eduaruandega vastu võetud ettepanekutes sätestatakse alus kooskõlastatud ja sidusaks lähenemiseks nii ELi piires kui ka ELi poolt rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas diskrimineerimiskeeld ELi liikmesriikide ja nende kodanike vahel. Komisjon jätkab ka aktiivset osalemist Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni raames toimuvates aruteludes.

Komisjon kutsub kaasseadusandjaid üles viivitamata uurima kõnealuseid kavandatud õigusakte, mis on lisatud ühisavaldusele ELi 2018.–2019. aasta seadusandlike prioriteetide kohta, et jõuda kiiresti kokkuleppele.

Paralleelselt õigusaktide ettepanekutega jätkab komisjon tööd praktiliste meetmetega õigusalase koostöö parandamiseks, mille aluseks on vastastikune õigusabi ja Euroopa uurimismäärust käsitlev direktiiv 5 , samuti koostöö ametiasutuste ja teenuseosutajate vahel kehtiva õigusraamistiku alusel. Need meetmed hõlmavad ametiasutuste koolitusi, millega edendatakse ühtsete kontaktpunktide kasutamist riiklikul tasandil ja luuakse veebiplatvorm Euroopa uurimismääruse taotluste ja vastuste turvalist vahetamist Euroopa uurimismääruse elektroonilise versiooni vormidel Komisjon teeb asjaomaste ELi asutuste 6 ja sidusrühmadega tihedat koostööd, et tagada nende kiire rakendamine.

2.Finantsteabe kasutamise lihtsustamine raskete kuritegude ärahoidmiseks, avastamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks

Kurjategijad ja terroristid tegutsevad eri liikmesriikides ja saavad mõne tunni jooksul teha rahaülekandeid erinevate pankade vahel, et valmistada ette oma kuritegusid või kriminaaltulu liigutada ja teha rahapesu. Raskete kuritegude ja terrorismi uurimine võib sattuda ummikusse, kui ei kindlustata õigel ajal täpset ja ulatuslikku juurdepääsu olulisele finantsteabele 7 . Arvestades finantsteabe olulisust uurimiste seisukohalt, on otsustava tähtsusega suurendada raske kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemise eest vastustavate ametiasutuste vahelist koostööd ning parandada nende juurdepääsu finantsteabele ja võimaldada neil seda paremini kasutada, järgides täiel määral põhiõigusi ja kohaldatavaid menetluslikke tagatisi. Selleks võttis komisjon koos käesoleva eduaruandega vastu direktiivi ettepaneku, et lihtsustada finantsteabe ja muu teabe kasutamist raskete kuritegude ennetamisel, avastamisel, uurimisel või nende eest vastutusele võtmisel. 8

Põhjalikul mõjuhindamisel põhinev ettepanek annab määratud õiguskaitseasutustele ja kriminaaltulu jälitamise talitustele otsese juurdepääsu pangakontosid käsitlevale teabele, mida hoitakse pangakontode riiklikus keskregistris ja andmesüsteemides, nagu on ette nähtud rahapesuvastase direktiiviga 9 . Selline juurdepääs võimaldatakse juhtumipõhiselt raske kuritegevuse vastu võitlemiseks. See vähendab ka märkimisväärselt finantsasutuste halduskoormust, kes ei pea enam vastama õiguskaitseasutuste üldpäringutele.

See ettepanek tugevdab koostööd rahapesu andmebüroode ja õiguskaitseasutuste vahel, samuti eri liikmesriikides asuvate rahapesu andmebüroode vahel. Lisaks peavad liikmesriigid tagama, et nende Europoli riigisisene üksus vastab Europoli taotlustele, mis käsitlevad pangakontode riiklikus keskregistris sisalduvat teavet ning finantsteavet ja finantsanalüüse. Europoli tehtud taotlused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja esitatud juhtumipõhiselt Europoli vastutusvaldkonna piires ja tema ülesannete täitmise eesmärgil. Õiguskaitseasutuste parem juurdepääs finantsteabele ja rahapesu andmebüroode parem koostöö kiirendab uurimisi ja võimaldab ametiasutustel tulemuslikumalt võidelda piiriülese kuritegevusega. Nii on Europolil ka võimalik paremini toetada liikmesriike Europoli pädevusse kuuluva kuritegevusega võitlemisel. Selleks, et järgida põhiõigusi, kaitsta isikuandmeid ja privaatsust, on direktiivi ettepanekus sätestatud isikuandmete töötlemiseks ranged kaitsemeetmed.

