EUROOPA KOMISJON

Brüssel,9.12.2016

COM(2016) 786 final

2016/0389(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse integreeritud statistikat põllumajandusettevõtete kohta

ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2016) 429 final}
{SWD(2016) 430 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Selleks et poliitikakujundajad, ettevõtted ja üldsus saaksid võtta vastu asjakohaseid, tõenduspõhiseid otsuseid, on vaja usaldusväärset, ajakohast ja kvaliteetset statistikat. Sellise kvaliteediga statistika esitamine on Euroopa statistikasüsteemile (ESS) keeruline: üha suurenev nõudlus andmete järele ning andmeesitajate surve vähendada statistiliste uuringute koormust avaldab mõju statistika koostamisele. Seepärast on viimase aja statistikaalaste algatuste eesmärk olnud lihtsustada ja parandada kooskõlastamist ja koostööd ESSi raames, et tõhustada Euroopa statistika koostamist ja vähendada andmeesitajate koormust. Üks näide on määrus (EÜ) nr 223/2009 2 Euroopa statistika kohta, mida muudeti 2015. aastal, et muuta ESSi juhtimist selgemaks ning tugevdada kooskõlastamis- ja koostöövahendeid nii liidu kui ka siseriiklikul tasandil. Teised uuendamisalgatused, näiteks käesolev ettepanek, kuuluvad komisjoni REFITi algatusse ning nende eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada Euroopa statistika koostamist konkreetsetes valdkondades.

Eurostati koostatud ja Euroopa statistikasüsteemi komitees heakskiidetud põllumajandusstatistika strateegial on järgmised konkreetsed eesmärgid:

koostada tõhusalt ja tulemuslikult kvaliteetset, kasutajate vajaduste kohast statistikat;

parandada põllumajandusstatistika süsteemi paindlikkust ja reageerimiskiirust;

parandada põllumajandus-, metsandus-, maakasutus- ja keskkonnastatistikat;

töötada põllumajandusstatistika jaoks välja kohanemis- ja vastutusvõimeline juhtimisstruktuur;

parandada Euroopa põllumajandusstatistika ühtlust ja järjepidevust;

koostada rohkem statistikat, kuid vähendada ühtlasi andmeesitajate koormust, uurides võimalusi kasutada alternatiivseid andmeallikaid ja suurendada tõhusust.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2013.–2017. aasta Euroopa statistikaprogrammi koostamise peamine stiimul oli kvaliteetse statistika saamine Euroopa poliitika toetamiseks. Üks programmi kolmest statistika tegemise sambast on keskkonna- ja põllumajandusstatistika. Programmi eesmärkide seas on põllumajandusandmete kogumise läbivaatamine ja lihtsustamine kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamisega pärast 2013. aastat ning põllumajandusandmete kogumise ümberkorraldamine eelkõige andmete kvaliteedi ja ajakohasuse parandamiseks. Käesolev algatus tehaksegi selle eesmärgi täitmiseks.

Tulevane Euroopa põllumajandusstatistika süsteem aitab saavutada vähemalt nelja komisjoni kümnest prioriteedist. Need prioriteedid on järgmised:

„1. Uus hoog töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute edendamisele“;

„3. Vastupidav energialiit ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika“;

„4. Süvendatud ja õiglasem siseturg tugevama tööstusbaasiga“ ning

„9. Tugevam tegija rahvusvahelisel tasandil“.

Euroopa põllumajandusstatistika süsteem võimaldab saada paremaid andmeid põllumajanduses töökohtade loomise, majanduskasvu, investeeringute, ennetamise ja leevendamise poliitika jaoks. Lisaks pakub see andmeid kliimamuutuse, bioenergia ja keskkonnameetmete tarvis ning aitab paremini mõista üleilmseid toiduvooge, suundumusi ja riske. Põllumajandusstatistika võib osutuda kasulikuks ka liidu ja liikmesriikide muude prioriteetide seisukohalt, mida mõjutab põllumajandus ja maaelu areng või mis mõjutavad põllumajandust ja maaelu arengut.

Põllumajandusstatistika pakub kvaliteetseid statistilisi andmeid, millele toetub ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamine ja järelevalve aastail 2014–2020. ÜPP on oluline töökohtade loomise ning ELi aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu seisukohalt. ÜPP koostisosaks olev maaelu arengu poliitika aitab lisaks sotsiaaleesmärkide saavutamisele ka parandada põllumajandustootmise konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust. 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt moodustab ÜPP eelarve üle 37 % kogu liidu eelarvest.

Põllumajandusstatistikat kasutatakse üha rohkem ka muudes olulistes liidu poliitikavaldkondades, nagu sotsiaalpoliitika, keskkonna- ja kliimamuutuse poliitika, kaubanduspoliitika, regionaalpoliitika jms.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Euroopa statistika õiguslik alus on Euroopa Liidu (EL) toimimise lepingu artikkel 338. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu statistika koostamise meetmed, kui seda on vaja liidu ülesannete täitmiseks. Artiklis 338 on esitatud Euroopa statistika koostamise nõuded, mille kohaselt peab statistika vastama erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse nõuetele.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) 

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu liidu ainupädevusse. ESS loob taristu statistilise teabe jaoks. Süsteem on kujundatud nii, et see rahuldaks paljude kasutajate vajadused otsuste tegemiseks demokraatlikes ühiskondades. Käesolev määruse ettepanek on koostatud eesmärgiga kaitsta Euroopa statistikasüsteemi partnerite keskse tähtsusega tegevusi, parendades samas tõhusust ning tagades, et võimalikult suures ulatuses välditaks muutusi ja topelttööd.

Käesoleva ettepanekuga hõlmatud statistiliste andmete kogumine toimub liidu tasandil vastavalt mitmesugustele eeskirjadele. Ettepanekuga kavatsetakse ühtlustada ja kaasajastada põllumajandusettevõtteid käsitlevate statistiliste andmete kogumist ühe raamistiku alusel; ülejäänud põllumajandusstatistika jaoks koostatakse teine raamistik. Kogu liitu hõlmavat statistikat on poliitika kujundamise eesmärkidel võimalik pakkuda üksnes liidu tasandil.

Üks põhikriteeriume, millele statistilised andmed peavad vastama, on nende järjekindlus ja võrreldavus. Liikmesriigid ei suuda vajalikku järjekindlust ja võrreldavust saavutada ilma selge Euroopa raamistikuta, st liidu õigusaktideta, millega määratakse kindlaks ühised statistilised mõisted, esitamisvormingud ja kvaliteedinõuded.

Kavandatud meetme eesmärki, nimelt ratsionaliseerida Euroopa põlumajandusstatistikat, ei ole võimalik rahuldaval tasemel saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad eraldi. Tõhusam on tegutseda liidu tasandil, lähtudes liidu õigusaktist, millega tagatakse kavandatud õigusaktiga hõlmatud statistikavaldkondades statistilise teabe üleliiduline võrreldavus. Tegeliku andmete kogumisega võivad tegeleda liikmesriigid.

Seega võib liit selles valdkonnas võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, pidades silmas järgmist.

Kõikides liikmesriikides ühtede ja samade põhimõtete rakendamisega tagab ettepanek valimitest kogutud Euroopa põllumajandusstatistika kvaliteedi ja võrreldavuse. Samamoodi tagab see, et Euroopa põllumajandusstatistika jääb asjakohaseks ning seda kohandatakse vastavalt kasutajate vajadustele. Määrus muudab statistika koostamise kulutõhusamaks, arvestades samas liikmesriikide süsteemide eripära.

