52017DC0662

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,13.11.2017

COM(2017) 662 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

2016. aasta aruanne Euroopa Liidu humanitaarabipoliitika ja selle rakendamise kohta

Sisukord

Ülevaade peamistest 2016. aastal toetatud humanitaarabioperatsioonidest Ülevaade peamistest 2016. aastal toetatud humanitaarabioperatsioonidest

Lisateave ja allikad Lisateave ja allikad

Sissejuhatus

Käesolevas aruandes antakse ülevaade Euroopa Komisjoni kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi (ECHO) poolt 2016. aastal humanitaarabi valdkonnas võetud peamistest meetmetest ja saavutatud poliitilistest tulemustest. Käesolev aruanne koostati nõukogu 20. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1257/96 (humanitaarabi kohta) artikli 19 alusel, mille kohaselt esitab komisjon igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande, milles on kokkuvõte eelneva aasta jooksul rahastatud meetmetest.

Ülevaade peamistest 2016. aastal toetatud humanitaarabioperatsioonidest

2016. aastal oli humanitaarkriise rohkem, need olid keerulisemad ja tõsisemad. Relvakonflikte oli üle 50 ning kõige tõsisemate laiaulatuslike kriiside, nagu Süüria, Jeemeni, Lõuna-Sudaani või Tšaadi järve piirkonna kriisi lahendamiseks tehtud edusammud olid olematud või väga piiratud. Selliste oluliste suundumustega nagu kliimamuutus, linnastumine ja demograafiline surve seotud loodusõnnetused on loonud viimastel aastatel olukorra, kus igal aastal vajab ligikaudu 26 miljonit inimest humanitaarabi. Kokku vajas 2016. aastal humanitaarabi enam kui 95 miljonit inimest 40 riigis ning ligikaudu 65 miljonit inimest (neist pooled olid lapsed) sunniti ümber asuma. See arv oli suurem kui kunagi varem.

Seetõttu oli ELi humanitaarabi eelarve 2016. aastal suurem kui kunagi varem, kokku 1,8 miljardit eurot 1 .

Süüria kriisiga toimetulek

Oluline osa ELi 2016. aasta humanitaarabi eelarvest läks kõige otsesemalt Süüria kriisist mõjutatud riikides asuvate pagulaste toetamiseks, samuti Süürias asuvate ja humanitaarabi vajavate inimeste toetamiseks.

Komisjon eraldas kooskõlas 2016. aasta veebruaris Londoni konverentsil antud lubadustega Süürias ja selle naaberriikides humanitaaroperatsioonide läbiviimiseks 454 miljonit eurot.

Süürias läks peaaegu pool komisjoni humanitaarabist koheseks elupäästvaks abiks ja erakorraliseks humanitaarabiks. Lisaks sellele hõlmas abi puhta joogivee, sanitaar- ja hügieenitingimuste, toiduainete, lastekaitse ja hädaabivahendite kättesaadavuse tagamist. Jordaanias ja Liibanonis kasutati ELi humanitaarabi kõige haavatavamas olukorras pagulastele sularahaabi, elupäästva eriarstiabi, mitteformaalse hariduse ja peavarju andmiseks ning joogivee, hügieeni- ja sanitaartingimuste tagamiseks. Rahvusvahelisel tasandil tehti suuri jõupingutusi ka humanitaariabile takistamatu juurdepääsu tagamisel, pagulaste kaitsel ning rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimisel.

2016. aastal lõi EL ka Türgi pagulasrahastu 2 , et reageerida Türgis asuva kolme miljoni pagulase vajadustele. Sellest rahastust suunatakse 2016. ja 2017. aastal 1,4 miljardit eurot humanitaarabi eelkõige väljaspool laagrit elavatele pagulastele (kes moodustavad suure enamuse Türgis asuvatest pagulastest ning kes on ka kõige haavatavamad). Selleks algatas komisjon Maailma Toiduprogrammi ja Türgi Punase Poolkuu kaudu ELi kõige aegade ulatuslikuma humanitaarprojekti – hädaolukorra sotsiaalse turvavõrgu – mille raames tehakse ühele miljonile kõige haavatavamas olukorras olevale pagulasele deebetkaartidele igakuiseid sularaha ülekandeid.

