Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52018AR3951

    Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Digitaalse Euroopa programm (2021–2027)“

    COR 2018/03951

    ELT C 86, 7.3.2019, p. 272–281 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    7.3.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 86/272

    Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Digitaalse Euroopa programm (2021–2027)“

    (2019/C 86/14)

    Raportöör:

    Markku MARKKULA (FI/EPP), Espoo linnavolikogu liige

    Viitedokumendid:

    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm

    COM(2018) 434 final

    Komisjoni talituste töödokument „Mõjuhinnangu kommenteeritud kokkuvõte. Lisatud dokumendile „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse digitaalse Euroopa programm““

    SWD(2018) 306 final

    Komisjoni talituste töödokument „Mõjuhinnang. Lisatud dokumendile „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm““

    SWD(2018) 305 final

    I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

    Muudatusettepanek 1

    Artikkel 2 – punkt e

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    „e)

    digitaalse innovatsiooni keskus“ – juriidiline isik, kes nimetatakse või valitakse avatud ja konkurentsipõhise menetlusega täitma programmist tulenevaid ülesandeid, eeskätt pakkuma juurdepääsu tehnilistele teadmistele ja eksperimenteerimisvahenditele, nagu seadmed ja tarkvaralised töövahendid; et toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale;

    „e)

    digitaalse innovatsiooni keskus“ – juriidiline isik või juriidiliste isikute rühm , kes nimetatakse või valitakse avatud ja konkurentsipõhise menetlusega täitma programmist tulenevaid ülesandeid, eeskätt pakkuma juurdepääsu tehnilistele teadmistele ja eksperimenteerimisvahenditele, nagu seadmed ja tarkvaralised töövahendid; et toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale;

    Motivatsioon

    Digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku loomisel on oluline, et kõik piirkonnad oleks piisaval määral kaetud, eesmärk on digitaalse innovatsiooni keskuse olemasolu igas piirkonnas. Juriidiliste isikute rühma poolt juhitud digitaalse innovatsiooni keskuste võimaldamine tugevdaks võrgustiku vundamenti, kaasates mitmeid sidusrühmi, nagu näiteks ülikoolid, uurimiskeskused, innovatsioonikeskused jne.

    Hindamismenetlus peaks tagama, et võrgustik jääb regionaalselt ja temaatiliselt hästi tasakaalustatuks ja suudab samal ajal pakkuda kõrge kvaliteediga teenuseid. Kandidaatide valikumenetluses tuleks arvestada kogu võrgustiku seisukohtadega, nii et luuakse tõhus sünergia erinevate digitaalse innovatsiooni keskuste vahel. See on veel üks hea põhjus, miks anda digitaalse innovatsiooni keskuste haldamise võimalus ka juriidiliste isikute rühmadele.

    Ühe juriidilise isiku nõue kehtestab ülemäärased piirangud, mistõttu tuleb praktiliste korralduslike küsimuste lahendamiseks võimaldada suuremat paindlikkust. Struktuuride lihtsustamise huvides võiks koordineerimise määrata ühele rühma kuuluvale juriidilisele isikule või juriidiliste isikute võrgustikule.

    Muudatusettepanek 2

    Artikli 3 lõige 1

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Programmi üldeesmärk on järgmine: toetada Euroopa majanduse ja ühiskonna üleminekut digitehnoloogiale ning viia sellest saadav kasu Euroopa kodanike ja ettevõtjateni. Programmiga:

    Programmi üldeesmärk on järgmine: toetada Euroopa majanduse ja ühiskonna üleminekut digitehnoloogiale kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil ning viia sellest saadav kasu Euroopa kodanike ja ettevõtjateni. Programmiga:

    a)

    kindlustatakse Euroopa suutlikkust peamistes digitehnoloogia valdkondades läbi mastaapse juurutamise,

    a)

    kindlustatakse Euroopa suutlikkust peamistes digitehnoloogia valdkondades läbi mastaapse juurutamise,

    b)

    laiendatakse digitehnoloogia levikut ja kasutuselevõttu avalikku huvi pakkuvates valdkondades ja erasektoris.

    b)

    laiendatakse digitehnoloogia levikut ja kasutuselevõttu avalikku huvi pakkuvates valdkondades ja erasektoris,

     

    c)

    kiirendatakse digitaalset üleminekut kohaliku koostöö ja Euroopa partnerluse tihendamise kaudu.

