EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.3.2017

COM(2017) 139 final

KOMISJONI TEATIS

Tarbijatele suunatud finantsteenuste tegevuskava: paremad tooted ja laiem valik

Tarbijatele suunatud finantsteenuste tegevuskava: paremad tooted ja laiem valik

SISUKORD

1.Sissejuhatus

2.Tarbijate usaldus ja nende võimaluste laiendamine

2.1.Territoriaalsed piirangud

2.2.Piiriüleste tehingute läbipaistvus ja tasud

2.2.1.Tehingutasud

2.2.2.Vääringu konverteerimiskurss

2.3.Läbipaistvuse parandamine ja finantsteenuste pakkuja või toote vahetamise hõlbustamine

2.4.Liikluskindlustuse parandamine

2.5.Läbipaistev kindlustuse hinnakujundus autorendi valdkonnas

2.6.Integreeritum ja turvalisem tarbijakrediidi ühtne turg

3.Ettevõtjaid mõjutavad õiguslikud ja regulatiivsed takistused

3.1.Riiklikud regulatiivsed piirangud

3.2.Piiriülese laenamise hõlbustamine

4.Innovatiivse digimaailma suunas

4.1.Tehnoloogiakeskne jaefinantsteenuste ühtne turg

4.2.Digitaalsed kliendisuhted

4.2.1.Kaugidentimine

4.2.2.Digitaalne kaugmüük

5.Kokkuvõte

1.Sissejuhatus

ELi ühtne turg võimaldab inimestel, teenustel, kaupadel ja kapitalil vabalt liikuda majanduses, mille maht on ligikaudu 15 triljonit eurot aastas. See pakub Euroopa ettevõtjatele uusi võimalusi, edendades konkurentsi ja tuues kaasa laiema valiku ja paremad teenused, samuti madalamad hinnad rohkem kui 500 miljoni tarbija jaoks. President Junckeri komisjoni peamine prioriteet on kujundada välja integreeritum ja õiglasem ühtne turg, sealhulgas digitaalsete vahendite abil.

Jaefinantsteenused on inimeste igapäevaelu lahutamatu osa. Need teenused hõlmavad pangakontosid, maksekaarte, tarbija- ja hüpoteekkrediiti ning kindlustus- ja pikaajalisi säästutooteid, mida on eelkõige vaja muretu pensionipõlve tagamiseks. Hoolimata viimastel aastatel saavutatud ühtlustamisest on selliste teenuste turg jätkuvalt killustatud. Üksnes 7 % tarbijatest on ostnud finantsteenust teisest ELi liikmesriigist 1 . Teistes liikmesriikides pakutavatele finantsteenustele juurdepääsu hõlbustamine laiendaks valikut. Kliendid saaksid kiiremini kasu innovatsioonist, hinnad langeksid ja teenuste kvaliteet paraneks. Isegi need, kes ei osta finantsteenuseid välismaal, saaksid kasu integreeritumast finantsteenuste turust ja laiemast valikust. Uuenduslikud internetipõhised teenused muudavad seda, kuidas inimesed kasutavad finantsteenuseid. Samuti annavad need võimaluse tuua kõigile eurooplastele kasu integreeritumast jaefinantsteenuste ühtsest turust.

Olles teadlik kiiretest muutustest, esitas komisjon 2015. aasta detsembris jaefinantsteenuseid käsitleva rohelise raamatu, et konsulteerida selle üle, milliseid võimalusi pakuks selliste teenuste integreeritum turg ja milliseid meetmeid tuleks selleks võtta 2 . Käesolevas tegevuskavas esitab komisjon konsultatsiooni järeldused. Selline tegevuskava oli ette nähtud kapitaliturgude liidu loomise tegevuskavas 3 ja selles käsitletakse paljusid küsimusi, mille tõstatas Euroopa Parlament oma raportis jaefinantsteenuseid käsitleva rohelise raamatu kohta 4 .

Käesolevas tegevuskavas esitatakse edasised sammud sellise tõeliselt ühtse tehnoloogiapõhise jaefinantsteenuste turu loomiseks, kus tarbijad saaksid parimaid pakkumisi, olles samas hästi kaitstud. Pikas perspektiivis ei tohiks kodumaistel ja piiriülestel teenusepakkujatel enam vahet teha. See mõjutaks ka teenusepakkujaid, kes saaksid täielikult ära kasutada suure ühtse turu potentsiaali.

Paljud uuenduslikud ettevõtted juba mõtlevad Euroopa tasandil ja digitehnoloogiate kasutamine võimaldaks neil hõlpsasti jõuda tarbijateni kõigis liikmesriikides. Kuid tehnoloogiast üksi ei piisa finantsteenuste ühtse turu kõigi tõkete kõrvaldamiseks.

Komisjon on määranud kindlaks kolm peamist töösuunda, millele tuleks keskenduda praeguse komisjoni järelejäänud ametiajal, et liikuda sammu võrra lähemale eespool esitatud visioonile:

suurendada tarbijate usaldust ja laiendada nende võimalusi teenuste ostmisel kodumaal või teises liikmesriigis;

vähendada õiguslikke ja regulatiivseid takistusi, mis mõjutavad ettevõtjaid, kui nad pakuvad finantsteenuseid välismaal, ning

toetada innovatiivse digimaailma arengut, mis võib aidata ületada mõned olemasolevad ühtse turu tõkked.

Käesolevas tegevuskavas esitatud üksikud meetmed valmistatakse ette kooskõlas parema õigusloome menetlustega, korraldades sealhulgas avalikud konsultatsioonid ja koostades mõjuhinnangud. Komisjon hoidub regulatiivsete meetmete võtmisest, kui turudünaamika võib viia integreerituma ja konkurentsitihedama finantsteenuste turu kujunemiseni, kuid ta on valmis kasutama vajaduse korral parandusmeetmete võtmiseks konkurentsieeskirju. Seepärast kutsutakse käesoleva tegevuskavaga turuosalisi (teenusepakkujaid ja tarbijaid) üles aitama kaasa integreerituma jaefinantsteenuste ühtse turu loomisele.

