EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.6.2017

COM(2017) 258 final

2017/0104(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ning Aafrika ja Madagaskari Lennuohutusameti (ASECNA) vahelise koostöölepingu (mis käsitleb satelliitnavigatsiooni arendamist ja sellega seotud teenuste osutamist ASECNA pädevuspiirkonnas tsiviillennunduse huvides) sõlmimise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva nõukogu otsuse ettepaneku eesmärk on anda volitus sõlmida Euroopa Liidu nimel kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikega 6 ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Aafrika ja Madagaskari Lennuohutusameti (edaspidi „ASECNA“) 1 vaheline koostööleping, mis käsitleb satelliitnavigatsiooni arendamist ja sellega seotud teenuste osutamist ASECNA pädevuspiirkonnas tsiviillennunduse huvides. See on kooskõlas määrusega (EL) nr 1285/2013, mis on Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide alusakt ja mille artiklis 29 on sätestatud, et liit võib sõlmida programmide Galileo ja EGNOS raames lepinguid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

EL ja Aafrika on teinud satelliitnavigatsiooni valdkonnas koostööd alates ELi ja Aafrika strateegilise partnerluse elluviimise tegevuskava (2011–2013) vastuvõtmisest ELi ja Aafrika kolmandal tippkohtumisel Tripolis 2010. aasta novembris. Vajadust koostöö järele selles valdkonnas kinnitati taas 2014.–2017. aasta tegevuskavas, mis võeti vastu ELi ja Aafrika tippkohtumisel 2014. aasta aprillis.

Uuringud on näidanud, et Aafrika mandril on sellest saadud märkimisväärset sotsiaal-majanduslikku kasu. Koostöö on kasulik ka Euroopa kosmosetööstusele, mis saab kasu laienenud turust Aafrikas, et arendada oma tehnoloogiat, rakendada uusi infrastruktuure ja kasutada satelliitnavigatsiooniteenuseid 2 .

25. septembril 2014 volitas konkurentsivõime nõukogu, tuginedes komisjoni soovitusele (COM(2014) 260), komisjoni pidama liidu nimel läbirääkimisi ASECNAga rahvusvahelise lepingu üle, milles sätestatakse tingimused satelliidipõhiste tugisüsteemide (edaspidi „SBAS“) teenuste osutamiseks Aafrikas Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammi EGNOS alusel. Läbirääkimised algasid 2015. aasta märtsis. Nende tulemusena koostati 2016. aasta aprillis lepingu eelnõu, milles määratleti sõltumatu, kuid Euroopa süsteemil EGNOS põhineva ja ASECNA pädevuspiirkonda kuuluva SBAS-süsteemi loomiseks ja kasutamiseks vajaliku koostöö raamistik. Kooskõlas nõukogu antud volitusega sisaldab leping tehnilist osa ja käsitleb ka rahastamis- ja juhtimisküsimusi.

Nõukogu võttis komisjoni 12. septembri 2016. aasta ettepanekule (COM(2016)574) tuginedes 21. novembril 2016 vastu otsuse (EL) 2016/2234, 3 millega antakse luba liidu nimel lepingu allkirjastamiseks. Euroopa Liit ja ASECNA allkirjastasid lepingu ametlikult 5. detsembril 2016 Brüsselis.

•Kooskõla tegevusvaldkonna praegu kehtivate õigusnormidega ja teiste liidu poliitikavaldkondadega

Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammid on oluline osa Euroopa Liidu transpordi-, eriti õhutranspordipoliitikast. Need programmid aitavad kaasa aeronavigatsiooniteenuste turvalisuse suurendamisele ja järjepidevusele, täiustades neid samal ajal majanduslikust ja keskkonnaaspektist lähtudes. Neid edendatakse rahvusvaheliselt, peamiselt selliste riikidega nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina, Lõuna-Korea ja Iisrael sõlmitud koostöölepingute kaudu.

Arvestades ühist kasu, mida Euroopa ja Aafrika saavad satelliitnavigatsiooniteenuste arendamisest Aafrika mandril, on Euroopa Liidu ja Aafrika aktiivne koostöö selles vallas olnud eesmärgiks juba mitu aastat paljude poliitiliste algatuste puhul, sealhulgas:

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE TULEMUSED

EGNOSe satelliitnavigatsiooniteenuste kasutamist Aafrikas analüüsiti nii sotsiaal-majanduslikust kui ka tehnilisest küljest. Selle analüüsi tulemusi esitleti ja nende üle arutleti korduvalt Aafrika osalisriikidega rahvusvahelistel seminaridel, töötubades ja foorumitel, näiteks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) AFI piirkonna kavandamise ja rakendamise piirkondlikus rühmas (APIRG).

Euroopa Liidus on komisjon andnud nõukogu määratud erikomisjonile korrapäraselt nii suuliselt kui ka kirjalikult aru läbirääkimiste edu kohta. Lisaks hoitakse Euroopa Liidu liikmesriike kursis aruteludega ja võimaldatakse neil läbirääkimistes osaleda. Peale selle said Euroopa Liidu liikmesriigid nõukogu transpordi töörühmas – mitmeliigiline transport ja transpordivõrgustikud – teha enne läbirääkimiste lõppu lepingu eelnõu kohta märkusi. Neid märkusi on võetud arvesse lepingu lõplikus versioonis, mille allkirjastamiseks andis nõukogu loa 21. novembril 2016.

4.MÕJU EELARVELE

Kavandatud leping ei mõjuta mingil moel eelarvet, mis eraldati Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammidele määrusega (EL) nr 1285/2013.

Lepingus ettenähtud ASECNA infrastruktuuri rajamise ja käitamise kulud kaetakse ASECNA eelarvest, selle liikmesriikide poolt või Euroopa Liidu liikmesriikide ja rahvusvaheliste finantseerimisasutuste (Euroopa Investeerimispank, Aafrika Arengupank jne) panustest laenude või toetuste vormis.

5.MUU TEAVE

2017/0104 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ning Aafrika ja Madagaskari Lennuohutusameti (ASECNA) vahelise koostöölepingu (mis käsitleb satelliitnavigatsiooni arendamist ja sellega seotud teenuste osutamist ASECNA pädevuspiirkonnas tsiviillennunduse huvides) sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a ning lõikega 8,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)Vastavalt nõukogu 21. novembri 2016. aasta otsusele (EL) 2016/2234 4 allkirjastati 5. detsembril 2016 Euroopa Liidu ning Aafrika ja Madagaskari Lennuohutusameti (ASECNA) vaheline koostööleping, mis käsitleb satelliitnavigatsiooni arendamist ja sellega seotud teenuste osutamist ASECNA pädevuspiirkonnas tsiviillennunduse huvides, tingimusel et leping hiljem sõlmitakse.

