EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.11.2016

COM(2016) 857 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) artikli 85 lõike 1 alusel

1.SISSEJUHATUS

Määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (EMIR) avaldati Euroopa Liidu Teatajas 27. juulil 2012 ning jõustus 16. augustil 2012.

EMIR lähtus G20 juhtide 2009. aasta septembri lubadusest, et „hiljemalt 2012. aasta lõpuks tuleks kõikide standardsete börsiväliste tuletislepingutega võimaluse korral kaubelda börsidel või elektroonilistel kauplemisplatvormidel ning need kliirida läbi keskse vastaspoole. Börsiväliste tuletislepingute kohta tuleks andmed saata kauplemisteabehoidlatele. Muul viisil kui keskselt kliiritavate lepingute puhul tuleks kehtestada kõrgemad kapitalinõuded 1 “.

Paljud tuletisinstrumente reguleerivad asutused üle maailma on selle lubaduse nüüdseks oma õigusraamistikku üle võtnud.

Enne 2007. aasta finantskriisi puudus reguleerivatel asutustel tuletisinstrumentide turgudel toimuva kohta teave; see tähendas, et riskid võisid jääda märkamata, kuni realiseerusid. Lisaks olid tihti maandamata börsiväliste tuletisinstrumentide vastaspoolte krediidiriskid, mis võis põhjustada kahjumite teket juhul, kui ühel vastaspooltest tekkis enne oma kohustuste täitmist makseviivitus. Kuna neil turgudel tehtud tehingute mahud on suured ja turuosalised omavahel seotud, võivad sellised kahjumid olla üldiseks ohuks finantssüsteemile.

Seetõttu on EMIRi eesmärk parandada tuletisinstrumentide turgude läbipaistvust ja standardimist ning vähendada süsteemset riski üldnõuete kohaldamisega. Need nõuded on järgmised:

I.    standarditud börsiväliste tuletislepingute keskne kliirimine;

II.    võimendustagatise nõuded standarditud börsivälistele tuletislepingutele, mida keskselt ei kliirita;

III.    operatsiooniriskide maandamise nõuded börsivälistele tuletislepingutele, mida    keskselt ei kliirita 2 ;

IV.    kõigist tuletislepingutest teavitamine;

V.    nõuded kesksetele vastaspooltele;

VI.    nõuded kauplemisteabehoidlatele.

Vastavalt EMIRi artikli 85 lõikele 1 peab Euroopa Komisjon EMIRi läbi vaatama ja koostama selle kohta üldaruande, mis esitatakse koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Läbivaatamisel võetakse arvesse vajadust toetada Euroopa Komisjoni tööhõive ja majanduskasvu edendamise prioriteeti.

2.SIDUSRÜHMADELT SAADUD TEAVE

EMIR kohaldub pea kõikidele tuletisinstrumentide kasutajatele, 3 sealhulgas liidu finantsteenuste raamistike kohaste lubade alusel tegutsevatele vastaspooltele, liidus asutatud finantssektorivälistele vastaspooltele ning kesksetele vastaspooltele ja kauplemisteabehoidlatele. Kuna tegemist on määrusega, on see liidu kõigis liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Et sidusrühmadelt läbivaatamiseks teavet koguda, korraldas komisjon EMIRi rakendamise kohta avaliku konsultatsiooni 4 . Konsultatsioon toimus 19. maist 13. augustini 2015 ning laekus 172 vastust erinevatelt ELi ja kolmandate riikide sidusrühmadelt.

Lisaks toimus 30. septembrist 2015 kuni 31. jaanuarini 2016 kapitaliturgude liidu algatuse raames arvamuste esitamise kutse vormis konsultatsioon, 5 mille käigus esitasid EMIRi sätete kohta arvamusi 278 vastajat. EMIRi rakendamise seisust ja tekkinud probleemidest õige ja tasakaalustatud ülevaate saamiseks otsustati ära oodata panus nimetatud algatusse, mis sobib EMIRi läbivaatamise aluseks. Üksikasjalik kokkuvõte EMIRi rakendamist käsitleva konsultatsiooni käigus laekunud vastustest on esitatud tagasisidearuandes.

Ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt (ESMA) on saadud mitmeid aruandeid erinevatel EMIRiga seotud teemadel ning komisjon on neid arvesse võtnud.

Tulenevalt komisjoni artikli 85 lõike 1 kohasest volitusest EMIR läbi vaadata on läbivaatamise käigus saadud spetsiifiline panus teatavatelt liidu asutustelt.

a) Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmed hindasid vajadust meetmete järele, millega lihtsustataks kesksete vastaspoolte juurdepääsu keskpankade likviidsusvahenditele 6 : EKPS leiab oma hinnangus, et pädevad asutused peaksid küll jätkama kesksete vastaspoolte likviidsusriskide maandamise raamistike kontrollimist, ent keskpankade likviidsusvahenditele juurdepääsu sätteid ei peaks EMIRisse lisama. EKPS leiab, et see õõnestaks keskpankade sõltumatust, mis on tagatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 130, ning tekitaks suure moraaliriski. Komisjon nõustub EKPSi hinnanguga.

b) ESMA hindas finantssektoriväliste ettevõtete börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute süsteemset olulisust ning eelkõige käesoleva määruse mõju börsiväliste tuletisinstrumentide kasutamisele finantssektoriväliste ettevõtete poolt 7 : ESMA järeldab, et praegune riskide maandamise lahendus ei hõlma tähtsaimaid turuosalisi. ESMA soovitab riskide maandamisest vabastamise erandi kaotada ning kaaluda lihtsa künnise kehtestamist, et hõlmata mahtudelt suurimad turuosalised. ESMA-lt saadud teavet arvestades nõustub komisjon, et praeguse EMIRi kohase lähenemisviisi rakendamine võib mõningate finantssektoriväliste vastaspoolte jaoks olla ülemäära koormav, pidades silmas, et see ei pruugi süsteemset riski kindlalt vähendada. Samas on riskimaandamistegevuse laad siiski asjakohane finantssektoriväliste vastaspoolte süsteemse olulisuse hindamisel, kuna riske maandavad üksused ei ole üldjuhul suure finantsvõimendusega ning hoiavad oma börsiväliseid tuletislepinguid tasakaalustavaid aluspositsioone.

c) ESMA hindas kesksete vastaspoolte järelevalveraamistiku toimimist, sh järelevalvekolleegiumite tulemuslikkust, artikli 19 lõikes 3 sätestatud hääletuskorda ja ESMA rolli eelkõige kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmisel 8 : ESMA toob välja mõningad juhtumid, mille jaoks tuleks välja töötada ühised käsitlusviisid, eriti EMIRi artiklitega 15 ja 49 ette nähtud protsesside kohaldamiseks. Konsultatsiooni tagasiside näitas, et nende artiklite kohaldamise täpsustamisest ollakse väga huvitatud. Euroopa asutused jätkavad järelevalve ühtlustamise ja nimetatud artiklite kohaldamise avalike kriteeriumite arutamist.

d) ESMA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) hindasid võimendustagatise nõuete tõhusust protsüklilisuse piiramisel ja vajadust määrata kindlaks täiendav sekkumisvõime selles valdkonnas 9 : mõlemad asutused andsid soovitusi protsüklilisuse paremaks käsitlemiseks. Komisjon nõustub soovitusega, et võimendustagatise nõuete läbipaistvust tuleks suurendada, kuna seda infot vajavad kliirivad liikmed enda riskipositsioonide tõhusaks haldamiseks ja võimendustagatiste järskude muutuste prognoosimiseks, ent ülejäänud muudatused oleksid ennatlikud, kuivõrd olemasolevate võimendustagatise ja protsüklilisusevastaste nõuete kohaldamist alustati alles hiljuti ning sellest alates pole võimendustagatise standardites selgeid vigu ilmnenud.

e) ESMA hindas võimendustagatise nõudeid ja tagatise tagamise nõudeid käsitlevate kesksete vastaspoolte poliitikameetmete arengut ja nende kohandamist nende kasutajate konkreetse tegevuse ja riskiprofiilidega 10 : ESMA järeldab, et praeguses etapis puudub vajadus EMIRi tagatisnõuete ja tagatise tagamise sätete läbivaatamiseks, kuna delegeeritud määruses nr 153/2013 on neid nõudeid piisava detailsusega käsitletud.