Põllumajandusstatistikat reguleerivat liidu õigustikku on arendatud alates 1950ndatest aastatest. Euroopa põllumajandusstatistika süsteemi (EASS) analüüsimise tulemusel on selgunud, et ühise põllumajandusandmete kogumis-, töötlemis- ja levitamisprotsessi raamistiku olemasolu aitaks muuta selle protsessi tõhusamaks (vähem kulu, rohkem tulu) ja tulemuslikumaks ning vähendada kvaliteediprobleeme.

Eeldatakse, et määrus vähendab andmeesitajate, siseriiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, ettevõtete ja üldsuse finants- ja halduskoormust. Määrus võimaldab seda saavutada eelkõige mõistete ja meetodite ühtlustamise, dubleerimise kõrvaldamise, mõnes valdkonnas andmete esitamise sageduse vähendamise ja lisaks uuringutele ka eri allikate ühendamise võimaluste ärakasutamisega.

Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele piirdutakse käesolevas määruses vähimaga, mis on vajalik seatud eesmärgi saavutamiseks, ega minda sellest kaugemale.

•Vahendi valik

Kavandatud õigusakt: määrus.

Ettepaneku eesmärki ja sisu arvestades on määrus kõige sobivam õigusakt. Tähtsad ELi ühised poliitikavaldkonnad, sealhulgas ÜPP, vajavad võrreldavat, ühtlustatud ja kvaliteetset Euroopa tasandi põlumajandusstatistikat. Selle saavutamiseks sobib kõige paramini määrus, kuna see on liikmesriikides vahetult kohaldatav ja seda ei ole vaja esmalt riigi õigusesse üle võtta. See võimaldab saada sama üksikasjalikke andmeid kõigi liikmesriikide kohta ning kasutada ühiseid standardeid, mõisteid ja meetodeid. See tagab ELi poliitika jaoks vajaliku kvaliteetse ja võrreldava statistika tõhusa ja õigeaegse koostamise. Direktiiviga ei oleks võimalik soovitavat ühtlust tagada, sest andmete kvaliteet sõltuks 28 erineva seadusandja otsustest.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Peamised sidusrühmad on Euroopa põllumajandusstatistika koostajad (riiklikud statistikaametid ja muud riiklikud asutused ning Eurostat), andmeesitajad (põllumajandustootjad, põllumajandustootjate organisatsioonid ja ettevõtted) ning kasutajad (avaliku ja erasektori otsustajad, eelkõige komisjoni peadirektoraadid, teadlased ja ajakirjanikud). Nendega on ulatuslikult arutatud nii probleeme kui ka praeguses olukorras soovitud muutusi, nende andmevajadusi ja -prioriteete, probleemide lahendamiseks sobilikke poliitikavariante ja soovitatud meetmete mõju ning ka strateegia konkreetset sõnastust, nagu on näha alljärgnevast ülevaatetabelist. Neid konsultatsioone on peetud peamiselt alalise põllumajandusstatistika komitee (CPSA) ja selle järglasorgani – riiklike statistikaametite põllumajandusstatistika juhte, rahvusvahelisi organisatsioone, põllumajandustootjate organisatsioone, andmeesitajaid ja kasutajaid ning teisi ühendava põllumajandusstatistika valdkonna direktorite rühma (DGAS) – istungitel ja seminaridel, riiklike statistikaametite peadirektoreid ühendava Euroopa statistikasüsteemi komitee (ESSC) koosolekutel ning komisjoni peadirektoraatide korrapärastel konsultatsioonidel ja nõupidamistel.

Ülevaade 2020. aastal põllumajandusstatistika strateegia sidusrühmadega peetud konsultatsioonidest

Avalik konsultatsioon toimus ajavahemikus mai–november 2015 ning selle tulemused on üksikasjalikult esitatud eraldi aruandes 4 .

Need konsultatsioonid on 2020. aasta põllumajandusstatistika strateegia ja käesoleva määruse aluseks. Konsultatsioonid andsid kolm peamist tulemust:

Kehtivad liidu põllumajandusstatistika õigusaktid ei taga uute ja tekkivate statistikavajaduste rahuldamist, kuna nendega ei ole ette nähtud sellise statistika koostamist ning need ei ole uute vajaduste õigeaegseks rahuldamiseks piisavalt paindlikud ega integreeritud. Lisaks lõpeb 2018. aastal statistiliste teabe esitamine määruse (EÜ) nr 1166/2008 alusel, mis praegu mängib Euroopa põllumajandusstatistika süsteemis keskset rolli.

Uute andmete vajadus on tingitud peamiselt põllumajanduse arengust ning õigustiku ja poliitikaprioriteetide muutumisest, eelkõige ÜPP hiljutisest reformist.

Andmete kogumine ei ole ühtlane ega järjepidev, kuna tekib vajadus uute andmete järele, õigusnorme on aastate jooksul välja töötatud üksteisest eraldi ning põllumajandusstatistika eri valdkondades kasutatakse mõnevõrra erinevaid määratlusi ja mõisteid.

Andmete esitamise kohustust peetakse liiga raskeks, sest vajadus andmete järele suureneb, andmete kogumine on ühtlustamata ning ELi ja riikide tasandil kasutada olevaid vahendeid üha kärbitakse. Üldise arvamuse kohaselt on andmete esitamise koormus nii suur, et see ohustab andmete kogumist ja kvaliteeti.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

(1)uusi ja tekkivaid statistikavajadusi ei saa täielikult rahuldada;

(2)andmete kogumine ei ole piisavalt ühtlustatud ja järjepidev;

(3)andmete esitamise koormust peetakse liiga suureks.

Pärast variantide mõju üksikasjalikku analüüsi jõuti järgmistele järeldustele.

1. variant (lähteolukord) on igati halvim valik, eriti aga pikemas perspektiivis, kuna vajadused üha suurenevad, kuid vahendid vähenevad. 2. variant (kehtivusaja pikendamine) on mõttekas ainult lühemas perspektiivis ning hakkab sedamööda, kuidas see iganeb ja kohmakamaks muutub, EASSi toimimist pikemas perspektiivis märkimisväärselt takistama. 3. variant (ühtne raammäärus) ja 4. variant (integreerimine kahes etapis) nõuavad alguses küll mõningaid investeeringuid ja uute ELi määruste vastuvõtmist, kuid võimaldavad eespool kirjeldatud eesmärke saavutada kulutõhusalt, põhjustavad suhteliselt kõige madalamaid riske, nende kaudne mõju on kõige soodsam ning need vastavad kõige paremini sidusrühmade vajadustele. Need on kooskõlas ka õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) eesmärgiga ajakohastada liidu õigusakte, et parandada tulude ja kulude suhet ning vähendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) koormust. 4. variant pakub ka täiendavat väärtust: sellel on väiksem ajastuse risk (nõukogu ja parlament peavad uue määruse vastu võtma hiljemalt 2018. aasta jooksul) ja lisaks on see veidi paindlikum lihtsama õigusliku ülesehituse tõttu. Sel põhjusel eelistab Eurostat 4. varianti 3. variandile.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Kõigil andmekogumitel on üks ja sama tehniline kirjeldus. Tehnilises kirjelduses nähakse ette muutujate arv ja kirjeldus, statistilised liigitused, statistiliste populatsioonide, vaatlusüksuste ja vastajate karakteristikud, vaatlusperioodid ja kuupäevad ning geograafilise ulatuse, valimi omaduste, välitööde tehniliste aspektide, redigeerimise ja imputeerimise, statistilise kaalu, hindamise ja dispersiooni hindamisega seotud nõuded.