    Motivatsioon

    Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele peab digitaalse Euroopa programm arvestama mitmetasandilise valitsemisega. Digitaalse Euroopa programmi tulemusi on võimalik saavutada, rakendades seda tõhusalt linnade ja piirkondade tasandil, tehes tihedat koostööd ülikoolide, teiste haridusasutuste ja uurimisasutuste ning ka kohalike ettevõtetega. Mitmetasandiline valitsemine on oluline Euroopa innovatsioonilõhe kaotamiseks. Näiteks saab digitaalse Euroopa programmi abil laiendada ELi ülesed kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteeme nii, et need hõlmaksid kõiki teaduse ja tööstuse väärtusahela lülisid.

    Muudatusettepanek 3

    Artikli 5 uued punktid d ja e

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Tehisintellekt

    Tehisintellekt

    Liidu rahalisel sekkumisel erieesmärgi 2 „Tehisintellekt“ raames on järgmised tegevuseesmärgid:

    Liidu rahalisel sekkumisel erieesmärgi 2 „Tehisintellekt“ raames on järgmised tegevuseesmärgid:

    d)

    parandada andmete kvaliteeti ja kogust, et toetada ja kiirendada digitaalset üleminekut, luues digitaalsetel platvormidel põhineva majanduse;

    e)

    laiendada tehnoloogiate kasutamist, arendada innovaatilisi ärimudeleid, suurendada kasutajate teadlikkust ja lühendada innovatsiooni ja turule toomise vahele jäävat aega;

    Motivatsioon

    Üleminek platvormidel põhinevale majandusele on digiteerimise tulemus. Peame looma soodsad tingimused selle ja teiste suurte ühiskondlike väljakutsetega toime tulemiseks. Arvestama peab linnade, kodanike ja ärimaailma muutuva rolliga.

    Selle arengu jaoks on määrava tähtsusega andmete asjakohane kvaliteet ja kogus. Esiteks peame tagama andmete kvaliteedi mõõtmiseks õiged parameetrid. Teiseks saab välja arendada andmete kvaliteeti hindavad algoritmid, tuvastada analüüsist väljajäetavad andmed ja parandada andmeid eesmärgiga saada algoritmide abil tõhusamaid tulemusi. Kolmandaks saab parandada andmete kvaliteeti meetmetega, mis muudavad andmevooge täielikumaks, võrreldavamaks ja ajakohasemaks, nii et neid saaks kasutada tehisintellektil põhinevates digitaalsetes teenustes nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil.

    Neid meetmeid ei ole digitaalse Euroopa programmis konkreetselt nimetatud, kuid viide andmete terviklikkusele ja andmete konfidentsiaalsusele on tekstis olemas ja samuti on olemas viited tarkvara ja algoritmiteekide üldisele rollile.

    Andmekvaliteeti ja andmete terviklikkust peab täiendama meetmetega, mis aitavad tagada isiku õiguse oma teabele ning ka kvaliteedi seoses suutlikkusega tagada teabe ja isikuandmete kaitsel asjakohane turvalisus.

    Muudatusettepanek 4

    Artikkel 7

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Liidu rahalise sekkumisega erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames toetatakse kõrgema taseme digioskuste arengut käesoleva programmiga toetatavates valdkondades ning aidatakse seega suurendada Euroopa talendipagasit, toetatakse ametioskuste parandamist, eriti kõrgjõudlusega andmetöötluse, suurandmete analüüsi, küberturvalisuse, hajusraamatu tehnoloogia, robootika ja tehisintellekti vallas. Rahalisel sekkumisel on järgmised tegevuseesmärgid:

    Liidu rahalisel sekkumisel erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames toetatakse kõrgema taseme digioskuste arengut käesoleva programmiga toetatavates valdkondades , tagades soolise võrdõiguslikkuse, ning aidatakse seega suurendada Euroopa talendipagasit, toetatakse ametioskuste parandamist, eriti kõrgjõudlusega andmetöötluse, suurandmete analüüsi, küberturvalisuse, hajusraamatu tehnoloogia, robootika ja tehisintellekti vallas Rahalisel sekkumisel on järgmised tegevuseesmärgid:

    a)

    toetada pikaajaliste koolituste ja kursuste väljatöötamist ja pakkumist tudengitele, IT-spetsialistidele ja laiemale töötajaskonnale;

    a)

    toetada pikaajaliste koolituste ja kursuste väljatöötamist ja pakkumist tudengitele, IT-spetsialistidele ja laiemale töötajaskonnale;

    b)

    toetada lühiajaliste koolituste ja kursuste väljatöötamist ja pakkumist ettevõtjatele, väikeettevõtete juhtidele ja laiemale töötajaskonnale;

    b)

    toetada lühiajaliste koolituste ja kursuste väljatöötamist ja pakkumist ettevõtjatele, väikeettevõtete juhtidele ja laiemale töötajaskonnale;

    c)

    toetada õpilaste, noorte ettevõtjate ja kõrgkooli lõpetanute töökohapõhist õpet ja praktikat.

    c)

    toetada õpilaste, noorte ettevõtjate ja kõrgkooli lõpetanute töökohapõhist õpet ja praktikat.

