EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.12.2016

COM(2016) 792 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Neljas eduaruanne ELi ja Türgi avalduse rakendamise kohta

Neljas eduaruanne ELi ja Türgi avalduse rakendamise kohta

Sissejuhatus

Käesoleva neljanda aruandega 1 hõlmatud perioodil on ELi-Türgi avalduse 2 rakendamine kinnitanud trendi, et arvukatest probleemidest olenemata saavutatakse häid tulemusi.

Avalduse järgselt on piiriületuste arv märkimisväärselt langenud, sama trend on jätkunud ka käesoleva aruandega hõlmatud perioodil. Inimkaotustele on suudetud piir panna. Igapäevaselt saabub Türgist Kreeka saartele keskmiselt 81 inimest, mis on palju vähem kui samal ajal eelmisel aastal. Samal ajal on Kreekast Türki tagasisaatmiste tempo liiga aeglane. Selle tulemusena suureneb surve Kreeka saartel asuvatele niigi ülekoormatud vastuvõtukeskustele, mis on kaasa toonud hiljutised avaliku korra rikkumised. Kuigi Kreekasse suunduvad pagulastevoog on avaldusele eelnevaga võrreldes oluliselt kahanenud, tuleb olukorda siiski mitte ainult tähelepanelikult jälgida, vaid veelgi olulisem on teha täiendavaid jõupingutusi Kreeka saartel valitseva olukorra parandamiseks.

Edusamme on tehtud ka avalduse teiste osade rakendamisel. Näiteks Türgis asuvate Süüria pagulaste ümberasustamise tempo on pidevalt kiirenenud. EL on eraldanud 3 miljardi euro suurusest Türgi pagulasrahastust 2,2 miljardit eurot, millest on praeguseks välja makstud 677 miljonit eurot.

Käesolevas neljandas aruandes kirjeldatakse jätkuvaid edusamme ning meetmeid, mida on veel vaja võtta, et avalduse rakendamine saaks kindlalt ELi strateegia üheks stabiilseks ja jätkusuutlikuks osaks. 20. oktoobri Euroopa Ülemkogul 3 märgiti, et Vahemere idaosa rändeteel püsiva stabiilsuse saavutamine eeldab avalduse rakendamise jätkamist. Ülemkogu järeldustes kutsuti üles kiirendama Kreeka saartelt Türki tagasisaatmiste tempot, nimetama kiiresti ametisse Kreeka esmase vastuvõtu keskustes alalised koordinaatorid, liikmesriike reageerima ühiselt asjaomaste ELi ametite üleskutsetele toetada Kreekat, ning tegema täiendavaid edusamme avalduses sisalduvate, kõigi liikmesriikide ees võetud erinevate kohustuste täitmisel, sealhulgas viisavabaduse kehtestamisel. Käesolev aruanne kinnitab, et edusamme on vaja teha kõigi kõnealuste küsimustega seoses.

1.Praegune olukord

Pärast 28. septembril 2016. aastal avaldatud kolmandat aruannet on Türgist saabunud Kreeka saartele kokku 5 687 4 inimest, st päevas on saabunud kokku keskmiselt 81 5 inimest. Kuigi saabujate keskmine arv päevas on siiani suurem kui enne suve, on nende arv palju madalam kui samal perioodil eelmisel aastal (ligikaudu 390 000 alates 28. septembrist 4. detsembrini 2015), ning avaldusele eelnenud kuul (kui keskmine saabujate arv oli rohkem kui 1 700 päevas). Pärast ELi-Türgi avalduse sõlmimist on Egeuse merel registreeritud 63 hukkunut ja teadmata kadunud isikut. Nii traagiline kui see ka pole, kujutab see Egeuse merel hukkunute arvus märkimisväärset langust, kuna 2015. aastal kaotas samal perioodil elu 592 inimest 6 .

Parem koordineerimine ja koostöö

ELi-Türgi avalduse 7 rakendamise eest vastutav ELi koordinaator vastutas ELi-Türgi avaldusega seotud igapäevase suhtluse eest Kreeka ja Türgi ametiasutuste, ELi ametite, rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste liikmesriikide vahel, keskendudes varjupaigamenetluste kiirendamisele, Kreeka saartelt Türki tagasi saadetavate rändajate arvu suurendamisele ning esmase vastuvõtu keskustes asjakohaste turvameetmete kehtestamisele. ELi-Türgi avalduse täieliku rakendamise tagamiseks ning ka Kreeka saartele avalduva surve vähendamiseks tuleb rakendamist tõhustada ja kiirendada. Seetõttu, ning ELi meetmeid arvesse võttes, koostas ELi koordinaator koos Kreeka ametiasutustega täna avaldatava ühise tegevuskava. Tegevuskava koostati eesmärgiga tunnustada täiendavaid jõupingutusi, mida kõik osalised tegema peavad: Kreeka, liikmesriigid, Euroopa piiri- ja rannikuvalve, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, komisjon ja rahvusvahelised organisatsioonid (Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon ja ÜRO pagulaste ülemvolinik) ELi-Türgi avalduse täieliku rakendamise tagamiseks, ning eelkõige Kreeka saartele avalduva surve vähendamiseks. Sellest lähtuvalt koostööd tehes on eesmärk eelkõige vähendada 2017. aasta aprilliks Kreeka saartel lahendamata varjupaigataotluste arvu. Komisjon kinnitab omalt poolt 1. lisas esitatud ühise tegevuskava olulisi punkte.

Liikmesriikide osalemine on hädavajalik, et ELi ametite poolt ELi-Türgi avalduse rakendamiseks osutatav toetus oleks tulemuslik. 20. oktoobri Euroopa Ülemkogul rõhutati, kui oluline on täita kõik ELi ametite töötajate värbamisvajadused ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti varjupaigaekspertide reservnimekirja vajadused, et kõige suurema surve all olevaid liikmesriike oleks võimalik pidevalt töötajatega toetada. Euroopa Ülemkogu üleskutsega seotud meetmete kiire võtmise lihtsustamiseks töötas Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet välja kõikehõlmava katselise koolitusprogrammi, millega tagatakse, et Kreeka ametiasutuste toetamisel saab kasutada ka piiratud siseriikliku kogemusega ametnikke. Siiski pole eelmistes aruannetes esile tõstetud puudujääke veel kõrvaldatud.

5. detsembri seisuga on Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet kasutanud Kreekas 93 tõlki ja 74 liikmesriikide eksperti, kellest 52 kasutatakse esmase vastuvõtu keskustes, nendest 39 on juhtumitega tegelevad töötajad. Praegu on puudu 61 juhtumitega tegelevat töötajat. Täiendavate töötajate vajadust arvesse võttes kuulutas Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet 11. novembril välja täiendava üleskutse 150 liikmesriikide varjupaigaeksperdi palkamiseks, mis hõlmab 100 juhtumitega tegelevat eksperti saarte jaoks, kuid kuni 5. detsembrini esitatud kandidaatide alusel võib öelda, et kasutatavate ekspertide koguarv võib aasta lõpuni isegi väheneda. Kui seda olukorda kiiremas korras ei lahendata, saab sel olema oluline negatiivne mõju juhtumite läbivaatamise kiirusele ning see suurendab saartel ülerahvastatuse ohtu.