Ühed ja samad on ka andmete esitamisel ning Eurostati ja liikmesriikide vahelises teabevahetuses kasutatavad andmevahetuse standardid. Standardid hõlmavad statistilisi põhimõisteid, protsesse ja tooteid, sealhulgas andmeid ja metaandmeid.

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Iga-aastane statistika nõuetelevastavuse kontroll

Eurostat viib igal aastal läbi vastavushindamise. Muu hulgas analüüsitakse andmete kättesaadavust, kvaliteeti ja õigeaegsust ning rikkumise korral ka järelmeetmeid.

Liidu õigusaktide alusel tuleb liikmesriikidel esitada komisjonile asjakohased põllumajandusstatistika näitajad. Need näitajad tuleb edastada kindla tähtaja jooksul, millest liidu statistika hea juhtimise, levitamise ja kasulikkuse huvides tuleb tingimata kinni pidada, kuna andmete puudumine ja mittetäielikud andmed põhjustavad ka kättesaadava teabe puudulikkust, mis tähendab, et ei ole võimalik arvutada koondnäitajad kogu liidu kohta ja avaldada andmeid ajakava kohaselt.

Euroopa statistikasüsteemi toimimise ja kõigi valdkondade Euroopa statistika koostamise üldine õigusraamistik on määrus (EÜ) nr 223/2009, mida muudeti 29. aprillil 2015.

Ehkki ajakohasus, õigeaegsus ja täielikkus on juba praegu iga-aastases vastavushindamises tähtsad tegurid, millega tagatakse põllumajandusstatistika levitamise ajakohasus, on ESSi raames koostatud statistika usaldatavuse tagamiseks kavas pöörata neile ja muile kvaliteedikriteeriumeile veelgi rohkem tähelepanu.

EASSi pidev täiustamine: selgitatakse välja vajadus uute andmete järele ja uued andmeallikad, parandatakse ühtlust ja vähendatakse koormust

Eurostat peab igal aastal komisjoni muude talitustega arutelu, kus on tähtsal kohal ka teabe vahetamine üksteise töökavade kohta. Need arutelud on ametlik raamistik, kus sõnastatakse eelseisev vajadus uue statistika järele ja analüüsitakse senise statistika kasulikkust.

Teiste komisjoni talituste ning riiklike statistikaametite ja muude riiklike asutuste vaheline koostöö toimub erinevatel hierarhiatasanditel ka töörühmade korrapärastel koosolekutel ja seminaridel, direktorite rühma koosolekutel, ESSC koosolekutel ja elava kahepoolse suhtluse kaudu. Erilist tähelepanu pööratakse liidu õigusaktide alusel ülal peetavate haldus- ja muu teabe allikate leidmisele ning nende statistika koostamiseks sobivuse analüüsimisele. Eesmärk on sõlmida kokkulepped nende stabiilsuse ja kättesaadavuse tagamiseks ning vajaduse korral ka nende edasiseks kohandamiseks statistika vajadustega. Lisaks viiakse korrapäraselt läbi uuringuid ja analüüse, et selgitada välja võimalused parandada Euroopa põllumajandusstatistikat ja vähendada koormust, näiteks jättes kõrvale madala kulutasuvusega muutujad. Uus õigusraamistik on paindlikum ja võimaldab neid kohandusi teha.

Kohandusi ja kogu õigusraamistiku toimimist jälgitakse ja sellele antakse hinnang eelkõige eespool nimetatud strateegiaeesmärkidest lähtudes.

Iga kolme aasta järel koostatavad seirearuanded

Iga kolme aasta järel koostatakse aruanne kogu süsteemi toimimise kohta, et saada ülevaade sellest, kuidas uuendatud EASS toimib ning kuidas täidetakse REFITi programmis esitatud lihtsustamise ja koormuse vähendamise eesmärke.

Hinnangud

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklis 1 on sätestatud, et määrusega kehtestatakse põllumajanduslike majapidamiste tasandi koostatava Euroopa põllumajandusstatistika raamistik ja nähakse ette struktuuriteabe integreerimine muu teabega, nt teabega tootmisviiside, maaelu arengu meetmete, põllumajanduse keskkonnaaspektide jms kohta. Artiklis 2 on esitatud peamised mõisted. Artiklis 3 on kirjeldatud rakendusala ja katvust. Ettepanek võimaldab kasutada uusi andmekogumisvorme ja alternatiivseid andmeallikaid, sealhulgas haldusandmeid ja muid allikaid, ning edendab sellist kasutust (artikkel 4).

Määrusega hõlmatud statistika on sätestatud artiklites 5, 6 ja 7 ning konkreetsed vaatlusaastad ja -perioodid artiklis 10. Tehakse ettepanek anda komisjonile volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte III lisas loetletud põhikarakteristikute muutmiseks (artikkel 5), et viia need vastavusse haldusregistritega, muuta IV lisas loetletud moodulite konkreetseid teemasid, et kohandada kogutavaid andmeid tulevaste kasutajate vajadustele (artikkel 8), ning teha ühekordseid uuringuid kasutajate konkreetsete vajaduste rahuldamiseks (artikkel 9).

Komisjonile tuleks anda ka volitus võtta vastu rakendusmeetmeid andmekogumite tehniliste üksikasjade (artikkel 8) ja kvaliteediaruannete kohta (artikkel 11). Kvaliteediaruannetega seotud nõuded on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 223/2009, milles antakse võrdlusraamistik ja nõutakse, et liikmesriigid järgiksid kõnealuses määruses esitatud statistilisi põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume.

Andmed tuleb edastada eelnevalt kindlaksmääratud tähtajaks (artikkel 12).

Määruse eelnõus on ka sätted (artiklid 13 ja 14) liikmesriikidele rahalise toetuse andmise kohta, mis võimaldaksid:

täita andmetele esitatud nõudeid ning töötada välja meetodeid, mille eesmärk on tõsta andmete kvaliteeti ja/või vähendada kulusid ning vähendada põllumajandusettevõtete integreeritud statistika kogumise ja koostamise halduskoormust.

katta andmekogumise kulud;

viia läbi ühekordseid andmekogumisi.

Lisaks sisaldab määrus kohustuslikke sätteid liidu finantshuvide kaitse (artikkel 15) ja delegeeritud volituste kasutamise (artikkel 16) kohta.

Viimastes artiklites on sätestatud komiteemenetluse kasutamine (artikkel 17) ning kahe olemasoleva määruste kehtetuks tunnistamine, mis asendatakse täielikult käesoleva määrusega (artikkel 18).

Lisasid on viis. Need sisaldavad üksikasjalikku teavet loomühiku koefitsientide kohta, füüsiliste künniste ja peamiste struktuuriandmete karakteristikute loetelu, moodulite karakteristikuid ja täpsusnõudeid.

2016/0389 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse integreeritud statistikat põllumajandusettevõtete kohta

ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 338,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1166/2008 6 on kehtestatud Euroopa põllumajanduslike majapidamiste struktuuri statistika kogumise raamistik kuni 2016. aastani. Määrus (EÜ) nr 1166/2008 tuleks nüüd kehtetuks tunnistada.