(2)Lepingu raames edendatakse aktiivselt Euroopa Liidu strateegiat, mille kohaselt on kavas Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide abil esiteks arendada selle tehnoloogia kasutamist ja osutada sellega seotud teenuseid ASECNA pädevuspiirkonnas, eelkõige võttes ASECNA jaoks kasutusele iseseisvad satelliidipõhised tugisüsteemid (SBAS), ning teiseks ja üldisemalt edendada satelliitnavigatsiooni kasutamist Aafrika mandril.

(3)Leping tuleks Euroopa Liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ning Aafrika ja Madagaskari Lennuohutusameti (ASECNA) vaheline koostööleping, mis käsitleb satelliitnavigatsiooni arendamist ja sellega seotud teenuste osutamist ASECNA pädevuspiirkonnas tsiviillennunduse huvides, kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku, kes on volitatud lepingu artiklis 36 ettenähtud heakskiitmiskirja Euroopa Liidu nimel hoiule andma, et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut end lepinguga siduda.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub […].

Brüssel,

(1)

   ASECNA on rahvusvaheline organisatsioon, mille peakorter asub Senegalis Dakaris ning mille ülesanne on tagada lennuliikluse ohutus selle organisatsiooni 18 liikmesriigis: Beninis, Burkina Fasos, Kamerunis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Tšaadis, Komooridel, Kongos, Côte d’Ivoire’is, Gabonis, Guinea-Bissaus, Ekvatoriaal-Guineas, Madagaskaril, Malis, Mauritaanias, Nigeris, Senegalis, Togos ja Prantsusmaal.

(2) Kogu Aafrika mandril saadi sellest kulude-tulude analüüsi põhjal hinnanguliselt üle 4,8 miljardi euro sotsiaal-majanduslikku kasu, rääkimata majandusliku arengu ja piirkondliku integratsiooni valdkonnas saadud kasust, mida ei ole võimalik hinnata.

(3) ELT L 337, 13.12.2016, lk 1.

(4) ELT L 337, 13.12.2016, lk 1.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.6.2017

COM(2017) 258 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

Euroopa Liidu ning Aafrika ja Madagaskari Lennuohutusameti (ASECNA) vahelise koostöölepingu (mis käsitleb satelliitnavigatsiooni arendamist ja sellega seotud teenuste osutamist ASECNA pädevuspiirkonnas tsiviillennunduse huvides) sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NING
AAFRIKA JA MADAGASKARI
LENNUOHUTUSAMETI (ASECNA) VAHELINE
KOOSTÖÖLEPING,
MIS KÄSITLEB SATELLIITNAVIGATSIOONI
ARENDAMIST JA SELLEGA SEOTUD TEENUSTE OSUTAMIST
ASECNA PÄDEVUSPIIRKONNAS TSIVIILLENNUNDUSE HUVIDES

EUROOPA LIIT,

edaspidi „liit“,

ühelt poolt

ning

AAFRIKA JA MADAGASKARI LENNUOHUTUSAMET,

edaspidi „ASECNA“,

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised“,

VÕTTES ARVESSE ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide rakenduste kasvavat arengut liidus, Aafrikas ja mujal maailmas, eriti tsiviillennunduse valdkonnas,

VÕTTES ARVESSE, et ASECNA peamine ülesanne on osutada aeronavigatsiooniteenuseid tema vastutusalasse kuuluvates õhuruumides, korraldada neid õhuruume, avaldada aeronavigatsiooni alast teavet ning prognoosida ja edastada teavet aeronavigatsiooni meteoroloogia valdkonnas,

TUNNISTADES liidu tsiviilotstarbeliste satelliitnavigatsiooniprogrammide Galileo ja Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) tähtsust, nende rakendamisest tulenevat kasu ja ASECNA huvi satelliitnavigatsiooniteenuste vastu,

TUNNISTADES et EGNOS, mis on Euroopale keskendunud piirkondlik infrastruktuur, mis jälgib ja korrigeerib ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide edastatud vaba juurdepääsuga signaale pakkudes suuremat täpsust ja tervikkust, osutab konkreetselt tsiviillennunduse vajadustele kohandatud teenuseid,

VÕTTES ARVESSE, et EGNOSe tehnoloogial põhinevaid teenuseid oleks tehniliselt võimalik laiendada kogu Aafrika mandrile, kui maapealsete infrastruktuuride vahel, mille eest lepinguosalised vastutavad, oleks sünergia, ning kui Aafrika kohal geostatsionaarorbiidi satelliitidele paigaldatakse EGNOSe transponderid,

VÕTTES ARVESSE liidu kosmosenõukogu resolutsiooni „Ülemaailmsed väljakutsed: Euroopa kosmosesüsteemide täielik ärakasutamine“, mis võeti vastu 25. novembril 2010 ja milles kutsutakse Euroopa Komisjoni üles tegema koostööd Aafrika Liidu Komisjoniga, et suurendada selles valdkonnas suutlikkust ja määrata kindlaks tingimused, mille alusel võiks rakendada programmile EGNOS sarnast infrastruktuuri Aafrikas,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Komisjoni 26. aprilli 2007. aasta teatist Euroopa kosmosepoliitika kohta, kus peetakse eriti tähtsaks Euroopa ja Aafrika vahelist koostööd kosmosesektoris, ning Euroopa Komisjoni 4. aprilli 2011. aasta teatist „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine“, milles rõhutatakse liidu soovi teha oma teadmised ja infrastruktuurid Aafrikale kättesaadavaks ja tugevdada koostööd selle mandriga,

VÕTTES ARVESSE ASECNA ministrite komitee 7. juuli 2005. aasta resolutsiooni nr 2005 CM 44-11, mis käsitleb satelliitnavigatsioonisüsteemide (GNSS) rakendamist ASECNAs, taotledes toetust Euroopa organisatsioonidelt, et Galileo või EGNOSe kasutuselevõtmisega täita ameti tegevusega seotud vajadusi,

VÕTTES ARVESSE ASECNA haldusnõukogu 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni nr 2011 CA 120-18, mis käsitleb ameti tõhusat osalemist EGNOSe/Galileo kasutuselevõtmises Aafrikas ja India ookeani piirkonnas, volitades peadirektorit võtma ühendust asjaomaste Euroopa asutustega,

VÕTTES ARVESSE, et selle resolutsiooni rakendamise raames on ASECNA välja töötanud programmi SBAS-ASECNA, et osutada ameti pädevuspiirkonnas EGNOSe tehnoloogia alusel satelliidipõhiste tugisüsteemide (SBAS) teenuseid,