2.Tarbijate usaldus ja nende võimaluste laiendamine

Finantsteenuste vähese piiriülese ostmise põhjused võivad olla nii nõudluse kui ka pakkumise poolel. Paljud tarbijad on rahul oma kodumaiste teenusepakkujatega. Isegi nendel, kes on huvitatud teistes liikmesriigis pakutavatest teenustest, ei ole jätkuvalt usaldust. Neile valmistavad muret

võimalikud ülemäärased tasud,

teistes riikides pakutavate toodete laad,

välisriigis kehtiv õiguskaitsekord

ja läbipaistmatud lepingutingimused (eelkõige, kui need on koostatud võõrkeeles).

EL on astunud märkimisväärseid samme üleliidulise konkurentsitiheda ja turvalise jaefinantsteenuste turu loomiseks. Need hõlmavad kogu ELis kehtivat õigust juurdepääsuks põhimaksekontole, kindlustuse ja hüpoteekkrediidi piiriülese turustamise hõlbustamist, tarbijakrediidilepingutes sätestatavate tarbija õiguste kaitset ja tarbijakaitse-eeskirjade parandamist väärtpaberiinvesteeringute, hüpoteekkrediidi ja kindlustuse valdkonnas. Paljud kõnealused õiguslikud meetmed võeti alles üsna hiljuti ja nende täielik mõju ei ole veel tunda. Finantssektori suhtes kohaldatakse ka ELi tarbijakaitsealaseid üldeeskirju, mis tagavad ühtlaselt kõrgetasemelise tarbijakaitse kõigis sektorites, eelkõige juhul, kui sektoripõhised õigusnormid puuduvad. Paljusid nendest eeskirjadest hinnatakse praegu komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames 5 .

Terviklikust õigusraamistikust üksi siiski ei piisa. Tuleb tagada ka selle tõhus täitmine. Komisjon teeb tihedat koostööd Euroopa järelevalveasutustega, et uurida, kuidas saaks ühtlustada ja tõhustada õigusnormide täitmise tagamist ja järelevalvetegevust kogu ELis. Samuti koordineerib komisjon tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku tööd, eelkõige seoses ühtsete jõustamismeetmetega (nt autorent, vt allpool). Komisjon on loonud FIN-NETi võrgustiku, mis aitab tarbijatel kasutada oma õigusi nii, et nad ei pea pöörduma kohtusse, pöördudes selle asemel pädeva alternatiivse vaidluste lahendamise organi poole 6 . Komisjon valmistab ette kampaaniat FIN-NETi kohta teadlikkuse tõstmiseks.

2.1.Territoriaalsed piirangud

Komisjon saab palju kaebusi tarbijatelt, kellel ei võimaldata osta finantsteenuseid välisriigis territoriaalsete piirangute (asukohapõhine piiramine, elukohanõuded) tõttu. Paljude tarbijate vastustes rohelisele raamatule osutatakse neile kui piiriülese ostmise takistustele. Asukohapõhine piiramine takistab turu integreerimist. Asukohapõhist piiramist käsitleva ettepaneku kohaselt, mille komisjon võttis vastu 25. mail 2016, võivad kauplejad ka edaspidi otsustada kus ja millal nad oma kaupu või teenuseid klientidele pakuvad. Samas kehtestatakse ettepanekuga kauplejatele suunatud kohustused mitte diskrimineerida kliente elukoha alusel teatavatel asjaoludel. Kõnealune ettepanek ei käsitle hinnakujundust ja kauplejatele jääb vabadus määrata oma hinnad, tingimusel et seda tehakse mittediskrimineerival viisil.

Seega ei tohiks kliente põhjendamatult diskrimineerida nende elukoha alusel, eelkõige, kui seetõttu peavad tarbijad ostma vähem atraktiivset teenust samalt pakkujalt oma kodumaal. Maksekontode direktiivis juba käsitletakse maksekontode asukohapõhist piiramist. Komisjon jälgib kõnealuse direktiivi mõju, samuti asukohapõhise piiramise tavasid muude finantsteenuste puhul. Kui on tõendeid põhjendamatu diskrimineerimise kohta, kaalub komisjon asjakohaseid meetmeid, mis peaksid saavutama oma eesmärgid, kehtestamata ettevõtjatele ülemäärast regulatiivset koormust.

2.2.Piiriüleste tehingute läbipaistvus ja tasud

Rohelisele raamatule antud vastustes märgiti, et läbipaistmatud ja ülemäärased tasud pärsivad piiriüleste tehingute tegemist ELis, eelkõige juhul, kui tehingud tehakse muus vääringus kui euro.

2.2.1.Tehingutasud

Piiriüleseid makseid käsitleva määrusega 7 võrdsustati ELis piiriüleste ja riigisiseste euromaksete eest võetavad tasud. Määruse kohaldamisalasse ei kuulu muus ELi vääringus kui euro tehtavad maksed. Selliste piiriüleste tehingute tasud on tavaliselt väga suured ja oluliselt ületavad muus vääringus kui euro tehtavate riigisiseste tehingute tasusid, kusjuures miinimumtasu on niivõrd suur, et muudab väiksed tehingud väga kulukaks. Kõnealuse määruse laiendamine kõigile ELi vääringutele vähendaks piiriüleste tehingute kulusid kõigis liikmesriikides.

2.2.2.Vääringu konverteerimiskurss

Vääringu konverteerimiskurss ei ole tavaliselt tarbijatele läbipaistev, kui nad maksavad kaupluses kaardi või mobiilseadmega või võtavad raha välja sularahaautomaadist. Kurss kõigub kooskõlas välisvaluutakurssidega ja vääringu konverteerimiskursi suhtes kohaldatav pangasisene marginaal on eri pankades erinev. 

Olukord on muutumas veelgi läbipaistmatumaks, kuna kauplejad pakuvad üha rohkem tarbijatele võimalust maksta nende elukohariigi omavääringus. Seda nimetatakse vääringu dünaamiliseks konverteerimiseks. Tarbijatele valikuvõimaluse andmine võib elavdada konkurentsi vääringu konverteerimisel. Praktikas on tarbijatel siiski väga raske aru saada, milline vääringu konverteerimise pakkumine on kõige soodsam.