    Motivatsioon

    Oluline on tagada, et tulevases digitaalsete oskuste õpetamise süsteemis arvestataks ka soolist aspekti, kindlustades kaasava digitaalühiskonna tulevikus.

    Muudatusettepanek 5

    Artikli 8 lõike 1 uued punktid a ja g ja j

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime

    Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime

    Erieesmärgi 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“ raames on liidu rahalisel sekkumisel järgmised tegevuseesmärgid:

    Erieesmärgi 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“ raames on liidu rahalisel sekkumisel järgmised tegevuseesmärgid:

    a)

    tagada, et avalikus sektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, näiteks tervishoius ja hoolduses, kohtusüsteemis, hariduses, transpordis, energeetikas, keskkonnavaldkonnas, kultuuri- ja loomesektoris saaks juurutada ja kasutada tipptasemel digitehnoloogiat, eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti ja küberturvalisusega;

    a)

    tagada, et avalikus sektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, näiteks tervishoius ja hoolduses, kohtusüsteemis, hariduses, linnaplaneerimises, transpordis, energeetikas, loodusvarade haldamises, metsamajanduses, toidutööstuses, keskkonnavaldkonnas, kultuuri- ja loomesektoris saaks juurutada ja kasutada tipptasemel digitehnoloogiat, eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti , infoturbe ja küberturvalisusega;

    g)

    tagada liidu tasandil pidev suutlikkus märgata ja analüüsida digimaailma kiiret arengut ja sellega kohaneda ning jagada ja levitada parimaid tavasid ;

    g)

    tagada piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil pidev suutlikkus märgata ja analüüsida digimaailma kiiret arengut ja sellega kohaneda ning luua ühiselt uusi digitaalseid lahendusi, jagada parimaid tavasid ja süvalaiendada võrdleva õppimise kultuuri ;

     

    j)

    integreerida digitaalse Euroopa programmi kasutuselevõtmisega seotud tegevus piirkondlikesse aruka spetsialiseerumise strateegiatesse, programmi „Euroopa horisont“ ja teistesse peamistesse Euroopa algatustesse ja partnerlustesse.

    Motivatsioon

    Punktis (a) toodud nimekirja tuleb lisada linnaplaneerimine, metsamajandus ja toidutööstus, kuna tegemist on üldise ühiskondliku arengu jaoks oluliste valdkondadega. Nutikatel ja kestlikel digitaalsetel lahendustel on linnaarengu, loodusvarade, toidutööstuse ja metsamajanduse säästva majandamise valdkondades strateegiline roll erinevate kliimamuutustega seotud keskkonnaalaste probleemide lahendamisel.

    Nagu komitee on märkinud oma käimasoleva perioodi (2015–2020) prioriteetides, eeldab täielikult toimiva digitaalse ühtse turu rakendamine alt üles lähenemisviisi, ettevõtlikku meelelaadi ja suunatud investeeringuid.

    Muudatusettepanek 6

    Artikkel 13, lõige 3 (uus)

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Koostoime muude liidu programmidega

    Koostoime muude liidu programmidega

     

    3.     Programm toetab piirkondlikku ja Euroopa koostööd ja partnerlusi innovaatiliste digitaalsete lahenduste laiendamisel ning aitab tagada koostoimet piirkonnastrateegiatega.

    Motivatsioon

    Komitee rõhutab, et mõjuhinnang sisaldab mitmeid viiteid ELi poliitikatele ja programmidele, nagu näiteks Euroopa Regionaalarengu Fond, ESF+, Euroopa ühendamise rahastu jne, millel on digitaalse Euroopa programmi eesmärkide saavutamisel märkimisväärne tähtsus. ELi poliitikas rõhutatakse jõuliselt ELi vahendite ja kohalike/piirkondlike mehhanismide ning rahastamise koostoimelist kasutamist. Kuid see digitaalse Euroopa programm ei sisalda selgeid protseduure ja mehhanisme, mis näitaksid nende instrumentide koosmõju erinevatel valitsemistasanditel. Puuduvad viited partnerlustele või mitmetasandilise valitsemise sätted ja seetõttu tuleb kõnealusesse artiklisse lisada viide piirkondade olulisele rollile. Euroopa Komisjon on oma poliitikas rõhutanud piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate olulist rolli piirkondliku tasandi koostöö ja Euroopa partnerluste toetamise loomuliku vahendina. Digitaalse Euroopa programm peab seda toetama.

