EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.6.2016

JOIN(2016) 24 final

ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

ELi strateegia Myanmaris/Birmas: eripartnerlus demokraatia, rahu ja heaolu edendamiseks

1. ELi ROLL MYANMARi/BIRMA EDUKAL ÜLEMINEKUL DEMOKRAATIALE

Pärast 2011. aastal alanud reforme on Myanmaris/Birmas toimunud suured muutused ning uue, demokraatlikult valitud valitsuse ametisseastumine 2016. aasta aprillis toob kaasa ajaloolisi võimalusi. Euroopa Liidu strateegilistes huvides on toetada täiel määral edukat üleminekut tulemuslikule demokraatlikule valitsemisele ja säästvale arengule ning võtta sel eesmärgil kasutusele kõik asjakohased ELi poliitikameetmed ja vahendid.

8. novembril 2015 hääletasid Myanmari/Birma elanikud ülekaalukalt sõjaväelisest riigikorrast loobumise poolt, andes parlamendis absoluutse enamuse opositsioonilisele Rahvuslikule Demokraatialiigale (National League for Democracy, NLD). Pärast enam kui viitkümmet aastat valiti Aung San Suu Kyi liitlane Htin Kyaw 15. märtsil 2016 riigi esimeseks tsiviilisikust presidendiks ning Aung San Suu Kyi ise asus riiginõuniku, välisministri ja presidendi kantselei juhataja ametikohale.

Väheste valitsemiskogemustega uue administratsiooni ees seisavad suured ülesanded. Nende hulka kuuluvad demokraatia tugevdamine, etniliste rühmade vahelise rahu ja leppimise tagamine, põhiseaduslike reformidega jätkamine, institutsioonide ülesehitamine, julgeolekuvaldkonna reformimine ning õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste edendamine. Rahvusliku Demokraatialiiga valitsus peab täitma rahva suured ootused, et ta kindlustab majanduskasvu ja kaasava säästva arengu kaudu suurema sissetuleku ja kvaliteetsed põhiteenused.

EL on andnud riigi ümberkujundamisse olulise panuse

Viimasel viiel aastal on EL olnud Myanmari/Birmaga suhete taastamisel rahvusvahelise kogukonna esirinnas. Eelmise valitsuse reforme tunnustades valis EL riigi keerukale üleminekuprotsessile tervikliku lähenemisviisi, mis hõlmas poliitilist dialoogi käsikäes rahaliste ja muude poliitikapõhiste vahenditega. 2012. aastal peatas EL sanktsioonid ja avas esinduse. 2013. aastal tühistas EL sanktsioonid, avas täieõigusliku ELi delegatsiooni ja taastas kava „Kõik peale relvade“ raames kaubandussoodustused. Samal aastal määras EL oma prioriteedid kindlaks niinimetatud terviklikus raamistikus, 1 mille eesmärk oli esmajoones juhtida ELi poliitikat enne 2015. aasta novembri valimisi, kuhu EL saatis suurima rahvusvahelise valimisvaatlusmissiooni.

2012.–2013. aastal suurendas EL riigile antavat arengutoetust esialgses summas 150 miljonit eurot. 2014. aasta detsembris võeti arengukoostöö rahastamisvahendi raames vastu Myanmari/Birma mitmeaastane sihtprogramm aastateks 2014–2020, 2 mis hõlmas 688 miljoni euro soovituslikku jaotust. Abi tulemuslikkuse edendamiseks on EL ja tema liikmesriigid alates 2013. aastast kavandanud ühiselt arengukoostööd, 3 mida kavatsetakse jätkata tihedates konsultatsioonides uue valitsusega, et tagada ELi ühtne reageerimine väljaselgitatud probleemidele.

Nüüd, mil uus valitsus on demokraatlikult valitud, peab EL oma tegevust hoogustama

ELi ootused on demokratiseerumist ja märkimisväärseid poliitilisi muutusi arvestades suured. EL on hinnanud oma strateegiat, et vaadata üle tegevus demokraatia ja inimõiguste , rahuprotsessi, majanduse ja säästva arengu vallas.

Samuti on ELil huvi teha uue valitsusega koostööd ka piirkondlikus kontekstis, eelkõige Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) lõimimistegevuses. Myanmari/Birma edukas üleminek demokraatiale oleks laiemas piirkonnas tähtis ja hea eeskuju.

On selge, et EL peab selles strateegiliselt olulises Kagu-Aasia riigis ning laiemalt Aasia Vaikse ookeani piirkonnas täitma ka edaspidi oma silmapaistvat rolli demokratiseerimise ja reformimise hea eeskuju edendamisel. Samuti on ELi lähedasemad suhted Myanmari/Birmaga ja tihe koostöö valitsusega parim viis edendada kaasavaid sotsiaal-majanduslikke reforme ja suurendada ELi ettevõtjate võimalusi nüüd, mil riik jätkab reformimise teed. Lühidalt öeldes on ELil käimasoleva ülemineku edusse palju panustanud ja tal on suur huvi aidata tagada selle lõpulejõudmine.

Käesoleva ühisteatise eesmärk on esitada ELi ühtne arusaam ja konkreetsed kohustused seoses poliitilise, julgeoleku- ja arengutoetusega ning majandussuhete arendamisega eelolevatel aastatel.

2. TEGEVUSVALDKONNAD

2.1. Demokraatia, õigusriigi põhimõte ja hea valitsemistava:

et muuta Myanmar/Birma jätkusuutlikuks demokraatlikuks riigiks, kus austatakse täiel määral õigusriigi põhimõtet, peaks EL aitama luua toimivaid institutsioone, toetama julgeolekuvaldkonna reformi ning tegutsema rohkem ja mitmekesiselt kogu ühiskonnas – kohalikes omavalitsustes, kohtuvaldkonnas, parlamentides ja kodanikuühiskonnas. Samuti peaks EL arutama sõjaväega selle rolli tänapäevases demokraatias ning toetama politseijõudude nüüdisajastamist ja ümberkujundamist.