Aafrika humanitaarabivajadustele reageerimine

Aafrika humanitaarkriisidele reageerimine moodustas sarnaselt varasemate aastatega olulise osa ELi humanitaarabist. Erilist tähelepanu pöörati Sahelis ja Aafrika Sarvel ning Tšaadi järve piirkonna keerukatele hädaolukordadele, kus lisaks toidukriisidele on käimas mitmed pikaleveninud konfliktid. Kokku eraldas komisjon Sahara-taguse Aafrika kriiside lahendamiseks 747 miljonit eurot. Suurimad summad eraldati Sudaani ja Lõuna-Sudaani kriisidele (192 miljonit eurot) ning Aafrika Sarve (203 miljonit eurot) ja Lääne-Aafrika piirkonnale (140 miljonit eurot). Nii Aafrika Sarve kui ka Saheli piirkonna puhul oli komisjoni strateegia keskne eesmärk tagada tihe seos ELi arenguabiga, et toetada mõjutatud kogukondade vastupanuvõimet. EL on Kesk-Aafrika Vabariigis jätkuvalt väga aktiivne humanitaarabi andja. See toimub kooskõlas ELi järjepideva kõrgetasemelise osalemisega Kesk-Aafrika Vabariigi toetamisel, mille raames antakse lühi- ja pikaajalist abi ning toetatakse konflikti ohvrite ja pagulaste vastupanuvõime parandamist nii riigis endas kui ka naaberriikides.

Iraak, laiem Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika

EL täitis olulist rolli Iraagi konflikti ohvrite toetamisel (159 miljonit eurot) ning kuulus rahvusvaheliste toetuspüüdluste esirinda (muu hulgas volinik Stylianidese poolt ÜRO peaassambleel juhitud kõrgetasemelise ürituse kaudu). EL aitas Mosuli piirkonda hõlmanud konflikti raames ELi kodanikukaitse mehhanismi 3 kaudu ka korraldada ja koordineerida ELi liikmesriikide mitterahalise abi andmist.

Lisaks sellele jätkas EL humanitaaroperatsioonide märkimisväärset toetamist Jeemenis (70 miljonit eurot), kus olukord halvenes jätkuvalt nii seoses peamiste humanitaarabivajadustega kui ka rahvusvahelise humanitaarõiguse austamise seisukohast. Abi anti ka Palestiinale (25 miljonit eurot). Põhja-Aafrikas jätkati abi andmist humanitaarabivajaduste katmiseks Lääne-Sahara pagulaste ning Liibüa konfliktist mõjutatud elanikkonna hulgas.

Ukraina

EL oli jätkuvalt üks suurimatest humanitaarabi andjatest Ukraina kriisis. Abi hõlmas Ida-Ukraina konflikti tõttu kannatavatele kõige haavatavamatele inimestele toiduainete, peavarju, tervishoiuteenuste ja psühholoogilise toe osutamist. Kokku eraldati kriisile reageerimiseks 28,4 miljoni euro väärtuses ELi humanitaarabivahendeid.

Loodusõnnetustele reageerimine

Loodusõnnetustele kiiresti ja tõhusalt reageerimine oli komisjoni põhiprioriteediks ka 2016. aastal. See toetub nii partnerorganisatsioonide kaudu antud humanitaarabile kui ka ELi kodanikukaitse mehhanismile, mille abil lihtsustatakse ja koordineeritakse liikmesriikide mitterahalise abi andmist hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse kaudu.

2016. aastal oli põhiprioriteediks El Niñole reageerimine, sest selle fenomeni mõju oli kõnealusel aastal eriti tuntav. Komisjon eraldas El Niñost mõjutatud inimestele erakorralise humanitaarabi andmiseks 298 miljonit eurot.

