29.9.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 252/116

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Kohus,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A8-0136/2017),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb tingimata tugevdada, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

1.

märgib rahuloluga, et kontrollikoda täheldas 2015. aastat käsitlevas aruandes, et ei leidnud olulisi puudusi seoses Euroopa Liidu Kohtus (edaspidi „Euroopa Kohus“) auditeeritud inimressursse ja hankeid käsitlevate teemadega;

2.

tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoda jõudis oma audititöö põhjal järeldusele, et Euroopa Kohtu haldus- ja muude kuludega seotud maksed tervikuna ei olnud 31. detsembril 2015 lõppenud aastal olulisel määral vigadest mõjutatud;

3.

märgib, et 2015. aastal oli Euroopa Kohtu käsutuses assigneeringutena 357 062 000 eurot (2014. aastal 355 367 500 eurot) ja et assigneeringute täitmise määr oli 99 %; tunneb heameelt 2015. aasta väga kõrge kasutusmäära üle, mis on võrdne 2014. aasta määraga;

4.

märgib, et Euroopa Kohtu 2015. aasta eelarves oli tuludeks arvestatud 44 856 000 eurot; palub Euroopa Kohtul selgitada, miks olid kindlaksmääratud nõuded 2015. aastal 49 510 442 eurot, st 10,4 % suuremad kui eelarves;

5.

märgib, et 2014. aastast kanti 2015. aastasse üle 84 620,37 euro nõuetega seotud tulu ja 84,28 % moodustab tulu, mis pärineb institutsioonide ja muude liidu asutuste jaoks töötavatelt inimestelt;

6.

märgib, et Euroopa Kohtu eelarve on suuremalt jaolt halduseelarve, millest ligilähedaselt 75 % kasutatakse kohtu töötajatega seotud kulude katteks ja ülejäänud summat seoses hoonete, sisustuse, seadmete ja kohtu eriülesannetega; rõhutab siiski, et tulemuspõhist eelarvestamist ei tuleks kohaldada üksnes kohtu üldeelarve suhtes, vaid see peaks hõlmama ka konkreetseid, mõõdetavaid, saavutatavaid, realistlikke ja tähtajalisi (SMART) eesmärke eri osakondade, üksuste ja töötajate iga-aastastes tegevuskavades; sellega seoses kutsub Euroopa Kohut üles lisama tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtte laiemalt oma igapäevasesse tegevusse;

7.

väljendab heameelt Euroopa Kohtu kohtutöö tootlikkuse üle 2015. aastal: kolmele kohtule esitati 1 711 kohtuasja ja 1 755 kohtuasja lahendati; märgib, et nii palju kohtuasju ei ole Euroopa Kohtule varem ühe aasta jooksul esitatud;

8.

märgib, et Euroopa Kohus lahendas 2015. aastal 616 juhtumit, mis kujutab endast vähenemist võrreldes eelmise aastaga (2014. aastal lõpetati 719 kohtuasja) ja kohtule esitati 713 uut kohtuasja (2014. aastal 622 kohtuasja);

9.

märgib, et 2015. aastal esitati Üldkohtule 831 uut kohtuasja ja lahendati 987 kohtuasja, mis tähendab võrreldes eelmiste aastatega üldist kasvu;

10.

märgib, et Avaliku Teenistuse Kohus lahendas 2015. aastal 152 kohtuasja, samuti kui 2014. aastal, ja kohtule esitati 167 uut kohtuasja; rõhutab, et kümme aastat pärast Avaliku Teenistuse Kohtu loomist lõpetas see kohus 2015. aastal oma töö; on veendunud, et Euroopa Kohus peaks neid kümmet tegevusaastat põhjalikult hindama;

11.

märgib, et kolme kohtu 2015. statistika näitab kohtuasjade keskmise menetlusaja puhul sama suundumust nagu viimastel aastatel, st menetlusaeg on rahuldav (Euroopa Kohtus eelotsusetaotluse puhul 15,3 kuud (2014. aastal 15 kuud), kiire eelotsuse taotluste puhul 1,9 kuud (2014. aastal 2,2 kuud), hagide puhul 17,6 kuud (2014. aastal 20 kuud) apellatsioonikaebuste puhul 14 kuud (2014. aastal 14,5 kuud); Üldkohtus ja Avaliku Teenistuse Kohtus oli keskmine menetlusaega igat liiki kohtuasjade puhul vastavalt 20,6 kuud (2014. aastal 23,4 kuud) ja 12,1 kuud (2014. aastal 12,7 kuud); on seisukohal, et 2015. aastal heaks kiidetud Euroopa Kohtu põhikirja reform toetab ratsionaliseerimise püüdlusi;

12.

tunneb heameelt selle üle, et lahendatud kohtuasjade arv suurenes 2007.–2015. aastal 57 %, seda suuresti tänu kohtute ja abiteenistujate koordineeritud jõupingutustele, kuigi abiteenistujate arv kasvas sel perioodil väga vähe;

13.

