This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52018AE2245
Opinion of the European Economic and Social Committee on ‘Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions A New European Agenda for Culture’ (COM(2018) 267 final))
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava“ (COM(2018) 267 final)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava“ (COM(2018) 267 final)
EESC 2018/02245
ELT C 62, 15.2.2019, p. 148–154
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
15.2.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 62/148 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava“
(COM(2018) 267 final)
(2019/C 62/25)
Raportöör: |
Antonello PEZZINI |
Konsulteerimistaotlus |
Euroopa Komisjon, 18.6.2018 |
Õiguslik alus |
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 167 |
|
|
Vastutav sektsioon |
tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon |
Vastuvõtmine sektsioonis |
26.9.2018 |
Vastuvõtmine täiskogus |
17.10.2018 |
Täiskogu istungjärk nr |
538 |
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid) |
182/1/0 |
1. Järeldused ja soovitused
1.1. |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud, et Euroopa on ühistel väärtustel rajanev kultuuriline kogukond ning et Euroopa elustiili iseloomustab sotsiaalne turumajandus, mis ühendab majandusliku vabaduse sotsiaalsete õigustega ja inimese austamise põhimõtetega. |
1.2. |
Komitee peab oluliseks tugevdada ja arendada Euroopa Liidu kultuurilist mõõdet, mis põhineb aluslepingutes sätestatud ühisväärtustel; need väärtused on integratsiooniprotsessi võtmetegur ning Euroopa kultuurilise identiteedi nurgakivi, aidates luua kaasavat, pluralistlikku, sidusat ja konkurentsivõimelist ühiskonda. |
1.2.1. |
Komitee arvates võib vaid Euroopasse kuulumise tunde ja ühise kultuurilise identiteedi tugevdamine ühtlasi tugevdada Euroopa projekti ning suurendada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. |
1.2.2. |
Euroopa aineline ja vaimne kultuuripärand on komitee hinnangul Euroopa rahvaid ühendav sidusaine, äärmiselt tugev identiteediside ja oluline strateegiline ressurss sotsiaalse sidususe saavutamiseks. |
1.3. |
Komitee on seisukohal, et võttes arvesse Euroopa praegust poliitilist ja identiteedikriisi, (1) on äärmiselt oluline anda kultuurile tagasi keskne roll identiteedisidemete vahendajana ja aluslepingutes sätestatud ühiste väärtuste ellurakendamisel. |
1.4. |
Komitee hindab positiivselt plaani tõsta kultuur päevakorra keskmesse, kuid kutsub samas üles kasutama tegevuskava käivitamist võimalusena liikuda nn uue Euroopa taassünni visiooni suunas, mille eesmärk on luua Euroopa kultuuriruum, (2) mis põhineb paljudel ühistel väärtustel, nagu solidaarsus, usaldus ja jagatud vastutus. |
1.5. |
Komitee hinnangul peab Euroopa kultuurivaldkonna uuendatud tegevuskava põhinema jagatud strateegilisel visioonil, mis tähendab Euroopa kultuuriruumi kujundamisel järgmist:
|
1.6. |
Kultuuri pakkumise seisukohast on oluline, et tänu uutele mitmekeelsetele kommunikatsioonivahenditele oleks teave meetmete sihtrühmadele arusaadav ja kättesaadav, nii et Euroopa ühtne kultuuriruum oleks tõepoolest kõigi pärand. |
1.7. |
Kultuurinõudlusega seoses on komitee hinnangul oluline otse kultuuri kasutajale suunatud tegevus, et suurendada Euroopa väärtusidentiteedi arendamises osalemist selliste algatuste abil nagu kultuuriteemaline kodanike Erasmus ja Euroopa kodanikele suunatud Euroopa kultuuri harta loomine. |