Komisjon kutsub kaasseadusandjaid üles viivitamata uurima ettepanekut, mis on lisatud ühisavaldusele ELi 2018.–2019. aasta seadusandlike prioriteetide kohta eesmärgiga jõuda kiiresti kokkuleppele. Komisjon toonitab samuti veel kord neljanda rahapesuvastase direktiivi ning selles sätestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste vahendite täieliku rakendamise ja kohaldamise olulisust. See hõlmab ka vajadust varustada rahapesu andmebürood piisavate vahenditega oma ülesannete täitmiseks. Lisaks toob neljanda rahapesuvastase direktiivi muutmine, mille suhtes jõudsid kaasseadusandjad 2017. aasta detsembris poliitilisele kokkuleppele, kaasa vajaduse, et komisjon esitaks 2020. aasta juuniks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse võimalikku edaspidist pangakontode riiklike keskregistrite omavahelist ühendamist. Komisjon viib praegu sel eesmärgil läbi uuringut ja esitab selle tulemused 2019. aasta keskpaigaks.

3.Isevalmistatavate lõhkeainete valmistamiseks kasutatavate lõhkeainete lähteainete vastased rangemad eeskirjad

Terroristid ja kurjategijad on kasutanud isevalmistatavaid lõhkeaineid paljudes ELis korraldatud rünnakutes, sealhulgas Madridis (2004), Londonis (2005), Pariisis (2015), Brüsselis (2016), Manchesteris (2017) ja Parsons Greenis (2017) korraldatud rünnakutes. Sellest veel suurema arvu ebaõnnestunud ja luhtunud rünnakute puhul oli tegemist samuti katsega kasutada isevalmistatavaid lõhkeaineid. Need rünnakud näitavad vajadust piirata võimalikult rangelt selliste lõhkeainete lähteainete kättesaadavust ja kasutamist terroristlikel eesmärkidel, mida on võimalik väärkasutada isevalmistatavate lõhkeainete valmistamiseks. Selleks võttis komisjon koos käesoleva eduaruandega vastu ettepaneku 10 muuta ja tugevdada olemasolevaid piiranguid, mis on kehtestatud määrusega 98/2013 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta 11 . Sellega järgitakse komisjoni 2017. aasta oktoobri soovitusi, 12 milles esitatakse viivitamatud meetmed lõhkeainete lähteainete väärkasutamise ärahoidmiseks olemasolevate eeskirjade alusel. Ettepanek põhineb mitmel erinevate sidusrühmadega peetud konsultatsioonil ja põhjalikul mõjuhindamisel. 2013. aasta määruse alusel on teatavate lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemine, kasutuselevõtmine, omamine ja kasutamine piiratud ning kahtlastest tehingutest tuleb teatada. Kuigi need piirangud ja kontrollid on aidanud vähendada üldsusele kättesaadavate lõhkeainete lähteainete hulka ja suurenenud kahtlastest tehingutest teatamise arvu, on need osutunud ebapiisavaks, hoidmaks ära kõnealuste ainete sattumise terroristide ja kurjategijate kätte lõhkeainete valmistamise eesmärgil.

Komisjoni soovitus aitab kõrvaldada need julgeolekulüngad ning tugevdada ja täpsustada õigusraamistikku. Kavandatud määruse (mis asendab eelmise 2013. aasta määruse) eesmärk on mitme meetme abil ohtlike lõhkeainete lähteainete üldsusele kättesaadavust veelgi rangemalt piirata. Sellega lisatakse veel kaks ainet 13 piiratud lõhkeainete lähteainete nimekirja, piiratakse litsentsi taotlemise võimalust väiksema arvu ainetega ja tugevdatakse taotlejate kohustuslikke kontrolle karistusregistris. 2013. aasta määruse registreerimissüsteemi kasutamine lõpetatakse, sest see on vähem turvaline. Lisaks täpsustatakse ettepanekus, et ettevõtjate suhtes kohaldatavaid eeskirju kohaldatakse täielikult ka internetimüügi suhtes. Kavandatud määrusega parandatakse eeskirjade täitmise tagamist pädevate asutuste poolt ja teabe edastamist tarneahelas. Sel viisil muudetakse kavandatud määrusega isetehtud lõhkeainete valmistamine terroristide jaoks oluliselt raskemaks. Komisjon kutsub kaasseadusandjaid üles viivitamata uurima õigusakti ettepanekut eesmärgiga jõuda kiiresti kokkuleppele.

4.Isikutunnistuste ja elamislubade parandatud turvalisus, et ennetada dokumendipettust ja valede isikuandmete kasutamist

Nagu näitab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti statistika võltsitud dokumentide kohta, kasutatakse ELi piires pettuslikult reisidokumentidena kõige sagedamini nõrkade turvaelementidega riiklikke isikutunnistusi. Euroopa meetmete raames võitluses reisidokumentide võltsimisega, mis esitati 2016. aasta detsembri tegevuskavas, 14 võttis komisjon koos käesoleva eduaruandega vastu ettepaneku, mis käsitleb liidu kodanikele väljastatud isikutunnistuste ning liidu kodanikele ja nende perekonnaliikmetele väljastatud elamislubade turvalisuse suurendamist 15 . ELi vaba liikumise õiguse kohaselt võivad ELi kodanikud kasutada riiklikke isikutunnistusi reisidokumentidena nii ELi piires reisides kui ka ELi välispiire ületades ELi tagasipöördumisel. Teatavatel juhtudel võivad ELi kodanikud kasutada riiklikke isikutunnistusi kolmandatesse riikidesse sisenemiseks. Kolmandate riikide kodanikest perekonnaliikmete elamisload annavad koos passiga kasutamisel õiguse siseneda ELi viisata, kui ollakse ELi kodaniku saatja. ELi õigusaktides on juba sätestatud ELi liikmesriikides väljastatavate passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria (näokujutis ja sõrmejäljed) standardid 16 .

