EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.12.2017

COM(2017) 724 final

2017/0320(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega lubatakse Rootsil kohaldada vähendatud aktsiisimaksu määra Põhja-Rootsi teatavates piirkondades kodumajapidamiste ja teenustesektori äriühingute tarbitava elektrienergia suhtes kooskõlas direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 19

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

1.1.Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Energiatoodete ja elektrienergia maksustamine on Euroopa Liidus reguleeritud nõukogu direktiiviga 2003/96/EÜ 1 (edaspidi „energia maksustamise direktiiv“ või „direktiiv“).

Direktiivi artikli 19 lõike 1 kohaselt võib nõukogu lisaks artiklites 5, 15 ja 17 sätestatule komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt lubada, et liikmesriik kehtestab teatavatel poliitilistel kaalutlustel täiendava maksuvabastuse või vähendab maksustamistaset.

Käesoleva ettepaneku eesmärgiks on lubada Rootsil kohaldada teatavate Põhja-Rootsi piirkondade kodumajapidamiste ja teenustesektori äriühingute tarbitava elektrienergia suhtes kindlaksmääratud piirides vähendatud aktsiisimaksu määra. Meetme eesmärk on kompenseerida neis piirkondades tekkivad suuremad küttekulud, mis on tingitud erilistest kliimatingimustest selles regioonis.

Direktiivi artikli 19 lõikega 1 on ette nähtud, et nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt lubada liikmesriigil kehtestada täiendava maksuvabastuse või vähendada maksumäära teatavatel poliitilistel kaalutlustel.

Nõukogu otsusega 2012/47/EÜ lubati Rootsil kohaldada vähendatud aktsiisimaksu määra otsuse lisas loetletud omavalitsusüksustes asuvate kodumajapidamiste ja teenindussektori äriühingute tarbitava elektrienergia suhtes. Maksuvähendus peab olema ülejäänud Rootsiga võrreldes proportsionaalne põhjapoolsest asukohast tulenevate kütmise lisakuludega ning vähendatud maksumäär peab olema kooskõlas direktiivi 2003/96/EÜ nõuetega ning eelkõige kõnealuse direktiivi artiklis 10 sätestatud madalaima maksustamistasemega. Kõnealune luba kaotab kehtivuse 31. detsembril 2017.

10. mail 2017 teavitasid Rootsi ametiasutused direktiivi artikli 19 kohases kirjas komisjoni, et nad soovivad jätkata kõnealuse vähendatud aktsiisimaksu määra kohaldamist. Vähendus ei ületa 96 Rootsi krooni ehk ligikaudu 10 eurot 2 MWh kohta. Rootsi palus lubada maksuvähendust kuue aasta vältel, s.o 31. detsembrini 2023, mis on direktiivi artikli 19 lõikes 2 nimetatud maksimumperiood.

Rootsi ametiasutused esitasid lisateavet ja selgitusi 1. septembril 2017.

Rootsi põhjendab seda meedet keskkonna- ning regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidega. Rootsi tõstab esile tõsiasja, et Rootsi riiklikud elektrienergia suhtes kohaldatavad aktsiisimaksu määrad ületavad märkimisväärselt direktiivis 2003/96/EÜ sätestatud madalaimaid maksumäärasid ning seega on riikliku tasandi maksusüsteemiga loodud energiatõhususeks tugevam ajend kui ELi alammääradega nõutakse. Siiski on Rootsi ametiasutuste väitel seda üldist kõrget maksustamise taset võimalik säilitada ainult juhul, kui põhjapoolsetele, kliimatingimuste tõttu ebasoodsamatesse konkurentsitingimustesse sattunud piirkondadele võimaldatakse maksuvähendust. Samal ajal leevendaks see meede küttekulude erinevusi riigi eri piirkondades ning aitaks seega kaasa ELi regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisele.

Kliima erinevusest tingitud halvemuse olemust selgitades nimetasid Rootsi ametiasutused taas kord ka varasemates taotlustes esitatud asjaolu, et põhjapiirkondades on küttekulud keskmiselt 30 % suuremad, sest kütteperiood on neis piirkondades pikem.

Maksuvähenduse 96 Rootsi krooni MWh puhul oleks prognoositav tulude vähenemine 710 miljonit Rootsi krooni ehk 74 miljonit eurot aastas.

(1)Meetme rakendamine

Meedet rakendatakse elektrienergia suhtes vähendatud aktsiisimaksu määrana. Vähendatud maksumäära kohaldatakse otseselt maksu sissenõudmisel.

