EUROOPA KOMISJON

Brüssel,29.8.2016

COM(2016) 547 final

2016/0261(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1920/2006 seoses uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabevahetuse, varajase hoiatamise süsteemi ja riskihindamismenetlusega

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Viimasel kümnendil on uute psühhoaktiivsete ainete hulk massiliselt suurenenud nii ülemaailmselt kui ka Euroopas ning aeglustumise märke ei ole näha. 2015. aastal anti ELi varajase hoiatamise süsteemi kaudu esmakordselt teada 100 uuest ainest, mis tõstis jälgitavate uute ainete koguarvu üle 560; enam kui 380 (70 %) neist on avastatud vaid viimase viie aasta jooksul 1 .

ÜRO Peaassamblee ülemaailmse narkoprobleemi teemalisel eriistungil (UNGASS, 19.–21. aprill 2016) võeti vastu lõppdokument „Meie ühine pühendumine ülemaailmse narkoprobleemi tulemuslikule käsitlemisele ja lahendamisele“ 2 . Eraldi osa sellest on pühendatud tekkivatele ja püsivatele väljakutsetele ja ohtudele, sealhulgas uued psühhoaktiivsed ained. Ühine pühendumine nõuab jõulisemaid meetmeid uute psühhoaktiivsete ainete probleemi lahendamiseks ning endisest tõhusamat teabevahetust ja varajase hoiatamise võrgustikke.

Selleks et saavutada sama eesmärki kiiremate ja tulemuslikumate ELi tasandi meetmetega uute psühhoaktiivsete ainete suhtes, leppis alaliste esindajate komitee (COREPER) 6. aprillil 2016 7 kokku eesistujariik Madalmaade aruteludokumendis pakutud lähenemisviisis, kaasa arvatud muudatustes direktiivi eelnõusse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 alusel, mis sisaldavad eelkõige uute psühhoaktiivsete ainete määratlust ja sätteid kiireks otsusetegemiseks liidu tasandil, et kriminaliseerida kahjulikud uued psühhoaktiivsed ained kõigis liikmesriikides. Ühtlasi kutsus COREPER komisjoni üles esitama ettepaneku Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) asutamismääruse nr 1920/2006 muutmiseks. Vastavalt COREPERI 2580. koosoleku kokkuvõtvale protokollile käivitab see otsus protokolliga nr 21 hõlmatud liikmesriikidele kolmekuulise liitumistähtaja ning omab tagajärgi Euroopa Liidu lepingule lisatud protokolli nr 22 kohaselt. Euroopa Parlamenti teavitatakse sellest muutusest nõukogu kirjaga.

2.    ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•    Õiguslik alus

•    Subsidiaarsus

ELi meetmete järele seoses uute psühhoaktiivsete ainetega on selge vajadus. Liikmesriigid ei suuda üksi lahendada uute kahjulike psühhoaktiivsete ainete levikust tulenevaid probleeme. Koordineerimata riiklike meetmete kaudne mõju võib olla kahjulik, näiteks kahjulike ainete tõrjumisel ühest liikmesriigist teise. Kuritegelikud rühmitused võivad seda olukorda ära kasutada.

ELi tasandi meetmed on niisiis vajalikud selleks, et ELis probleeme tekitavaid uusi psühhoaktiivseid aineid oleks võimalik kindlaks teha, hinnata ja kui nad kujutavad endast ohtu, siis kõigis liikmesriikides süüstada.
Käesolevat määrust tuleb seega lugeda koostoimes direktiiviga (EL) …/ … [millega muudetakse nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta raamotsust 2004/757/JSK, millega kehtestatakse miinimumeeskirjad ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuste kohta], kuna mõlemad õigusaktid on ette nähtud nõukogu otsusega 2005/387/JSK loodud mehhanismi asendamiseks.

•    Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalne ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks, kuna käsitleb üksnes ELi tasandil probleeme tekitavaid uusi psühhoaktiivseid aineid.