Piirivalve toetamisega seoses on Euroopa piiri- ja rannikuvalve 5. detsembri seisuga kasutanud Kreekas 682 ametnikku, kellest 54 ametnikku on seotud avalduse rakendamisega. See tähendab, et kuni 14. detsembrini on puudu 13 külalisametnikku, seejärel kasvab puudujääk 57ni. Europoliga seoses on praegu esmase vastuvõtu keskustes teisese turvakontrolli teostamisel kasutatavate külalisametnike arv suurenenud 24 ametnikuni (sealhulgas 21 külalisametnikku ja kolm Europoli enda töötajat). Praeguse seisuga osalevad lisaks viiel saarel täiendavate teiseste turvakontrollide teostamisel kasutatavatele Europoli töötajatele neli täiendavat ametnikku Euroopa Liidu piirkondlikus rakkerühmas Piraeuses, kes tegelevad koordineerimisülesannetega. Europoli kaudu töötajate rakendamine on jätkuvalt piisaval tasemel, kuid rändevoogude suurenemisel võib tekkida vajadus ka personali suurendada.

Selle taustal, arvestades eelkõige saarte vastuvõtusuutlikkuse üha kasvavat ülekoormatust ning sellega seotud ohte avalikule korrale (vt allpool), peaksid liikmesriigid kiiremas korras suurendama Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile antavaid lubadusi. Liikmesriigid peaksid ka kinni pidama oma lubadustest saata Euroopa piiri- ja rannikuvalve käsutusse taotletud ametnikud ning seda vastavalt taotletud ametnike arvule ja profiilile. Euroopa piiri- ja rannikuvalve koordineeritud operatsioonide tõhusaks rakendamiseks vajalike külalisametnike ja tehnilise varustuse pideva olemasolu tagamine on piiri- ja rannikuvalve, st ameti ja liikmesriikide Vahemere idaosas ebaseadusliku rändevooluga tegelevate piirivalveametite toimivuse seisukohast kriitilise tähtsusega.

Türgi kontaktametnikud, kes riigipöördekatse tõttu tagasi kutsuti, saadeti 25. oktoobril Kreeka saartele tagasi. Türgi rannikuvalve patrullib aktiivselt Egeuse merel ning takistab igal nädalal suurel arvul Türgist lähtuvaid lahkumisi (ligikaudu 450-500 kinnipidamist).

Tänu Euroopa piiri- ja rannikuvalve kontaktametniku lähetamisele NATO lipulaevale 2016. aasta aprillis ning standardse töökorra juulis allakirjutamisele Euroopa piiri- ja rannikuvalve ning NATO mereväe juhatuse vahel, on koostöö Egeuse merel süvenenud, olukorrast on loodud ühine pilt, toimib varajase hoiatamise süsteem, võetakse järelevalvemeetmeid ning Kreeka ja Türgi rannikuvalve jagavad omavahel operatiivteavet. Kõnealuse koostöö eesmärk on pidevalt tõsta praegust kõrget avastamise määra veelgi ning kiirendada sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega seonduva teabe vahetamist. Selleks otstarbeks andis NATO hiljuti Euroopa piiri- ja rannikuvalve käsutusse seadmed, et võimaldada juurdepääs NATO piirkondlikule piiratud võrgustikule ja laiendada kahe organisatsiooni vahelisi teabevahetusplatvorme.

Teavitamisalgatused

Sisserändajate teavitamise strateegia töökonna tegevuse alusel valmistab tuntud meediakonsortsium koostöös komisjoniga ette reaalajas rändajate teabeportaali. See peaks käivituma 2017. aasta alguses ning selle kaudu hakkavad miljonid potentsiaalsed rändajad üle kogu maailma saama teavet ohtliku teekonna ja ELi sisenemisel neid ees ootavate õiguslike takistuste kohta.

Juulis-augustis kõigil esmase vastuvõtu keskusega saartel rändajatele nende õiguste ja valikuvõimaluste kohta korraldatud teavituskampaania järelmeetmena aitab komisjon Kreeka ametiasutustel luua kõigis esmase vastuvõtu keskustes alalised teavituspunktid. Neis hakkavad tööle Kreeka ametiasutuste eksperdid ning Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide eksperdid, kelle ülesandeks on anda rändajatele usaldusväärset teavet. Chiose teavituspunkt on juba avatud, Lesbose oma on aga ettevalmistamisel. Taustadokumendid ja teabematerjalid koostab komisjon koostöös Kreeka ametiasutuste, ELi ametite, Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni ja ÜRO pagulaste ülemvolinikuga.

2.Kõigi uute ebaseaduslike rändajate Kreekast Türgisse tagasisaatmine

Avalduses nähakse ette, et kõik pärast 20. märtsi Türgist Kreeka saartele saabuvad uued ebaseaduslikud rändajad ja varjupaigataotlejad, kelle varjupaigataotlus on tunnistatud vastuvõetamatuks või põhjendamatuks, saadetakse tagasi. Tagasisaatmismeetmete rakendamisel järgitakse rangelt ELi ja rahvusvahelist õigust ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet.

Hetkeolukord tagasisaatmistel

28. septembri 2016. aasta kolmanda aruande järgselt ning koos Türgi kontaktametnike saartele naasmise ning tagasisaatmisoperatsioonide taastumisega septembri alguses on ELi-Türgi avalduse raames Türki tagasi saadetud 170 Türgi kaudu Kreekasse ebaseaduslikult sisenenud inimest, nende seas 42 süürlast. Seega on ELi-Türgi avalduse järgselt Türki tagasi saadetud rändajate koguarv 748. Tagasisaadetute hulgas oli muu hulgas pakistanlasi (394), afgaane (61), alžeerlasi (68), iraaklasi (17), bangladeshlasi (26), iraanlasi (18), srilankalasi (16), ja marokolasi (15). Tagasisaadetud isikud olid saanud kas negatiivse varjupaigaotsuse (sealhulgas teistkordse negatiivse otsuse), nad olid oma varjupaigataotluse tagasi võtnud või ei olnud varjupaika taotlenudki. Kokku on 2016. aasta jooksul ELi-Türgi avalduse või Kreeka-Türgi kahepoolse tagasivõtmisprotokolli alusel saadetud Kreekast Türki tagasi üle 1 187 ebaseadusliku rändaja, kellest 95 olid süürlased.

Tagasisaatmiste arv on kokkuvõttes olnud madal, kuid on jäänud alla ka saabumiste arvule. Tagasisaatmise arv oktoobris mõnevõrra kasvas, kuna tagasisaatmisoperatsioone korraldati iganädalaselt, kuid novembri esimeses pooles (kui tagasi saadeti ainult neli pakistanlast) esines Türgi ametiasutuste vastustes Kreeka ametiasutuste taotlustele teostada vastavalt ELi-Türgi avaldusele 8 tagasisaatmisoperatsioone, viivitusi, või ei reageeritud neile üldse. Kuigi Kreeka varjupaigatalitus kahekordistas saartel töötavate ekspertide arvu ja aasta lõpuks tahetakse värvata veel eksperte, on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, sealhulgas Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti kaudu lähetatavate liikmesriikide ekspertide kasutamise näol, et kiirendada varjupaigataotluste menetlemist esimeses astmes ning suurendada tagasisaatmiste arvu jätkusuutlikul moel 9 .