    Muudatusettepanek 7

    Artikkel 16 – lõiked 1, 2, 3 ja 4

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Digitaalse innovatsiooni keskused

    Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused

    1.   Programmi rakendamise esimese aasta jooksul luuakse digitaalse innovatsiooni keskuste esialgne võrk.

    1.   Programmi rakendamise esimese aasta jooksul luuakse Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste esialgne võrk. Võrgustikku kuuluvatel keskustel on tugev piirkondlik roll Euroopa koostöö suurendamisel.

    2.   Lõikes 1 nimetatud võrgu loomiseks nimetab iga liikmesriik avatud ja konkurentsipõhise menetluse tulemusena kandidaadid, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:

    2.   Lõikes 1 nimetatud võrgu loomiseks nimetab iga liikmesriik avatud ja konkurentsipõhise menetluse tulemusena kandidaadid, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:

    a)

    digitaalse innovatsiooni keskuste ülesannetega seotud sobivad pädevused;

    a)

    digitaalse innovatsiooni keskuste ülesannetega seotud sobivad pädevused , muu hulgas uurimis- ja arendustegevuse, taristu-, andmekaitse ja turvalisuse ning innovatsiooni alane võimekus ja pädevus ;

    b)

    sobiv juhtimisvõimekus, personal ja taristu;

    b)

    sobiv juhtimisvõimekus, personal ja taristu;

    c)

    tegevuslikud ja õiguslikud vahendid liidu tasandil kehtestatud halduslike, lepinguliste ja finantsjuhtimise alaste õigusnormide kohaldamiseks;

    c)

    tegevuslikud ja õiguslikud vahendid liidu tasandil kehtestatud halduslike, lepinguliste ja finantsjuhtimise alaste õigusnormide kohaldamiseks;

    d)

    piisavad finantstagatised, mille annab eelistatavalt riigi ametiasutus ja mis vastavad liidu rahaliste vahendite sellisele tasemele, mille juhtimise ülesanne talle antakse.

    d)

    piisavad finantstagatised, mille annab eelistatavalt riigi ametiasutus ja mis vastavad liidu rahaliste vahendite sellisele tasemele, mille juhtimise ülesanne talle antakse;

     

    e)

    vastavusse viimine piirkonnastrateegiatega.

    3.   Komisjon võtab vastu otsuse nende üksuste valimise kohta, kellest moodustatakse esialgne võrk. Komisjon valib need üksused välja liikmesriikide nimetatud kandidaatide seast lõikes 2 loetletud kriteeriumide ja järgmiste täiendavate kriteeriumide põhjal:

    3.   Komisjon võtab vastu otsuse nende üksuste valimise kohta, kellest moodustatakse esialgne võrk. Komisjon valib need üksused välja liikmesriikide nimetatud kandidaatide seast lõikes 2 loetletud kriteeriumide ja järgmiste täiendavate kriteeriumide põhjal:

    a)

    esialgse võrgu rahastamiseks kasutatav eelarve;

    a)

    esialgse võrgu rahastamiseks kasutatav eelarve;

    b)

    vajadus tagada, et esialgne võrk kataks tööstuse ja avalikku huvi pakkuvate valdkondade vajadused ning oleks suure ja tasakaalustatud geograafilise ulatusega.

    b)

    vajadus tagada, et esialgne võrk kataks tööstuse ja avalikku huvi pakkuvate valdkondade vajadused ning oleks suure ja tasakaalustatud geograafilise ulatusega terves ELis ja liikmesriikides .

    4.   Täiendavaid digitaalse innovatsiooni keskusi valitakse avatud ja konkurentsipõhise protsessi käigus ning tagades, et hõlmatakse võimalikult suur geograafiline ala kogu Euroopast. Võrgu üksuste arv on proportsionaalses suhtes konkreetse liikmesriigi rahvaarvuga ja iga liikmesriigi kohta on vähemalt üks digitaalse innovatsiooni keskus. ELi äärepoolseimate piirkondade spetsiifiliste probleemidega tegelemiseks võidakse nimetada eraldi üksused, kes tegeleksid nende piirkondade vajadustega.

    4.   Täiendavaid digitaalse innovatsiooni keskusi valitakse avatud ja konkurentsipõhise protsessi käigus ning tagades, et hõlmatakse võimalikult suur geograafiline ala kogu Euroopa piirkondades . Võrgu üksuste arv on proportsionaalses suhtes konkreetse liikmesriigi rahvaarvuga ja iga liikmesriigi kohta on vähemalt üks digitaalse innovatsiooni keskus. ELi hõredalt asustatud ja äärepoolseimate piirkondade spetsiifiliste probleemidega tegelemiseks võidakse nimetada eraldi üksused, kes tegeleksid nende piirkondade vajadustega.