Komisjon oli valmis andma abi ka ootamatute katastroofide korral. EL andis rahalist abi eelkõige Fidžil troopilise tsükloni Winston ja Paapua Uus-Guineas põua ohvriks langenutele ning Ecuadoris 2016. aastal aset leidnud maavärina ohvritele. Tegemist oli nii humanitaarabi kui ka Euroopa kodanikukaitse abiga.

Valdkonnaülesed küsimused

Hädaolukordades hariduse andmine

Hädaolukordades hariduse edendamine on olnud viimastel aastatel komisjoni peamiseks prioriteediks. 2016. aastal eraldas komisjon enam kui 4 % esialgsest humanitaarabi eelarvest humanitaarkriiside korral kasutatavatele haridusprogrammidele, mis on kooskõlas volinik Stylianidese poolt tema ametiaja alguses antud lubadustega.

Ülemaailmne humanitaarabiteemaline tippkohtumine

Komisjon osales aktiivselt ülemaailmsel humanitaarabiteemalisel tippkohtumisel, mis toimus 23.–24. mail 2016 Istanbulis. EL andis kokku ligikaudu 100 lubadust. Need hõlmasid sundrännet käsitlevat uut arengupõhist poliitikat 4 , humanitaarkaitset käsitlevaid uusi suuniseid, liitumist ulatusliku kokkuleppega (Grand Bargain) ja selles aktiivset osalemist eesmärgiga parandada abi tõhusust ja tulemuslikkust, hariduse hädaolukordades rahastamise jätkamist humanitaareelarvest ning liitumist hartaga, mis käsitleb puudega inimeste vajadustega arvestamist humanitaarabimeetmete puhul 5 , ning linnakriise käsitleva hartaga 6 .

Ulatuslik kokkuleppe (Grand Bargain)

Komisjon täitis keskset rolli enne ülemaailmset humanitaarabiteemalist tippkohtumist toimunud ulatuslikku kokkulepet käsitlevatel läbirääkimistel ning selle raames antud lubaduste täitmise esimesel aastal. Ulatusliku kokkuleppe raames kohustusid abiandjad ja rakendusasutused järgima meetmepaketti, millega suurendatakse ühistegevuse ja vastastikuste kohustuste vaimus humanitaarmeetmete tõhusust. Lisaks ulatusliku kokkuleppe raames vahendajaks olemisele koostab komisjon tegevuskava humanitaarabivajaduste erapooletuks ja terviklikuks hindamiseks. Tegevuskaval on keskne tähendus, kuna sellega luuakse alus strateegilisele kavandamisele ja rahastamisele ning sihtotstarbelistele ja tõhusatele humanitaarmeetmetele.

Humanitaarabi ja arengukoostöö sidumine

Humanitaarabi ja arengukoostöö vahelise seose tähtsust arutati nii arvukatel olulistel mitmepoolsetel üritustel kui ka Euroopa tasandil. 2016. aastal tehti edusamme nii poliitilisel tasandil (nt uuendatud Euroopa arengukonsensus 7 , ülemaailmne humanitaarabiteemaline tippkohtumine ja ulatuslik kokkulepe) kui ka operatiivtasandil.

Komisjoni talitused tegid Haitil tihedat koostööd orkaan Matthew tagajärgede likvideerimisel, eesmärgiga tagada toiduga kindlustatus ja maapiirkondade vastupanuvõime ning parandada linnakeskkonna vastupanuvõimet. Nigeerias töötati riigi kirdeosa keeruka kriisi lahendamiseks välja ühine vastupanuvõimele keskenduv lähenemisviis. Komisjoni talitused võtsid esialgseid meetmeid katseprojektides osalevate riikide ühiseks kindlaksmääramiseks, et täiendavalt edendada ja esitleda humanitaarabi ja arengukoostööd.