Mittesüürlastest rändajad saadetakse Türki tagasi laevaga ja suunatakse Kirklareli väljasaatmiskeskusesse, kus neid teavitatakse nende õigustest, sealhulgas võimalusest taotleda Türgis kaitsestaatust. Väidetavalt on siiani esitanud Türgi ametiasutustele taotluse 47 isikut: ühele isikule anti pagulase staatus, ülejäänud 46 lasti kuni nende taotluse suhtes otsuse tegemiseni väljasaatmiskeskusest vabaks. Siiani on oma päritoluriiki tagasi saadetud 417 inimest, kes Türgis pagulase staatust ei taotlenud. Süürlased tuuakse Kreeka saartelt tagasi lennukiga ning nad viiakse Duzicis asuvasse pagulaslaagrisse. Neil on õigus taotleda ajutist kaitset ning pärast kiiret eelregistreerimist ajutise kaitse saamiseks võivad nad valida endale vabalt provintsi, kuhu asuda, või jääda laagrisse. Praeguseks on kõik tagasi saadetud süürlased eelregistreeritud, välja arvatud need kümme, kes otsustasid vabatahtlikult Süüriasse naasta. ÜRO pagulaste ülemvolinik ja ELi delegatsioon Türgis külastasid hiljuti Kirklareli väljasaatmiskeskust ning Duzici pagulaslaagrit.

Türgis on 2016. aastal siiani (15. novembri seisuga) tööluba antud 11 102 Süüria kodanikule.

28. septembri 2016. aasta kolmanda aruande järgselt on vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerumisprogrammi abil vabatahtlikult oma päritoluriiki tagasi läinud vastavalt Kreeka mandriosalt 869 inimest ja saartelt 163 inimest. Alates 1. jaanuarist 2016 on programmi kasutanud Kreekas kokku 5 710 rändajat. Nende jõupingutuste tõhustamiseks on programmi kohandatud. Edaspidi peaks kõigil saartelt lähtuvatel osalejatel olema võimalus taasintegreerimisalasest abist täielikult osa saada. Tagasisaatmisega seotud jõupingutusi toetaks ka Kreeka täielik osalemine ELi rahastatavates tagasisaatmisprogrammides (eelkõige Euroopa reintegratsioonivõrgustiku programm) ning kõnealuste programmide poolt pakutava rahalise ja tehnilise abi võimalikult ulatuslik kasutamine.

Õiguslikud meetmed

Tööd alustas äsja asutatud apellatsiooniamet, mis koosneb kuuest apellatsioonikomiteest (ja ühest alaliste komiteede asenduskomiteest). Kõnealused komiteed arutavad pärast 20. juulit vastuvõetavus- ja kõlblikkusmenetluse (kohaldatakse nende riikide kodanike suhtes, kelle puhul on heaks kiidetud varjupaigataotluste arv väike) raames Kreeka varjupaigatalituse esimese astme otsuste vastu esitatud apellatsioone. Uue apellatsiooniameti tõhususe tõstmiseks ja teise astme otsuste arvu suurendamiseks otsustas Kreeka valitsus 25. oktoobril 10 luua seitse täiendavat apellatsioonikomiteed, tõstes selliste komiteede arvu seega 13ni. Eesmärk on tõsta apellatsioonikomiteede koguarv 2017. aasta veebruari lõpuks 20ni ning suurendada ühes kuus läbi vaadatavate otsuste arvu. Justiitsministeerium ja ÜRO pagulaste ülemvolinik said ühele poole seitsme täiendava komitee liikmete valikuga, komiteed peaksid tegevust alustama detsembri lõpuks. Komisjon jätkab Kreeka ametiasutuste toetamist varjupaigamenetluste kiirendamisel esimeses ja teises astmes ning varjupaigatalituse ja apellatsiooniameti suutlikkuse parandamisel.

Kreeka saarte puhul on vastuvõetavusmenetlust ja varjupaigataotluste põhjendatust käsitlevate varjupaigateenistuse 6 040 11 esimese astme otsuse suhtes esitatud siiani kokku 2 014 12  apellatsioonkaebust. Kõnealusest 2 014 apellatsioonijuhtumist on siiani tehtud 838 teise astme otsust (st 42 % juhtumitest). Siiani esitatud 407 vastuvõetavust käsitlevast apellatsioonkaebusest on 17 puhul teise astme apellatsiooniotsus kinnitanud esimeses astmes tehtud vastuvõetamatuse otsust ning 390 teise astme apellatsiooniotsuse puhul lükati esimeses astmes tehtud vastuvõetamatuse otsus ümber. 13 431 varjupaigataotluse põhjendatust käsitleva otsuse osas kinnitas teise astme otsus 369 korral esimese astme negatiivset otsust ning 62 juhul lükati negatiivne otsus ümber.

Uued apellatsioonikomiteed täidavad põhiülesandeid, tagades, et igaühel on võimalus kasutada oma seaduslikke õigusi. Otsuste tegemise kiirus on olnud siiski aeglane, mis on otseselt mõjutanud avalduse rakendamist. Uued apellatsioonikomiteed on siiani teinud ELi-Türgi avalduse raames 366 otsust – 14 vastuvõetavuse ja 352 14 varjupaigataotluste põhjendatuse kohta. 29. novembril toimus Kreeka Riiginõukogus kuulamine, mis käsitles uute apellatsioonikomiteede koosseisu, riiginõukogu peaks oma otsuse tegema enne käesoleva aasta lõppu. Kõnealune otsus saab olema eriti oluline mitme muu juhtumi uurimise seisukohast.

Operatiivsed sammud

Esmase vastuvõtu keskuste vastuvõtusuutlikkuse üha kasvav ülekoormatus ja hiljutised saartel rändajate ning kohaliku elanikkonna vahel esile kerkinud vahejuhtumid 15 on mõjutanud veelgi niigi keerulisi töö- ja elutingimusi saartel. Saartel viibib 16 295 16 rändajat, ametlikes vastuvõtukeskustes on aga ainult 7 450 kohta ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti üürisüsteemi raames on olemas veel 754 kohta. Olukorra haldamist esmase vastuvõtu keskustes raskendab ka Kreeka mandriosal asuvaid ametiasutusi rõhuv suur koormus – Kreeka ametiasutuste andmetel viibis mandriosal ja saartel 6. novembri seisuga kokku ligikaudu 62 000 rändajat.

Lisaks jõupingutustele kiirendada varjupaigataotluste menetlemist ning ebaseaduslike rändajate Türki tagasisaatmist, on Kreeka võtnud mitmeid meetmeid esmase varjupaiga keskuste ülekoormatuse vähendamiseks. Haavatavad rändajad ja perekonnad on suunatud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti üürisüsteemi või saarte hotellidesse. Isikuid, keda ei saa ELi-Türgi avalduse raames Türki tagasi saata, samuti haavatavaid rühmi ja saatjata alaealisi saadetakse ka Kreeka mandriosale. 1. detsembri seisuga on Kreeka mandriosale saadetud kokku 2 675 sellist isikut. Kõnealused isikud on suunatud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti üürisüsteemi või Kreeka mandriosal asuvatesse majutusasutustesse või on nad leidnud seal ise majutuse. Komisjoni peamiseks prioriteediks on saatjata alaealistele sobiva majutuse leidmine. Seepärast eraldati vahendeid täiendava vastuvõtusuutlikkuse loomiseks ning kutsuti liikmesriike üles paigutama Kreekast ja Itaaliast ümber rohkem saatjata alaealisi.