Kohaldamisala

Rootsi ametiasutused märkisid, et geograafilised erisused kehtestati kütteperioodi keskmiste temperatuuride objektiivsete andmete alusel. Vastavalt sellele kohaldatakse elektrienergia suhtes vähendatud aktsiisimaksu määra kõigis Norrbotteni, Västerbotteni ja Jämtlandi maakonna omavalitsusüksustes ning järgmistes omavalitsusüksustes: Sollefteå, Ånge, Örnsköldsvik, (Västernorrlandi maakond), Ljusdal (Gävleborgi maakond), Malung-Sälen, Mora, Orsa, Älvdalen (Dalarna maakond) ja Torsby (Värmlandi maakond). Meede on piiratud majapidamiste ja teenustesektori äriühingutega, kelle suhtes kohaldatakse standardaktsiisimaksu määra 325 Rootsi krooni ehk 33,83 eurot MWh kohta. Kuna tootmisettevõtete tarbitavat elektrienergiat maksustatakse niikuinii madalama maksumääraga 0,50 eurot (ehk 5 Rootsi krooni) MWh, ei mõjuta kõnealune meede selle sektori äriühinguid.

(2)Rootsi ametiasutuste väited meetme mõju kohta siseturule

Rootsi ametiasutused on seisukohal, et meede ei mõjuta siseturu nõuetekohast toimimist. Nad arvavad, et kuigi Põhja-Rootsi teatavate piirkondade teenustesektori äriühingute kulusid vähendades võib meede mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust, on see mõju väike, sest enamik teenustesektori äriühinguid tegutseb tavaliselt piiratud geograafilisel alal.

(3)Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik.

1.2.Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

(1)Teatavad poliitilised kaalutlused

Direktiivi artikli 19 lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud:

„Lisaks eelmiste artiklite sätetele, eriti artiklitele 5, 15 ja 17, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt lubada liikmesriigil kehtestada täiendava maksuvabastuse või -vähenduse teatavatel poliitilistel kaalutlustel.“

Rootsi poolt kavandatud meede seisneb Põhja-Rootsi teatavate piirkondade kodumajapidamiste ja teenustesektori äriühingute tarbitava elektrienergia pealt tasumisele kuuluva aktsiisimaksu vähendamises. Rootsi ametiasutused tõstavad esile kaht meetme eesmärki. Esiteks väidavad nad, et vähendatud aktsiisimaksu määral on kaudne positiivne mõju keskkonnale, kuna see võimaldab Rootsi ametiasutustel riigi ülejäänud osa suhtes kohaldada kõrgemat maksumäära, mida muidu tuleks Põhja-Rootsi erijuhtumi tõttu vähendada. Selles osas nendib komisjon, et keskkonnakaitsenõuded kui sellised on juba direktiivi 2003/96/EÜ 3 lahutamatu osa ning seetõttu ei saa neid iseenesest käsitada eriliste poliitiliste kaalutlustena. Samas ei võimalda direktiiv üldiselt käsitleda väga eriliste kliimatingimustega piirkondade erivajadusi. Antud juhul saab aga käsitada erilise poliitilise kaalutlusena eesmärki aidata kaasa suhteliselt kõrge üldise maksustamise taseme säilitamisele, vältides vähendatud maksumäära abil ülemäärast koormust piirkondades, kus on eespool nimetatud tingimused.

Teiseks väidavad Rootsi ametiasutused, et maksuvähendus muudab kütte üldkulud Põhja-Rootsi teatavates piirkondades tarbijatele ligikaudu sama suureks kui riigi muude piirkondade tarbijate kulud ning seega teenib see regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärke.

Ka sellest lähtuvalt saab taotletavat luba käsitada erilisele poliitilisele kaalutlusele tuginevana.

1.3.Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Majapidamiste ja teenustesektori äriühingute suhtes kohaldatav standardaktsiisimaksu määr on 325 Rootsi krooni ehk 33,83 eurot MWh kohta 4 . Väljapakutud maksuvähenduse puhul oleks Põhja-Rootsi teatavates piirkondades kohaldatav maksumäär vähemalt 229 Rootsi krooni MWh kohta ehk 26,13 eurot MWh kohta. Kuna elektrienergia maksustamise tase on nii Põhja-Rootsis kui mujal riigis nõutavast alammäärast tunduvalt kõrgem, on põhjust eeldada, et kõnealune maksuvähendus aitab tõesti kaudselt kaasa keskkonnakaitse üldise taseme tõstmisele, nagu Rootsi ametiasutused kirjeldavad.

Sellest lähtuvalt on meetme eesmärk osaliselt tasakaalustada suuremad küttekulud neis piirkondades, kus kohaldatakse vähendatud aktsiisimaksu määra. Rootsi ametivõimude väitel on neis piirkondades elektrienergia tarbimine kliimatingimuste tõttu keskmiselt ligikaudu 30 % suurem kui mujal riigis, mis on peamiselt tingitud pikemast kütteperioodist.