Isikutunnistuste ja elamislubade turvaelementide parandamine teeb kurjategijate jaoks keerulisemaks selliste dokumentide väärkasutamise või võltsimise ELis liikumise või ELi välispiiride ületamise eesmärgil. Turvalisemad isikutunnistused aitavad tugevdada ELi välispiirihaldust (sealhulgas seoses terroristide ja nende perekonnaliikmete naasmise probleemiga), samal ajal kui turvalisemad ja usaldusväärsemad dokumendid teevad ELi kodanike jaoks vaba liikumise õiguse kasutamise lihtsamaks.

Komisjoni ettepanekus, mis põhineb mõjuhindamisel ja avalikul konsultatsioonil, sätestatakse seepärast miinimumstandardid dokumentide turvalisuse kohta, sealhulgas eelkõige biomeetriline foto ja sõrmejäljed, mis salvestatakse isikutunnistuse kiibile. Ettepanekuga nähakse ette ka miinimumteave, mis tuleb esitada liikuvate ELi kodanike elamislubadel, samuti kolmandate riikide kodanikest perekonnaliikmete elamislubade täielik ühtlustamine.

Komisjon kutsub kaasseadusandjaid üles viivitamata uurima õigusakti ettepanekut eesmärgiga jõuda kiiresti kokkuleppele.

5.Tulirelvad impordi ja ekspordi kontrollimise parandamine, et ennetada ebaseaduslikku tulirelvadega kauplemist

Komisjon on võtnud mitmesuguseid meetmeid kurjategijatele ja terroristidele kättesaadavate tulirelvatarnete piiramiseks. Ebaseadusliku tulirelvadega kauplemise vastase tegevuse 17 ja 2017. aasta mais toimunud direktiivi (mis käsitleb kontrolli tulirelvade omandamise ja valduse üle) läbivaatamise täiendamiseks võttis komisjon koos käesoleva eduaruandega vastu soovituse, 18 milles kutsutakse üles võtma viivitamata meetmeid tulirelvade, nende osade ja oluliste osade ning laskemoona ekspordi, impordi ja transiidi turvalisuse parandamiseks. Soovituses kutsutakse ELi liikmesriike üles võtma meetmeid, et parandada tulirelvade ekspordi- ja impordikontrolli menetluste jälgitavust ja turvalisust ning ametiasutuste vahelist koostööd ebaseadusliku tulirelvadega kauplemise vastases võitluses. Soovitus on jätk komisjoni 2017. aasta detsembri aruandele tulirelvade eksporti ja importi käsitleva määruse nr 258/2012 19 rakendamise kohta. Aruandes jõuti järeldusele, et on vaja tugevdada tulirelvade ekspordi- ja impordilubade süsteemi, et määrata kindlaks seadusliku kaubavahetuse tingimused ja seega tõhusamalt võidelda ebaseadusliku tulirelvadega kauplemise vastu. Komisjon jälgib selle soovituse tulemusi, mida kasutatakse määruse nr 258/2012 rakendamise üldises järelevalves.

III. MUUDE JULGEOLEKUT KÄSITLEVATE PRIORITEETSETE DOKUMENTIDE RAKENDAMINE

1.Võitlemine terroristliku veebisisu vastu

Nagu on märgitud komisjoni 2018. aasta töökavas ja varasemates julgeolekuliidu eduaruannetes, edendab ja tõhustab komisjon koostööd veebiplatvormidega terroristliku ja muu ebaseadusliku veebisisu avastamiseks ja kõrvaldamiseks. 1. märtsil 2018 tegi komisjon veel ühe olulise sammu, võitlemaks terroristliku veebisisu pakilise ja tõsise probleemiga, võttes vastu soovituse internetipõhiste teenuste osutajate ja liikmesriikide võetavate meetmete kohta seoses ebaseadusliku veebisisuga, sealhulgas eeskätt terroristliku sisuga 20 .

