This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52017PC0218
Recommendation for a COUNCIL DECISION authorising the Commission to open negotiations on an agreement with the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland setting out the arrangements for its withdrawal from the European Union
Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse komisjonile luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord
Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse komisjonile luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord
COM/2017/0218 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,3.5.2017
COM(2017) 218 final
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse komisjonile luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50 võib iga liikmesriik kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega otsustada liidust välja astumise ning, kui liikmesriik on sellise otsuse teinud, peab ta teatama oma kavatsusest Euroopa Ülemkogule.
29. märtsil 2017 teatas Ühendkuningriik Euroopa Ülemkogule oma kavatsusest astuda välja Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest.
Euroopa Liidu lepingu artiklis 50 on sätestatud, et Euroopa Ülemkogult saadud suuniste kohaselt räägib liit Euroopa Liidust välja astuda sooviva riigiga läbi ja sõlmib lepingu, milles sätestatakse riigi väljaastumise kord, võttes arvesse tema ja liidu tulevaste suhete raamistikku.
Tuletagem meelde, et väljaastumisleping peaks jõustuma hiljemalt 30. märtsil 2019, kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel Ühendkuningriigiga ei otsusta ühehäälselt seda tähtaega pikendada vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 3. Lepingu puudumise korral lõpeb kõigi liidu aluslepingute ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes 30. märtsil 2019 kell 00.00 (Brüsseli aja järgi). Ühendkuningriik muutub alates väljaastumise kuupäevast kolmandaks riigiks. Kui Ühendkuningriigiga erisuhetes olevate ülemeremaade ja -territooriumide suhtes 1 ning nende Euroopa territooriumide suhtes, mille välissuhete eest vastutab Ühendkuningriik, kohaldatakse aluslepinguid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355, lõpeb liidu õiguse kohaldamine samal kuupäeval ka nende suhtes.
29. aprillil 2017 võttis Euroopa Ülemkogu vastu suunised. Neid suuniseid silmas pidades tehakse käesolevas soovituses ettepanek, et nõukogu volitaks komisjoni alustama Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise kord, nimetaks komisjoni liidu läbirääkijaks ja esitaks komisjonile läbirääkimisjuhised.
Läbirääkimisi peetakse, lähtudes Euroopa Ülemkogu suunistest, kooskõlas läbirääkimisjuhistega ja võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni. Nagu Euroopa Ülemkogu suunistes sätestatud, toimuvad läbirääkimised etapiviisiliselt. Lisas esitatud läbirääkimisjuhised puudutavad läbirääkimiste esimest etappi, mille käigus tegeletakse esmatähtsate küsimustega, mille lahendamist peetakse selles etapis hädavajalikuks, et tagada korrakohane väljaastumine liidust. Läbirääkimisjuhiseid võib läbirääkimiste käigus vastavalt vajadusele muuta ja täiendada, eeskätt selleks, et kajastada muudatusi Euroopa Ülemkogu suunistes ja hõlmata läbirääkimiste järgmine etapp.
Lepingule liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete kohta saab lõpliku kuju anda ja lepingu sõlmida alles siis, kui Ühendkuningriigist on saanud kolmas riik. Samas on Euroopa Liidu lepingu artiklis 50 sätestatud nõue võtta lepingus, milles sätestatakse riigi väljaastumise kord, arvesse selle riigi ja liidu tulevaste suhete raamistikku. Nii pea kui Euroopa Ülemkogu otsustab, et edusammud on olnud piisavad, et läbirääkimised võiksid jõuda järgmisse etappi, tuleks selle nõude täitmiseks määrata Ühendkuningriigiga kindlaks üldine arusaamine tulevaste suhete raamistikust artikli 50 kohaste läbirääkimiste teises etapis.
Üleminekukorra, sealhulgas tulevaste suhete võimaliku raamistikuga seonduvate sätete kindlaksmääramine väljaastumislepingu alusel ja vastavalt tehtud edusammudele oleneb sellest, kas läbirääkimiste teises etapis kindlaks määratava liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku üle saavutatakse arusaamine. Seepärast ei käsitleta käesolevates soovitatud läbirääkimisjuhistes küsimusi, mis võiksid olla sellise üleminekukorra osa, vaid need tehakse kindlaks mõnes hilisemas etapis. See meetod võimaldab tõhusalt kasutada Euroopa Liidu lepingu artikliga 50 lepingu sõlmimiseks ettenähtud piiratud ajavaru.
Vastavalt Euroopa Ülemkogu suunistele kohaldatakse järgmisi üldpõhimõtteid samaväärselt nii korrakohase väljaastumise üle peetavate läbirääkimiste, tulevaste suhete raamistiku üle peetavate esialgsete ja ettevalmistavate arutelude kui ka mis tahes üleminekukorra suhtes.
–Leping peab põhinema õiguste ja kohustuste tasakaalul ning tagama võrdsed võimalused.
–Ühtse turu terviklikkuse säilitamine välistab sektoripõhisele lähenemisviisile tugineva osalemise.
–Liitu mittekuuluval riigil, kellel ei ole samad kohustused nagu liikmesriigil, ei saa olla samu õigusi ja hüvesid, mis on liikmesriigil.