Mitmesugustelt asutustelt saadud teave näitab, et EMIRi rakendamisega ollakse saavutamas algseid eesmärke, milleks on tuletisinstrumentide turgude läbipaistvuse ja standardimise parandamine ning süsteemse riski vähendamine. Saadud teavet on selle aruande koostamisel nõuetekohaselt arvesse võetud. Komisjon märgib siiski, et mõningates valdkondades oleks EMIRi oluline muutmine ennatlik, kuna praegusi nõudeid hakati kohaldama alles hiljuti ning seni on vastavate standardite kohaldamine kulgenud tõrgeteta.

3.ARUANDE EESMÄRK

Komisjon on artikli 85 lõike 1 kohaselt kohustatud koostama aruande.

Oluline on märkida, et mõningaid EMIRis sätestatud põhinõudeid pole veel rakendatud või välja töötatud. Eelkõige ei kohaldata kliirimata tehingutele börsiväliste tuletisinstrumentidega praegu veel täielikult kliirimiskohustusi ja võimendustagatise nõudeid. Niisiis on EMIRi mõju igakülgne läbivaatamine praegu võimatu.

Sellele vaatamata on sidusrühmad tõstatanud mitmeid probleeme seoses juba kohaldatavate nõuete rakendamisega (nimelt kauplemisteabehoidlatele aruandmise ja operatsiooniriskide maandamise nõuded) ning kliirimis- ja võimendustagatise nõueteks valmistumisega.

Paljud sidusrühmad väidavad eelkõige, et mõningatel tuletisinstrumentide turul tegutsejatel on nõuete – näiteks mõnede tehingutega seotud aruandlus ja kliirimine – täitmisega suuri raskusi, mida võiks pidada EMIRi eesmärkidega võrreldes ebaproportsionaalseks ja mis mõningatel juhtudel võib ettevõtjaid liigselt mõjutada, kuna nende nõuete täitmise kulu ületaks neist saadavat kasu turu läbipaistvusele ja finantsstabiilsusele. Paljud avalikus konsultatsioonis osalenud isikud illustreerisid oma vastuseid näidetega teistes jurisdiktsioonides reguleerimise reformimiseks valitud lähenemisviisidest.

See aruanne annab ülevaate valdkondadest, mille puhul konsultatsiooni käigus laekunud vastused ja mitmesugustelt asutustelt saadud konkreetne teave näitab, et vaja on meetmeid EMIRi eesmärkide proportsionaalsema, tõhusama ja tulemuslikuma saavutamise tagamiseks.

4.TÕSTATATUD PÕHIKÜSIMUSED

EMIRi eesmärke – edendada tuletisinstrumentide turgude läbipaistvust ja standardimist ning vähendada süsteemset riski üldnõuete kohaldamisega – üldiselt toetatakse. Need üldnõuded ehk kliirimine, võimendustagatise nõuded, aruandlus, operatsiooniriskide maandamise nõuded ning nõuded kauplemisteabehoidlatele ja kesksetele vastaspooltele on EMIRi eesmärkide saavutamiseks ja sellega seonduvate rahvusvaheliste reguleerimisreformilubaduste täitmiseks jätkuvalt olulised.

Seetõttu leitakse, et tuletisinstrumentide turgude läbipaistvuse tagamiseks ja süsteemsete riskide maandamiseks oluliste EMIRi üldnõuete sisus ei peaks põhimõttelisi muudatusi tegema.

