This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52017DC0255
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS Action plan on the Reinforcement of SOLVIT: Bringing the benefits of the Single Market to citizens and businesses
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE SOLVITi tugevdamise tegevuskava: ühtse turu hüvede toomine kodanike ja ettevõteteni
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE SOLVITi tugevdamise tegevuskava: ühtse turu hüvede toomine kodanike ja ettevõteteni
COM/2017/0255 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,2.5.2017
COM(2017) 255 final
VASTAVUSPAKETT
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
SOLVITi tugevdamise tegevuskava: ühtse turu hüvede toomine kodanike ja ettevõteteni
{SWD(2017) 210 final}
SISSEJUHATUS
Ühtne turg on üks Euroopa suursaavutusi. See on Euroopa ettevõtmiste tuum, ent selle hüved ei ilmne sugugi alati, sest mõnikord ühtse turu reegleid ei tunta või ei rakendata õigesti. Ajal, mil Euroopa kodanikud ja ettevõtted ootavad, et Euroopa neid hoiaks, kaitseks ja avardaks nende võimalusi, on ühtne turg üks Euroopa paremaid vahendeid, millega astuda vastu kasvava globaliseerumise väljakutsetele ning ehitada üles tugevam ja õiglasem Euroopa majandus 1 .
Oma ühtse turu strateegiaga 2 püüdis komisjon saavutada sügavamat ja õiglasemat ühtset turgu, mis on üks Junckeri komisjoni kümnest prioriteedist. Selleks tehti strateegias ettepanek parandada piiriüleseid turulepääsuvõimalusi, muuta tarbijate, ettevõtete ja haldusasutuste elu lihtsamaks ja tuua ühtse turu praktilised hüved kodanike ja ettevõteteni. Seda kõike toetades tegi komisjon teatavaks, et ta töötab käsikäes liikmesriikidega, loomaks ühtse turu eeskirjade tegeliku järgimise kultuuri, milles erilist rõhku asetatakse olemasolevate töövahendite, nagu SOLVITi tugevdamisele.
Et selles valdkonnas tulemusi saavutada, kordasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 13. detsembril 2016 avaldatud ühisavalduses ELi 2017. aasta seadusandlike prioriteetide kohta veel kord endile võetud kohustust edendada olemasolevate õigusaktide nõuetekohast rakendamist ja täitmise tagamist 3 . Samal päeval võttis komisjon vastu teatise „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“ 4 , milles kirjeldatakse komisjoni edasist jõulisemat tegutsemist selle nimel, et ELi õigust kohaldataks, rakendataks ja selle täitmine tagataks kõikide hüvanguks.
SOLVIT 5 on tasuta teenus, mida osutavad alates aastast 2002 kõigi ELi liikmesriikide ning Islandi, Liechtensteini ja Norra vastavad ametiasutused. Teenus toimib lühikeste tähtaegadega ja pakub ELi/EMP kodanikele ja ettevõtetele pragmaatilisi lahendusi, kui neil tekib raskusi oma ELi õiguste tunnustamisega avaliku sektori asutustes, iseäranis ELi piires ühest riigist teise kolimisel või piiriülese ettevõtlusega tegelemisel 6 . SOLVIT tegeleb kõikide piiriüleste 7 probleemidega, mis on seotud nelja liikumisvabadusega (inimesed, kaubad, teenused ja kapital), sealhulgas nendega tihedalt seotud poliitikavaldkondadega (näiteks maksundus, tööhõive, sotsiaalpoliitika ja transport).
Seda võrgustikku koordineerib Euroopa Komisjon.
Alates oma sünnist 2002. aastal on SOLVITist saanud väga tähtis abivahend, mis aitab ELi/EMP kodanikel ja ettevõtetel kasutada oma õigusi ühtsel turul. SOLVITil on nüüdseks 15-aastane kogemustepagas ja menetlusjuhtude arv on kasvanud 5-lt 200-le kuus. Aastal 2016 tegeles SOLVIT 2 414 juhtumiga. SOLVITi keskustel kulus iga juhtumi lahendamiseks keskmiselt 59 päeva ja 89 % juhtudest said lahendatud.
