EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.4.2016

COM(2016) 183 final

2016/0094(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel seoses rahvusvahelise vahendiga, mille töötavad välja Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsiooni organid ning mille eesmärk on rakendada alates 2020. aastast rahvusvahelisest lennundusest tuleneva heite suhtes ühtset üleilmset turupõhist meedet

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

ÜRO kliimamuutuste konventsiooni osaliste 21. konverentsil võeti edukalt vastu Pariisi kokkulepe, mille eesmärk on hoida üleilmne soojenemine tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, ning teha jõupingutusi, et piirata temperatuuri tõusu 1,5 C-ni. Aastaks 2050 tuleks üleilmset kasvuhoonegaaside heidet vähendada vähemalt 50 % võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. Kõnealuste heite vähendamise eesmärkide saavutamisele peaks kaasa aitama kõik majandussektorid, kaasa arvatud rahvusvaheline lennundus.

Rahvusvahelisest lennundusest tulenev kasvuhoonegaaside heide moodustab rohkem kui 2 % kogu maailma heitkogustest ja kasvab kiiresti, kusjuures prognooside kohaselt, mis lähtuvad praeguse olukorra jätkumisest, võib eeldada, et 2050. aastaks on lennutegevusest tuleneva heite maht suurenenud 200 % võrreldes praeguse tasemega. Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Pariisi protokoll – tegevuskava kliimamuutuste vastaseks võitluseks pärast aastat 2020” 1 rõhutatakse, et Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) peaks võtma meetmeid rahvusvahelisest lennundusest tuleneva heite reguleerimiseks enne 2016. aasta lõppu. Hoolimata tehnoloogia arengust on heite kogumahu vähendamise potentsiaal lennundussektoris piiratud ning seega on turupõhised meetmed tunnistatud sobivaks vahendiks, mis aitab vähendada üldist heidet lennunduse valdkonnas. ICAO assamblee 38. istungil (2013) otsustati rahvusvahelisest lennundusest tuleneva heite vähendamiseks välja töötada ühtne üleilmne turupõhine meede, et võtta assamblee 39. istungil (27. septembrist kuni 7. oktoobrini 2016) vastu otsus selle rakendamise kohta alates 2020. aastast 2 .

Seepärast on vaja võimalikult kiiresti ja aegsasti enne järgmist ICAO assamblee istungit vastu võtta seisukoht, millest ELi huvides ühiselt tegutsevad liikmesriigid peaksid lähtuma seoses ICAOs vastuvõetava otsusega.

Liidu seisukohta väljendavad komisjon ja liikmesriigid ICAO organites. Kõnealust vahendit käsitleva ettepaneku koostamises osalevad mitmesugused ICAO organid, sealhulgas ICAO nõukogu. Samuti on vaja vastu võtta ELi seisukoht, et tagada kooskõla kehtivate ELi õigusaktidega.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 1600/2002/EÜ kutsuti liitu üles tegema kindlaks ja võtma konkreetseid meetmeid lennundusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, kui selliste meetmete võtmises ei ole ICAO raames kokku lepitud 2002. aastaks. Tulenevalt ICAO assamblee 33. istungi (2001) otsusest töötada välja heitkogustega kauplemise avatud süsteem rahvusvahelise lennunduse jaoks 3 ning ICAO assamblee 35. istungi (2004) otsusest töötada välja suunised rahvusvahelisest lennundusest tuleneva heite lisamiseks ICAO osalisriikide heitkogustega kauplemise süsteemidesse, 4 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu direktiivi 2008/101/EÜ, millega muudeti direktiivi 2003/87/EÜ, et lisada lennutegevus ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi 5 .

