52016PC0557

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.9.2016

COM(2016) 557 final

2016/0265(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta, pikendades seda aastateks 2018–2020

(EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)

{SWD(2016) 287 final}
{SWD(2016) 288 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Liidul seisab ees katsumusi paljudes valdkondades ja nõudlus Euroopa statistika 1 järele on püsivalt suur. ELi eri valdkondade poliitika rakendamiseks on vaja võrreldavat ja kvaliteetset statistilist teavet ELi majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase olukorra kohta, samuti selle riikliku ja piirkondliku tasandi komponentide kohta. Euroopa statistika on hädavajalik ka selleks, et laiem avalikkus mõistaks Euroopa olemust ja kodanikud osaleksid demokraatia protsessis ning aruteludes ELi oleviku ja tuleviku üle.

Et rahuldada vajadust teabe järele, mis tuleneb komisjoni kümnest poliitilisest prioriteedist 2 , tuleb statistikas kiiresti kõrvaldada mitu puudujääki. Peale selle on viivitamata vaja parandada mõne Euroopa statistika ajakohasust, et see pakuks värskemat teavet, mida on vaja Euroopa poolaasta raames.

Kuigi riiklikud statistikasüsteemid on aastate 2013–2017 Euroopa statistikaprogrammi (edaspidi „ESP“) toetusel teinud märkimisväärseid pingutusi, et moderniseerida oma statistika tegemise meetodeid, ei ole praegune statistika tegemise infrastruktuur ikka veel piisavalt paindlik, et anda uut statistikat siis, kui vaja, ning samas piirata sellega seotud kulusid ja halduskoormust. Kui olukord ei muutu, ei suuda Euroopa statistikasüsteem rahuldada kasvavat nõudlust statistika järele ega vajadust teha statistika kättesaadavaks kiiremini ning seega satub ohtu Euroopa Liidu statistika asjakohasus.

Selles kontekstis on käesoleva ettepaneku eesmärk pikendada ESP-d aastateks 2018–2020 ja anda Euroopa statistikasüsteemile vajalikku rahalist toetust, et see suudaks:

–pakkuda kvaliteetset statistilist teavet ja kõrvaldada statistika puudujäägid, mis vajavad esmajärjekorras tähelepanu, keskendudes reale eelisvaldkondadele, mis kajastavad komisjoni kümmet poliitilist prioriteeti;

–ehitada üles pidevvõimekus, mida on vaja, et reageerida tekkivatele vajadustele kiiremini, ja kohandada statistika infrastruktuuri viisil, mis võimaldab ära kasutada uute andmeallikate võimalusi; ning

–tugevdada partnerlust Euroopa statistikasüsteemi sees ja väljaspool seda, et veelgi suurendada süsteemi produktiivsust ja kindlustada selle juhtiv roll maailma ametlikus statistikas.

Osalised, keda ettepanek hakkab kõige enam mõjutama, on statistika kasutajad (st poliitikakujundajad, meedia ja teadlased), statistika tegijad (riiklikud statistikaametid ja muud riiklikud asutused) ning andmeesitajad (leibkonnad ja ettevõtted).

Kuna ESP on horisontaalne algatus, ei kuulu see komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) alla.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta) artiklis 13 on sätestatud: „Euroopa statistikaprogrammis esitatakse Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise raamistik, milles määratakse kindlaks mitmeaastasele finantsraamistikule vastavaks ajavahemikuks kavandatavate tegevuste peamised valdkonnad ja eesmärgid.“ ESP-s on sätestatud Euroopa statistika raamistik ja prioriteedid programmi kehtivusajaks ning ette nähtud seda ajavahemikku hõlmav eelarve. Eurostati aasta tööprogrammid põhinevad mitmeaastasel ESP-l. Praegune ESP, mis on sätestatud määruses (EL) nr 99/2013 ja hõlmab ajavahemikku 2013–2017, on kaheksas omataoline.

Käesoleva algatuse eesmärk on luua ESP-le õigusraamistik, mis kataks mitmeaastase finantsraamistiku kogu kestuse.

Määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 14 on sätestatud, et ESP-d rakendatakse „statistikaalaste üksikmeetmete kaudu“, mille suhtes tehakse otsus:

–Euroopa Parlamendis ja nõukogus,

–teatavatel tingimustel komisjonis või

–riiklike statistikaametite või muude riiklike asutuste ja komisjoni (Eurostat) vahel Euroopa statistikasüsteemis sõlmitud lepingute kaudu.

Käesolevas ettepanekus ei käsitleta „muud statistikat“ komisjoni otsuse 2012/504/EL 3 tähenduses, mis ei ole Euroopa statistika ning mis määratakse kindlaks Eurostati juhtimisel toimuva planeerimise ja koordineerimise käigus.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Euroopa statistika põhieesmärk on toetada Euroopa poliitika väljatöötamist, järelevalvet ja hindamist usaldusväärse, objektiivse, võrreldava ja sidusa statistilise teabega.

Praegune ettepanek toetab komisjoni töökohtade, majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tegevuskava kümmet poliitilist prioriteeti ja teisi liidu poliitikavaldkondi, nagu Euroopa poolaasta, aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” ning Euroopa energialiit. Vajadus leida sügavale majanduskriisile ja selle sotsiaalsetele tagajärgedele poliitiline lahendus on õhutanud nõudlust parema majandus- ja sotsiaalpoliitika järele, mis põhineb paikapidavatel ja võrreldavatel tõenditel. Tõenduspõhine otsuste tegemine on eriti oluline ELi poliitika tulemusjuhtimise jaoks. Korduvalt, viimati majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 8. detsembri 2015. aasta järeldustes, on nõukogu rõhutanud ametliku statistika otsustavat tähtsust poliitika kujundamises.

Algatusega toetatakse eelkõige liidu poliitikat järgmistes valdkondades:

–kooskõlas selliste peamiste prioriteetidega nagu majanduskasv ja töökohtade loomine, oskused, liikuvus ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, peaksid sotsiaalsed näitajad aitama tugevdada ELi sotsiaalset mõõdet, Euroopa rahaliitu ning makromajanduslike poliitikameetmete sotsiaalse mõju analüüsi;

–selleks et toetada prioriteeti „töökohtade, majanduskasvu ja investeeringute edendamine“, on vaja täiendavat statistikatööd, et analüüsida tehnoloogia muutumise ja innovatsiooni mõju majanduskasvule ja tööhõivele ning panna paika ringmajanduse järelevalve süsteem;

–et pakkuda paremat statistilist tõendusmaterjali Euroopa energialiidu jaoks, on vaja üksikasjalikumaid andmeid energiatarbimise kohta ja paremaid varajasi hinnanguid energiabilansi kohta;

–„digitaalse ühtse turu“ prioriteedi jaoks on vaja statistikat piiriülese internetimüügi kohta. Eelkõige on vaja üksikasjalikumat teavet infosisu vahendajate osutatavate teenuste kättesaadavuse, veebiplatvormide ja vahendajate usaldamise ning leibkondadel piiriüleste ostude puhul esinevate takistuste kohta;

–selleks et toetada prioriteeti „süvendatud ja õiglasem majandus- ja rahaliit“, on liikmesriikide struktuurireformide hindamise kontekstis üha enam tähtsust omandamas harmoneeritud eluasemehindade indeks ja sellega seotud statistika. Selle tulemusena ootavad kasutajad täiendavaid pingutusi, et laiendada selle statistika ulatust ja parandada kvaliteeti; ning

–selleks, et „tugevdada ELi rolli ülemaailmsel tasandil“, ja kooskõlas säästva arengu tegevuskavaga aastani 2030 peaks statistika aitama ELil suunata ja jälgida oma välispoliitika ja abiprogrammide mõju ning soodustama partnerriikides head valitsemistava ja demokraatlikku arutelu.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Aluslepingust tulenev õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 338, mille kohaselt võivad Euroopa Parlament ja nõukogu võtta vastu meetmeid statistika tegemiseks, kui see on vajalik liidu tegevuseks. Kõnealuses artiklis sätestatakse Euroopa statistika tegemise nõuded, mille kohaselt statistika peab vastama erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse standarditele.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu ELi ainupädevusse. Pädevuse jagamist ELi ja liikmesriikide vahel õigustab vajadus tagada ELi poliitika alustoeks oleva statistika kõrge kvaliteet ja võrreldavus ning rahvusvahelisus, mis iseloomustab üldisemalt paljusid statistika aspekte, eriti aga Euroopa statistikat. Seega saab ainult koordineeritud lähenemine Euroopa statistika arendamisele, tegemisele ja levitamisele, nagu see on ette nähtud ESP-s, tagada ELi tegevuse jaoks asjakohase statistika vajaliku sidususe ja võrreldavuse.

Kavandatud meetme eesmärki, nimelt Euroopa statistika arendamist, tegemist ja levitamist aastateks 2018–2020 pikendatud ESP alusel, ei saa liikmesriigid piisaval määral täita ning seepärast on seda parem saavutada ELi tasandil ELi õigusakti alusel, mis tagab statistilise teabe vajaliku võrreldavuse Euroopa tasandil kõikides käesoleva õigusaktiga hõlmatud statistikavaldkondades. Tegeliku andmekogumisega võivad tegeleda liikmesriigid.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele esitatakse käesolevas määruse ettepanekus vaid miinimumnõuded ega reguleerita rohkem, kui on vaja nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Programmi kavandatava pikendamise puhul jäävad erieesmärgid samaks nagu praeguses (2013–2017) programmis. Need eesmärgid sõnastatakse ja planeeritakse üksikasjalikumalt komisjoni iga-aastastes statistika tööprogrammides, mis koostatakse tihedas koostöös liikmesriikidega ning mille vastuvõtmisel arvestatakse Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamust. Uued statistilised nõuded, mis mõjutavad liikmesriike, valmistatakse ette liikmesriikide varajasel ja otsesel osalusel.