Mõlema vääringu konverteerimise võimaluse (st kaupleja pakkumine ja kliendi makseteenuse pakkuja pakkumine) läbipaistvuse suurendamine aitaks tarbijatel teha teadlikke valikuid ja võib vähendada kulusid. Makseteenuste direktiivides (direktiiv 1 8 asendatakse direktiiviga 2 9 ) on sätestatud välisvaluutas tehtavate tehingute puhul kohaldatavad avalikustamisnõuded. Täiendavad suunised liikmesriikide ametiasutustele läbipaistvusnõuete korrektse täitmise tagamiseks võivad suurendada kõnealuste tasude läbipaistvust.

Enne edasiste meetmete üle otsustamist viib komisjon läbi uuringu, et leida põhjalikumaid tõendeid ja paremini mõista vääringu dünaamilise konverteerimise tavasid ja kursse.

2.3.Läbipaistvuse parandamine ja finantsteenuste pakkuja või toote vahetamise hõlbustamine

Tarbijad vahetavad oma finantsteenuste pakkujat harva. See võib olla tingitud mugavusest (et vältida bürokraatlikku asjaajamist), usaldusest või teadmatusest paremate pakkumiste suhtes 10 . See kujutab endast takistust uutele turule sisenevatele ettevõtetele ja piiriüleste turgude arengule, 11 mille tagajärjeks on väiksem valik ja kehvemad võimalused kõigi tarbijate jaoks.

Maksekontode vahetamise lihtsustamiseks on EL kehtestanud maksekontode direktiiviga 12 tarbijatele õiguse vahetada maksekontot 14 päeva jooksul, kusjuures operatsioonilise külje eest vastutab teenusepakkuja. Lisaks peab tarbijatel olema juurdepääs vähemalt ühele veebisaidile, kus võrreldakse maksekonto tasusid liikmesriigi tasandil.

Muude finantsteenuste puhul ELi õigusaktidega samalaadseid õigusi ette nähtud ei ole. Muude teenuste puhul võib pakkuja vahetamine olla keeruline. See on sageli tingitud keerulistest lepingutingimustest, millega nähakse ette suured vahetus- ja lõpetamistasud või piiratakse tarbijate võimalusi, kuidas ta saab teenusepakkujale lepingu lõpetamisest teatada. Mõnikord ei saa tarbijad isegi vahetada toodet sama pakkuja teise toote vastu.

Isegi kui neil on õigus toodet vahetada, ei hakka tarbijad sageli ikkagi oma toodet soodsama vastu vahetama. See võib olla tingitud mitte ainult käitumismallist, vaid ka olemasolevate finantstoodete kohta objektiivse ja usaldusväärse teabe puudumisest. Võrdlusveebisaidid, nagu on ette nähtud maksekontode direktiiviga, võivad oluliselt aidata tarbijatel saada erapooletut teavet ja võrrelda hindasid. Võrdlusveebisaitide kvaliteedi parandamiseks on komisjoni juhitud hinnavõrdlusvahendite mitmepoolne sidusrühm välja töötanud võrdlusvahendite põhimõtted 13 . Nüüd jätkatakse tööd nende põhimõtete alusel.

Maksekontode direktiivi läbivaatamise raames, mis on kavandatud 2019. aastaks, analüüsib komisjon käitumuslikke, õiguslikke ja kaubanduslikke tõkkeid, mis takistavad tarbijatel pakkujat vahetada 14 . See analüüs hõlmab ka muid finantsteenuseid kui maksekontod.

2.4.Liikluskindlustuse parandamine

Liiklusõnnetustes kannatada saanud isikutel on praeguse seisuga õigus saada hüvitist isikukahju või varalise kahju eest isegi juhul, kui õnnetuse põhjustanud sõiduk on kindlustamata või kui õnnetuse põhjustanud isik sündmuskohalt põgenes, olenemata sellest, millises ELi riigis õnnetus aset leidis. Samas puudub ühtne piiriülene hüvitusmehhanism, mida kasutataks kindlustusandja maksejõuetuse korral. Pärast REFITi raames liikluskindlustuse direktiivi 15 hindamist uurib komisjon, kuidas kõige paremini tagada, et õnnetustes kannatada saanud isikud saavad kindlustusandja maksejõuetuse korral hüvitise.

Teine liikluskindlustusega seotud küsimus puudutab boonusklassi ülekantavust. Kindlustusvõtjatel on õigus saada oma kindlustusandjalt tõend viimase viie aasta vastutuskindlustuse kahjunõuete või nende puudumise kohta. Head juhid saavad esitada selle tõendi uuele kindlustusandjale kindlustusmaksetelt allahindluse saamiseks, mis võib olla kuni 50–60 % (bonus-malus süsteem või boonusklass). Mõnel juhul ei võta teised kindlustusandjad selliseid tõendeid arvesse, eelkõige juhul, kui minnakse üle teises liikmesriigis asuva kindlustusandja juurde. Pärast REFITi raames liikluskindlustuse direktiivi hindamist vaadatakse läbi ka varasemate kahjunõuete tõendite tunnustamine.

2.5.Läbipaistev kindlustuse hinnakujundus autorendi valdkonnas

Paljud tarbijad kurdavad, et keeruline on teada saada autorendi täielikku hinda enne autorendiettevõttega ühenduse võtmist, sealhulgas isegi internetis autot broneerides. Üks lisatasu, mida sageli nõutakse, on täiendav kahjukindlustus, millega kaetakse kahju, mis ei ole kaetud avaldatud rendihinnas sisalduva põhikindlustusega. Selline lisatasu on eri autorendiettevõtete, vahendajate ja kindlustusandjate puhul väga erinev ning tarbijad saaksid selgema teabe saamise korral raha kokku hoida. Kindlustustoodete turustamise direktiivi 16 kohaldamisalast ja teabenõuetest on välja jäetud kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajad, nagu autorendiettevõtted, kes müüvad lisakindlustust.