Võttes aluseks 2017. aasta teatise ebaseadusliku veebisisuga võitlemiseks, 21 nõutakse soovituses internetipõhiste teenuste osutajatelt ebaseadusliku veebisisu kiiremat avastamist ja kõrvaldamist, internetipõhiste teenuste osutajate, usaldusväärsete teavitajate ja ELi õiguskaitseasutuste vahelise koostöö tugevdamist, et suurendada avaliku sektori asutustele suunatud aruandluse läbipaistvust ja tagada kaitsemeetmed kodanike põhiõiguste kaitsmiseks. Soovituses esitatakse internetipõhiste teenuste osutajatele tegevusjuhised, et kõrvaldada terroristlik sisu kiiremini ja teha paremini koostööd õiguskaitseasutustega. Võttes arvesse, et terroristlik veebisisu on tavapäraselt kõige kahjulikum oma esimesel kättesaadavaks saamise tunnil, ja arvestades pädevate ametiasutuste ja Europoli eriteadmisi ja ülesandeid, rõhutatakse soovituses, et internetipõhiste teenuste osutajad peaksid esildistes kindlakstehtud sisu hindama ja vajaduse korral selle eemaldama või sellele juurdepääsu tõkestama üldjuhul esimese tunni jooksul. Selles soovitatakse ka platvormidel olla proaktiivne ja kasutada automaatseid vahendeid terroristliku sisu avastamiseks ja kindlakstegemiseks ning kutsutakse neid üles kasutama kättesaadavaid tehnoloogilisi vahendeid, tagamaks, et sellist sisu ei laaditaks uuesti üles teistel platvormidel.

Praegu on teoksil aruandlus, et võimaldada soovituse rakendamise tulemuste jälgimist. Teave, mis eeldatavasti saadakse internetipõhiste teenuste osutajatelt 2018. aasta mai alguseks, aitab komisjonil otsustada, kas praegune lähenemine on piisav või on vaja lisameetmeid, et tagada ebaseadusliku veebsisu kiire ja proaktiivne avastamine ja kõrvaldamine, sealhulgas võimalikud seadusandlikud meetmed, millega täiendada olemasolevat õigusraamistikku.

2.Infosüsteemide koostalitlusvõime ja parema teabevahetuse poole

Tehes tööd julgeoleku, piirivalve ja rände haldamisega seotud tugevamate ja arukamate infosüsteemide loomise nimel, käsitleb EL kiiremas korras ja peamise prioriteedina puudujääke ELi teabehalduses ja -jagamises. Kõik sellega seotud õigusaktide ettepanekud on lisatud ühisavaldusele ELi 2018.–2019. aasta seadusandlike prioriteetide kohta. Kaasseadusandjate vahelised arutelud koostalitlusvõimet käsitlevate õigusaktide ettepanekute üle jätkuvad. Pärast justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungit 8. märtsil 2018, kus liikmesriigid väljendasid komisjoni kavandatud koostalitlusvõime komponentidele laialdast toetust, on nõukogu eesmärk saavutada üldine lähenemisviis 2018. aasta juuniks. Tehnilistes aruteludes tehakse Euroopa Parlamendis samuti kiireid edusamme eesmärgiga alustada kaasseadusandjatega 2018. aasta juuliks kolmepoolseid arutelusid ja jõuda enne aasta lõppu kokkuleppele. Seepärast ja nagu teatatud 2017. aasta detsembris, 22 on vaja esitada koostalitlusvõimet käsitlevate ettepanekute olulised muudatused seoses nende õigusaktidega, 23 mille üle kaasseadusandjad praegu läbirääkimisi peavad. Arvestades ühist eesmärki saavutada koostalitlusvõimet käsitlevate ettepanekute osas kokkulepe enne 2018. aasta lõppu, nagu märgitud ühisavalduses ELi 2018.–2019. aasta seadusandlike prioriteetide kohta, nõuab see omakorda kiiresti kokkuleppe saavutamist nende dokumentide osas, mille üle veel läbirääkimisi peetakse. Igal juhul esitab komisjon 2018. aasta juuni keskpaigaks koostalitlusvõimet käsitlevate ettepanekute kõik vajalikud muudatused, et kolmepoolsed arutelud saaksid alata 2018. aasta juuliks.

Institutsioonidevahelised läbirääkimised ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) loomise üle on lõppfaasis ja õigusakti vastuvõtmine peaks toimuma lähinädalatel.

Intensiivset tööd tehakse kolmepoolsete läbirääkimiste edendamiseks kaasseadusandjate vahel seoses kolme õigusakti ettepanekuga Schengeni infosüsteemi (SIS) tugevdamiseks eesmärgiga saavutada poliitiline kokkulepe. Komisjon kutsub kaasseadusandjaid üles saavutama ettepanekuid käsitlev kokkulepe 2018. aasta mai lõpuks. Paralleelselt selle seadusandliku tööga käivitati 5. märtsil 2018 sõrmejälgede automaatse otsimise võimalus (AFIS), et tugevdada Schengeni infosüsteemi selle praegusel kujul. See tehniline täiustus annab piirivalve ja õiguskaitseametnike tööle otsese ja olulise lisaväärtuse, sest see võimaldab neil teha süsteemis sõrmejälgede abil otsinguid, et teha kindlaks isikud, kes sisenevad Schengeni alale või liiguvad seal. See on oluline vahe-eesmärk seoses julgeolekuga Schengeni alal, sest kurjategijaid, kes kasutavad mitut identiteeti või identiteedipettust, on siis kergem tuvastada. Alates sellest kuupäevast võrreldakse kõiki uusi sõrmejäljeandmeid kõigi olemasolevate SISi andmetega, et avastada mitme identiteedi kasutamist. Lisaks teeb nüüd üksteist projekti 24 esimeses etapis osalevat Schengeni riiki otsinguid sõrmejälgede alusel. Komisjoni ettepanekul põhineva uue SISi reguleeriv õigusraamistiku aluseks on sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemi funktsioon, sest sellega on ette nähtud kohustuslik sõrmejälgede kontrollimine, kui isikut ei ole muul viisil võimalik kindalaks teha. Komisjon kutsub kõiki ülejäänud liikmesriike üles astuma vajalikke samme, et kasutada seda uut funktsiooni piiriületustel ja riigisiseste politseikontrollide käigus. Teise meetmena Schengeni infosüsteemi kasutamise tugevdamiseks võttis komisjon koos käesoleva eduaruandega vastu olemasoleva soovituste ja heade tavade kataloogi uue versiooni, mille aluseks on Schengeni 2016. ja 2017. aasta hindamised.