Poliitiline olukord pärast 2015. aasta novembri valimisi

Tänu ülekaalukale võidule 2015. aastal on Rahvuslik Demokraatialiiga saavutanud enneolematu demokraatliku legitiimsuse, mis on andnud talle tugeva mandaadi ulatuslike reformide alustamiseks. Enam kui 400 uut parlamendiliiget asusid ametisse 1. veebruaril 2016 ja nad peavad viima ennast kurssi tänapäevase parlamendi kõikide tahkudega.

Sõjaväele kuulub ikka veel 25 % parlamendi kohtadest, ta saab seada veto põhiseaduslikele muudatustele ja tema käes on endiselt kolm olulist ministrikohta (sise-, kaitse- ja piiriasjade minister). Uues olukorras peab sõjavägi määratlema uuesti oma koha demokraatlikus ühiskonnas.

ELi valimisvaatlusmissioon väljendas heameelt selle üle, 4 et 2015. aasta novembri valimised olid hästi korraldatud ja põhinesid konkurentsil, aga juhtis tähelepanu vajadusele edasiste reformide järele. Eelkõige tegi muret 5 valimisõiguse äravõtmine varasema ajutise registreerimiskaardi omanikelt, kellest enamik kuulub mõnda etnilisse kogukonda. ELi valimisvaatlusmissiooni lõpparuandele 6 tuginedes jätkub ELi valimistoetus tulemuslike, sõltumatute, läbipaistvate ja vastutustundlike valimiste korraldamiseks ja inimeste isevastutuse parandamiseks valimisprotsessis.. 

Uue valitsuse peamised prioriteedid on õigusriigi põhimõte ja hea valitsemistava. Probleeme on palju ning institutsioonidel napib sageli nii töötajaid kui ka õigusloomeprotsessiga seotud eksperditeadmisi. Õigusriigi põhimõtte parandamine aitab kasvatada usaldust riigi institutsioonide vastu, suurendada läbipaistvust, võidelda korruptsiooniga ning tugevdada kohtusüsteemi rolli ja sõltumatust. Selle protsessi lahutamatu osa on julgeolekuvaldkonna reform, sealhulgas politseireform.

ELi roll sõjaväe juhitud institutsioonilisest korrast jätkusuutliku demokraatiani jõudmisel

Demokraatliku valitsemise tugevdamise keskmes on endiselt põhiseaduslik reform. 2008. aasta põhiseadus oli üleminekuprotsessis tähtsal kohal ja nüüd oodatakse edasisi reforme. Üleminekul autoritaarselt valitsemiselt demokraatiale saaks EL jagada oma rikkalikke kogemusi, keskendudes mitmeparteilistele parlamendisüsteemidele ning kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia suuremale kaasatusele.

2015. aasta septembris alustatud kodanikuühiskonna kaasamise ELi tegevuskava rakendamisel teeb EL koostööd kodanikuühiskonnaga. Kodanikuühiskonna organisatsioonid on harilikult täitnud otsustavat rolli põhiteenuste osutamisel, eelkõige konfliktist häiritud aladel. Samuti on tegemist keskse liikumapaneva jõuga, kes edendab ja kaitseb demokraatiat, sealhulgas riigi valimisvaatlustes osaledes, ning inimõigusi ja kultuurilist mitmekesisust. Sellegipoolest puutub kodanikuühiskond praegu ikka veel kokku paljude piirangutega.

ELi selle valdkonna võimalikud algatused hõlmavad järgmist:

tegutseda partnerluses valitsusega, et süvendada poliitilist dialoogi ja täita tekkivad vajadused, pakkudes valitsusasutustele riigi ülesehitamiseks poliitilist dialoogi ja tehnilist koostööd. EL peaks töötama koos paljude partneritega – kohaliku tasandi organisatsioonidest parlamentideni ning tugiorganisatsioonidest ametiühingute ja meediani –, et toetada demokraatiat edendavaid kohalikke jõupingutusi;

pakkuda abikätt sõjaväele, et jagada ELi kogemusi üleminekul demokraatiale ja arutada sõjaväe rolli tänapäevases demokraatias, sealhulgas edendada inimõiguste austamist ja õigusriigi põhimõtet;

parandada vaeste ja haavatavate juurdepääsu õigusemõistmisele ja õigusabile, arendades kohtusüsteemi töötajate õigusvõimet ja tugevdades õigusriigi põhimõttega kooskõlas välja valitud institutsioone, et need saaksid oma mandaati paremini täita;

laiendada toetust Myanmari politseijõududele, et muuta see nüüdisaegseks organisatsiooniks, kes teenib inimesi ja keda inimesed usaldavad, sealhulgas suurendades vastutust kooskõlas rahvusvaheliste parimate tavadega, inimõiguste ja põhivabaduste austamist ning jätkuvaid jõupingutusi, et tugevdada politseijõudude suhteid meedia ja kohalike kogukondadega;

töötada demokraatia tegevuskava valmimise ja elluviimise kallal koos partnerriigiga;

toetada edasist koostööd Euroopa Parlamendi ja Myanmari parlamendi vahel, et tugevdada seadusandlikku võimekust, valitsuse järelevalvet ja parteisid muu hulgas Euroopa Parlamendi demokraatia toetamise tervikliku lähenemisviisi abil.

2.2. Rahuprotsess

Myanmaris/Birmas äsja saavutatud rahu on habras. EL, üleriigilise relvarahuleppe ainus lääneriike esindav tunnistaja, peaks koos kõigi asjaomaste pooltega töötama selle nimel, et viia ellu kaasav rahukava ning desarmeerida, demobiliseerida ja taaslõimida endised võitlejad. Rahu hoidmiseks jagab EL oma kogemusi föderalismi vallas ning töötab pooltevahelise usalduse loomise ja leppimise edendamise nimel.