•Vahendi valik

Kavandatud õigusakt: määrus.

Ettepaneku eesmärk on muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013-17 kohta, 4 pikendades seda aastateks 2018–2020.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Aastate 2008–2012 ühenduse statistikaprogrammi hindamise, aastate 2013–2017 ESP vahehindamise 5 ja Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamise programmi („MEETS“) lõpphindamise tulemusi on põhjalikult analüüsitud.

Aastate 2013–2017 ESP vahehindamisel jõuti järeldusele, et programm on üldjoontes hästi rakendatud: 23 üksikasjalikust eesmärgist 17 on jõudmas finišijoonele. ESP pakub head ELi lisaväärtust, toimib tõhusalt, vastab kasutajate vajadustele ja on kooskõlas muude statistikaprogrammidega. Näiteks üleminek uutele statistika tegemise meetoditele toetab kogu Euroopa statistikasüsteemi ulatuses kasutatavaid lähenemisviise. Hinnangus esitatakse kolm soovitust, et suunata ja optimeerida ESP rakendamist:

–pöörata erilist tähelepanu nendele eesmärkidele, mille puhul on esinenud probleeme;

–tagada piisavad vahendid, et hoida investeeringud Euroopa statistika tegemise moderniseerimiseks vajalikul tasemel; ning

–teha kindlaks ja rakendada ELi tasandil projektid, mis võivad maksimeerida Euroopa lisaväärtust.

Eespool nimetatud soovitusi on hoolikalt analüüsitud ja käesolevas ettepanekus arvesse võetud.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Aastate 2013–2017 ESP pikendamise ettepaneku konsultatsioonistrateegia koostati varajases etapis, et koguda sisendandmeid ja seisukohti võimalikult paljudelt sidusrühmadelt. Selles kontekstis ja mitmesuguste sidusrühmadega alates aastast 2014 peetud intensiivsete konsultatsioonide põhjal tegi Eurostat ettepaneku kasutada sidusrühmadega konsulteerimisel mõjuhinnangu raames terviklikku lähenemisviisi.

Sidusrühmadega konsulteeriti vastavalt strateegiale ning sidusrühmadega konsulteerimist käsitlevates komisjoni suunistes esile toodud üldpõhimõtetele ja miinimumnõuetele. Strateegia põhielementideks oli rida sihipäraseid konsultatsioone peamiste sidusrühmadega ja avalik konsultatsioon 6 , millega tagati, et kõikidel huvitatud isikutel oli võimalus väljendada oma seisukohti.

Kuna praegune, aastate 2013–2017 ESP koostati aastatel 2010–2011, peeti oluliseks kaasata sidusrühmi, et teha kindlaks vahepeal toimunud muutused, mida tuleks programmi pikendamisel arvesse võtta. Nende hulka kuulus poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi ning arenguid tehnoloogia, statistika ja metoodika valdkonnas. Seejärel hinnati Euroopa statistika prioriteete kuni aastani 2020, eelkõige kasutajate seisukohast. Lõpetuseks paluti tagasisidet selle kohta, milline oleks väljapakutud meetmete mõju statistika kasutajatele ja koostajatele ning andmeesitajatele (eriti ettevõtetele), ning tehti kindlaks raskused, mis tuleks ületada, et meetmeid saaks rakendada. Konsultatsioonidel oli tähelepanu keskmes ka erinevate poliitikavariantide mõju ESP pikendamisele.

Konsultatsioonistrateegias selgitati välja ja kaardistati sidusrühmade kategooriad ja grupid niiviisi, et kõik oleksid piisavalt kaetud. Nende hulka kuulusid Euroopa statistika institutsionaalsed ja institutsioonivälised kasutajad, statistikategijad (riiklikud statistikaametid ja muud riiklikud asutused), küsitlustele vastajad (ettevõtted ja leibkonnad) ning ka laiem üldsus. Ulatuslikud konsultatsioonid mitmesuguste sidusrühmakategooriatega, mis algasid 2014. aastal ja kestsid läbi kogu 2015. aasta, hõlmasid:

–Euroopa statistika kasutajate ja sidusrühmade konverentsi,

–konsulteerimist komisjoni peadirektoraatidega,

–konsulteerimist statistika tegijate / riiklike statistikaametitega ning

–avalikku konsultatsiooni, milles keskenduti muutustele üldises keskkonnas, mis võib mõjutada aastate 2018–2020 ESP prioriteete, ning erinevate poliitikavariantide mõjule.

ESP ettevalmistamise varajases etapis 7 konsulteeris komisjon ka Euroopa statistika nõuandekomiteega, mis esindab kasutajaid ja andmeesitajaid Euroopa tasandil ja mille liikmed on statistika valdkonnas end tõestanud eksperdid. Komitee tõstis esile ilmset vajadust vähendada andmeesitajate koormust, parandada ajakohasust ja võtta kasutusele uusi andmeallikaid väljastpoolt Euroopa statistikasüsteemi ning tagada piisavad vahendid, et mõõta uusi esilekerkivaid poliitikavaldkondi.

Lisaks väliskonsultatsioonidele on komisjon viinud läbi omaenda statistikavajaduste sisehindamise, millest ilmnes, et pikendusperioodil 2018–2020 need vajadused ei vähene. Tuleks säilitada praegune poliitika kujundamiseks, analüüsiks ja järelevalveks kasutatav statistilise teabe tase. Andmelüngad tuleks täita, teatavates konkreetsetes poliitikavaldkondades tuleks rahuldada uued vajadused ning esitada ajakohasemaid andmeid ja täiendavaid geograafilisi jaotusi. Enamikul juhtudel on uued vajadused seotud 10 poliitilise prioriteediga, mis on sätestatud komisjoni poliitilistes suunistes aastateks 2014–2019. Peale selle on vaja tulemuslikumalt ära kasutada uusi andmeallikaid (näiteks nn suurandmed), mis võib pikas perspektiivis kaasa tuua tõhususe kasvu. Konkreetsed valdkonnad, mida arendada, on sotsiaal- (sh rände-, tervise- ja soo-) ning ettevõtlusstatistika. Euroopa energiaturgude struktuuri muutused tingivad ka vajaduse sujundada energiastatistikat, et see pakuks energialiidu ja kliimapoliitika raames ajakohaseid, võrreldavaid ja piisavalt üksikasjalikke andmeid.

Mitmesugustelt sidusrühmadelt saadud tagasiside analüüs on toonud ilmsiks põhjapaneva lahknevuse:

–kasutajad küsivad statistikatooteid, mis on muu hulgas oma asjakohasuse, ajakohasuse, katvuse ja võrreldavuse poolest kõrgeima võimaliku kvaliteediga, samas kui

–ressursside vähesust arvestades on statistika tegijatel nõudluse täitmisel ees mitmeid katsumusi.

Kõik rühmad tõstsid esile vajadust statistika tegemise protsesse veelgi moderniseerida.

Sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemusi uuriti põhjalikult ja neid kasutati mõjuhindamise raames toimunud poliitikavariantide analüüsi käigus. Eelistatud poliitikavariant, mis on esitatud ettepanekus, avaldaks kõige suuremat mõju andmete kiirema esitamise võimekuse seisukohalt, mis on oluline kasutajate põhivajaduste täitmiseks. Ettepanek sisaldab ka uusi meetmeid, millega parandada sotsiaal- ja energiastatistika asjakohasust ja ajakohasust ning võtta kasutusele uusi andmeallikaid, nagu nn suurandmed. Rõhutatakse moderniseerimisprojekte, millega suurendada statistika tegemise süsteemide paindlikkust ja vähendada nii statistikategijate pikaajalisi kulusid kui ka andmeesitajate halduskoormust.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata

•Mõjuhinnang

Käesoleva ettepaneku suhtes viidi läbi mõju hindamine 8 . Õiguskontrollikomitee esitas mõju hindamise aruande kohta positiivse arvamuse 18. märtsil 2016.

Kuna mitmeaastase ESP kehtestamine on nõue, mis tuleneb määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 13 lõikest 1, ei uuritud mõjuhindamise käigus, kas ESP-d pikendada, vaid kuidas seda oleks kõige parem teha. Kuna ettepanekuga pikendatakse praegust (2013–2017) ESP-d, võeti kõikide poliitikavariantide puhul aastateks 2018–2020 üle järgmised olemasolevad erieesmärgid:

–eesmärk nr 1: pakkuda kvaliteetset statistilist teavet, mida on vaja, et toetada ELi poliitika väljatöötamist, järelevalvet ja hindamist, ning mis teenib laia kasutajaskonna vajadusi;

–eesmärk nr 2: rakendada uusi Euroopa statistika tegemise meetodeid, seades eesmärgiks tõhususe suurendamise ja kvaliteedi paranemise;

–eesmärk nr 3: tugevdada partnerlust Euroopa statistikasüsteemi sees ja väljaspool seda, et suurendada selle produktiivsust ja kindlustada selle juhtiv roll maailma ametlikus statistikas.

Kaaluti järgmisi poliitikavariante.

Variant 1. Sama ESP (2013–2017) pikendatakse aastateks 2018–2020 (baasstsenaarium)

See variant võeti baasstsenaariumiks, millega võrrelda teisi variante. Sellega ei kaasne muutusi kavandatavas statistikas (eesmärk nr 1), statistilise infrastruktuuri kohandamise raamistikus (eesmärk nr 2) ega partnerlustes (eesmärk nr 3).