Sellegipoolest on esile tõstetud mitmeid valdkondi, kus EMIRi nõudeid saaks üldeesmärke kahjustamata kohandada, et:

   i) nõudeid lihtsustada ja tõhustada ning

   ii) vähendada ebaproportsionaalset kulu ja koormust.

4.1. Nõuete lihtsustamine ja tõhustamine

Vastajad, nende seas kesksed vastaspooled, kliirivad liikmed, finantssektorivälised vastaspooled, väikesed finantsettevõtjad ja pensionifondid tõstsid esile mitu nõuet, mida saaks viimistleda, et tagada tuletisinstrumentide turgude sujuv toimimine või võimaldada turuosalistel nõudeid sujuvamalt rakendada, seejuures EMIRi eesmärke kahjustamata või regulatiivset koormust suurendamata.

4.1.1. Kliirimiskohustuse peatamise mehhanismi kehtestamine 

Nii ESMA kui ESRB rõhutasid, et EMIRis puudub mehhanism kliirimiskohustuse kiireks peatamiseks ning avaldasid arvamust, et see võiks olla vajalik turutingimuste järskudele muutustele (nt kliiritavate mahtude või likviidsuse järsk muutumine) kiiresti reageerimiseks ning kliirimiskohustuse kiireks tühistamiseks või peatamiseks, kui turuolukord seda nõuab. Sellise mehhanismi kasutuselevõttu toetasid ka mitmed teised vastajad.

Kliirimiskohustusi saab muuta või tühistada regulatiivse tehnilise standardi kaudu, ent see protsess võib kesta mitu kuud. Lisaks võib ette näha olukordi, kus kliirimiskohustuse peatamise kiirmenetlus võib olla vajalik turuhäire vältimiseks. Seetõttu teeb komisjon osana keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse ettepanekust kriisilahenduse eesmärgil ettepaneku kliirimiskohustuse peatamise mehhanismi kohta ning kaalub võimalust laiendada kliirimiskohustuse peatamise võimalust ka muudele sobivatele olukordadele.

4.1.2. Võimendustagatise nõuete prognoositavuse parandamine 

Paljud vastajad, eelkõige ettevõtete ühendused ja pangad märkisid, et praegu võib olla keeruline prognoosida, kui suuri tagatisi nad peavad kesksetele vastaspooltele keskselt kliiritavate tehingute puhul andma. Vastajad avaldasid arvamust, et selle puuduse saaks kõrvaldada, kui kesksed vastaspooled kliirivate liikmetega paremini infot jagaksid. Nii ESMA kui ESRB kutsusid oma protsüklilisuse ja võimendustagatise nõuete aruannetes samuti suurendama võimendustagatise standardite ja protsüklilisuse nõuete läbipaistvust. Parem infojagamine võiks aidata turuosalistel võimendustagatise nõudeid tõhusamalt täita ja oma varasid paremini hallata.

Sarnaselt märkisid mõned vastajad, eriti finantsinstitutsioonid, seoses kliirimata tehingutega, et asutustel puudub selge volitus alustamise tagatise mudelite kinnitamiseks, mistõttu turuosalised ei pruugi olla kindlad, kas asutused loevad nende arvutused eeskirjadega täielikult kooskõlas olevateks. Alustamise tagatise mudelite kinnitamise volitus asutustele võiks suurendada nii turuosaliste kui asutuste kindlustunnet.