SOLVITil on ette näidata palju edulugusid. Siinkohal mõned näited.
Prantsuse äriühing palus Saksamaa ametiasutustelt käibemaksutagastust, kuid 10 kuu jooksul jäi see taotlus vastuseta. Tänu SOLVITi sekkumisele sai menetlus 6 nädalaga kiirema käigu ning lõpuks tagastati äriühingule tema taotletud summa.
Kolm portugali medõde taotlesid oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamist Hispaanias. ELi õiguse kohaselt peavad ametiasutused sellisele taotlusele vastama kolme kuu jooksul. Tähtaeg möödus, aga tänu SOLVITi sekkumisele sai nende kvalifikatsioon kahe nädalaga õigeks ajaks tunnustatud.
Austria kunstnik soovis registreerida end Luksemburgi elanikuks. Ta esitas kõik nõutud dokumendid kohalikule ametiasutusele, too aga keeldus teda registreerimast ilma Luksemburgis elava isiku toetuskirjata. SOLVIT juhtis asutuse tähelepanu asjaolule, et niisugune lisanõue ei ole ELi õigusega kooskõlas. Kohalik ametiasutus muutis oma seisukohta ja andis välja registreerimistunnistuse. Tänu SOLVITi sekkumisele lahenes juhtum ühe nädalaga.
Hollandi kodanikul ei lubatud pärast Bulgaariasse kolimist importida sinna haagist. Kuna Madalmaades ei ole alla 750 kg haagiseid vaja registreerida, puudusid importijal registreerimisdokumendid, mistõttu Bulgaaria ametiasutused keeldusid haagist registreerimast. Tänu SOLVITi sekkumisele lahenes juhtum 13 nädalaga.
Rumeeniast pärit kvalifitseeritud füsioterapeutidel tuli varem kaua oodata oma kvalifikatsiooni tunnustamist, et neil oleks võimalik Prantsusmaal töötada. SOLVIT sekkus 7 nädala jooksul ja tunnustus anti kiiresti.
Prantsuse lennuamet oli blokeerinud Norra lennuettevõtja teenindamast Prantsusmaa siselende. SOLVIT sekkus ja lahendas probleemi 10 nädalaga.
Ehkki SOLVIT suutis lahendada kodanike ja ettevõtete jaoks hulga probleeme, on koos teenuse ulatuse kasvuga kasvanud ka väljakutsed. Et süsteem saaks probleemide lahendamise abivahendina teostada kõik oma võimalused, on vaja rohkem ära teha. Liikmesriigid on nõudnud ja toetanud tugevamat SOLVITit, mis töötab kodanike ja ettevõtete heaks täie auruga. Veebruaris 2016 kutsus konkurentsivõime nõukogu komisjoni üles võtma selles küsimuses kiireloomulisi meetmeid 8 . Ka Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud SOLVITi tugevdamist 9 .
Selles kontekstis ja kooskõlas oma poliitiliste prioriteetidega on komisjon võtnud endale kohustuse astuda koos liikmesriikidega täiendavaid samme, et tugevdada SOLVITi strateegilist rolli ja panna seeläbi ühtne turg praktikas kodanike ja ettevõtete heaks paremini tööle. See võib teoks saada ainult siis, kui liikmesriigid annavad oma SOLVITi keskustele piisavalt töötajaid ja oma riiklike haldusasutuste hulgas piisavalt tunnustust. Nõrgim lüli mõjutab kogu võrgustiku toimimist.