•    Vahendi valik

3.    JÄRELHINDAMISTE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJUHINNANGUTE TULEMUSED

•    Konsulteerimine sidusrühmadega

•    Mõjuhinnang

4.    MÕJU EELARVELE

5.    MUUD KÜSIMUSED

•    Järelevalve-, hindamis- ja aruandluskord

Vastavalt määruse 1920/2006 artiklile 23 tehakse EMCDDAle regulaarseid hindamisi. Selle artikli kohaselt algatab komisjon EMCDDA välise hindamise iga kuue aasta järel, mis langeb kokku keskuse kahe kolmeaastase töökava lõpule viimisega.

•    Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklis 1 sätestatakse järgmised määruse nr 1920/2006 muudatused.

Uus punkt f artiklis 2 (Ülesanded) – see säte selgitab et EMCDDA ülesanneteks on uusi psühhoaktiivseid aineid käsitlev teabevahetus ja varajane hoiatamine ning riskihindamine. Samuti jälgib keskus kõiki liikmesriikide poolt teatatud uusi psühhoaktiivseid aineid.

Uus artikkel 5a (Uute psühhoaktiivsete ainetega seotud teabevahetus, varajase hoiatamise süsteem ja riskihindamine) – selle artikliga sätestatakse liikmesriikide, EMCDDA ja Europoli vastavad rollid uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabevahetuse ja varajase hoiatamise protsessis.

Uus artikkel 5b (Esialgne aruanne) – selle artikliga sätestatakse uut psühhoaktiivset ainet käsitleva esialgse aruande sisu ning EMCDDA poolt koostamise ja edastamise menetlused. Esialgse aruande koostamiseks vajaliku teabe kogumisel osalevad Europol, Euroopa Ravimiamet, Euroopa Kemikaaliamet ja Euroopa Toiduohutusamet.

Uus artikkel 5c (Riskihindamise menetlus ja aruanne) – Selle artikliga antakse komisjonile volitus nõuda, et EMCDDA hindaks riske, mis on seotud uue psühhoaktiivse ainega, mille kohta on koostatud esialgne aruanne. Selles sätestatakse riskihindamismenetlus, mida peab tegema EMCDDA teaduskomitee, ning riskihindamisaruande koostamise ja edastamise kord.

Uus artikkel 5d (Riskihindamisest vabastamine) – selles artiklis kirjeldatakse asjaolusid, mille puhul uue psühhoaktiivse ainega seotud riskihindamist ei tehta.

Artiklis 2 määratakse kindlaks määruse jõustumise aeg.

2016/0261 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1920/2006 seoses uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabevahetuse, varajase hoiatamise süsteemi ja riskihindamismenetlusega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 168 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, 11  

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, 12  

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Uued psühhoaktiivsed ained võivad kujutada endast tõsist piiriülest terviseohtu, mis tingib vajaduse rangema järelevalve, varajase hoiatamise ja nende ohtude vastu võitlemise järele.

(2)Viimastel aastatel on järjest kasvanud nende uute psühhoaktiivsete ainete arv, millest liikmesriigid on teatanud teabe kiire vahetamise mehhanismi kaudu, mis loodi ühismeetmega 97/396/JSK, 13 mille nõukogu võttis vastu Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel uusi sünteetilisi uimasteid käsitleva teabe vahetuse, riskihindamise ja kontrolli kohta ning mida tõhustati veelgi nõukogu otsusega 2005/387/JSK 14 .

(3)Selliste uute psühhoaktiivsete ainetega, mis kujutavad tervise- ja sotsiaalseid riske liidu tasandil, tuleks ka tegeleda liidu tasandil. Seega tuleb käesolevat ettepanekut lugeda koostoimes nõukogu raamotsusega 2004/757/JSK 15 [mida on muudetud direktiiviga (EL) .../...], kuna mõlemad õigusaktid on ette nähtud asendama nõukogu otsusega 2005/387/JSK loodud mehhanismi.

(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EÜ) nr 1920/2006 16 on vaja lisada uute psühhoaktiivsete ainetega seotud teabevahetust ja varajase hoiatamise süsteemi ning riskihindamismenetlust käsitlevad sätted. Eelkõige tuleks karmistada sätteid varajase hoiatamise kohta uute psühhoaktiivsete ainete eest ning menetlused esialgse aruande koostamiseks ja riskihindamismenetluse korraldamiseks tuleks muuta tõhusamaks. Kõigi menetlusetappide suhtes tuleks kehtestada tunduvalt lühemad tähtajad.