Lisaks üleilmse turupõhise meetme väljatöötamisele otsustati ICAO assamblee 38. istungil (2013), et ICAO ja tema osalisriigid ning asjaomased organisatsioonid teevad koostööd, et saavutada keskpikas perspektiivis ühine mittesiduv eesmärk hoida alates 2020. aastast rahvusvahelisest lennundusest tulenev CO2 netoheide üleilmselt samal tasemel. Rahvusvahelisest lennundusest tuleneva heite tase on 2020. aastal prognooside kohaselt ligikaudu 70 % kõrgem kui 2005. aastal 6 ning liit ja selle liikmesriigid on järjepidevalt pooldanud üleilmset eesmärki, mille kohaselt tuleks rahvusvahelisest lennundusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks vähendada 10 % võrreldes 2005. aasta tasemega. Siiski tundub asjakohane, et liit kasutaks võimalust aidata üsna lühikese ajavahemiku jooksul kaasa üleilmse turupõhise meetme väljakujundamisele, mille eesmärk on säilitada rahvusvahelisest lennundusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite 2020. aasta tase, pidades silmas võimalust eesmärgid aja jooksul läbi vaadata, kui see on asjakohane.

Selleks et hõlbustada edusammude tegemist asjakohase vahendi loomiseks ICAO assamblee 39. istungil (2016), otsustasid liidu seadusandjad ajutiselt lugeda direktiivi 2003/87/EÜ nõudeid täidetuks väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) asuvate riikide lennuväljadele suunduvate ja sealt väljuvate lendude puhul 7 . Pärast ICAO assamblee 39. istungit (2016) esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, mida tuleb teha üleilmset turupõhist meedet hõlmava rahvusvahelise vahendi rakendamiseks alates 2020. aastast, et kõnealuse vahendi abil vähendada lennundusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet mittediskrimineerival viisil. Käesolevas aruandes vaatleb komisjon arengusuundumusi, mis on seotud võimalustega kaasata pärast 1. jaanuari 2017 eespool nimetatud vahendi rakendamisse väljaspool EMPd asuvate riikide lennuväljadele suunduvatest ja sealt väljuvatest lendudest tulenev heide, ning teeb vajaduse korral asjakohaseid ettepanekuid.

•Kooskõlamuude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

4.MÕJU EELARVELE

5.MUUD KÜSIMUSED

2016/0094 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel seoses rahvusvahelise vahendiga, mille töötavad välja Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsiooni organid ning mille eesmärk on rakendada alates 2020. aastast rahvusvahelisest lennundusest tuleneva heite suhtes ühtset üleilmset turupõhist meedet

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

1)    Rahvusvahelisest lennundusest tulenev kasvuhoonegaaside heide moodustab rohkem kui 2 % kogu maailma heitkogustest ja kasvab kiiresti, kusjuures prognooside kohaselt, mis lähtuvad praeguse olukorra jätkumisest, võib eeldada, et 2050. aastaks on lennutegevusest tuleneva heite maht suurenenud 200 % võrreldes praeguse tasemega. Aastaks 2050 tuleks üleilmset kasvuhoonegaaside heidet vähendada vähemalt 50 % võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. Kõnealuste heite vähendamise eesmärkide saavutamisele peaks kaasa aitama kõik majandussektorid, kaasa arvatud rahvusvaheline lennundus.

ÜRO kliimamuutuste konventsiooni osaliste 21. konverents lõppes 2015. aasta detsembris edukalt Pariisi kokkuleppe vastuvõtmisega, mille eesmärk on hoida üleilmne soojenemine tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, ning teha jõupingutusi, et piirata temperatuuri tõusu 1,5°C-ni.

2)    Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) asutati 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooniga. Kõik liikmesriigid on kõnealuse konventsiooni osalised ja ICAO liikmed, samas kui liidul on vaatlejastaatus teatavatel ICAO kohtumistel, sealhulgas iga kolme aasta tagant toimuval ICAO assamblee istungil. Liit ja selle liikmesriigid on 1997. aasta Kyoto protokolli osalised ning seepärast peavad nad püüdma ICAO kaudu saavutada rahvusvahelisest lennundusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 1600/2002/EÜ kutsuti liitu üles tegema kindlaks ja võtma konkreetseid meetmeid lennundusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, kui selliste meetmete võtmises ei ole ICAO raames kokku lepitud 2002. aastaks.