Sellega seoses märgib komisjon, et tuginedes viimase aja elektrienergia hindadele Rootsis, oleks väljapakutud meetmest tulenev hinnavähendus kõigi asjaomaste tarbijarühmade puhul tunduvalt väiksem kui 25 %. Eurostati uusimate hinnaandmete alusel jääb see hinnavähendus 2,7 % ja 7 % vahele, olenevalt vastavate kodumajapidamiste tarbimisest 5 .

Seega on hinnavähendus väiksem kui lisaküttekulud kõnealustes piirkondades. Kokkuvõttes säilitatakse maksustiimul tõhusaks energiakasutuseks vähemalt võrdsel tasandil sellega, mis on valdav Rootsi ülejäänud osas.

Meede on kooskõlas liidu tervishoiu-, keskkonna-, energia- ja transpordipoliitikaga.

Kirjeldatud asjaolude taustal näib meede vastuvõetav ka siseturu nõuetekohase toimimise ning ausa konkurentsi tagamise vajaduse seisukohast. Tulenevalt eelkõige nende piirkondade kaugest asukohast, kus meedet soovitakse kohaldada, ning tõsiasjast, et seda kohaldatakse vaid kodumajapidamiste ja teenustesektori äriühingute suhtes, ei eeldata, et see põhjustaks märkimisväärseid konkurentsimoonutusi või muutusi liikmesriikide vahelise kaubanduse üldises struktuuris. Lõpuks tuletatakse meelde, et maksuvähendust on kõnealustes piirkondades kohaldatud 30 aastat, ilma et see oleks vähemasti komisjonile teadaolevalt põhjustanud probleeme seoses siseturu nõuetekohase toimimise või muude ELi poliitiliste eesmärkidega.

Kõnealustes piirkondades elektrienergia suhtes kohaldatav aktsiisimaksu määr on ka pärast Rootsi ametivõimude välja pakutud maksuvähendust kõrgem kui direktiivi 2003/96/EÜ artiklis 10 sätestatud alammäär. Eeldusel, et meetme rakendamisel järgitakse üldise grupierandi määruse (määrus (EL) nr 651/2014 6 ) artiklis 44 sätestatud tingimusi, on meede vabastatud eelneva teavitamise kohustusest.

(1)Meetme kohaldamisaeg ja energia maksustamist käsitleva ELi raamistiku areng

Komisjon soovitab määrata kohaldamisajaks direktiivis 2003/96/EÜ lubatud maksimaalse ajavahemiku, st kuus aastat. See tähtaeg tundub asjakohane, et anda asjaomastele tarbijatele piisav kindlustunne.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

2.1.Õiguslik alus

Nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ artikkel 19.

2.2.Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 113 käsitletud kaudse maksustamise valdkond ei kuulu iseenesest ELi ainupädevusse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 tähenduses.

2.3.Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Maksuvähendus ei ületa kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajaminevat.

2.4.Vahendi valik

Kavandatav vahend: nõukogu rakendusotsus.

3.JÄRELHINDAMISTE TULEMUSED, KONSULTEERIMINE SIDUSRÜHMADEGA JA MÕJUHINNANGUD

3.1.Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

3.2.Konsulteerimine sidusrühmadega

Käesolev ettepanek põhineb Rootsi esitatud taotlusel ja käsitleb ainult kõnealust liikmesriiki.

3.3.Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

3.4.Mõjuhinnang

3.5.Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

3.6.Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Meetmega ei kaasne liidule rahalist ega halduskoormust. Seega ei mõjuta ettepanek ELi eelarvet.

5.MUU TEAVE

5.1.Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2017/0320 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega lubatakse Rootsil kohaldada vähendatud aktsiisimaksu määra Põhja-Rootsi teatavates piirkondades kodumajapidamiste ja teenustesektori äriühingute tarbitava elektrienergia suhtes kooskõlas direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 19

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, 7 eriti selle artikli 19 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu otsusega 2012/47/EÜ 8 on Rootsil lubatud kohaldada kuni 31. detsembrini 2017 teatavate Põhja-Rootsi piirkondade kodumajapidamiste ja teenustesektori äriühingute tarbitava elektrienergia suhtes vähendatud aktsiisimaksu määra vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19.

(2)10. mai 2017. aasta kirjas palus Rootsi luba jätkata vähendatud aktsiisimaksu määra kohaldamist samade tarbijarühmade tarbitava elektrienergia suhtes veel kuue aasta vältel, s.o kuni 31. detsembrini 2023. Maksuvähendus ei ületaks sel juhul 96 Rootsi krooni MWh kohta. Rootsi saatis 1. septembri 2017. aasta kirjaga lisateavet ja selgitusi.