–Ühtsel turul osalemine eeldab kõigi nelja põhivabaduse aktsepteerimist.
–Läbirääkimised Ühendkuningriigiga peetakse ühtse paketina. Tuginedes põhimõttele, et milleski ei ole kokku lepitud enne, kui kokku on lepitud kõiges, ei saa üksikküsimusi lahendada eraldi. Liit võtab läbirääkimiste suhtes ühtse seisukoha ja peab läbirääkimisi üksnes Euroopa Ülemkogu suunistes ja läbirääkimisjuhistes kehtestatud kanalite kaudu; väljaastumisega seotud küsimustes ei hakata pidama eraldi läbirääkimisi üksikute liikmesriikide ja Ühendkuningriigi vahel.
–Lepingus tuleb austada liidu otsustusprotsesside autonoomiat ja Euroopa Liidu Kohtu rolli.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohased läbirääkimised ja leping peavad olema täielikult kooskõlas aluslepingutega ning ei tohi rikkuda liigu õiguskorra puutumatust ja autonoomiat. Nad edendavad liidu väärtusi, eesmärke ja huve ning tagavad liidu poliitika ja meetmete järjepidevuse, tulemuslikkuse ja jätkuvuse.
•Põhiõigused
Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 6 tunnustab liit Euroopa Liidu õigusi, vabadusi ja põhimõtteid, mis on sätestatud põhiõiguste hartas, millel on aluslepingutega võrreldes samaväärne õigusjõud. Veelgi enam, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud ja liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest tulenevad põhiõigused on liidu õiguse üldpõhimõtted.
Nende õiguste, vabaduste ja põhimõtete täielik järgimine ja kaitse jätkuvad liidus ka edaspidi nii Euroopa Liidu lepingu artikli 50 alusel Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste käigus kui ka pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Ühendkuningriik on teatanud kavatsusest Euroopa Liidust välja astuda. Seetõttu on läbirääkimiste pidamise ja väljaastumislepingu sõlmimise õiguslik alus Euroopa Liidu lepingu artikkel 50. Tuletagem meelde, et vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euroopa Liidu lepingu artiklit 50 ka Euroopa Aatomienergiaühenduse suhtes.
Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 50 viidatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 3 esitab komisjon soovitused nõukogule, kes võtab vastu otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi ja nimetatakse liidu läbirääkija.
•Proportsionaalsus
Käesolevas soovituses tehakse nõukogule ettepanek anda luba alustada läbirääkimisi ja nimetada liidu läbirääkija, nagu on nõutud Euroopa Liidu lepingu artiklis 50 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 3. Euroopa liidu lepingu artikli 50 alusel toimuvate läbirääkimiste eesmärk on tagada Ühendkuningriigi korrakohane väljaastumine liidust. Lepingu liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete kohta saab sõlmida üksnes siis, kui Ühendkuningriigist on saanud kolmas riik, ning seetõttu ei käsitleta läbirääkimistel ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistikuga seotud küsimusi, kuid seda raamistikku võetakse läbirääkimiste käigus arvesse.
•Vahendi valik
Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50 tuleb Ühendkuningriigiga rääkida läbi leping, milles sätestatakse riigi Euroopa Liidust lahkumise kord. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon esitab soovitused nõukogule, kes võtab vastu otsuse, millega nimetatakse liidu läbirääkija ja antakse luba alustada läbirääkimisi. Selleks, et nõukogu saaks komisjonile sellise loa anda, on asjakohane vahend nõukogu otsus.
3.MÕJU EELARVELE
Käesoleva soovitusega tehakse nõukogule ettepanek nimetada liidu läbirääkija ja anda komisjonile luba alustada läbirääkimisi Ühendkuningriigiga ning seega ei ole sellel eeldatavalt otsest mõju liidu eelarvele, sest asi puudutab läbirääkimisprotsessi. Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohase ja eespool nimetatud läbirääkimistel põhineva lepingu mõju eelarvele kirjeldatakse siis, kui esitatakse sellekohased ettepanekud väljaastumislepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta.
4.MUU TEAVE
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Soovitatud nõukogu otsuse artiklis 1 annab nõukogu loa alustada Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise kord, ning nimetab komisjoni liidu läbirääkijaks.
Soovitatud nõukogu otsuse artiklis 2 sätestab nõukogu, et läbirääkimistel lähtutakse Euroopa Ülemkogu esitatud suunistest ja lisas esitatud juhistest.
Soovitatud nõukogu otsuse lisas sätestatakse läbirääkimisjuhised järgmiste teemade kohta:
–kodanike õigused;
–ühtne finantsarveldus seoses liidu eelarvega ja seoses sellega, et lõpeb Ühendkuningriigi liikmesus aluslepingutega asutatud institutsioonides ja organites, ning seoses Ühendkuningriigi osalemisega liidu poliitikaga seotud konkreetsetes fondides ja rahastutes;
–kord, mida kohaldatakse turule lastud kaupade ja liidu õigusele tuginevate menetluste suhtes;
–kord, mida kohaldatakse muude liidu toimimisega seotud haldusküsimuste suhtes;
–lepingu haldamine.