(5)Uusi psühhoaktiivseid aineid käsitlevad liidu mis tahes meetmed peaksid tuginema
teaduslikele tõenditele.

(6)Komisjon määrab riskihindamise alusel kindlaks, kas uusi psühhoaktiivseid aineid tuleks süüstada kooskõlas nõukogu raamotsuses 2004/757/JSK [mida on muudetud direktiiviga (EL) .../...] sätestatud menetlusega. Käesolev määrus jõustub direktiivi ülevõtmise päeval, kuna mõlemad õigusaktid on ette nähtud asendama nõukogu otsusega 2005/387/JSK loodud mehhanismi.

(7)Riskihindamist ei ole vaja teha uue psühhoaktiivse aine suhtes, mida hinnatakse rahvusvahelise õiguse alusel või mille puhul on tegemist ravimi või veterinaarravimi toimeainega.

(8)Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1920/2006 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1920/2006 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1920/2006 muudetakse järgmiselt.

1) Artiklisse 2 lisatakse punkt f:

„f)    Uute psühhoaktiivsete ainetega seotud teabevahetus, varajase hoiatamise süsteem ja riskihindamine

i)    nõukogu raamotsuse 2004/757/JSK [mida on muudetud direktiiviga (EL) .../...] artiklis [...] määratletud uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva ning Reitoxi riiklikelt teabekeskustelt ja Europoli riiklikelt üksustelt kättesaadava teabe kogumine, kõrvutamine, analüüsimine ja hindamine ning selle edastamine Reitoxi riiklikele teabekeskustele, Europoli riiklikele üksustele ja komisjonile ilma põhjendamatu viivituseta;

ii)    esialgse aruande või kombineeritud esialgse aruande koostamine artikli 5b kohaselt;

iii)    riskihindamismenetluse korraldamine artiklite 5c ja 5d kohaselt;

iv)    liikmesriikide poolt teatatud kõigi uute psühhoaktiivsete ainete jälgimine koostöös Europoliga ning Reitoxi riiklike teabekeskuste ja Europoli riiklike üksuste toel.“

2) Artikli 5 lõikes 2 jäetakse välja teine ja kolmas lõik.

3) Lisatakse artiklid 5a, 5b, 5c ja 5d:

„Artikkel 5a

Uute psühhoaktiivsete ainetega seotud teabevahetus ja varajase hoiatamise süsteem

Iga liikmesriik tagab, et Reitoxi riiklikud teabekeskused ja Europoli riiklik üksus esitavad keskusele ja Europolile õigeaegselt ja ilma põhjendamatu viivituseta kättesaadava teabe uute psühhoaktiivsete ainete kohta. Teave peab olema seotud nimetatud ainete avastamise ja tuvastamise, tarbimise, kasutusviiside, võimalike ja kindlakstehtud ohtude, valmistamise, eraldamise, levitamise, salakaubanduse ning kaubanduslikul, meditsiinilisel ja teaduslikul otstarbel kasutamise kohta.

Keskus kogub, analüüsib ja hindab nimetatud teavet koostöös Europoliga ning edastab selle õigeaegselt liikmesriikidele, et nende käsituses oleks teave, mis on vajalik varajase hoiatamise seisukohast ja selleks, et keskus saaks koostada esialgse aruande või kombineeritud esialgse aruande vastavalt artiklile 5b.“

Artikkel 5b

Esialgne aruanne

1.    Kui keskus, komisjon või nõukogu leiab liikmesriikide lihthäälteenamuse alusel, et uue psühhoaktiivse aine kohta ühelt või mitmelt liikmesriigilt artikli 5a kohaselt saadud teave tekitab kahtlusi, et uus psühhoaktiivne aine võib kujutada tervise- ja sotsiaalseid riske kogu liidus, koostab keskus uue psühhoaktiivse aine kohta esialgse aruande.

