This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52017DC0192
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL Implementation and evaluation of Regulation (EC) 1224/2009 establishing a Union control system for ensuring compliance with the rules of the common fisheries policy as required under Article 118 REFIT Evaluation of the impact of the fisheries regulation
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) rakendamine ja hindamine vastavalt artiklile 118 REFIT Kalandusmääruse mõju hinnang
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) rakendamine ja hindamine vastavalt artiklile 118 REFIT Kalandusmääruse mõju hinnang
COM/2017/0192 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,24.4.2017
COM(2017) 192 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) rakendamine ja hindamine vastavalt artiklile 118
REFIT
Kalandusmääruse mõju hinnang
{SWD(2017) 134 final}
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) rakendamine ja hindamine vastavalt artiklile 118
REFIT
Kalandusmääruse mõju hinnang
1.Sissejuhatus
Ühise kalanduspoliitika 1 (ÜKP) edukus sõltub suuresti tõhusa kontrollisüsteemi rakendamisest. Nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009 2 , millega luuakse üleeuroopaline kontrollisüsteem ÜKP eeskirjade järgimise tagamiseks (edaspidi „kontrollimäärus“), sätestatud meetmetega püütakse luua kooskõlas proportsionaalsuse ja haldusalase kulutõhususe põhimõttega globaalse ja integreeritud lähenemisviisi põhjal liidu kontrolli-, inspektsiooni- ja rakendussüsteem.
Käesolev dokument on vastus kontrollimääruse artiklis 118 sätestatud juriidilisele kohustusele. Kõnealuses artiklis kutsutakse komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga viie aasta järel aruannet kontrollimääruse rakendamise olukorra kohta liikmesriikides (artikli 118 lõige 2) ja hindama selle määruse mõju ÜKP-le viis aastat pärast selle jõustumist (artikli 118 lõige 3).
Kontrollimääruse hindamine on lisatud ka komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) 3 ning selle eesmärk oli hinnata, kas määrus täidab oma eesmärki, keskendudes selle lihtsustamise ja regulatiivse koormuse vähendamise aspektidele.
Hindamine toimus 2015. aasta mais koostatud komisjoni parema õigusloome suunistes 4 toodud viie kriteeriumi kohaselt: asjakohasus, ELi lisaväärtus, sidusus, tõhusus ja tulemuslikkus. Hindamise raames analüüsiti ka lihtsustamise ja regulatiivse koormuse vähendamise aspekte.
Seoses sellega hinnati kontrollimääruse põhisätteid lähtudes võrdsete võimaluste edendamise ja ÜKP eeskirjade järgimise üldeesmärkidest. Lisaks uuriti nende kontrollimääruses ette nähtud vahendite tõhusust, millega komisjon tagab ÜKP rakendamise liikmesriikide poolt. Neis valdkondades esines eelmises kontrollisüsteemis puudusi ja vajakajäämisi ning seetõttu lahendati need just kehtivas kontrollimääruses toodud uute vahenditega.
Õigusraamistiku hindamisel ei saanud jätta arvesse võtmata sellega seotud poliitilist keskkonda. Lisaks vastuvõtmise ajal kindlaks määratud kontekstile ja eesmärkidele hinnati kontrollimäärust seoses ÜKP hiljutise reformiga, mille käigus lisati uued eesmärgid ja juriidilised kohustused, näiteks lossimiskohustus. Samuti võeti arvesse reguleerimata kalapüüki käsitleva määrusega 5 , ajavahemikuks 2014–2020 loodud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) määrusega 6 (millega lisatakse muu hulgas uued rahalisi karistusi käsitlevad sätted) ja ühist turukorraldust käsitleva määrusega 7 rakendatud kontrolliaspektide muutumist ning ka käimasolevaid arutelusid välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist käsitleva määruse 8 üle ja ELi jõupingutusi rahvusvahelise ookeanide majandamise kujundamiseks. Lisaks võeti hindamisel arvesse institutsioonilistes ja poliitilistes stsenaariumides tehtud muudatusi, eriti Lissaboni lepingu jõustumist ning Euroopa koostöö sisseseadmist rannikuvalveülesannete täitmisel 9 .
