EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.11.2017

COM(2017) 693 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa CO2-turu toimimise kohta

Sisukord

Kasutatud lühendid    

1.    SISSEJUHATUS    

2.    ELi HKSi TARISTU    

2.1.    ELi HKSiga hõlmatud tegevusalad, käitised ja õhusõiduki käitajad    

2.2.    Liidu register ja Euroopa Liidu tehingulogi    

3.    CO2-TURU TOIMIMINE 2016. AASTAL    

3.1.    Pakkumine: ringlusse lastud LHÜd    

3.1.1.    Piirmäär    

3.1.2.    Välja antud LHÜd    

3.1.3.    Rahvusvahelised ühikud    

3.2.    Nõudlus: ringlusest kõrvaldatud LHÜd    

3.3.    Pakkumise ja nõudluse tasakaalustamine    

4.    LENNUNDUSSEKTOR    

5.    TURUÜLEVAADE    

5.1.    LHÜde õiguslik laad ja maksustamine    

6.    SEIRE, ARUANDLUS JA HEITKOGUSTE TÕENDAMINE    

7.    HALDUSKORRALDUSE ÜLEVAADE    

8.    NÕUETE TÄITMINE JA SELLE TAGAMINE    

9.    JÄRELDUSED JA VÄLJAVAATED    

LISA    

Kasutatud lühendid

THVd        tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud

CORSIA    rahvusvahelise lennunduse CO2-heite kompenseerimise ja vähendamise süsteem

EMP        Euroopa Majanduspiirkond

EEX        Euroopa energiabörs

EIP        Euroopa Investeerimispank

HVÜd        heitkoguste vähendamise ühikud

ELi HKS    ELi heitkogustega kauplemise süsteem

ICAO        Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon

ICE        ICE Future Europe

MiFID 2    finantsinstrumentide turgude direktiiv

PFCd        perfluorosüsivesinikud

1.SISSEJUHATUS

Alates 2005. aastast on ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS) olnud ELi strateegia nurgakivi, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid nii tööstuses kui ka elektrienergiasektoris. See aitab oluliselt saavutada ELi eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks 20 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Kuigi EL on seda eesmärki ületamas, 1 on vaja jätkuvalt teha edusamme, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 40 %, nagu on ette nähtud ELi 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikuga 2 . Liidusisene heite vähendamise 2030. aasta eesmärk saavutatakse ELis ühiselt heite vähendamisega nii HKSiga hõlmatud kui ka hõlmamata sektorites. Hästi toimiv ja reformitud ELi HKS on siiski peamine mehhanism, mis aitab seda eesmärki saavutada ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet süsteemiga hõlmatud sektorites 43 % võrreldes 2005. aasta tasemega.

Et ELi HKSis oleks võimalik seda eesmärki saavutada, esitas komisjon 2015. aasta juulis seadusandliku ettepaneku 3 ELi HKSi neljandaks kauplemisperioodiks (2021–2030) reformida. 2017. aasta novembri alguses saavutati pärast ulatuslikke kolmepoolseid läbirääkimisi poliitiline kokkulepe 4 .

Käesolev aruanne Euroopa CO2-turu toimimise kohta esitatakse kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ 5 (ELi HKSi direktiiv) artikli 10 lõikega 5 ja artikli 21 lõikega 2. Direktiivi kohaselt on aruande eesmärk anda igal aastal korrapärane ülevaade Euroopa CO2-turu arengust.

Tabel 1. Varasematel aastatel avaldatud CO2-turu aruanded 6

Käesolev aruanne hõlmab 2016. aastat, kuid selles käsitletakse ka teatavaid algatusi, mis on kavandatud või kokku lepitud 2017. aastal. Eelmise aruandega võrreldes sisaldab see uut peatükki CO2-ga seotud kaudsete kulude hüvitamise kavade kohta ning teavet esmakordselt 2017. aasta mais avaldatud turustabiilsusreservi ülejäägi näitaja kohta. Kui ei ole märgitud teisiti, kasutati käesoleva aruande koostamisel avalikke ja 2017. aasta 30. juuniks komisjoni käsutuses olnud andmeid.

Aruande selgituste lahtrid sisaldavad üldist ja kirjeldavat teavet ELi HKSi eri aspektide kohta.

2.ELi HKSi TARISTU

2.1.ELi HKSiga hõlmatud tegevusalad, käitised ja õhusõiduki käitajad

Vastavalt osalevate riikide 7 2017. aastal aruannetele, mille nad esitasid artikli 21 alusel, oli 2016. aastal kokku 10 790 lubatud käitist võrreldes umbes 10 950ga 2015. aastal ja umbes 11 200ga sellele eelnenud aastal.

Nagu varasematel aastatel olid ka 2016. aastal ELi HKSis osalevates käitistes põletatud kütused endiselt valdavalt fossiilkütused. Siiski teatas 29 riiki (võrreldes 27 riigiga 2015. aastal) ka biomassi kasutamisest 2079 käitises (19 % kõigist käitistest). Ainult kaks riiki (LI ja MT) ei teatanud biomassi kasutamisest 8 . Biomassiga seotud heitkogused olid 2016. aastal umbes 141 miljonit tonni CO2 (8 % ELi HKSi teatatud heitkogustest), 2015. aastal olid need ligikaudu 125 miljoni tonni CO2-ga (umbes 7 % ELi HKSi teatatud heitkogustest). Nagu eelmisel aastal, teatasid kaks liikmesriiki (DE ja SE), et kolm õhusõiduki käitajat kasutavad vähesel määral biokütust (2015. aastal oli selliseid käitajaid neli) 9 . 

Iga-aastastel heitkogustel 10 põhinevate käitisekategooriate puhul nähtub 2016. aasta andmetest, et eelmistel aastatel olid umbes 72 % käitistest A-kategoorias, peaaegu 21 % B-kategoorias ja veidi rohkem kui 7 % C-kategoorias. Rohkem kui 6202 käitisest teatati kui „vähese heitega käitisest“ (57,5 % kõigist käitistest).

ELi HKSiga hõlmatud põletuskäitisi leidub kõigis osalevates riikides, samal ajal nafta rafineerimise, terasetootmise ning tsemendi-, lubja-, klaasi-, keraamika-, tselluloosi- ja paberitootmisega tegeletakse enamikus osalevates riikides. Mis puudutab ELi HKSiga hõlmatud tegevusalasid, mida on täiendavalt loetletud seoses muu kui CO2-heitega, siis peamiselt alumiiniumi ja perfluorosüsivesinike (PFCd) jaoks välja antud lubadest teatati 13 riigi (DE, ES, FR, GR, IS, IT, NL, NO, RO, SE, SI, SK, UK) puhul ning lämmastikhappe tootmise ja N2O kohta välja antud lubadest teatati 21 riigi (erandid on CY, DK, EE, IE, IS, LI, LU, LV, MT ja SI) puhul. Muudest N2O-heitega sektoritest – adipiinhappe tootmine ning glüoksaal- ja glüoksüülhappe tootmine – teatati vastavalt kolme (DE, FR, IT) ja kahe (DE, FR) riigi puhul. Nagu eelmisel aastal teatasid kaks riiki (FR ja NO) CO2 kogumisest ja säilitamisest.

Kaheksa riiki (DE, ES, FR, HR, IS, IT, SI, UK) on kasutanud võimalust arvata väikeheitetekitajad ELi HKSist välja kooskõlas ELi HKSi direktiivi artikliga 27. Nagu ka 2015. aastal moodustasid 2016. aastal välja jäetud heitkogused ligikaudu 4 miljonit tonni CO2 (umbes 0,22 % kontrollitud koguheitest).

Artikli 21 alusel 2017. aastal esitatud aruannete kohaselt on siiani seitse riiki (BE, DK, FR, HR, HU, LI, LT) kasutanud eelist, mis on ette nähtud komisjoni määruse (EL) nr 601/2012 („seire- ja aruandlusmäärus“) artikliga 13, mille kohaselt lubatakse vähese riskiga juhtumite korral kasutada paiksete käitiste puhul lihtsustatud seirekavasid. Alates 2015. aastast on lisandunud vaid Taani. Vähest heidet tekitavate õhusõiduki käitajate puhul on selle sätte kasutamisest teatanud neli riiki (BE, FI, IS ja PL), kusjuures Belgia lisandus pärast 2015. aastat.