märgib, et 2015. aastal võeti vastu Euroopa Kohtu kohtusüsteemi struktuuri reform ja koos sellega töötati Üldkohtule välja uus kodukord; mõistab, et kuna 2019. aastani kestva kolmeetapilise protsessi tulemusel suureneb Üldkohtu kohtunike arv kaks korda, aitab reform Euroopa Kohtul kohtuasjade arvu suurenemisega ka edaspidi toime tulla; jääb ootama analüüsi selle kohta, kuidas mõjutab reform Euroopa Kohtu suutlikkust menetleda kohtuasju mõistliku aja jooksul ja õiglase kohtupidamise põhimõtte rakendamist;

14.

usub, et reform võimaldab Euroopa Kohtul oma suureneva töökoormusega kiiremini ja tulemuslikumalt toime tulla ning see on õigusenõudjate huvides, tagades neile õiguse nõuetekohasele kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul, kooskõlas tõhusa ja kvaliteetse teeninduse eesmärkidega;

15.

võtab teadmiseks, et kohtuliikmete käitumisjuhend on kavas uuesti sõnastada ning selle käigus muudetakse kohtuvälise tegevuse ja kohtunike majanduslike huvide avaldamise sätted täpsemaks; nõuab, et iga kohtuniku kohtuväline tegevus oleks läbipaistvam; nõuab, et Euroopa Kohus esitaks veebisaidil ja iga-aastases tegevusaruandes teabe kohtunike muude ametikohtade ja kohtuväliste tasustatud tegevuste kohta;

16.

märgib, et lähtetuste jaoks ette nähtud 295 500 euro suurustest kulukohustustest kasutati ära ainult 41 209 eurot; juhib tähelepanu sellele, et sellist alarahastamist võiks vältida; nõuab, et Euroopa Kohus parandaks lähetuste eelarve koostamist ja sellega seotud vastutust, ning rõhutab, et lähetused peavad olema kulutõhusad;

17.

on seisukohal, et Euroopa Kohus peaks koosolekute kohta, mida ta peab väliste asjaosalistega (v.a need, kes on seotud õigusemõistmisega), avaldama osalejate ja sisu üldülevaate;

18.

palub Euroopa Kohtul esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2017. aasta juuniks lobitöötegijate, kutseorganisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajatega peetavate koosolekute nimekirja; palub Euroopa Kohtul esitada 2017. aasta juuniks ka nende koosolekute protokollid;

19.

võtab rahuloluga teatavaks e-Curia rakenduses tehtud parandused ja asjaolu, et 2015. aastal kasutasid seda kõik liikmesriigid; on seisukohal, et ühes elektrooniliste dokumentide kasutuselevõtuga tuleks parandada andmete turvalisust;

20.

märgib, et vastavalt 2015. aasta juhtimisaruandele teeb Euroopa Kohus tihedat koostööd kontrollikoja meeskonnaga, kes on määratud kohtu tulemuslikkust hindama; märgib sellega seoses, et auditiprotsessi alguses tegi Euroopa Kohus auditimeeskonna tööle takistusi; võtab rahuloluga teadmiseks, et Euroopa Kohus on audiitoritega koostööd parandanud ja esitanud kontrollikojale lisadokumente; on teadlik sellest, et arutelud peavad olema salajased, et aidata tagada otsusetegijate sõltumatust, soodustada otsuste järjepidevust ja lõplikkust ning vältida seda, et otsusetegijad kulutavad otsuse tegemisest rohkem aega nende selgitamisele; juhib aga tähelepanu sellele, et kui hoida arutelud algusest peale saladuses, ei ole välist kontrolli üldse võimalik teha; palub Euroopa Kohtul töötada seetõttu välja sisekontrolli-/parandusmehhanismid, et tagada teataval tasemel kontroll;

21.

võtab teadmiseks, et Euroopa Kohus on pidanud kinni institutsioonidevahelisest kokkuleppest vähendada töötajate arvu viie aasta jooksul 5 %;

22.

märgib, et vaatamata personali suurele voolavusele, on suur osa (98 %) Euroopa Kohtu ametikohti täidetud, ja toetab selle aktiivset töölevõtmispoliitikat; kutsub Euroopa Kohut üles kehtestama eeskirjad nn pöördukse efekti kohta;

23.

väljendab heameelt töötajate vahetuse üle 2015. aastal Euroopa Kohtu ja Euroopa Keskpanga vahel ja loodab, et see koostöö jätkub ka järgmistel aastatel;

24.

toetab Euroopa Kohtu algatust parandada juhtivatel ametikohtadel soolist tasakaalu ning tunneb heameelt selle üle, et naiste osakaal keskastme ja tippjuhtide ametikohtadel oli 2015. aastal 35 %/65 %; on siiski veendunud, et soolise tasakaalu osas on institutsioonis veel arenguruumi; võtab ühtlasi teadmiseks, et Euroopa Parlament ja nõukogu on püstitanud eesmärgi tagada naiste ja meeste võrdne esindatus uute kohtunike nimetamisel Üldkohtusse (1);

25.