Selle eesmärgi saavutamisel lähtub komisjon SOLVITi praegusele toimimisele antud hinnangust 10 , mis on lisatud käesolevale teatisele. Hinnangus on esile toodud puudusi, mis vajavad parandamist, eelkõige sellistes küsimustes nagu SOLVITi keskuste haldussuutlikkus, 2013. aasta SOLVITi soovituses sätestatud kvaliteedikriteeriumide täitmine, teadlikkus SOLVITist kui probleemide lahendamise abivahendist, eelkõige idufirmade, VKEde ja teiste ettevõtete hulgas, ning selle roll ELi õigusnormide täitmise tagamisel.
Käesolevas teatises visandatud tegevuskava toimib koos teiste vastavuspaketti kuuluvate komisjoni algatustega, eelkõige nn ühtse digiväravaga, mis on kodanike ja ettevõtete jaoks ühtne juurdepääsupunkt, mille kaudu leida ühtse turuga seotud teavet, abi, nõu, probleemide lahendamise teenuseid ja e-menetlusi. Samuti on see vastavuses komisjoni teatisega „Euroopa uued liidrid: idu- ja kasvufirmade algatus“, sest sellega püütakse veelgi vähendada piiriüleselt tegutseda soovivate idufirmade ees seisvaid takistusi. Lõpuks täiendab see ka „Euroopa sotsiaalõiguste samba“ ja sellega seotud algatuste eesmärke ning peegeldab seega komisjoni prioriteeti edendada ELis sotsiaalset õiglust ja võimalusi.
Käesolevas teatises määratakse kindlaks meetmed, millega tugevdada SOLVITit, ning ajakava, mille kohaselt need tuleb rakendada nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. SOLVITi tugevdamine saab olema pidev protsess ja ajakava võimaldab jälgida vajalike meetmete rakendamist. Eesmärgiks on edendada SOLVITit järgmiselt: I) parandada veelgi selle kvaliteeti, II) tegelda teavitusega senisest intensiivsemalt ning III) suurendada selle rolli ELi õigusnormide täitmise tagamisel.
I.SOLVITi edendamine selle kvaliteedi parandamise teel
Tegevuse ja kvaliteedi miinimumstandardid on visandatud 2013. aasta SOLVITi soovituses. Nende standardite järgimine kogu võrgustiku ulatuses on tähtis nii taotlejate jaoks kui ka keskustevahelise koostöö jaoks. Nagu on selgitatud käesolevale teatisele lisatud hinnangus, on nende standardite kohaldamine on võrgustiku eri osades erinev. Seetõttu on vaja võtta meetmeid, et parandada SOLVITi üldist kvaliteeti, eelkõige haldussuutlikkuse, keerukate ja tundlike juhtumite menetlemise ning õigusalase asjatundlikkuse osas.
Selle eeltingimusena peavad liikmesriigid tagama, et SOLVITi keskustel oleksid olemas vajalikud ressursid ja vajalik positsioon ning piisav ja stabiilne töötajaskond, kellel on vajalik õigusalane asjatundlikkus. Komisjon omalt poolt kasutab selliseid vahendeid nagu SOLVITi toimimise aastaaruanded, milles vaadeldakse SOLVITi keskuste piisava arvu töötajate olemasolu, ning kasutab tulemuste kohta aru andmiseks ühtse turu tulemustabelit. Samuti kasutab komisjon olemasolevaid ELi rahastamisvõimalusi, pakkumaks liikmesriikidele nende vajadustele vastavat tuge, et suurendada nende haldussuutlikkust ja muuta sealsete SOLVITi keskuste töö tulemuslikumaks. Eelkõige on ette nähtud, et programmi COSME 2018 kaudu rahastatakse riiklike SOLVITi keskuste töötajatele mõeldud edasijõudnute koolituskursust, milles keskendutakse konkreetsetele äriringkondade jaoks erilist tähtsust omavatele õigusküsimustele. Ka uues struktuurireformi tugiprogrammis on ette nähtud liikmesriikide haldussuutlikkuse toetamine (muu hulgas ekspertide vahetused ja tehniline abi).