Lesbosel on kasutusele võetud kiirmenetlus, mille raames toimub Magribi riikidest, Pakistanist ja Bangladeshist pärit rändajate registreerimine 17 , intervjueerimine ja teavitamine kõigest mõne päeva jooksul. Kreeka ametiasutused tegelevad koostöös kohalike ametiasutustega ka täiendava kinnipidamissuutlikkuse arendamisega või laiendavad olemasolevaid rajatisi saartel, et suurendada suletud väljasaatmiseelset suutlikkust. Saartel tuleb pidevalt tagada talveks kohandatud vastuvõtukeskuste olemasolu ning majutusvõimaluste ajakohastamine toimub pidevalt. Talvistele tingimustele reageerimiseks on humanitaarpartnerid jaotanud saartel ELi toetusel riideid ja muid majapidamistarbeid.

Teatavate turvalisusega seotud probleemide lahendamiseks ning saartel avaliku korra parandamiseks koostas Kreeka politsei turva- ja evakuatsioonikavad, mis hõlmavad kõiki esmase vastuvõtu keskustes viibivaid isikuid ja organisatsioone. Esmase vastuvõtu keskustes töötavate ELi ametite töötajate ja liikmesriikide ekspertide jaoks on vahejuhtumite puhuks koostatud hädaabijuhised, Kreeka politsei on suurendanud saartel politseiametnike kohalolekut, see hõlmab ka erikoolitusega märulipolitseiüksuseid, mis asuvad varjupaigataotluste menetlemispunktide läheduses, kavas on politsei kohalolekut veelgi suurendada. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet on tõhustanud esmase vastuvõtu keskuste piirkondades asuvate varjupaigataotluste menetlemispunktide turvatingimusi.

Olenemata siiani tehtud muudatustest, on saartel olukorra parandamiseks veel palju teha. Registreerimis- ja isikutuvastusteenistus peaks täiel määral ELi-Türgi avaldust arvesse võttes kõigepealt välja töötama ja vastu võtma esmase vastuvõtu keskuste uue standardse töökorra. Apellatsiooni koostamise ja esitamise vahelist aega tuleks vähendada vastavalt varjupaigamenetluste direktiivi artikli 6 lõikele 2, mille kohaselt on taotluse esitanud isikul tegelik võimalus esitada see võimalikult kiiresti. Kreeka alalised koordinaatorid esmase vastuvõtu keskustes ei ole oma ülesandeid veel täitma hakanud, vaatamata sellele, et viimase kuue kuu jooksul mitu korda teatatud, et nad määratakse kohe ametisse. Nende olemasolu on väga vajalik, et tagada esmase vastuvõtu keskuste üldine juhtimine, sealhulgas julgeoleku seisukohast. Vaja on ka rohkem politseiametnikke. 18 Prognooside kohaselt peaksid esmase vastuvõtu keskustes rahuldavalt turva- ja avaliku korra vajadustele vastavad politseijõud selle praeguses koosseisus olema kolm või isegi neli korda suuremad , täpsemad vajadused on saareti erinevad.

ELi rahaline toetus Kreekale

Kuigi ELi rahaline toetus Kreekale ei ole keskendunud ainult kõige suuremate vajadustega esmase vastuvõtu keskustele, on Kreeka mandriosa toetamisel ka positiivne järelmõju avalduses seatud eesmärkide täitmisele. Võetakse meetmeid, tagamaks, et Kreeka riiklikele programmidele ajavahemikuks 2014–2020 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi raames ette nähtud 509 miljonit eurot hakataks võimalikult kiiresti täies mahus kasutama. Oktoobris viidi lõpule riiklike programmide juhtimise eest vastutava asutuse üleviimine majandus-, arengu- ja turismiministeeriumi alla. Peeti vajalikuks vaadata läbi mõlemad riiklikud programmid, eesmärgiga kohandada neid paremini praegustele vajadustele. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi programm kiideti hiljuti heaks ning Sisejulgeolekufondi programmi läbivaatamine on lõppemas ning see kiidetakse peagi heaks. Komisjon kutsub Kreeka ametiasutusi jätkuvalt üles kasutama riiklikke programme tõhusal ja tulemuslikul viisil, ning teeb Kreeka ametiasutustega tihedat koostööd tulemuste saavutamise mehhanismide tõhustamisel, nii et olemasolevaid ressursse oleks võimalik kasutada kiireloomuliste vajaduste rahuldamiseks, seda eelkõige vastuvõtu ja piirikontrolli valdkonnas (nt registreerimine, isikutuvastamine ja sõrmejälgede võtmine). Kreekale eespool nimetatud kahe fondi raames hädaabina eraldatud 352,8 miljonist eurost on ligikaudu 70 miljonit suunatud otse EL-Türgi avalduse rakendamise toetamiseks, seda otse kas Kreeka ametiasutustele või ELi ametite või rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu 19 .

Lisaks sellele on nõukogus 15. märtsil 2016 vastu võetud erakorralise toetuse rahastamisvahendi raames eraldatud 199 miljonit eurot. Detsembris eraldatakse eelarvest täiendavad 50 miljonit eurot, mis on mõeldud Kreekas toiduga varustamises ja majutamises tekkinud puuduste kõrvaldamiseks, ning ettenägematute asjaolude korral kiirreageerimiseks. Erakorralise toetuse rahastamisvahendi raames toetust saanud humanitaarpartnerid osutavad Kreeka mandriosal ja saartel vajaduste põhist abi. Eelkõige saartel antakse abi mitmeotstarbelise sularahaabi, täiendavate mitteametlike vastuvõturajatiste ehitamise ning tervishoiu-, toitlustus-, vee-, sanitaar- ja muude põhiteenuste osutamise kaudu.

3.„Üks ühe vastu“ ümberasustamine Türgist ELi

Olukorra ülevaade

5. detsembri seisuga on 1:1 ümberasustamisraamistiku raames Türgist ELi ümber asustatud 2 761 süürlast. 28. septembri 2016. aasta kolmanda aruande avaldamise järel on kaheksasse liikmesriiki (Belgia, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad ja Rootsi) ümber asustatud 1 147 süürlast (5. detsembri seisuga). Praeguseks heakskiidetud ja ümberasustamist ootavate isikute koguarv on 340. Nagu eelmiselgi aruandeperioodil on ümberasustamise tempo selle tulemusena võrreldes Kreeka saartelt tagasisaatmistega märkimisväärselt kiirenenud. Ning sellel tempol ei tohi lasta raugeda.

Paranenud on liikmesriikide ja Türgi vaheline suhtlus Ankarasse kavandatavate valikumissioonide küsimuses ning samuti Ankarast ümberasustamised, mille tõttu on paranenud ümberasustamiste koordineerimine ja kavandamine, samuti on hakatud vahendeid optimaalsemalt kasutama. Ümberasustamiste tempo on muutunud korrapärasemaks 20 . Mitmetele liikmesriikidele on ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet hiljuti pakkunud välja täiendavaid ümberasustamiskandidaate ning mõned liikmesriigid on järgmisteks kuudeks kavandanud juba uusi ümberasustamiskandidaatide valikumissioone ja operatsioone.