Variant 2. Praeguse ESP pikendamine koos kohandustega

See variant tähendab aastateks 2018–2020 programmi, mis säilitab praeguse programmi struktuuri, kuid võtab samas arvesse võimalusi, kuidas kasutada ära suurandmete potentsiaali statistika tegemiseks, Euroopa statistikasüsteemi 2020. aasta visiooni ja kasutajate uusi vajadusi.

See tooks kaasa muutusi nii programmi sisus kui ka eelarves. Teataval määral võib seda pidada ka programmi ulatuse muutmiseks, eriti seoses praeguste statistiliste väljundite prioriteetide võimaliku muutmisega.

Variant 2a. Praeguse ESP muutmine ja vähendatud aastaeelarve

Seda varianti algul kaaluti, kuid see heideti juba varajases etapis kõrvale, sest see ei paku leitud probleemidele piisavat lahendust. See tooks kaasa üksikasjaliku eesmärgi „Mitmeotstarbeline statistika ja tõhususe suurendamine“ ambitsioonikuse järsu vähenemise, eriti „uute andmeallikate“ osas (suurandmetesse ei investeerita üldse), ning oleks kahjulik andmete aja- ja asjakohasuse seisukohalt.

Riiklike statistikaametitega peetud konsultatsioonist ilmnes, et see variant rahuldaks eesmärgi nr 2 nõudeid kõikides liikmesriikides palju vähem kui oodatud. On võimalik, et mõnes riigis ei võetaks ette mitte ühtegi moderniseerimisprojekti. Kuna Euroopa statistikasüsteemi 2020. aasta visiooni rakendamisega seotud tegevused sõltuvad nimetatud süsteemi rahastamisest, satuksid nad ilma piisava eelarvelise toetuseta tõsisesse ohtu. Esile tõsteti „suurandmete“ kulusid (IT infrastruktuur, kõrgtasemel IT-alased, statistilised ja muud oskused) ja avaandmetes toimunud arenguid.

Variant 2b. Muudetud programm, mis hõlmab paremaid statistilisi väljundeid, et viia statistika tegemine vastavusse komisjoni kümne poliitilise prioriteediga, ning mida tasakaalustab prioriteetide ulatuslik muutmine (sama aastaeelarve nagu praeguse ESP puhul)

See variant tooks kaasa praeguste statistiliste väljundite prioriteetide olulise muutmise, et soodustada statistika täiustamist (eelkõige ajakohasuse parandamist) vastavalt kasutajate kõige pakilisematele vajadustele, eelkõige ebavõrdsuse, vaesuse ja materiaalse puuduse statistika ning energia- ja keskkonnastatistika alal. Et teha ruumi uutele meetmetele, tuleb mõningate seniste andmekogumiste ulatust ja katvust oluliselt vähendada (vähem teavet, geograafilisi jaotusi või vähendatud perioodilisus) Seniste väljundite võimalik vähendamine põhineks selle statistika kulude ja suhtelise väärtuse analüüsil.

Variant 2c. Muudetud programm, sealhulgas uued statistilised väljundid, et viia statistika tegemine vastavusse komisjoni kümne poliitilise prioriteediga, ja neid täiendavad suuremad algatused, millega vähendatakse andmeesitajate koormust ja riiklike statistikaametite kulusid, ning suurem aastaeelarve

See variant tähendaks lisaks praeguse programmi senistele väljunditele järgmisi uusi või täiustatud statistilisi väljundeid (eesmärk nr 1), võttes arvesse kasutajate uusi vajadusi:

–parandada Euroopas elavate inimeste ebavõrdsuse, vaesuse ja materiaalse puuduse andmete ajakohasust (sealhulgas kiirhinnangud),

–teha rohkem ja ajakohasemat statistikat energia kohta (energiatõhusus, -julgeolek, taastuvenergia, tarbimine, hinnad jms),

–parandada keskkonnaandmete kvaliteeti ja ajakohasust, et toetada kliimamuutuste poliitikat ja ringmajandust,

–mõõta ÜRO säästva arengu eesmärkide alal tehtud edusamme,

–toetada tehnoloogiliste muutuste ja e-kaubanduse arengumootoreid,

–parandada iga-aastasi rahvastikuprognoose,

–laiendada eluasemehindade statistikat,

–laiendada teenuste sektorit käsitleva statistika katvust ning

–mõõta üleilmastumist.

Samuti hõlmaks see eesmärgi nr 2 alusel tehtavaid uusi investeeringuid statistika infrastruktuuri, mis keskenduksid järgmisele:

–esmased uurimistööd ELi tulevase sotsiaaluuringu jaoks, et oluliselt suurendada sotsiaalnäitajate paindlikkust ajakohasemate andmete pakkumisel vastuseks kasutajate uutele vajadustele;

–statistika tellimustööd ja levitamine kui teenus: rohkemate ja paremate andmeanalüüsiteenuste ja -toodete pakkumise võimekuse arendamine, et toetada, kujundada ja jälgida ELi eri valdkondade poliitikat, eriti konkurentsivõime, ringmajanduse, põllumajandus- ja toidupoliitika ning piirkondliku arengu valdkonnas;

–moderniseerimine, sealhulgas uute allikate kasutamine: digitaalarengu võimaluste kasutamine, eriti seoses uute andmeallikate kasutuselevõtuga („suurandmed”, „asjade internet”); ning

–põhiinfrastruktuur ja moderniseerimise katseprojektid: Euroopa statistika infrastruktuuri tugevdamine projektide kaudu, mis tuginevad Euroopa koostalitlusvõimeliste statistiliste ettevõtlusregistrite süsteemist (EuroGroupsi register) ja rahvaloenduse andmebaasist Census Hub saadud kogemustele. Uute metoodika- ja IT-vahendite väljatöötamine ja ühine kasutamine ning haldusandmete ja andmelinkimistehnikate ulatuslikuma kasutamise tagamine.

Variant 3. Kaks eraldi programmi

See variant sarnaneb variandiga 2b oma eesmärkide ja planeeritud tööde poolest, ent keskendub teistsugusele tööde juhtimisele: seda tehakse kahe eri programmi abil, millest üks käsitleks üksnes moderniseerimist:

–praeguse ESP pikendamine aastateks 2018–2020 ja selle sobitamine mitmeaastase finantsraamistiku ajakavaga ilma moderniseerimise aspektideta (praeguse programmi eesmärk nr 2);

–eraldi programm, mis keskendub Euroopa statistika infrastruktuuri moderniseerimisele ja arendamisele ning mille sisu kajastab variandi 2b raames eesmärki nr 2. Sellele teisele programmile ei ole võimalik kehtestada teistsugust tähtaega (nt hiljemaks kui 2020), sest tähtaja määrab mitmeaastane finantsraamistik (mis lõpeb 2020. aastal).

Eelistatud poliitikavariant

Mõjuhinnangus vaadeldi variantide mõju peamistele sidusrühmadele mitmesuguste kriteeriumide alusel. Mõju kasutajatele hinnati ajakohasuse, asjakohasuse ja ühtlustatuse alusel, samas kui mõju statistika tegijatele analüüsiti kulude vähenemise ja ühiskasutatava infrastruktuuri taseme põhjal. Andmeesitajatele avalduva mõju hindamisel oli peamine kriteerium koormuse vähenemine. Samuti analüüsiti iga variandi mõju ELi eelarvele.

Mitmel kriteeriumil põhinevast analüüsist ilmnes, et eelistada tuleb poliitikavarianti 2c. Sellel variandil oleks kõige positiivsem mõju ajakohasusele: uued meetmed keskenduksid ebavõrdsuse, vaesuse ja materiaalse puuduse statistika ning energia- ja keskkonnaandmete paremale ajakohasusele. Statistika asjakohasus poliitikakujundajate jaoks peaks selle variandi alusel oluliselt paranema: see hõlmab investeeringuid uutesse valdkondadesse, prioriteetide muutmist, meedet, mis suurendab rohkemate ja paremate teenuste ja toodete pakkumise võimekust (nt statistika tellimustööd) ning paremat levitamist.

Statistika tegijatel aitab variant 2c täita uusi nõudeid, mis tulenevad eesmärkidest nr 1 ja 2, tänu ESP eelarve suurendamisele, nagu peamised sidusrühmad on soovinud. Märgatav osa lisaeelarvest eraldatakse liikmesriikide kaudu toetustena, mis võimaldab neil täiendavalt moderniseerida oma statistika tegemise süsteeme ning võtta kasutusele uusi andmeallikaid.

Variant 2c peaks veelgi vähendama ettevõtete ja kodanike üldist vastamiskoormust, kuigi mõju hakkab enamalt jaolt avalduma alles keskpikas perspektiivis, sest uued andmeallikad võetakse kasutusele järk-järgult ja vastavalt liikmesriikides kohapeal valitsevatele tingimustele.

Eelistatava poliitikavariandi teostamine nõuaks ESP-le aastateks 2018–2020 antava tegevuseelarve suurendamist. Mõjuhinnangus jõuti järeldusele, et lisainvesteeringud on ainus võimalus tagada kasutajate soovitud uute statistiliste väljundite väljatöötamine ja ajakohasemad andmed, ilma seejuures muid väga asjakohaseid statistikaid kärpimata. Peale selle on vaja lisainvesteeringuid statistika infrastruktuuri (nii liikmesriikide kui ka Eurostati omasse), et hõlbustada uute andmeallikate kasutamist kasutajate vajaduste jaoks kohandatud statistilise teabe koostamiseks, mis vähendab halduskulusid ja vastamiskoormust.

