EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.2.2017

COM(2017) 71 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

tööjõukuluindeksit käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 450/2003 rakendamise kohta

1.Sissejuhatus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määruses (EÜ) nr 450/2003 tööjõukuluindeksi kohta( 1 ) on kehtestatud liikmesriikidele ühine raamistik võrreldavate indeksite koostamiseks ja komisjonile edastamiseks. Komisjon (Eurostat) avaldab oma veebisaidil( 2 ) tööjõu tunnikulu indeksi kohta kord kvartalis pressiteate, mis sisaldab täielikke andmeid, mis on jaotatud majandustegevusalade ja tööjõukulu komponentide kaupa. Veebisaidil esitatakse ka kvartali- ja aastapõhine kasvumäär.

Juulis 2003 võttis komisjon vastu määruse (EÜ) nr 1216/2003( 3 ), milles on üksikasjalikumalt sätestatud menetlused, mida liikmesriigid peavad järgima, kui nad saadavad oma indeksid komisjonile, ning samuti indeksitesse tehtavad hooajalised kohandused ja riiklike kvaliteediaruannete sisu. Märtsis 2007 võttis komisjon vastu määruse (EÜ) nr 224/2007( 4 ). Sellega muudeti määrust (EÜ) nr 1216/2003 ja laiendati tööjõukuluindeksi kohaldamisala nii, et see kataks klassifikaatori NACE Revision 1 jagudes L, M, N ja O nimetatud majandustegevusalasid. Laiendus tähendab, et kaetud on ka turuvälised teenused. Turuvälised teenused moodustavad suurima osa nendes jagudes nimetatud majandustegevusaladest ja nende dünaamika võib olla teistsugune kui turuteenustel. Augustis 2007 võttis komisjon vastu määruse (EÜ) nr 973/2007( 5 ). Sellega muudeti mitut määrust, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi, sealhulgas tööjõukuluindeksit, eesmärgiga rakendada majandustegevusalade statistilist klassifikaatorit NACE Revision 2.

Määruse (EÜ) nr 450/2003 artikli 13 kohaselt peab komisjon iga kahe aasta tagant esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Kui varasemates aruannetes analüüsiti tagasivaatega andmeridu, vaadeldakse käesolevas aruandes tööjõukuluindeksi andmete kvaliteeti vaatluskvartalite jooksul, mis ulatuvad 2014. aasta III kvartalist kuni 2016. aasta II kvartalini.

Määruse (EÜ) nr 1216/2003 I lisas on tööjõukuluindeksi kvaliteet määratletud järgmiste kriteeriumide kaudu: andmete asjakohasus, täpsus, andmeesituse õigeaegsus, kättesaadavus ja selgus, võrreldavus, järjepidevus ja täielikkus.

Eelmises aruandes( 6 ) käsitleti kättesaadavuse ja selguse alal tehtud edusamme, mis hinnati rahuldavaks. Seepärast keskendutakse käesolevas aruandes asjakohasuse, täielikkuse, õigeaegsuse, täpsuse ja võrreldavuse alal toimunud paranemisele ja vaadeldakse tööjõukuluindeksi andmete ja rahvamajanduse arvepidamise omavahelist kooskõla.

Erilist tähelepanu pööratakse probleemile, et liikmesriigid ei esita andmeid selleks ette nähtud tähtaja jooksul ning kuidas see mõjutab avaldatud Euroopa koondandmete kvaliteeti.

2.Üldised edusammud pärast viimast aruannet

Seadusandlikust aspektist vaadatuna ei ole pärast viimase aruande avaldamist 2015. aastal mingeid muudatusi tehtud.