Tarbijakaitsealase koostöö võrgustik on Ühendkuningriigi tarbijakaitseameti juhtimisel ja komisjoni toetusel saanud viielt suurimalt autorendiettevõttelt (hõlmavad 65 % turust) kinnituse selle kohta, et nad kohustuvad parandama oma müügitavasid 17 . Selle tulemusel peaksid need ettevõtted nüüd avalikustama kogu teabe asukoha lõikes olemasolevate valikuvõimaluste kohta, sealhulgas täiendavate kahjukindlustustoodete ja muude kõrvaltegevusena pakutavate kindlustusetoodete kohta.

2.6.Integreeritum ja turvalisem tarbijakrediidi ühtne turg

Viimastel aastatel on tarbijakrediiditurg kiiresti arenenud (ka piiriüleselt), eelkõige internetipõhise laenuandmise ja vastastikuse laenuandmise platvormide kaudu. ELi õigusaktid (eriti tarbijakrediidi direktiiv 18 ) koostati tavapärasemaid laenuandmisviise silmas pidades ja need ei pruugi alati asjakohaselt hõlmata uusi laenuandmisviise, eelkõige internetipõhist piiriülest laenuandmist. Ühtsete tegevusloa andmise ja järelevalvenõuete puudumine ELi tasandil (kusjuures sellised nõuded on olemas paljude muude finantsteenuste puhul) võib pärssida tarbijakrediidituru arengut, kuna tarbijad ja laenuandjad ei ole kindlad, milliseid nõudeid kohaldatakse ja milline järelevalveasutus (kui üldse) tarbijakrediidialast tegevust jälgib, olenemata sellest, kas see tegevus toimub riigisiseselt või piiriüleselt.

Kuigi tarbijakrediidi suurem kättesaadavus ja hõlpsam juurdepääs sellele loob ettevõtjatele võimalusi ja vähendab laenuvõtjate kulusid, on suurem risk, et vastutustundetu laenuandmine ja -võtmine võib põhjustada ülemäärast võlgnevust. Seda riski tuleb maandada.

Nii tarbijakrediidi direktiivis kui ka hüpoteekkrediidi direktiivis 19 ette nähtud krediidivõimelisuse hindamise eesmärk on vältida vastutustundetut laenuandmist ja -võtmist. Sellest hoolimata on ülemäärane võlgnevus ELis jätkuvalt suur probleem. Eurostati andmetel (sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika) on keskmiselt 10 % Euroopa kodumajapidamiste võlakoormus liiga suur ning see on peamiselt tingitud laenamisest. Eelkõige on majanduslikest vapustustest haavatavad suure võlakoormusega ja väikese sissetulekuga kodumajapidamised, kuna väiksemad sissetulekud või kõrgemad intressimäärad võivad põhjustada jätkusuutmatut võlakoormust ja majanduslikke raskusi 20 .

Komisjoni 2013. aasta uuringus leidis kinnitust, et võlanõustamine ja finantskoolitus aitavad võlakoormust leevendada ja ülemäärast võlgnevust vähendada 21 . Võlanõustamist pakutakse praegu ELis siiski väga erineval viisil. See ei ole mõnes riigis ja piirkonnas küllaldaselt väljaarendatud ja mõnel juhul võib selle tulemuslikkus olla väike, kuna ei teata, kuidas sellist nõu tuleks anda, või kuna tarbijad ei ole sellistest nõustamisteenustest piisavalt teadlikud.

3.Ettevõtjaid mõjutavad õiguslikud ja regulatiivsed takistused

Rohelisele raamatule vastanud ettevõtjad rõhutasid, et nad ei saa pakkuda teenuseid välismaal nõudluse puudumise ja regulatiivse ebakindluse tõttu. See tuleneb riskidest ja kuludest, mis võivad kaasneda sellega, et nad peavad järgima teise liikmesriigi õigusakte, mis võivad minna ELi õigusnormidest kaugemale. Seepärast tuleb võtta meetmeid pakkumise poolel, et teha kindlaks ja kõrvaldada teatavad pakkujaid mõjutavad riiklikud regulatiivsed piirangud.

Üks võimalus erinevatest riiklikest õigusnormidest tuleneva ebakindluse vähendamiseks on töötada teatavate toodete jaoks lisaks kehtivatele riiklikele normidele välja eraldi Euroopa õigusnormid. Näiteks on oluline komisjoni töö lihtsa, tõhusa ja konkurentsivõimelise ELi erapensionitoote – mobiilne finantstoode, mis jääb isikuga seotuks ka siis, kui isik kolib teise ELis liikmesriiki – väljatöötamiseks. Erapensionitoote eesmärk on luua tõeliselt ühtne erapensionitoodete turg, hõlbustades piiriülest müüki (kindlustusandjate või varahaldurite puhul) ja pensionitoodete piiriülest kaasaskantavust hoiustajate puhul. Samal ajal oleks see näidis kolmanda samba pensionitoodete edendamiseks liikmesriikides, kus need ei ole veel piisavalt välja arendatud. Seega peaks see aitama ületada pensionilõhet ja kaasata uusi säästusid investeeringuteks.

3.1.Riiklikud regulatiivsed piirangud

Riiklike õigussüsteemide erinevused ja kalduvus kohaldada lisaks ELi õiguse rakendamisele täiendavaid siseriiklikke eeskirju võivad moonutada konkurentsi, tekitades tõkkeid uutele turule sisenejatele, kes peavad kandma suuri nõuete täitmisega seotud kulusid. ELi õiguse eesmärk on tagada tasakaal finantsteenuste pakkumise vabaduse ning piisava tarbijakaitse ja turu stabiilsuse vahel. See koos asukohariigi ja vastuvõtva riigi järelevalveasutuste kohustusi ning kohaldatavat õigust käsitlevate eeskirjadega võimaldab üleeuroopalise tegevusloa andmist, st õigust pakkuda teatavaid finantsteenuseid teistes liikmesriikides. ELi õigusaktides jäetakse liikmesriikidele teatav manööverdamisruum raamistiku kohandamiseks vastavalt kohaliku turu eripärale. Näiteks teatavad tarbijakaitse-eeskirjad kuuluvad liikmesriikide jurisdiktsiooni alla. Vastustes rohelisele raamatule märgiti siiski, et erinevused liikmesriikides on niivõrd suured, et need pärsivad ühtse turu nõuetekohast toimimist.