(2)Liit on põllumajanduslike majapidamiste struktuuri käsitlevate Euroopa uuringute programmi rakendanud juba alates 1966. aastast. Seda tuleks jätkata, et uurida põllumajanduslike majapidamiste struktuuri muutusi liidus ja luua statistiline teadmusbaas, mis on vajalik ühise põllumajanduspoliitika ja sellega seonduva poliitika, eelkõige keskkonna- ning kliimamuutusega kohanemise ning selle mõju leevendamise poliitika väljatöötamiseks, rakendamiseks, seireks ja analüüsimiseks.

(3)Põllumajandusstatistika rahvusvahelise analüüsi tulemusena koostati ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) põllumajanduse ja maaelu arengu statistika parandamise üleilmne strateegia, mille ÜRO statistikakomitee kiitis heaks 2010. aastal. Euroopa põllumajandusstatistika peaks asjakohastel juhtudel lähtuma põllumajanduse ja maaelu arengu statistika parandamise üleilmse strateegia ning FAO 2020. aasta üleilmse põllumajandusloenduse programmi soovitustest.

(4)Järgmiseks aastakümneks tuleks kehtestada mitmeotstarbeline põllumajanduslike majapidamiste uuringute kava, mis oleks ühtlustatud, võrreldava ja järjepideva statistika raamistikuks.

(5)2020. ja järgnevate aastate põllumajandusstatistika strateegiaga, mille koostas Euroopa statistikasüsteemi komitee (ESSC) 2015. aasta novembris, on ette nähtud võtta vastu kaks raammäärust, mis hõlmavad kõiki põllumajandusstatistika tahkusid peale põllumajanduse arvepidamise. Käesolev põllumajanduslike majapidamiste integreeritud statistika määrus on üks neist raammäärustest.

(6)Põllumajanduslike majapidamiste struktuuristatistika ühtluse ja võrreldavuse huvides ning lähtudes ühtse turukorralduse vajadustest, eelkõige puuvilja- ja veinisektoris, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1337/2011 7 puhul alates 2023. aastast arvesse võtta struktuuriteavet põllumajanduslike majapidamiste kohta. Seejärel tuleks määrus (EÜ) nr 1337/2011 kehtetuks tunnistada.

(7)Et jälgida ühise põllumajanduspoliitika arengut, peab liikmesriikide põllumajandusettevõtete struktuuristatistika olema võrreldav. Seetõttu tuleks vaadeldavate karakteristikute puhul kasutada võimaluste piires standardset liigitust ja ühiseid mõisteid.

(8)Selleks et ajakohastada põllumajanduslike majapidamiste põhiregistreid ja muud teavet, mis on vajalik valikuuringutes stratifitseerimiseks, tuleks liidu põllumajanduslike majapidamiste loendus korraldada vähemalt kord kümne aasta jooksul. Viimane loendus toimus aastatel 2009–2010.

(9)Selleks et vältida tarbetu koormuse panemist põllumajanduslikele majapidamistele ja riigiasutustele, tuleks kehtestada künnised, millega arvatakse ebaolulised üksused välja nende oluliste üksuste hulgast, mille kohta statistikat kogutakse.

(10)Põllumajandusstatistika peas hõlmama kõiki põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatavaid pindu, sealhulgas maad, mida kasutab põllumajandustootmiseks mitu põllumajanduslikku majapidamist, kuna nende suhtes kehtivad ühised õigused.

(11)Andmeesitajate koormuse vähendamiseks peaks riiklikel statistikaametitel ja muudel riiklikel asutustel olema juurdepääs haldusandmetele ulatuses, milles need andmed on vajalikud Euroopa statistika arendamiseks, koostamiseks ja levitamiseks.

(12)Euroopa põllumajandusstatistika süsteemi paindlikkuse huvides ning põllumajandusstatistika lihtsustamiseks ja ajakohastamiseks tuleks kogutavad muutujad jagada erinevateks rühmadeks (põhiandmed ja moodulid), mis erinevad sageduse või esindavuse või mõlema poolest.

(13)Parandada tuleks teabe kogumist toitainete ja vee kasutamise ning põllumajanduslikes majapidamistes kasutatavate põllumajandustootmise meetodite kohta, et saada täiendavat statistikat põllumajanduse keskkonnapoliitika arendamiseks ja põllumajanduse keskkonnanäitajate kvaliteedi parandamiseks.

(14)Geograafilise asukoha andmete ühise tugiraamistikuna tuleks kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ 8 I lisa kohast standardset Euroopa geograafilist ruutvõrku.

(15)Komisjonil tuleb tagada edastatud andmete konfidentsiaalsus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 223/2009 9 . Tuleks tagada andmete konfidentsiaalsuse nõutav kaitse, muu hulgas lubades asukohaparameetrite kasutamist ainult ruumianalüüsi jaoks ning avaldades statistika asjakohaselt koondandmetena. Seetõttu tuleks välja töötada ühtlustatud lähenemisviis konfidentsiaalsuse kaitsele ja andmete levitamise kvaliteedile.

(16)Käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse olenevalt olukorrast direktiivi 95/46/EÜ ja selle siseriiklikke rakendusakte ja/või määrust nr 45/2001.

(17)Asjakohase põllumajanduslike majapidamiste populatsiooni piiritlemiseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 10 kehtestatud Euroopa Liidu statistiline klassifikaator, mille järgi määratakse kindlaks käesolevas määruses osutatud majanduse tegevusalad.

(18)Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003 11 tuleks territoriaalüksused määratleda vastavalt ühisele statistiliste territoriaalüksuste liigitusele (NUTS).

(19)Uuringute korraldamine nõuab nii liikmesriikidelt kui ka komisjonilt mitme aasta jooksul märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Seepärast tuleks ette näha, et liit toetab kõnealust uuringuprogrammi Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi kaudu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega EÜ nr 1306/2013 12 .

(20)Käesoleva määrusega nähakse asjakohase mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse ajaks ette rahastamispakett, mis kujutab endast lähtesummat, millest eelarvepädevad institutsioonid lähtuvad iga-aastase eelarvemenetluse käigus eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe 13 punkti 17 tähenduses. Määruses on sätestatud, et järgmine finantsraamistiku kehtivusajal nähakse ette eelarve täiendavate uuringute teostamiseks.

(21)Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt Euroopa statistika süstemaatilist koostamist liidu põllumajanduslike majapidamiste kohta, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning järjekindluse ja võrreldavuse huvides sobivad selleks paremini liidu tasandi meetmed, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(22)Määruses (EÜ) nr 223/2009 on sätestatud Euroopa statistika võrdlusraamistik ja selles nõutakse, et liikmesriigid järgiksid määruses esitatud statistilisi põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume. Kvaliteediaruanded on Euroopa statistika kvaliteedi hindamisel, paremaks muutmisel ja edastamisel esmatähtsad. ESSC on soovitanud kasutada Euroopa statistikasüsteemi (ESS) kvaliteediaruannete struktuuri standardit kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikliga 12. See ESSi standard peaks aitama kaasa kvaliteediaruandluse ühtlustamisele käesoleva määruse alusel.

(23)Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega on teostatud mõju hindamine, et käesoleva määrusega kehtestatud uuringuprogramm keskenduks tulemuslikule eesmärkide saavutamisele ning et eelarvelisi piiranguid võetaks arvesse juba alates kavandamisetapist.