•Otsuse ja lisas esitatud läbirääkimisjuhiste avaldamine
Komisjon teeb nõukogule ettepaneku avalikustada otsus, millega antakse luba alustada liidu nimel Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord, ning nimetakse komisjon liidu läbirääkijaks, nagu ka selle otsuse lisas esitatud läbirääkimisjuhised.
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse komisjonile luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse aluslepinguid, eriti Euroopa Liidu lepingu artiklit 50 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 3,
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 29. aprilli 2017. aasta suuniseid,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
(1)29. märtsil 2017 teatas Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik Euroopa Ülemkogule oma kavatsusest astuda Euroopa Liidust välja.
(2)29. aprillil 2017 võttis Euroopa Ülemkogu vastu suunised, milles määratakse kindlaks raamistik Euroopa Liidu lepingu artikli 50 alusel läbirääkimiste pidamiseks ja esitatakse üldised põhimõtted, mida liit läbirääkimiste käigus järgib.
(3)Euroopa Ülemkogu suuniste kohaselt peaks liit rääkima Ühendkuningriigiga läbi ja sõlmima lepingu, milles sätestatakse Ühendkuningriigi väljaastumise kord, võttes arvesse tema ja liidu tulevaste suhete raamistikku („väljaastumisleping“).
(4)Aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb alates väljaastumislepingu jõustumise kuupäevast või lepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel teatest, kui Euroopa Ülemkogu ei otsusta kokkuleppel Ühendkuningriigiga ühehäälselt seda tähtaega pikendada.
(5)Seega tuleks viivitamata alustada läbirääkimisi väljaastumislepingu sõlmimiseks.
(6)5. aprillil 2017 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles esitas oma seisukohad väljaastumisläbirääkimiste kohta.
(7)Komisjonile tuleks anda luba alustada läbirääkimisi väljaastumislepingu üle ja komisjon tuleks nimetada liidu läbirääkijaks.
(8)Vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euroopa Liidu lepingu artiklit 50 ka Euroopa Aatomienergiaühenduse suhtes,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Komisjonile antakse luba alustada liidu nimel Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise kord, võttes arvesse tema ja liidu tulevaste suhete raamistikku, ning nimetakse komisjon liidu läbirääkijaks.
Artikkel 2
Läbirääkimisi peetakse, lähtudes Euroopa Ülemkogu vastuvõetud suunistest ja võttes arvesse lisas esitatud läbirääkimisjuhiseid.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,3.5.2017
COM(2017) 218 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse komisjonile luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord
LISA
Juhised läbirääkimiste pidamiseks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga sõlmitava lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord
I.Väljaastumislepingu eesmärk
1.Olles saanud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigilt (edaspidi „Ühendkuningriik“) teate selle kohta, et Ühendkuningriik kavatseb Euroopa Liidust välja astuda, räägib liit Ühendkuningriigiga läbi ja sõlmib temaga väljaastumislepingu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50 (edaspidi „leping“).
2.Lepingus sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord, võttes arvesse tema ja liidu tulevaste suhete raamistikku.
3.Lepingu põhieesmärk on tagada Ühendkuningriigi korrakohane väljaastumine Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest. Käesolevates läbirääkimisjuhistes tähendab termin „liit“ Euroopa Liitu, mille aluseks on Euroopa Liidu leping ja Euroopa Liidu toimimise leping, ja/või Euroopa Aatomienergiaühendust, mille aluseks on Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping.
4.Läbirääkimistel lepingu üle lähtutakse Euroopa Ülemkogu suunistest ja võetakse arvesse läbirääkimisjuhiseid. Läbirääkimisjuhised tuginevad Euroopa Ülemkogu suunistele ja nendes arendatakse edasi liidu seisukohti väljaastumisläbirääkimistel, järgides täielikult suunistes sätestatud eesmärke, põhimõtteid ja seisukohti. Läbirääkimisjuhiseid võib läbirääkimiste käigus vastavalt vajadusele muuta ja täiendada, eeskätt selleks, et kajastada muudatusi Euroopa Ülemkogu suunistes.
II.Lepingu laad ja kohaldamisala
5.Lepingu üle peab läbirääkimisi ja selle sõlmib liit. Sellega seoses annab Euroopa Liidu lepingu artikkel 50 liidule erakorralise horisontaalse pädevuse käsitleda väljaastumislepingus kõiki küsimusi, mis on vajalikud väljaastumise korraldamiseks. See erakorraline pädevus on ühekordne ja antud üksnes Ühendkuningriigi liidust väljaastumise korraldamiseks. Kui liit teostab seda eripädevust väljaastumislepingus, ei mõjuta see mingil moel pädevuste jaotumist liidu ja liikmesriikide vahel seoses asjaomaste valdkondade õigusaktide vastuvõtmisega tulevikus.
6.Lepingus tuleks meenutada, et liidu õiguse (sealhulgas kõigi esmaste õigusaktide, eeskätt Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu, ühinemislepingute ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu, ning teiseste õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingute) kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval (edaspidi „väljaastumise kuupäev“).