1.8. |
Komitee on kindlalt veendunud, et võib täita proaktiivset osa struktureeritud kultuuridialoogis, et tugevdada kodanike demokraatlikku osalust, kultuurilist identiteeti ja ühiskonna mitmekülgsete väljendusvormide jagamist, mh ühisalgatustega, nagu Euroopa kultuurinädala ja Euroopa kultuuriööde käivitamine ning Euroopa kultuurisaadikute nimetamine. |
1.9. |
Komitee kohustub jälgima komisjoni esitatavate perioodiliste aruannete alusel uue tegevuskava teekaardi andmeid ja Euroopa kultuuriruumi lõpuleviimist. |
2. Sissejuhatus
2.1. |
Kultuur on Euroopa projekti keskmes ning sellele tugineb Euroopa Liidu juhtlause „Ühinenud mitmekesisuses“. See on kooseksistentsi oluline osa ja inimkonda rikastav väärtus, mis on hädavajalik meie ühiskondlikeks tegevusteks ja kodanike igapäevaseks eneseväljenduseks. |
2.2. |
Kultuur on seega suurepärane näide sotsiaalse sidususe ja kultuuridevahelise dialoogi strateegilisest ressursist ning hea võimalus väärtustada ühist ajalugu, Euroopa piirkondade kultuurilise mitmekesisuse suurt rikkust ning jagatud ainelist ja vaimset pärandit. |
2.3. |
Lissaboni lepingus omistatakse kultuurile suurt tähtsust. Euroopa Liidu lepingu preambulis viidatakse otseselt soovile saada innustust „Euroopa kultuurilisest, religioossest ja humanistlikust pärandist“ koos esmatähtsate eesmärkidega, nagu kohustus, et „[l]iit austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise.“ |
2.3.1. |
Paljud nendest väärtustest, mis moodustavad Euroopa ühiskonna aluse, on sätestatud Euroopa Liidu lepingus: „[l]iit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste […] austamine“. Need väärtused, mis on saanud Euroopa kultuuri lahutamatuks osaks, tõusevad esile ja peavad muutuma üha olulisemaks ühiskonnas, mida iseloomustab pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus ja solidaarsus. |
2.3.2. |
Põhiõiguste hartas, mis on aluslepingu lahutamatu osa, on kokku kogutud, loetletud ja sünteesitud rikkalik loetelu väärtustest, millest osa on esitatud juba aluslepingus. |
2.3.3. |
ELi tegevus on seega suunatud liikmesriikide koostöö soodustamisele, et nende spetsiifiline pädevus kultuuripoliitika vallas lähtuks üha rohkem ühistest väärtustest ning et need lõimuksid sotsiaalsete suhete võrgustikku. |
2.3.4. |
Inimese käitumine sotsiaalsetes suhetes ja igapäevaelus järgib tema mõtlemises eelnevalt kujundatud mudeleid (4). Need mudelid omandatakse hariduse (5) ja õpetamise (6) teel ning need kinnistuvad meid ümbritseva maailmaga tekkivate suhete kaudu. |
2.3.5. |
Seetõttu on oluline levitada ja rõhutada Euroopa tsivilisatsiooni aluseks olevaid väärtusi, eelkõige noorte seas alates eelteismeeast, et kinnistada nn peegelneuroneid, mis jäljendavad teiste inimeste tegevust, tundeid ja emotsioone (7). |
2.4. |
Kultuuri (8) mõiste on olemuselt dünaamiline ja nõuab seega teatud meetmeid, mida Euroopa poliitika ja riigid peavad rakendama hariduse ja eeskujude kaudu. Ülal loetletud väärtused, mis on sätestatud aluslepingus, ei ole tekkinud mitte juhuslikult, vaid tulenevad ühiskondlikest kaalutlustest ja kogemustest, mis on rahuliku kooselu ja rahvaste usalduse suurenemise aluseks. Neid tuleb edasi kanda õppeprotsesside ja sotsiaalsete suhete kaudu eelkõige uutele põlvkondadele, et nad oleksid valmis järgima ja jagama eetilisi väärtusi. |
2.5. |