Teetähiseks on kokkulepe jätta raske minevik seljataha

Myanmari/Birmat on aastakümneid vaevanud relvakonfliktid Myanmari/Birma relvajõudude (Tatmadaw) ja erikultuuridega etniliste rühmade vahel, kes elavad loodusvarade poolest rikastel kaugetel piirialadel. Paljud neist aladest ei ole kunagi olnud keskvalitsuse täieliku kontrolli all ja seal on kehtinud erinevad omavalitsustasandid. Neil aladel on välja kujunenud majandushuvid, mis on seotud ebaseadusliku tegevusega nagu salakaubandus, ebaseaduslik nefriidi- ja puidukaubandus, oopiumitootmine ja uimastikaubandus. Katšini osariigis ja Šani osariigi põhjaosas on alates 2011. aastast ümber asustatud ligikaudu 100 000 elanikku ning jätkuvad kokkupõrked põhjustavad seniajani riigisiseseid ümberasustamisi ja õnnetusjuhtumeid. Ligikaudu 106 000 pagulast, kes on enamjaolt Karenist ja Kajast, elavad Tai pool piiriäärsetes laagrites. Kokkupõrked on toonud kaasa ka inimõiguste rikkumisi. Rahvusvahelise humanitaarõiguse kestev tõsine rikkumine on avaldanud mõjutatud elanikkonnale destabiliseerivat mõju.

2011. aastal seadis president Thein Sein esmatähtsale kohale rahu. 15. oktoobril 2015 sõlmisid valitsus ja kaheksa relvastatud etnilist rühmitust üleriigilise relvarahuleppe, mille EL allkirjastas rahvusvahelise tunnistajana koos ÜRO, Hiina, Jaapani, India ja Taiga. Mõni rühmitus, sealhulgas katšinid, ei ole veel leppega ühinenud. Selle olulise ja tundliku teemaga tegelemiseks alustati 2016. aasta jaanuaris riiklikku poliitilist dialoogi.

Rahuprotsess on uue valitsuse põhieesmärk. Hädavajalik on saavutada sidusrühmade vaheline usaldus ja säilitada nende pühendumus. Rahvusvähemustel on suured ootused, et Riiklik Demokraatialiiga asuks looma demokraatlikku mitmerahvuselist föderaalset liitu, mis pakuks võrdsemat juurdepääsu majanduslikele võimalustele. Lisaks nõuab üldine rahuleping ka põhiseaduslike muudatuste tegemist.

ELi panus kestva rahu kindlustamisel

ELil, ühel rahuprotsessi suurimal rahastajal, on head võimalused aidata ka edaspidi kaasa rahu püsimisele. Myanmari rahukeskus, mida EL on toetanud alates selle loomisest 2012. aastal, on olnud väga olulisel kohal valitsuse ja relvastatud etniliste organisatsioonide toomisel läbirääkimistelaua taha ja eksperdinõu andmisel kõigile asjaomastele pooltele. Edusammude jätkamiseks on otsustava tähtsusega kaasav ja laiapõhjaline protsess, mis hõlmab kodanikuühiskonna ja naiste osalemist. Suurem osa ELi toetusest on läinud etnilistele valimisringkondadele. Tegevuses on keskendutud kogukondade arengule konfliktist mõjutatud piirkondades, lepitamisele, rahu tagamisele, relvarahu rakendamisele ja relvarahu jälgimisele tsiviilühiskonnas. Muude projektide raames tehakse tööd elatusvahendite kättesaadavuse parandamise, vaesuse vähendamise ja etniliste alade arendamise kallal. EL on võtnud juhtrolli uue mitme rahastajaga ühise rahufondi rajamisel, et toetada rahuprotsessi kooskõlastatumalt.

EL kavatseb tagada, et kogu toetatud tegevus oleks konfliktitundlik, järgiks kahju tegemisest hoidumise põhimõtteid ning et seda rakendataks kaasaval, erapooletul ja läbipaistval viisil.

Samuti jätkab EL humanitaarabi andmist piiratud juurdepääsuga aladel, mida mõjutavad relvakonfliktid ja ümberasustamised. Hädavajalik on tagada humanitaarabi takistamatu jõudmine konfliktidest mõjutatud elanikeni.

Selle valdkonna võimalikud algatused hõlmavad järgmist:

pakkuda tugevat poliitilist ja rahalist toetust kaasavale rahukavale, sealhulgas üleriigilise relvarahuleppe rakendamisele, soodustades samal ajal jõupingutusi, et kaasata rühmi, kes ei ole veel lepinguga ühinenud;

tegeleda konfliktiennetuse ja rahu tagamisega, toetades näiteks usaldust suurendavaid meetmeid, kogukondade võimestamist, kultuuridevahelist dialoogi, naiste osalemist, kaasavat arengut ja paremaid elatise teenimise võimalusi etnilistel aladel, ühendades vajaduse korral hädaabi, taastus- ja arenguabi;

arendada kõigi sidusrühmade suutlikkust, et lahendada selle protsessiga seotud probleemid, sealhulgas seoses julgeolekuvaldkonna reformimise ning desarmeerimise, demobiliseerimise ja taaslõimimisega;

toetada teadlikkust miinidest, demineerimist ja sellega seotud tegevust;

toetada Myanmaris/Birmas toimuvat arutelu täidesaatva võimu üleandmise ja detsentraliseerimise üle, tuginedes ELi liikmesriikides kasutatud eri mudelitest saadud kogemusele;

pakkuda võrdlevaid näiteid nii ELi kui ka kolmandate riikide kogemustest konfliktijärgsete riiklike dialoogide valdkonnas.

2.3. Inimõigused

Myanmar/Birma peab lahendama mitu inimõigustega seotud probleemi, eelkõige olukorra Arakani osariigis, kus moslemivähemused seisavad silmitsi erinevate diskrimineerimisvormidega. EL peaks koostöös valitsusega võitlema vaenu õhutamise ja sallimatuse vastu. Rakendada tuleks inimõigusi käsitlevaid resolutsioone ja viia õigusaktid kooskõlla rahvusvaheliste standarditega.