Lisaks sellele tuleks tagada keerukate ja tundlike juhtumite parem menetlemine komisjoni ja liikmesriikide vahel. Sel otstarbel edendatakse tõhusamat teadmiste vahetust, näiteks kasutades kontaktkoolituste täiendusena interaktiivseid töövahendeid. Arvestades SOLVITi tegevusega hõlmatud õigusvaldkondade mitmekesisust, mida on näidatud joonisel 1, on see hädavajalik.
Joonis 1. Õigusvaldkonnad, mida SOLVITi tegevus hõlmas aastatel 2002–2016 (allikas: SOLVITi andmebaas)
Peale selle võiksid täiendavat õigusalast asjatundlikkust pakkuda SOLVITi harukontorid, mis on moodustatud selleks, et vastata teatava sektori või piirkonna erivajadustele, ja kus keerukamate juhtumite lahendamises osalevad vahetult riiklikud poliitikaeksperdid. Et vältida segadust ja topelttööd, püüab komisjon hoiduda sellest, et ühtse turu õigustiku konkreetsetes alaosades loodaks liiga palju SOLVITi-taolisi probleemide lahendamise vahendeid. Heaks näiteks võib olla harmoneerimata kaupade vastastikune tunnustamine. Kui SOLVITi mitteametlik lähenemine selles küsimuses tulemusi ei anna, uurib komisjon vastastikuse tunnustamise põhimõtte täidetavuse läbivaatamise raames võimalust võtta ettevõtete jaoks kasutusele apellatsioonimenetlus. Probleemseks valdkonnaks on osutunud ka maksueeskirjad, näiteks maksualane diskrimineerimine, mida kodanikel võib ette tulla piiriülestes situatsioonides 11 .
Peale selle annab komisjon võrgustikule tulemuslikumat õigusabi, võimaldades SOLVITi rakenduse kaudu otsest teabevahetust komisjoni ekspertide ja SOLVITi keskuste vahel. Samuti parandab ta veelgi seda, kuidas hallatakse eriarvamusi kahe SOLVITi keskuse vahel, mis osalevad sama juhtumi hindamises ja menetlemises. Komisjon järgib struktureeritumat vahekohtumenetlust, kus SOLVITi juhtumeid jälgitakse süstemaatilisemalt, et teha kindlaks võrgustikusisesed vastuolusid põhjustavad küsimused ja vaidlused. Vastastikune eksperthindamine õpikodades aitab leida parimaid tavasid ja ühiseid reegleid.
Lisaks jälgib komisjon tähelepanelikumalt juhtumite menetlemise kvaliteeti. Siin on oluline taotlejatelt saadav tagasiside, et parandada menetlusi, teha kindlaks parimad tavad ja niiviisi tõsta teenuse kvaliteeti. Seepärast töötatakse SOLVITi keskustega konsulteerides välja ulatuslik kasutajauuringute süsteem.
II.SOLVITi tutvustamine senisest intensiivsema teavitustegevuse teel
Ehkki pole võimalik hinnata, kui suur täpselt on piiriüleste vaidluste lahendamise „turg“, kus SOLVIT põhimõtteliselt tegutseb, tähendab 500 miljonist kodanikust ja ettevõttest koosnev ühtne turg siiski, et vajadus SOLVITi järele on suurem, kui praeguse 2 500 juhtumi põhjal võiks arvata 12 .
Joonisel 2 on näidatud SOLVITi kohalike keskuste poolt võrgustikule esitatud juhtumite arv. Kohalikud keskused on selle ELi/EMP liikmesriigi 13 keskused, kust taotleja on pärit (kodakondsuse järgi), kus ta elab, kus ta on asutatud või kust tema õigused tulenevad. Ehkki menetlusjuhtumite arvu erinevust võib mõnel juhul selgitada erinevustega riikide suuruses ja piiriüleses liikuvuses, on kõikides EMP/ELi liikmesriikides siiski veel ruumi sihtotstarbelisteks teavitustegevusteks. Selline tegevus keskendub selle tagamisele, et kodanikud ja ettevõtted suunatakse SOLVITisse otsekohe, kui neil tekib tarvidus mõni SOLVITi pädevusse kuuluv probleem lahendada, olenevalt iga EMP/ELi riigi vajadusest.
