EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.5.2017

COM(2017) 290 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Tagajärjed Euroopa Liidu 2018. aasta eelarvele ja muudes valdkondades juhul, kui 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku muutmist heaks ei kiideta

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Tagajärjed Euroopa Liidu 2018. aasta eelarvele ja muudes valdkondades juhul, kui 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku muutmist heaks ei kiideta

Komisjoni 30. mai 2017. aasta ettepanekus 2018. aasta eelarve kohta 1 on lähtutud eeldusest, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmine kiidetakse heaks. Komisjon uurib, missugused tagajärjed oleks muutmise tagasilükkamisel.

1.Euroopa Liidu eelarvega seonduvad probleemid

Euroopa Liidu (EL) eelarve on piiratud (ligikaudu 1 % ELi kogurahvatulust), kuid see on äärmiselt oluline vahend, et liit saaks oma kodanikele kasu tuua. See on peamiselt investeerimiseelarve, koondades vahendeid valdkondadesse, kus ELi meetmetel on lisaväärtus, näiteks transpordi-, kommunikatsiooni- ja energiavõrkude parandamine kõigis ELi riikides, keskkonnakaitse ja maapiirkondade areng, majanduse konkurentsivõimelisemaks muutmine, teadlaste abistamine piiriülese koostöö tegemisel ning noorte abistamine välismaal õppimisel, edendades ühtekuuluvust piirkondade vahel.

ELi eelarve on ka stabiilsust ja prognoositavust lisav tegur. See kavandatakse viie- kuni seitsmeaastaste mitmeaastase finantsraamistiku tsüklitena, milles määratakse kindlaks maksimaalsed summad, mida EL saab igal aastal erinevates poliitikavaldkondades kulutada. Kuid praegu on ELi eelarve ülesehitus sattunud suure surve alla, kuna maailm on muutunud keerukamaks ja ettearvamatumaks.

Euroopa Liit peab lahendama mitmesugused olulised pikaajalised küsimused. Seistes silmitsi kõige raskema majanduskriisiga pärast Teist Maailmasõda, peab liit taastama püsiva majanduskasvu ning tegelema tõrjutuse ja noorte töötuse probleemiga. Rändekriis on lisaks pagulastele humanitaarabi ja peavarju pakkumise vajadusele osutanud ka sellele, kui oluline on ELi piiride kaitse ja rände algpõhjustega tegelemine. Terrorirünnakud on meie ühiskonda raputanud, rõhutades vajadust tulemuslikuma julgeoleku- ja luurealase koostöö järele. ELi eelarve abil peaks olema lisaks mitmeaastase finantsraamistiku algsete plaanide täitmisele võimalik ka kiiresti kohanduda uute vajadustega ja saavutada kiiresti tulemusi kohapeal.

ELi eelarvepakutavad võimalused on muutuvatele asjaoludele reageerimiseks juba maksimaalselt ära kasutatud – aktiivselt on rakendatud kasutamata varu ja olemasolevaid paindlikkusvahendeid, eelkõige selleks, et a) luua Euroopa investeerimiskava raames Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI); b) reageerida rände-, pagulas- ja julgeolekukriisile ja c) aidata rahastada uusi algatusi, nagu noorte tööhõive algatus, Euroopa solidaarsuskorpus ja varsti esitatav ettepanek Euroopa kaitsepoliitika tööstusliku arengu programmi loomiseks.

Seetõttu on ELi eelarve suutlikkus reageerida ajavahemikul 2017–2020 täiendavatele ettenägematutele sündmustele praeguseks oluliselt vähenenud.

2.Laiem poliitiline kokkulepe mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kohta

Komisjon tegi ettepaneku kehtiva, 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku muutmiseks 2016. aasta septembris. Peamine eesmärk oli suurendada rahastamist ja kasutada olevate paindlikkusvahendite mahtu, et reageerida eelarvest asjakohaselt kahele olulisele poliitilisele prioriteedile – majanduskasv ja töökohad ning rändeprobleemid – ning suurendada eelarve paindlikkust ja reageerimiskiirust.

Pärast kolme institutsiooni vahelisi tihedaid läbirääkimisi jõuti 7. märtsil 2017 nõukogus ühehäälsele kokkuleppele ning 5. aprillil andis Euroopa Parlament oma nõusoleku mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kompromissi kohta, sealhulgas mitmeaastase finantsraamistiku määruse muutmise ja mitme poliitilise kokkuleppe kohta, mis käsitlevad eelkõige konkreetsete programmide vahendite suurendamist.