7.Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50 ja Euroopa Ülemkogu suunistele tuleks lepingus samuti meenutada, et kui Ühendkuningriigiga erisuhetes olevate ülemeremaade ja -territooriumide 1 suhtes ning nende Euroopa territooriumide suhtes, mille välissuhete eest vastutab Ühendkuningriik, kohaldatakse aluslepinguid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355, lõpeb väljaastumise kuupäeval liidu õiguse kohaldamine ka nende suhtes. Mis puudutab väljaastumislepingu ja tulevase raamistiku territoriaalset kohaldamisala, siis selles osas peaksid läbirääkimisjuhised olema täielikult kooskõlas Euroopa Ülemkogu suuniste punktidega 4 ja 24.
8.Lepingus tuleks sätestada väljaastumise kuupäev, mis on hiljemalt 30. märtsil 2019 kell 00.00 (Brüsseli aja järgi), kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel Ühendkuningriigiga ei otsusta ühehäälselt seda tähtaega pikendada vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 3. Ühendkuningriik muutub alates väljaastumise kuupäevast kolmandaks riigiks.
III.Läbirääkimisjuhiste eesmärk ja kohaldamisala
9.Euroopa Ülemkogu suunistega on ette nähtud, et läbirääkimised toimuvad kahes etapis. Esimese etapi eesmärk on:
–tagada kodanikele, ettevõtetele, sidusrühmadele ja rahvusvahelistele partneritele võimalikult suur selgus ja õiguskindlus seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kohese mõjuga;
–lahutada Ühendkuningriik liidust ning vabastada ta kõigist õigustest ja kohustustest, mis on Ühendkuningriigil tulenevalt liikmesriigina antud lubadustest.
10.Käesolevad läbirääkimisjuhised on mõeldud läbirääkimiste esimese etapi jaoks. Kooskõlas eesmärgiga, mille Euroopa Ülemkogu on läbirääkimiste esimesele etapile määranud, käsitlevad läbirääkimisjuhised eelkõige küsimusi, millega tegelemist peetakse praegu hädavajalikuks selleks, et tagada Ühendkuningriigi korrakohane väljaastumine liidust.
11.Läbirääkimiste kõige tähtsam teema on ELi 27 liikmesriigi kodanike ja nende pereliikmete õigusliku seisundi ja õiguste kaitse Ühendkuningriigis ning Ühendkuningriigi kodanike ja nende pereliikmete õigusliku seisundi ja õiguste kaitse ELi 27 liikmesriigis, kuna Ühendkuningriigi liidust väljaastumine mõjutab otseselt väga paljusid inimesi ja selle tagajärjed on nende jaoks tõsised. Lepingus tuleks sätestada nende kodanike õiguste tagamiseks vajalikud tulemuslikud, siduvad, mittediskrimineerivad ja igakülgsed tagatised, sealhulgas õigus saada riigis alalise elamise õigus pärast seda, kui isik on seal seaduslikult elanud viis aastat järjest.
12.Ühendkuningriigi korrakohaseks liidust väljaastumiseks on vaja, et jõutakse kokkuleppele finantskohustuste üle, mis on võetud kogu Ühendkuningriigi liidu liikmeks olemise aja jooksul. Seetõttu tuleb läbirääkimiste esimeses etapis kokku leppida finantsarvelduse metoodikas, mis tugineb III.2. jaotises esitatud põhimõtetele.
13.Praegu on leitud, et õigusliku vaakumi ärahoidmiseks ja ebakindluse kõrvaldamiseks nii palju kui võimalik tuleks lepingus selgitada, milline saab olema enne väljaastumise kuupäeva turule lastud kaupade ja III.3. jaotises loetletud pooleliolevate menetluste staatus.
14.Kooskõlas Euroopa Ülemkogu suunistega toetab liit jätkuvalt rahu, stabiilsust ja leppimist Iirimaa saarel. Lepingu sätted ei tohiks olla vastuolus eesmärkide ja kohustustega, mis on sätestatud suure reede kokkuleppes ja sellega seotud rakenduslepetes; Iirimaa saare ainulaadsest olukorrast tulenevad probleemid vajavad paindlikke ja leidlikke lahendusi. Läbirääkimiste eesmärk peaks olema eelkõige see, et Iirimaa saarel ei taastata ranget piirikontrolli, austades samas liidu õiguskorra puutumatust. Arvesse tuleks võtta asjaolu, et Põhja-Iirimaal elavatel Iirimaa kodanikel on ka edaspidi ELi kodanike õigused. Tunnustada tuleks ELi õigusega kooskõlas olevaid kahepoolseid lepinguid ja kokkuleppeid Iirimaa ja Ühendkuningriigi vahel, näiteks ühist reisipiirkonda. Lepingus tuleks käsitleda ka Iirimaa ainulaadse geograafilise asukohaga seotud küsimusi, sealhulgas kaupade transiiti (Ühendkuningriigist Iirimaale ja vastupidi). Neid küsimusi käsitletakse kooskõlas Euroopa Ülemkogu suunistega ette nähtud lähenemisviisiga.