2.    Esialgne aruanne sisaldab järgmist:

(a)esimesed viited uue psühhoaktiivse ainega seotud tervise- ja sotsiaalsete riskide laadist või ulatusest;

(b)uue psühhoaktiivse aine keemiline ja füüsiline kirjeldus, selle valmistamiseks või eraldamiseks kasutatavad meetodid ja lähteained;

(c)uue psühhoaktiivse aine farmakoloogiline ja toksikoloogiline kirjeldus;

(d)teave kuritegelike rühmituste osalemise kohta uue psühhoaktiivse aine valmistamises ja levitamises;

(e)teave uue psühhoaktiivse aine kasutamise kohta meditsiinis ja veterinaarias, sealhulgas ravimi või veterinaarravimi toimeainena;

(f)teave selle kohta, kas uue psühhoaktiivse aine suhtes on liikmesriikides rakendatud piiravaid meetmeid;

(g)teave selle kohta, kas uut psühhoaktiivset ainet hinnatakse või on hinnatud ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtse konventsiooni, mida on muudetud 1972. aasta protokolliga, või ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsiooni alusel loodud süsteemi (ÜRO süsteemi) raames.

3.    Esialgse aruande koostamisel kasutab keskus enda käsutuses olevat teavet.

4.    Keskus küsib vajadusel Reitoxi riiklikelt teabekeskustelt lisateavet uue psühhoaktiivse aine kohta. Reitoxi riiklikud teabekeskused esitavad kõnealuse teabe kahe nädala jooksul pärast taotluse saamist.

5.    Keskus küsib Euroopa Ravimiametilt teavet selle kohta, kas uus psühhoaktiivne aine on liidus või mõnes liikmesriigis:

(a)müügiloaga ravimi või veterinaarravimi toimeaine;

b)    toimeaine ravimis või veterinaarravimis, millele taotletakse müügiluba;

c)    toimeaine ravimis või veterinaarravimis, mis on saanud müügiloa, kuid mille müügiloa on pädev asutus peatanud;

d)    toimeaine ravimis, millel ei ole müügiluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ 17 artiklile 5, või veterinaarravimis, mille on ekstemporaalselt valmistanud isik, kellele on liikmesriigi õiguse alusel selleks luba antud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ 18 artikli 10 lõike 1 punktile c;

e)    toimeaine volitatud kliinilistes uuringutes uuritavates ravimites Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/20/EÜ 19 artikli 2 punkti d kohaselt.

6.    Keskus küsib Europolilt teavet kuritegelike rühmituste osalemise kohta uue psühhoaktiivse aine valmistamises ja
levitamises ning uue psühhoaktiivse aine mis tahes viisil kasutamises.

7.    Keskus küsib Euroopa Kemikaaliametilt ja Euroopa Toiduohutusametilt nende käsutuses oleva teabe ja andmete esitamist uue psühhoaktiivse aine kohta.

8.    Keskuse ning lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud organite ja ametite koostöö üksikasjad reguleeritakse töökorra abil. Nimetatud töökorras lepitakse kokku vastavalt artikli 20 lõikele 2.

9.    Keskus järgib teabe kasutamisele seatud tingimusi, mis talle on edastatud, sealhulgas teabeturbe ja andmekaitse ning konfidentsiaalse äriteabe kaitsega seotud tingimusi.

10.    Keskus esitab komisjonile ja nõukogule esialgse aruande viie nädala jooksul pärast lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud teabetaotluste kättesaamist.

11.    Kui keskus kogub teavet mitme ühesuguse keemilise struktuuriga uue psühhoaktiivse aine kohta, esitab ta komisjonile ja nõukogule kuue nädala jooksul alates esialgse aruande algatamisest eraldi esialgsed aruanded või kombineeritud aruanded mitme uue psühhoaktiivse aine kohta, tingimusel et iga uue psühhoaktiivse aine omadused on selgelt kindlaks määratud.

Artikkel 5c

Riskihindamise menetlus ja aruanne

1.    Kahe nädala jooksul pärast artikli 5b lõikes 10 kirjeldatud esialgse aruande kättesaamist võib komisjon paluda keskusel hinnata uue psühhoaktiivse aine põhjustatavaid võimalikke riske ja koostada riskihindamisaruande. Riskihindamise teeb teaduskomitee.