Muu mõju

Ettepaneku majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju on kaudne. Majanduses toob algatus kaasa tõhusama statistilise tõendusmaterjali (nt üleilmastumise, teenustesektori, innovatsiooni jms kohta) poliitikavaldkondade jaoks, mis aitavad ergutada ja kindlustada majanduskasvu. Samuti parandab ettepanek majanduspoliitiliste otsuste sotsiaalse mõju hindamise võimekust. Erilist huvi pakub selle mõju tööhõive (ja töötuse) tasemele, vaesuse suundumustele ja tööturule üldiselt. Sotsiaalsete näitajate ajakohasuse paranemine kombineerituna seniste makromajanduslike näitajatega aitab otsuseid terviklikumalt ja tõhusamalt analüüsida. Keskkonna alal aitab ettepanek kaasa poliitikavaldkondadele, mis edendavad jätkusuutlikku majanduskasvu, pakkudes paremat energia- ja keskkonnastatistikat.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Kuna ESP on horisontaalne algatus, ei kuulu see komisjoni REFIT-programmi alla. Siiski on komisjon käivitanud kolm REFITi algatust, nimelt põllumajandus-, sotsiaal- ja ettevõtlusstatistika valdkonnas. Need peavad täiendama käesoleva algatuse alusel ette nähtud moderniseerimistoiminguid, lihtsustades ja sujundades killustunud õigusnorme, mis reguleerivad põllumajandusstatistikat, üksikisikute ja leibkondade sotsiaaluuringuid ning ettevõtlusstatistikat, ning muutma andmekogumised tõhusamaks, paindlikumaks ja andmeesitajatele vähem koormavaks. Neid algatusi saab aga rakendada üksnes keskpikas või pikas perspektiivis ja need ulatuvad pikendatud programmi ajakavast kaugemale.

•Põhiõigused

Ei kohaldata

4.MÕJU EELARVELE

Kogusumma, mis kaetakse ELi eelarvest programmi pikendamiseks (aastateks 2018–2020), on 218,1 miljonit eurot (jooksevhindades).

Üksikasjalik mõju eelarvele on esitatud finantsselgituses.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Muudetud artikli 15 lõike 3 alusel esitab komisjon pärast konsulteerimist Euroopa statistikasüsteemi komiteega ja Euroopa statistika nõuandekomiteega Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2021 lõpphindamisaruande programmi rakendamise kohta. See toimub komisjoni suuniste kohaselt.

Aastate 2013–2017 ESP vahehindamisel saadud kogemuste põhjal on Eurostat hakanud seostama aasta tööprogrammi tegevusi ESP-s sätestatud 114 näitajaga. Sellel on kaks eelist: see hõlbustab tulevasi hindamisi ja võimaldab igal aastal automaatset järelevalvet selle üle, kas kõik ESP näitajad saavutatakse.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanekuga muudetakse aastate 2013–2017 ESP-d, lisades sinna uusi statistilisi väljundeid, et viia statistika tegemine vastavusse komisjoni kümne poliitilise prioriteediga, ja neid täiendavad algatused, millega moderniseeritakse statistika tegemise meetodeid ning vähendatakse andmeesitajate koormust ja riiklike statistikaametite kulusid.

2016/0265 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta, pikendades seda aastateks 2018–2020

(EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 9 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 10 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa statistikal põhinevad usaldusväärsed ja asjakohased tõendid on liidu poliitika ja programmide edusammude mõõtmisel ja tõhususe hindamisel absoluutselt esmavajalikud, eriti strateegia „Euroopa 2020“ ning töökohtade, majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tegevuskava kontekstis.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 11 kohaselt tuleb Euroopa statistikaprogrammis esitada Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise raamistik, milles määratakse kindlaks mitmeaastasele finantsraamistikule vastavaks ajavahemikuks kavandatavate tegevuste peamised valdkonnad ja eesmärgid.

(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 99/2013 12 hõlmab üksnes ajavahemikku 2013–2017, samas kui praegune mitmeaastane finantsraamistik kestab 2020. aastani. Seepärast tuleks seda muuta, et pikendada Euroopa statistikaprogrammi kuni aastani 2020.

(4)Parema õigusloome kontekstis peaks liidu poliitika kavandamine ja järelevalve toimuma üha enam kindlate tõendite põhjal. Euroopa statistikal on sel alal oma selge roll ja ta võib anda sellesse olulise panuse, eriti sellistes poliitikavaldkondades, kus poliitika edu võti seisneb reageerimisvalmiduses.

(5)Parem statistika on seega paremate tulemuste saavutamiseks ja parema Euroopa ülesehitamiseks otsustav ning tuleks teha suuremaid jõupingutusi, et suurendada investeeringuid ametlikku statistikasse nii Euroopa kui ka riigi tasandil. See peaks näitama kätte suuna prioriteetsetes poliitikavaldkondades ja suutlikkuse suurendamises lisaks praegustele suunistele ja käimasolevale prioriteetide muutmisele. Konkreetsemalt tuleb võtta meetmeid, et kõrvaldada kõige pakilisemad statistika puudujäägid, parandada ajakohasust ja toetada poliitilisi prioriteete ning majanduspoliitika koordineerimist Euroopa poolaasta kaudu. Komisjon (Eurostat) peaks ühtlasi esitama uued rahvastikuprognoosid tihedas koostöös riiklike statistikaametitega, et ajakohastada elanikkonna vananemise majandusliku ja eelarvemõju analüüsi.

(6)Eksperimentaalset ökosüsteemi arvepidamist ja kliimamuutuste statistikat, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise ja „jalajälgede“ statistikat, tuleks edasi arendada, eriti 2015. aasta Pariisi kokkuleppe ja 2030. aasta säästva arengu tegevuskava toetuseks. Euroopa energialiit ja 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistik, mille eesmärk on muuta liidu majandus ja energiasüsteem konkurentsivõimelisemaks, kindlamaks ja jätkusuutlikumaks, vajavad uut statistikat energiatarbimise, energiatõhususe, taastuvenergia, energiasõltuvuse ja varustuskindluse kohta.

(7)Programmi pikendamine annab võimaluse teha kohandusi ja võtta arvesse uusi suundumusi, mis täiendaksid olemasolevaid eesmärke ja käimasolevat prioriteetide seadmist.

(8)Statistikaeelarve asjakohane suurendamine ELi tasandil peaks toetama neid programmis tehtavaid muudatusi ja pakkuma suurt lisaväärtust ning andma tulemusi ulatuslike projektide, struktuurse võimendava mõju ja mastaabisäästu kaudu, millest saavad kasu kõikide liikmesriikide statistikasüsteemid.

(9)Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa statistikaprogrammi pikendamiseks rahastamispakett, mis hõlmab aastaid 2018–2020. See kujutab endast lähtesummat, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelise kokkuleppe 13 punkti 17 tähenduses.

(10)Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt pikendada Euroopa statistikaprogrammi nii, et see hõlmaks aastaid 2018–2020, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(11)Määruse (EÜ) nr 223/2009 kohaselt on Euroopa statistikaprogrammi aastateks 2018–2020 pikendamise ettepaneku eelnõu esitatud eelnevaks tutvumiseks Euroopa statistikasüsteemi komiteele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 234/2008/EÜ 14 moodustatud Euroopa statistika nõuandekomiteele ning nõukogu otsusega 2006/856/EÜ 15 moodustatud monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteele.

(12)Määrust (EL) nr 99/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 99/2013 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklile 1 lisatakse järgmine lõik:

„Programmi pikendatakse ajavahemikuks 2018–2020.“

(2)Artikli 7 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Liidu rahastamispakett programmi rakendamiseks aastatel 2018–2020, mida hõlmab programmiperiood 2014–2020, on 218,1 miljonit eurot.“

(3)Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Liidu finantshuvide kaitse

1. Komisjon astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate tegevuste rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, järjepideva ja tõhusa kontrolliga ning rikkumiste avastamise korral alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ja vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2. Komisjonil ja kontrollikojal või nende esindajatel on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid, alltöövõtjaid ja kolmandaid isikuid, keda on programmi alusel rahastatud liidu vahenditest.

3. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 16 ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 17 sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas käesoleva määruse alusel otseselt või kaudselt rahastatud toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4. Kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingutega ning toetuslepingute ja toetuse määramise otsustega, samuti käesoleva määruse rakendamisest tulenevate lepingutega antakse komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile selgesõnaliselt õigus selliseks auditeerimiseks ja kohapealseks kontrolliks.

5. Kui meetme rakendamine toimub täielikult või osaliselt tegevuse edasiandmise korras või on edasi delegeeritud või kui see nõuab hankelepingu sõlmimist või kolmandale isikule rahalise toetuse andmist, peab toetusleping või toetuse andmise otsus sisaldama töövõtja või toetusesaaja kohustust nõuda kõikidelt asjaomastelt kolmandatelt isikutelt selgesõnalist nõustumist komisjoni, kontrollikoja ja OLAFi kõnealuste volitustega.

6. Lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse ilma, et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist.“

(4)Artikli 15 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2021 pärast Euroopa statistikasüsteemi komiteega ja Euroopa statistika nõuandekomiteega konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule programmi rakendamise lõpphindamisaruande.“

(5)Lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta, pikendades seda aastateks 2018–2020.

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 18

29 Statistika (29 01 – Haldustoetus poliitikavaldkonnale „Statistika“; 29 02 – Euroopa statistikaprogramm)

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 19

☒ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Käesolev ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu prioriteetidega, sest Euroopa statistikaprogrammi (ESP) alusel arendatav, tehtav ja levitatav statistika aitab rakendada ELi eri valdkondade poliitikat, nagu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ ja muud poliitikavaldkonnad, mida käsitletakse komisjoni aastate 2014–2019 kümne prioriteedi raames (töökohtade, majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tegevuskava).