Vaja on põhjalikumaid tõendeid konkreetsete eeskirjade ja tavade kohta, mis võivad endast kujutada põhjendamatuid takistusi ettevõtetele, kes soovivad pakkuda oma teenuseid piiriüleselt, ja mis ei pruugi olla põhjendatud siseriiklike tarbijakaitsega seotud probleemidega. Kapitali vaba liikumise tõkete kõrvaldamist on juba alustanud liikmesriikide ekspertide rühm, kes kaardistab selliseid tõkkeid ja vahetab häid tavasid. Selle töö tulemused avaldatakse aruandes, milles esitatakse ka esimene tegevuskava meetmete kohta, mida liikmesriigid peaksid hiljemalt 2019. aastaks võtma. Hiljutises konsultatsioonis käsitleti piiriüleseid tõkkeid fondide turustamise valdkonnas ja komisjon võtab selle põhjal meetmeid 2017. aastal. Seoses riiklike tarbijakaitse- ja käitumiseeskirjadega on siiski jätkuvalt olulised teadmistelüngad.

3.2.Piiriülese laenamise hõlbustamine

ELi õiguse kohaselt on tarbijakrediidi andmisega seotud põhinõue krediidivõimelisuse hindamine, mis kaitseb nii laenuandjat kui ka laenuvõtjat. Krediidivõimelisuse hindamine on ka tõhus ennetusmeede ülemäärase võlgnevuse vastu. Laenuandjatel on siiski keeruline hinnata teise liikmesriigi laenuvõtjate krediidivõimelisust, kuna teise riigi asjaomaseid andmeid on raske kätte saada ja võrrelda.

Riiklikelt tarbijakaitseametitelt ja kaebuste põhjal saadud tagasiside osutab, et sellist hindamist tarbijakrediidi valdkonnas teostatakse eri liikmesriikides väga erinevalt. Standarditud ja ühtne krediidivõimelisuse hindamine soodustaks piiriülest laenuandmist, mis võib alandada hindu ja pakkuda tarbijatele laiemat valikut. Lisaks ei laseks see haavatavatel tarbijatel langeda võlalõksu ja tagaks, et teisest liikmesriigist laenu võtvad tarbijad on sama kaitstud kui need, kes võtavad laenu kodumaal.

Laenutaotluse hindamisel tuginevad võlausaldajad tavaliselt erinevatele ettevõttesisestele ja -välistele andmeallikatele, sealhulgas krediidiregistri andmetele. Rohelise raamatule vastanud laenuandjad rõhutasid, et nad ei saa pakkuda piiriüleseid teenuseid, kuna neil puudub juurdepääs asjakohastele andmetele teistes liikmesriikides. See muudab laenuvõtjate krediidivõimelisuse hindamise keerulisemaks. Krediidiandmete standardimine võiks hõlbustada üleeuroopalist internetipõhist laenamist. Finantstehnoloogia 22 ja suurandmete tehnoloogia on toonud kaasa alternatiivsed andmeelemendid ja -allikad, mida tuleks ELi isikuandmete kaitse alaste õigusaktide 23 järgimise seisukohast hoolikalt hinnata, pidades silmas nende olulisust laenuvõtja krediidivõimelisuse kindlaksmääramisel või finantsteenuste hinnakujundusel.

Tõhus krediidiinfosüsteem võib anda võlausaldajatele juurdepääsu teabele, mis täiendab laenuvõtjatelt saadud andmeid, võimaldades teha teadlikke laenuotsuseid (eriti juhul, kui see põhineb eespool mainitud krediidivõimelisuse standarditud hindamisel), mille tulemusel paraneb krediidivõimeliste tarbijate juurdepääs laenudele. Nii hüpoteekkrediidi direktiivi kui ka tarbijakrediidi direktiiviga on võlausaldajatele juba tagatud võrdne juurdepääs krediidiregistritele teistes liikmesriikides. Kuid esitatud teave on erinev. Mõnes liikmesriigis esitatakse krediidiregistris teavet üksnes maksehäirete kohta (kohustuste täitmata jätmist käsitlev teave), teistes aga esitatakse teavet ka maksete nõuetekohase tegemise kohta (kohustuste täitmist käsitlev teabe). Lisaks jagatakse krediidiandmeid tavaliselt üksnes vastastikku. Seetõttu ei ole krediidiregistrid koostalitlusvõimelised, olemasolevate andmete asjakohasus krediidivõimelisuse hindamisel on ebaselge ja teavet ei kasutata laialdaselt piiriüleselt.

Töö nende probleemide lahendamiseks on juba käimas. Mõnes liikmesriigis, kus siseriiklikud teabe esitamise tavad on sarnased, on krediidiregistrite vahel sõlmitud turupõhised vastastikused teabevahetuskokkulepped. Kuid see ei täida ikkagi paljusid lünkasid. Euroopa Keskpanga uus andmekogu AnaCredit, mis sisaldab üksikasjalikku teavet konkreetsete pangalaenude kohta euroalas, peaks aitama kaasa laenuandmete täiendavale standardimisele. Kapitaliturgude liidu tegevuskava kohaselt uurib komisjon võimalusi, kuidas parandada (alternatiivsetele) laenuandjatele ja investoritele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta finants- ja krediiditeabe kättesaadavust. See võimaldaks neil paremini mõista rahastamist taotlevate VKEde riskiprofiili ja teha teadlikke otsuseid.

4.Innovatiivse digimaailma suunas

Rohelisele raamatule vastanud märkisid, et innovatsioonil ja tehnoloogial on finantsteenuste arendamisel (finantstehnoloogia) suur potentsiaal, seda ka jaefinantsteenuste piiriülese ostmise ja müümise takistuste kõrvaldamisel. Kõnealuse tegevuskava kolmas eesmärk on toetada innovatiivse digimaailma arengut, mis peaks hõlbustama erasektoril mõne olemasoleva ühtse turu takistuse ületamist, säilitades samas turvalisuse kõrge taseme.