Joonis 2. Juhtumeid SOLVITi kohaliku keskuse kohta aastatel 2002–2016 (allikas: SOLVITi andmebaas)
Et suurendada SOLVITi üldist „leitavust“, parandab komisjon veelgi SOLVITi üldist nähtavust veebiportaalis „Teie Euroopa“ (mis on praegune peamine juurdepääsupunkt).
Selles kontekstis annaks tulevane ühtne digivärav kodanikele ja ettevõtetele lihtsa juurdepääsu igakülgsele kvaliteetsele teabele ühtse turu kohta, isiklikule nõustamisele, tulemuslikule abile ja probleemide lahendamise teenustele. See seoks omavahel olemasolevad ELi ja riigisisesed mehhanismid, sealhulgas SOLVITi, ning suurendaks seega selle leitavust.
Samuti tegutseb komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega riiklike SOLVITi keskuste, liikmesriikides asuvate komisjoni esinduste ja vahendusorganisatsioonide (mis esindavad teatavaid sektoreid, kutsealasid või huve, kaubanduskojad jms) kaudu ja süvendab koostööd muude asjaomaste võrgustikega, 14 et töötada välja sihtotstarbelisi teavitustegevusi (näiteks ühised koosolekud ja koolituskursused, ühised kampaaniad sotsiaalmeedias).
Õigusnormide paremast täitmisest on kasu nii kodanikele kui ka ettevõtetele. Kui nende õigusi on rikutud, peaks neil olema lihtne teha kindlaks kõige sobivam kättesaadav heastamismehhanism ja seda kasutada. Nagu on näidatud joonisel 3, on kodanike poolt SOLVITile esitatud juhtumite osakaal kasvanud, võrrelduna ettevõtete juhtumitega. Ühest küljest näitab see, et SOLVIT on ELi/EMP liikuvate kodanike jaoks omandanud üha suurema tähtsuse. Teisest küljest on selle tulemusena suhteliselt vähem ettevõtteid, kes saavad kasu SOLVITi pakutavatest teenustest. Ettevõtete poolt 2016. aastal esitatud juhtumite peamised õigusvaldkonnad olid maksundus, teenuste vaba liikumine ja kaupade vaba liikumine. Ettevõtete esitatud juhtumite lahendamise määr – 80 % – oli väiksem kui võrgustiku keskmine (89 %). Juhtumite lahendamise määr on siiski eriti hea maksunduse alal (kus on palju juhtumeid, kus käibemaksu tagastamisega viivitatakse), ehkki kaupade ja teenuste vaba liikumise valdkonnas on see määr väiksem.
Joonis 3. Kodanike ja ettevõtete poolt aastatel 2006–2016 esitatud juhtumite võrdlus (allikas: SOLVITi andmebaas)
SOLVITit tuleks suunata tegelema rohkem ettevõtete esitatud juhtumitega. Ettevõtlusringkondades on hädasti vaja laiemalt tutvustada, millist abi SOLVIT saab pakkuda. Sama oluline on, et samasugune tegevus toimuks ka riigi tasandil.
Aastate jooksul on SOLVITi võrgustik seadnud sisse koostöö muude asjaomaste võrgustikega 15 . Sel eesmärgil toetab komisjon ettevõtmisi, millega tihendatakse koostööd nende võrgustikega, eriti kuna see aitab tuua menetlusse rohkem ettevõtete esitatud juhtumeid. Iseäranis oluline on koostöö Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga, mis abistab VKEsid ja idufirmasid, mis tegutsevad või kavatsevad tegutseda piiriüleselt.