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärgid nr 1 ja nr 4

Pakkuda statistilist teavet ajakohaselt, et toetada liidu poliitikameetmete arendamist, järelevalvet ja hindamist, kajastades nõuetekohaselt prioriteete ja säilitades samas tasakaalu majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna vahel ning rahuldades Euroopa statistika laia kasutajateringi, sealhulgas muude otsustajate, teadlaste, ettevõtete ja üldiselt Euroopa kodanike vajadusi kulutasuval viisil ja tegevust tarbetult dubleerimata.

Tagada, et sellist statistikat esitatakse järjepidevalt kogu programmi kestel, tingimusel, et see ei ole vastuolus Euroopa statistikasüsteemi prioriteetide seadmise mehhanismidega.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

3403 – Statistilise teabe tootmine

Erieesmärk nr 2:

Rakendada uusi Euroopa statistika tegemise meetodeid eesmärgiga suurendada tõhusust ja parandada kvaliteeti.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

3403 – Statistilise teabe tootmine
3480 – Haldustoetus Eurostatile
3481 – Eurostati poliitiline strateegia ja koordineerimine

Erieesmärk nr 3:

Tugevdada partnerlust Euroopa statistikasüsteemi sees ja väljaspool seda, et suurendada ESSi produktiivsust ja kindlustada selle juhtiv roll maailma ametlikus statistikas.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

3481 – Eurostati poliitiline strateegia ja koordineerimine

Täpsemad eesmärgid esitatakse komisjoni iga-aastastes statistika tööprogrammides.

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Käesoleva algatuse eesmärk on luua ESP jaoks õigusraamistik kogu mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajaks ja anda Euroopa statistikasüsteemile vajalik rahaline toetus, et tal oleks võimalik:

− pakkuda kasutajatele kvaliteetset statistilist teavet ja kõrvaldada statistika puudujäägid, mis vajavad esmajärjekorras tähelepanu, keskendudes reale eelisvaldkondadele, mis kajastavad komisjoni kümmet poliitilist prioriteeti;

− võimaldada ametliku statistika tegijatel ehitada üles pidevvõimekus, mida on vaja, et reageerida tekkivatele vajadustele kiiremini ja kohandada statistika infrastruktuuri viisil, mis võimaldab ära kasutada uute andmeallikate võimalusi;

− veelgi vähendada andmeesitajate (ettevõtted ja üksikisikud) koormust, parandades Euroopa statistikasüsteemi tõhusust ja tootlikkust; ning

− tugevdada partnerlust Euroopa statistikasüsteemi sees ja väljaspool seda, et kindlustada selle juhtiv roll maailma ametlikus statistikas.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Järgmised peamised tulemusnäitajad on sätestatud programmi kirjelduses ja juhtimiskavas ning nende kohta antakse aru praeguse ESP (2013–2017) iga-aastastes tegevusaruannetes; enamikku neist kasutatakse ka aastateks 2018–2020 pikendatud programmi rakendamise järelevalveks:

Kasutajate hinnangute näitajad (allikas: Eurostati poolt igal aastal tehtav kasutajate rahulolu uuring):

1. Kasutajate protsent, kelle hinnangul Eurostati pakutavate andmete ja teenuste üldine kvaliteet on „väga hea“ või „hea“

2. Kasutajate protsent, kelle hinnangul Euroopa statistika üldine kvaliteet on „väga hea“ või „hea“

3. Kasutajate protsent, kelle hinnangul Euroopa statistika ajakohasus on nende vajaduste seisukohalt „väga hea“ või „hea“

4. Kasutajate protsent, kelle hinnangul Euroopa statistika võrreldavus piirkonniti ja riigiti on „väga hea“ või „hea“

Faktilised näitajad:

5. Väliskasutajate poolt Eurostati veebisaidi kaudu Eurostati avalikest andmebaasidest tehtud andmeväljavõtete arv (miljonites) (allikas: Eurostati elektroonilise andmelevitamise järelevalvearuanded);

6. Statistikavalimi õigeaegsus: keskmine ennetähtaegsuse (positiivne) või hilinemise (negatiivne) päevade arv, võrreldes seadusest tuleneva eesmärgiga. Valim võetakse Euroopa majanduse põhinäitajate hulgast (allikas: Eurostati iga-aastane majandus- ja rahaliidus teabele esitatavate nõuete aruanne, mis esitatakse Majandus- ja Sotsiaalkomiteele) ning ELi väliskaubandusstatistikast (allikas: Eurostat).

7. Statistikavalimi aegridade pikkus (euronäitajad – aktiivsed aegread – allikas: Eurostati andmebaas).

Enesehindamisel põhinevad näitajad (iga eesmärgi kohta üks):

8. Iga erieesmärgi täidetuse tase sellega seotud tegevuste/väljundite teostamise protsendina (allikas: kaks korda aastas toimuv seire).

Aastateks 2018–2020 pikendatud programmi rakendamise järelevalveks tehakse järgmised parandused:

Üks kasutajate hinnangute näitajatest (nr 1–4), mis põhinevad ühelainsal allikal ega ole üheselt seotud Eurostati programmi ega eelarvega, jäetakse välja (nr 2).

Praegune näitaja nr 7 statistikavalimi aegridade pikkuse kohta asendatakse töökindlama näitajaga, mis hõlmab kõiki statistikavaldkondi ja võtab katkenud aegridade puhul (nt juhul, kui metoodika on muutunud) arvesse „asendusaegridu“. See näitaja uusversioon on tihedalt seotud programmi eesmärkidega ja otseselt või suures osas mõjutatud ELi eelarvest.

Veel ühe näitajaga mõõdetakse mitmesuguste kasutajatele kättesaadavaks tehtavate „statistikate“ (st näitajate, alamnäitajate, jaotuste, üksuste jms) hulka (tervikuna ja peamiste statistikavaldkondade kohta, mida ESP pikendamine peamiselt mõjutab, nt sotsiaal- ja keskkonnastatistika). Seda näitajat võiks täiendada andmepunktide/väärtuste/arvnäitajate arvuga. Peamine erinevus nende kahe näitaja vahel seisneb selles, et teine suureneb iga kord, kui muutuvad kättesaadavaks uuemad andmed, esimene aga suureneb üksnes siis, kui koostatakse uut tüüpi statistikat. Need uued näitajad on tihedalt seotud programmi eesmärkidega ja otseselt või suures osas mõjutatud ELi eelarvest.

Samuti analüüsitakse võimalust määrata kindlaks parem ajakohasuse näitaja ja töötada välja IT-regulaartoimingud selle näitaja arvutamiseks Eurostati avalikest andmebaasidest kättesaadavate andmete põhjal. Kui sellist ajakohasuse näitajat on võimalik rakendada, asendab see olemasoleva näitaja nr 3.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 13 lõike 1 kohaselt tuleb ESP-s esitada Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise raamistik, milles määratakse kindlaks mitmeaastasele finantsraamistikule vastavaks ajavahemikuks kavandatavate tegevuste peamised valdkonnad ja eesmärgid. ESP-des sätestatakse teabevajaduste prioriteedid ELi tegevuste teostamiseks ja määratakse kindlaks eelarve nende rakendamiseks. Kuna praegune ESP lõpeb 2017. aastal, tuleks seda pikendada, et see hõlmaks ajavahemikku 2018–2020.

Ametlik statistika on võrreldes muude teabeallikatega väga nõutud, sest seda tehakse ja levitatakse konkreetsete põhimõtete ja kvaliteedikriteeriumide kohaselt ning seetõttu on sellel kasutajate jaoks lisaväärtus. Et statistika suudaks ELi poliitikat paremini toetada, tuleb kõrvaldada mitmed statistika puudujäägid. Mõne statistika ajakohasust on kiiresti vaja parandada, et see annaks Euroopa poolaasta jaoks vajalikku teavet. Statistikavajadused, mis tulenevad komisjoni kümnest poliitilisest prioriteedist ja ühiskonna üha kasvavast keerukusest, seavad küsimuse alla senise Euroopa statistika asjakohasuse.

Kuigi riiklikud statistikasüsteemid on aastate 2013–2017 ESP toetusel teinud märkimisväärseid pingutusi, et moderniseerida oma statistika tegemise meetodeid, ei ole praegune statistika tegemise infrastruktuur ikka veel piisavalt paindlik, et anda uut statistikat siis, kui vaja, ning samas piirata sellega seotud kulusid ja halduskoormust. Kui praegust investeeringute taset ei tõsteta, ei suuda Euroopa statistikasüsteem rahuldada kasvavat nõudlust statistika järele ega vajadust muuta statistika kiiremini kättesaadavaks.

Osalised, keda ettepanek hakkab kõige otsesemalt mõjutama, on statistika kasutajad (poliitikakujundajad, ettevõtted, meedia, teadlased, laiem avalikkus ELi ja riigi tasandil), statistika tegijad (riiklikud statistikaametid ja muud riiklikud asutused) ning andmeesitajad (leibkonnad ja ettevõtted).

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Liikmesriigid koguvad statistilisi andmeid riigi tasandil, kuid et andmed oleksid ELi tasandil võrreldavad, peavad nad seda tegema samade ühtlustatud põhimõtete kohaselt. ELi tegevusvaldkondade jaoks asjakohase statistika vajaliku järjepidevuse ja võrreldavuse saab tagada üksnes kooskõlastatud lähenemine Euroopa statistika arendamisele, tegemisele ja levitamisele, nagu on sätestatud ESP-s. Kavandatud ELi tasandi meetmed aitaksid ühtlasi tagada ressursside tõhusa kasutamise (tänu mastaabisäästule) ja toetaksid riiklikke asutusi nende suutlikkuse arendamisel ühtlustamise ja metoodika osas.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Aastate 2008–2012 ühenduse statistikaprogrammi hindamise, aastate 2013–2017 ESP vahehindamise ja Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamise programmi („MEETS“) lõpphindamise tulemusi on põhjalikult analüüsitud.