Kolmepoolsed läbirääkimised jätkuvad kaasseadusandjate vahel ka ettepanekute üle lihtsustada kolmandate riikide kodanike karistusregistri andmete vahetamist ELis Euroopa karistusregistrite infosüsteemi kaudu ja tugevdada Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ametit (eu-LISA).

Olemasolevate infosüsteemide ja nende koostalitlusvõime tugevdamiseks esitab komisjon 2018. aasta hiliskevadel tehniliste uuringute ja mõjuhindamise põhjal ettepaneku viisainfosüsteemi (VIS) läbivaatamiseks, et aidata kaasa julgeoleku edendamisele välispiiridel ja Schengeni alal. VISi õigusraamistiku eelseisev läbivaatamine hõlmab konkreetseid koostalitlusvõime meetmeid viisataotluste menetlemise tõhususe suurendamiseks ja selle raames plaanitakse käsitleda ka muid VISi 2016. aasta hindamise 25 käigus kindlaks tehtud probleeme.

Broneeringuinfo direktiivi 26 täielik rakendamine on paraalleelselt tehtavate jõupingutuste oluline osa, et täiel määral kasutada olemasolevaid infosüsteeme, arvestades selle õigusakti otsustavat rolli ELi ühisel reageerimisel terrorismiohule ja rasketele piiriülestele kuritegudele. On ülimalt oluline, et direktiivi täieliku toime võimaldamiseks rakendaksid kõik liikmesriigid direktiivi täielikult tähtajaks, mis on 25. mai 2018. 8. märtsil 2018 toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil rõhutasid liikmesriigid, kes ei olnud veel direktiivi üle võtnud,. et annavad endast parima, et pidada kinni kõnealusest tähtpäevast. 17. aprilli 2018. aasta seisuga on rakendamisprotsess viies liikmesriigis 27 ikka veel suhteliselt varases järgus. Komisjon kutsub veel kord neid liikmesriike üles kiiresti ülevõtmisprotsessiga edasi minema ja võtma kõik võimalikud meetmed, tagamaks, et nende broneeringuinfo üksus ja PNR andmete tehniline lahendus saaksid järelejäänud viie nädala jooksul töökorda, et pidada kinni tähtajast 25. mai 2018.

Komisjon jätkab kõigi liikmesriikide julgustamist ja toetamist nende jõupingutustes direktiivi rakendamises, sealhulgas sihipäraste kontaktidega poliitilisel ja tehnilisel tasandil kõnealuse viie liikmesriigiga. Broneeringuinfo direktiivi rakendamist käsitlev kaheksas kohtumine toimus 12. aprillil 2018, kus liikmesriikidel ja komisjonil oli taas kord võimalus käsitleda ülejäänud rakendamisprobleeme, samuti alustada broneeringuinfo direktiivi kohaldamisega seotud küsimuste käsitlemist.

3.Kaitse keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumarünnakute vastu ning avaliku ruumi kaitse

Salisbury keemiarünnak tuletas ehmataval viisil meelde, millist ohtu võivad julgeolekule kujutada keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumaained (KBRT-ained). Nagu nõuti Euroopa Ülemkogu 22.–23. märtsi 2018. aasta kohtumisel, peab EL tugevdama oma vastupanuvõimet KBRT riskidele kooskõlas 2017. aasta oktoobris esitatud tegevuskavaga 28 . Tegevuskavas esitati hulk meetmeid, et vähendada KBRT-materjalide kättesaadavust, käsitleda lünki selliste materjalide avastamises ning tagada parem valmisolek KBRT-juhtumiteks ja neile parem reageerimine. Meetmete eesmärk on ka parandada koostööd, et võidelda nende ohtudega ELis ja koos peamiste rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas NATOga. See hõlmab teabevahetust, ühist suutlikkuse suurendamist, koolitust ja õppusi, sealhulgas koostöös NATO akrediteeritud ühise KBRT tippkeskusega Tšehhi Vabariigis. Loomisel on ELi KBRT julgeolekuvõrgustik KBRT valdkonnas tegutsevate asutuste ühendamiseks nii strateegilisel kui ka tegevuslikul tasandil. See ühendab omavahel liikmesriigid, ELi institutsioonid, asjaomased ametid ja vajaduse korral peamised rahvusvahelised partnerid ja erasektori. Viis liikmesriiki peavad veel määrama KBRT-julgeoleku koordinaatorid ning peaksid seda tegema viivitamata. Nagu on nõudnud Euroopa Ülemkogu, annavad komisjon ja kõrge esindaja aru KBRT edusammudest tegevuskava rakendamisel ja hübriidohtude käsitlemise suutlikkuse tugevdamisel, pidades silmas Euroopa Ülemkogu kohtumist 2018. aasta juunis.