(24)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused III lisas loetletud karakteristikute kirjelduste, esitatavate andmete tehniliste elementide, ühekordselt esitatava teabe ning kvaliteediaruannete koostamise korra ja sisu kindlaksmääramiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011 14 .

(25)Selleks et võtta arvesse peamiselt põllumajanduse arengust, õigusaktide muutmisest ja poliitikaprioriteetide muutumisest tingitud vajadust uute andmete järele, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte IV lisas loetletud konkreetsete teemade muutmiseks. Selleks et tagada ühilduvus muude andmeallikatega ja soodustada nende kasutamist, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte III lisas loetletud karakteristikute muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, muu hulgas ekspertide konsultatsioonid, ning et konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 15 . Eelkõige selleks et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide väljatöötamises, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende eksperdid peaksid saama pidevalt osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide väljatöötamist.

(26)Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud.

(27)Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse põllumajanduslike majapidamiste tasandi Euroopa statistika raamistik ning nähakse ette struktuuriteabe integreerimine teabega tootmisviiside, maaelu arengu meetmete, põllumajanduse keskkonnaaspektide ja muu kohta.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)„põllumajanduslik majapidamine“ („põllumajandusettevõte“) – tehniline ja majanduslik üksus, millel on ühtne juhtimine ning mille põhi- või kõrvaltegevuseks Euroopa Liidu majandusterritooriumil on määruse (EÜ) nr 1893/2006 kohaselt gruppi A.01.1, A.01.2, A.01.3, A.01.4 või A.01.5 kuuluv põllumajanduslik majandustegevus või gruppi A.01.6 kuuluv põllumajandusmaa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi säilitamine. Klassi A.01.49 tegevusaladest kuulvad siia ainult poolkodustatud ja muude elusloomade kasvatamine (kuid mitte putukakasvatus), samuti mesindus ning mee ja mesilasvaha tootmine;

b)„ühismaa põllumajandusüksus“ – maaüksus, mida mitu põllumajanduslikku majapidamist kasutavad põllumajandustootmiseks ja mille suhtes kehtivad ühised õigused, ilma et see oleks nende vahel ära jagatud;

c)    „piirkond“ – ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) kohane territoriaalne üksus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1059/2003;

d)    „loomühik“ – standardne mõõtühik, mis võimaldab eri kategooriasse kuuluvate kariloomade andmeid võrreldavuse eesmärgil koondada; koefitsiendid loomühikute kindlaksmääramiseks kariloomakategooriate kaupa on loetletud I lisas;

e)    „vaatlusaasta“ – kalendriaasta, millele vaatlusperioodid viitavad;

f)    „koduaed“ – ala, mida kasutatakse oma tarbeks toidu tootmiseks.

Artikkel 3

Katvus

1.Käesoleva määrusega nõutavad andmed peavad katma 98 % liikmesriigi kasutatavat põllumajandusmaad (v.a koduaiad) ja 98 % loomühikuid.

2.Nende nõuete täitmiseks peavad liikmesriigid esitama andmed põllumajanduslike majapidamiste ja ühismaa põllumajandusüksuste kohta, mis ületavad vähemalt ühe II lisas loetletud põllumajandusmaa suuruse või loomade arvu füüsilise künnise.

3.Erandina, kui lõikes 2 osutatud peamine uuringu üldkogumi loend katab komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1198/2014 16 kohase standardtoodanguna mõõdetud riigi põllumajandustoodangust rohkem kui 98 %, võivad liikmesriigid uuringu üldkogumi loendi kärpimiseks komisjoni (Eurostati) eelneva heakskiiduga kehtestada kõrgema füüsilise või majandusliku künnise, tingimusel et kaetakse 98 % kogu liikmesriigi kasutatavat põllumajandusmaad (v.a koduaiad) ja 98 % loomühikuid.

4.Kui lõikes 2 sätestatud peamine uuringu üldkogumi loend ei kata 98 % kasutatavat põllumajandusmaad ja 98 % loomühikuid, laiendavad liikmesriigid loendit, kehtestades lõikes 2 osutatud künnisest madalama künnise või täiendava künnise või mõlemad.

Artikkel 4

Andmeallikad

1.Käesolevas määruses osutatud andmete saamiseks teevad liikmesriigid statistilisi uuringuid.

2.Liikmesriigid võivad kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1307/2013 17 loodud ühtse haldus- ja kontrollsüsteemi (IACS), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1760/2000[ 18 ] loodud veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, nõukogu määrusega (EÜ) nr 21/2004 19 loodud lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1308/2013 20 artikli 145 kohaselt rakendatud istandusregistri ning nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 21 kohaselt moodustatud mahepõllumajanduse registri andmeid tingimusel, et need on vähemalt samaväärse kvaliteediga kui statistiliste uuringutega saadud andmed. Liikmesriigid võivad kasutada ka maaelu arengu meetmetega seotud haldusallikaid.

3.Liikmesriikidel on õigus kasutada andmete saamiseks muid, lõikes 2 nimetamata teabeallikaid, kui need on vähemalt samaväärse kvaliteediga kui statistiliste uuringutega saadud teave. Liikmesriik, kes otsustab kasutada muid allikaid, teatab sellest vaatlusaastale eelneva aasta jooksul komisjonile (Eurostati) ning esitab andmed sellest allikast saadud andmete kvaliteedi ja andmete kogumise meetodite kohta.

4.Riigi asutustel, kes vastutavad käesoleva määruse nõuete täitmise eest, on õigus vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklile 17a nende riigi kohta koostatud haldustoimikutes olevatele andmetele, sealhulgas konkreetseid põllumajanduslikke majapidamisi käsitlevatele andmetele ja nende valdajate isikuandmetele kohe ja tasuta juurde pääseda ning neid kasutada. Riigi ametiasutused ja haldusdokumentide omanikud loovad vajalikud koostöömehhanismid.

Artikkel 5

Põhilised struktuuriandmed

1.Liikmesriigid koguvad ja esitavad artikli 3 lõigetes 2 ja 3 osutatud põllumajanduslike majapidamiste kohta vaatlusaastate 2020, 2023 ja 2026 puhul III lisas loetletud põhilised struktuuriandmeid („põhiandmed“). Vaatlusaasta 2020 kohta põhiandmete kogumiseks korraldatakse loendus.

2.Põhiandmed vaatlusaastate 2023 ja 2026 kohta võib koguda valikuuringuna. Sel juhul tagab liikmesriik, et kaalutud uuringutulemused on iga piirkonna põllumajanduslike majapidamiste suhtes statistiliselt representatiivsed ning et need vastavad V lisas sätestatud täpsusnõuetele.

3.Kui III lisas nimetatud karakteristiku esinemissagedus liikmesriigis on madal või puudub, võib andmed kõnealuse karakteristiku kohta jätta kogumata, tingimusel et liikmesriik esitab selle kohta komisjonile (Eurostatile) nõuetekohase põhjenduse vaatlusaastale eelneval kalendriaastal.

4.Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte III lisas loetletud karakteristikute kirjelduse kindlaksmääramiseks.

5.Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega hiljemalt järgmiseks kuupäevaks: [Publications Office, please insert the exact date: entry into force of this Regulation+6 months, or 31 December 2018, whichever is the latest] vaatlusaasta 2020 puhul, hiljemalt 31. detsember 2021 vaatlusaasta 2023 puhul ja hiljemalt 31. detsember 2024 vaatlusaasta 2026 puhul.