Komisjoni talitused teevad Euroopa välisteenistusega tihedat koostööd sundrände valdkonnas, et toetada kohapeal meetmeid, mille raames hakatakse rakendama sundrände suhtes terviklikku, arengupõhist lähenemisviisi. See järgib ka 19. septembril 2016 ÜRO Peaassambleel vastu võetud pagulasi ja rändajaid käsitlevas New Yorgi deklaratsioonis sätestatut. Sellega edendatakse ka 2016. aastal avaldatud Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia rakendamist.

Humanitaarabi ja arengukoostööd on tõhustatud, et reageerida kriisidest ja konfliktidest mõjutatud laste haridusvajadustele ning luua haavatavates ja kriisidest mõjutatud olukordades ülemaailmse humanitaarabiteemalise tippkohtumise raames algatatud fondi „Education Cannot Wait“ abil senisest kestlikumaid haridussüsteeme.

Komisjon jätkas ka Saheli vastupanuvõime algatuse ülemaailmse liidu (AGIR) kaudu Sahelis toidu ja toiduainetega kindlustamise parandamiseks seosepõhise lähenemisviisi rakendamist. Sellega seoses suunas EL 1,5 miljardit eurot arenguabiks, et toetada Lääne-Aafrikas ajavahemikus 2014–2020 vastupanuvõimet suurendavaid meetmeid.

2015.-2016. aasta El Niño kriis oli teine hea näide humanitaarabi ja arenguvaldkonna ühismeetmetest, samuti rahvusvahelise kogukonna ning riiklike ja kohalike omavalitsuste koostööst. EL rahastas meetmeid kokku 539 miljoni euro ulatuses.

EL on kriisidest mõjutatud riikides rakendanud alati põhimõtet mitte tekitada kahju ning on võtnud eesmärgiks tagada toetatava meetme puhul konfliktitundliku lähenemisviisi järgimise.

Sularaha kasutamine abi andmise viisina

Kooskõlas ulatusliku kokkuleppe raames võetud kohustustega on komisjon jätkanud sularahapõhise abi edasi arendamist kõikjal, kus see sobilik on. Sularaha kasutatakse abi andmise viisina üha enam piiramatute mitmeotstarbeliste ülekannete vormis, sest see on sihtgrupi suhtes väärikas, paindlik ja valikuvõimalusi pakkuv. Muud sularaha abi andmise viisina kasutamise eelised on suurem tõhusus, kulutõhusus ning abiandjate ja maksumaksjate seisukohast ka suurem mõju, kuna abi jõuab kõige haavatavama elanikkonnani. Võimaluse ja vajaduse korral prooviti leida kooskõla ka kohalike ja riiklike mehhanismidega nagu näiteks sotsiaalkaitsesüsteemid.

Sundränne

Võttes arvesse üle maailma erinevates konfliktides ümberpaigutatud inimeste arvu tohutut kasvu ning muret tekitavat trendi, mille kohaselt on inimesed sunnitud üha kauem oma kodust eemal viibima, võttis komisjon sundrände suhtes ametlikult kasutusele uue arengupõhise lähenemisviisi. Selle strateegia eesmärk on ennetada sundrände pikalevenimist ning järk-järgult lõpetada humanitaarabist sõltumine juba tekkinud sundrändeolukordades. Uus lähenemisviis keskendub iseseisva toimetuleku edendamisele, võimaldades põgenikel väärikalt elada, andes vastuvõtvatele riikidele omapoolse panuse, kuni võimaliku vabatahtliku tagasipöördumise või ümberasumiseni. Lisaks sellele loodi 2016. aasta juunis eesmärgiga edendada teadmisi pikaleveninud sundrände ja selle põhjustajate kohta Euroopa Komisjoni teadmuskeskus rände ja rahvastiku küsimustes (KCMD).