Käesoleval aruandeperioodil on Eurostat tegelenud liikmesriikidelt komisjonile saadetavatele andmetele ja metaandmetele (kvaliteediaruanded) esitatavate nõuete lihtsustamise ja ühtlustamisega. Statistiliste andmete ja metaandmete vahetuse standardi SDMX( 7 ) (ülemaailmne tugietalon statistilise teabe vahetamiseks) kasutamine tööjõukuluindeksi andmete jaoks vajalike klassifikaatorite ja muutujate puhul on nüüd laienenud kõikidesse liikmesriikidesse. Eurostat on hakanud viima SDMX-andmestruktuuri definitsiooni vastavusse uue versiooniga, et oleks võimalik koguda rohkem vabatahtlikke muutujaid ja et ühtlustada tööjõukuluindeksi andmete kogumine muude statistikavaldkondadega. 12 liikmesriigis on viidud läbi ajakohastatud standardite rakendamise testid ja praegu töös olev ajakohastus on kavas rakendada pärast täiendavaid teste järgmises vaatluskvartalis (2016 III kv). Samuti toodangu poolel on edukalt katsetatud tööjõukuluindeksi andmete edastamist SDMX-vormingus Euroopa Keskpangale (EKP). Mõlemad algatused on statistika tegemise protsessi lihtsustanud.

Liikmesriikide esitatavad aruanded on migreeritud IT-vahendi European Statistical System Metadata Handler uude versiooni (v2.13), mis võimaldab igal liikmesriigil laadida oma kvaliteediaruanded ise üles ja ajakohastada osi, mis on eelmise aasta jooksul muutunud, ilma et oleks vaja neid aruandeid uuesti täiskujul esitada. Lisaks võimaldab see IT-vahend panna riiklikud kvaliteediaruanded üles Eurostati võrdlusandmebaasi ja teha need sel moel kõigile kasutajatele kättesaadavaks.

Üks jätkuvalt tähelepanu all olev valdkond on tööjõukuluindeksi kooskõla muu tööjõukulustatistikaga, eelkõige riiklike kvartaliaruannete andmetega (vt punkt 3.6). Seda on analüüsitud nii teoreetilisest kui ka empiirilisest vaatepunktist.

Mais 2015 korraldas Eurostat liikmesriikidega seminari, kus arutati tööjõustatistika kvaliteedi küsimusi. Anti hinnang sellistele teemadele nagu andmete kogumine (allikad ja valimivõtumeetodid), metoodikaküsimused, usutavus ja järjepidevus, statistikaprotsessid (tööpäevade arvu järgi korrigeerimine), kasutajate vajadused ja tulevased arengud ning lepiti kokku täiustamisettepanekud.

Tööturustatistika töörühma (LAMAS) nõupidamisel jaanuaris 2016 tutvustas Eurostat tööjõukuluindeksi andmete uue usutavuskontrolli tulemusi. LAMAS avaldas uutele kvaliteedikontrolli meetmetele täielikku toetust ja nõustus neid riikide tasandil rakendama nii palju kui võimalik. Riigid, kes ei kasuta hooajalise korrigeerimise kaudseid meetodeid (palga-/mittepalgalised kulud ja NACE koondandmed), leppisid LAMASi nõupidamisel oktoobris 2016 kokku, et see menetlus võetakse kasutusele kahe järgmise kvartali jooksul.

Ühtlasi on Eurostat hakanud pressiteates, mis anti esmakordselt välja aprillis 2016, avaldama tööjõu tunnikulude aastaseid hinnanguid NACE põhjal jaotatuna. Need hinnangud põhinevad nii tööjõukulude tasemel kui ka tööjõukuluindeksi trendidel ja need koostatakse kõigest kolm kuud pärast vaatlusperioodi lõppu. Need katavad kõik NACE jaod peale jao L „Kinnisvaraalane tegevus“.

Kui liikmesriigid on üles ehitanud tööjõukuluindeksi koostamiseks vajaliku infrastruktuuri ja seda ülal pidanud, siis Eurostat täiustab pidevalt andmete vastuvõtmise, kontrollimise, töötlemise, salvestamise ja levitamise süsteemi. Neid protsesse, mis hakkasid täielikult toimima 2005. aastal, vaadatakse pidevalt läbi ja ajakohastatakse.