Lisaks kultuuri sotsiaalsele ja identiteediga seotud väärtusele tunnustatakse üha enam selle väärtust juhtiva ja strateegilise majandusliku jõuna, mis aitab suurendada rikkust inimese kohta, heaolu ja Euroopa kogu SKPd ning arendada rahvusvahelisi suhteid. |
2.6. |
Hinnanguliselt moodustavad kultuurisektor ja loomemajandussektor 4,2 % Euroopa SKPst, seejuures on tööhõive kasv 1,5 %. Absoluutväärtustes mõõdetuna tootis kultuur 2016. aastal 89,9 miljardit eurot, mis on +1,8 % võrreldes 2015. aastaga, ning seotud tegevust arvestades liikus sektoris 250 miljardit eurot, tööd pakuti 1,5 miljonile inimesele (9). |
2.7. |
Kultuuris osalemise soodustamine on Euroopa oluline ülesanne, kuid pärast 2008. aastal Euroopat tabanud majandus- ja finantskriisi, mis seejärel kandus ühiskonda ja poliitikasse, on kultuuris osalemine vähenenud kõigis Euroopa riikides, eelkõige Lõuna-Euroopa maades (10). |
2.8. |
2007. aasta Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskavas (11) seati ELile ja liikmesriikidele järgmised kohustused:
|
2.8.1. |
ELi kultuurivaldkonna tegevuskavas (2015–2018) sätestati Euroopa Liidu tasandi koostööks kultuuripoliitika valdkonnas neli järgmist põhiprioriteeti:
|
2.9. |
Parlament on võtnud vastu mitmeid resolutsioone (12) ja soovitusi, milles käsitletakse võrdset juurdepääsu kultuuriteenustele, kultuuri rolli liidu välissuhetes, liikuvust ning kultuuri- ja loomemajandust. |
2.10. |
Euroopa Liidu Nõukogu 23. mai 2018. aasta istungil võeti vastu järeldused, milles käsitleti kultuuripärandi integreerimist ka teistesse poliitikavaldkondadesse ning dialoogi tugevdamist organisatsioonide ja kodanikuühiskonnaga. |
2.11. |
Komitee on omalt poolt mitmel korral väljendanud arvamust kultuuri- ja loomesektorite arendamise kohta ning toetust uuele rahvusvaheliste kultuurisuhete strateegiale, (13) sh maapiirkondade panus Euroopa kultuuripärandisse (14). |
3. Uue tegevuskava ettepanekud
3.1. |
Komisjoni esitatud uue tegevuskava põhipunktid võib kokku võtta järgmiselt:
|
3.2. |
Peamised väljapakutud mõõtmed võib kokku võtta järgmiselt. |
3.2.1. |
Sotsiaalne mõõde: kasutada kultuuri ja kultuurilise mitmekesisuse võimalusi sotsiaalse sidususe ja heaolu saavutamiseks. |
3.2.2. |
Majanduslik mõõde: toetada kultuuripõhist loovust hariduses ja innovatsioonis ning soodustada majanduskasvu uute töökohtade loomise, loomemajanduse ja pädevuse arengu kaudu; (15) |
3.2.3. |
Välismõõde – rahvusvaheliste kultuurisuhete tugevdamine: toetada kultuuri laienemisprotsessides osalevates riikides, Lääne-Balkani riikides ja Vahemere maades ning AKV (16) arengufondi meetmete abil; |
3.2.4. |
Valdkondadevaheline mõõde: algatused „Euroopa kultuuripärandiaasta“ ja „Euroopa kultuuripealinn“, uus Euroopa kultuuriväärtuste tegevuskava aastateks 2019–2022, algatuse Digital4Culture arendamine, Euroopa filmide veebinimekiri, digiülemineku toetamine. |
3.3. |
Strateegilist koostööd uue tegevuskava valdkonnas toetavad programm „Loov Euroopa“ ja muud ELi programmid. |
4. Üldised märkused
4.1. |
Komitee peab oluliseks tugevdada ja arendada Euroopa Liidu kultuurilist mõõdet, mis põhineb aluslepingutes sätestatud ühisväärtustel, et tugevdada kuuluvustunnet kaasava, sidusa ja konkurentsivõimelise ühiskonna loomisel. |
4.2. |
Euroopa aineline ja vaimne kultuuripärand on Euroopa rahvaid ühendav sidusaine, äärmiselt tugev identiteediside, eelkõige aegadel, mil Euroopas valitseb identiteedi- ja solidaarsuskriis. |
4.3. |