Mis puudutab õhusõiduki käitajaid, siis 2016. aastal oli seirekava 503 õhusõiduki käitajal (2015. aastal oli see arv 524 ja 2014. aastal 611). See näitab ELi HKSiga hõlmatud õhusõiduki käitajate arvu stabiliseerumist. Ligikaudu 60 % (300) olid äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite käitajad, samas kui ülejäänud 40 % (203) olid mitteäriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite käitajad 11 . Kokku 249 (peaaegu 50 %) kvalifitseerus väikeheitetekitajateks (2015. aastal 274 (52 %) ja 2014. aastal 329 (54 %)).

2.2.Liidu register ja Euroopa Liidu tehingulogi

2016. aastal jätkas liidu register usaldusväärsete teenuste osutamist Euroopa heiteallikatele (paiksed käitised ja lennuettevõtjad), kauplejatele ja riigi ametiasutustele.

Registris tehti mitu tehnilist ja kasutamisega seotud täiustust. Täiustused puudutavad kasutajateabe käsitlemist, kontosid ja tehinguid ning autentimissüsteemi, mida parandati oluliselt ja mis muudeti EU Login-iks.

2017. aasta suvel algatas komisjon liidu registri kasutajaliidest käsitleva uuringu, küsides kasutajate arvamust liidese praeguse toimimise kohta. Eesmärk oli registri kasutamise kogemust veelgi parandada.

3.CO2-TURU TOIMIMINE 2016. AASTAL 

Selles peatükis esitatakse teavet ELi HKSi pakkumise ja nõudluse kohta. Pakkumist käsitlev punkt sisaldab teavet piirmäära, tasuta eraldamise, programmi „NER300“, enampakkumisel müümise ning elektrienergiasektoriga seoses täieliku enampakkumise põhimõttest tehtavate erandite, aga ka rahvusvaheliste ühikute kasutamise kohta. Uue elemendina sisaldab selle aasta aruanne kaudsete CO2-ga seotud kulude hüvitamise kavasid käsitlevat peatükki.

Nõudluse poole pealt antakse teavet tõendatud heitkoguste ning LHÜde pakkumise ja nõudluse tasakaalustamise meetodite (nt turustabiilsusreserv) kohta.

3.1.Pakkumine: ringlusse lastud LHÜd 

3.1.1.Piirmäär

Tabelis 2 on esitatud paiksete käitiste piirmäärad ning ELi HKSi 3. etapis igal aastal ringlusse lastud lennunduse LHÜde arv 12 .

Tabel 2. ELi HKSi piirmäär aastatel 2013–2020

3.1.2.Välja antud LHÜd

3.1.2.1.Tasuta eraldamine 

3. etapis eraldatakse 39 % kõigist saadaolevatest LHÜdest tasuta tööstusele ja elektritootmiskäitistele nende toodetava soojusenergia jaoks. See osakaal suureneb veelgi, kuna tasuta eraldamine uutele osalejatele jätkub kuni 2020. aastani. Seda, kui suur osa uute osalejate reservist võetakse eelolevatel aastatel kasutusele, ei ole võimalik kindlaks määrata. Komisjoni 2015. aasta mõjuhinnangu 15 kohaselt eeldati suundumusi järgides siiski, et uute osalejate reservist ei eraldata täiendavalt tasuta rohkem kui 2 % piirmäärast. Seega moodustavad 3. etapis tasuta eraldatavad LHÜd eeldatavasti umbes 41 % LHÜde üldkogusest. Peale selle kasutatakse umbes 2 % üldisest piirmäärast innovaatilise vähese CO2-heitega tehnoloogia kasutuselevõtu rahastamiseks programmi „NER300“ kaudu 16 . Seega on enampakkumiste osakaal 3. etapis 57 %.

3. etapis on uutel käitistel ja oluliselt võimsust suurendavatel käitistel võimalik saada täiendavalt tasuta LHÜsid uute osalejate reservist. Algses uute osalejate reservis oli pärast programmi „NER300“ jaoks 300 miljoni LHÜ mahaarvamist alles 480,2 miljonit LHÜd. Kogu 3. etapiks on reserveeritud 654 käitisele 139,9 miljonit LHÜd 17 . Ülejäänud uute osalejate reservi, mille maht on 340,3 miljonit LHÜd, võib jaotada edaspidi. Eeldatakse, et suur osa neist LHÜdest jääb siiski eraldamata.

Kuni 2017. aasta juunini vähenes algselt 3. etapi jaoks tehtud arvutustega võrreldes eraldamine umbes 301,9 miljoni LHÜ võrra tänu sellistele käitistele, mis olid tegevuse lõpetanud või vähendanud oma toodangut või tootmisvõimsust.

Tabel 3. Aastatel 2013–2017 ettevõtetele tasuta eraldatud LHÜde arv (miljonites) 18

Kuna nõudlus tasuta LHÜde järele ületas saadaoleva koguse, on vähendatud eraldisi kõigile ELi HKSis osalevatele käitistele sama protsendi võrra, kasutades sektoriülest paranduskoefitsienti (vastavalt HKSi direktiivile). Paranduskoefitsient arvutati tasuta eraldamise vähenemisena, mis oli 2013. aastal umbes 6 % ja mida igal aastal järk-järgult suurendatakse, kuni see on 2020. aastal ligikaudu 18 %.

28. aprillil 2016 tühistas Euroopa Kohus 20 alates 1. märtsist 2017 komisjoni otsusega 2013/448/EL kehtestatud sektoriülese paranduskoefitsiendi väärtused (vt lisa 5. liide). Seetõttu vaatas komisjon 24. jaanuaril 2017 nimetatud otsusega kehtestatud väärtused läbi 21 , et viia need Euroopa Kohtu otsusega vastavusse.

3.1.2.2.Programm „NER300“

Kahe projektikonkursi tulemusena eraldati kokku 2,1 miljardit eurot 20 ELi liikmesriiki hõlmavale 38 taastuvenergia projektile ning ühele süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektile. Neli neist on juba töös: bioenergia projekt BEST Itaalias, bioenergia projekt Verbiostraw Saksamaal, Windpark Blaiken Rootsis ja alates 1. juulist 2017 Veja Mate avamere tuulepark Põhjameres Saksamaal.

Lõplik investeerimisotsus on tehtud kokku 13 projekti kohta, samas kui neli projekti on tühistatud. Komisjon tegi ettepaneku investeerida tühistatud projektide puhul kasutamata jäänud vahendid ehk vähemalt 436 miljonit eurot uuesti olemasolevatesse rahastamisvahenditesse, st InnovFini energiatootmise näidisprojektidesse (Energy Demo Projects (EDP)) ja Euroopa ühendamise rahastu võlainstrumenti, mida mõlemat haldab Euroopa Investeerimispank (EIP). Selleks kiitsid liikmesriigid 2017. aasta mais kliimamuutuste komitees heaks asjaomase muudatuse 22 tegemise programmi „NER300“ käsitlevas otsuses 23 .

Tabel 4. Esimese ja teise projektikonkursiga välja valitud NER300 projektid 24

NER300 täiendava projektikonkursi väljakuulutamist ei ole ette nähtud. Komisjon keskendub praegu rahastamiseks väljavalitud projektide elluviimisele 25 ning kasutamata vahendite kiirele taasinvesteerimisele.

3.1.2.3.Kaudsete CO2-ga seotud kulude hüvitamine

Seni on komisjon heaks kiitnud kümme riigiabi kava kaudsete CO2-ga seotud kulude hüvitamiseks. Tabelis 5 on esitatud alates 2013. aastast heaks kiidetud kaudsete CO2-ga seotud kulude hüvitamise kavade kokkuvõte.

Tabel 5. 2012. aasta HKSi suuniste 26 raames heaks kiidetud kaudsete CO2-ga seotud kulude hüvitamise kavad

3.1.2.4.LHÜde müümine enampakkumisel

Enampakkumised toimusid aruandeperioodil järgmiste enampakkumisplatvormide kaudu:

·Euroopa energiabörs (EEX), mis korraldab enampakkumisi ühtse enampakkumisplatvormina 25 liikmesriigile, kes osalevad ühises hankekorras, ja Poolale, kes otsustas ühise hankekorraga mitte ühineda, kuid ei ole siiani oma enampakkumisplatvormi määranud. 2016. aasta 5. septembri seisuga korraldab EEX enampakkumisi teise ühise enampakkumisplatvormina, mis määrati 13. juulil 2016;

·EEX, kes korraldab enampakkumisi Saksamaale välise enampakkumisplatvormina;

·ICE Future Europe (ICE), kes korraldab enampakkumisi Ühendkuningriigile välise enampakkumisplatvormina.