Unustatud kriisid

EL rõhutas jätkuvalt vajadust toetada unustatud kriiside ohvreid, kellele suunatakse keskmiselt vähemalt 15 % esialgsest humanitaarabi eelarvest. EL jätkas humanitaarabi andmist Lääne-Sahara pagulastele Alžeerias, riigisiseselt ümberpaigutatud inimestele Myanmaris ja Sudaanis, konfliktist mõjutatud elanikkonnale Pakistanis ning Darfuri pagulastele Tšaadis.

Hädaabimeetmed

ELi humanitaarabi hädaabimeetmed on koostatud selleks, et reageerida kiiresti ootamatutele hädaolukordadele. Need koosnevad kolmest rahastamismehhanismist, mis käsitlevad järgmisi valdkondi: epideemiad, väiksema ulatusega meetmed ning Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsiooni katastroofiabi hädaolukordade fondi meetmed. Kokku eraldati 11,5 miljonit eurot, millest 3,5 miljonit eurot epideemiatele; 5 miljonit eurot väiksema ulatusega meetmeteks ja 3 miljonit eurot katastroofiabi hädaolukordade fondi meetmeteks.

ECHO lennuoperatsioonid ja muud humanitaarabi transpordi- ja logistikaoperatsioonid

Teatavates kriisiolukordades on humanitaarabi lennuteenused turvapiirangute või puuduva taristu tõttu ainsaks viisiks, kuidas pääseda kõrvalistesse piirkondadesse ning jõuda inimesteni. Humanitaarabi lennuteenuseid kasutatakse ka evakuatsiooniks meditsiinilistel või turvalisusega seotud põhjustel. Abi kohaletoimetamiseks ohtlikes või muul moel keerulistes tingimustes rahastab komisjon transpordi- ja logistikaprogramme eelkõige ÜRO humanitaarabi lennuteenuse ning logistikaklastri kaudu (kokku 20,97 miljoni euro ulatuses). Komisjon kasutab humanitaarabi töötajate Sahara-taguses Aafrikas asuvatesse kriisikolletesse kohaletoimetamiseks ka ECHO lennuoperatsioonide teenuseid (eelarvega natuke alla 14 miljoni euro).

Humanitaarabioperatsioonide hindamine

Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi hindamisprogramm kestab viis aastat ning selle eesmärk on hõlmata kogu peadirektoraadi tegevust kõnealusel ajavahemikul. Humanitaarabi puhul teostatakse selleks geograafilisi ja temaatilisi hindamisi, mis käsitlevad peadirektoraadi humanitaaroperatsioonide kõiki olulisi aspekte. Lisaks sellele teostatakse iga viieaastase perioodi jooksul üks kõikehõlmav hindamine, mis toetub 30 varasemale hindamisele ning vajaduse korral täiendavatele uuringutele. Selline kõikehõlmav hindamine toimub 2017. aastal ning see hõlmab aastaid 2012–2016. Selle käigus kontrollitakse ELi humanitaarabi poliitika üldist rakendamist.

2016. a eelarve

1. Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi sõlmitud rahastamislepingute loetelu 8 :

http://ec.europa.eu/echo/files/funding/agreements/agreements_2016.pdf

2. Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi 2016. aasta eelarve täitmine

EUROOPA KODANIKUKAITSE JA HUMANITAARABIOPERATSIOONIDE PEADIREKTORAADI 2016. AASTA EELARVE TÄITMINE

Piirkond/riik	Summa
Aafrika	767
Sudaan ja Lõuna-Sudaan	192
Kesk-Aafrika	94
Ida-Aafrika järvede piirkond	63
Aafrika Sarv	203
Lõuna-Aafrika, India ookeani piirkond	47
Lääne-Aafrika	140
Põhja-Aafrika	20
Aafrika	10
Lähis-Ida ja Euroopa naaberriigid	747
Lähis-Ida	634
Euroopa naaberriigid	114
Aasia, Vaikse ookeani piirkond	119
Edela- ja Kesk-Aasia	73
Kagu-Aasia ja Vaikse ookeani piirkond	47
Kesk- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond	46
Kesk- ja Lõuna-Ameerika	28
Kariibi mere piirkond	18
Katastroofid kogu maailmas	41
Kodanikukaitse	42
ELi humanitaarabi vabatahtlikud	8
Piimatoodete jaotamine	30
Täiendavad tegevused ja tugi	89
KOKKU	1 889