Avaliku ruumi kaitse toetamise tegevuskava 29 rakendamise osana, nimelt terrorirünnakute vastu kaitsmise eesmärgil korraldasid komisjon ja Euroopa Regioonide Komitee 8. märtsil 2018 ühiselt ELi linnapeade konverentsi „Linnade kaitsmine terrorismivastases võitluses: hiljutiste rünnakute käigus saadud õppetunnid“ , millel oli peaaegu 200 osavõtjat, sealhulgas linnadest, kus olid hiljuti toimunud terrorirünnakud. Konverentsil keskenduti hiljutiste rünnakute käigus saadud õppetundidele, jagati kogemusi ja häid tavasid. See võimaldas teha kindlaks lahendused avaliku ruumi paremaks füüsiliseks kaitsmiseks, säilitades samas linnade ja avalike ruumide avatuse ja atraktiivsuse, sealhulgas sisseprojekteeritud turbe põhimõtte rakendamisega. Nende lahenduste rakendamist saab toetada ELi vahenditest sisejulgeolekufondi raames. Komisjon hindab praegu 35 projekti, mis on laekunud vastava projektikonkursi raames. 2018. aasta jooksul kuulutatakse välja projektikonkurss linnadega seotud uuenduslike meetmete raames, mille üldeelarve on 100 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist ja mille üks prioriteetidest on samuti julgeolek. Samuti aitavad julgeolekualased teadusuuringud kaasa jõupingutustele tugevdada avaliku ruumi kaitset. 2019. aastal alustatakse spetsiaalse uurimisteemaga, mis käsitleb arukate ja turvaliste linnade, sealhulgas avaliku ruumi julgeolekut ja mille eelarve on 16 miljonit eurot. 

4.Küberturvalisus

Küberkuritegevuse vastu võitlemine ja küberturvalisuse parandamine on jätkuvalt ELi tegevuse prioriteet. Sünergia loomiseks, olemasoleva pädevuse laiendamiseks ning teadusuuringuteks ja selliste turustatavate lahenduste pakkumiseks, millega on võimalik parandada digitaalse infosisu ühtse turu küberturvalisust, käivitas komisjon 1. veebruaril 2018 taotlusvooru 50 miljoni eurose eelarvega katseprojektiks, et toetada küberturvalisuse pädevuskeskuste võrgustiku loomist kogu ELis. Võrgustikku koondatakse küberturvalisuse alased uurimiskogemused kogu Euroopa Liidust (nt ülikoolide laborid / avalik-õiguslikud või eraõiguslikud kasumit mittetaotlevad teadusuuringute keskused). Kõnealune katseprojekt tehti teatavaks Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia ühisteatises 30 , mis võeti vastu septembris 2017, ja selle rahalised vahendid eraldatakse raamprogrammi „Horisont 2020“ raames 2018.–2020. aasta parandatud tööprogrammi alusel. Taotlusvoorule vastamise tähtaeg on 29. mai 2018 31 .

Hiljutine kübervahendite kasutamine inimeste käitumise manipuleerimiseks, ühiskondlike lõhede süvendamiseks ning demokraatlike süsteemide ja institutsioonide õõnestamiseks on ainult rõhutanud vajadust säilitada vahendid, mis tagavad vastutuse internetis. See oli veel üks 2017. aasta ühisteatises rõhutatud aspekt, nimelt teabe kättesaadavuse ja täpsuse parandamine domeeninime registreerimise andmebaasis WHOIS, mis on oluline vahend küberkuritegude uurimise ja küberturvalisuse puhul. Kuna ICANNi raames on käimas töö selle andmebaasi kooskõlla viimiseks andmekaitse eeskirjadega, eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärusega, saatis komisjon ICANNile kirja, 32 mis käsitleb kaht eesmärki seoses tema direktoraatidele kiire juurdepääsu tagamisega, mis on üldsuse huvides ja samal ajal täielikult kooskõlas ELi andmekaitse-eeskirjadega. ICANNi valitsuste nõuandekomitee, kus on esindatud liikmesriikide parlamendid ja komisjon, väljendas oma muret ja kutsus ICANNi üles tagama põhjendatud eesmärgiga kasutajatele pidev juurdepääs WHOIS-süsteemile, sealhulgas mitteavalikele andmetele.