Island, Liechtenstein ja Norra ei ole LHÜde enampakkumist veel alustanud.

EEX, kes korraldab enampakkumisi 27 liikmesriigi (ühise enampakkumisplatvormi raames koostööd tegevad 25 liikmesriiki ning Saksamaa ja Poola) nimel, müüs 2016. aastal enampakkumisel 89 % kõigist enampakkumistel müüdud LHÜdest, samas kui ICE müüs enampakkumistel Ühendkuningriigi nimel 11 % koguhulgast.

4. mail 2017 jõudis enampakkumismääruse alusel enampakkumisplatvormidel korraldatud enampakkumiste arv tuhandeni. 30. juuniks 2017 suurenes enampakkumiste arv 1036ni.

Tabelis 6 antakse EEXi ja ICE enampakkumistel, sealhulgas üldiste LHÜde varajastel enampakkumistel, 32 kuni 30. juunini 2017 müüdud LHÜde koguste ülevaade. Üldiste LHÜde kogused määrati kindlaks, võttes arvesse otsust 1359/2013/EL, millega lükati 900 miljoni LHÜ enampakkumine aastatelt 2014, 2015 ja 2016 edasi. Lennunduse LHÜde koguste kindlaksmääramisel võeti arvesse lennundussektorile otsuses nr 377/2013/EL ja määruses (EL) nr 421/2014 sätestatud ajutisi erandeid.

Tabel 6. Aastatel 2012–2017 enampakkumistel müüdud 3. etapi LHÜde kogumaht

Enampakkumised viidi üldjuhul läbi ladusalt ning enampakkumishinnad olid üldiselt kooskõlas järelturu hindadega ja märkimisväärseid probleeme või vahejuhtumeid ei esinenud. Tulenevalt üleminekust üleminekuaja enampakkumisplatvormilt selle järglasele ehk ühisele enampakkumisplatvormile ei toimunud 2016. aasta augustis umbes ühe nädala jooksul 25 osaleva liikmesriigi jaoks ühtegi enampakkumist.

EEXi 25. mail 2016 Poola jaoks korraldatud enampakkumine ja ICE 14. detsembril 2016 Ühendkuningriigi jaoks läbiviidud enampakkumine tühistati kooskõlas enampakkumismäärusega. Poola enampakkumise puhul oli põhjuseks asjaolu, et baashinna nõue ei olnud täidetud, kuid Ühendkuningriigi puhul oli pakkumiste kogumaht enampakkumise mahust väiksem. Koos nendega on alates 2012. aasta lõpust peetud enam kui tuhandest enampakkumisest tühistatud kokku viis enampakkumist. Lisa 2. liites on esitatud ülevaade enampakkumishindadest ajavahemikul 2013. aastast kuni 2017. aasta 30. juunini toimunud enampakkumistel, sealhulgas osavõtjate arv ning enampakkumistele esitatud ja enampakkumistel müüdud üldiste LHÜde suhtarv.

Enampakkumisplatvormid avaldavad iga enampakkumise üksikasjalikud tulemused selleks ette nähtud veebisaitidel. Lisateavet enampakkumiste tulemuste, sealhulgas osalejate, enampakkumistele esitatud ja enampakkumistel müüdud LHÜde suhtarvu ja hindade kohta leiab komisjoni poolt avaldatud liikmesriikide aruannetest 34 .

Ajavahemikul 2012. aastast kuni 30. juunini 2017 toimunud enampakkumistel teenitud kogutulu oli üle 18,4 miljardi euro (ainuüksi 2016. aastal oli teenitud kogutulu 3,79 miljardit eurot). ELi HKSi direktiiviga on ette nähtud, et vähemalt 50 % enampakkumistel saadud tulust – sealhulgas kogu tulu, mis on saadud solidaarsuse ja majanduskasvu edendamise eesmärgil eraldatud LHÜdest – peaksid liikmesriigid kasutama kliima ja energiaga seotud eesmärkidel. 2016. aastal said liikmesriigid HKSi LHÜde enampakkumistel müümisest 3,79 miljardit eurot tulu. Vastavalt komisjonile esitatud teabele kavatsesid liikmesriigid kulutada või kulutasid 2016. aastal umbes 80 % sellest tulust konkreetsetele kliima ja energiaga seotud eesmärkidele, 35 kuid nendes on siiski erinevusi 36 .

3.1.2.5.Elektrienergiasektorile ette nähtud erand täieliku enampakkumise põhimõttest

Elektritootjatele 2016. aastal tasuta eraldatud LHÜde arv on esitatud lisa 1. liite tabelis 1 ning tasuta eraldatavate LHÜde maksimaalne arv aastas on esitatud 1. liite tabelis 2.

Teatatud investeerimistoetuse koguväärtus aastatel 2009–2016 on umbes 11 miljardit eurot. Umbes 80 % sellest kasutati taristu täiustamiseks ja ajakohastamiseks ning ülejäänud investeeringud tehti keskkonnahoidliku tehnoloogia arendamiseks või tarneallikate mitmekesistamiseks. Näiteks Leedus investeeriti elektritootmise energiatarbimise vähendamisse, Tšehhi Vabariigis olemasoleva aurujaotustorustiku isolatsiooni väljavahetamisse ja Bulgaarias peamiselt maagaasil töötava koostootmisjaama ehitamisse.

Kõik ülejäänud LHÜd, mida tasuta ei eraldata, lähevad enampakkumisele. Joonisel 1 on esitatud nende LHÜde arv, mida erandiõigusega liikmesriigid on taotlenud aastatel 2013–2016.

Joonis 1. Artikli 10c alusel tasuta eraldatud LHÜd

Joonisel 2 on näidatud, millises mahus artikli 10c kohaseid LHÜsid eraldati, enampakkumisel müüdi või kui palju neist on jäänud kasutamata. Näiteks Poola poolt aastatel 2013–2016 enampakkumistel müüdud LHÜde arvust on maha arvatud 82 miljonit kasutamata LHÜd, kuid neid ei ole veel tasuta eraldatud ega enampakkumistel müüdavale kogusele lisatud.

Joonis 2. LHÜde jagunemine (tasuta eraldatud, enampakkumistel müüdud, järelejäänud kasutamata LHÜd)

Tabelis 7 on esitatud kuni 2016. aastani maha arvatud kasutamata LHÜde arv, mida müüdi enampakkumistel aastatel 2013–2016, ning järelejäänud kasutamata LHÜde arv.

Tabel 7. Artikli 10c kohaste kasutamata LHÜde arv, 2013–2016

3.1.3.Rahvusvahelised ühikud

Kuigi rahvusvaheliste ühikute kasutusõiguste täpne suurus 2. ja 3. etapis (2008–2020) sõltub osaliselt tulevaste tõendatud heitkoguste hulgast, peaks see turuanalüütikute prognooside kohaselt moodustama umbes 1,6 miljardit ühikut. 30. juuni 2017. aasta seisuga oli kasutatud või vahetatud rahvusvaheliste ühikute koguarv 1,48 miljardit, moodustades lubatud maksimumi prognoosist rohkem kui 90 %.

Joonisel 3 on kujutatud rahvusvaheliste ühikute vahetamist. Täieliku ülevaate saab lisa 3. liitest.

Joonis 3. Rahvusvaheliste ühikute vahetamise kokkuvõte 30. juuni 2017. aasta seisuga

3.2.Nõudlus: ringlusest kõrvaldatud LHÜd

Liidu registrisse kantud teabe kohaselt on ELi HKSis osalevate käitiste kasvuhoonegaaside heide vähenenud 2016. aastal hinnanguliselt umbes 2,9 % võrreldes 2015. aastaga. See näitab heitkoguste vähenemise suundumust alates süsteemi 3. etapi algusest 2013. aastal.

Tabel 8. Tõendatud heitkogused (miljonit CO2-ekvivalenttonni)

SKP andmed veebisaidil: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=tec00115  

(2017. juuli seisuga). Lennunduse tõendatud heitkoguseid käsitletakse eraldi punktis 4.