VÕTTES ARVESSE, et liidu ja ASECNA pikaajaline koostöö satelliitnavigatsiooni valdkonnas kuulub liidu ja Aafrika strateegilise partnerluse üldisesse raamistikku, kuna 2. ja 3. aprillil 2014. aastal Brüsselis toimunud ELi ja Aafrika neljandal tippkohtumisel vastu võetud tegevuskavas on selleks, et määratleda kahe maailmajao koostööd ajavahemikus 2014–2017, plaanis eraldada pidevalt ja piisavalt inim- ja rahalisi ressursse, eesmärgiga võtta kasutusele EGNOSel põhinevad satelliitnavigatsiooni infrastruktuurid ning luua Aafrikas asjaomaste riikide jaoks EGNOSe kapitalikulu ja tegevuskulude juhtimise ja rahastamise süsteemid,

VÕTTES ARVESSE, et ASECNA ja liit teevad juba liidu ja Aafrika strateegilise partnerluse rakendamisel koostööd Aafrika õhutranspordi sektori ja satelliiditeenuste tugiprogrammi raames, mida rahastatakse kümnendast Euroopa Arengufondist ja EGNOSe toetamiseks Aafrikas mõeldud üleaafrikalisest programmist, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist, eelkõige programmi EGNOS-Aafrika juhtimise ühisbüroo (JPO) loomise kaudu,

VÕTTES ARVESSE ühist huvi liidu ja ASECNA pikaajalise koostöö vastu, mis puudutab satelliitnavigatsiooni arendamist tsiviillennunduses, ning SOOVIDES sellise koostöö ametlikku loomist,

VÕTTES ARVESSE vajadust tagada satelliitnavigatsiooniteenuste kõrgetasemeline kaitse lepinguosaliste territooriumil,

VÕTTES ARVESSE, et liit on loonud teatavates valdkondades abi osutamiseks oma asutused, nagu Euroopa GNSSi Agentuur Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide ja Euroopa Lennundusohutusamet tsiviillennunduse jaoks, ning et EGNOSe rakendamiseks aastatel 2014–2021 on liidu ja Euroopa GNSSi Agentuuri vahel sõlmitud delegeerimiskokkulepe,

TUNNISTADES, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta 1 on sätestatud, et liit on kogu programmide Galileo ja EGNOS käigus loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik ning et liit võib sõlmida nende programmide raames lepinguid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning et EGNOSe võimaliku väljapoole Euroopat laiendamise kulusid ei kaeta kõnealuse määruse alusel eraldatud eelarvevahenditest,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur 2 ,

TUNNISTADES huvi ühtlustada rahvusvaheliste standardimis- ja sertifitseerimisasutuste lähenemisviise standardimise ja sertifitseerimise ning kõigi satelliitnavigatsioonisüsteemide ja -teenustega seotud küsimuste puhul, et edendada Galileo, EGNOSe ja SBAS-ASECNA (kui ülemaailmset satelliitnavigatsiooni- ja ajamääramisstandardit tsiviillennundussektoris) pakutavate teenuste laiendatud ja innovatiivset kasutamist,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I OSA

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 1

Eesmärgid

1.    Käesoleva lepingu eesmärgid on arendada satelliitnavigatsiooni ja osutada ASECNA pädevuspiirkonnas sellega seotud teenuseid tsiviillennunduse huvides, võimaldades ASECNAl osaleda Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammides.

Käesolev leping on osa Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammidel põhinevate teenuste edendamisest Aafrika mandril.

2.    Käeolevas lepingus on sätestatud lepinguosaliste koostöö vorm ja tingimused lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks.

ARTIKKEL 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)    „GNSS“ või „ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem“ – infrastruktuur, mis hõlmab rühma satelliite ja maapealsete keskuste ja jaamade ülemaailmset võrku, et raadiosignaalide edastamise kaudu osutada kogu maakeral väga täpset aja ja geograafilise asukoha määramise teenust kasutajatele, kellel on sobiv vastuvõtja;

2)    „Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemid“ – programmil Galileo ja EGNOSel põhinev ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem, mis on liidu omand;

3)    „ASECNA pädevuspiirkond“ – geograafiline piirkond, kus ASECNA osutab aeronavigatsiooniteenuseid oma liikmesriikide või muus õhuruumis; 

4)    „Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (European Geostationary Navigation Overlay Service)“ või „EGNOS“ – satelliitnavigatsioonisüsteemi piirkondlik infrastruktuur, mis jälgib ja korrigeerib ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide, peamiselt GPSi ja Galileo poolt edastatud vaba juurdepääsuga signaale, mis võimaldab nende ülemaailmsete süsteemide kasutajatel saada täpsuse ja tervikluse seisukohalt paremaid tulemusi. EGNOS hõlmab maapealseid jaamu ja mitut transponderit, mis paiknevad geostatsionaarsetel satelliitidel. Maapealsed jaamad moodustavad inseneriteaduste keskus, missiooni juhtimiskeskused (MCC), ülekandevõimsuse ja töökindluse seirejaamad (RIMS), maismaa navigatsioonijaamad (NLES), teeninduskeskus ja server EDAS. EGNOSe piirkondlik katvus hõlmab peamiselt Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumi, mis geograafiliselt asub Euroopas;

5)    „SBAS-ASECNA“ – ASECNA satelliitnavigatsioonisüsteem, mis jälgib ja korrigeerib ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide, peamiselt GPSi ja Galileo poolt edastatud vaba juurdepääsuga signaale, mis võimaldab nende ülemaailmsete süsteemide kasutajatel saada paremaid tulemusi, eelkõige täpsuse ja tervikluse seisukohalt. SBAS-ASECNA on ASECNA omand. See hõlmab maapealset infrastruktuuri ja mitut transponderit, mis paiknevad geostatsionaarsetel satelliitidel. Maapealse infrastruktuuri moodustavad ülekandevõimsuse ja töökindluse seirejaamad (RIMS) ja maismaa navigatsioonijaamad (NLES). SBAS-ASECNA katab eelkõige ASECNA pädevuspiirkonda. SBAS-ASECNA süsteem hõlmab nii esialgset süsteemi versiooni kui ka kõiki selle hilisemaid arendusi, sealhulgas nn topeltsagedus (double frequence) ja mitme satelliitide rühma moodustamine (multi-constellation). Selle süsteemi rajamine hõlmab eelkõige määratlemise, väljatöötamise, arendus- ja kasutuselevõtu ning akrediteerimise ja sertifitseerimise etappi. Sellele järgneb kasutusetapp;

6)    „EGNOSega hõlmatud ala“ või „SBAS-ASECNA ala“ – ala, kus on võimalik vastu võtta signaale, mida asjaomane süsteem edastab (nt geostatsionaarorbiidi satelliitide katteala);

7)    „SBAS-ASECNA teenindusala“ – osa SBAS-ASECNA alast, kus SBAS-ASECNA süsteem osutab teenust vastavalt ASECNA määratletud ja ICAO standardite ja soovituslike tavadega seoses ettenähtud nõuetele ning vastutab asjakohaste heakskiidetud toimingute eest;