Käesolevas dokumendis esitatud ülevaade tugineb asjaomaste sidusrühmadega peetud ulatuslikele konsultatsioonidele. Lisateave läbiviidud konsultatsioonide, kasutatud andmeallikate ja teabe, järgitud metoodika ning saadud tulemuste kohta on esitatud aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis „REFIT: kalanduse kontrollimääruse mõju hindamine“.
2.Rakendamise hetkeseis
Tuginedes andmetele, mida liikmesriigid esitavad kontrollimääruse artikli 118 kohaselt, ning komisjoni märkustele, mis tulenevad kontrollimääruse X jaotise kohaselt tehtud komisjoni audititest, kontrollidest ja inspektsioonidest, leiab komisjon, et liikmesriigid on rakendanud kontrollimääruse põhikohustusi ning loonud vajalikud vahendid, menetlused ja standardid kalapüügi seire ja inspektsiooni tagamiseks kogu ELis. Nad on asutanud moodsaid ja tõhusaid kalapüügi seirekeskusi, mis on koos riskipõhiste kontrollistrateegiate ja riiklike kontrolliprogrammidega parandanud kalalaevade järelevalvet ja jälgimist ELi ja rahvusvahelistes vetes ning ka usaldusväärsete andmete kogumist ja edastamist. Laevaseiresüsteeme ja elektroonilisi laevaettekannete süsteeme kasutatakse kogu kalalaevastikus üle 12 meetri pikkuste laevade puhul, parandades püügiandmete seiret, kontrolli ning usaldusväärsust. ELi tasandil vähenes püügivõimsus vastavalt seatud eesmärkidele, püügiandmete kvaliteet paranes eelmise korraga võrreldes ning on ilmne, et käitajad ja liikmesriigid järgivad ÜKP eeskirju paremini.
Kuigi uuritud viieaastase perioodi jooksul tuvastati palju positiivset, toodi analüüsi käigus esile ka kontrollimääruse rakendamise nõrgad küljed ja selle teatavates sätetes esinevad puudused, mis on peamiselt seotud karistuste ja punktisüsteemi, rikkumiste järelmeetmete, liikmesriikide vahel andmete vahetamise ja jagamise, jälgitavuse, kaalumistavade kontrolli, seire ja saagi aruandlusvahenditega alla 12 meetri pikkuste laevade puhul.
3.Hindamistulemused
Hindamine kinnitas kontrollimääruse asjakohasust ja ELi lisandväärtust. Nimetatud määrus on kehtiv õigusakt, milles sätestatakse kontrolli, seire ja rakendamise sidus raamistik ÜKP järgimise tagamiseks. Samuti peetakse seda oluliseks käitajatele võrdsete võimaluste loomisel.
Kontrollimäärus lihtsustas ja tõhustas eelmist kontrollisüsteemi. Vaatamata muudele kontrollivahendeid sisaldavatele paralleelsetele õigusaktidele (nt kalapüügilubade määrus 10 , tehniliste meetmete määrus 11 ja Vahemere määrus 12 ) ei ole nende samaaegsel rakendamisel kindlaks tehtud ühtegi konkreetset probleemi. Kontrollimäärus on kooskõlas ka muude kalandusalaste õigusaktidega (nt ühise turukorralduse määrus ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi määrus). Sellega viidi ELi tegevus kooskõlla tema rahvusvaheliste kohustustega kontrollivaldkonnas, võimaldades eelkõige reguleerimata kalapüüki käsitleva määruse mittediskrimineerivat rakendamist seoses kolmandate riikidega. Samuti ei vaidlustata sidusust muude ELi poliitikavaldkondadega, nt keskkonna-, merendus-, innovatsiooni- (meremajanduse kasv), sanitaar-, tolli- ja kaubanduspoliitikaga. Sellest kooskõlast hoolimata tunnevad sidusrühmad siiski muret teatavate kehtivate sätete pärast uute ÜKPs kehtestatud kohustuste (nt lossimiskohustus) kontrollimiseks. Samuti võivad jälgitavusega seotud puudused takistada ühise turukorralduse tõhusat rakendamist. Lisaks puudub kontrollimääruse vahenditel koostoime merestrateegia raamdirektiivi 13 tõhusaks ja tulemuslikuks rakendamiseks ning rannikuvalveülesannete täitmiseks äsja loodud Euroopa koostöö raames.