	(miljonites eurodes)

Lisateave ja allikad

·Üldteave Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi (ECHO) kohta:

http://ec.europa.eu/echo/en

·Finantsteave komisjoni humanitaarabiga seotud tegevuse kohta 2016. aastal:
http://ec.europa.eu/echo/funding-evaluations/funding-decisions-hips_en

·Teave eelmiste aastate tegevuse kohta: http://ec.europa.eu/echo/about/annual_reports_en.htm

·Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi 2016. aasta tegevusaruanne: https://ec.europa.eu/info/publications/annual-activity-reports-2016_en

·2016. aasta haldus- ja tulemusaruanne:
https://ec.europa.eu/info/node/10237

·Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi hindamisaruanded:
http://ec.europa.eu/echo/funding-evaluations/evaluations_en

· Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide humanitaarabi rahastamist käsitlevad andmed: https://euaidexplorer.ec.europa.eu

· 2016. aastal rahastatud partnerite loetelu:

2016. AASTA PARTNERID – HUMANITAARABIOPERATSIOONID

Partneri nimi	Partneri päritoluriik
ACCIÓN CONTRA EL HAMBRE - ES	HISPAANIA
ACTED - FR	PRANTSUSMAA
ACTION AGAINST HUNGER - UK	ÜHENDKUNINGRIIK
ACTION CONTRE LA FAIM - FR	PRANTSUSMAA
ACTIONAID - UK	ÜHENDKUNINGRIIK
ADRA DANMARK - DK	TAANI
ADRA DEUTSCHLAND E.V. - DE	SAKSAMAA
AGA KHAN FOUNDATION - UK	ÜHENDKUNINGRIIK
AGENCY FOR CO-OPERATION AND RESEARCH IN DEVELOPMENT - UK	ÜHENDKUNINGRIIK
AGRONOMES ET VETERINAIRES SANS FRONTIERES - FR	PRANTSUSMAA
ALLIANCE POUR L'ACTION MEDICALE INTERNATIONALE - FR	PRANTSUSMAA
ÄŒLOVEK V TÃSNI, O.P.S. - CZ	TŠEHHI VABARIIK
ARBEITER-SAMARITER-BUND DEUTSCHLAND E.V. - DE	SAKSAMAA
ARTSEN ZONDER GRENZEN - NL	MADALMAAD
ASSOCIAZIONE INTERNAZIONALE VOLONTARI LAICI- SERVIZIO DI PACE - IT	ITAALIA
CARE - AT	AUSTRIA
CARE - DE	SAKSAMAA
CARE - FR	PRANTSUSMAA
CARE - NL	MADALMAAD
CARE - UK	ÜHENDKUNINGRIIK
CARITAS - AT	AUSTRIA
CARITAS - CH	ŠVEITS
CARITAS - DE	SAKSAMAA
CARITAS - FR	PRANTSUSMAA
CARITAS - LU	LUKSEMBURG
CATHOLIC AGENCY FOR OVERSEAS DEVELOPMENT - UK	ÜHENDKUNINGRIIK
CESVI FONDAZIONE ONLUS – IT	ITAALIA
CHRISTIAN AID - UK	ÜHENDKUNINGRIIK
COMITATO INTERNAZIONALE PER LO SVILUPPO DEI POPOLI - IT	ITAALIA
CONCERN WORLDWIDE - IE	IIRIMAA
COOPERAZIONE INTERNAZIONALE - IT	ITAALIA
DANISH COMMITTEE FOR AID TO AFGHAN REFUGEES - DK	TAANI
DANSK FLYGTNINGEHJAELP - DK	TAANI
DEUTSCHE WELTHUNGERHILFE E.V. - DE	SAKSAMAA
EVANGELISCHES WERK FÜR DIAKONIE UND ENTWICKLUNG E.V. - DE	SAKSAMAA
FAO	RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON
FEDERACION DE ASOCIACIONES MEDICUS MUNDI ESPAÑA - ES	HISPAANIA
FEDERATION HANDICAP INTERNATIONAL - FR	PRANTSUSMAA