Lisaks 2. septembril esitatud võimalikuks ümberasustamiseks sobilike süürlaste nimekirjale (5 700 inimest), esitasid Türgi ametiasutused vastavalt 7. oktoobril ja 18. novembril ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile kaks uut nimekirja 5 000 ja 2 000 nimega. Detsembris on oodata uue, ligikaudu 2 000 süürlast hõlmava nimekirja esitamist ning ÜRO Pagulaste ülemvolinik soovib, et Türgi ametiasutused kontrolliks üle vanemaid nimekirju, mis sisaldavad ligikaudu 4 000 süürlast. ÜRO Pagulaste ülemvolinik on viidanud, et kui see teostub, on 2017. aasta esimestel kuudel olemas piisaval arvul ümberasustamiseks sobilikke kandidaate. ÜRO Pagulaste ülemvolinik on aga seisukohal, et Türgi ametiasutused peaksid talle esitama 2017. aasta esimese kolme kuu jooksul igakuiselt 10 000 toimikut (ainult Euroopa ümberasustamisprogrammide jaoks). ELi liikmesriigid on hakanud ÜRO Pagulaste ülemvolinikule edastama järgmiseks aastaks ette nähtud ümberasustamise kvoote.

Operatiivsed sammud

ELi ümberasustamisrühm koordineerib ja toetab jätkuvalt liikmesriikide operatsioone ja suhteid Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja Türgi Rändehalduse Peadirektoraadiga. ÜRO Pagulaste Ülemvolinik on teinud Türgi ametiasutustega tihedat koostööd kandidaatide nimekirjade koostamisel registreerimise kvaliteedi tõstmiseks ning toetab Türgi ametiasutusi kõiki riigis ajutise kaitse all viibivaid süürlasi hõlmava järjepideva registreerimismehhanismi loomisel. Projekti alustati oktoobri lõpus ning see hõlmas esialgu 30 provintsi (81st), kus on süürlasi kõige vähem. Projekt peaks andma kandidaatide leidmisel koheseid tulemusi.

Lubaduste andmise järel lisab komisjon praegu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi raames asjaomase liikmesriigi riiklikele programmidele Türgis viibivate Süüria kodanike vastuvõtmiseks ligikaudu 213 miljonit eurot 21 .

4.Uute ebaseadusliku rände mere- või maismaateede tekkimise takistamine

Jõupingutused Vahemere idaosa rändetee kontrolli alla saamiseks ei ole kaasa toonud Türgis olulist rändeteede muutmist, kuigi Itaaliasse ja Küprosesse suunduvate vedudega seoses on toimunud teatavaid muutusi. Aruandeperioodil saabus Türgist Itaaliasse 18 laeva 1 500 rändajaga, Küprosesse saabus kaks laeva, mille pardal oli 212 rändajat 22 , kes olid kõik süürlased.

Türgi maismaapiiril Bulgaaria ja Kreekaga avastatakse pidevalt ebaseaduslikke piiriületusi, kuigi tundub, et selliste avastamiste arv on pärast 28. septembril 2016 avaldatud kolmandat aruannet vähenenud. Praegu registreeritakse päevas keskmiselt kümme maismaapiiri kaudu toimuvat ebaseaduslikku piiriületust Türgist Kreekasse, Türgi ja Bulgaaria piiril on vastav näitaja väiksem kui neli 23 . Komisjon eraldas Bulgaarias piiri- ja rändehalduse toetamiseks erakorralise abina 160 miljonit eurot, 101 miljonit eurot on juba ettemaksetena välja makstud ning hiljuti esitati erakorraliste vajadustega seotud rahastamistaotlusi ülejäänud 59 miljoni euro ulatuses. 6. oktoobril alustas uus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet Bulgaaria piiril Türgiga ametlikult tegevust. 5. detsembri seisuga töötab Euroopa piiri- ja rannikuvalve koosseisus kõnealusel piirilõigul 68 ametnikku.

5.Vabatahtlik humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava

Nagu varasemalt teatatud, toimuvad nõukogus tihedas koostöös komisjoni, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga arutelud vabatahtliku humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava standardse töökorra kinnitamise üle. Kui standardses töökorras on kokku lepitud, tuleks hinnata, kas on täidetud tingimused kõnealuse kava rakendamise käivitamiseks. ELi-Türgi avalduses sätestatakse, et kava käivitatakse siis, kui Türgi ja ELi vahelised ebaseaduslikud piiriületused on lõppemas või on vähemalt oluliselt ja püsivalt vähenenud. Kava käivitamine parandaks avalduse rakendamist, andes süürlastele ebaseadusliku ELi rändamise asemel turvalise ja seadusliku alternatiivi.

6.Viisanõude kaotamine

Viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamisega seoses on vastavalt 28. septembri 2016. aasta kolmandas aruandes rõhutatule senini täitma seitse olulist kohustust:

ELi standarditega täielikult kooskõlas olevate biomeetriliste reisidokumentide väljaandmine;

tegevuskavaga ette nähtud korruptsioonivastaste meetmete vastuvõtmine;

Europoliga operatiivkoostööd käsitleva kokkulepe sõlmimine;

terrorismi käsitlevate õigusaktide ja tavade läbivaatamine kooskõlas Euroopa standarditega;

isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide vastavusse viimine ELi standarditega;

tõhus õigusalane koostöö kriminaalasjades kõigi ELi liikmesriikidega;

ELi-Türgi tagasivõtulepingu kõigi sätete rakendamine.    

Nagu varasemalt teatatud, on komisjon julgustanud Türgit täitma võimalikult kiiresti kõik viisanõude kaotamise tegevuskava seni täitamata kohustused 24 . Komisjon ja Türgi on jätkanud lahenduste leidmiseks kaasavat dialoogi, hõlmates õiguslikke ja menetluslikke muudatusi, mis on vajalikud kõigi täitmata kohustuste täitmiseks.

Biomeetrilisi reisidokumente käsitleva kohustusega seoses hakkas Türgi 1. novembril välja andma teise põlvkonna passe, milles on talletatud nii passiomaniku näokujutis kui ka sõrmejäljed. Kõnealuseid passe, mille puhul kasutatakse vastavalt kehtivatele ICAO standarditele ja ELi 2014. aasta standarditele krüpteerimissüsteemi EAC (Extended Access Control (laiendatud juurdepääsukontroll)), antakse välja ajutiselt, kuni hakatakse välja andma täielikult ELi standardeid ja viisanõude kaotamise tegevuskava nõudeid täitvaid kolmanda põlvkonna passe. Kolmanda põlvkonna passide kasutuselevõttu kaasrahastab EL ning neid hakatakse kasutusele võtma arvatavasti 2017. aasta esimese kvartali lõpus.