Seoses tõhususe ja tulemuslikkusega osutusid tegevuse jälgimisel ning esitatud püügiandmete kvaliteedi parandamisel olulisteks vahenditeks laevaseiresüsteemi ja elektrooniliste laevaettekannete süsteemi rakendamine ning riskipõhiste kontrollistrateegiate kasutamine. Samuti tunnistati, et elektrooniliste kalanduse infosüsteemide ja standardsete kontrollimenetluste kasutamine vähendas nii käitajate kui ka ametiasutuste halduskoormust (lisateave on toodud osas „Lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine“). Mõne eeskirja keerukus ja uus lähenemisviis eelmise süsteemiga võrreldes tõid siiski kaasa viivitusi rakendamisel. Arvestades seda, et paljude sätete jõustumine jaotati kolme aasta peale alates 2010. aastast, avaldub kasu teatud valdkondades alles nüüd ning eelised tulevad täielikult esile pikemas perspektiivis. Tuleks siiski märkida, et kui osa rakendamisel tekkinud viivitusi on tingitud tehnoloogia arendamiseks vajalikust ajast (nt uute tehnoloogiate ja IT-süsteemide rakendamiseks) või siseriiklikusse õigusesse ülevõtmisest, osutas mõni sidusrühm ka poliitilise tahte puudumisele õigeaegse rakendamise tagamiseks ning liikmesriigid rõhutasid järjekindlalt inimressursi nappust.
Lisaks on selle õigusakti tulemuslikkusele ja tõhususele takistuseks teatavate sätete ebaselgus, aegunud sätted ning liikmesriikide kaalutlusõigus määruse rakendamisel (nt erandid, karistused).
Võrdsed võimalused
Kõik sidusrühmad kinnitasid, et liidu kalanduspoliitika prioriteet peab olema ühtse, ühtlustatud ja üldise kalanduskontrolli süsteemi loomine ELi tasandil. Kontrollivaldkonnas liikmesriikidele, püügile, ELi vetes või väljaspool ELi vesi kalastavatele ELi laevadele ja ELi vetes kalastavatele kolmandate riikide laevadele võrdsete võimaluste tagamine on üks ÜKP tõhusa toimimise alustaladest. Kuigi tänu uuele kontrollisüsteemile on palju ära tehtud, annab olukorda veelgi parandada ning liikmesriikidelt nõutakse jätkuvat pühendumist määruse ühtse ja ühetaolise kohaldamise tagamisele ELi tasandil tegutsevate käitajate puhul.
Analüüs kinnitas, et ELi standardite, kontrollitegevuse ühtlustatud lähenemisviisi ja andmevahetuse ühiste IT-platvormide väljatöötamine on olulised vahendid kindlate võrdsete võimaluste loomisel. Tunnistati, et sellega seoses on oluline Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) ja Euroopa Komisjoni roll ühtlustatud ja ühtse lähenemisviisi ning kokkusobivate aruandluse, andmete vahetamise ja kalandustoodete jälgitavuse süsteemide väljatöötamisel ja tõhustamisel.