Nagu tabel näitab, on tõendatud heitkoguste vähenemine seotud eelkõige põletamisega.

2016. aastal tunnistati vabatahtlikult kehtetuks 63 573 LHÜd. Kokku on siiani registreeritud 267 933 LHÜ vabatahtlikku kehtetuks tunnistamist.

3.3.Pakkumise ja nõudluse tasakaalustamine 

ELi HKSi iseloomustas 3. etapi alguses LHÜde pakkumise ja nõudluse suur tasakaalustamatus ning selle tulemusel tekkis 2013. aastal umbes 2,1 miljardi LHÜ suurune ülejääk. 2014. aastal ülejääk pisut vähenes ja seejärel kahanes 2015. aastal märkimisväärselt 1,78 miljardi LHÜni ning 2016. aastal 1,69 miljardi LHÜni. See peegeldab LHÜde pakkumise edasise vähenemise mõju (200 miljoni võrra) 2016. aastal, mis oli edasilükkamismeetme rakendamise viimane aasta. Kuna heitkogused vähenesid 2016. aastal ligikaudu 2,9 %, tasakaalustas kahanenud nõudlus osaliselt pakkumise vähenemise mõju ülejäägile.

Eesmärgiga vähendada struktuurset tasakaalustamatust LHÜde pakkumise ja nõudluse vahel lepiti 2015. aastal kokku turustabiilsusreservi loomises, et muuta LHÜde enampakkumistele panemine paindlikumaks. LHÜd, mille enampakkumisel müümine on edasi lükatud, kantakse reservi, mis võetakse kasutusele 2019. aasta jaanuaris.

Ringluses olevate LHÜde koguarv, mis on oluline turustabiilsusreservi lisatavate ja sealt ringlusse lastavate LHÜde arvu määramiseks, arvutatakse järgmise valemi alusel:

ringluses olevate LHÜde koguarv = pakkumine – (nõudlus 38 + turustabiilsusreservis olevad LHÜd).

LHÜde pakkumine moodustub ELi HKSi 2. etapist (2008–2012) üle kantud LHÜdest, enampakkumisel müüdud LHÜdest, tasuta eraldatud LHÜdest ning uute osalejate reservi LHÜdest; nõudluse määravad kindlaks käitiste heitkogused ja kehtetuks tunnistatud LHÜd. Rohkem teavet leiab lisa 4. liite tabelist 1.

Ringluses olevate LHÜde koguarvu kindlaksmääramise aluseks on nende 2. etapi lõpus alles jäänud LHÜde koguarv, mida ei tagastatud ega tunnistatud kehtetuks 39 . Ülekantud LHÜde koguarv 1 749 540 826 40 kujutab endast seega ringluses olevate HKSi ühikute täpset arvu ELi HKSi kolmanda kauplemisperioodi alguses.

CO2-turgu käsitleva aruande alusel võib kinnitada pakkumise ja nõudluse näitajad, mis avaldatakse vastavalt ELi HKSi direktiivist ja selle rakendussätetest tulenevate aruandluskohustuste täitmise ajakavale. Ajakava, asjakohased andmed ja ajavahemik on esitatud lisa 4. liite tabelis 2. Joonisel 4 on kujutatud pakkumise ja nõudluse struktuur 2016. aastal. Asjakohased andmed on avaldatud ka teatises, milles käsitletakse ringluses olevate LHÜde koguarvu turustabiilsusreservi kohaldamisel 41 .

Joonis 4. Kumulatiivne pakkumine ja nõudlus 2016. aasta lõpuni

Pakkumine (kumulatiivne, miljonites)     Nõudlus (kumulatiivne, miljonites)

Turustabiilsusreserv võetakse kasutusele 2019. aastal ning komisjon hakkab igal aastal mai keskpaigaks avaldama ringluses olevate LHÜde koguarvu eelmise aasta kohta. 2017. mais avaldati esmakordselt ringluses olevate LHÜde koguarv, mis oli 1 693 904 897 LHÜd 42 .

Joonisel 5 43 on esitatud ELi HKSi pakkumise ja nõudluse muutusi käsitlevad kumulatiivsed andmed kuni 2016. aasta lõpuni. 2013. aastal ületas pakkumine 2 miljardit LHÜd, samas kui nõudlus oli väiksem, umbes 1,9 miljardit LHÜd. 2014. aastal vähenesid nii kogupakkumine kui ka kogunõudlus umbes 1,8 miljardi LHÜni. 2015. aastal vähenes pakkumine 1,5 miljardi LHÜni, samas kui nõudlus vähenes vaid veidi. Kuigi järgnevatel aastatel püsisid heitkogused kas stabiilsena või vähenesid, vähenes LHÜde pakkumine edasilükkamismeetme tulemusena suuremal määral.

Selle tulemusel kasvas ülejääk 2013. aastal rohkem kui 2 miljardi LHÜni, oli stabiilne 2014. aastal ning langes seejärel 2015. aastal umbes 1,8 miljardi LHÜni. 2016. aastal heitkogused vähenesid võrreldes 2015. aastaga, kuid nõudlus oli ikkagi suurem kui pakkumine. Seega on 2017. aasta mais avaldatud ringluses olevate LHÜde koguarv madalaimal tasemel praeguse kauplemisperioodi algusest saadik.

Joonis 5. Pakkumise ja nõudluse kujunemine aastatel 2013–2016

4.LENNUNDUSSEKTOR

ELi liikmesriigid on teatanud 44 oma kavatsusest ühineda algusest peale ICAO üleilmse süsteemiga, 45 kui on täidetud teatavad tingimused. Komisjon on teinud ettepaneku 46 jätkata lennunduses pärast 2016. aastat kuni üleilmse meetme kohaldamiseni sama lähenemisviisi kohaldamist ehk piirata geograafilist ulatust EMP-siseste lendudega. Samuti säilitatakse ettepanekus samad erandid ning sama LHÜde eraldamise meetod selliste lennuettevõtjate jaoks, kelle suhtes hakatakse alates 2021. aastast kohaldama lineaarse vähendamise tegurit, ning nähakse ette uus läbivaatamine, et kaaluda CORSIA ELi õiguses rakendamise viise ELi HKSi direktiivi läbivaatamise kaudu. Poliitiline kokkulepe ettepaneku suhtes saavutati 2017. aasta oktoobris.

Mis puudutab lennunduse heitkoguste muutumist ELi HKSis, siis jätkasid tõendatud heitkogused 2016. aastal suurenemist ja ulatusid 61 miljoni tonni CO2-ni, mis on 7,9 % rohkem kui 2015. aastal.

Tasuta eraldatud LHÜde arv oli 2016. aastal veidi rohkem kui 32,0 miljonit LHÜd 47 . Ajavahemikus 2016. aasta jaanuarist kuni detsembrini müüdi enampakkumistel ligikaudu 6,0 miljonit LHÜd.

Lennundust käsitleva ELi HKSi seadusandliku ettepaneku vastuvõtmist oodates eraldati 2017. aastal LHÜsid EMP-siseste lendude jaoks. Tasuta eraldatud LHÜde kohandatud arv oli 2017. aastal veidi üle 32,0 miljoni LHÜ 48 . Lisaks sellele eraldati uute osalejate ja kiiresti kasvavate käitajate erireservist tasuta peaaegu 1,1 miljonit LHÜd. See on esimene neljast iga-aastasest LHÜde väljaandmisest, mis puudutas perioodi 2013–2020. 2017. aastal enampakkumisel müüdavate LHÜde arv on proportsionaalne väljaantud LHÜde koguarvuga. Tabelis 9 on esitatud kokkuvõte lennundussektori tõendatud heitkogustest, tasuta eraldamistest ja enampakkumiste mahtudest alates ELi HKSi 3. etapi algusest.

Tabel 9. Tõendatud heitkogused ja LHÜde eraldamine lennundussektorile

Ajavahemikul 2013–2015 enampakkumisel müüdud lennunduse LHÜde mahud peegeldavad kaasseadusandja 2013. aasta otsust „aeg maha võtta“ 50 ja piirata kliimakohustuste täitmine üksnes EMP-siseste lendudega, et toetada ICAOd üleilmse meetme väljatöötamisel. Kohustuste täitmine lükati lennundussektori puhul edasi ning aastatel 2012 ja 2013 ei müüdud enampakkumisel ühtegi lennunduse LHÜd. Seega müüdi 2012. aasta mahud enampakkumisel 2014. aastal, samas kui 2013. ja 2014. aasta heitkoguste puhul saavutati nõuetele vastavus 2015. aastal.