Komisjoni ülesanne on luua ELis regulatiivne ja järelevalvekeskkond, mis toetab digitaalset innovatsiooni. Oluline samm on hiljuti vastu võetud määrus e-identimise kohta, 24 millega võimaldatakse ELi ühtsel turul avalike teenuste ja usaldusteenuste e-identimise piiriülest tunnustamist. E-identimise koostalitlusvõimeline raamistik võiks samuti aidata ettevõtetel arendada digitaalseid kliendisuhteid. Pikas perspektiivis peab komisjon välja töötama ulatusliku strateegia tehnoloogilise innovatsiooni võimaluste ärakasutamiseks kogu finantsteenuste sektoris, säilitades samas tarbijakaitse ja isikuandmete kaitse kõrge taseme ning turvalisusstandardid, samuti turu stabiilsuse.

4.1.Tehnoloogiakeskne jaefinantsteenuste ühtne turg

Oluline väljakutse järgmistel aastatel on luua keskkond, mis soodustab tarbijatele kasu toovat finantsalast innovatsiooni. Innovatiivsed ettevõtted kurdavad pidevalt, et ELi ja liikmesriikide õigusaktid ja järelevalvetavad pärsivad nende innovatsioonivõimet ja suutlikkust pakkuda teenuseid piiriüleselt. Nad ei ole kindlad, kas nende uued teenused on kooskõlas kehtivate õigusaktidega, ja nende suhtes võidakse kohaldada ebaproportsionaalseid, vastuolulisi või liiga rangeid õigusnorme, mis ei ole selliste uuenduslike teenuste puhul sobivad. Samal ajal on paljudel kodanikel mure maksete turvalisuse ja digipettuste pärast. Selliseid muresid tuleb finantsteenuste valdkonnas innovatsiooni edasisel edendamisel hoolikalt arvesse võtta. Euroopa julgeoleku tegevuskavas 25 tunnistas Euroopa Komisjon vajadust vaadata läbi ELi kehtiv õigusraamistik võitluseks pettuste ja sularahata maksevahendite võltsimise vastu 26 ning vajaduse korral ajakohastada seda. Õigusakti ettepanek kavatsetakse esitada 2017. aasta sügisel.

Innovatsioon esitab uusi väljakutseid finantsteenuste valdkonna reguleerivatele ja järelevalveasutustele, kes peavad tagama tarbijate kaitse ja turu stabiilsuse, ilma et neil oleks võimalik tugineda varasematele tavadele ja kogemustele. Mitu ELi finantsteenuste valdkonna reguleerivat asutust on muutunud proaktiivsemaks, töötades välja uusi meetodeid, kuidas toetada uuenduslikke ettevõtteid ja samas õppida nendelt. Need algatused hõlmavad keskusi, kus antakse juhiseid õigusaktide kohaldamiseks, ja töörühmi, kes analüüsivad tehnoloogia mõju poliitikale. Mõned liikmesriikide reguleerivad ja järelevalveasutused teevad eriti tihedat koostööd uuenduslike ettevõtetega, kes katsetavad oma tegevust regulatiivses suletud keskkonnas.

Tõelise tehnoloogiapõhise finantsteenuste ühtse turu loomine nõuab kõikide sidusrühmade (tarbijad, turgu valitsevad ettevõtjad, alternatiivsed finantstehnoloogia pakkujad) koostööd. Komisjon julgustab uute regulatiivsete ja järelevalvealaste lähenemisviiside arendamist ning piiriülest koostööd uuenduslike ettevõtete puhul, tingimusel et tarbijad on jätkuvalt hästi kaitstud.

Komisjon on loonud ka sisemise finantstehnoloogia töörühma, mis hõlmab kõiki asjaomaseid finantsvaldkonna reguleerimise, tehnoloogia, andmete ja konkurentsiga tegelevaid talitusi, tagamaks, et meie hinnang kajastab valdkondadevahelist lähenemisviisi, mida finantstehnoloogia arendajad soovivad. Koos kõnealuse tegevuskavaga algatab komisjon avaliku konsultatsiooni, et saada sidusrühmadelt teavet, mille alusel edasi arendada komisjoni poliitikat finantsteenuste tehnoloogilise innovatsiooni valdkonnas. Konsultatsioon põhineb neljal üldisel poliitikaeesmärgil, mis kajastavad finantstehnoloogiaga seotud peamisi võimalusi ja probleeme:

(1)finantsteenuste kättesaadavuse suurendamine tarbijate ja ettevõtjate jaoks;

(2)sektori tegevuskulude vähendamine ja tõhususe suurendamine;

(3)konkurentsi suurendamine ühtsel turul sisenemistõkete vähendamise kaudu ning

(4)andmete laiaulatuslikuma jagamise ja suurema läbipaistvuse ning eraelu puutumatuse vahel tasakaalu leidmine.

Ka Euroopa Parlament toetab seda tööd, rahastades katseprojekti, mille eesmärk on suurendada liikmesriikide reguleerivate asutuste suutlikkust ja tehnilist pädevust hajusandmebaasi tehnoloogia valdkonnas.

4.2.Digitaalsed kliendisuhted

Oluline kasu, mida finantstehnoloogia võib lühialalises perspektiivis anda, on internetipõhiste kliendisuhete hõlbustamine. Nagu suurte Euroopa pankade juhid komisjoni poolt 2016. aasta novembris korraldatud ümarlaual 27 kinnitasid, on jaefinantsteenuste ühtse turu loomiseks esmatähtis võimaldada ettevõtetel luua täielikult digitaalsed kliendisuhted. Finantsteenuste piiriülene pakkumine ei saa hoogu üles seni, kuni tarbijad peavad tulema pakkujate kontorisse identimiseks, paberkandjal avalikustamisdokumentide saamiseks ja lepingule käsitsi allkirja andmiseks.