8)    „EGNOS SoL teeninduspiirkond“ – osa EGNOSega hõlmatud alast, kus EGNOS osutab teenust vastavalt ICAO standarditele ja soovituslikele tavadele ning vastutab asjakohaste heakskiidetud toimingute eest;

9)    „RIMS-jaamad“ – EGNOSesse või SBAS-ASECNA süsteemi kuuluvad jaamad, mille ülesanne on koguda reaalajas asukoha andmeid ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide poolt edastatud signaalide abil;

10)    „NLES-jaamad“ – EGNOSesse või SBAS-ASECNA süsteemi kuuluvad jaamad, mis saadavad geostatsionaarsetel satelliitidel asuvatele transponderitele korrigeeritud andmeid, mis võimaldab GNSSi signaalide vastuvõtjatel, kes asuvad emma-kumma süsteemiga hõlmatud alal, teha parandusi, et kohandada neid geograafilise asukoha määramise jaoks;

11)    „Galileo“ – Euroopa autonoomne tsiviilotstarbeline ülemaailmne satelliitnavigatsiooni- ja ajamääramissüsteem, mille on GNSSi teenuste osutamiseks kavandanud ja välja töötanud liit, Euroopa Kosmoseagentuur ja nende liikmesriigid. Galileo käigushoidmise võib üle anda eraõiguslikule isikule. Galileo eesmärk on pakkuda avatud teenust, kommertskasutust, avalikku reguleeritud teenust ning otsingu- ja päästeteenuseid ning toetada töökindluse seire teenuseid, mis on mõeldud inimelu kaitsvate rakenduste kasutajatele;

12)    „koostalitlusvõime“ – kahe või enama satelliitnavigatsioonisüsteemi ja nende pakutavate teenuste sobivus üheskoos kasutamiseks, et anda kasutajale paremad võimalused kui need, mida võimaldab üksnes ühe süsteemi kasutamine;

13)    „intellektuaalomand“ – 14. juulil 1967 Stockholmis alla kirjutatud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artikli 2 punktis viii määratletud intellektuaalne omand;

14)    „salastatud teave“ – mis tahes vormis teave, mida on vaja kaitsta ilma loata avalikustamise eest, mis võiks erinevas ulatuses kahjustada lepinguosaliste või üksikute liikmesriikide põhihuve, sealhulgas riigi julgeolekut. Salastatusele osutab salastusmärge. Sellise teabe salastavad lepinguosalised kehtivate õigusnormide kohaselt ning kaitsta tuleb selle salastatust, terviklust ning kättesaadavust.

ARTIKKEL 3

Koostööpõhimõtted

Lepinguosalised kohaldavad käesoleva lepinguga reguleeritud koostööd tehes järgmisi põhimõtteid:

1.    vastastikune kasu, mis põhineb õiguste ja kohustuste üldisel tasakaalul, sealhulgas rahalise osaluse ja kõikidele teenustele juurdepääsu tasakaalul;

2.    kummagi poole võimalus osaleda liidu ja ASECNA satelliitnavigatsiooniprogrammide raames tehtavad koostöös;

3.    käesoleva lepingu rakendamiseks kogu vajaliku teabe õigeaegne vahetamine;

4.    intellektuaalomandi õiguste piisav ja tõhus kaitse.

ARTIKKEL 4

Liidu asutused

Liit võib usaldada Euroopa GNSSi Agentuurile või Euroopa Lennundusohutusametile käesolevast lepingust tulenevate kõikide ülesannete või neist osa täitmise. Sel juhul vastutab ta ASECNA ees käesolevast lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase ja täieliku täitmise eest.

ARTIKKEL 5

Suhted kolmandate riikidega

Liit hõlbustab ja toetab ASECNA ja muude Euroopa satelliitnavigatsiooni programmides EGNOS ja Galileo osalevate üksuste, eelkõige Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise koostöö või partnerlusega seotud algatusi, tingimusel et need algatused võivad edendada neil kahel programmil põhinevate ASECNA satelliitnavigatsioonisüsteemi teenuste arendamist ja osutamist.

II OSA

KOOSTÖÖD REGULEERIVAD SÄTTED

ARTIKKEL 6

Koostöö

1.    Käesolevas lepingus ettenähtud koostöö hõlmab peamiselt tegevust, mis on seotud EGNOSe tehnoloogial põhineva SBAS-ASECNA süsteemi rajamise ja kasutamisega. Selline tegevus hõlmab ka Galileo programmi alusel loodud süsteemi kasutamist Aafrikas, raadiospektrit, standardeid, sertifitseerimist ja rahvusvahelisi organisatsioone, ohutust, teadus- ja arendustegevust, inimressursse, teabevahetust ja nähtavust, töötajate vahetust ja satelliitnavigatsiooniteenuste edendamist Aafrikas.

Lepinguosalised võivad teha selles koostöötoimingute loetelus muudatusi vastavalt käesoleva lepingu artiklile 34.

2.    Käesolev leping ei mõjuta liidu institutsionaalset autonoomiat Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide reguleerimise või liidu poolt nende programmide kasutamiseks loodud struktuuri osas. Samuti ei mõjuta käesolev leping reguleerivaid meetmeid, millega rakendatakse tehnoloogiate leviku tõkestamise kohustust, ekspordikontrolli ja mittemateriaalse tehnosiirde kontrolli, ega riigi julgeoleku meetmeid.

3.    Samuti ei mõjuta käesolev leping ASECNA institutsionaalset autonoomiat.

4.    Kui lepinguosaliste kohaldatavatest reguleerivatest meetmetest ei tulene teisiti, soodustavad lepinguosalised võimaluste piires käesoleva lepinguga ettenähtud koostööd.

I ALAJAGU

ARTIKKEL 7

SBAS-ASECNA süsteemi rajamine ja kasutamine

1.    Liit abistab ASECNAt SBAS-ASECNA süsteemi rajamisel ja kasutamisel. Lisaks artiklite 8–16 erisätetele püüab ta üldjuhul hõlbustada SBAS-ASECNA süsteemi rajamist ja kasutamist, sealhulgas tehes ASECNAle tasuta kättesaadavaks kasuliku teabe, nõustades ASECNAt programmi juhtimises ning tehnilistes ja korralduslikes küsimustes ning aidates SBAS-ASECNA programmi hinnata ja selle üle järelevalvet teha.

2.    Kui EGNOSe ja SBAS-ASECNA süsteemi vahelised seosed on loodud, vastutab iga lepinguosaline oma süsteemi muudatuste eest ja kannab seonduvad investeeringu- ja kasutuskulud. Iga lepinguosaline edastab teisele lepinguosalisele vajalikku teavet ja teeb koostööd teisele lepinguosalisele kuuluva süsteemi muutmisel. Kehtestatakse tegevus- ja järelevalveprotsess, nähes ette asjaomased kohustused.