Muret valmistab kalandustoodete jälgitavus liikmesriikides. Ehkki liikmesriikides on täheldatud olukorra märkimisväärset paranemist ning kuigi lossimisjärgne kontroll suurendas andmete usaldusväärsust ja kvaliteeti, esineb endiselt probleeme kontrolliga esmamüügil ja transportimisel. Põhiprobleemid on tingitud jälgitavuse kadumisest neis kahes tootmisahela etapis, kus saadetised võidakse viia turule ilma nende päritolu eelnevalt kontrollimata. Kontrolliasutused leiavad, et praegune kaalumise ja transportimise kontrolli raamistik jätab võimaluse esitada valeandmeid ning kaalumist käsitlevate sätetega kandub kontroll lipuriigilt üle rannikuriigile. Kogemustest nähtub, et transportimine on ideaalne võimalus valede püügiandmete esitamiseks. Samuti ei peeta tõhusaks kontrollimäärusega nõutavat paberkandjal jälgitavussüsteemi. Seetõttu töötavad mõned liikmesriigid välja vabatahtlikkusel põhinevaid elektroonilisi jälgitavussüsteeme, kuid riiklikul tasandil kasutusele võetud erinevad lähenemisviisid takistavad andmete vahetamist, ristkontrolle ja kontrolle. Teisalt tuleks märkida, et mõnel juhul on andmevahetusel tekkinud raskused tingitud vastumeelsusest andmeid jagada, sealhulgas liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) vahel.
Mitmel juhul esitatud konfidentsiaalsusnõuded võivad olla suureks takistuseks ka muude asjaomaste poliitikavaldkondade rakendamisel (nt koostöö rannikuvalveülesannete täitmisel). Peale selle ei ole ikka veel lahendatud küsimused, mis on seotud teaduslike andmete kasutamisega kontrolli eesmärgil ja kontrolliandmete kasutamisega majandamise eesmärgil, ning millele tuleb leida lahendus, et tagada ÜKP eesmärkide tõhus saavutamine. Analüüs näitas selgelt, et kontrollimääruse teatavad sätted, mis käsitlevad andmete ja teabe kogumist ning vahetamist, ei ole piisavalt selged.
Alla 12 meetri pikkuste laevade suhtes kehtivaid erieeskirju ei peeta täielikult sobivaks: kui suuremate laevade käitajad peavad vabastusi ja erandeid kontrolli puudumiseks ning võrdsete võimaluste takistamiseks, siis väikekalurid peavad mõne kehtestatud sätte jäikust põhjendamatuks koormuseks, eriti sektorite puhul, mis said hiljutise majanduskriisi tulemusena tugevalt kannatada.
Liikmesriigid ei kontrolli nõuetekohaselt praegu püügipäeviku pidamisest vabastatud alla 10 meetri pikkuste laevade tegevust (nt kontroll proovide võtmise teel lossimise ajal). Vahemere piirkonnas, kus üle 80 % laevadest on väikelaevad, on tegemist teemaga, mida kehtiv kontrollimäärus ei käsitle asjakohaselt. Sarnaseid probleeme esineb ka muudes merepiirkondades, kuigi vähemal määral.
Kodanikud ja enamik asjaomaseid sidusrühmi tajuvad harrastuskalapüüki käsitlevate kontrollisätete puudumist samuti võrdsete võimaluste takistamisena ning peavad kontrollisätete kehtestamist vajalikuks.
Paljud sidusrühmad väljendasid muret seoses lossimiskohustuse kontrolliga. Eelkõige tundsid käitajad muret võrdsete võimaluste pärast ja soovivad vältida igasugust lisakoormust. Tuleks märkida, et kuigi kontrollimääruse tekst viidi nn koondmääruse 14 abil uue ÜKPga kooskõlla, tundub et lossimiskohustuse kontrollimise sätted pole piisavad ning et uute kohustuste kontrolli (nt kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate ja otsetarbimiseks mitte mõeldud püütud liikide kasutamise kontroll) tuleks käsitleda asjakohasemalt, vältimaks paljude avaliku ja erasektori sidusrühmade puhul nõutust ja kahtlusi.
Hindamisel ilmnes ka, et komisjoni, EFCA ja liikmesriikide rollid ning vastutus ei ole mõne ülesande puhul selged, tuues kaasa sarnaste tegevuste dubleerimise.
Tööstuskäitajad ja kalurid väljendasid muret mõne sellise tehnilise sätte jäikuse üle, mille rakendamist peeti keeruliseks (nt kaalumistavad, lubatud kõikumised, transport, eelteatised, müügiteatiste esitamise tähtajad).