Komisjon on palunud Türgilt korduvalt Kreeka, Bulgaaria ja Rumeeniaga sõlmitud kahepoolsete tagasivõtulepingute rakendamise jätkamist. Septembris leppisid Türgi ametiasutused kahepoolselt Bulgaariaga kokku praktilises korras, kuidas hakkab toimuma Bulgaariast kolmandate riikide kodanike tagasivõtmine. Selle kokkuleppe raames nõudis Bulgaaria 543 isiku tagasivõtmist, kellest Türgi on praeguseks nõustunud tagasi võtma 19 isikut. Türgi kodanike tagasivõtmise osas vastas Türgi 2016. aasta jaanuarist oktoobrini positiivselt 148 tagasivõtutaotlusele 301st, ning ELi-Türgi tagasivõtulepingu raames võeti tagasi 117 Türgi kodanikku. Praktilise koostöö osas esineb lahendamata probleeme seoses nt lepinguga kehtestatud tähtaegadest kinnipidamisega 25 .

Samaaegselt jätkuvad kaasseadusandjate vahel kompromissiotsingud komisjoni ettepaneku 26 üle tugevdada kõigi viisanõudest vabastatud riikide kodanike viisavaba reisimise peatamise kehtivat korda.

7.Türgi pagulasrahastu

28. septembri 2016. aasta kolmanda aruande avaldamise järel on komisjon jätkanud jõupingutusi, et rahuldada pagulaste ja Türgi vastuvõtvate kogukondade kõige pakilisemaid vajadusi. Rahastu raames nii humanitaar- kui muu abina eraldatud kogusumma aastateks 2016–2017 ulatub 2,2 miljardi euroni. See moodustab suure osa 3 miljardi euro suurusest kogusummast. Eraldatud vahenditest ulatub lepingutega kaetud osa juba 1,3 miljardi euroni. Lepingutega kaetud summadest on juba välja makstud 677 miljonit eurot. 27 Kõnealustel summadel on kohapeal otsene mõju, muutes nendest vahenditest abisaajate ELi edasi liikumise ebatõenäoliseks.

Humanitaarabi

Komisjon on jätkanud rahastu raames humanitaarstrateegia rakendamist, 28 praeguseks on assigneeritud 595 miljonit eurot. Sellest 512 miljonit eurot on kaetud lepingutega, mis hõlmavad 19 partneriga koostatud 26 projekti, käsitledes põhivajadusi, kaitset, haridust, tervishoidu, toitlustamist ja peavarju. 512 miljonist eurost on seni välja makstud 407 miljonit.

Komisjon käivitas koos Türgi ametiasutuste ja strateegiat rakendavate partnerorganisatsioonidega 26. septembril Türgis uue humanitaarstrateegia „Hädaolukorra sotsiaalne turvavõrk“, mille raames alustati abisaajate registreerimist algas 28. novembril. Tegemist on ELi ajaloo suurima humanitaarprogrammiga, mille eelarve on 348 miljonit eurot 29 ning millega hakatakse tegema kõige haavatavamatele pagulastele antavatele elektroonilistele deebetkaartidele igakuiseid sularaha ülekandeid, et aidata neil katta toidu, peavarju või haridusega seotud põhivajadusi. Kuigi esimesi sularahaülekandeid on oodata 2016. aasta detsembri lõpus, on strateegia „Hädaolukorra sotsiaalne turvavõrk“ eesmärk hõlmata 2017. aasta esimese poolaasta lõpuks järk-järgult üks miljon kõige haavatavamat pagulast.

Kaitsevaldkonnas on lõpetamisel tervikliku reageerimiskava koostamine. Käimas on juba mitu kaitsega seotud sekkumist, sealhulgas sõlmiti 2016. aasta juulis 9 miljoni euro suurune projekt, mida rakendab ÜRO Rahvastikufond. Projektiga laiendatakse varasemaid komisjoni poolt rahastatud ÜRO Rahvastikufondi sekkumisi, toetades 20 naistele ja tüdrukutele mõeldud turvakohta, osutades reproduktiivtervishoiuteenuseid ning teostades soolise vägivallaga seotud sekkumisi. Projekti eesmärk on ka lihtsustada pagulaste seas kõige haavatavamate naiste ja tüdrukute jaoks juurdepääsu tervishoiuteenustele.

Muu abi

Rahastu muu abi jaoks ette nähtud vahendid (ligikaudu 1,6 miljardi eurot) on peaaegu täielikult kasutusele võetud. Praeguseks on lepingutega kaetud 790 miljonit eurot, 270 miljonit eurot on välja makstud.

2016. aasta juuli Türgis asuvate pagulaste toetuseks mõeldud hariduse, tervishoiu, munitsipaaltaristu ja sotsiaal-majandusliku toetuse erimeetme raames allkirjastati septembris kaheks aastaks kaks olulist toetust. Türgi riikliku hariduse ministeeriumiga sõlmitud esimese lepinguga (300 miljonit eurot) tagatakse peaaegu poolele miljonile Süüria lapsele juurdepääs kooliharidusele ning see hõlmab ministeeriumis 15 000 õpetajat ja 2000 muud töötajat. Teine leping (samuti 300 miljonit eurot), mis sõlmiti tervishoiuministeeriumiga, võimaldab ligikaudu kahele miljonile pagulasele juurdepääsu esmastele tervishoiuteenustele loodava 500 tervisekeskuse kaudu, ning kuni miljonile Türgis viibivale pagulasele juurdepääsu vaimse tervisega seotud taastusravi teenustele. Lisaks sellele osutatakse pereplaneerimise, nakkushaiguste ennetamise, tervishoiutöötajate värbamise ja koolitamise ning teavitamisteenuseid.

28. novembril sõlmiti ka 50 miljoni eurose maksumusega leping 15 uue kooli ehitamiseks ja varustamiseks kõige suurema Süüria pagulaste osakaaluga provintsides. Ehitatakse standardsed koolid, kus igaühes on 24 klassiruumi, sealhulgas ruumid töötajatele ja kümme spetsiaalset ruumi puudega ja traumeeritud lastele. Kõnealuste koolide ehitamine ja varustamine aitab haridusteed jätkata 11 000 Süüria lapsel. See suurendab ka riikliku hariduse ministeeriumi rakendamis- ja juhtimissuutlikkust 30 .

Järgmise paari kuu jooksul allkirjastatakse rahvusvaheliste finantsasutustega uusi projekte, millega aidatakse laiendada haridustaristut, haiglaid ja arendada kommunaalteenuseid.

Süüria kriisile reageerimiseks loodud ELi piirkondliku usaldusfondi raames nähakse aasta lõpuks ette kahe lepingu sõlmimine. Esimese projektiga, mille maht on 33 miljonit eurot, suurendatakse Süüria pagulaste ja vastuvõtvate kogukondade juurdepääsu kaasavatele ja kvaliteetsetele tervishoiuteenustele, projektis osalevad Taani Punane Rist ja Türgi Punane Poolkuu. Teist projekti, mille maht on 5 miljonit eurot, hakkab rakendama Madalmaade vabaühendus Spark ning selle eesmärk on suurendada haavatavas olukorras olevate ja õpingud pooleli jätnud Süüria noorte osalemist ja võrdset juurdepääsu täiendus- ja kõrgharidusele. Ettevalmistamisel on Süüria kriisile reageerimiseks loodud ELi piirkondliku usaldusfondi raames altpoolt algatatud projektid.

Juhtkomitee järgmiseks koosolekuks 2017. aasta jaanuaris on valmimas rahastu tulemuste raamistik 31 . Osana rahastu järelevalve- ja hindamissüsteemist tuleks raamistikus kirjeldada rahastu väljundeid ja tulemusi ning kinnitada oma saavutuste mõju. Lõpule tuleb viia ka rahastu kommunikatsioonistrateegia koostamine.