5.TURUÜLEVAADE

MiFID 2 ja turukuritarvituse määrusega – mõlemad võeti vastu 2014. aastal – on ette nähtud üldisesse korda tehtavad teatavad CO2-turu eripäradega seotud kohandused (vt CO2-turgu käsitlev 2015. aasta aruanne).

2016. ja 2017. aastal võeti vastu mitu meedet, millega reguleeritakse MiFID 2 51 ja turukuritarvituse määruse 52 sätete üksikasjalikke aspekte.

5.1.LHÜde õiguslik laad ja maksustamine

Riikides käsitletakse LHÜsid erinevalt, näiteks sarnaselt finantsinvesteeringute, immateriaalse vara, omandiõiguste või kaubaga. Vastavalt 2017. aastal artikli 21 kohaselt esitatud teabele on vähemalt neli osalevat riiki rakendanud või kavandanud riiklikes õigusaktides muudatusi, enamasti on MiFID 2 rakendamist puudutavad muudatused.

LHÜde maksustamisega seoses on ainult kolm riiki teatanud, et LHÜde väljaandmise suhtes kohaldatakse käibemaksu. LHÜdega järelturul tehtud tehingute eest nõutakse käibemaksu seevastu enamikus osalevates riikides (kõik peale CY, EE, IS, LI). Enamik riike andis teada pöördmaksustamise 53 kohaldamisest LHÜsid hõlmavate riigisiseste tehingute puhul. Äriühingute LHÜsid võib täiendavalt maksustada (nt äriühingu tulumaksu kohaldamise kaudu). 15 riiki teatasid, et sellist maksustamist ei toimu.

Nagu on märgitud eelmises CO2-turu toimimist käsitlevas aruandes, viib komisjon praegu läbi uuringut ELi HKSi LHÜde õigusliku laadi kohta.

Oma hiljutises, 8. märtsi 2017. aasta eelotsuses 54 loobus Euroopa Kohus LHÜde laadi määratlemisest (vt lisa 5. liide).

6.SEIRE, ARUANDLUS JA HEITKOGUSTE TÕENDAMINE

6.1. Üldised arengusuunad

Komisjon soovib jätkuvalt täiendada juhendeid ja vorme ning teha need kättesaadavaks, et lihtsustada seire- ja aruandlusmääruse 55 ning akrediteerimis- ja tõendamismääruse 56 nõuete järjepidevat rakendamist. Seoses sellega on välja töötatud uued juhendid ELi HKSi kontrollimise kohta, et aidata koordineerida riikide vastust Euroopa Kontrollikoja soovitusele rakendada sidusamat ja tõhusamat ELi HKSi rakendamise järelevalve raamistikku, sh kontrolle.

Samuti innustab komisjon jätkuvalt riike täiustama ELi HKSiga seotud seiret, aruandlust, tõendamist ja akrediteerimist. Vajaduse korral lisatakse suuniste selgitused ja korraldatakse koolitusi, et arutada peamisi probleeme, mis on tuvastatud iga riigi abistamiseks koostatud tegevuskavades 57 .

Nõuetele vastavuse tagamise süsteemi tõhusus on samuti paranenud, sest seire- ja aruandlusmäärusega võimaldati riikidel muuta elektrooniline aruandlus kohustuslikuks. Enamik osalevaid riike kasutavad vorme või süsteeme, mis põhinevad komisjoni kehtestatud miinimumnõuetel. 2017. aastal teatas 14 liikmesriiki, et nad kasutavad ELi HKSi aruandluses automatiseeritud IT-süsteemi (võrreldes 13 riigiga 2016. aastal ja kümne riigiga 2015. aastal).

Nagu on märgitud eelmises CO2-turu toimimist käsitlevas aruandes, pani komisjon 2016. aasta mais tööle veebirakenduse DECLARE ETS, mis on välja töötatud selleks, et toetada ELi HKSi seirekavade, aasta heitearuannete, tõendamisaruannete ja parandusaruannetega seotud kohustuste täitmist osalevates riikides.

6.2. Kasutatavad seiremeetodid

Vastavalt 2017. aastal artikli 21 alusel esitatud aruannetele kasutab enamik käitisi arvutuspõhist meetodit 58 . Teatati ainult 150 käitisest (vähem kui 1,5 %) 23 riigis, mis kasutavad heitkoguste pideva mõõtmise süsteeme, kõige sagedamini Saksamaal ja Tšehhi Vabariigis. Võrreldes eelmise aastaga on üks riik rohkem, kuid käitisi on kokkuvõttes üks vähem.

Vaid 11 riiki andsid teada, et 36 käitist kasutavad varumeetodit, millega on hõlmatud umbes 5,1 miljonit CO2-ekvivalenttonni (võrreldes 6,6 miljoni CO2-ekvivalenttonniga aasta varem). Madalmaad teatasid varumeetodit kohaldavate käitiste arvu langusest (9 võrreldes 12ga aasta varem) ja sellega seotud heitkoguste vähenemisest poole võrra. Kahe käitise (üks Ühendkuningriigis ja üks Madalmaades) arvele jääb enam kui pool kõigist varumeetodiga seoses teatatud heitkogustest.

Seiret ja aruandlust käsitleva määruse minimaalsetele vaikimisi määramistasanditele 59 vastab enamik käitisi. Vaid 105 C-kategooria käitise (võrreldes 113ga eelmisel aastal ja 118ga aasta varem), st 13 % (võrreldes 14 %ga eelmisel aastal) kohta teatati, et nad kaldusid vähemalt ühe näitaja puhul kõrvale nõudest kohaldada kõrgeimaid määramistasandeid peamiste lähtevoogude puhul. Selline kõrvalekaldumine on lubatud ainult juhul, kui käitaja tõendab, et kõrgeima määramistasandi kasutamine ei ole tehniliselt võimalik või sellega kaasneksid ebaotstarbekad kulud. Kui need tingimused enam ei kehti, peavad käitajad oma seiresüsteeme vastavalt täiustama. 2013. aasta aruandeperioodil teatati 137 C-kategooria käitise kohta (16 % koguarvust), et nad ei täitnud ühel või teisel viisil nõuet kohaldada kõrgeimaid määramistasandeid. Seepärast võib ELi HKSi 3. etapi igal aastal täheldada kõrgeima määramistasandi kohaldamise nõude täitmise pidevat paranemist C-kategooria käitistes.

Samamoodi näitavad 22 osalevalt riigilt (samad nagu kahel viimasel aastal) saadud aruanded, et kokku 22 %-l B-kategooria käitistest on lubatud mingil määral kalduda kõrvale seiret ja aruandlust käsitleva määruse vaikenõuetest (võrreldes 26 %ga aasta varem ja 28 %ga üle-eelmisel aastal), mis osutab taas kõrgeima määramistasandi kohaldamise nõude täitmise pidevale paranemisele.

6.3. Akrediteeritud tõendamine

Artikli 21 alusel esitatud aruannetes ei ole teatatud tõendajate koguarvu, kuid põletustegevuse tõendamiseks (peamine akrediteerimisulatus) akrediteeritud tõendajate arvu põhjal võib põhjendatult hinnata, et 2016. aastal tegutses kokku vähemalt 130 erinevat akrediteeritud tõendajat. Artikli 21 alusel 2017. aastal esitatud aruannetest selgub, et 2016. aastal oli lennundussektoris akrediteeritud 47 individuaalset tõendajat. Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsiooni (EA) veebisaidil on esitatud teave asjakohaste riiklike akrediteerimisasutuste kohta ja lingid nende akrediteeritud ELi HKSi tõendajate nimekirjadele 60 .

Osalevate riikide tõendajate vastastikune tunnustamine toimib edukalt: enamik liikmesriike (29, kõik peale FR ja LV) teatas, et nende territooriumil tegutseb vähemalt üks välisriigi tõendaja.