rõhutab, et geograafiline tasakaal, eelkõige liikmesriigist pärit töötajate arvu ja nende päritoluliikmesriigi suuruse vaheline suhe, peab olema inimressursside haldamisel oluline aspekt, pidades ennekõike silmas liiduga 2004. aastal ja pärast seda ühinenud liikmesriike;

26.

tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Kohus saavutas liiduga enne 2004. aasta ühinenud liikmesriikidest pärit ametnike ning 2004. aastal või pärast seda ühinenud liikmesriikidest pärit ametnike vahel parema tasakaalu; on aga sügavalt mures märkimisväärse geograafilise tasakaalustamatuse pärast kesk- ja kõrgema astme juhtkonnas, kusjuures ebasoodsamas olukorras on need liikmesriigid, kes ühinesid Euroopa Liiduga 2004. aastal või pärast seda; kutsub Euroopa Kohut üles püüdma olukorda parandada ja teavitama Euroopa Parlamenti selles osas tehtud edusammudest;

27.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa Kohtu sisesed rikkumisest teatamise eeskirjad võeti vastu alles 2016. aasta alguses; soovitab Euroopa Kohtul neid eeskirju personali hulgas levitada, et kõik töötajad oleksid neist teadlikud; palub Euroopa Kohtul esitada 2017. aasta juuniks üksikasjad rikkumisest teatamise juhtumite kohta 2015. aastal (kui neid oli) ja selle kohta, kuidas neid käsitleti ja need lahendati;

28.

nõuab tungivalt, et Euroopa Kohus kehtestaks, et huvide konflikti puudumise deklaratsiooni asemel tuleb esitada huvide deklaratsioon, sest kui anda huvide konfliktile ise hinnang, siis see on juba iseenesest huvide konflikt; on seisukohal, et huvide konfliktile peab hinnangu andma sõltumatu isik; palub Euroopa Kohtul anda tehtud muudatustest 2017. aasta juuniks aru ja näidata, kes huvide konfliktide olukorda kontrollib; kordab, et läbipaistvus on avalikkuse usalduse tagamisel peamine tegur; palub Euroopa Kohtul sätestada pöördukse efekti suhtes kohaldatavad selged eeskirjad ning kehtestada pöördukse efekti vältimiseks meetmed ja heidutavad karistused, nagu pensioni vähendamine või keeld töötada vähemalt kolm aastat samasugustes asutustes;

29.

märgib, et Euroopa Kohus teeb institutsioonidevahelise kirjaliku ja suulise tõlke komitee raames koostööd komisjoni ja Euroopa Parlamendi suulise tõlke teenistusega, eelkõige suulise tõlke valdkonnas; loodab, et seda koostööd laiendatakse kirjaliku tõlke valdkonnale, ning toetab seda alati, kui see on võimalik ega mõjuta negatiivselt Euroopa Kohtu kohustusi;

30.

kutsub Euroopa Kohut üles esitama parlamendile kirjaliku tõlke kulud vastavalt ühtlustatud metoodikale, milles lepiti kokku institutsioonidevahelist tegevust ja tulemusnäitajaid käsitlevas institutsioonidevahelises töörühmas;

31.

märgib, et seoses kontrolliga töö välistõlkesse suunamise üle ja uute tõlkeabivahendite kasutuselevõtuga suurenes Euroopa Kohtu kirjaliku tõlke direktoraadi töökoormus 2015. aastal 1,4 % ja selle tootlikkus kasvas 7 %;

32.

pooldab seda, et ametiautodega seotud kulud ja kasutamistingimused vaatavad ühiselt läbi Euroopa Kohtu ja kontrollikoja siseauditi talitused; kutsub Euroopa Kohut üles kaaluma kõnealuse läbivaatamise raames võimalust vähendada liikmete ja personali käsutuses olevat ametiautode arvu; palub Euroopa Kohtul peale selle paremini kontrollida, kui palju kasutatakse ametiautosid erasõitudeks;

33.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Kohus on kohustunud täitma ambitsioonikaid keskkonnaeesmärke; soovitab, et Euroopa Kohus kohaldaks keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtet ja nõuab süsinikdioksiidi kompenseerimiseks eeskirjade kehtestamist ja piisava eelarve tagamist;

34.

võtab teadmiseks üksikasjaliku teabe Euroopa Kohtu kinnisvarapoliitika kohta, eelkõige seoses olemasolevale hoonekompleksile viienda juurdeehituse ehitamisega;

35.

tunneb heameelt selle üle, et Firenzes asuvas Euroopa Liidu Ajalooarhiivis avati Euroopa Kohtu ajalooarhiiv;

36.

peab Euroopa Kohtu algatust avaldada iga-aastane tegevusaruanne uues vormis kiiduväärseks; palub Euroopa Kohtul kontrollikoja aastaaruanne, eelkõige osad, milles on juttu Euroopa Kohtust, avaldada;

37.

palub Euroopa Kohtul liidu kodanike teavitamise poliitikat parandada;

38.

peab Euroopa Kohtu vastust Euroopa Parlamendi esitatud küsimusele nr 26 hüvitiste kohta ebarahuldavaks; palub Euroopa Kohtult selgitust ning selget ja üksikasjalikku vastust.