FOLKEKIRKENS NODHJAELP - DK	TAANI
FONDAZIONE TERRE DES HOMMES ITALIA ONLUS - IT	ITAALIA
FUNDACION ALIANZA POR LOS DERECHOS, LA IGUALD Y LA SOLIDARIDAD INTERNACIONAL - ES	HISPAANIA
FUNDACION OXFAM INTERMON - ES	HISPAANIA
FUNDACIÓN PLAN INTERNATIONAL ESPAÑA - ES	HISPAANIA
FUNDACIÓN SAVE THE CHILDREN - ES	HISPAANIA
GOAL - IE	IIRIMAA
GRUPPO DI VOLONTARIATO CIVILE - IT	ITAALIA
HELP - HILFE ZUR SELBSTHILFE E.V. - DE	SAKSAMAA
HELPAGE INTERNATIONAL - UK	ÜHENDKUNINGRIIK
ICRC	RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON
IFRC	RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON
INTERNATIONAL MEDICAL CORPS - UK	ÜHENDKUNINGRIIK
INTERNATIONAL NGO SAFETY ORGANISATION - UK	ÜHENDKUNINGRIIK
INTERNATIONAL RESCUE COMMITTE - UK	ÜHENDKUNINGRIIK
INTERSOS - IT	ITAALIA
IOM	RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON
ISLAMIC RELIEF WORLDWIDE - UK	ÜHENDKUNINGRIIK
JOHANNITER-UNFALL-HILFE E.V. - DE	SAKSAMAA
KIRKENS NØDHJELP - NO	NORRA
KIRKON ULKOMAANAPU SR. - FI	SOOME
LA CHAINE DE L'ESPOIR - FR	PRANTSUSMAA
LUTHERAN WORLD FEDERATION - CH	ŠVEITS
MALTESER HILFSDIENST E.V. - DE	SAKSAMAA
MDECINS DU MONDE - BE	BELGIA
MEDAIR - CH	ŠVEITS
MEDECINS DU MONDE - FR	PRANTSUSMAA
MEDECINS SANS FRONTIERES - BE	BELGIA
MEDECINS SANS FRONTIERES - CH	ŠVEITS
MEDICO INTERNATIONAL E.V - DE	SAKSAMAA
MEDICOS DEL MUNDO ESPAÑA - ES	HISPAANIA
MERCY CORPS EUROPE - UK	ÜHENDKUNINGRIIK
MISSION AVIATION FELLOWSHIP INTERNATIONAL - UK	ÜHENDKUNINGRIIK
MISSION OST FORENING - DK	TAANI
MOVIMIENTO POR LA PAZ, EL DESARME Y LA LIBERTAD - ES	HISPAANIA
MUSLIM AID - UK	ÜHENDKUNINGRIIK
NORWEGIAN REFUGEE COUNCIL – NO	NORRA
OXFAM – UK	ÜHENDKUNINGRIIK
OXFAM ITALIA ONLUS ASSOCIAZIONE – IT	ITAALIA
OXFAM-SOLIDARITE(IT) – BE	BELGIA
PELASTAKAA LAPSET - RÄDDA BARNEN - FI	SOOME
PLAN INTERNATIONAL - UK	ÜHENDKUNINGRIIK
PLAN INTERNATIONAL SVERIGE INSAMLINGSSTIFTELSE - SE	ROOTSI
PLAN IRELAND CHARITABLE ASSISTANCE - IE	IIRIMAA
POLSKA AKCJA HUMANITARNA - PL	POOLA
PRACTICAL ACTION - UK	ÜHENDKUNINGRIIK
PREMIERE URGENCE INTERNATIONALE - FR	PRANTSUSMAA
RADDA BARNENS RKSFORBUND - SE	ROOTSI
RED BARNET - DK	TAANI
RED CROSS - BE	BELGIA
RED CROSS - DE	SAKSAMAA
RED CROSS - DK	TAANI
RED CROSS - ES	HISPAANIA
RED CROSS - FI	SOOME
RED CROSS - FR	PRANTSUSMAA
RED CROSS - LU	LUKSEMBURG
RED CROSS - NL	MADALMAAD
RED CROSS - NO	NORRA
RED CROSS - UK	ÜHENDKUNINGRIIK
REDD BARNA - NO	NORRA
REDR - ENGINEERS FOR DISASTER RELIEF - UK	ÜHENDKUNINGRIIK
RELIEF INTERNATIONAL - UK	ÜHENDKUNINGRIIK
SAVE THE CHILDREN - NL	MADALMAAD
SAVE THE CHILDREN ITALIA ONLUS - IT	ITAALIA
SOLIDAR SUISSE - CH	ŠVEITS