Eeskirjade järgimine
Kontrollipoliitika oluline nurgakivi on kõigi kalandusega seotud tegevustes (kalapüük, töötlemine, levitamine ja turustamine) osalejate teadlikkuse suurendamine ÜKP eeskirjade järgimise tähtsuse kohta. Hindamine näitas, et kehtiv raamistik aitas suurendada eeskirjade järgimist käitajate ja liikmesriikide puhul, millega omakorda kaasnes ÜKP kohustuste parem täitmine. Samuti on selge, et ÜKP eeskirjade järgimist on vaja veelgi tugevdada põhjaliku ja tugeva seire- ja kontrollisüsteemi abil ning suurendada tööstusharu teadlikkust kaitsemeetmete järgimise tähtsusest.
Konkreetsed kontrolli- ja inspekteerimisprogrammid ning ühiskasutuskavad, mille rakendamist koordineerib EFCA, on tõhusad vahendid ning leiti, et need aitavad suurepäraselt parandada ka liikmesriikide koostööd ja teabevahetust. Samuti on uute kehtivate eeskirjade selgitamisel ning käitajate teadlikkuse suurendamisel kaitsega seotud probleemidest väga kasulikud olnud EFCA avalikustamistegevused ja koolitused.
Hindamine näitas, et eeskirjade järgimine tugineb suures osas kontrollieeskirjade õiglasele ja ühetaolisele kohaldamisele kalapüügiga tegelejate ja liikmesriikide suhtes (ka ELi vetes kalastavate kolmanda riigi laevade puhul) ning tuvastatud rikkumiste rangetele ja järjepidevatele järelmeetmetele. Karistussüsteemi, sealhulgas tõsiste rikkumiste punktisüsteemi tõhus rakendamine on tunnustatud alustala kalurite võrdse kohtlemise tagamisel. Kuigi kontrollimääruses on sätestatud, mida peetakse asutamislepingu kohaselt asjakohaseks õigusraamistikuks, on riiklikud süsteemid ja nende kohaldamine liikmesriigiti väga erinevad. Praegust tõsiste rikkumiste punktisüsteemi ei kohalda liikmesriigid ühtsete kriteeriumide järgi 15 . Et tagada kalurite õiglane kohtlemine, mis võimaldab saavutada nende usalduse ja panna neid eeskirju järgima, peavad liikmesriigid tegema koostööd. Peale selle on oluline rakendada rikkumiste korral asjakohaseid karistusi järjepidevalt ja ühtmoodi, et tagada nende hoiatav mõju ja aidata kaasa ELi rahvusvaheliste kohustuste täitmisele.
Komisjoni vahendid ühise kalanduspoliitika rakendamise tagamiseks liikmesriikide poolt
Üldiselt on sidusrühmad kontrollimääruses sätestatud uued vahendid, mis tagavad ÜKP rakendamise liikmesriikide poolt, hästi omaks võtnud. Euroopa Komisjoni suuremad volitused liikmesriikide kontrollitegevuse kontrollimisel, auditite tegemisel ja sõltumatute inspektsioonide teostamisel parandasid ka ÜKP eeskirjade järgimist liikmesriikides.
Tegevuskavad, mille komisjon koostas koostöös asjaomaste liikmesriikidega, et kõrvaldada nende kontrollisüsteemis kindlakstehtud süsteemsed puudused, on osutunud tõhusateks koostöövahenditeks.
Lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine
Kontrollimäärusega muudeti reguleeriv kontrollisüsteem sujuvamaks ja lihtsamaks ning lihtsustati osalejatevahelist suhtlust ja vähendati halduskoormust.
Paraku on kontrollimäärus jätkuvalt keeruline ja mitmed sätted vajavad õiguslikku selgitust. Peale selle palutakse komisjonil tihti anda juhiseid arvukate tõlgenduste vältimiseks, sest mõnda kohustust võivad liikmesriigid tõlgendada ja seetõttu kohaldada väga erinevalt.