ARTIKKEL 8

SBAS-ASECNA määratlemine ja väljatöötamine

Liit abistab ASECNAt SBAS-ASECNA määratlemisel ja väljatöötamisel, eelkõige süsteemi ülesehituse ning maapealse infrastruktuuri tegevusüksuste ja tegevuspõhimõtete valdkonnas. Selleks läbi viidavates uuringutes täpsustatakse SBAS-ASECNA ja EGNOS vastastikused seosed.

ARTIKKEL 9

RIMS-jaamade arendamine ja kasutuselevõtmine

Liit abistab ASECNAt SBAS-ASECNA RIMS-jaamade arendamisel ja kasutuselevõtmisel, eelkõige seoses seadmete, käitamiskorra, käitajate kvalifikatsiooni ja maapealse infrastruktuuri tegevusüksuste valideerimisega, sealhulgas ohutusnõuete kehtestamise ja kontrollimisega.

EGNOSe ja SBAS-ASECNA toimimise ja teeninduspiirkondade optimeerimiseks kooskõlastavad lepinguosalised oma vastavate RIMS-jaamade, eelkõige mõlema süsteemi ühistel piirialadel rajamise nii, et need jaamad on paigutatud ühtlaselt ning võivad harmooniliselt koos töötada, vahetades RIMS-jaamadest saadud andmeid ja järgides kõigi lepinguosaliste suhtes kohaldatavates eeskirjades kehtestatud ohutus- ja turvanõudeid.

ARTIKKEL 10

Juhtimiskeskuste arendamine ja kasutuselevõtmine

Liit abistab ASECNAt SBAS-ASECNA süsteemi juhtimiskeskuste arendamisel ja kasutuselevõtmisel, eelkõige seoses seadmete, käitamiskorra, käitajate kvalifikatsiooni ja maapealse infrastruktuuri tegevusüksuste valideerimisega, sealhulgas ohutusnõuete kehtestamise ja kontrollimisega.

ARTIKKEL 11

NLES-jaamade arendamine ja kasutuselevõtmine
ning transponderid

Liit abistab ASECNAt geostatsionaarsetel satelliitidel ja maapealsetes andmeedastusjaamades asuvatel SBAS-ASECNA süsteemi transponderitel põhinevate andmete levitamise teenuste arendamisel ja kasutuselevõtmisel. Samuti abistab ta ASECNAt SBAS-ASECNA süsteemi kasutamiseks vajalike PRN-koodide saamise toimingutes, sest nende koodide puudumise korral ei ole seda süsteemi võimalik kasutada.

ARTIKKEL 12

SBAS-ASECNA süsteemi akrediteerimine
ja sertifitseerimine

Liit abistab ASECNAt viimase taotlusel järgmistes toimingutes:

–    SBAS-ASECNA süsteemi sertifitseerimine;

–    SBAS-ASECNA süsteemi ohutuse, sealhulgas maapealse infrastruktuuri tegevusüksuste akrediteerimine;

–    SBAS-ASECNA süsteemi pakutavate teenuste sertifitseerimine.

Samuti võib liit abistada ASECNAt viimase taotlusel metoodika ja protseduuride väljatöötamisel, mille eesmärk on

–    enne materjalide lennundusteabe kogumikus avaldamist õhusõiduki SBAS-ASECNA süsteemiga seotud maandumis-, lennu- ja õhkutõusmisprotseduuride heakskiitmine;

–    õhusõiduki pardale paigutatud ja satelliitnavigatsioonisignaalide vastuvõtmiseks ja töötlemiseks kavandatud seadmete sertifitseerimine ning õhusõiduki käitajate ja meeskondade akrediteerimine.

ARTIKKEL 13

SBAS-ASECNA süsteemi kasutamine

1.    Liit abistab ASECNAt SBAS-ASECNA süsteemi kasutamisel.

Seoses käitamise ettevalmistamisega abistab ta ASECNAt ka eelkõige järgmistes tegevustes:

–    teenuste osutamise juhtimiskava väljatöötamine,

–    SBAS-ASECNA süsteemi jaoks EGNOSe töökorralduse ja õppematerjalide kohandamine,

–    teenuste osutamiseks mõeldud ühtse juhtimissüsteemi rakendamine, mis hõlmab muu hulgas kvaliteedi-, ohutus-, turvalisus- ja keskkonnaküsimusi,

–    allhanke kavade analüüs ja rakendamine,

–    käitajate koolitus,

–    teenuste deklareerimine.

Liit abistab ASECNAt ka pärast teenuste deklareerimist tekkinud probleemide lahendamisel, eelkõige tehes kättesaadavaks tulemuslikkuse analüüsi menetlused ja vahendid, toetades koolitust ning saates algperioodil kohapeale töötajaid.

Liit toetab ASECNAt samuti kasutatava süsteemi arendustega seotud teenuste osutamisel.

2.    Lepinguosalised osutavad teineteisele vastastikust abi, et ergutada EGNOSe ja SBAS-ASECNA süsteemi teenuste kasutamist ja edendada vastava turu laienemist.

ARTIKKEL 14

Teeninduspiirkonnad

Mõistete „EGNOS SoL teeninduspiirkond“ ja „SBAS-ASECNA teeninduspiirkond“ määratluse üle tuleb lepinguosalistel omavahel konsulteerida, et vältida süsteemi kasutamisega seotud probleeme, eelkõige koostalitlusvõime ja vastutuse valdkonnas. Lepinguosalised püüavad sellega seoses leida ühiseid lahendusi.

Juhul kui EGNOS SoL teeninduspiirkond katab osa ASECNA vastutusalast või kui SBAS-ASECNA teeninduspiirkond hõlmab üht osa Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumist, tuleb kehtestada tegevus- ja järelevalvekord, nähes ette asjakohased kohustused.

Juhul kui EGNOS SoL ja SBAS-ASECNA teeninduspiirkonnad hõlmavad mõnd väljaspool Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumi ja ASECNA vastutusala asuvat territooriumi – või kui need kattuvad muu süsteemiga kui EGNOS ja SBAS-ASECNA –, teavitavad lepinguosalised sellest teineteist ja kooskõlastavad oma lähenemisviise asjakohastes ametiasutustes või territooriumidel, tagamaks, et tekkinud probleemid, eriti koostalitlusvõime ja vastutuse valdkonnas, lahendatakse ühiselt.

ARTIKKEL 15

Riigihanked

1.    Liit abistab ASECNAt viimase taotlusel hankedokumentide ettevalmistamisel ja pakkumuste analüüsimisel SBAS-ASECNA süsteemi rajamise ja kasutamisega seotud lepingute sõlmimisel.