    Motivatsioon

    Digitaalse ülemineku mõistes ei ole digitaalse innovatsiooni keskused mitte ainult arendajad vaid lisaks sellele toetavad need innovaatiliste tehnoloogiate kasutusele võtmist avalikus halduses ja eraettevõtetes ning toetavad linnade ja piirkondade muutuvat rolli. Lisaks nendele lahendustele juurepääsu võimaldamisele võivad digitaalse innovatsiooni keskused aidata luua piisavat võimekust erinevate huvirühmade seas, et võimaldada innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste rakendamist nende digitaalsetel platvormidel ja toetada andmeanalüüsi teenuste abil konkreetse digitaalteenuste taristu kavandamist. Seetõttu tuleb rõhutada digitaalse innovatsiooni keskuste tugevat euroopalikku olemust ning keskuseid kutsuda Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusteks.

    Parimate kandidaatide valimisel on oluliseks kriteeriumiks võimekus ja pädevus tehnoloogiate hindamisel ning uusimate uurimis- ja arendustegevuse alaste teadmiste kasutamine.

    Mõjuhinnangus on selgelt sedastatud, et digitaalse innovatsiooni keskustel saab olema tugev piirkondlik mõõde (eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks). Seda aspekti ei ole aga õigusakti ettepanekus käsitletud. Digitaalse innovatsiooni keskuste edu aluseks peaks olema tõhus piirkondlik koostöö, mis põhineb piirkonnastrateegiatel nagu näiteks aruka spetsialiseerumise strateegia RIS3.

    Digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku loomisel on oluline katta piisaval määral kõik piirkonnad; eesmärgiks on digitaalse innovatsiooni keskuse olemasolu igas piirkonnas.

    Hindamismenetlus peaks tagama, et võrgustik jääb regionaalselt ja temaatiliselt hästi tasakaalustatuks ja suudab samal ajal pakkuda kõrge kvaliteediga teenuseid. Kandidaatide valikumenetluses tuleks arvestada kogu võrgustiku seisukohtadega, nii et luuakse tõhus koostoime erinevate digitaalse innovatsiooni keskuste vahel.

    Muudatusettepanek 8

    Artikli 20 lõike 1 uued punktid d ja e

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Toetuse andmise kriteeriumid

    Toetuse andmise kriteeriumid

    Hindamiskriteeriumid määratakse kindlaks tööprogrammides ja konkursikutsetes, võttes arvesse vähemalt järgmisi elemente:

    Hindamiskriteeriumid määratakse kindlaks tööprogrammides ja konkursikutsetes, võttes arvesse vähemalt järgmisi elemente:

    a)

    meetme küpsus projekti väljatöötamisel;

    a)

    meetme küpsus projekti väljatöötamisel;

    b)

    kavandatava rakenduskava usaldusväärsus;

    b)

    kavandatava rakenduskava usaldusväärsus;

    c)

    asjakohasel juhul liidu toetuse stimuleeriv mõju avaliku ja erasektori investeeringutele;

    c)

    asjakohasel juhul liidu toetuse stimuleeriv mõju avaliku ja erasektori investeeringutele;

    d)

    vajadus saada üle finantstakistustest, näiteks turupoolse rahastamise puudumisest;

    d)

    eri finantsinstrumentide koostoimeline kasutamine ja vajadus saada üle finantstakistustest, näiteks turupoolse rahastamise puudumisest;

    e)

    vajaduse korral majanduslik, sotsiaalne, kliima- ja keskkonnamõju ning juurdepääsetavus;

    e)

    vajadusel piirkonnastrateegiate integreerimine projekti;

    f)

    asjakohasel juhul üleeuroopaline ulatus;

    f)

    vajaduse korral majanduslik, sotsiaalne, kliima- ja keskkonnamõju ning juurdepääsetavus;

    g)

    asjakohasel juhul tasakaalustatud geograafiline jaotus kogu liidu piires, kaasa arvatud äärepoolseimates piirkondades;

    g)

    asjakohasel juhul üleeuroopaline ulatus;

    h)

    asjakohasel juhul pikaajalise jätkusuutlikkuse kava olemasolu.

    h)

    asjakohasel juhul tasakaalustatud geograafiline jaotus kogu liidu piires, kaasa arvatud äärepoolseimates piirkondades;

     

    i)

    asjakohasel juhul pikaajalise jätkusuutlikkuse kava olemasolu.