Kuigi saavutatud on juba palju, on inimõigused endiselt üks selle riigi põhiprobleeme

Kahtlemata on riigi üleminek toonud kaasa teretulnud edusamme inimõiguste vallas. On võetud meetmeid poliitvangide vabastamiseks, sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabaduse edendamiseks ning sunniviisilise töö tõkestamiseks. Riik osaleb inimõigustealastes dialoogides ELi, Jaapani ja USAga ning laiendab samal ajal koostööd ÜROga, 7 sealhulgas ÜRO eriraportööri, inimõiguste ülemvoliniku büroo ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga.

Ent edule vaatamata puutuvad aktivistid, ajakirjanikud ja koguni tavakodanikud oma kodaniku- ja poliitiliste õiguste kasutamisel kokku meelevaldse vahistamise ja kinnipidamisega. Õhutatakse moslemi kogukondade vastast vihkamist ja vaenu. Hoolimata laialdasest rahvusvahelisest kriitikast kehtestati 2015. aastal kogum diskrimineerivaid rassi- ja religioonikaitse seadusi, milles käsitletakse usuvahetust, religioonidevahelist abielu, monogaamiat ja sündimuse kontrolli.

Edasi tuleb liikuda kõigis valdkondades, sealhulgas rahvusvaheliste inimõigustealaste õigusaktide vastuvõtmisega, õigusreformiga, institutsioonide loomise ja suutlikkuse suurendamisega ning teadlikkuse süvendamisega üldiste inimõiguste vallas. Mineviku pärandit arvestades tuleks erilist tähelepanu pöörata sellele, et suureneksid kohtunike sõltumatus ja juurdepääs õigusemõistmisele, naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus, aga ka lapse õigused, pidades eelkõige silmas lapssõdurite jätkuvat kasutamist. Uus valitsus vabastas esimestel ametisoleku nädalatel enam kui 280 poliitvangi. See annab selgelt märku põhivabadustele pühendumisest.

Myanmari/Birma peamine inimõigustega seotud küsimus on endiselt Arakani osariigi olukord, kus enamjaolt kodakondsuseta, end rohingjana määratlev moslemivähemus seisab silmitsi paljude diskrimineerimisvormidega. Nad on ilma jäetud liikumisvabadusest ning neil ei ole juurdepääsu põhiteenustele ega elatusvahendeid. Pärast kogukondadevahelise vägivalla puhkemist 2012. aastal hoitakse ligikaudu 120 000 moslemit ikka veel laagrites. Naasta või ümber asuda on lubatud väga vähestel. Kogukonnad elavad endiselt segregatsioonis. Riigisiseselt ümberasustatud inimesed ja teised haavatavad elanikerühmad sõltuvad humanitaarabist, mida teiste seas annab ka EL.

Olukorra ebakindlus on sundinud kümneid tuhandeid riigist meritsi või maitsi põgenema, mistõttu nad on sattunud sala- ja inimkaubitsejate ohvriks. 2015. aastal Andamani merel puhkenud rändekriisi tulemusel asusid Tai, Malaisia ja Indoneesia piirkondliku algatuse abil lahendusi otsima. Bangladesh pakub varjupaika kuni 500 000 rohingjale. Uus valitsus peab võtma ohjad enda kätte, rakendades kaasavat arengut kogu riigis ja parandades inimõigustega seotud olukorda. Kui lahendust ei leita, tekib oht, et see hakkab kahjustama üleminekut demokraatiale ja rikub uue Myanmari/Birma mainet.

ELi jaoks on kõige tähtsamal kohal meetmed, mis avaldavad tegelikku mõju

Arakani osariigi keeruliste probleemide lahendamisele läheneb EL terviklikult ja võtab kasutusele kõik tema käsutuses olevad vahendid – poliitilise dialoogi, humanitaarabi ja arengukoostöö –, tegutsedes tihedas kooskõlas kohalike omavalitsuste ja kogukondadega.

EL on endiselt valmis parandama inimõiguste kaitsjate, haavatavate rühmade ja vähemuste ning majanduslike ja sotsiaalsete õigustega seotud olukorda.

Sellest, et EL on kindlalt pühendunud riigi abistamisele tema inimõiguste olukorra edendamisel, annab tunnistust ELi inimõiguste eriesindaja aktiivne osalemine. EL on ÜRO Peaassambleel ja ÜRO Inimõiguste Nõukogus esitanud mitu resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta.

Selle valdkonna võimalikud algatused hõlmavad järgmist:

2.4. Vaesuse vähendamine ja säästev areng

Myanmar/Birma on üks maailma vaeseimaid riike. Üleminek sillutab teed ELi arengukoostöö hoogustamisele sellistes valdkondades nagu haridus, maaelu areng ja juhtimine, muu hulgas märkimisväärsete eelarvetoetuse meetmete kaudu alates 2016. aastast. Et toetada säästva arengu eesmärkide saavutamist ning programmi Erasmus+ ja ELi teadusuuringute programmi „Horisont 2020“ võimalusi, avardatakse sihipärast tehnilist koostööd.

Üleminekuetapis riik, kes püüab pääseda vaesuslõksust

Myanmar/Birma on üks vähim arenenud maa, kes on ÜRO Arenguprogrammi 2015. aasta inimarengu indeksi pingereas 189 riigi seas 148. kohal. Vaesuse määr on hinnanguliselt 37,5 %, 8 mis on Kagu-Aasia kõrgeim näitaja. 60 % riigi elanikest elab maapiirkondades, kuhu vaesus on ebaproportsionaalselt koondunud. SKP inimese kohta on 1 204 USA dollarit 9 . Myanmaris/Birmas on kõigi ASEANi riikide madalaim oodatav eluiga, imikute ja laste suremuse määra poolest ollakse teisel kohal. Üle kolmandiku lastest on pidevas alatoitumuses. Elekter on vähem kui kolmandikul elanikkonnast.

Riiki tabavad sageli loodusõnnetused ja see on väga tundlik kliimamuutuste mõjule. Kuna loodusõnnetusteks valmisolek on praegu halval tasemel, võivad välisšokid avaldada tohutut mõju elanikkonna ja majanduse vastupidavusele.