2.    Ilma et see piiraks Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeid käsitleva lepingu XXIII artikli (muudetud lepingu III artikli) kohaldamist, on Euroopa Liidu liikmesriikide avalik-õiguslikel asutustel ja ettevõtetel õigus osaleda SBAS-ASECNA süsteemi rajamise ja kasutamisega seotud pakkumismenetlustes, kui puudub huvide konflikt.

3.    EGNOSe ja SBAS-ASECNA süsteemi rajamise ja kasutamise kohta võib välja kuulutada liidu ja ASECNA ühised hankemenetlused sõltuvalt kummagi lepinguosalise huvidest, eriti seoses maapealsete jaamade ja transponderitega.

ARTIKKEL 16

Intellektuaalomandi õigused

1.    Lepinguosalised teevad teineteisele tasuta kättesaadavaks kõik intellektuaalomandi õigused seoses talle kuuluvate teoste või leiutistega, mis on kasulikud EGNOSe ja SBAS-ASECNA süsteemi rajamiseks ja kasutamiseks. Käesolev leping on kooskõlas nende õiguste kasutamise loaga.

Kui üks lepinguosalistest loob uued intellektuaalomandi õigused, mis põhinevad teise lepinguosalise poolt kättesaadavaks tehtud intellektuaalomandi õigustel, omandab viimane nii loodud uued intellektuaalomandi õigused ning annab nende uute õiguste kasutamise loa tasuta lepinguosalisele, kes on need õigused loonud. Siiski võib see lepinguosaline, kellele uued õigused kuuluvad, anda nende kasutamise loa kolmandale isikule, tingimusel et teine lepinguosaline on selleks sõnaselgelt oma nõusolekut väljendanud.

Esimeses ja teises lõigus nimetatud õiguste kasutamise tingimused on kindlaks määratud lõigetes 2 ja 3.

2.    Lõike 1 esimeses lõigus nimetatud õiguste kasutamise luba on isiklik, ainuõiguslik ja mitteülekantav, ilma et see piiraks lõike 1 teise lõigu kohaldamist. See luba hõlmab sõltuvalt olukorrast õigust kasutada, korraldada kasutamist, muuta, reprodutseerida ja valmistada üksnes EGNOSe ja SBAS-ASECNA süsteemi rajamise ja kasutamise eesmärgil.

Üks lepinguosaline ei või teha kolmandatele isikutele kättesaadavaks ega kaubelda intellektuaalomandi õigustega, mis on tehtud kättesaadavaks teisele lepinguosalisele vastavalt lõike 1 esimesele lõigule, välja arvatud juhul, kui saadud on teise lepinguosalise sõnaselge nõusolek või kui nende õiguste kolmandale isikule kättesaadavaks tegemine toimub EGNOSe, Galileo programmil põhineva süsteemi ja SBAS-ASECNA süsteemi rajamise ja kasutamisega seotud riigihangete raames või lepingu sõlmimisel ühe lepinguosalise poolt.

3.    Iga lepinguosaline peab ajakohastatud registrit intellektuaalomandi õiguste kohta, mille ta teeb kättesaadavaks teisele lepinguosalisele vastavalt lõike 1 esimesele lõigule. Ta annab registri koopia teisele lepinguosalisele. Iga intellektuaalomandi õigus, mis tehakse kättesaadavaks, tuleb registris täpsustada:

–    õiguse ese: leiutis, tarkvara, andmebaas jms;

–    õiguse liik: autoriõigus, patendiõigus jne;

–    antud kasutusõigus, näiteks õigus reprodutseerida, kohandada, valmistada jms;

–    territoorium, mille jaoks õigus kättesaadavaks tehakse;

–    õiguse kättesaadavuse periood.

4.    Iga lepinguosaline, kes annab teisele lepinguosalisele kasutusloa vastavalt lõike 1 esimesele lõigule, võib selle tühistada, kui ta tuvastab, et lõigetes 2 ja 3 ettenähtud tegutsemisnõudeid ei ole järgitud.

5.    Lepinguosalised annavad ja tagavad intellektuaalomandi õiguste piisava ja tõhusa kaitse EGNOSe ja SBAS-ASCENA süsteemi rajamise ja kasutamisega seotud valdkondades ja sektorites kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni TRIPS-lepinguga sätestatud rahvusvaheliste standarditega, nähes muu hulgas ette meetmed nimetatud standardite tõhusaks jõustamiseks.

II ALAJAGU

MUU TEGEVUS

ARTIKKEL 17

Galileo

1.    Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada ja kasutada Galileo programmil põhinevat süsteemi Aafrika mandril, eelkõige rakenduste väljatöötamisel ja kõnealusel süsteemil põhinevate teenuste kasutamisel, eriti sellistes valdkondades nagu ajamääramine, navigatsioon, järelevalve ning otsingud ja päästetööd, ning sellel süsteemil põhinevate rakenduste ja teenuste eeliste tutvustamisel.

2.    ASECNA hoidub mis tahes tegevusest või algatusest, mis võiks kahjustada liidu huve Galileo programmiga seotud intellektuaalomandi õiguste valdkonnas.

ARTIKKEL 18

Raadiospekter

1.    Lepinguosalised teevad koostööd ja abistavad teineteist seoses Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (edaspidi „ITU“) hallatava raadiospektriga, eriti selleks, et kaitsta sagedusalasid, mis on seotud satelliitnavigatsiooniteenuste ja lennundusside süsteemidega.

2.    Lepinguosalised vahetavad teavet ja abistavad teineteist vastastikku sagedusala jagamisel ja ITU-poolsel sagedusala jaotamisel. Nad toetavad ja kaitsevad asjakohaste sagedusalade jaotamist EGNOSe ja SBAS-ASECNA süsteemi, samuti Galileo programmil põhineva süsteemi tarbeks, et tagada nende süsteemide pakutavate teenuste kättesaadavus liidus ja Aafrikas.

3.    Selleks et kaitsta raadiospektrit tahtlike või mittetahtlike raadionavigatsiooni häirete vastu, püüavad lepinguosalised teha kindlaks häirete allikad ja otsivad vastastikku vastuvõetavaid lahendusi.

4.    Ühtki käesoleva lepingu sätet, eelkõige neid, mis käsitlevad ITU raadioside-eeskirju, ei tõlgendata kõrvalekaldena ITU kohaldatavatest sätetest.

ARTIKKEL 19

Standardid, sertifitseerimine ja
rahvusvahelised organisatsioonid

1.    Lepinguosalised püüavad kooskõlastada standardimist ja kõiki küsimusi, mis puudutavad satelliitnavigatsioonisüsteeme, mida käsitletakse rahvusvahelistes organisatsioonides ja ühendustes, eelkõige Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO), Lennunduse Raadiotehnika Komisjonis (RTCA) ja Euroopa Tsiviillennunduse Seadmete Organisatsioonis (EUROCAE) ning standardimise valdkonnas tegutsevates ühendustes ja rühmades.