8.Tolliliidu edasiarendamine

2015. aasta novembris toimunud ELi-Türgi tippkohtumisel anti lubadus hakata tolliliitu edasi arendama. Praeguse tolliliidu ning 2016. aasta aprillis toimunud ELi ja Türgi esimese kõrgetasemelise majandusdialoogi edule toetudes ning avaliku konsultatsiooni ja välisuuringu alusel teostas komisjon mõjuhindamise, mis käsitles Türgiga läbirääkimiste alustamist seoses tolliliidu edasiarendamise ning kahepoolsete sooduskaubandussuhete laiendamisega teenustele, riigihangetele ja põllumajandusele. Mõjuhindamises rõhutatakse laiendatud tolliliidu positiivset majanduslikku ja sotsiaalset mõju nii ELile kui ka Türgile. Pärast seda, kui komisjon on lõpetanud ettevalmistava töö, esitatakse nõukogule läbirääkimisjuhiste eelnõu.

9.Ühinemisprotsess

Ühinemisläbirääkimiste raames on siiani avatud 16 peatükki ning üks neist on ajutiselt suletud.

Kohtusüsteemi ja põhiõiguste ning õiguse, vabaduse ja turvalisuse põhivaldkondades (23. ja 24. peatükk) on jätkunud ettevalmistav töö. Komisjon on lõpetamas dokumentide ajakohastamist, et võtta arvesse kõige viimaseid sündmusi. Mainitud peatükkides käsitletakse mitmeid probleemseid küsimusi, sealhulgas põhiõigusi (nagu sõnavabadus), kohtusüsteemi, korruptsioonivastast poliitikat, rännet ja varjupaika, viisaeeskirju, piirihaldust, politseikoostööd ning võitlust organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga. EL eeldab, et Türgi järgib demokraatia, õigusriigi ja põhivabaduste, sealhulgas sõnavabaduse kõrgeimaid standardeid.

Ilma et see mõjutaks liikmesriikide seisukohti kooskõlas kehtivate õigusnormidega, esitati juba eelmisel kevadel nõukogule energeetikat (15. peatükk), haridust ja kultuuri (26. peatükk) ning välis-, julgeoleku- või kaitsepoliitikat (31. peatükk) käsitlevad ettevalmistavad dokumendid.

Komisjon andis ülevaate Türgi olukorra kohta 9. novembri 2016. aasta aruandes 32 .

10.Humanitaartingimused Süürias

Humanitaarolukord Süürias on endiselt äärmiselt murettekitav. Seda eelkõige Aleppos, kus on alates juulist ilma abita lõksus 250 000 kuni 300 000 inimest ning tervishoiusüsteem on kokku kukkumas, toiduvarud on kiiresti lõppemas ning üksikute siiani kättesaadavate kaupade hind on plahvatuslikult tõusnud. Ida-Aleppo ja muude Põhja-Süüria piirkondade elanike humanitaarvajadustele tõhusal ja tulemuslikul viisil reageerimine sõltub oluliselt ELi ja Türgi koostööst, sealhulgas kõigi olemasolevate ühendusteede kaudu juurdepääsu lihtsustamisest ning samuti piiriülese abi osutamisest naaberriikide Türgi ja Jordaania kaudu.

2016. aastal on eraldatud 140 miljonit eurot partnerorganisatsioonide elupäästvate piiriüleste operatsioonide korraldamiseks Türgist Põhja-Süürias asuvatesse ümberpiiratud ja raskesti ligipääsetavatesse piirkondadesse 33 . Raske olukorra tõttu Ida-Aleppos algatas EL 2. oktoobril humanitaaralgatuse, et toetada kohe, kui juurdepääs ja turvalisus on tagatud, Ida-Aleppost lähtuvaid meditsiinilisi evakuatsioone ning toiduainete ja ravimite sinna saatmist. Komisjon eraldas kõnealuse algatuse raames humanitaarpartneritele 25 miljonit eurot. Kuid vahendeid suunatakse Süürias ka teiste ootamatute hädaolukordade tarbeks, et partneritel oleks kiiresti võimalik kasutusele võtta eelnevalt kogutud varusid, andmaks abi uuesti ligipääsetavatele piirkondadele või reageerimaks rahvastiku ootamatule ümberasustamisele, sealhulgas abikonvoide kaudu.

Eskaleeruva vägivalla ja üha kasvavate humanitaarvajaduste tõttu kutsub EL järjekindlalt kõiki osalisi üles täitma rahvusvahelise humanitaarõiguse raames võetud kohustusi ning tagama esmajoones tsiviilisikute kaitse.

11.Kokkuvõte

Olenemata keerulisest olukorrast, on ELi-Türgi avalduse rakendamine pärast 28. septembri 2016. aasta kolmanda aruande avaldamist jätkunud. Egeuse mere ületamise katsete ja merel hukkunute arvu ulatusliku vähenemise trend pärast ELi-Türgi avalduse sõlmimist on kinnitanud avalduse sõlmimise otsuse taga olnud põhistrateegia õigsust.

Edusamme on tehtud ka teistes küsimustes, seda eelkõige Türgi pagulasrahastu raames lepingute sõlmimise ja kohapeal pagulaste toetamist käsitlevate projektide rakendamise kiirusel, ning Süüria pagulaste Türgist ümberasustamisel.

Kuigi ELi ja liikmesriikide jõupingutused Kreeka ametiasutuste rändehalduse ja varjupaigataotluste menetlemise suutlikkuse tõhustamisel on jätkunud, on eelmises aruandes esile tõstetud peamiste puuduste kõrvaldamisel veel palju teha. Nagu märgiti esimeses aruandes, ei ole rahuloluks veel põhjust, kuna üht kõige keerukamat ülesannet – tegeliku tagasisaatmise protsessi igapäevane läbiviimine kooskõlas ELi ja rahvusvaheliste normidega – ei saa veel täielikult täidetuks lugeda. Edukas rakendamine sõltub peamiselt kõigi osaliste poliitilisest otsusekindlusest võtta vajalikke meetmeid. Tingimused Kreeka saartel halvenevad, kuna tagasisaatmise protsess on liiga aeglane ning uusi saabujaid on rohkem kui lahkujaid. Kreeka ametiasutused, ELi ametid ja liikmesriigid peavad sellele kooskõlastatud meetmetega kiirelt reageerima, et kiirendada ELi-Türgi avalduse vastavate osade rakendamist ning tagada saartel kohapeal praktiliste tulemuste saavutamine. On oluline, et eraldatakse viivitamata vahendeid, et tagada varjupaigataotluste tõhus töötlemine Kreeka saartel: selleks peavad liikmesriigid reageerima ühiselt Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti üleskutsetele ja Kreeka ametiasutused peavad tagama varjupaigaotsuste sujuva vastuvõtmise ning tagasisaatmiste tempo kiirendamise.

Türgi peaks võtma vajalikke meetmeid, et täita viisavabaduse kehtestamiseks veel täitmata kriteeriumid niipea kui võimalik, et ELil oleks võimalik kaotada viisanõue Türgi kodanikele.

Komisjon jätkab alustatud tööd ning esitab viienda eduaruande 2017. aasta märtsi alguses.