15.Vastavalt Euroopa Ülemkogu suunistele peaks liit leppima Ühendkuningriigiga kokku korra, mida kohaldatakse Ühendkuningriigi suveräänsete baasipiirkondade suhtes Küprosel, ja tunnustama sellega seoses selliseid kahepoolseid lepinguid ja kokkuleppeid Küprose Vabariigi ja Ühendkuningriigi vahel, mis on kooskõlas liidu õigusega, eeskätt selleks, et kaitsta suveräänsetes baasipiirkondades elavate ja töötavate liidu kodanike õiguseid ja huve.
16.Lepinguga tuleks tagada liidu huvide vajalik kaitse Ühendkuningriigis.
17.Leping peaks sisaldama sätteid selle kohaldamise kohta üldiselt. Nende sätete hulka peavad kuuluma tulemuslikud mehhanismid lepingu täitmise tagamiseks ja vaidluste lahendamiseks ning need mehhanismid peavad olema täielikult kooskõlas liidu autonoomia ja õiguskorraga, selleks et tagada lepingust tulenevate kohustuste tulemuslik täitmine.
18.Lisaks sellele tuleks vastavalt Euroopa Ülemkogu suunistele alustada Ühendkuningriigiga esimesel võimalusel konstruktiivset dialoogi, et võimaluse korral kujundada ühine lähenemisviis kolmandatest riikidest partneritele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja konventsioonidele seoses rahvusvaheliste kohustustega, mis on võetud enne väljaastumise kuupäeva sõlmitud lepingutega ja mis on Ühendkuningriigi suhtes jätkuvalt siduvad.
19.Niipea kui Euroopa Ülemkogu otsustab, et tehtud on piisavalt edusamme selleks, et alustada läbirääkimiste järgmist etappi, võetakse vastu järgmised läbirääkimisjuhised. Küsimusi, mille suhtes võidakse kohaldada üleminekukorda (st sätted, mis seonduvad võimaliku tulevaste suhete raamistikuga), käsitletakse tulevastes läbirääkimisjuhistes vastavalt tehtud edusammudele. See põhimõte võimaldab tõhusalt kasutada Euroopa Liidu lepingu artikliga 50 lepingu sõlmimiseks ettenähtud piiratud ajavaru, sest nii ei ole läbirääkimiste eri etappides vaja tegeleda ühe ja sama küsimusega mitu korda.
III.1Kodanike õigused
20.Lepinguga tuleks tagada liidu õigusest enne väljaastumise kuupäeva tulenenud õiguslik seisund ja õigused, sealhulgas hiljem tekkivad õigused (nt vanaduspensioniga seotud õigused), nii ELi 27 liikmesriigi kodanikele, kes elavad (või on elanud) ja/või töötavad (või on töötanud) Ühendkuningriigis, kui ka Ühendkuningriigi kodanikele, kes elavad (või on elanud) ja/või töötavad (või on töötanud) ühes ELi 27 liikmesriigist. Lepingus selle kohta sätestatavad tagatised peaksid olema vastastikused ning tuginema võrdse kohtlemise põhimõttele ELi 27 liikmesriigi kodanike hulgas ja ELi 27 liikmesriigi kodanike kohtlemisele võrdselt Ühendkuningriigi kodanikega, nagu on sätestatud asjakohastes liidu õigusaktides. Neid õigusi tuleks kaitsta sel teel, et need peaksid olema asjaomaste isikute seaduslikud õigused, millele nad saavad vahetult tugineda ja mis kuuluvad neile nende eluajal.
21.Lepingus tuleks käsitleda vähemalt järgmist.
(a)Hõlmatud isikute määratlus: isikuline kohaldamisala peaks olema sama kui direktiivil 2004/38 (nii majanduslikult aktiivsed, st töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kui ka mitteaktiivsed inimesed, kes on elanud Ühendkuningriigis või EL27 liikmesriigis enne väljaastumise kuupäeva, ja nende pereliikmed, kes neid saadavad või nendega ühinevad mis tahes ajahetkel enne või pärast väljaastumise kuupäeva). Lisaks sellele peaks isikuline kohaldamisala hõlmama isikuid, kelle suhtes kohaldatakse määrust 883/2004 (nt piirialatöötajaid).
(b)Kaitstavate õiguste määratlus: määratlus peaks sisaldama vähemalt järgmisi õigusi:
i)Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 21, 45 ja 49 tulenevad elamisõigused, mis on sätestatud direktiivis 2004/38 (sama esemeline kohaldamisala, mis hõlmab muu hulgas alalise elamise õigust, mis saadakse pärast seda, kui isik on seaduslikult riigis elanud viis aastat järjest), ja nende õigustega seotud õigusnormid; elamisõigustega seoses välja antavad dokumendid (näiteks registreerimistunnistus, elamisluba või tõendamisdokument) peaksid olema deklaratiivsed ning need tuleks välja anda lihtsa ja kiire menetlusega kas tasuta või sellise tasu eest, mis ei ületa riigi kodanikelt samalaadsete dokumentide väljaandmise eest võetavat tasu;
ii)määruses 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta ja määruses 987/2009, millega rakendatakse määrust 883/2004, (kaasa arvatud mõlemas määruses tulevikus tehtavad muudatused) sätestatud õigused ja kohustused, mis käsitlevad muu hulgas õigust perioodide liitmisele, sotsiaalkindlustushüvitiste ülekandmist ja ühe kohaldatava õiguse põhimõtet;
iii)määruses 492/2011 (töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires) sätestatud õigused (nt juudepääs tööturule, õigus töötada valitud alal, sotsiaalsed ja maksusoodustused, koolitus, elamispinnad, kollektiivsed õigused);
iv)õigus alustada ja jätkata tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana, mis tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 49.
