52018AE2917

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52018AE2917 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52018AE2917

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse „Sisejulgeolekufond“ (COM(2018) 472 final – 2018/0250 (COD))

EESC 2018/02917

ELT C 62, 15.2.2019, p. 189–193 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

15.2.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 62/189

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse „Sisejulgeolekufond“

(COM(2018) 472 final – 2018/0250 (COD))

(2019/C 62/31)

Raportöör:

José Antonio MORENO DÍAZ

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 2.7.2018 nõukogu, 25.7.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 82 lõige 1, artikkel 84, artikli 87 lõige 2 ja artikkel 304

Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	26.9.2018
Vastuvõtmine täiskogus	18.10.2018
Täiskogu istungjärk nr	538
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	141/3/4

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee toetab vajadust eraldada rohkem vahendeid julgeolekuga seotud operatiiv- ja ennetavatele meetmetele ja programmidele ning selle jaoks paindliku ja läbipaistva fondi loomist, millest vahendite eraldamisel lähtutakse operatiivsetest kriteeriumidest ning fondi selgelt ja ettevaatavalt sätestatud eesmärkidest, et neid tugevdada.

1.2.

Julgeolekufondi struktuur peab süvendama ennetavat poliitikat, mille jaoks on äärmiselt oluline võtta arvesse kodanikuühiskonda ja teha sellega aktiivselt koostööd, eeskätt ohvrite abistamisel ja toetamisel, julgeolekuga seotud osapoolte kontrollimisel ning radikaliseerumise ennetamisel.

1.3.

Fondist eraldatakse vahendeid eranditult sellistele avalikele asutustele, mis tagavad tulemuslikult inimõiguste range järgimise, seda nii ELi kui ka kolmandatele riikidele minevate vahendite puhul.

1.4.

Komiteed tuleb kõnealuse fondi loomisel ja arendamisel võtta arvesse kui vaatlejat, et anda mõjujõudu ELi organiseeritud kodanikuühiskonna seisukohtadele.

1.5.

Juhime tähelepanu vajadusele tegeleda eriti riskiga, mida kujutab endast paremäärmuslike rühmade vägivaldne radikaliseerumine.

1.6.

Juhime tähelepanu vajadusele anda löök organiseeritud kuritegelike rühmituste rahastamismehhanismidele ja kapitalivoogudele.

1.7.

Komitee leiab, et on vaja liikuda edasi reageerivast tegevusest ning süvendada ennetavat poliitikat, pöörates tähelepanu sügavamatele põhjustele, miks mõned inimesed radikaliseeruvad, olles seeläbi teistele inimestele ohuks, ning vägivaldsete rühmituste rahastamismehhanismidele.

1.8.

ELi alusfilosoofiast lähtudes peavad inimõigused olema kõigi tegevuste lahutamatuks ja määravaks osaks. See peab rahastamisfondi puhul tähendama, et fondist ei eraldata vahendeid neile, kes ei suuda tõendada miinimumstandardite täitmist. Seda on näha ka komisjoni hiljutisest ettepanekust (1) finantsmeetmete kohta, mille eesmärk on tagada liikmesriikides õigusriigi põhimõtte järgimine, ning samuti komitee põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte rühma moodustamisest.

2. Ettepaneku tekst

2.1.

Käesolevas dokumendis kasutatakse süstemaatiliselt komisjoni ettepaneku artiklis 2 esitatud ja fondi arendamisel kasutatavate mõistete definitsioone.

2.2.

Komitee nõustub ettepanekus esitatud mõttekäiguga, milles Euroopa praegustele julgeolekuohtudele tuginedes leitakse, et need on sagenenud ja nende vorm on muutunud mitmekülgsemaks, ilmnedes terrorirünnakute, uute organiseeritud kuritegevuse vormide ja küberkuritegevusena.

2.3.

Julgeolekul on olemuslikult piiriülene mõõde ning see nõuab ELi tugevat ja koordineeritud tegevust: lisaks sisejulgeolekuprobleemidele seisab EL silmitsi keeruliste välisohtudega, millega ükski liikmesriik ei suuda toime tulla üksinda.

2.4.

Julgeolek jääb eelolevatel aastatel ELi jaoks määrava tähtsusega teemaks ning Euroopa kodanikud ootavad ELilt ja liikmesriikide valitsustelt julgeoleku tagamist kiiresti muutuvas ja ebakindlas maailmas. Seepärast tuleks haridus- ja õppevaldkonnas võtta meetmeid vägivaldse käitumise ennetamiseks, sealhulgas kasutades õpikuid ja õppevahendeid, milles seatakse esikohale inimõiguste, pluralismi ja mitmekesisuse austamine.