2.    Kahe nädala jooksul pärast artikli 5b lõikes 11 kirjeldatud esialgse kombineeritud aruande kättesaamist võib komisjon paluda keskusel hinnata sarnase keemilise struktuuriga mitme uue psühhoaktiivse aine põhjustatavaid võimalikke riske ja koostada kombineeritud riskihindamisaruande. Kombineeritud riskihindamise teeb keskuse teaduskomitee.

3.    Riskihindamisaruanne või kombineeritud riskihindamisaruanne sisaldab järgmist:

(a)teave uue psühhoaktiivse aine keemiliste ja füüsiliste omaduste ning selle valmistamiseks või eraldamiseks kasutatavate meetodite ja lähteainete kohta;

(b)teave uue psühhoaktiivse aine farmakoloogiliste ja toksikoloogiliste omaduste kohta;

(c)uue psühhoaktiivse ainega seotud terviseriskide analüüs, eelkõige seoses aine ägeda ja kroonilise mürgisusega, ületarbimisohuga, võimega tekitada sõltuvust, füüsilise ja vaimse toimega ning mõjuga käitumisele;

(d)uue psühhoaktiivse ainega seotud sotsiaalsete riskide analüüs, mis käsitleb eelkõige mõju sotsiaalsele toimetulekule, avalikule korrale ja kuritegevusele ning kuritegelike rühmituste osalemist uue psühhoaktiivse aine valmistamises ja levitamises;

(e)teave uue psühhoaktiivse aine levimuse ja kasutamisviiside kohta ning selle kättesaadavuse ja võimaliku leviku kohta liidus;

(f)teave uue psühhoaktiivse aine kaubanduslikul ja tööstuslikul otstarbel kasutamise ja selle ulatuse kohta ning teadusliku uurimis- ja arendustegevuse eesmärgil kasutamise kohta.

4.    Teaduskomitee hindab uue psühhoaktiivse aine või ainete rühmaga seotud riske. Direktor võib teaduskomitee eesistuja nõuannete järgi toimides komitee koosseisu vajaduse korral suurendada, kaasates eksperte, kes esindavad uue psühhoaktiivse ainega seotud riskide tasakaalustatud hindamiseks olulisi teadusvaldkondi. Direktor määrab nad ekspertide nimekirjast. Haldusnõukogu kinnitab ekspertide nimekirja iga kolme aasta tagant.

Komisjonil, keskusel, Europolil ja Euroopa Ravimiametil on igaühel õigus nimetada kaks vaatlejat.

5.    Teaduskomitee hindab riske kättesaadava teabe ja muude asjakohaste teaduslike tõendite alusel. Teaduskomitee võtab arvesse kõigi liikmete seisukohti. Keskus korraldab riskihindamisprotsessi ning selgitab välja vajaduse edasise teabe ja asjakohaste uuringute järele.

6.    Keskus esitab riskihindamisaruande komisjonile kuue nädala jooksul pärast komisjonilt vastava taotluse saamist.

7.    Keskuse nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võib komisjon pikendada riskihindamise või kombineeritud riskihindamise lõpuleviimise aega, et võimaldada täiendavaid uuringuid ja andmete kogumist. Keskuse taotlus peab sisaldama teavet perioodi kohta, mis on vajalik riskihindamise või kombineeritud riskihindamise lõpuleviimiseks.

Artikkel 5d

Riskihindamisest vabastamine

1.    Riskihindamist ei tehta, kui uue psühhoaktiivse aine hindamine ÜRO süsteemis on lõppstaadiumis, st kui Maailma Terviseorganisatsiooni narkosõltuvuse ekspertkomisjon on avaldanud oma kriitilise analüüsi koos kirjaliku soovitusega, välja arvatud juhul, kui saadakse olulist uut või liidu jaoks erilise tähtsusega teavet, mida ÜRO süsteemis ei ole arvesse võtnud.

2.    Riskianalüüsi ei tehta, kui uut psühhoaktiivset ainet on ÜRO süsteemi raames hinnatud, kuid on otsustatud jätta uus psühhoaktiivne aine ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtse konventsiooni (mida on muudetud 1972. aasta protokolliga) või ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsiooni loetelusse lisamata, välja arvatud juhul, kui selle kohta on olulist uut või liidu jaoks erilise tähtsusega teavet.