Jaanuaris 2018 moodustas komisjon sõltumatu kõrgetasemelise eksperdirühma, kes annaks nõu poliitikavalikute osas võltsuudiste ja väärinfo internetis levitamise vastases võitluses ning aitaks sellega seoses töötada välja tervikliku ELi strateegia. 12. märtsil 2018 andis eksperdirühm välja oma aruande „A Multi-dimensional approach to disinformation“ (mitmemõõtmeline lähenemine väärinfole), mida saab kasutada komisjoni sel kevadel vastuvõtmiseks kavandatud selleteemalise teatise koostamisel.

Välisasjade nõukogu võttis 16. aprillil 2018 vastu järeldused pahatahtliku kübertegevuse kohta. Need järeldused käsitlevad pahatahtlikule kübertegevusele ELi ühise diplomaatilise reageerimise („küberdiplomaatia meetmete kogum“) 33 praktilist rakendamist vastusena konkreetsele pahatahtlikule kübertegevusele, nagu Wannacry ja NotPetya küberrünnakud. Välisasjade nõukogu järeldustes rõhutatakse avatud, vaba, rahumeelse ja turvalise küberruumi olulisust ja rõhutatakse, et kehtiva rahvusvahelise õiguse kohaldamine ning riikide vastutustundlikku käitumist käsitlevate vabatahtlike mittesiduvate normide järgimine on rahu ja stabiilsuse säilitamise seisukohast väga tähtis.

5.Välismõõde

Suurendada teabe kogumist ja jagamist, et võidelda rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamise, inimkaubanduse, tulirelvade salakaubanduse ja Liibüast pärit eksportnaftaga ebaseadusliku kaubitsemise vastu kiitis 8.–9. märtsil 2018 toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu heaks Europoli ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti osalemise üldpõhimõtte katseprojektis kuritegevusalase teabe üksuse loomiseks. Üksus asutatakse ELi merevägede ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitilise operatsiooni Sophia (EUNAVFOR MED) raames. Kuritegevusalane teabe üksus lihtsustab operatsioon Sophia ning asjakohaste justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste vahel õigeaegset ja kahesuunalist teabevahetust analüütilise ja operatiivkasutuse eesmärgil. See on esimene seda laadi algatus justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missiooni või operatsiooni vahel. Praktilist korda arutatakse praegu nõukogus eesmärgiga alustada katseprojektiga niipea kui võimalik. Pärast selle käivitamist hinnatakse projekti järjepidevalt, mis hõlmab liikmesriikidele esitatavat täisaruannet kuue kuu möödumisel, et hinnata kuritegevusalase teabe üksuse lisaväärtust ja tulemusi, samuti õiguslikke ja tegevuslikke aspekte enne mis tahes otsuste tegemist selle jätkamise või kasutuselevõtmise kohta teiste ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide või operatsioonide raames.

Lääne-Balkani riikide julgeolekul on otsene mõju ELi ja selle liikmesriikide julgeolekule. 6. veebruaril 2018 võttis komisjon vastu teatise „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ 34 . Sellele lisatud Lääne-Balkani riikides muutuste läbiviimist toetavas tegevuskavas on esitatud kuus temaatilist juhtalgatust, sealhulgas julgeoleku ja rände kohta, mis tuleb lõpule viia 2020. aastaks. On alanud töö hulga meetmete rakendamiseks, et suurendada koostööd Lääne-Balkani riikidega terrorismi vastu võitlemiseks, vägivaldse ekstremismi ennetamiseks ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks, eelkõige Europoli kontaktametnike lähetamisega sellesse piirkonda 35 ja ekspertide vastavateemaliste koosolekutega Lääne-Balkani riikide osalusel, näiteks Euroopa tulirelvade ekspertide Sofias 12.–13. aprillil 2018 peetud koosolek ja 18. aprillil 2018 Brüsselis toimunud narkootikumide teemaline ELi dialoog. Eelseisev tippkohtumine, mis toimub 17. mail 2018 Sofias, annab ka võimaluse teha kokkuvõte senistest edusammudest sellega seoses.

IV. KOKKUVÕTE

Kuus kuud pärast praktiliste meetmete vastuvõtmist oktoobris 2017, et paremini kaitsta ELi kodanikke terrorismiohu eest, esitab komisjon koos käesoleva eduaruandega edasised meetmed terroristide ja muude kurjategijate tegutsemisruumi kitsendamiseks ning kuritegude ja terrorirünnakute uurimise ja nende eest vastutusele võtmise lihtsustamiseks. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles kiiresti need seadusandlikud meetmed välja töötama, et kodanike julgeolekut veelgi parandada.

Hoidva ja kaitsva Euroopa loomine jääb liidu poliitiliseks prioriteediks ning komisjon jätkab tööd tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu saavutamiseks, pidades silmas ka 2018. aasta septembris Viinis toimuvat riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlikku julgeoleku-teemalist kohtumist, mis kuulutati välja juhtide tegevuskavas. Järgmise julgeolekuliidu eduaruande esitab komisjon 2018. aasta juunis.