4.1.3. Kauplemisaruandluse lihtsustamine

Kauplemisteabehoidlatele aruandmise teemat käsitleti paljudes turuosaliste ja asutuste vastustes. Vastajad, peamiselt ettevõtjate ühendused ja äriühingud, ent ka avaliku sektori asutused, konsultatsioonifirmad, valitsusvälised organisatsioonid ja üks ametiühing avaldasid arvamust, et praegu ei viida paljusid kahe vastaspoole sama tehingu kohta esitatavaid aruandeid kauplemisteabehoidlates täpselt kokku. See on tingitud osalt ebaselgusest, mida ja kuidas tuleb aruandes esitada, ning kauplemisteabehoidlate nõuete erinevustest. Samuti avaldasid vastajad arvamust, et nõudeid saaks olulisi andmeid kaotamata oluliselt lihtsustada, eriti börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide puhul. Vastajad väljendasid ka kahtlust, kas andmed on piisavalt usaldusväärsed ja kasutatavad, kuna täpsete andmete esitamise ja kokkuviimisega on raskusi. Lõpetuseks seadsid vastajad kahtluse alla enne aruandluskohustuse kohaldamise algust sõlmitud tehingutega seotud aruandluse (nn tagasivaatamise) otstarbekuse, kuna sedalaadi andmete esitamisega on suuri raskusi – tegemist on tuletisinstrumentidega, mille sõlmimise ajal vastaspooled ei teadnud, mis andmeid tuleb säilitada ja esitada – ning neist saadav kasu arvatavasti üha väheneb, kuna varasemate perioodide andmed ei ole reguleerivatele asutustele tingimata vajalikud.

Paljud vastajad viitasid ka parandustele, mida võiks kauplemisteabehoidlate tasandil teha andmete koondamise tõhustamiseks, eriti liidu kauplemisteabehoidlates ühise metoodika kasutamise teel. ESMA avaldas lisaks arvamust, et tulemusliku järelevalve tagamiseks võib olla vajalik suurendada trahve kauplemisteabehoidlatele.

Läbipaistvuse parandamine teatavate valdkondade aruandlusnõuete lihtsustamise teel ning kauplemisteabehoidlate parem toimimine on EMIRi eesmärkide täielikuks saavutamiseks hädavajalik. Seetõttu peetakse vajalikuks praegusi eeskirju põhjalikumalt hinnata, et võtta selle eesmärgi saavutamiseks konkreetseid meetmeid. Ühtlasi võiks see aidata vähendada turuosaliste koormust nõuete täitmisel.

Pealegi on mõningatel kolmandate riikide ametiasutustel juriidiliselt raske järgida praegu EMIRiga ette nähtud kauplemisteabehoidlate teabele vastastikuse juurdepääsu korda (st sõlmida rahvusvahelist lepingut). Seetõttu tuleks uurida alternatiivseid viise võimaldamaks kolmandate riikide asutustele kauplemisteabehoidlate andmetele juurdepääsu koos piisavate tagatistega.

4.2 Ebaproportsionaalse kulu ja koormuse vähendamine

4.2.1. Hõlmatud tehingud

Vastustes viidati mitmetele valdkondadele, kus nõuetega on hõlmatud rohkem tehinguid, kui võiks EMIRi eesmärkide saavutamiseks vajalikuks pidada.

Eelkõige seati kahtluse alla, kas nõue kliirida enne kliirimiskohustuse jõustumist sõlmitud lepinguid (nn ettevaatamine) on proportsionaalne, arvestades selle olemuselt ajutise meetmega hõlmatud lepingute väikest arvu ja võrreldes seda teatavate kliirimiskohustuste tagasiulatuva kohaldamisega seotud raskuste ja ebakindlusega. Äriühingud ja ettevõtjate ühendused seadsid kahtluse alla, kas on proportsionaalne kohaldada operatsiooniriskide maandamise nõudeid grupisisestele tehingutele, kuivõrd sellised tehingud toimuvad ühe konsolideerimisgrupi sees, kus vastaspoolte vaheline koordineerimine tuleneb juba tehingu laadist.

On asjakohane läbi vaadata, mil määral peaksid enne kliirimiskohustuse jõustumist sõlmitud lepingud ja grupisisesed tehingud vastavate nõuete kohaldamisalasse jääma.