Valitsuse eesmärk on saavutada kestev rahu ja juhtida majandus taas rööbastele, et muuta Myanmar/Birma keskmise sissetulekuga riigiks. Uuelt valitsuselt oodatakse, et ta keskenduks oma arengupüüdlustes vaesuse vähendamisele, töökohtade loomisele, jätkusuutlikkusele ja kaasamisele, hoides kasvumäärad kõrgel, tugevdades inimkapitali, edendades sotsiaalteenuseid, vähendades keskkonnamõju ja parandades vastupidavust. Peamised prioriteedid on maaelu areng, sealhulgas toiduga kindlustatus ja toitumisalane kindlustatus, maareform, haridus ja tervishoid. Tähelepanu keskmes peaks olema suurõnnetuste ohu vähendamine kõigil tasanditel. Veel üks uue valitsuse ees seisev ülesanne on maaomandi õiguste tugevdamine eelkõige maa võõrandamise tõttu kannatatud ebaõigluse heastamise abil.

EL peaks näitama teed kaugeleulatuva ja eesmärgipärase arengukoostöö kavaga

EL on Myanmari/Birma juhtiv koostööpartner riigi säästva arengu eesmärkide saavutamisel, nagu on määratletud säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 10 . Mitmeaastase sihtprogrammi 2014–2020 kaudu toimuvas kahepoolses arengukoostöös 11 (688 miljonit eurot) jätkab EL riiki ümberkujundava arengukava toetamist neljas valdkonnas: 1) maaelu areng, põllumajandus, toiduga kindlustatus ja toitumisalane kindlustatus 2) haridus; 3) valitsemine, õigusriigi põhimõte, riigi suutlikkuse suurendamine ja 4) rahu tagamise toetamine 12 . Veel saab EL pakkuda valitsusele paindlikku ja eesmärgipärast tehnilist koostööd olulistes poliitikavaldkondades. Abi dubleerimise ja killustumise vältimisel on endiselt tähtsal kohal rahastajate tegevuse tõhus kooskõlastamine.

Selleks et kliimamuutustega kohanemine oleks tähtis osa Myanmari/Birma poliitika väljatöötamisest ja reformikavast ning et edendada tõendipõhist kavandamist ja poliitikakujundamist, on koostamisel riiklik kliimamuutuste strateegia ja tegevuskava, mida toetab ELi ülemaailmne kliimamuutuste liit+ Myanmari/Birma kliimamuutuste liidu kaudu. See aitab juhtida Myanmari/Birmat keskkonnahoidlikuma ja vastupidavama majanduse poole.

Vahendite kombineerimise (toetused ühendatuna lisavahenditega, mis ei ole toetused), eelkõige Aasia investeerimisrahastu abil kasutab EL oma toetusi strateegilisemalt, et võimendada ja koondada Euroopa Arengupanga ja muude arengupankade ja finantsasutuste, aga ka erasektori rahalisi vahendeid eesmärgiga anda investeerimisprojektidele suurem arengumõju. Märtsis 2015 allkirjastas Euroopa Investeerimispank Myanmari/Birmaga raamlepingu ja juba on käsil mitu investeerimisprojekti.

Selle valdkonna võimalikud algatused hõlmavad järgmist:

suurendada abi tulemuslikkust tänu rahastajate tegevuse paremale kooskõlastamisele ja eelarvetoetusele, millega EL väljendab tugevat soosingut uuele valitsusele;

töötada koos liikmesriikidega välja uus ELi ühine programmdokument, mis on kooskõlas uue valitsuse põhieesmärkidega;

edendada programmi „Erasmus+“ pakutavaid võimalusi, eelkõige üliõpilaste, teadlaste ja ülikoolitöötajate vahetust, ning tugevdada koostööd selle valdkonna ministeeriumi ja ülikoolidega, et aidata kõrgharidust ajakohastada;

siduda teadus ja innovatsioon ELi teadusprogrammi „Horisont 2020“ kaudu riigi arenguvajadustega ja toetada piirkondlikku teaduskoostööd;

arvestada kõigis uutes arengukoostöö meetmetes kliimamuutusi, sugu ja säästva arengu eesmärke.

2.5. Majanduslik kaasatus

Kui Myanmar/Birma suudab allesjäänud suured ülesanded täita, võib tema üleminek päästa valla tohutud majanduslikud ja ärivõimalused. ELil on ideaalne väljavaade seda üleminekut toetada ja aidata neid võimalusi ära kasutada. EL soovib viia lõpule läbirääkimised investeeringute kaitse lepingu üle, aidata täiustada õigusraamistikku ja tööõiguse põhireegleid ning valmistuda läbirääkimisteks metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) vabatahtliku partnerluslepingu üle.

Riigil on suur majanduslik potentsiaal, mis ootab rakendamist

Myanmar/Birma paikneb strateegiliselt India ja Hiina vahel. Riigil on külluslikult loodusvarasid (maa, vesi, metsad, fossiilkütus, mineraalid ja vääriskivid) ja noort tööjõudu (55 % elanikest on alla 30aastased). Oma 51,5 miljoni suuruse rahvaarvuga kujutab riik endast märkimisväärse potentsiaaliga turgu ELi eksportijatele ja investoritele. Myanmar/Birma kuulub ka 600 miljonit inimest hõlmavasse assotsiatsiooni ASEAN ja nii saab ta kasu kaugeleulatuvate eesmärkidega majanduslõimumise protsessist. Riigis on palju võimalusi turgu peaaegu kõigis sektorites ajakohastada, mitmekesistada ja liberaliseerida. Seal on ka piirkonna kõige kiiremini kasvav turismiturg.