2.5.

On selge, et probleeme, millega EL silmitsi seisab, eelkõige rahvusvahelise terrorismi valdkonnas, ei saa hallata liikmesriigid üksinda ega ka ilma ELi rahalise ja tehnilise toetuseta. Ajal, mil nii Euroopast kui ka mujalt pärinev ning nii usulistel veendumustel põhinev kui ka poliitilisest äärmuslusest tulenev, eelkõige paremäärmuslik terrorism, ning muud ebaseadusliku uimastiäriga, inimeste ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubandusega ja muude raskete kuritegudega seotud ohud ei tunne piire, on liikmesriikide ülesanne jätkuvalt tagada oma kodanikele avalik julgeolek, järgides seejuures täiel määral ka ELi alustekstides ja rahvusvahelistes lepingutes sätestatud põhiõigusi.

2.6.

EL saab ja tal tuleb neid meetmeid toetada ning aluslepingutes on ka sätestatud vajadus tagada julgeoleku kõrge tase, pidades eelkõige silmas ennetavaid meetmeid ning politsei, kohtuorganite ja muude pädevate asutuste, nagu detsentraliseeritud asutused, vahelist koordineerimist ja koostööd.

2.7.

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL) ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA) täidavad olulist operatiivset, koordineerivat ja toetavat rolli ELi julgeolekualaste prioriteetide, eesmärkide ja meetmete rakendamisel.

2.8.

Sisejulgeolekufond luuakse eesmärgiga hõlbustada piiriülest koostööd ja teabevahetust liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja muude asjakohaste asutuste vahel. Eelkõige võimaldab see koostöö erinevate ELi julgeoleku infosüsteemide koostalitlusvõime abil muuta piiri- ja rändehalduse veelgi tulemuslikumaks ja tõhusamaks, võtta ühiseid operatiivmeetmeid ning pakkuda toetust koolituseks, julgeolekuga seotud oluliste rajatiste ehitamiseks, broneeringuinfo kogumiseks ja töötlemiseks kooskõlas ELi asjaomase acquis’ga ja vajalike tehniliste seadmete soetamiseks.

2.9.

Fondi eesmärk on tugevdada piiriülest operatiivkoostööd piiriülese kuritegevuse ennetamise, avastamise ja uurimise valdkonnas ning toetada jõupingutusi sellise kuritegevuse, sealhulgas terrorismi ennetamiseks vajaliku suutlikkuse suurendamiseks, eeskätt suurendades koostööd kõigi liikmesriikide avaliku sektori asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite vahel.

2.10.

Kodanikuühiskonna osalemine julgeolekualastes küsimustes on olnud väga sobilik ja vajalik vahend selleks, et parandada põhiõiguste järgimise kvaliteeti, jälgida, et ei toimuks asutustepoolset võimu kuritarvitamist, ning mõista hukka teatavad soovimatud käitumised, mis on pidevaks kiusatuseks. Meie demokraatlikus ühiskonnas ei saa lähtuda üksnes tõhususest või julgeolekualastest kaalutlustest. Loodav fond peab võimaldama rahastada programme, mis tõhustavad niisugust järelevalvet, ning toetama juriidilisi struktuure, mis võimaldavad kohtutel õiguskaitseasutuste tegevust sõltumatult kontrollida. Samuti tuleb teha vaieldamatult olulist tööd radikaliseerumise ennetamise, inimeste harimise ja ühiskonna teadlikkuse tõstmise valdkonnas.

2.11.

Valitsusvälised organisatsioonid ja ülejäänud kodanikuühiskond panustavad julgeoleku kvantiteeti ja kvaliteeti juba praegu järgmiste meetmete kaudu:

—	liikmesriikide õiguskaitseasutustepoolse inimõigusi riivava või inimõigusi mitteaustava tegevuse ennetamine ja selle eest vastutusele võtmine;

—	igasuguse ideoloogilise radikaliseerumise ennetamine ja selle eest vastutusele võtmine;

—	ühiskonna teadlikkuse tõstmine ohvritest, nende sotsiaalne integreerimine ja neile vajaliku toe andmine;

—	ohvrite ja kõigi nendega solidaarsuse alusel tööd tegevate isikute, aga ka kõigi julgeolekuprobleemide pärast muret tundvate isikute jaoks toetusmeetmete ja abistamissuutlikkuse loomine;

—	meetmete võtmine haridusvaldkonnas, eelkõige kõige nooremate puhul, kus väga oluline ülesanne on ühelt poolt teadlikkust suurendada ja teiselt poolt radikaliseerumist ära hoida;

—	paljud muud meetmed, mis toetavad kaudselt nii sisejulgeolekut kui ka julgeolekut piiridel, nagu juba mainitud õiguskaitseasutuste tegevuse kontrollimine, inimeste harimine ja teadlikkuse suurendamine, ohvrite kaitsmine ja abistamine jne;

—	samuti tuleb kodanikuühiskonnal lubada pidevalt jälgida fondi kasutust.