    Motivatsioon

    Regioonide Komitee rõhutab asjaolu, et 70 % ELi õigusaktidest rakendatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning rõhutab ELi erinevate programmide, finantsinstrumentide ja piirkonnastrateegiate vahelist koostoimet. Piirkondlikud aruka spetsialiseerumise strateegiad on osutunud kasulikeks ja olulisteks vahenditeks muutuva majandusega toime tulemisel ja parimate tavade jagamisel läbi Euroopa partnerluste.

    II.   POLIITILISED SOOVITUSED

    EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

    1.

    		 tunneb heameelt Euroopa Komisjoni õigusakti ettepaneku üle, mis käsitleb uut digitaalse Euroopa programmi. Esmakordselt on komisjon esitanud paketi, mis integreerib digiülemineku, uurimistegevuse ja innovatsiooni kõikidesse suurematesse ELi programmidesse ja Euroopa ühiskondlikkusse arengusse laiemalt. Digitaalse ühtse turu arengu kiirendamiseks tuleks kõigi digitaalse Euroopa programmi meetmete rakendamisel arvestada kohalike ja piirkondlike ametiasutuste olulise rolliga;

    2.

    		 rõhutab inimeste, ettevõtete ja oskuste olulist rolli digitaalse ühtse turu hüvede maksimaalsel ärakasutamisel. Digitaalse Euroopa programmi rakendamist silmas pidades rõhutab komitee, et ELi digitaalse ühtse turu lõpule viimine eeldab ka selget ja stabiilset õiguslikku keskkonda ning soodsaid tingimusi innovatsiooni edendamiseks, turu killustatusega tegelemiseks ja selleks, et võimaldada kõigil turuosalistel saada osa turu uuest dünaamikast;

    3.

    		 rõhutab digitaalse Euroopa programmi olulist rolli usaldusväärse investeerimis- ja arenguprogrammina, et kasutada ära täielikult toimiva digitaalse ühtse turu jaoks vajalikke ja loodud võimalusi. Võtmeküsimus on, kuidas muuta digitaalse Euroopa programm sedavõrd atraktiivseks, et linnad ja piirkonnad koos oma tööstuste, ülikoolide ja kodanikega kiirendaksid üleeuroopalist digitaalset ja majanduslikku üleminekut, suurendades märkimisväärselt avaliku ja erasektori investeeringuid inimestesse ja füüsilisse kapitali;

    4.

    		 rõhutab reguleerivate takistuste eemaldamise, bürokraatia vähendamise ja ELi õigusaktide ajakohastamise olulisust, sest need on olulised tegurid suure konkurentsivõimega Euroopa majanduse kindlustamisel, mis käib käsikäes vajadusega parandada avaliku ja erasektori valmisolekut digitaalsete innovatsioonide elluviimiseks;

    5.

    		 kiidab heaks digitaalse Euroopa programmi investeeringud tipptasemel suure võimsusega digitaalsesse taristusse, nagu näiteks 5G võrgud, mis on vajalikud digitaalsete teenuste ja tehnoloogiate kasutuselevõtu võimaldamiseks terves Euroopas. Lairibaühendusel on oluline roll innovaatiliste ja konkurentsivõimeliste digitaalteenuste arendamisel ning seetõttu kutsub komitee üles standardima kiiresti 5G, et tagada telekommunikatsioonivõrkude koostalitlusvõime;

    6.

    		 rõhutab linnade ja piirkondade esmatähtsat rolli digitaalteenuste pakkumisel kodanikele ning digitaalse taristu loomisel ja majandamisel, näiteks andmete genereerimisel. Digitaalteenused pakuvad võimalusi ühiskondliku innovatsiooni, ettevõtlusvaimu ja töökohtade edendamiseks ning ettevõtete loomiseks;

    7.

    		 soovib, et digitaalse Euroopa programm peegeldaks avaliku halduse ja teenuste digiteerimist ja tagaks selle, nii et linnadel oleks võimalik pakkuda lahendusi ühiskondlikele vajadustele. See eeldab üleeuroopalist koostalitlusvõimet ja juurdepääsu andmetele, tehnoloogiale ning oskusteabele;

    8.

    		 rõhutab, et digitaalse Euroopa programmi eesmärkide saavutamiseks on oluline andmete kvaliteet ja kogus. Komitee on oma varasemates arvamustes rõhutanud linnade ja piirkondade rolli andmete harmoneerimisel, kogumisel, kvaliteedi ja juurdepääsu tagamisel ning kasutamisel, samuti turvalise ja koostalitlusvõimelise digitaalse taristu tagamisel digitaalmajanduse piiriüleste andmevoogude jaoks;

    9.