3)    ICAO assamblee 33. istungil (2001) kiideti heaks heitkogustega kauplemise avatud süsteemi rakendamine rahvusvahelises lennunduses 9 . ICAO lennundusalase keskkonnakaitse komitee soovitas 2004. aastal loobuda ICAO egiidi all vastu võetud uuele õigusaktile tugineva lennundusspetsiifilise heitkogustega kauplemise süsteemi edasiarendamisest. ICAO assamblee 35. istungil (2004) kiideti heaks heitkogustega kauplemise avamine ja pakuti riikidele võimalust lisada rahvusvahelisest lennundusest tulenev heide oma heitkogustega kauplemise süsteemi, 10 kuid ICAO assamblee 36. istungil (2007) kutsuti üles vabastama süsteemi kaasamisest muudes riikides asuvad õhusõidukite käitajaid, kui kaasamises ei ole kahepoolselt kokku lepitud 11 . Liit, selle liikmesriigid ja muud Euroopa riigid on järjepidevalt jätnud endale õiguse kohaldada mittediskrimineerivalt turupõhiseid meetmeid kõigi õhusõidukite käitajate suhtes, kes teenindavad nende territooriumile suunduvaid, sealt väljuvaid või nende territooriumi piires toimuvaid lende, tuletades meelde, et Chicago konventsioonis tunnistatakse lepinguosaliste õigust kohaldada mittediskrimineerivalt oma seadusi ja eeskirju kõikide riikide õhusõidukite suhtes, 12 mis teenindavad nende territooriumile suunduvaid, sealt väljuvaid või nende territooriumi piires toimuvaid lende.

4)    Arvestades, et lennundusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite piiramine on oluline panus, mis on kooskõlas üldiste heite vähendamise kohustustega, võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu direktiivi 2008/101/EÜ, 13 millega muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ning muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ) 14 . Direktiivi 2008/101/EÜ viiendas põhjenduses on märgitud, et EL peaks püüdma tagada, et maailma keskmise temperatuuri tõusu piiramiseks sõlmitud üleilmne kokkulepe sisaldab meetmeid lennundusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, ning sel juhul peaks komisjon kaaluma, milliseid muudatusi tuleks direktiivis teha seoses selle kohaldamisega õhusõidukite käitajate suhtes.

5)    Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Pariisi protokoll – tegevuskava kliimamuutuste vastaseks võitluseks pärast aastat 2020” 15 rõhutatakse, et Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) peaks võtma meetmeid rahvusvahelisest lennundusest tuleneva heite reguleerimiseks enne 2016. aasta lõppu. ICAO assamblee järgmine istung toimub 2016. aastal ja selle raames tuleks kokku leppida rahvusvahelises vahendis, mille eesmärk on rakendada alates 2020. aastast rahvusvahelisest lennundusest tuleneva heite suhtes ühtset üleilmset turupõhist meedet.

6)    ICAO assamblee 38. istungil (2013) otsustati, et ICAO ja tema osalisriigid ning asjaomased organisatsioonid teevad koostööd, et saavutada keskpikas perspektiivis ühine mittesiduv eesmärk hoida alates 2020. aastast rahvusvahelisest lennundusest tulenev CO2 netoheide üleilmselt samal tasemel (edaspidi „ICAO eesmärk”) ning otsustati töötada välja üleilmne turupõhine meede rahvusvahelise lennunduse jaoks ja esitada sellekohase tegevuse tulemusi käsitlev aruanne asjaomase otsuse vastuvõtmiseks ICAO assamblee 39. istungil (2016). Rahvusvahelisest lennundusest tuleneva heite tase on 2020. aastal prognooside kohaselt ligikaudu 70 % kõrgem kui 2005. aastal 16 ning liit ja selle liikmesriigid on järjepidevalt pooldanud üleilmset eesmärki, mille kohaselt tuleks rahvusvahelisest lennundusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks vähendada 10 % võrreldes 2005. aasta tasemega. Siiski tundub asjakohane, et liit kasutaks võimalust aidata üsna lühikese ajavahemiku jooksul kaasa üleilmse turupõhise meetme väljakujundamisele, mille eesmärk on säilitada rahvusvahelisest lennundusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite 2020. aasta tase, pidades silmas eesmärgi läbivaatamist tulevikus, kui see on asjakohane.