4.2.2. Hõlmatud üksused

a) Finantssektorivälised vastaspooled

EMIRi nõuetega hõlmatud vastaspooltega seoses märkisid vastajad, et finantssektorivälistel vastaspooltel on piiratud vahendite ja kogemuste tõttu märkimisväärseid raskusi nõuete, eriti aruandlusnõuete täitmisega. Nende raskuste suurust arvestades seadsid paljud finantssektorivälised vastaspooled kahtluse alla, kas seda liiki vastaspooltega kaasnev süsteemne risk on piisav õigustamaks EMIRi nõuete kohaldamist ka edaspidi. Vastajad märkisid ka, et EMIR näib olevat finantssektoriväliste vastaspoolte suhtes rangem, kui paljud sarnased kolmandate riikide regulatiivlahendused.

Seetõttu on asjakohane hinnata, kas finantssektoriväliste vastaspoolte raskuste lahendamiseks tuleks kohandada EMIRi üldnõuete kohaldamisala.

Kohandamise käigus võiks näiteks kaotada finantssektoriväliste vastaspoolte õigusliku kohustuse täita operatsiooniriskide maandamise nõudeid ning lihtsustada nende tehingutest teatamist. Et jätkuks EMIRi finantsstabiilsusega seotud üldeesmärkide kohaldamine, ei tohiks nimetatud tehinguid neist nõuetest siiski täielikult vabastada. Tuleks uurida võimalusi ja kaaluda, kas a) finantssektori vastaspooled peaksid esitama tuletisinstrumentide andmed finantssektoriväliste vastaspoolte eest, b) finantssektori vastaspooled peaksid tagama, et tehingutes finantssektoriväliste vastaspooltega kohaldataks operatsiooniriskide maandamise nõudeid, kuid finantssektorivälised vastaspooled ei peaks, ning c) kas vabastada finantssektorivälised vastaspooled enda grupisiseste tehingute aruandlusest.

ESMA esitas oma selleteemalises aruandes uut infot finantssektoriväliste vastaspoolte tegevuse kohta pärast EMIRi aruandlusnõuete kehtestamist. ESMA järeldustest nähtub, et finantssektoriväliste vastaspoolte jaoks võib riskide maandamisest vabastamise erand olla praktikas raskesti jälgitav ja kohaldatav. Selle tulemusena võivad reguleerivad asutused finantssektoriväliseid vastaspooli liidus erinevalt kohelda. Saadaolevatest andmetest nähtub ka, et finantssektorivälised vastaspooled on finantssüsteemiga nõrgalt seotud, kuna teevad eri turgudel tehinguid vaid väheste vastaspooltega; keskmiselt on neid iga üksuse kohta 1–2, samas kui finantssektori vastaspooltel on üksuse kohta keskmiselt 31 vastaspoolt.

ESMA-lt saadud teabest võib järeldada, et EMIRi kohase praeguse lähenemisviisi rakendamine võib mõningate finantssektoriväliste vastaspoolte jaoks olla koormav ega pruugi süsteemset riski oluliselt vähendada. Samas on riskimaandamistegevuse laad siiski asjakohane finantssektoriväliste vastaspoolte süsteemse olulisuse hindamisel, kuna riske maandavad üksused ei ole üldjuhul suure finantsvõimendusega ning hoiavad oma börsiväliseid tuletislepinguid tasakaalustavaid aluspositsioone.

Arvestades olemasolevatest andmetest nähtuvat finantssektoriväliste vastaspoolte nõrka seotust finantssüsteemis, tuleks seetõttu täiendavalt kaaluda, kas kliirimis- ja võimendustagatise nõuded ei peaks finantssektoriväliseid vastaspooli hõlmama või peaksid hõlmama vaid osa neist, sõltuvalt tegevuse mahust ja liigist tuletisinstrumentide turul. 