Komisjon peab korrapärasemalt sidet vahendusorganisatsioonidega, et saada neilt ettepanekuid selle kohta, kuidas SOLVITit paremaks muuta, ja vahetada kogemusi. Samuti võtab ta kasutusele uue korra, mis võimaldab vahendusorganisatsioonidel esitada juhtumeid otse SOLVITile ja nende menetlemise kulgu seal jälgida.
Rohkem strateegilisi teavitustegevusi SOLVITi teemadel ja struktureerituma koostöö arendamine vahendusorganisatsioonide ja asjaomaste võrgustikega tugevdab üldjoontes SOLVITi rolli kasuliku tagasiside ja tõendusmaterjali pakkujana selle kohta, kuidas ühtne turg praktikas toimib: kui juhtumite „kriitiline mass“ ja neis osalevate ettevõtete arv on suurem, saadakse ühtse turu üldjuhtimise kohta asjakohasemat ja olulisemat sisendteavet. Selleks saab näiteks kasutada võrgustiku tõendusbaasi, et hinnata ühtse turu poliitika võimalikke muutusi ja võtta vastu ELi õigusakte, millega kaotatakse ELi õiguses sisalduvad lüngad, nagu sündis näiteks kutsekvalifikatsiooni direktiivi 2005/36/EÜ 16 läbivaatamisel. SOLVITi kvaliteedi ja tuntuse edendamine aitab sellel võrgustikul omandada ELi õiguse täitmise tagamisel olulisema rolli.
III.SOLVITi edendamine selle rolli suurendamise läbi ELi õigusnormide täitmise tagamisel
Paljud ELi õiguse rakendamisega seotud probleemid on ilmnenud SOLVITi töö käigus. Joonisel 4 on näidatud igas EMP/ELi liikmesriigis juhtiva SOLVITi keskuse 17 vastu esitatud juhtumite arv.
Joonis 4. Juhtumeid juhtiva SOLVITi keskuse kohta aastatel 2002–2016 (allikas: SOLVITi andmebaas)
Nagu on näidatud joonisel 5, on SOLVITile aastate jooksul esitatud üha rohkem juhtumeid, mis on seotud kas siseriiklikus õiguses oleva struktuurilise probleemiga, kui ELi õigust on EMP/ELi liikmesriigis valesti rakendatud, 18 või korduva probleemiga. Nagu nähtub käesolevale teatisele lisatud hinnangust, ei võimalda nende juhtumite menetlemine, järelmeetmed ja aruandlus siiski kasutada süstemaatiliselt SOLVITi kaudu kogutud tõendeid, et parandada liikmesriikides ELi õigusnormide järgimist. 97 struktuurilisest juhtumist, millega SOLVIT tegeles 2016. aastal, jäid 78 lahenduseta, lahendati 19 juhtumit. See tähendab, et lahenduse leidmise määr on kõigest 20 %.
Joonis 5. SOLVITile aastatel 2014–2016 esitatud struktuuriliste probleemidega seotud juhtumite areng (allikas: SOLVITi andmebaas)
Esmane vastutus ELi õigusaktide nõuetekohase ülevõtmise, kohaldamise ja rakendamise eest lasub liikmesriikidel. Selle tulemusena peavad asjaomased SOLVITi keskused esmalt pöörduma vastava liikmesriigi pädevate asutuste poole, et leida lahendus juhtumitele, mis on seotud võrgustiku avastatud struktuuriliste ja korduvate probleemidega. Ent kui SOLVITi keskus ei suuda veenda neid asutusi probleemi lahendama, tuleks kõiki „kohapeal“ kogutud tõendeid edasi uurida, et teha kindlaks probleemid, mis avaldavad olulist mõju ühtse turu toimimisele, nagu on ette nähtud strateegilises lähenemises komisjoni õigusaktide täitmise tagamise meetmetele, mis on sätestatud komisjoni teatises „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“. Praegu tehakse seda üksikjuhtumite alusel, ent välja tuleks töötada põhjalikum ja süstemaatilisem toimimisviis. Lisaks võiks komisjon konkreetsete struktuuriliste juhtumite puhul, kus see on vajalik ja proportsionaalne, kasutada kavandatavat ühtse turu teabevahendit, et nõuda teavet (näiteks kulude struktuuri, hinnapoliitika, kasumi või töölepingute kohta) otse asjaomastelt turuosalistelt.