Leiti, et tõendajad täidavad hästi akrediteerimis- ja tõendamismääruse nõudeid. 2016. aasta teatas akrediteerimise peatamisest ainult Poola ja Rootsi teatas akrediteerimise tühistamisest (ühe tõendaja puhul kummalgi juhul). See on võrreldav varasemate andmetega: 2015. aastal ei teatatud ühestki peatamisest ega tühistamisest ning 2014. aastal teatati ühest peatamisest ja ühest tühistamisest. Ainult Poola teatas ühe tõendaja akrediteerimisulatuse vähendamisest 2016. aastal, kusjuures 2015. aastal teatas neli riiki viie tõendaja akrediteerimisulatuse vähendamisest ja 2014. aastal teatas kolm riiki kuue tõendaja akrediteerimisulatuse vähendamisest.

2016. aastal vähenes nende riikide arv, kes teatasid tõendajate kohta kaebuste saamisest (kaheksa võrreldes eelmise aasta üheksaga). Ka kaebuste üldarv on 17 % väiksem. Aruannete kohaselt on 96 % kaebustest lahendatud (sama nagu aasta varem). Üheksa riiki teatasid tõendajate mittevastavuse tuvastamisest osana riiklike akrediteerimisasutuste ja pädevate asutuste teabevahetuse protsessist (eelmisel aastal oli see arv 11).

7.HALDUSKORRALDUSE ÜLEVAADE 

Alates viimasest aruandeperioodist ei ole osalevate riikide halduskorralduses olulisi muudatusi täheldatud. Vastavalt 2017. aastal artikli 21 kohaselt esitatud aruannetele osales ELi HKSi rakendamises keskmiselt viis pädevat asutust riigi kohta 61 . Seoses asutustevahelise koordineerimisega teatati selliste erinevate vahendite ja meetodite kasutamisest nagu seirekavade või heitearuannete keskset haldamist käsitlevad õigusaktid (12 riigis), pädeva keskasutuse siduvad juhised ja suunised kohalikele ametiasutustele (10 riigis), asutustevahelised regulaarsed töörühmad või koosolekud (15 riigis) ja ühise IT-platvormi kasutamine (13 riigis). Seitse riiki (CY, EE, HU, IT, IS, LI, LU) teatasid, et ühtki eespool kirjeldatud meedet ei ole rakendatud.

Seoses lubade väljastamise ja heakskiidetud seirekavade eest võetavate haldustasudega andsid 2017. aastal 14 liikmesriiki teada (aasta varem 16 riiki), et nad ei küsi käitiste käitajatelt mingeid tasusid (CY, DE, EE, FR, GR, IE, LI, LT, LU, LV, MT, NL, SE, SK). Õhusõiduki käitajad ei maksa tasusid 15 riigis (BE, CY, CZ, DE, EE, ES, GR, LI, LT, LU, LV, MT, NL, SE, SK), aasta varem oli see arv 16. Tasud on riigiti ja sõltuvalt konkreetsest teenusest väga erinevad. Näiteks on loa väljastamise ja seirekava kinnitamise tasu käitise kohta vahemikus 5–7621 eurot ning lennunduses on seirekava kinnitamise tasud vahemikus 5–2400 eurot.

Üldiselt on osalevate riikide süsteemid enamjaolt tõhusad ning vastavuses nende halduskorraldusega. Teabevahetust kohalike ametiasutuste vahel ja parimate tavade vahetamist pädevate asutuste vahel, muu hulgas ELi HKSi nõuete järgimise foorumi tegevuse kaudu, tuleks jätkuvalt parandada ja julgustada. Seoses sellega korraldati 2016. aastal seitsmes ELi HKSi nõuete järgimise konverents 62 ning vastavusfoorumiga seotud kaks eraldi koolitusüritust. See iga-aastane konverents aitab tagada võimalikult suure teadlikkuse nõuete järgimise foorumi tegevusest, eelkõige seoses tööga, mida tehakse foorumi viies rakkerühmas sellistes valdkondades nagu seire ja aruandlus, akrediteerimine ja tõendamine, lennundus, elektrooniline aruandlus ning CO2 kogumine ja säilitamine.

8.NÕUETE TÄITMINE JA SELLE TAGAMINE 

ELi HKSi nõuete täitmise määr on väga kõrge: igal aastal on umbes 99 % heitkogustest õigeaegselt kaetud vajaliku arvu LHÜdega. 2016. aasta ei olnud erand. 2016. aasta kohta heiteandmeid esitanud käitistest vähem kui 1 % ei tagastanud kõigile heitkogustele vastavat kogust LHÜsid tähtajaks, st 30. aprilliks 2017. Need käitised olid tüüpiliselt väikesed ja nende arvele langes ELi HKSi heitkogustest umbes 0,4 %. Lennundussektoris oli täitmise tase samuti väga kõrge: õhusõiduki käitajad, kelle arvele jääb enam kui 99 % ELi HKSi lennunduse heitkogustest, täitsid nõudeid.

Pädevad asutused viivad jätkuvalt läbi iga-aastaste heitearuannete nõuetele vastavuse kontrolle. Vastavalt 2017. aastal artikli 21 kohaselt esitatud aruannetele kontrollivad kõik osalevad riigid iga-aastaste heitearuannete täielikkust (100 % aruannetest, välja arvatud FR – 77 %, SE – 3 % ja UK – 62 %). Lisaks nähtub aruannetest, et riigid kontrollivad keskmiselt üle 75 % aruannete puhul nende kooskõla seirekavadega (kõik riigid) ja umbes 75 % puhul LHÜde eraldamist käsitlevate andmetega (kõik riigid, välja arvatud FI, MT ja NO). 25 riiki andsid teada, et nad teevad lisaks ristkontrolle eesmärgiga võrrelda aruandeid muude andmetega. Ainult kolme riigi (LV, SI, SK) puhul võib täheldada, et pädevad asutused ei kontrollinud üksikasjalikult heitearuandeid.

Vastavalt artikli 21 alusel 2017. aastal esitatud aruannetele pidid pädevad asutused 16 liikmesriigis (BE, BG, DK, ES, FI, FR, EL, HR, IT, LU, NL, NO, PL, SE, SK, UK) andma 2016. aastal seoses puuduvate andmetega konservatiivse hinnangu 125 käitise kohta. Neist 68 olid aga käitised, millest teatas Ühendkuningriik seoses heitkogustega enne 2016. aastat, kuna käitaja oli teatanud uutest avastatud vigadest varasemates andmetes. Arvates 2016. aasta koguarvust maha Ühendkuningriigi andmed, teatas konservatiivsetest hinnangutest 15 riiki 57 käitise kohta (umbes 0,5 % käitiste koguarvust) (2015. aastal 45 käitist (0,4 %) ja 2014. aastal 37 käitist (0,3 %)). Sellega seotud heitkogused 2016. aastal oli 1,9 miljonit tonni CO2 (aasta varem 8,3 miljonit tonni ja üle-eelmisel aastal 9,1 miljonit tonni), mis on ligikaudu 0,1 % üldistest heitkogustest (eelmisel kahel aastal peaaegu 0,5 %). Konservatiivse hinnangu andmise kõige tavalisem põhjus oli heitearuannete 31. märtsiks esitamata jätmine või heitearuanded, mis ei olnud täielikult kooskõlas seire- ja aruandlusmääruse ning akrediteerimis- ja tõendamismääruse nõuetega.

Puuduvate andmetega seotud konservatiivsetest hinnangutest lennundussektoris teatasid ainult neli riiki 18 õhusõiduki käitaja kohta (umbes 3,5 % koguarvust), kes kõik olid väga väikesed saastajad (kokku alla 0,2 % lennunduse heitkogustest). Aasta varem teatati sellega seoses 103 õhusõiduki käitajast (peaaegu 20 %) kaheksas riigis.

Pädevate asutuste kontrollid on endiselt olulised ka tõendaja töö täiendamiseks. 2016. aasta kohta kinnitasid kõik osalevad riigid, et nad viivad käitiste puhul läbi täiendavaid kontrolle. Enamik riike teatas, et teevad sama ka õhusõiduki käitajate puhul (välja arvatud HU, LV ja SI). Siiski teatas vaid 17 riiki, et nad tegid 2016. aastal käitistes kohapealseid kontrolle (AT, 63 CY, CZ, DE, ES, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IS, LT, LV, NL, NO, UK).

2016. aasta kohta teatas neli liikmesriiki ülemäärase heitkoguse trahvi kohaldamisest 14 käitise puhul (BG 1, PL 1, RO 6 ja UK 6). Lennundussektoris teatati ülemäärase heitkoguse trahvi kohaldamisest 48 õhusõiduki käitaja suhtes (BE 1, DE 4, ES 4 ja UK 39).