Kooskõlas asjaomaste menetlustega pidi üldasjade nõukogu 25. aprillil andma mitmeaastase finantsraamistiku muutmisele lõpliku heakskiidu. Kuid Ühendkuningriigi viimase hetke taotluse alusel eemaldati see punkt päevakorrast. Ühendkuningriik põhjendas oma taotlust ametliku valimiseelse perioodiga, mille jooksul valitsus ei tohi võtta vastu olulisi otsuseid.

Ametlik vastuvõtmine nõukogus peaks eelduste kohaselt toimuma 8. juunil kohe pärast Ühendkuningriigi valimisi, kui Ühendkuningriigi valitsust ei piira enam valimiseelset ajavahemikku reguleerivad õigusnormid.

Võttes arvesse laiemat poliitilist kokkulepet nii Euroopa Parlamendis kui ka nõukogus, on 2018. aasta eelarveprojektis eeldatud, et kõnealune ametlik vastuvõtmine toimub, ning eelarve hõlmab mitmeaastase finantsraamistiku muutmise paketi 2018. aastaga seotud elemente.

3.Mida mitmeaastase finantsraamistiku muutmine annab?

Mitmeaastase finantsraamistiku muutmine annab ELile vajaliku manööverdamisruumi, et reageerida uutele sündmustele 2020. aastani. Ehkki seeläbi ei suurendata eelarve koguülemmäärasid, võimaldab see suuremaid kulutusi ja täiendavat paindlikkust teatavates valdkondades, milles on Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel kokku lepitud.

Mitmeaastase finantsraamistiku muutmine selle kokkulepitud üldise ülemmäära piires hõlmab võimalust suurendada kulutusi 6 miljardi euro võrra ajavahemikul 2017–2020, seda eelkõige järgmistes valdkondades:

-noorte töötus (1,2 miljardit eurot noorte tööhõive algatusele, mida toetab samas summas Euroopa Sotsiaalfond);

-julgeolek ja rände ELi-sisene mõõde (2,5 miljardit eurot näiteks Euroopa piiri- ja rannikuvalvele, EUROPOLile, ELi varjupaigaametile, uuele riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile ning erakorraliseks toetuseks pagulastele);

-rände algpõhjustega tegelemine (1,4 miljardit eurot peamiselt uuele partnerlusraamistikule Aafrika riikidega ja Euroopa Kestliku Arengu Fondile, mis on osa välisinvesteeringute kavast);

-Erasmus+ programm (100 miljonit eurot, millega toetatakse ka uut Euroopa solidaarsuskorpust);

-edukate, majanduskasvu edendavate programmide vahendite suurendamine (775 miljonit eurot programmile „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastule, COSME programmile, EFSI-2-le ja algatusele „Wifi4EU“).

Lisaks võimaldaks kokkulepe oluliselt paindlikumalt rahastada reageerimist uutele hädaolukordadele (vähemalt 1,3 miljardit eurot oleks kättesaadav kohe, alates 2017. aastast). Praegu on otsustav hetk, kuna ilma täiendava paindlikkuseta oleks järgmise kolme aasta jooksul Euroopa Liidu reageerimine mis tahes ettenägematutes olukordades äärmiselt piiratud.

Lisaks võimaldab mitmeaastase finantsraamistiku muutmine paigutada kasutamata maksete varud paindlikumalt ümber aastatesse 2019–2020, mis annab täiendava tagatise, et nendeks aastateks on kindlustatud maksete assigneeringute ülemmäärade piisav tase, mis võimaldab õigeaegselt tasuda kõik struktuurifondide rakendamisest tulenevad arved, ilma et tekiks tasumata maksete kuhjumine nagu ajavahemikul 2013–2015, mis tekitas Euroopa Parlamendis suurt muret.

4.Mis juhtub, kui mitmeaastase finantsraamistiku muutmist mingil põhjusel heaks ei kiideta?