2.12.

Kõik need eri meetmed peaksid saama ELi asutustelt otsest toetust ning arvestades nende panust julgeolekusse, omama eelarverida eespool nimetatud rahaliste vahendite eraldamisel.

2.13.

Nii EL kui ka liikmesriigid peavad olema teadlikud sellest, et ka teatud kodanikuühiskonna organisatsioonid võivad – kas otseselt või kaudse tegevuse abil – soodustada ELi väärtuste ja õiguste vastaseid sõnumeid ja/või tegevust.

2.14.

Peamine probleem, millele ettepanekuga soovitakse lahendus leida, on vajadus saavutada tulevase fondi haldamisel võrreldes praeguse programmitöö perioodiga suurem paindlikkus. Samuti on oluline näha ette mehhanismid tagamaks, et ELi rahastus oleks suunatud prioriteetidele ja meetmetele, millel on ELi jaoks märkimisväärne lisaväärtus. Arvestades, et uute probleemide lahendamiseks ja uute eesmärkide saavutamiseks tuleb kasutusele võtta uued mehhanismid vahendite jaotamiseks eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise viisi vahel, peavad need mehhanismid ühtlasi võimaldama juba nimetatud eesmärkidel kaasata eelmises lõigus nimetatud kodanikuühiskonna aktiivseid liikmeid. Seda silmas pidades soovime, et komiteed võetaks kõnealuse fondi loomisel ja arendamisel arvesse kui vaatlejat, et anda mõjujõudu ELi valdkonna organiseeritud kodanikuühiskonna seisukohtadele.

2.15.

Võttes arvesse, et fond ja selle rahastamispakett on väga suured (2 500 000 000 eurot), tuleb selgitada nende vahendite jaotamise kriteeriume. On tervitatav, et vahendite puhul säilitatakse vajalik paindlikkus, kuid siiski on vaja selgelt kindlaks määrata eelarvepunktid, mille all neid vahendeid eraldatakse.

2.16.

Neis eelarvepunktides tuleb järgida lihtsuse kriteeriumit, vältides fondile juurdepääsul ebavajalikke bürokraatlikke takistusi, ning vastastikuse usalduse põhimõtet. Selgus ja prognoositavus lihtsustab selles valdkonnas rakkerühmade algatamist liikmesriikide vastutavate isikute poolt ja nende kiiret sekkumist, tagades samas, et see tegevus kaetakse või et seda toetatakse fondi vahenditest.

2.17.

Komitee peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu Sisejulgeolekufondi loova määruse ettepanekut tervitatavaks ja leiab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 põhjal on Sisejulgeolekufondi loomiseks käes õige hetk, samuti peab ta seda õigustatuks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 67 osutatud eesmärkide tõttu. Fondile kohaldatakse solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõtet, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 80, samuti kohaldatakse sellele subsidiaarsuse põhimõtet – sest tegemist on ainupädevusse mittekuuluva valdkonnaga – ja proportsionaalsuse põhimõtet.

2.18.

Igal juhul on Sisejulgeolekufondi loomise eesmärk täiendada selle mehhanismiga ülejäänud ELi ametite ja fondide ning muude riiklike asutuste tööd. Fondi põhieesmärk on aidata kaasa ELis kõrge julgeolekutaseme tagamisele, võideldes eelkõige terrorismi ja radikaliseerumisega, raske ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega ning abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid, kasutades selleks konkreetseid eesmärke nagu teabevahetus, piiriüleste ühismeetmete tugevdamine ja ennetusvõimekuse suurendamine ning tehes selleks pidevat koostööd liikmesriikide avaliku sektori asutustega, kodanikuühiskonnaga ja erasektori partneritega (2). Selles osas on oluline rünnata ka kuritegelike organisatsioonide rahastamise mehhanisme ja kapitalivooge ning fond peab seda eesmärki silmas pidama.

2.19.

Lõpetuseks tuleb märkida, et komitee on osalenud vaatlejana 2017. aastal Euroopa Komisjoni loodud kõrgetasemelises radikaliseerumise vastu võitlemise eksperdirühmas (3).