3.Andmete kvaliteedi hindamine ja mõju Euroopa koondandmetele

3.1.Asjakohasus

Näitaja „Tööjõukulu muutus ühe töötatud tunni kohta“ on oluline lühikese ja keskpika perioodi majandusarengute analüüsimisel. Komisjon ja EKP kasutavad tööturu arengutest tingitud võimaliku inflatsioonisurve hindamiseks tööjõukuluindeksit ühe töötatud tunni kohta, mis näitab tööjõukulu lühiajalisi arenguid. See indeks tuleb arvutada iga liikmesriigi, kogu Euroopa Liidu (EL) ja euroala kohta võimalikult kiiresti pärast andmete kättesaamist. Samuti on tööjõukuluindeks tähtis sotsiaalpartnerite jaoks palgaläbirääkimiste pidamisel ja komisjoni jaoks tööjõukulude lühiajaliste arengute jälgimisel. Tööjõukuluindeks on üks Euroopa peamisi majandusnäitajaid( 8 ).

Teavet ei vajata ainult tööjõukulu protsentuaalse muutumise kohta kvartalis (mida mõõdetakse tööjõukuluindeksiga), vaid järjest suurem huvi on ka tööjõukulu absoluutväärtuse (eurot tunnis) vastu. Aprillis 2012 avaldas Eurostat esmakordselt varased hinnangud tööjõu tunnikulu kohta eurodes ja riiklikes vääringutes. Aprillis 2016 avaldatud pressiteates ja veebipõhises andmebaasis lisas Eurostat oma aastahinnangutesse NACE jaotuse.

Tööjõukuluindeksi põhjal NACE jaotuse järgi koostatud hinnanguliste tööjõu aastakulude avaldamine suurendas kasutajate hulgas juba niigi suurt nõudlust põhjaliku ja ajakohase teabe järele tööjõu tunnikulude taseme kohta. Komisjon on saanud positiivset tagasisidet nende hinnanguliste andmete avaldamise kohta ning jätkab aasta tööjõukulude avaldamist NACE järgi jaotatuna.

3.2.Täielikkus

Üldiselt on tööjõukuluindeksi kättesaadavus ja kvaliteet eelmise aruandeperioodiga võrreldes jätkuvalt paranenud. Eurostat on tööpäevade järgi korrigeeritud andmed ning hooajaliselt ja tööpäevade järgi korrigeeritud andmed saanud kõikidelt liikmesriikidelt. Samuti on kõik liikmesriigid esitanud hooajaliselt korrigeerimata andmed, v.a Taani ja Rootsi, kellele tehti hooajaliselt korrigeerimata andmete esitamise suhtes erand( 9 ).

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP)( 10 ) riikidest ei esitanud Island vaatlusperioodi kohta mingeid tööjõukuluindeksi andmeid, samas kui Norra esitas andmed kõigi kvartalite kohta.

Ehkki hooajaliselt korrigeeritud andmete katvus on paranenud, otsustati pärast andmete kvaliteedi ja kasutajate vajaduste hoolikat analüüsimist jätkata tööpäevade järgi korrigeeritud andmete esitamist põhinäitajatena. See tagab eeskätt selguse ja kooskõla muu hinnastatistikaga (nt tarbijahinnaindeks). Ent kõik andmed, k.a hooajaliselt korrigeeritud hinnangud, on internetis kättesaadavad Eurostati andmebaasist.

Kõik liikmesriigid on esitanud riiklikud kvaliteediaruanded vaatlusaasta 2015 kohta ja neid praegu valideeritakse, enne kui need avalikkusele kättesaadavaks tehakse.

3.3. Õigeaegsus

Pärast eelmise aruande avaldamist 2015. aastal on liikmesriigid komisjonile andmete saatmise tähtajast paremini kinni pidanud. Hilinemised on olnud minimaalsed, välja arvatud Kreeka ja Horvaatia puhul. Andmete õigeaegne esitamine on tööjõukuluindeksi koostamise seisukohalt ülioluline, sest andmete esitamisega hilinemine tähendab, et ELi ja euroala koondandmetes tuleb kasutada hinnanguid. See võib hiljem põhjustada tarbetult suuri korrektsioone. Joonisel 1 on näidatud, millise protsendiosa kohta ELi tööjõu kogukuludest eurodes olid andmed iga kvartali kohta pressiteate avaldamise ajaks olemas.