− pöörata erilist tähelepanu nendele eesmärkidele, mille puhul on esinenud probleeme;

− tagada piisavad vahendid, et hoida investeeringud Euroopa statistika tegemise moderniseerimiseks vajalikul tasemel; ning

− teha kindlaks ja rakendada ELi tasandil projektid, mis võivad maksimeerida Euroopa lisaväärtust.

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Komisjoni otsuses 2012/504/EL 20 määratakse kindlaks Eurostati roll ja ülesanded komisjonisiseses korralduses seoses statistika arendamise, tegemise ja levitamisega. Statistika valdkonna meetmete planeerimise ja kavandamise asjus näeb otsuse artikkel 5 ette, et Euroopa statistikaga seotud tegevused määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 13 osutatud Euroopa statistikaprogrammis ning määruse artiklis 17 osutatud iga-aastases tööprogrammis.

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

☒ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

–☒ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1. jaanuar 2018 – 31. detsember 2020

–☒ Finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele ajavahemikus 2018–2020 ning maksete assigneeringutele ajavahemikus 2018–2024.

◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus:

–rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

☒ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–☒ tema talituste, sealhulgas liidu delegatsioonide töötajate kaudu;

–◻ rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

–◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused:

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Kavandatava määruse artikli 1 lõige 3 näeb ette, et pärast konsulteerimist Euroopa statistikasüsteemi komiteega ja Euroopa statistika nõuandekomiteega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2021 lõpphindamisaruande programmi rakendamise kohta. Hindamine toimub komisjoni suuniste kohaselt.

Aastate 2013–2017 ESP vahehindamisel saadud kogemuste põhjal on komisjon (Eurostat) hakanud seostama aasta tööprogrammi tegevusi ESP-s sätestatud 114 näitajaga. Sellel on kaks eelist: see hõlbustab tulevasi hindamisi ja võimaldab igal aastal automaatset järelevalvet selle üle, kas kõik ESP näitajad saavutatakse. Varasematest kogemustest saadud õppetunde, mida ettepaneku koostamisel arvesse võeti, on kirjeldatud eespool punktis 1.5.3. Sidusrühmadega konsulteerimise tulemused ja mõjuhinnang on esitatud seletuskirja punktis 3.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.Välja selgitatud ohud

Kavandatud programmi eelarve täitmise viisiks on tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt. Finantsilisest vaatenurgast rakendatakse programmi lepingutega, mis sõlmitakse peamiselt statistika ja IT-teenuste valdkonnas, ning toetustega, mida antakse peamiselt riiklikele statistikaametitele.

Määrus (EÜ) nr 223/2009 lubab nendele asutustele anda otsetoetusi. Toetuste puhul on üks peamisi tuvastatud riske seotud personalikulude arvutamisega; personalikulude hüvitamisega seotud riskitase on alanenud tänu ühikuhindade süsteemi kehtestamisele (komisjoni otsus C(2014) 6332).

Iga-aastased kvaliteedi järelkontrollid ei ole ilmsiks toonud ühtegi hangetega seotud küsimust. Komisjoni siseauditi talituse ja Euroopa Kontrollikoja poolt aastatel 2011/2012 tehtud tähelepanekud on arvesse võetud. Sestsaadik ei ole toimunud ühtegi hankemenetluse auditit. Eurostati juhtkond ei ole selles valdkonnas tuvastanud märkimisväärseid riske.

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

Eurostati aastate 2012–2017 kontrollistrateegia vaadatakse läbi ja seda pikendatakse, et see hõlmaks ESP pikendamist aastateks 2018–2020. Nimetatud strateegia põhineb riskianalüüsil ja enne programmi pikendamist läbiviidaval hindamisel.

Sisekontrollisüsteemi põhielemendiks on praegu ja ka tulevikus iga finantstehingu operatiiv- ja finantsaspektide eelkontroll (seaduslikkus, nõuetekohasus ja usaldusväärne finantsjuhtimine) vastavalt finantsmääruse artikli 66 lõikele 5. Eelkontroll hõlmab kulutuse tervet olelustsüklit alates toetuste ja hangete planeerimisest ja kavandamisest kuni väljamaksete tegemiseni. Sel eesmärgil kontrollitakse iga tehingut, kasutades spetsiaalseid kontrollnimekirju, mis on ette nähtud iga rahade liikumises osaleva poole jaoks. Vajaduse korral võib iga-aastaste kontrollide tulemuste põhjal kavandada täiendavaid riskianalüüse ja -hindamisi. Vajaduse korral võib teha ka tugevdatud eel- ja järelkontrolle.

Sellele, et programmi eelarvet täidetakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt ning seaduslikkuse ja korrakohasuse nõudeid järgides, aitavad kaasa ka asjakohane järelevalve, finants- ja tegevusaruandlus, auditeerimine ja hindamine.

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

Leitakse, et programmi kontrollistrateegia hoiab nõuete rikkumise riski allpool olulisuse kriteeriumit (s.o 2 %), mis on vastavuses Eurostati aastate 2016–2020 strateegilise plaani sisekontrolli ja riskijuhtimise eesmärkidega. Sisekontrollisüsteemi (ja selle kulusid) peetakse selle eesmärgi saavutamiseks asjakohaseks. Nende kahe kindluse saamise allika vahel tagatakse vastastikune täiendavus, et vältida topelttööd ning võimaldada kulutõhusat kontrolli. Eurostat leiab, et kõikide kontrollimeetmete kulud moodustavad umbes 4,5 % programmi eelarvest. Kontrollist saadav kasu (lisaks õigusnormide täitmisele) hõlmab paremat hinna ja kvaliteedi suhet, heidutavat mõju, tõhususe kasvu ja süsteemi täiustumist.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

30. oktoobril 2013 võttis Eurostat komisjoni 24. juuni 2011. aasta pettusevastase strateegia alusel vastu aastate 2014–2017 pettusevastase võitluse strateegia. Eurostati strateegias on sätestatud kolm tegevuseesmärki:

i. tugevdada seniseid pettusevastaseid komponente,

ii. lõimida pettusevastased komponendid paremini Eurostati riskihindamisse/riskijuhtimisse ning auditeerimisse, planeerimisse, aruandlusse ja järelevalvesse ning

iii. tugevdada Eurostati pettusevastase tegevuse suutlikkust ning tõsta teadlikkust osana komisjoni pettustevastase võitluse kultuurist.

Strateegiaga kaasneb pettusevastase võitluse tegevuskava. Strateegia kohaldamise ajal jälgitakse selle rakendamist kaks korda aastas ning esitatakse juhtkonnale aruandeid.

Eurostat hindab strateegia mõju aastal 2017 ja ajakohastab strateegiat vastavalt vajadusele. Aastal 2016 vaatab Eurostat strateegia hindamise vahe-eesmärgina läbi oma pettusevastase võitluse tegevuskava.

Nii strateegia kui ka tegevuskava läbivaatamine toimub OLAFi ajakohastatud metoodika alusel ja veebruaris 2016 välja antud suuniste järgi.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Alamrubriik 1a Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks	Liigendatud/liigendamata 21	EFTA riigid 22	Kandidaatriigid 23	Kolmandad riigid	Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
	29.02.01 ESP pikendamine aastateks 2018–2020 – kvaliteetse statistilise teabe esitamine, uute Euroopa statistika tegemise meetodite rakendamine ja partnerluse tugevdamine Euroopa statistikasüsteemis	Liigendatud	JAH	EI	EI	EI
	29.01.04.01 Toetavad kulutused ESP jaoks	Liigendamata	JAH	EI	EI	EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Number

Alamrubriik 1a
Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

DG ESTAT			Aasta 2018 24	Aasta 2019	Aasta 2020	Aasta 2021 jj	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
• Tegevusassigneeringud
29.0201	Kulukohustused	(1)	59,475	73,245	75,486			208,206
	Maksed	(2)	5,829	28,141	51,027	123,209		208,206
	Kulukohustused	(1a)
	Maksed	(2a)
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 25
29.010401		(3)	3,230	3,313	3,397			9,940
DG ESTATi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a +3	62,705	76,558	78,883			218,146
	Maksed	=2+2a +3	9,059	31,454	54,424	123,209		218,146

• Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	59,475	73,245		75,486			208,206
	Maksed	(5)	5,829	28,141	51,027			123,209		208,206
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)	3,230	3,313		3,397			9,940
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=4+ 6	62,705	76,558		78,883			218,146
	Maksed	=5+ 6	9,059	31,454		54,424	123,209		218,146

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki: EI KOHALDATA

• Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)
	Maksed	(5)
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma)	Kulukohustused	=4+ 6
	Maksed	=5+ 6

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
DG ESTAT
• Personal		88,904	87,148	85,392		261,444
• Muud halduskulud		3,290	3,290	3,290		9,870
DG ESTAT KOKKU	Assigneeringud	92,194	90,438	88,682		271,314

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

92,194

90,438

88,682

271,314

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2018 26	Aasta 2019	Aasta 2020	Aasta 2021 jj	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	154,899	166,996	167,565			489,460
	Maksed	101,253	121,892	143,106	123,209		489,460