2.    Lepinguosalised toetavad ühiselt satelliitnavigatsiooni standardite, eelkõige ICAO standardite ja soovituslike tavade ning RTCA ja EUROCAE tulemuslikkuse miinimumnõuete väljatöötamist rahvusvahelistes organisatsioonides. Nad tunnustavad vastastikku rahvusvaheliste organisatsioonide väljatöötatud Galileo, EGNOSe ja SBAS-ASECNA standardeid ning püüavad edendada nende kohaldamist kogu maailmas, rõhutades koostalitlusvõimet muude satelliitnavigatsioonisüsteemidega.

ARTIKKEL 20

Ohutus

Selleks et kaitsta Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteeme ja SBAS-ASECNA süsteemi ohtude ja pahatahtlike tegude eest, võtavad lepinguosalised kõik võimalikud meetmed, eelkõige seoses kontrolli ja tehnoloogiate leviku tõkestamisega, et tagada satelliitnavigatsioonisüsteemi teenuste ning nendega seotud infrastruktuuri ja esmatähtsate varade järjepidevus, ohutus ja turvalisus, ilma et see piiraks artikli 6 lõike 2 kohaldamist.

ARTIKKEL 21

Teadus- ja arendustegevus

Lepinguosalised püüavad korraldada ühist teadus- ja arendustegevust satelliitnavigatsiooni valdkonnas, eelkõige selleks, et arendada ja kavandada tulevasi satelliitnavigatsioonisüsteemide tehnoloogilisi arendusi.

Lepinguosalised toetavad teineteise osalemist oma teadus- ja arendustegevuse programmides.

Liit hõlbustab ASECNA juurdepääsu oma teadus- ja arendustegevuse raamprogrammidele eraldatud rahalistele vahenditele.

ARTIKKEL 22

Inimressursid

Tuginedes oma kogemustele, annab liit ASECNAle kogu asjakohase teabe SBAS-ASECNA programmi rakendamiseks vajaliku inimkapitali juhtimiseks.

Liit abistab ASECNAt SBAS-ASECNA süsteemi rajamiseks ja kasutamiseks vajalike töökohtade loomisel ja oskuste arendamisel.

Liit hõlbustab kõiki ASECNA ja Euroopa satelliitnavigatsiooni programmidega seotud valdkonnas suutlikkuse suurendamises osalevate üksuste koostöö- ja partnerlusalgatusi. Samuti hõlbustab liit ASECNA juurdepääsu Euroopa koolitusprogrammideks eraldatud vahenditele.

Ühine koolitustegevus võidakse viia läbi EGNOSe ja SBAS-ASECNA süsteemi ning Galileo programmil põhinevate süsteemide rajamise ja kasutamisega seotud vajaduste täitmiseks ja nende tehnoloogiliste uuenduste ettevalmistamiseks.

ARTIKKEL 23

Teabevahetus ja nähtavus

Lepinguosalised püüavad korraldada oma vastavate satelliitnavigatsiooniprogrammidega seotud ühist teavitus- ja edendustegevust.

Liit toetab ASECNAt teabevahetusstrateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel, pidades silmas nii SBAS-ASECNA süsteemi rajamise ja kasutamisega seotud üksusi kui ka avalikkust.

ARTIKKEL 24

Töötajate vahetus

Lepinguosalised vahetavad töötajaid käesolevas lepingus sätestatud koostöö raames.

ARTIKKEL 25

Satelliitnavigatsiooni
edendamine Aafrikas

Lepinguosalised abistavad teineteist, et edendada Aafrika mandril satelliitnavigatsiooni valdkonda, ning konsulteerivad teineteisega vajaduse korral, et kokku leppida ühistegevuses, mida tuleb valdkonnas ette võtta. Nad toetavad eelkõige algatusi, mis edendavad satelliitnavigatsiooni kasutamist ja selle tehnoloogiaga seotud turgude arengut.

III OSA

FINANTSSÄTTED

ARTIKKEL 26

Rahastamine

1.    ASECNA rahastab SBAS-ASECNA süsteemi rajamist ja kasutamist oma vahenditest ja toetustest, eelkõige lõikes 3 nimetatud vahenditest ja toetustest, finantsasutustelt võetud laenudest või muudest vahenditest lõike 2 sätete alusel.

2.    SBAS-ASECNA süsteemi rajamist ja kasutamist ei või mingil viisil rahastada eelarveosamaksudest, mis on ette nähtud Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide jaoks ja millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1285/2013 II peatükis.

3.    SBAS-ASECNA süsteemi rajamiseks ja kasutamiseks hõlbustab liit ASECNA juurdepääsu oma koostöö- ja arengufondidele, mida see saab kasutada nii oma käimasolevate kui ka tulevaste programmide jaoks. Käimasolevad programmid on üleaafrikaline programm, mida käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruse (EL) nr 233/2014 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020) III lisa artiklis 9, ning ELi Aafrika infrastruktuuri sihtfondist rahastatavad programmid, mida käsitletakse komisjoni 13. juuli 2006. aasta teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Aafrika ühendamine: ELi ja Aafrika infrastruktuurialane partnerlus“, KOM(2006) 376 lõplik.

IV OSA

LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 27

Õiguslik vastutus

1.    Kuna ASECNA ei ole Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide omanik, ei vastuta ta nende süsteemide omamisega seotud kohustuste täitmise eest.

Kuna liit ei ole SBAS-ASECNA süsteemi omanik, ei vastuta ta selle süsteemi omamisega seotud kohustuste täitmise eest.

2.    Kumbki lepinguosaline ei vastuta kahjude eest, mis tekivad teise lepinguosalise käesoleva lepinguga hõlmatud tehnoloogiate kasutamisest, ega taga nende tehnoloogiate nõuetekohast toimimist.

ARTIKKEL 28

Salastatud teabe vahetamine

Lepinguosalised vahetavad salastatud teavet üksnes juhul, kui nad on sõlminud selleks kokkuleppe. Lepinguosalised püüavad luua tervikliku ja sidusa õigusraamistiku, mis võimaldab sellist kokkulepet sõlmida.

ARTIKKEL 29

Ühiskomitee

1.    Asutatakse ühiskomitee, mida nimetatakse ELi/ASECNA GNSSi komiteeks. Komitee koosneb lepinguosaliste esindajatest ning selle ülesandeks on käesoleva lepingu haldamine ja nõuetekohane kohaldamine. Selleks võtab komitee käesolevas lepingus sätestatud juhtudel vastu otsuseid, mida lepinguosalised rakendavad kooskõlas oma eeskirjadega. Ühiskomitee otsused tehakse vastastikusel kokkuleppel. Ühiskomitee koostab ka soovitusi küsimustes, milles tal ei ole otsustusõigust.