22.Õiguskindluse huvides tuleks lepinguga tagada nii Ühendkuningriigis kui ka ELi 27 liikmesriigis tunnustatud diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kaitse vastavalt enne väljaastumise kuupäeva kohaldatavatele liidu õigusnormidele, kui asjaomane diplom, tunnistus või muu dokument on saadud liidu liikmesriigis enne seda kuupäeva. Samuti tuleks lepinguga tagada, et ka pärast väljaastumise kuupäeva jätkub diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamine, kui need on saadud kolmandas riigis ja neid tunnustatakse liidu liikmesriigis enne väljaastumise kuupäeva vastavalt enne seda kuupäeva kohaldatavatele liidu õigusnormidele. Lepinguga tuleks ette näha ka väljaastumise kuupäeval pooleliolevate tunnustamismenetluste suhtes kohaldatav kord.
III.2Finantsarveldus
23.Ühtse finantsarveldusega tuleks tagada, et nii liit kui ka Ühendkuningriik täidavad kohustused, mis on võetud kogu Ühendkuningriigi liidu liikmeks olemise aja jooksul. Läbirääkimised finantsarvelduse metoodika üle peaksid tuginema järgmistele põhimõtetele.
24.Ühtne finantsarveldus tuleks koostada seoses järgmisega:
–liidu eelarve;
–Ühendkuningriigi liikmesuse lõppemine kõigis aluslepingutega asutatud asutustes ja institutsioonides 2 (nt Euroopa Investeerimispank, Euroopa Keskpank 3 );
–Ühendkuningriigi osalemine liidu poliitikaga seotud konkreetsetes fondides ja rahastutes (nt Euroopa Arengufond ja Türgi pagulasrahastu).
25.Ühtne finantsarveldus peaks tuginema põhimõttele, et Ühendkuningriik peab täitma oma osa kõigist liidu liikmena võetud kohustuste rahastamisest.
26.Kooskõlas Euroopa Ülemkogu suuniste punktiga 10 kuuluvad nende kohustuste hulka kohustised, sealhulgas tingimuslikud kohustised, ja muud kohustused, mis tulenevad alusaktist finantsmääruse 4 artikli 54 tähenduses. Lisaks peaks Ühendkuningriik katma täies ulatuses väljaastumisprotsessiga seotud erikulud, nagu näiteks ametite või muude liidu asutuste ümberkolimise kulud.
27.Arvutusmeetod peaks tuginema ametlikule konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele, mida täiendavad vajaduse korral vahearuanded. Samuti kasutatakse asjakohastes alusaktides sätestatud summasid (kaasa arvatud lähtesummad ja nende järelmeetmed finantsplaneerimise raames). Kohustused tuleks esitada eurodes.
28.Ühendkuningriigi nende kohustuste väljaarvutamise meetod, mis on seotud liidu eelarvega, peaks tuginema omavahendite otsusele 5 ja selles tuleks arvesse võtta varasemaid tõendeid tema osakaalu kohta rahastamises enne väljaastumise kuupäeva.
29.Kokku tuleks leppida maksekorras, et leevendada väljaastumise mõju liidu eelarvele.
30.Seetõttu peaks leping sisaldama järgmist.
(a)Väljaarvutatud kogusumma, mille Ühendkuningriik peab katma, et täita oma finantskohustused liidu eelarve ning kõigi aluslepingutega asutatud institutsioonide ja asutuste suhtes ja selleks, et lahendada muud finantsmõjuga küsimused. Tulevikus võidakse kogusumma suhtes kohaldada iga-aastaseid tehnilisi kohandusi.
(b)Ühendkuningriigi tehtavate iga-aastaste maksete graafik ja maksete tegemise praktiline kord.
(c)Üleminekunormid, millega tagatakse komisjoni (või asjakohasel juhul muu liidu õiguse kohaselt enne väljaastumise kuupäeva vastutava asutuse), kontrollikoja ja OLAFi poolne kontroll ning Euroopa Liidu Kohtu pädevus lahendada vaidlusi seoses Ühendkuningriigi toetusesaajatele minevikus tehtud maksete ja neile esitatud sissenõudekorraldustega ning Ühendkuningriigi toetusesaajatele pärast väljaastumise kuupäeva tehtud maksetega, mille eesmärk on täita enne väljaastumise kuupäeva vastutava üksuse poolt kinnitatud juriidilised kohustused (sealhulgas võimalikud laenud).
(d)Võimalik kord seoses Ühendkuningriigi toetusesaajate ees võetud juriidiliste kohustustega või pärast väljaastumise kuupäeva tulevikus võetavate juriidiliste kohustustega (nt seoses korraldusasutustega Ühendkuningriigi toetusesaajatele maksete tegemiseks).