3. Soovitused

3.1.

Fond peaks tegelema algpõhjustega ehk sellega, miks mõned inimesed liituvad rühmitustega ja organiseeruvad rühmitusteks, mis on teistele ohuks, ning korraldama põhjalikke uuringuid, mis aitaksid asjaomaseid olukordi ära hoida.

3.2.

Fondi loomisel tuginetakse sellele eelnenud investeeringutele ja saavutustele, näiteks programmile „Turvalisus ja vabaduste kaitse“, politseikoostöö rahastamisvahendile ja õigusprogrammi uimastipoliitika osale. Igal juhul tuleb täpsemalt selgitada järgmist väidet: „Rahastu abil on võimalik tegeleda uute prioriteetidega või võtta kiireloomulisi meetmeid ja rakendada neid poliitikaeesmärgi saavutamiseks sobivaimal viisil.“ (4) Üks prioriteet on ka innovatsioon, eeskätt juhul, kui rühmad, kelle vastu võideldakse, on väga uuendusmeelsed.

3.3.

Fondi vahendite jagamise kriteeriumites tuleb lähtuda ainult tegevusest, vältides meetmete ja programmide rahastamisel selliseid kriteeriume nagu riigi suurus või rahvaarv. Lisaks tuleb seada esiplaanile fondi eraldiste ja majandusliku juhtimise täielik läbipaistvus, mis on meediale ja kodanikuühiskonnale avatud, et nad saaksid kontrollida rahaliste vahendite suhtes kehtestatud tingimuste täitmist.

3.4.

Samuti on oluline, et fondi loomisel nähtaks ette tulevikus selle tähtsuse ja tõhususe hindamine, korraldades ajakohastatud uuringu üldise olukorra kohta ja uuendades seda korrapäraselt fondi arengu jälgimiseks.

3.5.

Komitee soovib tuua välja mõned nendest uutest prioriteetidest, mida dokumendis ei ole kajastatud ja millele tuleks eriti tähelepanu pöörata, sest need võivad olla olulised eeskätt radikaliseerumise tõkestamisel, ka juhtudel, kui teatavad asutused võivad radikaliseerumisele isegi teatud määral kaasa aidata.

3.6.

Jutt käib siinkohal paremäärmuslikest, neonatslikest, antisemiitlikest ja valgete ülemvõimu pooldajate liikumistest ning igasugusest muust rassi, päritolu, seksuaalse sättumuse jms põhjal diskrimineerimise kiitmisest, mis ohustab julgeolekut ja õigusriiki ning jääb ELi pädevusse, eelkõige selles osas, et need liikumised hakkavad marurahvusluslikust suunitlusest hoolimata tajuma, et kasulik on rahvusvaheliseks muutuda ja koordineerida oma liikumist teiste rahvuste samalaadsete liikumiste liikmetega (5).

3.7.

Tundub, et inimkaubanduse võrgustike ohvrite kaitsmine ja toetamine sõltub tõhusast ja tulemuslikust koostööst inimkaubandusega tegelejate vastutusele võtmisel. Siiski peab ELi ja fondi tegevuse põhieesmärk olema ohvrite kaitsmine ning ei ole õige seada nende kaitse tingimuseks seda, kas nad teevad paremini või halvemini koostööd neile kahju põhjustanud isikute vastutusele võtmisel.

3.8.

Kui loodavast fondist eraldatakse vajalikke vahendeid nii otse ohvritele kui ka nende kaitse ja lõimimisega tegelevatele asutustele, siis nimetatud koostöö aga kindlasti tekib ning toob vastutusele võtmise ja ennetamise valdkonnas kasu vähemalt keskpikas perspektiivis.

3.9.

Radikaliseerumise tõkestamine on oluline teema, mis ei saa kõige tõsisematele viimastel aastatel aset leidnud radikaalsete islamirühmituste korraldatud rünnakutele mõeldes siiski ainult ühte võimalikku radikaliseerumise suunda hõlmata, vaid tuleb olla väga tähelepanelik ka poliitilise ja ideoloogilise äärmusluse spektri osa suhtes, mille idanemine ja kasvamine toimub täiesti teistmoodi ja mille potentsiaalsed ohvrid on samuti erinevad.

3.10.

Komitee peab ettepanekut kritiseerima ka järelhindamise, sidusrühmadega konsulteerimise ja mõju hindamise osas. Muidugi on kasutatud vahendite eesmärkide, kulude, loogika, asjakohasuse, sidususe ja vastastikuse täiendavusega seonduva tõhususe osas kõnealune peatükk positiivne. Siiski ei hinnata analüüsi käigus seda, kas need vahendid on parandanud lisaks koostööle, teadmiste ja parimate tavade vahetamisele ning asutustevahelise usalduse suurendamisele ka põhiõigustega seotud aspekte, millele pühendatakse peatüki 3 lõpus kohusetundest ainult üks tühine lühike lõik.