    		 rõhutab tehisintellekti olulisust paljulubava tehnoloogiana, mida saab rakendada jätkusuutliku kasvu ja ühiskondlike väljakutsete huvides. Seepärast tuleb tehisintellekti tugevdada, veendudes seejuures andmete kvaliteedis ja tagades isikliku privaatsuse, lubades seejuures anonüümset andmekaevet, masinõpet ja mustrite tuvastamise alust;

    10.

    		 märgib, et tehisintellekti andmeteegid on oluliseks sisendiks arukate avalike teenuste kavandamisel. Samas võivad halva kvaliteediga andmed mõjutada teenuste eeldatud mõju ja tõhusust ning vähendada tehisintellekti võimalikke eeliseid. Kõrge kvaliteediga andmed on olulised, et võimaldada avalikul haldusel kavandada, rakendada ja jälgida nende poolt vastu võetavate poliitikate mõju empiiriliste tõendite alusel ning vastavalt andmeanalüüsi võimalustele. See toetaks avalike meetmete läbipaistvust ja vastutust ning aitaks suurendada poliitikate tõhusust. Andmetel saab olema märkimisväärne mõju teadmistel põhineva kultuuri loomisel, kus tõendid on aluseks arukamale ja kodanikukesksele haldusele ja poliitikakujundamise protsessile;

    11.

    		 kutsub üles integreerima digitaalse Euroopa programmi asjakohaselt mitmeid juba kasutusel oleva andmepõhise majanduse ja ühiskonna meetmeid. Neid on käsitletud digitaalse ühtse turu teema käsitlemisel erinevates meetmete pakettides: Euroopa andmepõhise majanduse rajamine (COM(2017/9), raamistik isikustamata andmete vabaks liikumiseks Euroopa Liidus (2017/0228) ja käesoleval aastal avaldatud kolmas andmepakett. Viimane sisaldab teatist „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“, mis käsitleb erasektori andmetele juurdepääsu andmist avalikes huvides oleval eesmärgil (ettevõtete ja valitsuse vahelise (B2G) andmete jagamise põhimõtted) ning sisaldab suuniseid erasektori andmete jagamiseks. Samaaegselt on komisjon vastu võtnud ettepaneku avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise direktiivi (avaliku sektori teabe direktiiv) uuesti sõnastamiseks;

    12.

    		 märgib, et komisjoni Euroopa andmepõhise majanduse rajamise teatise teemaline sidusrühmade dialoog näitas eriti tugevat toetust mittereguleerivatele meetmetele, et maksimeerida ja korraldada andmetele juurdepääsu ja nende taaskasutust ettevõtetevahelises kontekstis. Näiteks tervishoiu digiülemineku teemalise avaliku konsultatsiooni käigus uuriti vajadust poliitikameetmete järele, mis toetaksid digitaalset innovatsiooni eesmärgiga parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti kogu Euroopas (vajadus, millele komitee on erilist tähelepanu pööranud);

    13.

    		 kutsub üles kasutama digitaalse Euroopa programmi rakendamise vahendina ühisettevõtteid, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovatsiooniühendusi ja teisi ELi algatusi, samuti Euroopa piirkondadevahelisi partnerlusi. Arukad ja jätkusuutlikud digitaalsed lahendused on võtmetähtsusega kohaliku ja piirkondliku tasandi jätkusuutliku arengu eesmärkide saavutamisel ning suurte ühiskondlike väljakutsete, nagu näiteks kliimamuutused, lahendamisel. Lahendused eeldavad kvaliteetset kõrgjõudlusega andmetöötlust, tehisintellektipõhiseid lahendusi ja küberturvalisust. Linnasid ja piirkondasid tuleks toetada digitaalse Euroopa programmi eestvedajateks asumisel, eriti uute rakenduste ruumiliste katisekeskkondadeks hakkamisel. Näiteks on digiteerimisel aina kasvav tähtsus linnaplaneerimisel, eriti seoses piirkondlike teabemudelitega;

    14.

    		 märgib, et digitaalsetesse tehnoloogiatesse ja platvormidesse tehtud investeeringutest lähtuvad hüved tuleb viia Euroopa tasandile. Andekatesse inimestesse investeerimine on vajalik eeldus, kuid eraldi vaadates ei ole see piisav. Kodanikke tuleb koolitada ja neile tuleb anda asjakohased digioskused. Vaja on erimeetmeid, et viia läbi kutsealast ümberõpet, et töötajad saaksid rakendada oma eripädevusi uute digitaalsete ülesannete täitmisel. Euroopa haridussüsteemides on noortele õppuritele antavad kõrgema taseme digioskused kohustuslikuks investeeringuks, mille abil tagame Euroopa tulevase tööjõu kvaliteedi. Hariduses on ilmne STEM valdkonna (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) tähtsuse kasv. Digitaalse Euroopa programmi rakendamine tuleb ellu viia koostoimes digiõppe tegevuskavaga;