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☒ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ⇩					Aasta 2018			Aasta 2019		Aasta 2020				Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)								KOKKU
		VÄLJUNDID
		Väljundi liik 27		Keskm. kulu	Arv		Kulu	Arv	Kulu		Arv	Kulu	Arv		Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu		Arv kokku	Kulud kokku
ERIEESMÄRGID nr 1 ja nr 4 28 Pakkuda statistilist teavet ajakohaselt, et toetada liidu poliitikameetmete arendamist, seiret ja hindamist, kajastades nõuetekohaselt prioriteete ja säilitades samas tasakaalu majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna vahel ning rahuldades Euroopa statistika laia kasutajateringi, sealhulgas muude otsustajate, teadlaste, ettevõtete ja üldiselt Euroopa kodanike vajadusi kulutasuval viisil ja tegevust tarbetult dubleerimata. Tagada, et statistikat esitatakse järjepidevalt kogu programmi kestel, tingimusel, et see ei ole vastuolus Euroopa statistikasüsteemi prioriteetide seadmise mehhanismidega.
- Väljund		Statistikatoimingud	0,170			215	35,441	264	45,194		267	46,617											746	127,252
Erieesmärk nr 1 kokku			0,170			215	35,441	264	45,194		267	46,617											746	127,252
ERIEESMÄRK nr 2 Rakendada Euroopa statistika tegemise uut meetodit eesmärgiga suurendada tõhusust ja parandada kvaliteeti.
- Väljund		Statistikatoimingud	0,387			60	22,504	68	26,482		69	27,260											197	76,246
Erieesmärk nr 2 kokku			0,387			60	22,504	68	26,482		69	27,260											197	76,246
ERIEESMÄRK nr 3 Tugevdada partnerlust Euroopa statistikasüsteemi sees ja väljaspool seda, et suurendada ESSi produktiivsust ja kindlustada selle juhtiv roll maailma ametlikus statistikas.
- Väljund	Statistikatoimingud		0,056			28	1,530	28	1,569		28	1,609											84	4,708
Erieesmärk nr 3 kokku			0,056			28	1,530	28	1,569		28	1,609											84	4,708
KOKKU			0,204			303	59,475	360	73,245		364	75,486											1027	208,206

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☒ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
2018 29

Aasta
2019

Aasta
2020

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5
Personal	88,904	87,148	85,392	261,444
Muud halduskulud	3,290	3,290	3,290	9,870
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku	92,194	90,438	88,682	271,314

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud 30
Personal	2,584	2,650	2,718	7,952
Muud halduskulud	0,646	0,663	0,679	1,988
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku	3,230	3,313	3,397	9,940

KOKKU

95,424

93,751

92,079

281,254

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–☒ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

		Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
•Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
29 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		605	593	581
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)
10 01 05 01 (otsene teadustegevus)
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud)		104,6	102,6	100,6
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
XX 01 04 yy 31	- peakorteris
	- delegatsioonides
XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (täpsustada) 29 01 04 01		39,0	39,0	39,0
KOKKU		748,6	734,6	720,6

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad	Ülesanded hõlmavad peamiselt metoodikatööd ning samuti Euroopa statistika suhtes kohaldatavates määrustes sätestatud valdkondadega seotud statistilise teabe kogumist, kinnitamist, töötlemist ja avaldamist. Samuti seonduvad need Eurostati tegevuspõhisel eelarvestamisel põhinevate meetmetega „Haldustoetus Eurostatile“ ja „Eurostati strateegia ja tegevuse koordineerimine“.
Koosseisuvälised töötajad	Toetada ametnikke ja ajutisi töötajaid eespool nimetatud ülesannete täitmisel.

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–◻ Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–☒ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage, mis laadi ümberplaneerimine on vajalik, ning täpsustage seotud eelarveread ja neile vastavad summad.

Eelarvepunkti 29 02 01 kavandatakse ajavahemikuks 2018–2020 suurendada 25,2 miljoni euro võrra üle olemasoleva finantsplaneeringu. Selline suurendus jääb siiski aastate 2014–2020 mitmeaastases finantsraamistikus rubriigile 1a ette nähtud üldiste ülemmäärade piiresse.

–◻ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–☒ Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	Kokku
Šveitsi Konföderatsioonilt saadav osamakse	3,899	4,210	4,224		12,333
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU	3,899	4,210	4,224		12,333

Hinnanguline mõju tuludele

–☒ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻ omavahenditele

–◻ mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 32
		Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ….

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

(1) Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise õigusraamistik on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(2) https://ec.europa.eu/priorities/sites/beta-political/files/juncker-political-guidelines_en.pdf.

(3) Komisjoni otsus 2012/504/EL Eurostati kohta (ELT L 251, 18.9.2012, lk 49).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 12).

(5) Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa statistikaprogrammi rakendamise 2013–2017 kohta, COM(2015) 309 final, https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2015/ET/1-2015-309-ET-F1-1.PDF.

(6) See toimus veebiplatvormi „Sinu hääl Euroopas” kaudu ajavahemikul 23. juulist 15. oktoobrini 2015 ning teave avaldati Eurostati teabekanalite ja riiklike statistikaametite kaudu.

(7) Nagu on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta otsuses nr 234/2008/EÜ, millega luuakse Euroopa statistika nõuandekomitee ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 91/116/EMÜ (ELT L 73, 15.3.2008, lk 13).

(8) Komisjoni talituste töödokument: mõjuhinnang, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta, pikendades seda aastateks 2018–2020“.

(9) ELT C […], […], lk […].

(10) ELT C […], […], lk […].

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 12).

(13) 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta otsus nr 234/2008/EÜ, millega luuakse Euroopa statistika nõuandekomitee ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 91/116/EMÜ (ELT L 73, 15.3.2008, lk 13).

(15) Nõukogu 13. novembri 2006. aasta otsus 2006/856/EÜ, millega moodustatakse monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee (ELT L 332, 30.11.2006, lk 21).

(16) ELT L 248, 10.10.2013, lk 1.

(17) EÜT L 292, 16.3.2016, lk 2.

(18) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(19) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(20) Komisjoni 17. septembri 2012. aasta otsus 2012/504/EL Eurostati kohta (ELT L 251, 18.9.2012, lk 49).

(21) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(22) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(23) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(24) Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(25) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(26) Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(27) Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(28) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

(29) Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(30) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(31) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(32) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaks) korral tuleb näidata netosummad, st brutosumma, milles on lahutatud 25 % kogumiskuludena.

Top

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.9.2016

COM(2016) 557 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta, pikendades seda aastateks 2018–2020

{SWD(2016) 287 final}
{SWD(2016) 288 final}

LISA

Määruse (EL) nr 99/2013 lisa muudetakse järgmiselt.

1) I punkti „Statistilised väljundid“ muudetakse järgmiselt:

(a) eesmärgi 1.1.1 all asendatakse esimene lõik järgmisega:

„Pakkuda strateegia „Euroopa 2020“ rakendamise seireks kvaliteetset statistilist teavet, mis peaks olema kättesaadav Euroopa poolaasta jaoks ajakohasena. Uued näitajad peavad niivõrd kui võimalik põhinema olemasoleval statistilisel teabel.“;

(b) eesmärgi 1.2.1 all asendatakse teine taane järgmisega:

„– antakse statistilist teavet tõhustatud stabiilsuse ja kasvu pakti jaoks, eelkõige eesmärgiga teha ja pakkuda kvaliteetset statistikat valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kohta;“

analüüsitakse üleilmseid väärtusahelaid, võimalusel asjakohaste sisendite/väljundite tabelite abil, ning väliskaubandus- ja ettevõtlusstatistikat, sealhulgas mikroandmete linkimist, ja need väljundid lõimitakse liidu huvidele vastavatesse rahvusvahelistesse algatustesse; ning“;

(d) punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2. Arvepidamisraamistikud

Komisjoni 20. augusti 2009. aasta teatis „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas“ ning Stiglitz-Sen-Fitoussi aruanne majandustegevuse ja sotsiaalsete edusammude mõõtmise kohta on andnud uue hoo ESSi kesksete probleemide lahendamisele, eriti sellele, kuidas saada paremat statistikat valdkondadevaheliste küsimuste kohta ning paremini integreeritud statistikat, mis kirjeldaks keerulisi sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke nähtusi laiemalt kui traditsioonilised majandustoodangu mõõtmise viisid. ESSis „SKP täiendamise“ raames tehtavas töös on tähelepanu keskmes kolm eelisvaldkonda: kodumajapidamise sektori jaoks mõeldud statistika ning tulude jaotust, tarbimist ja jõukust mõõtev statistika, elukvaliteedi mõõtmine mitmemõõtmelisel viisil ja keskkonnasäästlikkuse mõõtmine. Edasist arengut sel alal ajendavad 2015. aastal vastu võetud uued ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid. Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem (ESA) moodustab kogu majandusstatistika integreeritud ja sidusa raamistiku, mida peaksid täiendama muud näitajad, et saada igakülgsemat teavet poliitiliste otsuste tegemiseks. ESA 2010 täielikku rakendamist toetab korrapärane kvaliteedi- ja vastavushindamine, milles võetakse arvesse erandite järkjärgulist aegumist kuni aastani 2020, mis toob kaasa näitajate ajakohasuse ja kättesaadavuse edasise paranemise.”;

(e) eesmärki 2.1.1 muudetakse järgmiselt:

i) neljas taane asendatakse järgmisega:

„– sotsiaalkaitse, tervishoiu ja hariduse valdkonnas tugevdatakse seoseid rahvamajanduse arvepidamisega;“

ii) viienda taande järele lisatakse kaks uut taanet järgmises sõnastuses:

„– töötatakse välja ajakohased sotsiaalsed näitajad, sealhulgas täiustatud meetodid lähiprognooside (nowcasting) ja kiirhinnangute jaoks;

– toetatakse rahvusvahelist makromajandusandmete jagamist, et vähendada andmete koostajate koormust ning parandada võrreldavate ja järjepidevate andmete kättesaadavust kasutajate jaoks;“