(3)Kõnealustes piirkondades on küttekulud pikema kütteperioodi tõttu keskmiselt 30 % suuremad kui riigi ülejäänud osas. Seega vähendab nende piirkondade kodumajapidamiste ja teenustesektori äriühingute elektrienergia kulude vähendamine erinevust kütte üldkulude vahel, mis tuleb kanda Põhja-Rootsi tarbijatel ja riigi ülejäänud piirkondade tarbijatel. Seepärast aitab meede kaasa regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisele. Maksuvähendus ei tohiks olla suurem, kui on vajalik Põhja-Rootsi teatavates piirkondades kodumajapidamistel ja teenustesektori äriühingutel tekkivate täiendavate küttekulude kompenseerimiseks.

(4)Vähendatud maksumäärad jäävad endiselt kõrgemaks direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 10 kehtestatud alammäärast.

(5)Arvestades meetme kohaldamisalasse kuuluvate piirkondade kauget asukohta, tõsiasja, et maksuvähendus ei peaks ületama Põhja-Rootsis tekkivaid täiendavaid küttekulusid, ning seda, et meedet kohaldatakse üksnes kodumajapidamiste ja teenustesektori äriühingute suhtes, ei eeldata, et see meede põhjustaks märkimisväärseid konkurentsimoonutusi või muutusi liikmesriikidevahelises kaubanduses.

(6)Seega on kõnealune meede vastuvõetav, pidades silmas siseturu nõuetekohast toimimist ja vajadust tagada aus konkurents. Meede on samuti kooskõlas liidu tervishoiu-, keskkonna-, energia- ja transpordipoliitikaga.

(7)Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 lõikest 2 tuleneb, et kõik selle artikli alusel antavad load peavad olema ajaliselt rangelt piiritletud. Selleks et pakkuda asjaomastele tarbijatele piisaval määral kindlust, tuleks luba anda kuueks aastaks.

(8)Oluline on tagada, et otsuse 2012/47/EL alusel antud luba kohaldataks edasi, ilma et nimetatud otsuse kehtivuse lõppemise ja käesoleva otsuse jõustumise vahele jääks ajalist vahet.

(9)Käesolev otsus ei piira liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.Rootsi võib kohaldada vähendatud aktsiisimaksu määra lisas loetletud omavalitsusüksustes asuvate kodumajapidamiste ja teenustesektori äriühingute tarbitava elektrienergia suhtes.

Maksuvähendus ei tohi olla tavalise riikliku elektrienergia aktsiisimaksu määraga võrreldes suurem, kui on vajalik selleks, et kompenseerida põhjapiirkonna asukohast tingitud täiendavad küttekulud võrreldes küttekuludega Rootsi ülejäänud osas, ning ei või ületada 96 Rootsi krooni MWh kohta.

2.Vähendatud maksumäärad peavad vastama direktiivi 2003/96/EÜ nõuetele, eelkõige nimetatud direktiivi artiklis 10 sätestatud alammäärade puhul.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2023.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Rootsi Kuningriigile.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1)    Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.

(2)    Vastavalt 2. oktoobri 2017. aasta vahetuskursile (9,6055 SEK = 1 EUR), vrd direktiivi 2003/96/EÜ artikli 13 lõige 1 ja ELT C 331, 3.10.2017, lk 3.

(3)    Vrd eelkõige põhjendused 6 ja 7.

(4)    Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 5 kohaselt võivad liikmesriigid kohaldada erinevaid maksumäärasid elektrienergia äriotstarbelise ja muu kui äriotstarbelise kasutamise suhtes. Vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artikli 11 lõikele 4 võivad liikmesriigid piirata vähendatud maksustamistaseme kohaldamisala äriotstarbelise kasutuse puhul. Rootsi ametiasutuste esitatud teabe põhjal on kõnealuses riigis elektrienergia äriotstarbelise kasutamise maksumäära kohaldamisala piiratud töötleva tööstuse puhul. Selle tulemusena kohaldatakse muu kui äriotstarbelise kasutamise maksumäära nii kodumajapidamiste kui ka teenustesektori äriühingute suhtes. ELi madalaim maksumäär muu kui äriotstarbelise kasutuse puhul on 1 euro MWh kohta.

(5)    Allikas: Eurostati hinna arvandmed 2016. aasta teise poolaasta kohta. Arvandmed on muu kui äriotstarbelise kasutuse osas selliste kodutarbijate kohta, kelle aastane energiatarbimine on alla 1 MWh kuni üle 15 MWh.

(6)    Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1–78).

(7)    ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.

(8)    ELT L 26, 28.1.2012, lk 33.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.12.2017

COM(2017) 724 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega lubatakse Rootsil kohaldada vähendatud aktsiisimaksu määra Põhja-Rootsi teatavates piirkondades kodumajapidamiste ja teenustesektori äriühingute tarbitava elektrienergia suhtes kooskõlas direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 19

LISA