    15.

    		 rõhutab vajadust digitaalsetel platvormidel põhinevale majandusele üleminekuks, tagades avaliku ja erasektori teenused on kasutajakesksed, digitaalsed ja kavandatult koostalitlevad ning vastavad riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste arvestuses ühekordsuse põhimõttele;

    16.

    		 märgib, et valitsussektori digiplatvorme ei ole digitaalse Euroopa programmi õiguslikus tekstis otseselt mainitud. Samas on nende platvormide kontseptsioon seotud programmi viienda eesmärgiga, mis räägib digitaalsete tehnoloogiate koostalitlusest ja rakendamisest avalikus ja erasektoris. Lisaks on seda täiendavalt käsitletud lisas 2, mis räägib avaliku halduse teenuste koostalitlusvõimest, ühekordsuse põhimõtte rakendamisest ja digitaalteenuste taristust;

    17.

    		 kutsub üles rajama digiplatvorme, luues selleks geneerilisi taaskasutatavaid lahendusi digitaalse autentimise, usaldusväärsuse ja turvaliste teenuste jaoks. Need on ühendatud tipptasemel taaskasutatavate lahendustega, mille aluseks on andmepõhised meetodid ja tehisintellekti kasutamine. See aitab tagada avalike teenuste ühendatuse erinevate poliitikavaldkondade ja valitsemistasandite lõikes. Samuti aitab see kaasa sellele, et valitsemissektori teenused oleksid arukamad, vastaksid kasutajate vajadustele ning oleks kätte saavad veebi- ja mobiiliplatvormidel;

    18.

    		 soovitab digitaalsete tehnoloogiate piiriülese kasutamise ühendada õiguslike ja teiste takistuste eemaldamisega ja viitab siinkohal artiklile 8 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“;

    19.

    		 rõhutab digitaalse innovatsiooni keskuste võrgu loomist ja nende piisavat ulatust kõigis piirkondades. Kuigi mõjuhinnang ütleb selgelt, et digitaalse innovatsiooni keskustel saab olema tugev piirkondlik mõõde (eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks), ei kajastu see õigusakti ettepanekus. Digitaalse innovatsiooni keskuste valimine peaks olema avatud ja usaldusväärne protsess, milles ei osale vaid üks digitaalse innovatsiooni keskus vaid digitaalse innovatsiooni keskuste võrk igas liikmesriigis. Digitaalse innovatsiooni keskused tuleks valida riiklikult ja piirkondlikult ning temaatiliselt tasakaalustatud viisil. Digitaalse innovatsiooni keskuste võrk peaks olema tihedalt seotud teiste võrkudega, nagu näiteks Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi digitaalvõrgustik ja Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe;

    20.

    		 rõhutab tehisintellekti olulisust ja seost laiendatud tegelikkuse (XR), virtuaalreaalsuse (VR) täiendatud tegelikkuse (AR), 3D-tehnoloogiate ja robootikaga, mis saavad uueks aluseks üleilmsele ettevõtlusele, platvormimajandusele ja õppeplatvormidele. See aitab pakkuda võrdset juurdepääsu mitmesugusele haridus- ja kultuurialasele sisule ning võimaldab luua innovaatilisi teadmiste ülekandmise platvorme töötajate kutsealase ümberõppe tarvis. Lisaks toetab komitee ka jätkusuutlikku arengut, sest see vähendab märkimisväärselt füüsiliste kaupade hulka, reisimist ja CO2-heidet;

    21.

    		 rõhutab turvalisuse olulisust digitaalvaldkonnas ning toob esile linnade ja piirkondade rolli küberkuritegevusega võitlemisel ja andmete turvalisuse tagamisel;

    22.

    		 väljendab heameelt programmiga ühinenud kolmandaid riike käsitlevate sätete üle, eelkõige seoses digitehnoloogiale ülemineku integreerimisega meetmetesse, millega taotletakse ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Selleks on vaja rõhutada lisaväärtust, mida innovatsiooni ja kasutuselevõtu juures annavad koostöövaim ja avatus. Keskendudes kestlikule arengule, annab digipöörde spetsiifiline olemus ELile võimaluse saavutada tugev üleilmne positsioon tehnoloogiaalase oskusteabe kasutamises jõukuse saavutamiseks;

    23.

    		 kinnitab, et komisjoni ettepanekus järgitakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

    Brüssel, 5. detsember 2018

    Euroopa Regioonide Komitee president

    Karl-Heinz LAMBERTZ

    Top