Ühiskomitee määrab kindlaks käesolevas lepingus sätestamata tingimused ja korra.

2.    Ühiskomitee võtab vastu oma kodukorra, mis muu hulgas sisaldab sätteid koosolekute kokkukutsumise, eesistuja nimetamise ja tema volituste kindlaksmääramise ning lepinguosaliste vaheliste kontaktide kohta.

3.    Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele. Liit või ASECNA võivad taotleda ühiskomitee kokkukutsumist. Ühiskomitee tuleb kokku 15 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.

4.    Ühiskomitee võib otsustada luua töörühmi või eksperdirühmi, kes abistaksid teda tema ülesannete täitmisel.

5.    Ühiskomitee võib otsustada I lisa muuta.

ARTIKKEL 30

Konsultatsioonid

1.    Käesoleva lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vahetavad lepinguosalised korrapäraselt teavet ning tulevad emma-kumma lepinguosalise taotluse korral ühiskomitees kokku.

2.    Lepinguosalised peavad emma-kumma lepinguosalise taotluse korral viivitamata nõu mis tahes küsimuses, mis tuleneb käesoleva lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest.

3.    Lepinguosalised teavitavad teineteist korrapäraselt oma satelliitnavigatsiooniprogrammide juhtimisest ja arendamisest ning suurendavad vastastikku nende nähtavust. Kui üks lepinguosaline kavatseb teha otsuse, mis võib mõjutada teise lepinguosalise satelliitnavigatsioonisüsteemi või -süsteeme, konsulteerib ta sellega eelnevalt, et see saaks esitada mittesiduva arvamuse. Kui lepinguosaliste suhtes kohaldatavate eeskirjadega ettenähtud konfidentsiaalsusnõuded võimaldavad, võimaldab kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise esindajal osaleda vaatlejana tema töörühmades, organites ja korralduskomiteedes.

ARTIKKEL 31

Kaitsemeetmed

1.    Iga lepinguosaline võib pärast konsulteerimist ühiskomitees võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, sealhulgas peatada ühe või mitu koostöötoimingut, kui ta leiab, et samaväärne ekspordikontrolli või turvalisuse tase ei ole enam tagatud. Kui mis tahes viivitus võiks ohustada Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide või SBAS-ASECNA süsteemi nõuetekohast toimimist, võib võtta asjakohaseid ajutisi kaitsemeetmeid eelnevate konsultatsioonideta, tingimusel et konsultatsioonid toimuvad kohe pärast kõnealuste meetmete võtmist.

2.    Lõikes 1 ette nähtud meetmete ulatust ja kestust piiratakse sellega, mis on vajalik olukorra parandamiseks ning käesolevast lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks. Teine lepinguosaline võib taotleda ühiskomiteelt nende meetmete proportsionaalsuse kohta konsultatsioonide alustamist. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada kuue kuu jooksul, võib üks lepinguosaline esitada vaidluse vahekohtule vastavalt I lisas sätestatud korrale. Siiski ei või sel viisil lahendada vaidlusi, mis on seotud käesoleva lepingu sätete tõlgendamisega, kui need sätted kattuvad liidu õiguse asjakohaste sätetega.

ARTIKKEL 32

Vaidluste lahendamine

Ilma et see piiraks artikli 31 kohaldamist, lahendatakse käesoleva lepingu tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad vaidlused ühiskomitees peetavate konsultatsioonide teel.

Kui vaidlust ei suudeta lahendada kolme kuu jooksul pärast ühiskomitee poole pöördumist, võib kohaldatakse I lisas sätestatud vahekohtumenetlust.

ARTIKKEL 33

Lisad

Käesolevale lepingule lisatud lisad on lepingu lahutamatud osad.

ARTIKKEL 34

Lepingu läbivaatamine

Käesolevat lepingut võib igal ajal lepinguosaliste allakirjutatud kõrvallepinguga muuta ja laiendada, järgides lepinguosaliste sisemenetlusi.

ARTIKKEL 35

Lepingu lõpetamine

1.    Liit või ASECNA võib käesoleva lepingu lõpetada, teavitades oma otsusest teist lepinguosalist. Leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teavitamise kuupäevast.

2.    Käesoleva lepingu lõpetamine ei mõjuta ühegi selle alusel sõlmitud kokkuleppe kehtivust ega kestust. Samuti ei mõjuta see käesoleva lepingu raames loodud konkreetseid intellektuaalomandi õigusi ja kohustusi; lepinguosaline, kes on andnud teisele lepinguosalisele kasutusloa, säilitab ka pärast lepingu lõpetamist õiguse see luba tühistada, kui ta tuvastab, et selle kasutamise tingimusi ei ole järgitud.

3.    Käesoleva lepingu lõpetamise korral teeb ühiskomitee ettepaneku, mille kohaselt lepinguosalised saaksid lahendada kõik lahtised küsimused, sealhulgas rahalisi tagajärgi puudutavad küsimused, võttes vajaduse korral arvesse põhimõtet pro rata temporis.

ARTIKKEL 36

Jõustumine

1.    Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma sisemenetluste kohaselt. Käesolev leping jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, kui lepingule kirjutab alla viimane lepinguosaline.

2.    Käesolev leping, mille originaal on koostatud kahes eksemplaris ainult prantsuse keeles, on sõlmitud määramata ajaks.

Euroopa Liidu nimel

ASECNA nimel

I LISA

VAHEKOHTUMENETLUS

Kui vaidlus on esitatud vahekohtumenetluseks, moodustatakse kolme liikmega vahekohus, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti.

Kumbki lepinguosaline määrab vahekohtuniku 30 päeva jooksul alates lahkarvamuse tuvastamisest ühiskomitees.

Kaks määratud vahekohtunikku nimetavad ühisel kokkuleppel vahekohtu esimehe, kes ei ole lepinguosaliste kodanik. Kui kaks lepinguosaliste poolt määratud vahekohtunikku ei jõua esimehe nimetamises kokkuleppele kahe kuu jooksul pärast viimase vahekohtuniku määramise kuupäeva, valivad nad vahekohtu esimehe ühiskomitee koostatud seitsme kandidaadiga nimekirjast. Ühiskomitee koostab selle nimekirja ja uuendab seda kooskõlas oma kodukorraga.

Kui lepinguosalised ei otsusta teisiti, kinnitab vahekohus oma menetluskorra. Vahekohus teeb otsused lihthäälteenamusega.

________________

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 1.

(2) ELT L 276, 20.10.2010, lk 1.