Kaasseadusandjad on mitmeaastase finantsraamistiku muutmise teatavates elementides kokku leppinud ja need sisalduvad juba 2017. aasta eelarves (peamiselt 750 miljonit eurot partnerlusraamistikule Aafrika riikidega) või need lisatakse peatselt 2017. aasta eelarvesse poliitiliselt eelnevalt kokku lepitud paranduseelarvete kaudu (esimene, 500 miljoni euro suurune osamakse noorte tööhõive algatuse jaoks ja 275 miljonit eurot Euroopa Kestliku Arengu Fondile).

Kõik muud eespool loetletud täiendavad kulud aastateks 2018–2020 oleksid aga ohus, kuna neid ei saa enam pidada poliitiliselt eelnevalt kokkulepituks.

Kõige rohkem puudutab see noorte tööhõive algatuse järelejäänud 700 miljonit eurot – millega Euroopa saadaks negatiivse sõnumi oma toetust vajavatele noortele – ja muid vahendeid, millest toetatakse haridust, teadusuuringuid, investeeringuid ja majanduskasvu. Samuti mõjutaks see programmi „Horisont 2020“, millest toetatakse teadusalast koostööd ja innovatiivseid VKEsid, ning Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogrammi, mille abil ehitatakse üleeuroopalisi võrke. Algatuse „Wifi4EU“ rahastamisse, mille eesmärk on pakkuda kogu liidus avalikes kohtades tasuta Wi-Fit, jääks lünk; sama juhtuks uute ettepanekutega, nagu Euroopa solidaarsuskorpuse ja kaitsealase tegevuskavaga. Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole teatavaid komisjoni ettepanekuid veel vastu võtnud, võivad küsitavaks muutuda ka vahendid, mida on vaja liidu reageerimiseks rändele ja välispiirikontrolliks, eelkõige Dublini määrus või makromajandusliku finantsabi andmine.

Lisaks ei tekiks täiendavat paindlikkust, mis piirab oluliselt ELi eelarve suutlikkust reageerida ettenägematutele sündmustele piisavate rahaliste vahenditega, seda eelkõige rände valdkonnas, näiteks juhul, kui Euroopa Ülemkogu peaks otsustama Türgi pagulasrahastu tegutsemist pikendada.

Mis puutub 2018. aasta eelarveprojekti, siis saaks mitmeaastase finantsraamistiku muutmise vastuvõtmata jätmise korral rände, julgeoleku või Türgi pagulasrahastu võimaliku pikendamise täiendavaid kulutusi rahastada ainult juhul, kui vähendataks muude poliitikavaldkondade, nagu põllumajanduse, kättesaadavat varu.

Samuti oleksid mitmeaastase finantsraamistiku muutmise vastuvõtmata jätmisel otsesed tagajärjed loodusõnnetuste solidaarsustoetustele, mida Itaalia on taotlenud, et tulla toime 2016. aasta maavärinate põhjustatud purustustega. Ilma paindlikkuseta, mida mitmeaastase finantsraamistiku muutmine võimaldab, oleks ELil kõnealusel juhul või mis tahes muu suurema looduskatastroofi, rahvusvahelise kriisi või muu ettenägematu sündmuse korral reageerimiseks väga piiratud rahalised vahendid.

Kõiki neid tagajärgi käsitletaks Euroopa ühtsuse puudumisena ja suutmatusena ootamatutele kriisidele reageerida.

5.Valmistumine tulevikuks

Nagu ELi tulevikku käsitlevas valges raamatus rõhutatud, on Euroopa oma kodanike heaks viimasel 60 aastal palju ära teinud. Ehkki toetus Euroopa projektile on praegu tugev ja ootused, et liit saab üldiseks heaoluks rohkem ära teha, on suured, võib täheldada ka kasvavat lõhet ootuste ja ELi suutlikkuse vahel neid ootusi täita, eelkõige kuna rahalised vahendid on piiratud.

Mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kiire heakskiitmine on oluline samm õiges suunas. See võimaldab parandada julgeolekut, rändevoogude haldamist, kaotada finants- ja majanduskriisist tulenev investeerimislõhe ja edendada tööhõivet, eelkõige noorte puhul.

Mitmeaastase finantsraamistiku muutmise vastuvõtmise nurjumine seevastu nõuaks 2018. aasta eelarve vahetut kohandamist ja vähendaks ELi eelarve suutlikkust reageerida mis tahes uutele hädaolukordadele.

(1)

Euroopa Komisjoni 2018. aasta eelarvestus (SEC(2017) 250, mai 2017).