Karistuste määramist 2016. aasta aruandeperioodil kinnitas kümme liikmesriiki (lisaks ülemäärase heitkoguse trahvidele). Ühestki vabadusekaotuslikust karistusest ei teatatud, kuid teatati 56 käitisele ja 8 õhusõiduki käitajale määratud trahvidest või hoiatustest, mille rahaline koguväärtus ulatub 1 573 389 euroni. Umbes kuuendik nendest juhtumitest tulenes sellest, et pädevad asutused ja kutseühingud avastasid 19 käitist, kes tegutsesid Ühendkuningriigis ilma loata. Nüüd on neil käitistel luba olemas ja nad moodustavad suurema osa Ühendkuningriigi teatatud käitiste arvu suurenemisest.

2016. aasta kohta teatatud levinuimad rikkumised olid ilma loata käitamine (21 juhtumit), võimsuse muutumisest teatamata jätmine (14 juhtumit), tõendatud iga-aastase heitearuande tähtajaks esitamata jätmine (9 juhtumit), loa tingimuste mittetäitmine (6 juhtumit) ja kinnitatud seirekava mittejärgimine (5 juhtumit). Muud juhtumid olid seotud seire- ja aruandlusmääruse nõuetele mittevastavuse, piisaval arvul LHÜde 30. aprilliks tagastamata jätmise ning parandusaruannete mitteesitamisega.

9.JÄRELDUSED JA VÄLJAVAATED 

2016. aastal oli ELi HKS jätkuvalt ELi peamine vahend kulutõhusaks võitluseks kliimamuutustega. Süsteemi abil vähenesid osalevate käitiste heitkogused 2,9 %, mis näitab heitkoguste vähenemise suundumust alates 3. etapi algusest 2013. aastal, samas kui LHÜde ülejääk CO2-turul vähenes praeguse kauplemisperioodi algusest saadik madalaimale tasemele. Seoses sellega valmistatakse turustabiilsusreservi ülejäägi näitaja esmakordse avaldamisega 2017. aasta mais ette pind turustabiilsusreservi toimima hakkamiseks 2019. aasta mais. Reserv on Euroopa ELi HKSi struktuurne lahendus CO2-turu stabiliseerimiseks keskpikas perspektiivis.

Olulist edu on saavutatud ka lennunduse valdkonnas. 2016. aastal ICAOs ülemaailmse lennunduse heitkoguste piiramiseks vastu võetud resolutsiooni järel on komisjon astunud samme, et jätkata ELi HKSis praegu olemasolevate lennundusmeetmete kohaldamist, pidades silmas üleilmse kava jõustumist ja tehes plaane selle kiireks rakendamiseks. 

Lisaks on ELi HKSi ülesehitus osutunud 3. etapi neljandal aastal tugevaks. Nõuete täitmise määr on püsinud pidevalt väga kõrge nii paiksete käitiste kui ka õhusõiduki käitajate puhul ning osalevate riikide halduskorraldus on osutunud tõhusaks.

2017. aasta mais toimunud tuhandes enampakkumine oli sümboolne verstapost LHÜsid turule toova taristu sujuvas toimimises.

Pärast rohkem kui 2 aastat kestnud läbirääkimisi seoses ettepanekuga reformida ELi HKSi selle neljandaks kauplemisperioodiks, jõuti 2017. aasta novembris olulise kokkuleppeni, mis näitab, et Euroopa Liit on Pariisis võetud kohustuste täitmiseks võtmas konkreetseid meetmeid. Läbivaadatud ja oluliselt tugevdatud ELi HKS on järgmisel kümnendil peamine osa ELi panusest Pariisi kokkuleppe rakendamisse, et minna üle ülemaailmsele vähese CO2-heitega majandusele.

Komisjon jätkab Euroopa CO2-turu jälgimist ja esitab järgmise aruande 2018. aasta lõpus.

LISA 

1. liide

Tabel 1. Elektrisektori ajakohastamiseks taotletud tasuta LHÜde arv

Tabel 2. Aastas tasuta eraldatavate LHÜde maksimaalne kogus vastavalt elektrienergiasektorile ette nähtud erandile täieliku enampakkumise põhimõttest

2. liide

Joonis 1. Ülevaade üldiste LHÜde enampakkumistest alates 2013. aastast kuni 30. juunini 2017

___ enampakkumishinnad

. enampakkumistele esitatud ja enampakkumistel müüdud LHÜde suhtarv (cover ratio)

3. liide

Tabel 1. Rahvusvaheliste ühikute vahetamise kokkuvõte 30. juuni 2017. aasta seisuga

4. liide

Tabel 1. HKSi pakkumise ja nõudlusega seotud elemendid

Tabel 2. Andmete avaldamise ajagraafik

Liide 5

Tabel 1. Euroopa Liidu Kohtu eelotsused, mis on seotud ELi HKSi toimimisega ajavahemikus juulist 2016 kuni juunini 2017

(1)

2015. aastal oli ELi kasvuhoonegaaside heide hinnanguliselt 22 % allpool 1990. aasta taset.

(2)

Riiklike prognooside kohaselt vähenevad heitkogused 2020. aastaks veelgi, kuid 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks tuleb rakendada täiendavaid poliitikameetmeid.

(3)

COM(2015) 337, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52015PC0337 .

(4)

Kolmepoolsed kohtumised on kolme osapoole mitteametlikud koosolekud, kus osalevad Euroopa Parlamendi, ELi Nõukogu ja komisjoni esindajad.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(6)

Varasematel aastatel avaldatud aruanded on kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/clima/policies/ets_en#tab-0-1.

(7)

Artikli 21 alusel esitatud aruannete puhul hõlmab mõiste „osalevad riigid“ või lihtsalt „riigid“ ELi 28 liikmesriiki ja EMP riike (Island, Norra ja Liechtenstein).

(8)

ELi HKSis on biomassi heitkogused nullmääraga, st heitkogused tuleb teatada, kuid nende eest ei ole vaja LHÜsid tagastada.

(9)

Artikli 21 alusel teatatud heitkogused, mis tulenesid biokütuste kasutamisest, moodustasid alla 0,04 % asjaomase õhusõidukikäitaja üldisest heitkogusest.

(10)

Vt komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta (ELT L 181, 12.7.2012, lk 30), mille kohaselt C-kategooria käitistest pärineb üle 500 000 tonni CO2-heidet aastas, B-kategooria käitised paiskavad õhku 500 000–50 000 tonni CO2 aastas ning A-kategooria käitised paiskavad õhku vähem kui 50 000 tonni CO2 aastas. Lisaks sellele on vähese heitega käitised A-kategooria alamkategooria käitised, mis paiskavad õhku alla 25 000 CO2-ekvivalenttonni aastas.

(11)

Äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite käitaja on näiteks reisijaid vedav lennuettevõtja, kes osutab teenuseid üldsusele. Mitteäriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite käitaja on näiteks eraõhusõiduki omanik.

(12)

Alates 2013. aastast ringlusse lastud lennunduse LHÜde arv on alt ülespoole lähenemisviisi tulemus, mis algab tasuta eraldamisest (määratakse käitajate EMPs toimuva tegevuse jaoks kindlaks tegevuspõhiste võrdlusaluste põhjal). Seejärel tuletatakse enampakkumisel müüdavate LHÜde arv, tuginedes asjaolule, et tasuta eraldamine (sh erireserv hilisemaks jaotamiseks kiiresti kasvavatele õhusõiduki käitajatele ja uutele osalejatele) peaks moodustama üldarvust kokku 85 % ning enampakkumine 15 %.

(13)

Aastatel 2017, 2018, 2019 ja 2020 ringlusse lastavate lennunduse LHÜde arv sõltub komisjoni seadusandliku ettepaneku tulemusest (vt punkt 4).

(14)

Enampakkumistel müüdud LHÜde arv pärineb 2017. aasta augustist (vt punkt 4).

(15)

SWD(2015) 135 final, https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/ets/revision/docs/impact_assessment_en.pdf.

(16)

Programm „NER300“ on rahastamisprogramm, mis on ette nähtud innovaatilistele vähese CO2-heitega energiatootmise näidisprojektidele ja mida rahastatakse uute osalejate reservist võetud 300 miljoni LHÜ rahalisteks vahenditeks konverteerimise abil (vt punkt 3.1.2.2).