Siiski on Myanmari/Birma atraktiivsus investeeringute sihtkohana mitmes mõttes probleemne. Maailmapanga äritegevuse lihtsuse indeksi järgi on ta 189 riigi seas endiselt 167. kohal. Probleemidest on nimetatud õiguslikke ja regulatiivseid aspekte, mis on seotud eeskätt investorite kaitse ja lepingute täitmise valdkonnaga, juurdepääsuga finantsteenustele ja ettevõtte loomisega. Maailmapanga 2014. aasta aruandes Myanmari investeerimiskliima hinnangu kohta peetakse ettevõtjate jaoks peamisteks takistusteks juurdepääsu rahastamisele, maale ja elektrile ning oskustöötajate vähesust.

Eksporditakse valdavalt loodusvarasid, eelkõige gaasi (40 %), mis pakub vähe võimalusi töökohtade loomiseks ega seondu riigisiseste sektoritega. Kuigi tööjõukulud on ühed Aasia väikseimad, 14 ei ole ka tootlikkus kuigi suur. Erilist keskkonna ja majandusega seotud muret tekitab peamiselt ebaseaduslikust raiest põhjustatud raadamise tohutu kiirus 15 . Viimaks vähendavad seniajani kestvad etnilised konfliktid ikka veel märgatavalt jätkusuutliku majandusarengu võimalusi riigi suurtes osades.

Kahel või kolmel viimasel aastal on turupõhiste reformide tegemiseks ja paremaid võimalusi pakkuva keskkonna loomiseks võetud meetmeid, mille hulka kuuluvad eelarve- ja maksureformid, välisvaluuta kursside kontrolli liberaliseerimine, ligikaudu 4 000 toote ekspordiloa nõuete kaotamine, 100 % välisomanduse lubamine mõnes sektoris ja erimajandustsoonide kehtestamine. Nende esialgsete reformide tulemusel suurenesid välismaised otseinvesteeringud 2013.–2014. aasta 3,2 miljardilt USA dollarilt 2014.–2015. aastaks ligikaudu 8 miljardi USA dollarini. Selle kasvu taga olid peamiselt gaasi-, telekommunikatsiooni- ja tootmissektor. 2014.–2015. aastal kasvas majandus 8,5 % ja järgmisel viiel aastal on aastakasvumääraks prognoositud 7,9 %. Riigil on head võimalused laiendada oma lihttööle tuginevat töömahukat tootmissektorit, mis on rohkemate töökohtade loomiseks väga oluline. Samal ajal võib see teiste Aasia riikide kogemuste põhjal liberaliseerida põllumajandusturgude kaubandust ja kiirendada seeläbi vaesuse vähendamist.

EL edendab vastastikku kasulikku kaubandus- ja investeerimisvõimaluste raamistikku, millega kaitstakse tööõiguse reegleid

ELi ja Myanmari/Birma majandus täiendavad teineteist suurel määral. EL võttis riigi kaubanduse ja majanduse arengu elavdamisel otsustava rolli, kaotades 2013. aastal sanktsioonid 16 ja taastades kaubandussoodustused kava „Kõik peale relvade“ raames. Kahepoolne kaubandus suurenes 2012. aasta 404 miljonilt eurolt 2015. aastal 1,2 miljardi euroni. Aastatel 2012–2015 neljakordistus eksport ELi, kasvades 165 miljonilt eurolt 675 miljoni euroni. Enam kui 60 % Myanmari/Birma ekspordist ELi moodustavad rõivad. Peaaegu poole ELi ekspordist võtavad enda alla masinad ja elektriseadmed. Riik areneb ning vajab taristu ja tootmise jaoks rohkem kapitalikaupa, mis pakub Euroopa ettevõtetele veelgi rohkem võimalusi. Alates 2011. aastast on ELi teenusteeksport Myanmari/Birmasse kuuekordistunud, kuigi alustati väga madalalt tasemelt. Teenustesektor laieneb tõenäoliselt kiiresti.

Riigi ametliku statistika kohaselt (2016. aasta jaanuari seisuga) oli EL 2015. aastal suuruselt neljas investor, jäädes oma vähem kui 10 % osaga koguinvesteeringutest maha Hiinast, Singapurist ja Hongkongist. EL töötab investeeringute kaitse lepingu sõlmimise nimel, et võimaldada Euroopa ettevõtetel kasutada ära kogu potentsiaal, mida selle riigi majandus pakub.

2015. aasta mais, ühinedes töötaja põhiõiguste ja tavade edendamise algatusega Myanmaris/Birmas, näitas EL oma valmisolekut töötada koos valitsusega, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga ja teiste partneritega (nt USA ja Jaapan) töötaja õiguste ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse valdkonnas. Selle algatuse kaudu kavatseb EL aidata tagada austuse töötaja põhiõiguste ja inimväärse töö vastu ning edendada tugevaid suhteid valitsuse, ettevõtete ja töötajate ning muude sidusrühmade vahel. Samuti luuakse sellega võimalusi kohalikele ettevõtetele ja aidatakse kujundada riik ümber atraktiivseks kaubandus- ja investeerimispartneriks. Mitut sidusrühma hõlmavad meetmed, näiteks ELi rõivasektori juhtalgatus, võivad soodustada vastutustundlikku ärikäitumist rõivasektoris. Samuti innustab EL uut valitsust keskenduma maareformile, töötaja õiguste, sealhulgas ligikaudu kahe miljoni Tais töötava võõrtöötaja töötingimuste parandamisele, ja sunniviisilise tööga võitlemisele. Myanmar/Birma muutub aina enam üleilmsete tarneahelate osaks, mistõttu on inimväärse töö ja ohutumate töökohtade edendamine olulisem kui kunagi varem.

EL kavatseb näiteks ELi-ASEANi programmidest antava eritoetuse abil elavdada oma tegevust kaubandus- ja erasektori arendamises, et suurendada suutlikkust väärtusahelates, kaubandusreformis, kaubanduse hõlbustamisel ja edendamisel, ekspordiga seotud kvaliteedijuhtimisel ja tarbijakaitses ning ametliku statistika koostamisel ja levitamisel. EL kavatseb osaleda kutseõppe pakkumises, et aidata vastata tööturu vajadustele. ELi ärihuvide esindamisel riigis võib palju kasu olla äsja asutatud Eurochamberist.