SOLIDARITES INTERNATIONAL - FR	PRANTSUSMAA
SOS SAHEL INTERNATIONAL FRANCE - FR	PRANTSUSMAA
SOS-KINDERDORF INTERNATIONAL - AT	AUSTRIA
STICHTING OXFAM NOVIB - NL	MADALMAAD
STICHTING WAR CHILD - NL	MADALMAAD
STICHTING WORLD VISION NEDERLAND - NL	MADALMAAD
SVENSKA KYRKAN - SE	ROOTSI
TEARFUND - UK	ÜHENDKUNINGRIIK
TERRE DES HOMMES - CH	ŠVEITS
THE INTERNATIONAL CATHOLIC MIGRATION COMMISSION - CH	ŠVEITS
THE SAVE THE CHILDREN FUND - UK	ÜHENDKUNINGRIIK
TIERÄRZTE OHNE GRENZEN E.V. - DE	SAKSAMAA
TRIANGLE GENERATION HUMANITAIRE - FR	PRANTSUSMAA
TROCAIRE - IE	IIRIMAA
UN - OCHA	RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON
UN - OHCHR	RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON
UN - PAHO	RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON
UNDP	RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON
UNESCO	RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON
UNFPA	RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON
UNHCR	RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON
UNICEF	RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON
UNISDR	RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON
UNOPS	RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON
UNRWA	RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON
UNWOMEN	RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON
WFP	RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON
WHO	RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON
WORLD VISION - DE	SAKSAMAA
WORLD VISION - UK	ÜHENDKUNINGRIIK
ZOA - NL	MADALMAAD

(1) Selles summas sisaldub Euroopa Arengufondist eraldatud 173 miljonit eurot.

(2) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta otsus C(2015) 9500 liidu ja liikmesriikide meetmete kooskõlastamise kohta kooskõlastamismehhanismi kaudu (Türgi pagulasrahastu), (ELT C 407, 8.12.2015, lk 8), viimati muudetud komisjoni 18. aprilli 2017. aasta otsusega, mis käsitleb Türgi pagulasrahastut ja millega muudetakse komisjoni 24. novembri 2015. aasta otsust C(2015) 9500.

(3) http://ec.europa.eu/echo/what/civil-protection/mechanism_en

(4) Komisjoni teatis „Väärikas elu: abist sõltumise asemel iseseisvaks. Sundränne ja arenguabi“, COM(2016) 234 final.

(5) http://humanitariandisabilitycharter.org/

(6) https://unhabitat.org/wp-content/uploads/2016/05/Global-Alliance-for-Urban-Crises-Charter-for-WHS-Final.pdf

(7) https://ec.europa.eu/europeaid/policies/european-development-policy/european-consensus-development_en

(8) Sealhulgas asjaomaste partnerorganisatsioonide nimed.

Choose the experimental features you want to try