Komisjoni uurimised SOLVITi kaudu avastatud küsimustes innustavad liikmesriikide asutusi SOLVITi võrgustikuga tihedamat koostööd tegema. Riigisisesel tasandil peaksid SOLVITi keskuste, kaebusi menetlevate kontaktpunktide ja rikkumisi menetlevate koordinaatorite vahel olema tihedamad sidemed, et liikmesriigid teeksid rohkem tööd struktuuriliste ja korduvate probleemide lahendamiseks. Lisaks tuleks sellistel juhtudel olemasolevaid andmeid ja tõendeid levitada ja kasutada komisjoni eri osades ja ka riiklikul tasandil struktureeritumalt ja süstemaatilisemalt. SOLVITi andmebaasi tuleks parandada, et registreerida seal struktuurilised ja korduvad probleemid ning võimaldada liikmesriikidel teatada nende kõrvaldamiseks võetud meetmetest.
Kasutades selliseid vahendeid nagu ühtse turu tulemustabel, annab komisjon korrapäraselt liikmesriikidele ja asjassepuutuvatele sidusrühmadele teada niisugustest ELi õiguse rikkumistest ja muudest SOLVITi kaudu avastatud ühtse turu takistustest.
Kooskõlas strateegilise lähenemisega komisjoni õigusaktide täitmise tagamise meetmetele tuleks kodanikke ja ettevõtteid suunata ja julgustada kasutama kõige sobivamat neile kättesaadavat probleemide lahendamise mehhanismi. Kui kaebuse esitaja selleks loa annab, võiks SOLVITi kiire ja mitteametlik heastamismehhanism tegelda komisjonile esitatud individuaalsete kaebustega, kui see on asjakohane ja kuulub SOLVITi pädevusalasse.
ELi e-valitsuse tegevuskava raames uurib komisjon ühekordsuse põhimõtte 19 teostatavust. See aitab ära hoida olukorda, kus kodanikud ja ettevõtted, kes soovivad lahenduseta jäänud SOLVITi juhtumi järel esitada esmakordselt komisjonile kaebuse, peavad uuesti esitama teabe, mis on SOLVITis juba olemas. See võimaldab komisjonil juhtumit hinnates täielikult ära kasutada juriidilist analüüsi ja tõendeid, mis on SOLVITi kaudu juba kogutud, ja muudab menetluse seega tulemuslikumaks ja tõhusamaks.
IV.Kokkuvõte
Komisjon on võtnud endale kohustuse tagada, et kodanikud ja ettevõtted saaksid täielikult osa kõikidest ühtse turu hüvedest: selle kogu potentsiaal uute töökohtade ja kasvuvõimaluste näol võib teoks saada ainult siis, kui kõik osalised tunnevad hästi oma õigusi, mis on sätestatud ELi õigusaktides, ja kui neid õigusi järgitakse täielikult ja järjepidevalt ka piiriülestes situatsioonides.
Komisjon toetab igakülgselt SOLVITi võrgustiku kvaliteedi parandamist suutlikkuse suurendamise ja liikmesriikidevahelise kogemuste jagamise kaudu. Ergutades ettevõtteid kasutama SOLVITit ja soodustades täiendavat koostööd muude asjaomaste võrgustikega, tagab komisjon ka, et SOLVITist saadud tagasiside on sisulisem ja et seda võetakse tulevaste ühtse turu poliitikate ja õigusaktide väljatöötamisel täielikult arvesse. Lõpuks suurendab komisjon ka võrgustiku rolli ELi õigusnormide täitmise tagamisel, kasutades SOLVITi kaudu kogutud tõendeid struktureeritumalt ja süstemaatilisemalt.