Selle valdkonna võimalikud algatused hõlmavad järgmist:

toetada reforme õigusliku ja regulatiivse raamistiku parandamiseks, millega hoogustatakse välismaiseid otseinvesteeringuid ja hõlbustatakse riigi lõimumist ASEANi riikide majandusühenduses;

sõlmida ja ellu viia investeeringute kaitse leping, parandades seeläbi investeerimiskeskkonda ja suurendades pühendumist vastutustundlikule investeerimisele ja jätkusuutlikule majanduskasvule;

tõugata tagant põllumajandussektori liberaliseerimise püüdlusi;

arendada sihipärast ja tulemuslikku teavitustegevust, et soodustada ettevõtetevahelist koostööd;

toetada osalemist üleilmsetes tarneahelates, edendades vastutustundlikku ärikäitumist, ettevõtete sotsiaalset vastutust ja inimväärset tööd, aga ka rahvusvaheliste töö- ja keskkonnalaste konventsioonide järgimist. See aitab kaasa võimalusi pakkuva keskkonna loomisele ja säästvale arengule;

parandada riigi tööpoliitikat ja haldamist tööõiguse reformi, suutlikkuse suurendamise ja sidusrühmadega konsulteerimise kaudu, sealhulgas töötaja põhiõiguste ja tavade edendamise algatusega Myanmaris/Birmas;

töötada koos valitsusega kutseharidus- ja -koolitussüsteemi arendamise nimel eesmärgiga anda erasektorile selles tugev roll;

valmistuda võimalikuks osalemiseks FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu protsessis, et saavutada puittoodete kaubanduse suurem läbipaistvus ja säästvus. 2014. aastal alustati teadlikkuse suurendamist metsahalduse vallas ning teavitustegevust kodanikuühiskonnas ja erasektoris. Selle edu oleneb rahuprotsessi tulemustest, sest hiiglaslikud metsaalad asuvad etnilistel aladel.

3. MYANMAR/BIRMA KOHT ASEANIS JA PIIRKONNAS

Riigi üleminek pakub uusi võimalusi piirkondlikuks koostööks ELi ja ASEANi vahel ning ELi ja Mekongi alamjooksu riikide vahel.

Isolatsioonis riigist aktiivseks piirkondlikuks osalejaks

Demokraatia poole liikuv ja maailmaga suhteid taastav Myanmar/Birma on kiiresti muutunud rahvusvahelise kogukonna austatud liikmeks. Juulis 1997 liitus ta ASEANiga ja 2014. aastal asus edukalt selle eesistujaks. Isolatsioonis oldud aastakümnete jooksul pakkus ASEAN vajalikku platvormi piirkondlike partneritega ja muude väliste jõududega ühenduse pidamiseks. ASEANi ühenduse ametlik loomine 2015. aastal võib aidata riigi majandusarengut ja piirkondlikku lõimimist veelgi edendada.

Riigi avamine on juba toonud kaasa tema välissuhete uuesti tasakaalustamise, mille laiema mõjuna on mitmekesistunud riigi üliolulised suhted Hiina ja Indiaga. Uuelt valitsuselt oodatakse, et ta hoogustaks veelgi riigi ümberorienteerumist kiirelt muutuvale laiemale Aasia Vaikse ookeani piirkonnale ning haaraks kinni võimalustest, kaitstes samal ajal oma riiklikke huve ja sõltumatust ning hoides häid suhteid naaberriikidega.

Tihedam partnerlus aitab edendada ELi strateegilisi huve Aasia Vaikse ookeani piirkonnas

EL töötab selle nimel, et viia ellu ASEANi majandusühendust käsitlev 2025. aasta kava koos ELi-ASEANi juhtprogrammiga ARISE+, mille keskmes on kaubanduse hõlbustamine, standardid, toll ja veondus, tsiviillennundus, intellektuaalomandi õigused, statistika ja lõimumise jälgimine. EL toetab poliitilise dialoogi ja arengukoostöö kaudu aktiivselt Mekongi alamjooksu riikide vahelist koostööd, eelkõige loodusvarade säästva majandamise valdkonnas ning toiduga kindlustatuse, energia ja vee omavahelise seotuse küsimuses.

Myanmar/Birma ja EL on ASEANi piirkondliku foorumi liikmed. Foorum pakub võimalust olla aktiivsemalt kaasatud Aasia Vaikse ookeani piirkonna julgeoleku ja kaitsega seotud üldteemadesse. EL ja Myanmar/Birma juhatasid 2013. aasta detsembris Yangonis ja 2014. aasta aprillis Brüsselis ühiselt kohtumist, mis oli pühendatud ASEANi piirkondliku foorumi istungitevahelise toetusrühma usalduse suurendamise meetmetele, ennetavale diplomaatilisele tegevusele ja kaitsevaldkonna ametnike dialoogile. See andis hea võimaluse töötada koos riigi juhtivate diplomaatidega ja kaitsevaldkonna ametnikega, sillutades teed edasisele tegevusele. Teine mitmepoolne foorum, kus EL ja Myanmar/Birma koostööd teevad, on Aasia-Euroopa kohtumine (ASEM). Mõlemal poolel on hulgaliselt võimalusi oma koostööd edaspidi tugevdada, eriti kui arvestada riigi otsust korraldada 2017. aastal ASEMi välisministrite 13. kohtumine.

Kui uus valitsus tugevdab veelgi Myanmari/Birma positsiooni ASEANis ja kaugemalgi, loob see häid võimalusi tihedamaks koostööks ELiga. Näiteks on riigil suur mänguruum, et osaleda aktiivsemalt ELi-ASEANi koostöö süvendamises esmatähtsates valdkondades ning selle maine ja strateegilise olulisuse parandamisel.