3.    Riskihindamist ei tehta, kui uus psühhoaktiivne aine on:

(a)müügiloaga ravimi või veterinaarravimi toimeaine;

b)    toimeaine ravimis või veterinaarravimis, millele taotletakse müügiluba;

c)    toimeaine ravimis või veterinaarravimis, mis on saanud müügiloa, mille on pädev asutus peatanud, kuid ei ole ainet veel turult kõrvaldanud;

d)    toimeaine volitatud kliinilistes uuringutes ja uuritavates ravimites.“

4) Artikli 13 lõike 2 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Selleks et hinnata uue psühhoaktiivse aine või ainete rühmaga seotud riske, võib teaduskomitee koosseisu suurendada vastavalt artikli 5c lõikes 4 sätestatud korrale.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub direktiivi (EL) …/ … [millega muudetakse nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta raamotsust 2004/757/JSK, millega kehtestatakse miinimumeeskirjad ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuste kohta] ülevõtmise kuupäeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.    ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

   1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

   1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

   1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

   1.4.    Eesmärgid

   1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

   1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

   1.7.    Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.    HALDUSMEETMED

   2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

   2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

   2.3.    Pettuste ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.    ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

   3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

   3.2.    Hinnanguline mõju kuludele 

   3.2.1.    Üldine hinnanguline mõju kuludele

   3.2.2.    Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

   3.2.3.    Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

   3.2.4.    Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

   3.2.5.    Kolmandate isikute rahaline osalus

   3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) 20 struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

☒ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet ameti volituste seas (hüppeline kasv)

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 21  

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

–◻ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

☒ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–◻ Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2017–2020,

–◻ millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 23

◻ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻ rakendusametite kaudu;

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

☒ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–☒ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused:

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.Välja selgitatud ohud.

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta.

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

2.3.Pettuste ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse – ei ole kohaldatav

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki: ei ole kohaldatav

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻    ◻Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☒    ☒Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

* Esitatud väljund hõlmab üksnes uute psühhoaktiivsete ainetega seotud uut ülesannet.    

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Ülevaade

–◻    ◻Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☒    ☒Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personaliga ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻    ◻Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–☒    ☒Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–☒    ☒Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻    ◻Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    ◻Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–☒    ☒Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☒    ☒Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    ◻Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    ◻omavahenditele

–◻    ◻mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.

(1) ELi uimastituru aruanne 2016, lk 28.

(2) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/S-30/1.

(3) COM(2013) 619 final.

(4) COM(2013) 618 final.

(5) ELT L 127, 10.5.2005, lk 32. Eri poliitikavalikuid on analüüsitud kummagi ettepanekuga kaasnevas mõjuhinnangus (SWD(2013) 319 final).

(6) Euroopa Parlament, dokument nr P7_TA(2014)0453.

(7) Kokkuvõttev protokoll, nõukogu 27. mai 2016. aasta dokument 7908/1/16 REV 1.

(8) COM(2015) 185 final.

(9) ELT L 335, 11.11.2004, lk 8.

(10) SWD(2013) 319 final, lk 46–75.

(11) ELT C , , lk

(12) ELT C , , lk .

(13) Nõukogu 16. juuni 1997. aasta ühismeede 97/396/JSK uusi sünteetilisi uimastiteid käsitleva teabe vahetuse, riskihindamise ja kontrolli kohta (EÜT L 167, 25.6.1997, lk 1).

(14) Nõukogu 10. mai 2005. aasta otsus 2005/387/JSK uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetuse, riski hindamise ja kontrolli kohta (ELT L 127, 20.5.2005, lk 32).

(15) Nõukogu raamotsus 2004/757/JSK, 25. oktoober 2004, millega kehtestatakse miinimumeeskirjad ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuste kohta (ELT L 335, 11.11.2004, lk 8).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1920/2006 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/20/EÜ, 4. aprill 2001, liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad hea kliinilise tava rakendamist inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilistes uuringutes (EÜT L 121, 1.5.2001, lk 34).

(20) ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

(21) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(22) COM(2015) 185 final.

(23) Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

(24) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(25) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(26) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(27) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(28) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(29) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(30) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(31) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

(32) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(33) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(34) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(35) Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.