Käesolevas tegevuskavas esile toodud kolm valdkonda täiendavad üksteist. Kavandatud meetmete elluviimine on aga võimalik ainult siis, kui komisjon ja liikmesriigid kõikidel haldustasanditel ühiselt sellele pühenduvad ja selle eest vastutuse võtavad. SOLVITi keskuste varustamine piisava arvu töötajatega ja nende keskuste tunnustamine liikmesriikide haldusraamistikus on SOLVITi tugevdamise eeltingimus. Koostöös EMP/ELi liikmesriikidega koordineerib komisjon seda tegevust ja annab kaks korda aastas toimuvatel SOLVITi seminaridel korrapäraselt aru käesoleva tegevuskava rakendamise kohta.
See ühine jõupingutus tugevdab SOLVITit tema ainulaadses rollis: tagada, et liikmesriikide asutused järgiksid ELi õigusnorme, ja pakkuda samas praktilisi heastamismeetmeid probleemide puhul, mis tulevad ettevõtetel ja kodanikel ette oma õiguste kasutamisel ühtsel turul. See omakorda annab kodanikele ja ettevõtetele uusi võimalusi ja aitab neil hoolitseda selle eest, et nad saavad oma ühtse turu õigusi täieulatuslikult kasutada.
SOLVITi tugevdamise tegevuskava 20
|
Komisjoni meetmed: |
Ajakava |
|
Uurida võimalusi luua ettevõtetele apellatsioonimenetlus kaupade vastastikuse tunnustamise valdkonnas |
2017 II kv |
|
Kasutada ELi tasandil olemasolevaid rahastamisvõimalusi, nt COSME ja struktuurireformide toetusprogramm, et suurendada SOLVITi keskuste haldussuutlikkust |
2017 III kv |
|
Töötada koostöös SOLVITi keskustega välja ulatuslik kasutajauuringute süsteem |
2017 III kv |
|
Pakkuda võrgustikule vahetumat ja tulemuslikumat õigusabi, kasutades täiustatud vahendeid selleks, et pakkuda mitteametlikku õigusnõu, interaktiivseid koolitusvahendeid ja hallata eriarvamusi |
2018 II kv |
|
Tugevdada koostööd ja partnerlussuhteid vahendusorganisatsioonidega (mis esindavad teatavaid sektoreid, kutsealasid või huve, kaubanduskojad jms) ja asjaomaste võrgustikega, võimaldades neile otseühendust SOLVITiga |
2018 II kv |
|
Parandada SOLVITi leitavust portaalis „Teie Euroopa“ ning seejärel laiemalt ühtses digiväravas |
2018 II kv |
|
Kasutada täiustatud abivahendi kaudu struktuursemalt ja süstemaatilisemalt SOLVITis leiduvaid andmeid ja tõendeid, et sihipärasemalt tagada ELi õigusnormide täitmine |
2018 II kv |
|
Uurida ühekordsuse põhimõtte teostatavust juhtudel, mil taotleja soovib lahenduseta jäänud SOLVITi juhtumi järel esitada ametliku kaebuse komisjonile |
2018 II kv |
|
Liikmesriikide meetmed: Tagada oma SOLVITi keskustes piisav ja stabiilne töötajaskond, tegevuse katkematus ja piisaval tasemel teadmised ELi õigusest |
pidev |
|
Tagada koostöö riiklike vahendusorganisatsioonidega ja mitmesuguste olemasolevate võrgustike riiklike kontaktpunktidega, kasutades otseühendust SOLVITiga |
2018 II kv |
|
Tagada tõrgeteta koostöö SOLVITi keskuste ja riigisiseste kaebuste ja rikkumiste menetlemise koordinaatorite vahel Anda oma riiklike SOLVITi keskuste kaudu süstemaatiliselt aru edusammude kohta, mis on tehtud struktuuriliste ja korduvate probleemide lahendamiseks |
2018 II kv |