(1)

     COM(2018) 225 final (17.4.2018).

(2)

     COM(2018) 226 final (17.4.2018).

(3)

     Nõukogu järeldused küberruumi käsitleva kriminaalõigussüsteemi parandamise kohta (ST 9579/16) ja Euroopa Parlamendi 3. oktoobri 2017. aasta resolutsioon küberkuritegevuse vastase võitluse kohta (2017/2068(INI)).

(4)

     Konsultatsioonide aruanne on kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/info/consultations/public-consultation-improving-cross-border-access-electronic-evidence-criminal-matters_en; rohkem teabeallikaid leidub aadressil: https://ec.europa.eu/home-affairs/what-we-do/policies/organized-crime-and-human-trafficking/e-evidence_en .

(5)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades, ELT L 130,1.5.2014, lk 1–36.

(6)

     Europol, Eurojust ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL).

(7)

     Europoli aruandes „From suspicion to action: converting financial intelligence into greater operational impact“ (Kahtlusest tegudeni – finantsandmete kasutamine tegevusmõju suurendamiseks), mis avaldati 2017. aastal, rõhutati neid probleeme ja vajadust anda õiguskaitseasutustele parem juurdepääs finantsteabele.

(8)

     COM(2018) 213 final (17.4.2018).

(9)

     Liidu kaasseadusandjad leppisid selles kokku 2017. aasta detsembris. See oli üks muudatustest, mis tehti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivis (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(10)

     COM(2018) 209 final (17.4.2018).

(11)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) 98/2013 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, ELT L 39,9.2.2013, lk 1–11.

(12)

     Komisjoni 18. oktoobri 2017. aasta soovitus, mis käsitleb lõhkeainete lähteainete väärkasutamise takistamiseks viivitamata võetavaid meetmeid (C (2017) 6950 final).

(13)

     Väävelhape ja ammooniumnitraat.

(14)

     COM(2016) 790 final (8.12.2016).

(15)

     COM(2018) 212 final (17.4.2018).

(16)

     Määrus (EÜ) nr 2252/2004 (ELT L 385, 29.12.2004, lk1).

(17)

     Vt tulirelvade ja lõhkeainetega ebaseadusliku kauplemise ning nende kasutamise vastane ELi tegevuskava (COM(2015) 624 final, 2.12.2015). Takistada kuritegelikke organisatsioone, kes on seotud ebaseadusliku tulirelvadega kauplemise ning nende ebaseadusliku levitamise ja kasutamisega, on prioriteet ka organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitlevas ELi poliitikatsüklis aastatel 2018–2021.

(18)

     C(2018) 2197.

(19)

     Määrus nr 258/2012, millega kehtestatakse tulirelvade, nende osade ja laskemoona ekspordilubade andmise menetlus ning importi ja transiiti käsitlevad meetmed.

(20)

     Komisjoni 1. märtsi 2018. aasta soovitus ebaseadusliku veebisisuga võitlemiseks võetavate meetmete kohta (C(2018) 1177 final).

(21)

     Teatis „Võitlus ebaseadusliku veebisisuga. Veebiplatvormidele suurema vastutuse andmine“ COM 2017 (555) final (28.9.2017).

(22)

     Vt kaheteistkümnes eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta (COM(2017) 779 final (12.12.2017)).

(23)

     Määruste ettepanekud ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi, kolmandate riikide kodanike Euroopa karistusregistrite infosüsteemi, Eurodaci, Schengeni infosüsteemi ja eu-LISA kohta.

(24)

     Austria, Saksamaa, Läti, Liechtenstein, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Sloveenia, Šveits.

(25)

     Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ühise viisapoliitika kohandamine uute väljakutsetega toimetulekuks (COM (2018) 251 final (14.3.2018)).

(26)

     Direktiiv 2016/681 (27.4.2016).

(27)

     Horvaatia, Küpros, Tšehhi Vabariik, Kreeka ja Itaalia.

(28)

     COM(2017) 610 final (18.10.2017).

(29)

     Avaliku ruumi kaitse toetamise tegevuskava (COM(2017) 612 final (18.10.2017)).

(30)

     JOIN(2017) 450 final (13.9.2017).

(31)

     Taotlusvooru käsitlev lisateave on saadaval aadressil:    
http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/opportunities/h2020/topics/su-ict-03-2018.html .

(32)

      https://www.icann.org/resources/correspondence/1212685-2018-01-29-en

(33)

     Nõukogu järeldused pahatahtlikule kübertegevusele ELi ühise diplomaatilise reageerimise raamistiku kohta („küberdiplomaatia meetmete kogum“).

(34)

     Komisjoni teatis: „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ (COM(2018) 65 final).

(35)

     2018. aasta suveks lähetatakse kolm Europoli kontaktametnikku Albaaniasse, Bosniasse ja Hertsegoviinasse ning Serbiasse.