3.11.

Kuna julgeoleku ja põhiõiguste vaheline suhe on alati pingeline olnud, peavad sellise julgeoleku suurendamiseks mõeldud vahendiga, mis on kahtlemata vajalik, käima käsikäes julgeoleku raamistikus põhiõiguste järgimise parandamiseks mõeldud konkreetsed eesmärgid. Kunagi ei tohi lubada, et julgeolekut suurendatakse põhiõiguste arvelt.

3.12.

Juhul kui mõni ELi või muu riik ei tõenda julgeolekujõudude ja -üksuste tegevuse adekvaatsust, ei nõustu nõuetekohast väljaõpet saama või asjaomase tegevuse kontrollimise mehhanismide rakendamisega, ei tohi see riik fondi vahendeid saada ja ta jäetakse fondist kõrvale. Inimõiguste järgimise miinimumstandardite täitmine peab olema vältimatu eeltingimus, et saada ülejäänud ELi liikmetelt tuge kas siis kõnealuse julgeolekufondi kaudu või mõne muu solidaarsusmehhanismi kaudu.

3.13.

Lõigu osas, kus käsitletakse kooskõla muude ELi tegevuspõhimõtetega, tuleb juhtida tähelepanu sellele, et vaja on luua koostoime ja sidusus Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, integreeritud piirihalduse fondi ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga. Just selles peatükis on seatud kahtluse alla asjaolu, et need fondid ja amet peavad julgeolekut liiga palju olulisemaks teistest ülesannetest, mille eest vastutavad kõik Euroopa ametiasutused. See on otseselt seotud juba tehtud üleskutsega pöörata sellele teemale rohkem tähelepanu, luues paremad tagatised põhiõiguste järgimiseks.

3.14.

Fond on ja peabki olema valmis toetama koostöömeetmeid kolmandate riikidega, kuid fondi eraldisi ei saa suunata otse nende riikide ametiasutustele, vaid need tuleb suunata töösse ja programmidesse, millega tegelevad ühiselt liikmesriikide ja kolmandate riikide ametiasutused. Koostöö absoluutseks eeltingimuseks peab olema fondi vahenditest tuleneva rahastuse kontroll, inimõiguste järgimine koostööst kasu saavates riikides ning eelkõige see, et rahastada tohib ainult koostööüksuseid, mis on avalik-õiguslikud, st mis kuuluvad riigile, mida juhib riik ja mis on vastava tunnustuse saanud. Igal juhul tuleb vältida seda, et fondi vahenditest rahastataks kontrollimata rühmi või rühmitusi, kes võivad oma riigis või ELis julgeolekut isegi ohustada.

3.15.

Rahvusvaheline mereõigus, Genfi pagulasseisundi konventsioon ja muud õigusaktid, millega reguleeritakse nende isikute kaitset, kes on sellises keerulises olukorras, kus nad ületavad tavapäratute kanalite kaudu piiri, kohustavad ELi ja kõiki selle liikmeid lisama merepääste peamiste piirijulgeoleku poliitika ülesannete hulka, sh merel päästetute ja sadamasse jõudnud piletita reisijate nõuetekohane vastuvõtt lähimas sadamas, nende põhiõiguste järgimine ja tagasisaatmismeetmete kohaldamisel kõigi nende õiguste tagamine, eelkõige õigus pagulaseks tunnistamisele. Ka loodav fond peab olema nende eesmärkide täitmisele suunatud, seda nii riikide vajaduste rahastamise kaudu kui ka kodanikuühiskonna toetamise kaudu, millest eespool räägiti.

Brüssel, 18. oktoober 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) COM(2018) 324 final.

(2) Ettepaneku artikli 3 lõiked 1 ja 2.

(3) Kõrgetasemelise radikaliseerumise vastu võitlemise eksperdirühma lõpparuanne.

(4) Ettepaneku seletuskirja lk 2.

(5) Kõrgetasemelise radikaliseerumise vastu võitlemise eksperdirühma lõpparuanne; soovitused poliitikavaldkondades. 2.5. Ideoloogia ja polarisatsioon; rühm tunnistab, et samuti tuleks pöörata tähelepanu paremäärmusluse tõusule ja ühiskonna polariseerumise laiemale tendentsile.

Top

Choose the experimental features you want to try