Komitee on seisukohal, et eriti arvestades poliitilist, identiteedi- ja juhtimiskriisi Euroopas, tuleks Euroopa kultuurile anda tagasi selle roll identiteediväärtuste vahendajana, sh Euroopa koolituskavu laiendades. |
4.4. |
See väärtuste integreerimise protsess peab olema kultuurivaldkonna uue tegevuskava kvaliteedihüppe alus ning viima ühistel väärtustel põhineva tõelise ja tegeliku Euroopa kultuuriruumi (17) loomisele – analoogselt ja koos Euroopa teadusruumiga. |
4.5. |
See uus Euroopa kultuuriruum peaks hõlmama järgmisi aspekte koos ajakavaga. |
4.5.1. |
Euroopa kultuuripoliitika ja -instrumentide tugevdamine identiteediväärtuste toetamiseks ja levitamiseks ühisesse väärtussüsteemi kuulumise tunde alusel. |
4.5.2. |
Liikumisvabaduse, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse täielik tagamine kogu Euroopa territooriumil kõigile kultuurivaldkonnaga seotud füüsilistele ja juriidilistele isikutele. |
4.5.3. |
Integreeritud kultuurimajandus, mis keskendub sotsiaalselt kaasavatele süsteemidele ja mis edendab uusi kultuuripärandi säilitamise ja restaureerimise ning loomemajanduse arendamise mudeleid, muu hulgas suure sotsiaalse väärtusega uute ettevõtlusvormide abil. |
4.5.4. |
Euroopa kultuuri toetamine rahvusvahelistes suhetes kas kultuuridiplomaatia taaskäivitamise vahendina või nn pehme jõu mehhanismina Euroopa välissuhetes või siis rahvusvahelise kaubavahetuse positiivse mõjutegurina, mis võib muuta kunstnikud/loovisikud Euroopa kultuuri saadikuteks. |
4.5.5. |
Alt üles suunatud mehhanismid, et anda rohkem tegutsemisruumi kõikidele kunstivaldkonnas ning kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejatele, kes kultuuri otseselt loovad, kujundavad ja suunavad. |
4.6. |
Komitee hinnangul tuleb ühiste probleemide lahendamiseks luua tõeline nn kultuuri siseturg, soodustades järgmist:
|
4.7. |
Komitee hinnangul on äärmiselt oluline edendada eelkõige noorte seas hariduse kaudu arusaama, et kultuuriline mitmekesisus ja erinevad kunstivormid on oluline osa inimarengust ja põhiõiguste austamisest ning et kultuuriprotsesside jagamine aitab tugevdada demokraatlikku ühiskonda. |
4.8. |
Komitee rõhutab, et Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava – osana uuest ühisest ja rikastatud strateegilisest visioonist – peab olema kindlalt integreeritud ELi järgmisse mitmeaastasesse finantsraamistikku. |
4.9. |
Komitee hinnangul on vaja anda õiguslike, struktuursete ja rahaliste tugiprogrammide ja -meetmete sihtrühmadele sotsiaalvõrgustike kaudu selget, läbipaistvat ja ligipääsetavat teavet. |
4.10. |
Samuti on komitee seisukohal, et vaja on Euroopa kultuuripoliitika lõppsihtrühmale suunatud konkreetseid meetmeid, et suurendada kultuuris osalemist, mis sattus tugeva surve alla majandusliku ja finantskriisi mõjul, mis laienes ka sotsiaalvaldkonda,. |
4.10.1. |
Komitee on seisukohal, et kodanike Erasmus, mille raames edendatakse liidus kultuuri ja turismi, ning Euroopa kultuuri harta, mis soodustab juurdepääsu Euroopa kultuuriimedele, samuti Euroopa kultuurinädala ja kultuuriööde käivitamine võiksid osutuda kasulikeks algatusteks, eeskätt noorte põlvkondade jaoks. |
5. Konkreetsed märkused
5.1. |
Digitaalne kasutusjuhend koos reaalajas uuendatava ja kasutajasõbraliku veebisaidiga, mis on kättesaadav kõigis liidu keeltes, peab tagama mitmete tänapäeval kättesaadavate vahendite kasutatavuse, sh järgmised:
|
Brüssel, 17. oktoober 2018
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
Luca JAHIER
(1) Vt levinud populismi ja suveräänsusliikumisi ja -aspekte.