Joonis 1. Avaldamise ajaks kättesaadavad tööjõukuluindeksi andmed protsendina ELi tööjõu kogukuludest eurodes

Tööjõukuluindeksi katvus oli täielik, välja arvatud nelja kvartali jooksul, mille kohta Kreeka (2015 I ja IV kv, 2016 I ja II kv) või Horvaatia (2016 I kv) ei saatnud oma andmeid õigel ajal.

Keskmiselt on ajakohasus eelmise aruandeperioodiga võrreldes paranenud ja seega on kõigis kvartalites peale ühe (2016 I kv) olnud tagatud Euroopa Liidu kaetus 99% ulatuses või rohkem.

Ajakohasuse osas on Kreeka eelmisest aruandeperioodist saadik tööjõukuluindeksi andmete saatmisega hilinenud kahel korral rohkem kui kaks päeva. Hilinemisest hoolimata oli siiski võimalik lisada pressiteatesse ka Kreeka andmed. Pärast 2016. aasta I kvartalit on Horvaatia oma tööjõukuluindeksi andmeid jälle õigeaegselt edastanud.

EMP riikidest ei saatnud Island asjaomase perioodi kohta üldse tööjõukuluindeksi andmeid, samas kui Norra esitas andmed õigel ajal, v.a üks erand (2015 IV kv).

3.4. Täpsus

Tööjõukuluindeks koosneb mitmest muutujast (nt tööjõukulud ja töötatud tunnid), mida võib saada eri allikatest. See tähendab, et igal ajal võib ette tulla korrektsioone, mis võivad puudutada viimast kvartalit, mitut kvartalit või kogu aastat. Kui andmete korrigeerimine puudutab kogu vaatlusaastat, tuleb korrigeerida kogu andmerida. Alates 2014. aasta esimesest kvartalist on ELi põhinäitajat( 11 ) (aastane kasvumäär) korrigeeritud rohkem kui 0,2 protsendipunkti võrra kolmel korral. Enamikus kvartalites on hinnanguid korrigeeritud ülespoole. Erinevalt eelmisest aruandeperioodist ei ületanud ELi koondandmete korrektsioon 0,3 protsendipunkti.

Joonis 2. Andmete muutused esimeste avaldatud arvude ja 2016 II kv pressiteate vahel

– EU-28, NACE Revision 2 jaod B–S koondandmetena, protsendipunktides

Kogu vaatlusperioodi vältel oli kvaliteediprobleeme ainult Kreekalt saadud tööjõukuluindeksi andmetega. Mais 2016 korraldas Eurostat Kreeka statistikaametiga kahepoolse kohtumise, kus lepiti kokku sammud nende struktuursete probleemide lahendamiseks. Sestsaadik on andmete kvaliteedi ja ajakohasuse parandamisel viimase kahe statistikatootmistsükli jooksul tehtud mõningaid edusamme.

3.5.Võrreldavus

Et avaldada riikide vahel võrreldavaid tööjõukuluindeksi andmeid, on oluline teha korrektsioone kalendriliste ja hooajaliste mõjude arvestamiseks.

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1216/2003 artiklis 1 on sätestatud, et tööjõukuluindeksi näitajad tuleb esitada hooajaliselt korrigeerimata, tööpäevade arvu järgi korrigeerituna ning hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeerituna. Siin esineb mõningaid erandeid, sest mõnel liikmesriigil on erandkorras lubatud hooajaliselt korrigeerimata andmed esitamata jätta( 12 ). Määruses (EÜ) No 450/2003 ei ole üksikasjalikult sätestatud, kas tööpäevade järgi tehtavad või hooajalised korrektsioonid tuleb teha otsese või kaudse meetodiga. Kui kaudse korrektsiooni korral korrigeeritakse baasridu, mida seejärel kasutatakse kõrgema taseme koondandmete saamiseks, siis otsene korrektsioon tähendab, et iga üksikut rida, sh kõrgema taseme koondandmeid, tuleb korrigeerida ükshaaval. Mõlemal meetodil on omad eelised ja puudused ning Euroopa statistikasüsteemi hooajaliste korrektsioonide juhend( 13 ) toetab mõlemaid. Piiratud arvul juhtudel oli kogukulude komponendi korrigeeritud indeks kas kõrgem või madalam kui mõlema alamkomponendi (palgakulud; muud kulud peale palgakulude) korrigeeritud indeks. Seepärast on Eurostat süstemaatiliselt kontrollinud kõigi liikmesriikide esitatud andmeid tagamaks, et koguindeks oleks iga NACE jao puhul oma kahe alamkomponendiga kooskõlas. Eurostat järgib jätkuvalt põhimõtet, et avaldatakse ainult koguindeks ning peidetakse komponendid, kui need erinevad koguväärtusest rohkem kui 0,1 %.