4.2.1.Kaugidentimine

Uuenduslikud ettevõtjad töötavad välja uusi klientide identimise ja autentimise viise. Reguleerimistehnoloogia 28 võib muuta turgusid, automatiseerides ettevõtete, üksikisikute ja isikut tõendavate dokumentide kontrolli, et täita nn tunne-oma-klienti-nõudeid kaugidentimise kaudu ja lahendada pettustega seotud probleeme 29 . Nagu sätestatud e-identimist käsitlevas määruses, võimaldaks e-identimise süsteemide kasutamine avada pangakontot internetis nii, et täidetud on ranged kliendi identiteedi tõestamine ja kontrollimise nõuded tunne-oma-klienti-põhimõtte või kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmete järgimisel. Ka kvalifitseeruvate e-allkirjade õiguskindlus ja kehtivus, nagu on ette nähtud e-identimist käsitlevas määruses, võivad suurendada elektrooniliste tehingute turvalisust. Need peaksid toimima piiriüleselt ja kõikide sektorite puhul ning neil peaks olema sama õiguslik mõju nagu traditsioonilistel paberipõhistel protsessidel.

Neljandas rahapesuvastases direktiivis, 30 mis tuleb varsti üle võtta, ja selle muudatusettepanekutes 31 võetakse selliseid uusi suundumusi arvesse ja aktsepteeritakse e-identimist käsitleva määruse kohaseid e-identimise vahendeid kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete nõuete täitmise vahendina. E-identimise süsteemidest saab teavitada alates 2017. aasta keskpaigast ning oluline on, et liikmesriigid tagavad, et süsteemid, millest nad teavitavad, on koostalitlusvõimelised ja kasutamiseks kättesaadavad ka erasektorile. Komisjon jätkab e-identimise süsteemide kasutamise edendamist liikmesriikides ja julgustab nendest teavitama.

Neljas rahapesuvastane direktiiv on minimaalse ühtlustamise direktiiv ja seega võimaldab eri liikmesriikides teataval määral erinevat kohaldamist. Otsuse selle kohta, kuidas võib klientide identimiseks kasutada innovaatilisi digivahendeid, teevad jätkuvalt liikmesriigid, kes peavad ühtlasi tagama, et kõnealused vahendid on kindlad ja turvalised, nendega ei kaasne klientidele või süsteemile uusi riske ning need on kooskõlas ELi andmekaitsealaste õigusaktidega. Komisjon loob spetsiaalse eksperdirühma, et põhjalikumalt uurida kõnealuseid küsimusi ja töötada välja ühised suunised. See rühm hõlmab reguleerivaid asutusi, järelevalveasutusi, finantsasutusi ja olemasolevat liikmesriikide identimisvaldkonna ekspertide rühma.

Sellega seoses viib komisjon läbi uuringu, et hinnata kehtivat kaugidentimise ja kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete reguleerivat ja järelevalveraamistikku ning paremaid tavasid kogu ELis. Samal ajal võimaldab komisjon Euroopa ühendamise rahastu raames pankadel peagi testida e-identimise vahendite piiriülest kasutamist. Samuti esitab komisjon rakenduskava ja määrab kindlaks infosüsteemide ülesehituse lahendused, et liikuda konkreetse e-panganduse nurgakivi suunas, mis vastab pangaklientide kaugidentimise nõuetele.

4.2.2.Digitaalne kaugmüük

Tarbijakäitumise muutumine koos finantsteenuste pakkujate uute ärimudelitega võib kaasa tuua kaasa uued tarbijakaitseriskid (nt internetipõhise nõusoleku probleemid, majanduslik tõrjutus, järelevalve- ja reguleerimisalased probleemid sellel turul jne). Need riskid ei pruugi praegu olla piisavalt käsitletud. Seega tuleb hinnata, kas kehtivad sektoripõhised ja horisontaalsed õigusaktid (nt finantsteenuste kaugturustuse direktiiv 32 ) on ikka veel asjakohased.

Näiteks enne finantstoote ostmist peavad tarbijad saama toote kohta teavet kas paberkandjal või elektrooniliselt, et nad saaksid teha teadlikke otsuseid. Sektorilt saadud tagasiside osutab, et kehtivad lepingueelse avalikustamise nõuded ei pruugi olla digimaailma jaoks sobivad. Selleks et parandada tarbijate teadmisi finantstoodete kohta, soovitasid rohelisele raamatule vastanud kasutada interaktiivsemaid ja kaasavamaid platvorme, mis sobivad nutitelefonidele ja tahvelarvutitele.

Avalikustamisnõuded on sätestatud mitmes direktiivis ja määruses, sealhulgas nendes, mis käsitlevad hüpoteek- ja tarbijakrediiti, maksekontosid, finantsinstrumentide turgusid, kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiseid investeerimistooteid ning vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühist investeerimist. Enne kõnealuste õigusaktide muutmise ettepanekute esitamist jälgib komisjon, kuidas kõnealuseid avalikustamisnõudeid kohaldavad digiteenuste pakkujad. Samuti kutsub komisjon sektorit üles esitama asjakohaseid uusi lahendusi, mis võivad aidata tarbijatel finantstoodetest või -teenustest paremini aru saada ja teha teadlikke otsuseid.

Samuti hindab komisjon põhjalikult Euroopa jaeinvesteerimistoodete turge, keskendudes turustuskanalitele ja investeerimisnõustamisele. Eesmärk on selgitada välja võimalused vahenduskanalite tõhustamiseks, nii et jaeinvestoritel oleks juurdepääs sobivatele investeerimistoodetele kulutõhusatel tingimustel. Tulemused esitatakse 2018. aasta algul.

5.Kokkuvõte

Olenemata nende praegustest ostutavadest on kõigil tarbijatel tõelisest finantsteenuste ühtsest turust palju võita. Samas on ikka veel olulisi integratsioonitõkkeid. Need tuleb kõrvaldada, et vähendada turu killustatust niivõrd, et kõik tarbijad saaksid kasu suuremast valikust ja paremast kvaliteedist, mis on ühendatud turvalisuse kõrge tasemega. Kui see on saavutatud ja finantsteenuste piiriülene ostmine on muutunud reaalsuseks järjest suurema hulga eurooplaste jaoks, toob sellega kaasnev konkurentsisurve kasu kõigile tarbijatele, sealhulgas neile, kes jätkavad finantsteenuste ostmist kodumaal.