(e)Erinormid, millega reguleeritakse liidu eelarve või konkreetsete institutsioonide või asutuste või fondide poolt võetud tingimuslikke kohustisi (nagu näiteks Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi poolt antud laenud).
III.3 Turule lastud kaupade staatus ja liidu õigusele tuginevate menetluste tulemus
A. Enne väljaastumise kuupäeva liidu õiguse kohaselt turule lastud kaubad
31.Lepinguga tuleks tagada, et kaup, mis on liidu õiguse kohaselt lastud õiguspäraselt liidu turule enne väljaastumise kuupäeva, võib olla jätkuvalt turul kättesaadav või seda võib kasutusele võtta ka pärast seda kuupäeva nii Ühendkuningriigis kui ka ELi 27 liikmesriigis vastavalt tingimustele, mis on sätestatud enne väljaastumise kuupäeva kohaldatavas asjakohases liidu õiguses.
B. Liikmesriikide vahel liidu õiguse kohaselt toimuv õigusalane koostöö
32.Lepinguga tuleks ette näha kord, mida kohaldatakse väljaastumise kuupäeval õigusalase koostöö raames pooleliolevate menetluste suhtes, mida reguleerib liidu õigus. Eeskätt tuleks lepingus sätestada, et selliseid menetlusi reguleerivad kuni nende lõpuleviimiseni asjakohased liidu õiguse sätted, mida kohaldatakse nende suhtes kuni väljaastumise kuupäevani.
33.Mis puudutab õigusalast koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades Ühendkuningriigi ja ELi 27 liikmesriigi vahel, siis tuleks lepinguga tagada, et enne väljaastumise kuupäeva riikide kohtute tehtud otsuste tunnustamist ja täitmist reguleerivad ka edaspidi asjakohased liidu õiguse sätted, mida kohaldatakse nende suhtes kuni väljaastumise kuupäevani. Lepinguga tuleks tagada ka liidu õigusnormide jätkuv kohaldamine enne väljaastumise kuupäeva valitud kohtu ja valitud õiguse suhtes.
C. Liidu õiguse kohaselt toimuvad haldus- ja õiguskaitsekoostöö menetlused
34.Lepinguga tuleks ette näha kord, mida kohaldatakse väljaastumise kuupäeval pooleliolevate haldus- ja õiguskaitsekoostöö menetluste, sealhulgas kontrollimenetluste suhtes, mida reguleerib liidu õigus. Selle korraga tuleks eelkõige tagada, et selliseid menetlusi reguleerivad kuni nende lõpuleviimiseni asjakohased liidu õiguse sätted, mida kohaldatakse nende suhtes kuni väljaastumise kuupäevani. Samuti tuleks ette näha normid, mis reguleerivad teabe ja andmete võimalikku kasutamist väljaastumise kuupäeval pooleliolevates õiguskaitseasutuste toimetatavates uurimistes ja kriminaalmenetlustes. Kord peaks hõlmama ELi 27 liikmesriigist või liidu institutsioonidest, organitest ja asutustest pärit teavet ja andmeid, mille Ühendkuningriik on saanud või mis on tema valduses, ning Ühendkuningriigist pärit teavet ja andmeid, mille ELi 27 liikmesriiki või liidu institutsioonid, organid ja asutused on saanud või mis on nende valduses. Kord peaks sisaldama isikuandmete kaitse norme.
D. Pooleliolevad liidu kohtu- ja haldusmenetlused
35.Lepinguga tuleks ette näha normid, mis reguleerivad järgmist:
(a)väljaastumise kuupäeval Euroopa Liidu Kohtus pooleliolevad kohtumenetlused, millega on seotud Ühendkuningriik või Ühendkuningriigi füüsilised ja/või juriidilised isikud (kaasa arvatud eelotsusetaotlused); Euroopa Kohtule peaks jääma pädevus otsuste tegemiseks neis menetlustes ja tema kohtulahendid peavad olema Ühendkuningriigi suhtes siduvad;
(b)liidu institutsioonides, organites ja asutustes pooleliolevad haldusmenetlused, mis puudutavad Ühendkuningriiki (näiteks rikkumismenetlused, riigiabi) või asjakohasel juhul Ühendkuningriigi füüsilisi või juriidilisi isikuid;
(c)võimalus algatada Ühendkuningriigi suhtes liidu institutsioonides haldusmenetlusi ja Euroopa Liidu Kohtus kohtumenetlusi (näiteks rikkumismenetlused, riigiabi) pärast väljaastumise kuupäeva, kui need on seotud enne väljaastumise kuupäeva aset leidnud asjaoludega;
(d)täidetavuse jätkuv tagamine selliste liidu aktide puhul, millega kehtestatakse rahalisi kohustusi, ning Euroopa Liidu Kohtu otsuste puhul, mis on vastu võetud või tehtud enne väljaastumise kuupäeva või pooleliolevate kohtu- või haldusmenetluste käigus.