Moodsa tehnoloogia kasutamine ning elektrooniliste kalanduse teabesüsteemide väljatöötamine ja andmete jagamine peaksid pikemas perspektiivis halduskoormust vähendama. Praeguseks ei ole seda siiski juhtunud, sest süsteemide väljaarendamine võttis aega ning mõnel juhul on elektroonilised platvormid alles loomisel. Sellest hoolimata on käitajate halduskoormus eelmise kontrollisüsteemiga võrreldes vähenenud hinnanguliselt 28 %. Tunnistatakse, et ametiasutused said rohkem kasu ja nende kulud vähenesid suuremas ulatuses, kuigi saadaolev teave ei võimaldanud seda kvantifitseerida 16 .
Analüüs näitas, et kontrollimäärus võib halduskoormust veelgi vähendada, näiteks IT-vahendite kasutamise edendamise teel.
4.Järeldused
Kontrollimäärus on ÜKP eeskirjade järgimise tagamise seisukohast oluline. Kõnealust õigusakti peetakse üheks peamiseks vahendiks ÜKP eesmärkide saavutamisel ning kaitse- ja majandamismeetmete täitmise tagamisel. Selle põhimõtete ja sätetega lahendatakse probleeme, mis tõid varem kaasa ulatusliku ülepüügi ning eeskirjade eiramise.
Üldjuhul on liikmesriigid rakendanud kontrollimääruse põhisätteid ja pole kahtlust selles, et kuus aastat hiljem on asjaomased sidusrühmad selle õigusraamistiku hästi omaks võtnud. Eeskirjade keerukuse ja kohandamiseks vajaliku aja tõttu on mõne sätte rakendamine teatud juhtudel siiski edasi lükkunud.
Hindamine kinnitas, et kuigi pole kahtlust, et kontrollimäärus aitas kaasa kalanduskontrolli süsteemi täiustamisele ja ÜKP järgimise tõhustamisele, ei vasta kehtiv õigusraamistik siiski täielikult eesmärgile. Sidusrühmad kutsuvad tungivalt üles kohandama kontrollisüsteemi paremini uue ÜKPga, keskendudes eelkõige lossimiskohustusele, ning parandama koostoimet muude poliitikavaldkondadega, eriti keskkonna- ja turupoliitikaga..
Peale selle oli teatavate sätete ebaselgus üks neist teguritest, millega kaasnesid mõnikord liikmesriigi tasandil erinevad rakendamisviisid, takistades käitajatele võrdsete võimaluste loomist ja seetõttu nende usalduse saavutamist süsteemi vastu. Lisaks on kehtiva õigusakti tõhususele ja tulemuslikkusele takistuseks teatavate sätete aegumine, paindlikkuse puudumine ning mõnikord ebatõhus rakendamine liikmesriikide poolt. Sellega seoses tuleb pöörata erilist tähelepanu sätetele, mis käsitlevad karistusi ja punktisüsteemi, rikkumiste järelmeetmeid, andmete vahetamist ja jagamist, jälgitavust ning alla 12 meetri pikkuste laevade seire- ja püügiandmete esitamise vahendeid.
5.Edasine tegevus
Liikmesriikide ja muude sidusrühmade vastustes tõsteti esile mitu põhiprobleemi, mida EL ja liikmesriigid peavad lahendama, et tagada kalavarude kaitse- ja majandamismeetmete ühtne, tõhus ja tulemuslik kontrollisüsteem ning ÜKP eeskirjade järgimine. See hõlmab ka kontrollimääruse üldise toimimise parandamist eesmärgiga tagada säästev kalandus ja parandada koostoimet muude poliitikavaldkondadega.
Komisjon esitab hindamise tulemused liikmesriikidele ja asjaomastele sidusrühmadele arutlemiseks tõhusate lahenduste üle.
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008, SWD/2015/636 final – 2015/0289 (COD).
Liikmesriigid kohaldavad määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktis a osutatud tõsiste rikkumiste korral punktisüsteemi, mille kohaselt määratakse kalalaevatunnistuse omanikule ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise korral asjakohane arv punkte.
Kõnealuse rikkumise raskusastme määrab kindlaks liikmesriigi pädev asutus, võttes arvesse mitmesuguseid kriteeriume, nagu kahju liik, väärtus, rikkuja majanduslik olukord ja rikkumise ulatus või selle korduvus.