(f) eesmärgi 2.1.2 viimane taane asendatakse järgmisega:

„– tehakse kättesaadavaks ühtlustatud eluasemehindade statistika kõigi liikmesriikide kohta ja seda laiendatakse.”;

(g) eesmärgi 2.2.1 taanded asendatakse järgmistega:

„– arendatakse välja sidus keskkonnaalase arvepidamise süsteem rahvamajanduse arvepidamise nn satelliitkontona, mis annab teavet järgmiste valdkondade kohta: paisangud atmosfääri, energiatarbimine, looduvarade vood, toorainekaubandus, keskkonnamaksud ja kulutused keskkonnakaitsele, võimaluse korral ka keskkonnahoidlik majanduskasv / keskkonnahoidlikud riigihanked;

– arendatakse välja eksperimentaalne ökosüsteemi arvepidamine;

– arendatakse välja kliimamuutustega seotud statistika, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise statistika; ning

– töötatakse välja näitajad keskkonnaalaste „jalajälgede“ mõõtmiseks.“;

(h) eesmärki 3.1.1 muudetakse järgmiselt:

i) esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Suurendada statistika tegemise protsesside tõhusust ja tulemuslikkust. Võttes arvesse asjaolu, et Lissaboni lepingus kutsutakse üles tegelema parema õigusloomega, on vaja ettevõtlusstatistikaga seotud õigusakte sujundada. Seejuures tuleks kooskõlas komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga (REFIT) nõuetekohaselt arvestada statistika tegijate käsutuses olevate ressursside piiratust ja andmeesitajatele tekkivat üldist koormust. Pakkuda kvaliteetset statistikat peamistes valdkondades, kus ettevõtted on tähelepanu keskmes, nt ettevõtlusstatistika, lühiajalised näitajad, investeeringud inimkapitali ja oskustesse, rahvusvahelised tehingud, üleilmastumine, siseturu seire, teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon, turism. Erilist tähelepanu tuleks pöörata andmete kättesaadavusele kõrge lisandväärtusega tööstusharude ja teenussektori puhul, eelkõige rohelise majanduse, digitaalmajanduse või sotsiaalmajanduse (nt tervis ja haridus) sektoris.“;

ii) esimene taane asendatakse järgmisega:

„– kasutatakse uuesti statistikasüsteemis või ühiskonnas olemasolevaid andmeid, kehtestatakse ühine õiguslik alus kogu ettevõtlusalasele statistikale ja luuakse ühine taristu ja ühised töövahendid;“

(i) eesmärki 3.2.1 muudetakse järgmiselt:

i) seitsmes taane asendatakse järgmisega:

„– viiakse ellu tööprogrammi meetmed, mis käsitlevad rändestatistika peavoolustamist, võttes arvesse uusi probleeme, eriti rahvusvahelisi arenguid;“

ii) seitsmenda taande järele lisatakse uus taane järgmises sõnastuses:

„– esitatakse rahvastikuprognoose ja nende iga-aastaseid uuendusi;“

(j) punktis 3.3 asendatakse kolmas lõik järgmisega:

„Põllumajandus jääb endiselt oluliseks liidu poliitikavaldkonnaks. Ühine põllumajanduspoliitika on rõhutanud oma vajadusi seoses oma peamiste eesmärkide täitmisega, nimelt elujõulise toidutootmise, loodusvarade jätkusuutliku majandamise ja kliimameetmetega, aga samuti tasakaalustatud territoriaalse arenguga. Tähelepanu keskmes on keskkonna, elurikkuse/ökosüsteemide, majanduse, inimeste tervise ja ohutuse ning sotsiaalne mõõde.“;

(k) eesmärki 3.3.1 muudetakse järgmiselt:

i) esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Toetada tõenduspõhist poliitikakujundamist, kasutades paindlikumalt ja rohkem ruumilist infot, mis on kombineeritud sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase statistilise teabega piirkondade, piirkonnatüpoloogiate, linnade ja linnastumise astme kohta.“;

ii) lisatakse kaks uut taanet järgmises sõnastuses:

„– rakendatakse maakasutuse ja maakatte statistika (LUCAS);

– koordineeritakse statistilisi andmeid piirkondade, piirkonnatüpoloogiate, linnade ja linnastumise astme kohta.“;

(l) eesmärki 3.3.3 muudetakse järgmiselt:

i) lisatakse teine lõik järgmises sõnastuses:

„Kooskõlas komisjoni „Euroopa energialiidu“ prioriteediga pööratakse erilist tähelepanu statistikale, mis on seotud energiatarbimise, energiatõhususe, taastuvenergia, energiasõltuvuse ja varustuskindlusega. Lisaks sellele peab energiastatistika toetama kliima- ja energiapoliitika raamistikku 2030, mille eesmärk on muuta liidu majandus ja energiasüsteem konkurentsivõimelisemaks, turvalisemaks ja jätkusuutlikumaks.“;

ii) lisatakse uus taane järgmises sõnastuses:

„– energiasõltuvus ja varustuskindlus.“

(2) II punkti „Euroopa statistika tegemise meetod“ muudetakse järgmiselt:

(a) esimene lõik asendatakse järgmisega:

„ESS seisab praegu silmitsi mitme väljakutsega: kasvamas on ootused Euroopa statistika ulatusele, kvaliteedile ja võrreldavusele; üleilmastumise tingimustes on tekkinud keerukas reaalsus, mida ametlik statistika peab peegeldama ja mis tekitab metodoloogilisi probleeme; era- ja avaliku sektori andmeesitajate andmete üha laiem kättesaadavus pakub tohutuid võimalusi parandada ametliku statistika aja- ja asjakohasust ning vähendada vastamiskoormust. Nende probleemidega toimetulekuks rakendab Euroopa statistikasüsteem järk-järgult aastaks 2020 kindlaks määratud strateegilised eesmärgid, tuginedes terviklikule lähenemisviisile, et parandada kvaliteeti ja suurendada tõhusust:

– astuda proaktiivselt kasutajatega korrapärasesse dialoogi, et mõista sügavamalt nende vajadusi, tunda ära, et erinevatel kasutajarühmadel on erinevad vajadused, mida tuleb rahuldada õigesti;

– pakkuda kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning rakendada Euroopa statistikasüsteemi haldamises, ülesehituses ja juhtimises kvaliteedipõhist lähenemisviisi;

– ehitada üles statistilised tooted ja teenused nii, et need põhineksid nii traditsioonilistel uuringutel kui ka uuematel allikatel, sh haldusandmetel, georuumilistel ja võimaluse korral suurandmetel; saada juurdepääs uutele andmeallikatele, luua meetodid ja leida sobiv tehnoloogia, et kasutada uusi andmeallikaid Euroopa statistika tegemiseks usaldusväärsel viisil;

– parandada statistika tegemise tõhusust, intensiivistades veelgi teadmiste, kogemuste ja metoodikate ühiskasutust, ent kasutades vajaduse korral ühiselt ka töövahendeid, andmeid, teenuseid ja ressursse; ettevõttearhitektuurist saab ühine viiteraamistik ning koostöö aluseks on tehnoloogia ja statistika infrastruktuuri kokkulepitud standardid ja ühiselemendid;

– rakendada Euroopa statistika levitamise strateegiat, mis on piisavalt paindlik, et kohaneda areneva tehnoloogiaga, näitab kätte suuna maailmas, kus on toimumas andmerevolutsioon, ning on demokraatiale usaldusväärseks alustoeks.“;

(b) eesmärgi 1.1 all asendatakse esimene taane järgmisega:

„– võetakse kasutusele uus integreeritud, tulemuslik ja otstarbekohane kvaliteedimehhanism, mis põhineb tegevusjuhisel ja Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikul;

– hinnatakse vastavust tegevusjuhisele;“

„– konkreetsetel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kasutatakse Euroopa lähenemisviisi statistikale, et vastata kiiresti poliitilistele vajadustele; see hõlmab metoodika väljatöötamist soolise vägivalla uuringuks, mis esmalt korraldatakse ühekordsena, eesmärgiga võimaldada katkematut rida erinevaid asjakohaseid andmekogumisi ELi sotsiaaluuringu raames, lähtudes Euroopa lähenemisviisist statistikale;“

(d) eesmärgi 4.1 all lisatakse uus taane järgmises sõnastuses:

„– tehakse kindlaks praegused ja tulevased andmenõuded, et pakkuda lõppkasutajatele mitmeotstarbelisi ja vajadustele kohandatud tooteid, teenuseid ja andmeaitasid;“

(e) eesmärgi 5.1 all lisatakse kolmanda taande järele uus taane järgmises sõnastuses:

„– analüüsitakse andmeteadusega seotud uute oskuste vajadust ja lõimitakse need koolitusprogrammidesse;“.

(3) III punkti „Partnerlus“ muudetakse järgmiselt:

(a) eesmärgi 1.4 all lisatakse neljanda taande järele kolm uut taanet järgmises sõnastuses:

„– tõstetakse liidu kodanike teadlikkust ametliku statistika tähtsusest ja see idee viiakse edasi kõikidesse sidusrühmadesse, tähistades igal aastal 20. oktoobril Euroopa statistikapäeva;

– levitatakse asjakohaseid statistilisi andmeid, et toetada Euroopa naabruspoliitikat ja vastavaid assotsieerimislepinguid;

– edendatakse euroopalikke väärtusi ja Euroopa algatusi, nagu Euroopa statistika tegevusjuhis, kvaliteedi tagamise raamistik, standardimisel ja ühtlustamisel põhinevad tegutsemisviisid suhetes kolmandate riikide ja piirkondadega;“.

Top

Choose the experimental features you want to try