(2) Analoogselt Euroopa teadusruumiga ja selle toetuseks.
(3) Vt spetsiaalseid restaureerimisteenuseid: www.opencare.it.
(4) Nihil est in intellectu quod prius non fuerit in sensu (J. Locke).
(5) Tuleneb ladina keelsest sõnast „instruere“: ette valmistama, looma.
(6) Jäljendama märke ja mudeleid.
(7) Vt neuroteaduse alaseid avastusi, mis kirjeldavad tegevuse ja mudelite jäljendamist.
(8) Tuleneb ladinakeelsest sõnast „colere“, mis tähendab harimist.
(9) Allikas: Eurostat.
(10) Raport „Cultural access and participation“ http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_399_en.pdf.
(11) ELT C 287, 29.11.2007, lk 1.
(12) Vt ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 142; ELT C 93, 9.3.2016, lk 95, tekstid, P8_TA(2016)0486.
(13) ELT C 288, 31.8.2017, lk. 120.
(14) NAT/738 (ELT C 440, 6.12.2018, lk 22).
(15) Eelkõige muutes PISA (rahvusvaheline õpilaste hindamise programm) süsteemi STEM-ist (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) STEAM-iks (teadus, tehnoloogia, inseneeria, kunstid ja matemaatika) ning digivaldkonnas.
(16) Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid.
(17) Vt ka Euroopa Nõukogu raamkonventsioon, mis käsitleb kultuuripärandi väärtust ühiskonnas (CETS nr 199), 18/03/08, Faro, 27. oktoober 2005.
(18) Vt joonealune märkus 14.
(19) Määrus (EL) nr 233/2014 (ELT L 77, 15.3.2014, lk 44).
(20) Interreg Med'i programm.
(21) Med Culture programm.
(22) Määrus (EL) nr 232/2014 (ELT L 77, 15.3.2014, lk 27) ja (EL) nr 236/2014 (ELT L 77, 15.3.2014, lk 95).
(23) Määrus (EL) nr 231/2014 (ELT L 77, 15.3.2014, lk 11).
(24) Elupaikade direktiiv 92/43/EMÜ (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7) ja linnudirektiiv 2009/147/EÜ (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
(25) COM (2017) 198 final.
(26) Määrus (EL) nr 1293/2013 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).
(27) 5 fondi: Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond.
(28) Komisjoni otsus (EL) 2017/848 (ELT L 125, 18.5.2017, lk 43).
(29) Euroopa Parlament, 2. juuli 2013 (2012/2297(INI)) (ELT C 75, 26.2.2016, lk 24).
(30) Määrus (EL) nr 1305/2013 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).
(31) Määrus (EL) nr 390/2014 (ELT L 115, 17.4.2014, lk 3).
(32) Määrus (EL) nr 651/2014 (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1) ja määrus (EL) 2015/1588 (ELT L 248, 24.9.2015, lk 1).
(33) Ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega.
(34) Määrus (EL) nr 377/2014 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 44).
(35) Määrus (EL) nr 1287/2013 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33).
(36) COM(2010) 487 final ja COM (2014) 477 final.
(38) Määrus (EL) nr 1288/2013 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).
(39) Otsus nr 1194/2011/EL (ELT L 303, 22.11.2011, lk 1).
(40) Määrus (EL) nr 1295/2013 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 221).