Mõningaid edusamme on tehtud viimasel kahel aastal, mil statistika tegemisel on praktika näidanud, et kaudne korrigeerimismeetod annab parema andmekvaliteedi. Seda analüüsi alustati mais 2015 toimunud seminaril ja see viidi lõpule LAMASi nõupidamisel oktoobris 2016, kus liikmesriigid leppisid kokku, et minnakse üle kaudsele korrigeerimismeetodile.

3.6.Kooskõla rahvamajanduse arvepidamise näitajatega

Iga-aastase kvaliteediaruande jaoks palutakse liikmesriikidel võrrelda tööjõukuluindeksi kasvumäära töötaja tunnitasu omaga, mis esitatakse rahvamajanduse arvepidamises (ESA 2010 määratlus) 14 . Ei saa muidugi eeldada, et arvud oleksid täpselt samad. Isegi olukorras, kus kasutatakse peaaegu identseid tööjõukulu määratlusi, võivad statistilised töötlusviisid ja andmeallikad erineda. Lisaks on töötatud tundide kohta andmete kogumine nii tööjõukuluindeksi kui ka rahvamajanduse arvepidamise jaoks eriti keeruline. Vaatamata neile erinevustele metoodikas on siiski õpetlik analüüsida nende andmekogumite vaheliste erinevuste taset. Kui erinevused ületavad teatava suhtelise künnise, võib see anda märku, et emmas-kummas andmekogumis on kvaliteediprobleeme.

Eurostat on kõigi liikmesriikide kohta, v.a Kreeka ja Horvaatia, kelle tööjõukuluindeksi andmed ei olnud kättesaadavad, viinud läbi NACE Revision 2 jagude B–S koondandmete kvaliteedikontrolli. Selle käigus kasutati hooajaliselt korrigeerimata tööjõukuluindeksi andmeid, v.a Taani ja Rootsi puhul, kelle kohta olid kättesaadavad tööpäevade järgi korrigeeritud andmed. Analüüsiti keskmist absoluutset erinevust tööjõukuluindeksi kasvumäära ja töötajate tunnitasu kasvumäära vahel 10 kvartali jooksul ja leiti, et lahknevused, mis ületasid aastas kaht protsendipunkti, vajavad täiendavat analüüsi. Selline olukord oli Bulgaarias, Taanis, Lätis, Poolas ja Rumeenias (vt joonis 3).

Eespool nimetatud analüüsi alusel jätkatakse tööd asjaomaste liikmesriikidega, eelkõige töötatud tundide andmete osas. Eesmärgiks on parandada järjepidevust erinevate statistikavaldkondade vahel.

Joonis 3. Töötajate tunnitasu ja tööjõukuluindeksi kasvumäär

– Erinevus protsendipunktides

Märkus: Kreeka ja Horvaatia andmed ei ole kättesaadavad.

4.Kokkuvõte

Kokkuvõttes on liikmesriikide ja ELi tööjõukuluindeksi kvaliteet pärast eelmist, 2014. aastal avaldatud aruannet jätkuvalt paranenud. Liikmesriigid esitasid andmeid õigeaegselt, välja arvatud Kreeka, kes ei suutnud ikka veel esitada tööjõukuluindeksi andmeid kehtestatud tähtaja jooksul.