(17)

Esitatud arvud pärinevad 2017. aasta juulist: https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/ets/allowances/docs/170711_status_table_ner.pdf.

(18)

Arvud hõlmavad kuni 2017. aasta juulini saadud teatisi ning need võivad liikmesriikide hilisemate teatiste põhjal palju muutuda.

(19)

Esialgne arv enne tabelis allpool märgitud vähenduste kohaldamist.

(20)

Euroopa Kohtu 28. aprilli 2016. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-191/14, C-192/14, C-295/14, C-389/14 ja C-391/14 kuni C-393/14: Borealis Polyolefine GmbH jt vs. Bundesminister für Land- und Forstwirtschaft, Umwelt und Wasserwirtschaft jt, EU:C:2016:311.

(21)

Komisjoni otsus 2017/126/EL, ELT L 19, 25.1.2017, lk 93.

(22)

https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/lowcarbon/ner300/docs/2017_draft_amendment_post_ccc_en.pdf.

(23)

Komisjoni otsus 2010/670/EL, ELT L 290, 6.11.2010, lk 39.

(24)

Kooskõlas komisjoni otsusega 2010/670/EL tuleb esimese projektikonkursi võitnud projektide kohta teha lõplik investeerimisotsus 2016. aasta lõpuks ja teise projektikonkursi võitnud projektide kohta 2018. aasta juuni lõpuks.

(25)

Projektide elluviimist kajastav interaktiivne kaart on esitatud aadressil https://setis.ec.europa.eu/NER300.

(26)

 Kõikide otsuste mittekonfidentsiaalsed versioonid on kättesaadavad konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil:  http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm?clear=1&policy_area_id=3.

(27)

Eelarveprognoos aastateks 2013–2015.

(28)

Eelarveprognoos aastateks 2013–2015.

(29)

Maksimaalne hinnanguline kogueelarve sõltub CO2-hinna prognoosidest.

(30)

Eelarveprognoos aastateks 2014–2015.

(31)

Eelarveprognoos aastateks 2015–2018.

(32)

 3. etapi LHÜde varajased enampakkumised viidi läbi 2012. aastal, pidades silmas elektrienergiasektoris valitsevat laialdast kaubandustava müüa energiat forvardlepingute alusel ja osta vajalik sisend (sealhulgas LHÜd) siis, kui müüakse oma väljundit.

(33)

Lisaks müüdi ajavahemikul 2017. aasta 1. aprillist 30. juunini enampakkumistel 244 388 000 üldist LHÜd. Vastavalt 2017. aasta avaldatud enampakkumiskalendrile plaanitakse 2017. aasta juulist detsembrini müüa enampakkumistel veel 452 064 000 üldist LHÜd.

(34)

Aruanded on avaldatud komisjoni veebisaidil http://ec.europa.eu/clima/policies/ets/auctioning/documentation_en.htm .

(35)

Vt ELi HKSi direktiivi artikli 10 lõige 3.

(36)

Liikmesriikide enampakkumistel teenitud tulu kasutamise analüüs on avaldatud aadressil https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/ets/auctioning/docs/auction_revenues_report_2017_en.pdf.

(37)

Sisaldab 2017. aasta enampakkumiskalendri mahte.

(38)

See hõlmab ka kehtetuks tunnistatud LHÜsid.

(39)

Need LHÜd asendati teise kauplemisperioodi lõpus 3. etapi LHÜdega. Ringluses olevate LHÜde koguarvu hulka ei arvata muid LHÜsid, mis pärinevad kolmandale kauplemisperioodile eelnevast ajast. Selgitus LHÜde ülekandetehingute kohta on esitatud aadressil https://ec.europa.eu/clima/policies/ets/registry_en#tab-0-2

(40)

See arv ei hõlma 2012. aastal varajastel enampakkumistel müüdud 3. etapi LHÜsid, kuid peegeldab rahvusvaheliste ühikute kasutamist enne 3. etapi algust. Alates 2008. aastast kasutatud rahvusvaheliste ühikute koguarv on esitatud punktis 3.1.3.

(41)

C(2017) 3228 final, https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/ets/reform/docs/c_2017_3228_en.pdf.

(42)

C(2017) 3228 final, https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/ets/reform/docs/c_2017_3228_en.pdf.

(43)

Aastate 2013–2016 näitajad põhinevad kõige värskematel neid aastaid käsitlevatel andmetel, mida on ELi tehingulogist võimalik saada. See tähendab, et need võivad hõlmata viimaseid andmeid aastate 2013, 2014, 2015 ja 2016 kohta.

(44)

https://ec.europa.eu/transport/modes/air/news/2016-09-09-bratislava-declaration_en.

(45)

ICAO assamblee resolutsioon CORSIA kohta on kättesaadav aadressil https://www.icao.int/Meetings/a39/Documents/Resolutions/a39_res_prov_en.pdf.

(46)

COM(2017) 054 final, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM:2017:0054:FIN.

(47)

Andmed 2017. aasta juuni seisuga.

(48)

Andmed 2017. aasta juuni seisuga.

(49)

Teave 2017. aasta augusti seisuga, https://ec.europa.eu/clima/news/2017-auction-calendars-aviation-allowances-published_en.

(50)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2013. aasta otsus nr 377/2013/EL ajutise erandi tegemise kohta direktiivist 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 113, 25.4.2013, lk 1).

(51)

https://ec.europa.eu/info/law/markets-financial-instruments-mifid-ii-directive-2014-65-eu/amending-and-supplementary-acts/implementing-and-delegated-acts_en.

(52)

https://ec.europa.eu/info/law/market-abuse-regulation-eu-no-596-2014/amending-and-supplementary-acts/implementing-and-delegated-acts_en.

(53)

Pöördmaksustamisega nihkub vastutus käibemaksu tasumise eest müüjalt kauba või teenuse ostjale ning selle näol on tegemist käibemaksupettuste vastase tõhusa kaitsemeetmega.

(54)

Euroopa Kohtu 8. märtsi 2017. aasta otsus kohtuasjas C-321/15: ArcelorMittal Rodange et Schifflange SA vs. État du Grand-duché de Luxembourg, EU:C:2017:179.

(55)

Komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta (ELT L 181, 12.7.2012, lk 30).

(56)

Komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 600/2012, milles käsitletakse kasvuhoonegaaside heite- ja tonnkilomeetriaruannete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 181, 12.7.2012, lk 1).

(57)

Nendes tegevuskavades käsitletakse iga liikmesriiki eraldi. Üldiselt tuvastatud probleemiks on siiski näiteks aruandluses esinevate väärkajastamiste, mittevastavuste ja täitmatajätmiste õige liigitamine tõendamisaruannetes. Seire- ja aruandlusmääruse ning akrediteerimis- ja tõendamismääruse vormid ja juhenddokumendid on avaldatud aadressil https://ec.europa.eu/clima/policies/ets/monitoring_en#tab-0-1.

(58)

See tuleneb peamiselt asjaolust, et mõõtmispõhine metoodika nõuab asjaomaste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni pidevaks mõõtmiseks märkimisväärsete ressursside ja oskusteabe kasutamist, mida paljudel väiksematel käitajatel ei ole.

(59)

Komisjoni määruse (EL) nr 601/2012 kohaselt peavad kõik käitajad vastama teatavatele minimaalsetele määramistasanditele, st suuremad heiteallikad peavad vastama kõrgematele määramistasanditele (nende andmekvaliteet peab olema usaldusväärsem) ning väiksemate heiteallikate suhtes kohaldatakse kulutõhususest lähtuvalt leebemaid nõudeid.

(60)

EA loetelu ELi HKSi tõendajaid akrediteerivate riiklike akrediteerimisasutuste kontaktandmetest: http://www.european-accreditation.org/information/national-accreditation-bodies-having-been-successfully-peer-evaluated-by-ea.  

(61)

Teatavatel juhtudel võivad riigid teatada mitmest piirkondlikust/kohalikust asutusest kui ühest pädevast asutusest.

(62)

Konverentsi materjalid on kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/clima/events/articles/0114_en.

(63)

Osana tööstusheidete direktiivi kohastest kontrollidest.

(64)

Ungari kasutas artikli 10c kohast erandit ainult 2013. aastal.