7)    Selleks et hõlbustada edusammude tegemist asjakohase vahendi loomiseks ICAO assamblee 2016. aasta istungil, otsustas liidu seadusandja ajutiselt lugeda direktiivi 2003/87/EÜ nõudeid täidetuks väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) asuvate riikide lennuväljadele suunduvate ja sealt väljuvate lendude puhul. Niimoodi rõhutas liit asjaolu, et õiguslikke nõudeid võib kohaldada EMP riikide lennuväljadele suunduvate ja sealt väljuvate lendude suhtes samamoodi, nagu saab õiguslikke nõudeid kohaldada kõnealuste lennuväljade vahelistest lendudest tuleneva heite suhtes 17 .

8)    Muudetud direktiivis 2003/87/EÜ on sätestatud teatavad kohustused, mida komisjon peab täitma pärast ICAO assamblee 39. istungit (2016). Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, mida tuleb teha üleilmset turupõhist meedet hõlmava rahvusvahelise vahendi rakendamiseks alates 2020. aastast, et kõnealuse vahendi abil vähendada lennundusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet mittediskrimineerival viisil. Käesolevas aruandes vaatleb komisjon arengusuundumusi, mis on seotud võimalustega kaasata pärast 1. jaanuari 2017 eespool nimetatud vahendi rakendamisse väljaspool EMPd asuvate riikide lennuväljadele suunduvatest ja sealt väljuvatest lendudest tulenet heidet, ning teeb vajaduse korral asjakohaseid ettepanekuid.

9)    Tuleks kindlaks määrata liidu seisukoht, mis võetakse seoses ICAOs välja töötatava rahvusvahelise vahendiga, mille eesmärk on rakendada alates 2020. aastast rahvusvahelisest lennundusest tuleneva heite suhtes ühtset üleilmset turupõhist meedet.

10)    Liidu seisukoht tuleb vastu võtta aegsasti enne järgmist ICAO assamblee istungit,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimelt võetav seisukoht, mis viib üleilmset turupõhist meedet käsitleva vahendi väljatöötamiseni ICAOs, on kooskõlas käesoleva otsuse lisaga ning seda seisukohta väljendavad liidu huvides ühiselt komisjon ja liikmesriigid ICAO organites.

Artikkel 2

Komisjon hoiab asjaomaseid nõukogu organeid kursis kõikide käimasolevate aruteludega. Selleks et komisjon oleks teadlik kõigist nõukogu seisukohtadest seoses lisa tingimuste nõuetekohase kohaldamisega, konsulteerib komisjon vajaduse korral asjaomaste organitega, pidades silmas ICAO organites toimuvaid arengusuundumusi.

Brüssel,

(1) COM(2015)81, 4.3.2015.

(2) ICAO resolutsioon A38-18 (2013).

(3) ICAO resolutsioon A33-7 (2001).

(4) ICAO resolutsioon A35-5 (2004).

(5) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(6) Vt ICAO 2013. aasta resolutsiooni suhtes tehtud reservatsioonid, millele on osutatud eespool joonealuses märkuses 4.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 421/2014.

(8) COM(2016) 110 final.

(9) ICAO resolutsioon A33-7.

(10) ICAO resolutsioon A35-5.

(11) Resolutsiooni A36-22 liide L.

(12) Reservatsioonid seoses ICAO 2007. aasta resolutsiooniga, ICAO 2010. aasta resolutsiooniga, ICAO nõukogu 2012. aasta otsusega Delhi deklaratsiooni heakskiitmise kohta ning ICAO 2013. aasta resolutsiooniga, vt http://ec.europa.eu/clima/policies/transport/aviation/documentation_en.htm  

(13) ELT L 8, 13.1.2009, lk 3.

(14) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(15) COM(2015)81, 4.3.2015.

(16) Vt ICAO 2013. aasta resolutsiooni suhtes tehtud reservatsioonid, millele on osutatud eespool joonealuses märkuses 4.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 421/2014, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, seoses sellise rahvusvahelise kokkuleppe rakendamisega 2020. aastaks, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelise lennunduse heitkoguste suhtes ühtset üleilmset turupõhist meedet, ELT L 129, 30.4.2014, lk 1.