III.4Muud liidu toimimisega seotud haldusküsimused
36.Leping peaks sisaldama sätteid, mis on vajalikud liidu ja selle institutsioonide ja asutuste omandi, vara ja tegevuse ning liidu ja selle asutuste ja institutsioonide töötajate (sealhulgas pensionile jäänud töötajate) ja nende pereliikmete kaitseks, nagu on sätestatud aluslepingutes ja aluslepingute protokollides (eelkõige protokollis nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta).
37.Lepinguga tuleks asjakohasel juhul tagada järgmiste asjade omandiõiguse üleandmine Ühendkuningriigile:
(a)Euroopa Aatomienergiaühenduse territooriumil asuv lõhustuv erimaterjal, mis on praegu nimetatud ühenduse omandis vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 86 ja mille kasutamise õigus kuulub praegu Ühendkuningriigi füüsilisele või juriidilisele isikule avalikus või erasektoris;
(b)Ühendkuningriigis asuv Euroopa Aatomienergiaühenduse vara, mida kasutatakse julgeolekumeetmete võtmise eesmärgil vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule.
Samuti tuleks lepingus sätestada, et Ühendkuningriik võtab üle kõik üleantud materjali ja vara omandiõigusega seotud õigused ja kohustused, ning reguleerida Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva materjali ja varaga seotud muud küsimused, eeskätt kohustused kohaldada eelnimetatud materjali suhtes julgeolekumeetmeid.
38.Samuti tuleks lepinguga ette näha, et Ühendkuningriik tagab oma jurisdiktsioonis, et liidu institutsioonide, organite ja asutuste liikmed, komiteede liikmed, liidu ametnikud ja muud teenistujad täidavad jätkuvalt neile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 339 enne väljaastumise kuupäeva pandud kohustusi.
III.5Lepingu haldamine
39.Lepinguga tuleks luua institutsiooniline struktuur, et tagada lepingu kohaselt võetud kohustuste tulemuslik täitmine, lähtudes liidu huvist kaitsta tulemuslikult oma autonoomiat ja õiguskorda, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu rolli.
40.Leping peaks sisaldama asjakohaseid institutsioonilisi sätteid, mis võimaldavad võtta vastu meetmeid lepingus käsitlemata ettenägematute olukordade lahendamiseks ja lisada lepingusse liidu õiguses edaspidi tehtavaid muudatusi, kui see on vajalik lepingu nõuetekohaseks rakendamiseks.
41.Leping peaks sisaldama sätteid, millega tagatakse vaidluste lahendamine ja lepingu täitmine. Need sätted peaksid eeskätt käsitlema vaidlusi järgmistes küsimustes:
–liidu õiguse jätkuv kohaldamine;
–kodanike õigused;
–lepingu muude sätete, näiteks finantsarvelduse või institutsioonilise struktuuri poolt ettenägematute olukordade lahendamiseks vastu võetud meetmete kohaldamine ja tõlgendamine.
42.Sellistes küsimustes peaks säilima Euroopa Liidu Kohtu pädevus (ja komisjoni järelevalveroll). Lepingu selliste sätete kohaldamiseks ja tõlgendamiseks, mis ei ole seotud liidu õigusega, tuleks ette näha alternatiivne vaidluste lahendamise võimalus üksnes juhul, kui selle sõltumatus ja erapooletus on tagatud Euroopa Liidu Kohtuga samal tasemel.
43.Lepinguga tuleks ette näha, et kui lepingus on viidatud liidu õiguse mõistetele või sätetele, tuleb neid käsitada viisil, mis hõlmab Euroopa Liidu kohtupraktikat, kus neid mõisteid või sätteid on tõlgendatud enne väljaastumise kuupäeva. Lisaks sellele, juhul kui lepingu teatavate sätete jaoks nähakse ette alternatiivne vaidluste lahendamise võimalus, tuleks lepingusse lisada säte, mille kohaselt võetakse kõnealuste mõistete ja sätete tõlgendamisel arvesse ka pärast väljaastumise kuupäeva Euroopa Liidu Kohtu tehtavaid kohtulahendeid.
IV.Läbirääkimiste pidamise kord
44.Kooskõlas 27 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide ning Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni presidendi avaldusega nähakse käesolevate läbirääkimisjuhistega ette üksikasjalik kord, mis reguleerib ühelt poolt nõukogu ja selle ettevalmistavate organite ning teiselt pool liidu läbirääkija vahelisi suhteid.
45.Liidu läbirääkija peab läbirääkimisi Ühendkuningriigiga, koordineerides jätkuvalt ja pidades pidevat dialoogi nõukogu ja selle ettevalmistavate organitega. Sellega seoses, järgides täielikult aluslepingutest tulenevat institutsioonilist tasakaalu, annavad nõukogu ja alaliste esindajate komitee (COREPER), keda abistab artikli 50 töörühm, liidu läbirääkijale juhtnööre, lähtudes Euroopa Ülemkogu suunistest ja võttes arvesse läbirääkimisjuhiseid.
46.Liidu läbirääkija konsulteerib õigeaegselt nõukogu ettevalmistavate organitega ja annab neile aru. Selleks korraldab nõukogu enne ja pärast iga läbirääkimisvooru artikli 50 töörühma koosoleku. Liidu läbirääkija peaks esitama õigeaegselt läbirääkimistega seotud vajaliku teabe ja vajalikud dokumendid.