Stabiilne ja jõukas Myanmar/Birma oleks ka julgustav eeskuju edukast poliitilisest üleminekust ning see hoogustaks veelgi ASEANi lõimumisprotsessi kooskõlas ELi-ASEANi suhteid käsitlevas ELi 2015. aasta ühisteatises 18 sätestatud prioriteetidega, sellele järgnenud nõukogu järeldustega 19 ja ELi strateegiliste prioriteetidega Aasia Vaikse ookeani piirkonnas.

Selle valdkonna võimalikud algatused hõlmavad järgmist:

kaasata Myanmar/Birma ühisesse töösse võimaliku EL-ASEANi strateegilise partnerluse sisu kallal, käsitledes sealhulgas ELi suuremat rolli kõigil ASEANi juhitud piirkondlikel foorumitel;

toetada ka tulevikus jõuliselt ASEANi lõimimist, mis aitab kaasa Myanmari/Birma edasisele majanduskasvule ja arengule ning mille keskmes on eeskätt ASEANi kuuluvate Mekongi alamjooksu riikide vahelise lõhe kaotamine, sealhulgas loodusvarade majandamine.

4. KOKKUVÕTE

Selleks et EL saaks arendada Myanmari/Birmaga kaugeleulatuvaid ja edukaid suhteid, esitatakse käesolevas ühisteatises selged eelisvaldkonnad ja põhielemendid, mille abil jätkata uue demokraatlikult valitud valitsuse tulemuslikku toetamist tema pingutustes muuta demokraatia püsivaks, kujundada ümber majandus ja suurendada sotsiaalset õiglust. EL peaks kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et tulla toime üleminekuprotsessi ülejäänud probleemidega, sealhulgas kodakondsusetuse, diskrimineerimise ja inimõiguste rikkumistega, mille tähelepanuta jätmine võib edusammud ohtu seada. Uued tegevusvaldkonnad on muu hulgas otsene koostöö valitsusega reformide ja poliitika kujundamise kallal riigi ülesehitamise algatuste kaudu. EL kavatseb ulatada abikäe sõjaväele, kes jääb mõjukaks poliitiliseks osaliseks, ja jagada oma kogemusi seoses üleminekuga demokraatiale ning sõjaväe rolliga tänapäevases demokraatias. Rahuprotsessi osana pakub riiklik poliitiline dialoog võimalust suhelda kõigi sidusrühmadega sellistel teemadel nagu föderalism, täidesaatva võimu üleandmine ja detsentraliseerimine. Kui nendes põhimõtetes kokku ei lepita, ei saa ka rahu kestma jääda. Rahu toetamine ühise rahufondi kaudu võimaldab ELil töötada korraga nii valitsuse kui ka etniliste rühmade esindajatega, et täita konfliktist mõjutatud kogukondade vajadusi, sealhulgas käsitleda uusi teemasid nagu julgeolekuvaldkonna reform. ELi-Myanmari/Birma investeeringute kaitse lepingu sõlmimine elavdab Euroopa ettevõtete ärihuve selles strateegilises piirkonnas ning soodustab kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu. Demokraatlik ja edukas Myanmar/Birma hoogustab ASEANi lõimumist ja edendab ELi strateegilist rolli Aasia Vaikse ookeani piirkonnas.

Kõrge esindaja ja komisjon kutsuvad nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles toetama käesolevas ühisteatises tutvustatud algatusi ning töötama koos, et suurendada ELi osalust Myanmari/Birma ajaloolisel üleminekul demokraatiale.

(1) https://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/EN/foraff/138272.pdf.   

(2) http://eeas.europa.eu/delegations/myanmar/documents/eu_myanmar/eu-multi-annual-indicative-programme-2014-2020_en.pdf.  

(3) http://eeas.europa.eu/delegations/myanmar/documents/eu_myanmar/joint-eu-development-partners-transitional-strategy-for-myanmar-2014-2016_en.pdf.   

(4) http://www.eueom.eu/files/dmfile/101115-ps-myanmar_en.pdf.  

(5) Selle hulka kuuluvad valimisõiguse, kandideerimisõiguse ja ka liidu valimiskomisjoni sõltumatuse põhjendamatu piiramine.

(6) http://eeas.europa.eu/eueom/missions/2015/myanmar/index_en.htm.   

(7) 2015. aastal allkirjastas riik majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti ning lapse õiguste konventsiooni vabatahtliku protokolli, mis käsitleb laste osalemist relvastatud konfliktides. 2012. aasta tegevuskava, mille eesmärk on lõpetada lapssõdurite värbamine ja kasutamine relvajõudude poolt, viiakse edukalt ellu ja selle tulemusena on alates 2012. aastast vabastatud ligikaudu 700 alaealist noorsõdurit.

(8) http://www.worldbank.org/content/dam/Worldbank/document/EAP/Myanmar/WBG_SCD_Full_Report_English.pdf.  

(9) http://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD.   

(10) https://sustainabledevelopment.un.org/post2015/transformingourworld.   

(11) http://eeas.europa.eu/delegations/myanmar/documents/eu_myanmar/eu-multi-annual-indicative-programme-2014-2020_en.pdf.   

(12) Kaubanduse, taristu, keskkonna, kliimamuutuste, suurõnnetuste ohu vähendamise, erasektori arengu ja juhtimise valdkonnas täiendavad seda ELi piirkondlikud ja temaatilised programmid ja vahendid.

(13) www.lift-fund.org.   

(14) Aasia Arengupanga andmetel 100 USA dollarit kuus, võrreldes 181 USA dollariga kuus Vietnamis.

(15) Metsaalad kahanesid 1992. aasta 59 %lt 2012. aastaks 48 %ni ning see on põhjustanud liigirikaste elupaikade, näiteks mangroovmetsade, märgalade ja rohumaade kadumist, ohustades elusloodust ja ökosüsteeme.

(16) EL säilitab embargo relvade ja varustuse suhtes, mida võidakse kasutada siserepressioonideks.

(17) http://www.eu-myanmarsia.com/guide.php?id=6.   

(18) „EL ja ASEAN: strateegiline partnerlus“ JOIN(2015)22, 18.5.2015.

(19) http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2015/06/22-fac-asean-conclusions/.