Kaalumisel tuleks arvesse võtta ka asjaolu, et osa finantssektoriväliseid vastaspooli võidakse MIFID II rakendamisel ümber klassifitseerida.

b) Väikesed finantssektori vastaspooled

Lisaks finantssektoriväliste vastaspoolte raskustele märkisid väikesed finantsasutused ja ettevõtjate ühendused ning mõned avaliku sektori asutused, et kui tuletisinstrumentidealane tegevus on väikese mahuga, on väga keeruline saada juurdepääsu tekkivate kliirimiskohustuste täitmiseks vajalikule kliiringule. Vastajad leidsid, et selle põhjuseks on eelkõige nõuded finantsvõimenduse määrale, mida kliirivad liikmed vastavalt kapitalinõuete määrusele 11 eeldavad ja mis võib nende arvates muuta klientide kliirimise teenuste pakkumise liiga kalliks. Teine takistus, millele vastajad viitasid, oli paindlikkuse ja kindluse puudumine eristamise ja ülekantavuse valikute alal. Vastajad juhtisid tähelepanu nende nõuete kohaldamisega seotud probleemidele, eriti mõnede liikmesriikide riigisisesele maksejõuetusõigusele, mis muudab nende rakendamise keerukaks. Lisaks sellele avaldasid mitmed vastajad arvamust, et kui mainitud takistused õnnestukski kõrvaldada, on osa kliirimisnõuetega hõlmatud väikeste finantssektori vastaspoolte tegevus börsiväliste tuletisinstrumentide alal sedavõrd piiratud, et neil pole äriliselt mõttekas kliiringulahendusi kasutusele võtta. Tuleks kaaluda meetmeid klientide kliirimise takistuste kõrvaldamiseks.

c) Pensioniskeemid

Pensioniskeemid on praegu EMIRi alusel kliirimisest vabastatud komisjoni delegeeritud määrusega 12 . Vabastus lõpeb hiljemalt 16. augustil 2017 ja seda saab Euroopa Komisjoni uue delegeeritud aktiga veel ühe aasta võrra pikendada. Nagu kirjeldatud komisjoni aruandes, milles hinnatakse kesksete vastaspoolte tehtud edusamme ja jõupingutusi tehniliste lahenduste väljatöötamisel pensioniskeemide poolt mitterahalise tagatise üleandmiseks variatsioonitagatisena ning vajadust võtta meetmeid sellise lahenduse saavutamise hõlbustamiseks, 13 on siiski ebatõenäoline, et lähiajal muutuksid kättesaadavaks pensioniskeemide kliiringulahendused mitterahalise tagatise üleandmiseks variatsioonitagatisena. Kui praegu EMIRiga ette nähtud ajutine kliiringuvabastus lõpeb, peavad pensioniskeemid i) kasutama tagatiste teisendamiseks repoturge või ii) suurendama oma rahaliste varade mahtu võrreldes mitterahaliste varadega. Esimene stsenaarium ei pruugi olla turgude volatiilsuse korral kindel lahendus ning surve repoturgude võimsusele võib ohustada nende turgude likviidsust ja stabiilsust laiemalt. Teisel stsenaariumil oleks pensioniskeemide hüvitisesaajate pensionisissetulekule negatiivne mõju, mis Euroopa Komisjoni tellitud alusuuringu 14 kohaselt oleks 20–40 aasta perspektiivis kogu ELis 3,66 % 15 .

Tuleks hinnata, kas praegust vabastust saaks pikendada või püsivaks muuta, ilma et see kahjustaks EMIRi süsteemse riski vähendamise eesmärki, kuna pensioniskeemidele jääksid keskselt kliirimata börsiväliste tuletisinstrumentide tehingute puhul endiselt kehtima süsteemseid riske maandavad kahepoolsed võimendustagatise nõuded.

5.JÄRELDUSED

Tuletisinstrumentide turgude läbipaistvuse tagamiseks ja süsteemsete riskide maandamiseks oluliste EMIRi üldnõuete sisu põhimõttelist muutmist ei peeta vajalikuks.

Sellegipoolest tuleks EMIRi läbivaatamise menetluses ja arvamuste esitamise kutse alusel saadud teabe analüüsist lähtuvalt kaaluda meetmeid käesolevas aruandes välja toodud probleemide lahendamiseks.