6.Komisjonil on õigus võtta artikli 16 alusel vastu delegeeritud õigusakte III lisas loetletud teabe muutmiseks, juhul kui seda on vaja aastate 2023 ja 2026 puhul artikli 4 lõikes 2 loetletud andmeallikatega ühtlustamise eesmärgil. Oma õiguste kasutamisel tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktidega asendatakse üksnes III lisas loetletud karakteristikud, mis ei ole nimetatud andmeallikatest enam otseselt saadaval. Komisjon tagab ka selle, et delegeeritud õigusaktidega ei kaasne liikmesriikide ega andmeesitajate jaoks märkimisväärset täiendavat halduskoormust ega kulu, ning selle, et ei muudeta üle 10 % (ümardatuna lähima täisarvuni) III lisas loetletud karakteristikuid.

7.Delegeeritud õigusaktid vaatlusaasta 2023 kohta tuleb vastu võtta 30. septembriks 2021 ja vaatlusaasta 2026 kohta 30. septembriks 2024.

Artikkel 6

Uuringu üldkogumi laiendamine

1.Kui liikmesriigid laiendavad uuringu üldkogumi loendit kooskõlas artikli 3 lõikega 4, esitavad nad vaatlusaasta 2020 puhul laiendamisega hõlmatud põllumajanduslike majapidamiste kohta põhiandmed, mis sisaldavad III lisas loetletud teavet.

2.Laiendatud üldkogumi loendiga hõlmatud põllumajanduslike majapidamiste kohta võib andmeid koguda valikuuringuga. Sel juhul tagab liikmesriik, et kaalutud uuringutulemused on iga piirkonna põllumajanduslike majapidamiste suhtes statistiliselt representatiivsed ning on koostatud selliselt, et need vastavad V lisas sätestatud täpsusnõuetele.

Artikkel 7

Moodulite andmed

1.Liikmesriigid koguvad ja esitavad IV lisas loetletud moodulite raames järgmiste vaatlusaastate kohta järgmiste teemade ja konkreetsete teemade andmed:

a) vaatlusaastad 2020, 2023 ja 2026 – tööjõud ja muu tulutoov tegevus; 

b) vaatlusaastad 2020, 2023 ja 2026 – maaelu areng;

c) vaatlusaastad 2020 ja 2026 – loomapidamishooned ja sõnnikukäitlus;

d) vaatlusaasta 2023 – niisutus;

e) vaatlusaasta 2023 – mullaharimistavad;

f) vaatlusaasta 2023 – masinad ja seadmed;

g) vaatlusaasta 2023 – viljapuuaiad;

h) vaatlusaasta 2026 – viinamarjaistandused.

2.Andmeid kogutakse ka artikli 3 lõigetes 2 ja 3 osutatud põllumajanduslike majapidamiste kohta.

3.Moodulite andmeid võib koguda valikuuringutega. Sel juhul tagab liikmesriik, et kaalutud uuringutulemused on iga piirkonna põllumajanduslike majapidamiste suhtes statistiliselt representatiivsed ning on koostatud selliselt, et need vastavad V lisas sätestatud täpsusnõuetele.

4.Mooduliandmed saadakse samast põllumajanduslike majapidamiste osavalimist, mida on uuringus kasutatud sama vaatlusaasta kohta põhiandmete saamiseks. Igal juhul lisatakse igale mooduli kirjele III lisas loetletud põhiandmed.

5.Liikmesriigid, kus mõnda IV lisa viljapuuaedade mooduli konkreetsete teemade all nimetatud põllumajanduskultuuri toodetakse ainult või peamiselt turu jaoks vähem kui 1000 hektaril, on vabastatud viljapuuaedade mooduli andmete kogumisest selle põllumajanduskultuuri kohta.

6.Liikmesriigid, kus on alla 1000 hektarit viinamarjaistandusi veini tootmiseks sobivate viinamarjasortidega, mida toodetakse ainult või peamiselt turu jaoks, on vabastatud viinamarjaistanduste mooduli andmete kogumisest.

7.Liikmesriigid, kus alla 2 % kasutatavat põllumajandusmaad on niisutatav ja kus ei ole selliseid NUTS 2. tasandi piirkondi, kus vähemalt 5 % kasutatavat põllumajandusmaad on niisutatav, on vabastatud niisutuse mooduli andmete kogumisest.

8.Liikmesriigid teatavad komisjonile (Eurostatile) vaatlusaastale eelneva aasta juuni lõpuks, kui nende puhul on tegemist lõigetes 5, 6 ja 7 sätestatud juhtumitega.

9.Kui karakteristiku esinemissagedus liikmesriigis on madal või puudub, võib andmed kõnealuse karakteristiku kohta jätta kogumata, tingimusel et selle kohta esitatakse komisjonile (Eurostatile) nõuetekohane põhjendus vaatlusaastale eelneval kalendriaastal.

Artikkel 8

Mooduli andmete tehniline kirjeldus

1.Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks IV lisas loetletud moodulite, teemade ja konkreetsete teemade raames esitatavate andmete järgmised tehnilised elemendid:

a) karakteristikute loetelu ja mõõtühikud;

b) karakteristikute kirjeldus.

2.Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega hiljemalt järgmiseks kuupäevaks: [Publications Office, please insert the exact date: entry into force of this Regulation+6 months, or 31 December 2018, whichever is the latest] vaatlusaasta 2020 puhul, hiljemalt 31. detsember 2021 vaatlusaasta 2023 puhul ja hiljemalt 31. detsember 2024 vaatlusaasta 2026 puhul.

3.Aastate 2023 ja 2026 puhul on komisjonil õigus võtta artikli 16 alusel vastu delegeeritud õigusakte IV lisas loetletud konkreetsete teemade muutmiseks. Oma volituste kasutamisel tagab komisjon selle, et delegeeritud õigusaktidega ei kaasne liikmesriikide ega andmeesitajate jaoks märkimisväärset täiendavat halduskoormust ega kulu, ning selle, et ei muudeta üle 25 % (ümardatuna lähima täisarvuni) iga IV lisas loetletud mooduli konkreetseid teemasid.

4.Delegeeritud õigusaktid vaatlusaasta 2023 kohta tuleb vastu võtta 30. septembriks 2021 ja vaatlusaasta 2026 kohta 30. septembriks 2024.

Artikkel 9

Ühekordne andmete kogumine

1.Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte ühekordselt esitatavate andmete kindlaksmääramiseks, sätestades:

a) komisjonile (Eurostatile) esitatavate karakteristikute ja mõõtühikute loetelu, mis ei tohi sisaldada üle 40 muutuja;

b) karakteristikute kirjelduse;

c) täpsusnõuded;

d) vaatlusaasta;

e) vaatlusperioodid;

f) võimalikud andmete allikad ja muud metoodikaküsimused;

g) edastamise kuupäeva.

2.Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega hiljemalt 12 kuud enne vaatlusaasta algust.