Komisjon on juba kõrvaldanud paljud regulatiivsed takistused ELi õigusaktide kaudu ning käesolevas tegevuskavas esitatakse plaanid edasiseks tööks liidu õigustiku konsolideerimisel ja innovatsiooni edendamisel. Finantstehnoloogia loob uusi võimalusi mõnede järelejäänud integratsioonitõkete kõrvaldamiseks ja liikmesriikide turgude täiendavaks avamiseks tingimusel, et võetakse ka asjakohaseid kaitsemeetmeid. Selle potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks on vaja siiski raamistikku ja töömeetodeid, mis kiiresti muutuva finantsteenuste sektori puhul sobivad. Seepärast kutsub komisjon liikmesriike, riiklikke pädevaid asutusi, finantsteenuste pakkujaid ja tarbijaorganisatsioone üles tegema koostööd tõeliselt ühtse tehnoloogiapõhise jaefinantsteenuste turu loomiseks.

(1)  Eurobaromeetri eriuuring 446, juuli 2016:  http://ec.europa.eu/COMMFrontOffice/PublicOpinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/instruments/SPECIAL/surveyKy/2108 . Rohkem teavet Euroopa jaefinantsteenuste ühtse turu hetkeseisu kohta on esitatud jaefinantsteenuseid käsitlevas rohelises raamatus:
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM:2015:630:FIN.

(2)  Vt http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM:2015:630:FIN .

(3)  Vt http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52015DC0468 .

(4)  2016/2056(INI), vastu võetud 17.10.2016.

(5)  Vt http://ec.europa.eu/consumers/consumer_rights/review .

(6)  Vt http://ec.europa.eu/finance/fin-net/index_en.htm .

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 924/2009 piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001, ELT L 266, 9.10.2009, lk 11–18.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiv 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, ELT L 319, 5.12.2007, lk 1–36.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127.

(10)  Eurobaromeetri uuring 446, alates kokkuvõtte lk 12.

(11) Euroopa Komisjon, uuring digiteerimise ja innovatsiooni rolli kohta jaefinantsteenuste ja kindlustuse tõeliselt ühtse turu loomisel, kommenteeritud kokkuvõte, juuli 2016, kättesaadav aadressil  https://ec.europa.eu/info/publications/study-impact-digitalisation-eu-single-market-consumer-financial-services_en , (uuring digiteerimise kohta), lk 5. 

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta, ELT L 257, 28.8.2014, lk 214–246.

(13) Vt http://ec.europa.eu/consumers/consumer_rights/unfair-trade/comparison-tools/index_en.htm .

(14) Uuring tugineb sellise käimasoleva kindlustusteenustega seotud käitumisharjumiste uuringu tulemustele, mille eesmärk on muu hulgas leida kindlaid kvantitatiivseid tõendeid tarbijate kogemuste kohta kindlustusturul, samuti erinevate lepingusätete ja teabe esitamise viisi mõju kohta ning kindlustuse piiriülese ostmise tõkete kohta.

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta, ELT L 263, 7.10.2009, lk 11–31. 

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud), ELT L 26, 2.2.2016, lk 19–59.

(17)  Vt http://europa.eu/rapid/press-release_IP-17-86_et.htm .

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ, ELT L 133, 22.5.2008, lk 66–92.

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010.

(20)  Eurosüsteemi kodumajapidamiste finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring, eurosüsteemi kodumajapidamiste finantskäitumise ja tarbimisharjumuste võrgustik, 2013, kättesaadav aadressil https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/ecbsp2en.pdf?2180f869d12ccc366869c9419b3da32e , lk 71.

(21)  Kättesaadav aadressil  http://ec.europa.eu/consumers/financial_services/reference_studies_documents/docs/part_1_synthesis_of_findings_en.pdf.  

(22)  Finantstehnoloogia on finantsteenuste tehnoloogiapõhine pakkumine, sealhulgas alternatiivsete pakkujate poolt, kes kasutavad tehnoloogiapõhiseid süsteeme finantsteenuste otseseks pakkumiseks või finantssüsteemi tõhusamaks muutmiseks.

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) ning alates 25. maist 2018 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst), ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ, ELT L 257, 28.8.2014, lk 73–114.

(25)   https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/e-library/documents/basic-documents/docs/eu_agenda_on_security_en.pdf  

(26)  http://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/PDF/?uri=CELEX:32001F0413&from=Et

(27)  Arutati e-identimise ja klientide digitaalse registreerimise, küberturbe, andmete ja pilvandmetöötluse, platvormide ja maksetega ning finantstehnoloogiaalaste digioskustega seotud küsimusi.

(28)  Reguleerimistehnoloogia tähendab ärimudelit, kus tehnoloogia võimaldab ettevõtetel õigusakte paremini järgida. Reguleerimistehnoloogia võimaldab ka ametiasutustel tulemuslikumalt, tõhusamalt või kasutajasõbralikumalt rakendada ja jälgida õigusakte või tagada nende täitmist.

(29)  Imafidon, C., „The spiralling costs of KYC for banks and how FinTech can help“, ITPro Portal, juuni 2016, kättesaadav aadressil  http://www.itproportal.com/2016/06/06/the-spiralling-costs-of-kyc-for-banks-and-how-fintech-can-help.  

(30)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ, ELT L 141, 5.6.2015, lk 73–117.

(31)  Vt http://ec.europa.eu/justice/criminal/document/files/aml-directive_en.pdf .

(32)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ, EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16–24.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.3.2017

COM(2017) 139 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA KESKPANGALE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Tarbijatele suunatud finantsteenuste tegevuskava: paremad tooted ja laiem valik

Lisa 1. Ülevaade meetmetest ja ligikaudne ajakava