SDMX-standardi kasutamist on laiendatud ja käsil on SDMX-vormingu uusimate täienduste rakendamine.

Liikmesriikide esitatavad kvaliteediaruanded on viidud üle IT-vahendi European Statistical System Metadata Handler uude versiooni ja tehtud kättesaadavaks kõikidele kasutajatele.

Tööjõukuluindeksi statistika üldist kvaliteeti ja teatavaid tehnilisi aspekte on hinnatud ja on lepitud kokku parandusettepanekutes. Tööjõukuluindeksi andmete järjepidevus peaks eeldatavalt veelgi paranema, muu hulgas tänu järelmeetmetele, mida on rakendatud pärast vastavasisulist seminari ja sellele järgnenud LAMASi nõupidamisi. Eeskätt on riigid, kes ei kasutanud hooajalise korrigeerimise kaudset meetodit (palga-/mittepalgalised kulud ja NACE koondandmed) ja kelle andmetes esines komponentide ja kogunäitaja vahel olulisi erinevusi, nõustunud rakendama kaudset meetodit 2017. aasta keskpaigaks.

Komisjon (Eurostat) on ühtlasi alates 2012. aastast hakanud avaldama tööjõu tunnikulude aastahinnanguid NACE jagude kaupa, võttes aluseks tööjõukulude vaatlusel ilmnenud tasemed ja tööjõukuluindeksi arengusuundumused.

Komisjon jälgib ka edaspidi regulaarselt nõuete täitmata jätmise ja andmekvaliteediga seotud küsimusi, kasutades edastatud andmeid ja muid riiklikke dokumente, sealhulgas kvaliteediaruandeid. Kui ei ole märgata mingit edenemist või on edusammud ebapiisavad, teeb komisjon olukorra parandamiseks tihedat koostööd riikide pädevate statistikaasutustega.

(1) ELT L 69, 13.3.2003, lk 1.

(2) Kord kvartalis koostatav pressiteade avaldatakse andmete avaldamise kalendris kindlaks määratud kuupäevadel; kalender ja pressiteade on kättesaadavad Eurostati veebisaidil ( http://ec.europa.eu/eurostat – inglise, prantsuse ja saksa keeles).

(3) Komisjoni 7. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1216/2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 450/2003 tööjõukuluindeksi kohta (ELT L 169, 8.7.2003, lk 37).

(4) Komisjoni 1. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 224/2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1216/2003 tööjõukuluindeksiga kaetava majandustegevuse osas (ELT L 64, 2.3.2007, lk 23).

(5) Komisjoni 20. augusti 2007. aasta määrus (EÜ) nr 973/2007, millega muudetakse teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi, et rakendada majandustegevusalade statistilist klassifikaatorit NACE Revision 2 (ELT L 216, 21.8.2007, lk 10).

(6)  COM(2015) 42 ( http://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2015/ET/1-2015-42-ET-F1-1.PDF ).

(7)  http://sdmx.org/ (üksnes inglise keeles).

(8) COM(2002) 661, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Towards improved methodologies for Eurozone statistics and indicators“.

(9)  Määrus (EÜ) nr 1216/2003 – Taani, Saksamaa, Prantsusmaa ja Rootsi ei ole kohustatud esitama hooajaliselt korrigeerimata andmeid.

(10)  EMP ühiskomitee otsus nr 134/2003 – määrust (EÜ) nr 450/2003 ei kohaldata Liechtensteini suhtes.

(11) Kuni 2013 II kvartalini (k.a) EL-27, seejärel EL-28.

(12) Määrus (EÜ) nr 1216/2003 – Taani, Saksamaa, Prantsusmaa ja Rootsi ei ole kohustatud esitama hooajaliselt korrigeerimata andmeid.

(13) Juhendi ajakohastatud versioonis on olemas ka punkt ahelindeksite korrigeerimise kohta; http://ec.europa.eu/eurostat/documents/3859598/6830795/KS-GQ-15-001-EN-N.pdf (ainult inglise keeles).

(14) Määrus (EL) nr 549/2013.