Artikkel 10

Vaatlusperioodid

Kogutud andmed peavad käima üheainsa vaatlusaasta kohta, mis on kõikide liikmesriikide puhul ühine, ja kirjeldama olukorda, mis valitseb kindlaksmääratud ajavahemikus järgmiselt.

a) Põllumajandusmaa karakteristikud: i) maa peamise kasutusviisi andmed esitatakse vaatlusaasta kohta; ii) maatüki tuvastamise võimaldamiseks määrab iga liikmesriik kindlaks vaatlusaastasse langeva vaatluspäeva.

b) Niisutuse ja mullaharimistavade karakteristikute puhul on vaatlusperioodiks 12-kuuline ajavahemik, mis lõpeb vaatlusaastal ja mille määrab kindlaks iga liikmesriik selliselt, et see kataks vastavad tootmistsüklid.

c) Kariloomade, loomapidamishoonete ja sõnnikukäitluse karakteristikute puhul määrab iga liikmesriik kindlaks vaatlusaastasse langeva ühise vaatluspäeva. Sõnnikukäitluse karakteristikud kajastavad sel kuupäeval lõppevat 12-kuulist ajavahemiku.

d) Tööjõu karakteristikute puhul määrab iga liikmesriik kindlaks 12-kuulise vaatlusperioodi, mis lõpeb vaatlusaastasse langeval vaatluspäeval.

e) Individuaalsetes põllumajanduslikes majapidamistes võetud maaelu arengu meetmete karakteristikute puhul on vaatlusperioodiks kolmeaastane periood, mis lõpeb vaatlusaasta 31. detsembril.

f) Muude karakteristikute puhul määrab iga liikmesriik kindlaks vaatlusaastasse langeva ühise vaatluspäeva.

Artikkel 11

Kvaliteet

1.Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid edastatud andmete ja metaandmete kvaliteedi tagamiseks.

2.Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume.

3.Komisjon (Eurostat) hindab edastatud andmete ja metaandmete kvaliteeti.

4.Selleks esitavad liikmesriigid iga käesoleva määrusega hõlmatud vaatlusaasta kohta kvaliteediaruande, milles kirjeldatakse statistikaprotsessi ning eelkõige:

a) lõikes 2 osutatud kvaliteedikriteeriume;

b) valimisse arvamise ja sealt välja jätmise kriteeriume, mida on kasutatud käesoleva määrusega ette nähtud katvuse saavutamiseks;

c) kasutatud korraldust ja metoodikat;

d) uuringute valimialuseid;

e) valikuuringute täpsusastet;

f) artikli 10 kohaseid vaatlusperioode;    

g) muude kasutatud andmeallikate kui statistilised vaatlused kvaliteeti;

h) andmete valideerimist liikmesriigi poolt enne andmekogumi esitamist komisjonile (Eurostatile).

Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse kvaliteediaruannete esitamise kord ja sisu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) esimesel võimalusel käesoleva määruse rakendamisega seotud teabe või muudatused, mis võivad mõjutada edastatud andmete kvaliteeti.

6.Komisjoni (Eurostati) nõudmisel esitavad liikmesriigid lisateabe, mis on vajalik statistiliste andmete kvaliteedi hindamiseks.

Artikkel 12

Andmete ja metaandmete edastamine

1.Vaatlusaasta 2020 puhul esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) valideeritud põhi- ja mooduliandmed ning kvaliteediaruande 15 kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu.

2.Vaatlusaastate 2023 ja 2026 kohta esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) valideeritud põhiandmed, tööjõu ja muu tulutoova tegevuse mooduli andmed ning kvaliteediaruande üheksa kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu. Muude moodulite andmed ja metaandmed esitatakse 12 kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu.

3.Andmed edastatakse komisjonile (Eurostatile) elektroonselt üksikute põllumajandusettevõtete lõikes. Mooduliandmed ja ühekordselt kogutud andmed seostatakse III lisas loetletud sama vaatlusaasta põhiandmetega üksiku põllumajandusettevõtte tasandil. Kirjetega koos tuleb esitada ekstrapoleerimistegurid.

4.Liikmesriigid edastavad andmed ja metaandmed komisjoni (Eurostati) kindlaks määratud tehnilises vormingus. Andmete ja metaandmete esitamiseks komisjonile (Eurostatile) kasutatakse ühtse kontaktpunkti teenust.

   Artikkel 13

Liidu toetus

1.Liit võib käesoleva määruse rakendamiseks eraldada määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 osutatud riiklikele statistikaametitele ja muudele riiklikele asutustele toetusi järgmistel eesmärkidel:

a)    andmetele esitatavate nõuete väljatöötamine ja/või rakendamine;

b)    põllumajandusettevõtete kohta integreeritud statistika andmete esitamise ja statistika koostamise kvaliteedi tõstmist ja/või kulude ja halduskoormuse vähendamist võimaldavate meetodite väljatöötamine.

2.Liikmesriigid võivad artiklis 14 sätestatud rahastamispaketi piires saada liidu toetust, et katta artiklites 5, 6 ja 7 ette nähtud andmete kogumise kulusid.

3.Liidu rahaline toetus ei tohi ületada 75 % rahastamiskõlblikest kuludest vastavalt lõigetes 4 ja 5 sätestatud ülemmääradele.

4.2020. vaatlusaasta põhiandmete ja mooduliandmete kogumise kogukulude alusel makstava liidu rahalise toetuse ülemmäärad on järgmised:

a) Luksemburg ja Malta – kumbki 50 000 eurot;

b) Austria, Horvaatia Iirimaa ja Leedu – igaüks 1 000 000 eurot;

c) Bulgaaria, Saksamaa, Ungari, Portugal ja Ühendkuningriik – igaüks 2 000 000 eurot;

d) Kreeka, Hispaania ja Prantsusmaa – igaüks 3 000 000 eurot;

e) Itaalia, Poola ja Rumeenia – igaüks 4 000 000 eurot;

f) kõik teised liikmesriigid – igaüks 300 000 eurot.

5.2023. ja 2026. vaatlusaasta põhi- ja mooduliandmete kogumise puhul vähendatakse lõikes 4 sätestatud ülemmäära 50 %, kui 2020. aasta järgsest mitmeaastasest finantsraamistikust ei tulene teisiti.

6.Liit võib määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 osutatud riiklikele statistikaametitele ja muudele riiklikele asutustele anda toetusi artiklis 9 sätestatud ühekordse andmete kogumise kulude katteks. Liidu rahaline toetus ei tohi ületada 90 % rahastamiskõlblikest kuludest.

7.    Liidu rahalist toetust makstakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõike 2 punktiga d.

Artikkel 14

Rahastamispakett

1.Liidu rahastamispakett vaatlusaasta 2020 andmekogumisprogrammi rakendamise jaoks, sealhulgas assigneeringud, mis on vajalikud komisjonis liikmesriikide poolt käesoleva määruse alusel esitatud andmete töötlemiseks kasutatavate andmebaasisüsteemide haldamiseks, hooldamiseks ja arendamiseks, on 40 000 000 eurot aastateks 2018–2020; see kaetakse aastate 2014–2020 mitmeaastasest finantsraamistikust.

2.Pärast 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku jõustumist määravad eelarvepädevad institutsioonid ja seadusandja komisjoni ettepanekul kindlaks 2020. aasta järgseks ajaks ettenähtud summa.

Artikkel 15

Liidu finantshuvide kaitse

1.Komisjon astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatava tegevuse rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, järjepideva ja tõhusa kontrolliga ning rikkumiste avastamise korral alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ja vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2.Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid ning kolmandaid osapooli, keda on programmi alusel otseselt või kaudselt rahastatud liidu vahenditest.

3.Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 22 ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 23 sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas käesoleva määruse alusel otseselt või kaudselt rahastatud toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.Kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingutega ning käesoleva määruse rakendamisest tulenevate toetuslepingute ja toetuse määramise otsustega antakse komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile selgesõnaliselt õigus selliseks auditeerimiseks ja kohapealseks kontrolliks.