Eelkõige on vaja täiendavat hindamist, et selgitada välja võimalused kindlaks tehtud raskuste leevendamiseks ja võimaldada EMIRi lihtsamat kohaldamist, mis võib vabastada turuosalised ülemäärasest regulatiivsest koormusest ja võimaldada nõuete sujuvamat rakendamist, tagades samas ka EMIRi eesmärkide saavutamise. Selle protsessi käigus tuleks hoolikalt arvestada tuletisinstrumentide turgudel kehtivaid rahvusvahelisi põhimõtteid, et kindlustada ülemaailmsete turgude tõhus toimimine. See algatus toetaks ka komisjoni parema õigusloome tegevuskava, kõrvaldades praegu ettevõtetele langevad tarbetud kulud, mille arvelt võib vabaneda rahalisi vahendeid investeeringuteks.

Komisjon teeb ettepaneku vaadata EMIRi õigusnormid 2017. aastal läbi õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames, millega kaasneb erinevaid teemasid põhjalikumalt käsitlev mõjuhinnang. Selle läbivaatamise käigus hindab komisjon ka EMIRiga seotud asjakohaseid tehnilisi standardeid.

Komisjon teeb ka ettepaneku võtta vastu õigusakt, mis käsitleks selliseid kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse EMIRiga hõlmamata aspekte nagu finantsseisundi taastamise kavandamine, kriisilahenduse kavandamine ning kesksete vastaspoolte kriisilahenduse takistuste kõrvaldamine, et ametiasutused saaksid nende finantsprobleeme tulemuslikult lahendada põhjendamatut finantsstabiilsust tekitamata ja avaliku sektori vahenditega riskimata.

(1)

http://www.g20.utoronto.ca/2009/2009communique0925.html

(2)

 Operatsiooniriskide maandamise nõuded on EMIRi artikli 11 lõike 1 nõuded, mille kohaselt tuleb kliirimata börsiväliseid tuletistehinguid hinnata, võrrelda ja kinnitada ning portfelle tihendada ja vastavusse viia.

(3)

EMIRi kohaldamisest võidakse vastavalt artikli 1 lõikele 4 vabastada teatavad liidu ja kolmandate riikide avalik-õiguslikud asutused.

(4)

http://ec.europa.eu/finance/consultations/2015/emir-revision/index_en.htm

(5)

http://ec.europa.eu/finance/consultations/2015/financial-regulatory-framework-review/index_en.htm

(6)

EKPSi aruanne vajadusest meetmete järele, millega lihtsustataks kesksete vastaspoolte juurdepääsu keskpankade likviidsusvahenditele.

(7)

EMIR Review Report no.1 – Review on the use of OTC derivatives by non-financial counterparties.

(8)

ESMA EMIRi kesksete vastaspoolte kolleegiumite läbivaatamine.

(9)

ESRB Report on the efficiency of margining requirements to limit pro-cyclicality and the need to define additional intervention capacity in this area, ESMA EMIR Review Report no.2 – Review on the efficiency of margining requirements to limit procyclicality.

(10)

EMIR Review Report no.3 – Segregation and portability requirements.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, ELT L 176, 27.6.2013.

(12)

Komisjoni 5. juuni 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1515, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 pensioniskeemidega seotud üleminekuperioodide pikendamise osas, ELT L 239, 15.9.2015.

(13)

Komisjoni aruanne Euroopa parlamendile ja nõukogule, milles Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) artikli 85 lõike 2 kohaselt hinnatakse kesksete vastaspoolte tehtud edusamme ja jõupingutusi tehniliste lahenduste väljatöötamisel pensioniskeemide poolt mitterahalise tagatise üleandmiseks variatsioonitagatisena ning vajadust võtta meetmeid sellise lahenduse saavutamise hõlbustamiseks (COM(2015)39 (final), 3.2.2015).

(14)

Lähteolukorra aruanne, mis käsitleb pensioniskeemide mitterahaliste tagatiste andmist kesksetele vastaspooltele, 25. juuli 2014.

(15)

Samas.