5.Kui meetme rakendamine toimub täielikult või osaliselt tegevuse edasiandmise korras või on edasi delegeeritud või kui see nõuab hankelepingu sõlmimist või kolmandale isikule rahalise toetuse andmist, peab toetusleping või toetuse andmise otsus sisaldama töövõtja või toetusesaaja kohustust nõuda kõikidelt asjaomastelt kolmandatelt isikutelt selgesõnalist nõustumist komisjoni, kontrollikoja ja OLAFi kõnealuste volitustega.

6.Lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse ilma, et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist.

Artikkel 16

Delegeeritud volituste kasutamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 5 lõikes 6 ja artikli 8 lõikes 3 osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [Publications Office: please insert exact date of entry into force of the Regulation].

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 6 ja artikli 8 lõikes 3 osutatud volituse igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises paremat õigusloome kokkuleppes.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 5 lõike 6 või artikli 8 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 17

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee, mis on asutatud määrusega (EÜ) nr 223/2009. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

1.Määrus (EL) nr 1337/2011 tunnistatakse kehtetuks alates 1. oktoobrist 2022.

2.Määrus (EÜ) nr 1166/2008 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2019.

3.Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus 

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 24  

1.3.Ettepaneku/algatuse liik 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 25  

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

X Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse 

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile 

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmadele. 

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad 

Näitajad, mille alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus 

1.5.1.Lühi- ja pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused 

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju 

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–X    Ettepanek/algatus kestab kuni 31. detsembrini 2028

–X    Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2019–2020 (olenevalt uuest mitmeaastasest finantsraamistikust võib võimalik finantsmõju pikeneda kuni 2028. aastani)

◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täielik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 26  

X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega 

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (nimetada);

–◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikele asutustele niivõrd, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem 

2.2.1.Väljaselgitatud riskid 

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

Olemasolevad eelarveread

Järjestatud mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestatud mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele 

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–X Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Ülevaade 

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–X    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.    

.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse meedet juba haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või peadirektoraadi ümberpaigutatavate töötajatega; vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

–X     Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻ omavahenditele

–◻ mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Tuludele avalduva mõju arvutamise meetod

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1166/2008, mis käsitleb põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88 (ELT L 321, 1.12.2008, lk 14).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(3) Vt http://ec.europa.eu/eurostat/web/quality/evaluation  

(4) Eurostati avalike konsultatsioonide veebisait: http://ec.europa.eu/eurostat/about/opportunities/consultations/eass Avatud avaliku konsultatsiooni aruanne:http://ec.europa.eu/eurostat/documents/10186/6937766/Agricultural-Statistics-Strategy-2020-Report.docx

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2001. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1166/2008, 19. november 2008, mis käsitleb põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88 (ELT L 321, 1.12.2008, lk 14).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1337/2011, mis käsitleb Euroopa püsikultuuride statistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 357/79 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/109/EÜ (ELT L 347, 30.12.2011, lk 7).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 13, 21.6.2003, lk 3).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(13) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(15) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(16) Komisjoni 1. augusti 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1198/2014, millega täiendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1217/2009, millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (ELT L 321, 7.11.2014, lk 2).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1).

(19) Nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(21) Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(23) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(24) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(25) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(26) Eelarve täitmise viise on selgitatud ja viited finantsmäärusele esitatud veebisaidil BudgWeb: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/en/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(27) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(28) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(29) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(30) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(31) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(32) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(33) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele. „Erieesmärk/eesmärgid ...“

(34) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(35) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud töötajad, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(36) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(37) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,9.12.2016

COM(2016) 786 final

LISAD

järgmise ettepaneku juurde:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse integreeritud statistikat põllumajandusettevõtete kohta
ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011

{SWD(2016) 429 final}
{SWD(2016) 430 final}

LISAD

järgmise ettepaneku juurde:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse integreeritud statistikat põllumajandusettevõtete kohta
ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011

I lisa. Loomühikute koefitsiendid

II lisa. Füüsiliste künniste loetelu 1

III lisa. Põhiandmetena esitatav teave

IV lisa. Mooduliandmete teemad ja konkreetsed teemad

V lisa. Täpsusnõuded

Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1217/2009, 5 komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1198/2014 ja komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 2015/220 6 peavad 2023. ja 2026. aasta põhiandmed ja moodulite andmed kooskõlas järgmise täpsustabeliga olema NUTS 2. tasandi piirkondade põllumajanduslike majapidamiste asjakohastele populatsioonidele (põllumajanduslike majapidamiste liigi ja suuruse lõikes) statistiliselt representatiivsed.

Täpsusnõuded kehtivad karakteristikute suhtes (vt järgmine tabel).

2020. aasta uuringu laiendatud üldkogumi loendi andmed peavad olema statistiliselt representatiivsed NUTS 2. tasandi piirkondade asjakohaste populatsioonide suhtes vastavalt järgmisele tabelile.

Lisaks kohaldatakse tabelis esitatud täpsusnõudeid kõigi NUTS 2 piirkondade suhtes, kus:

moodulite „Viljapuud” ja „Viinamarjaistandused” puhul on asjaomane populatsioon vähemalt 5 000 majapidamist;

põhiandmete, kõigi muude moodulite ja laiendatud üldkogumi loendi andmete puhul on asjaomane populatsioon vähemalt 10 000 majapidamist.

Väiksema majapidamiste arvuga NUTS 2 piirkondade puhul kehtivad tabelis esitatud täpsusnõuded nendega seotud NUTS 1 piirkondade suhtes, kus:

moodulite „Viljapuud” ja „Viinamarjaistandused” puhul on asjaomane populatsioon vähemalt 500 majapidamist;

põhiandmete, kõigi muude moodulite ja laiendatud üldkogumi loendi andmete puhul on asjaomane populatsioon vähemalt 1000 majapidamist.

Moodulite „Viljapuuaiad” ja „Viinamarjaistandused” puhul peab selliste karakteristikute täpsus, mille suhtes NUTS 2 ega NUTS 1 piirkondade täpsusnõudeid ei kohaldata, jääma üleriigiliselt 5 % standardvea piiridesse.

Muude moodulite puhul peab kõigi selliste karakteristikute täpsus, mille suhtes NUTS 2 ega NUTS 1 piirkondade täpsusnõudeid ei kohaldata, iga karakteristiku puhul jääma üleriigiliselt 7,5 % standardvea piiridesse.

Täpsustabel

(1) Künniseid rakendatakse loetletud objektide rühma suhtes.

(2) L – muud kui mägipiirkonnad, mida mõjutavad looduslikust eripärast tingitud olulised piirangud; M – vähem soodne mägipiirkond; O – muud piirkonnad, mida mõjutavad konkreetsest eripärast tingitud piirangud; N – tavaline piirkond (mitte vähem soodne piirkond). Seda liigitust võidakse tulevikus kohandada vastavalt ÜPP muutustele.

(3) Aasta tööühiku (ATÜ) 2. protsendirühm: (> 0–< 25), (≥ 25–< 50), (≥ 50–< 75), (≥ 75–< 100), (100).

(4) Protsendirühmad: (≥ 0–≤ 10), (> 10–≤ 50), (> 50–< 100).

(5) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1217/2009, millega luuakse Euroopa Ühenduse põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (ELT L 328, 15.12.2009, lk 27).

(6) Komisjoni 3. veebruari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/220, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 (millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk) rakenduseeskirjad (ELT L 46, 19.2.2015, lk 1).