(1)

     Varasemad aruanded: COM(2016) 231 final, 20. aprill 2016 (edaspidi „esimene aruanne“), COM(2016) 349 final, 15. juuni 2016 (edaspidi „teine aruanne“) ja COM (2016) 634 final, 28. september 2016 (edaspidi „kolmas aruanne“).

(2)

     http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/03/07-eu-turkey-meeting-statement/

(3)

     http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/10/21-european-council-conclusions/

(4)

     Euroopa piiri- ja rannikuvalve andmed ajavahemikust 26. september kuni 4. detsember 2016.

(5)

     Kokku saabus kaheksa kuu jooksul enne ELi-Türgi avalduse sõlmimist 865 425 pagulast, kaheksa kuu jooksul avalduse järgselt lisandus 22 838 saabujat.

(6)

     Hukkunute arvu käsitlevad andmed pärinevad Rahvusvaheliselt Migratsiooniorganisatsioonilt, periood hõlmab kuid aprillist kuni novembri lõpuni. Kui kolmas aruanne hõlmas ainult Egeuse mere Kreeka osa, siis käesolev aruanne hõlmab kogu Egeuse merd.

(7)

     Euroopa Komisjoni president määras ELi koordinaatori ametisse (http://europa.eu/rapid/press-release_IP-16-942_en.htm) Euroopa Ülemkogu 2016. aasta märtsi järeldustest lähtuvalt ((http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/03/18-european-council-conclusions/).

(8)

     Kreeka politsei teatel tühistati seetõttu üks kavandatud 69 inimese tagasisaatmine ning kaks 68 inimest hõlmanud tagasisaatmisoperatsiooni lükati edasi.

(9)

     Sellised jõupingutused hõlmavad eelkõige haldusmenetluste paremat koordineerimist, Kreeka varjupaigatalituse (vastutab varjupaikade eest) ja Kreeka politsei (vastutab tagasisaatmise eest) vahelist praktilist koostööd kogu menetluse raames parema teabevahetuse kaudu, ning varjupaiga- ja tagasisaatmis/tagasivõtumenetluste tõhusamat omavahelist sidumist. Eelkõige tuleks võtta meetmeid tagasisaatmismenetluse alustamiseks võimalikult varajases etapis.

(10)

     Ministrite ühine otsus 6373/2016.

(11)

     27. detsembri seisuga on Kreeka saartel avalduse järgselt esitatud kokku 9 304 varjupaigataotlust. Nendest 9 304 taotlusest on Kreeka varjupaigatalitus teinud 6 040 puhul otsuse 20. märtsi järgselt saartel teostatud menetluste alusel, millest 4 506 käsitlesid vastuvõetavust ja 1 534 varjupaigataotluste põhjendatust.

(12)

     Seisuga 27. november 2016.

(13)  Koguarv hõlmab esimeses astmes tehtud vastuvõetamatuse otsuseid ümber lükkavaid teise astme otsuseid, samuti pagulase staatuse andmist.

(14)

     Kinnitades 350 juhtumi puhul esimese astme negatiivsed otsused ja lükates kahel juhul otsuse ümber.

(15)

     Näiteks Lesbosel said oktoobri lõpul tules kahjustada Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tööruumid, kui süüdati ameti konteinerid, novembri keskel toimusid süütamised Souda ja Chiose varjupaikades.

(16)

     5. detsembri seisuga.

(17)

     Taotluse koostanud isikutel peaks olema võimalus esitada see võimalikult kiiresti vastavalt varjupaigamenetluste direktiivi artikli 6 lõikele 2.

(18)

     Euroopa piiri- ja rannikuvalve kaasrahastamisel on saartele saadetud 180 politseinikku, kes jaotuvad järgmiselt: Lesbos: 40, Chios: 40, Samos: 40, Leros: 30, Kos: 30. Nad on osa saartele lähetatud 247 politseinikust.

(19)

     Sellise ulatusliku ELi rahalise toetusega on kaitseministeeriumi ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kaudu rahastatud varjupaikade ja majutusvõimaluste loomist, tervishoidu, transporti ja muid rajatisi esmase vastuvõtu keskustes ning mujal saartel; suurendatud sise- ja haldusreformi ministeeriumi varjupaigataotluste menetlemise ja kolmandate riikide kodanikele teenuste osutamise suutlikkust; suurendatud esmase vastuvõtu keskuste töötajate arvu; parandatud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti varjupaigataotluste menetlemise ja sõrmejälgede võtmise suutlikkust ning rahastatud vabatahtlikult Türki tagasipöördumise katseprojekti.

(20)

     COM(2016) 791 final.

(21)

     See järgneb nõukogu otsuse (EL) 2016/1754 vastuvõtmisele 28. septembril, võimaldades liikmesriikidel täita otsusest (EL) 2015/1601 tulenevad kohustused seni jagamata 54 000 koha osas – kas asustada Itaaliast ja Kreekast ümber rahvusvahelise kaitse taotlejad või lubada oma territooriumile Türgis viibivad ja selgelt rahvusvahelist kaitset vajavad süürlased ümberasustamise või muu seadusliku vastuvõtmise teel.

(22)

     ELi-Süüria avalduse järgselt on Türgist Küprosele saabunud kokku 324 ebaseaduslikku rändajat.

(23)

     Samal perioodil 2015. aastal oli vastav näitaja ligikaudu 14 ja 13.

(24)

     Eelkõige 30. juunil esimese asepresidendi Timmermansi ja 1. septembril volinik Avramopoulosega toimunud kohtumisel ning 9. septembril osana ELi-Türgi kõrgetasemelisest poliitilisest dialoogist liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja/asepresident Mogherini ja volinik Hahni juhitud kõrgetasemelistel kohtumistel ning 30. novembri ja 6. detsembri kohtumisel esimese asepresidendi Timmermansi ja volinik Avramopoulosega.

(25)

     Liikmesriikide poolt esitatud, Türgi kodanike tagasivõtmist käsitlevate andmete alusel.

(26)

     COM(2016) 279 (final), 4. mai 2016.

(27)

     Osana rahastu tegevuse tutvustamismeetmetest võimaldab interaktiivne kaart näidata otse erinevate projektide asukohti ning oodatavaid tulemusi. http://ec.europa.eu/enlargement/news_corner/migration/index_en.htm .

(28)

     Humanitaarabi andmist pagulasrahastu raames jätkatakse kooskõlas ELi humanitaarabi õigusega ja vastavalt põhimõtetele, mis on kehtestatud Euroopa konsensusega humanitaarabi valdkonnas.

(29)

     Lepingud on sõlmitud Maailma Toiduprogrammi ja selle rakenduspartneri Türgi Punase Poolkuuga, mis teeb tihedat koostööd sotsiaal- ja perepoliitika ministeeriumi ning katastroofide ja hädaolukordade juhtimise asutusega (AFAD), mis annab otse aru peaministrile ja koordineerib Türgi tegevust pagulaskriisi haldamisel.

(30)

     Kõnealune projekt on lisaks sarnasele, 70 miljoni eurose maksumusega projektile, mille raames ehitati ja varustati 26 kooli, kuid mida teostati väljaspool rahastu raamistikku.

(31)

     Raamistik peaks olema avatud dokument, milles on võimalik pidevalt sekkumiste vajalikkust ja tulemusi läbi vaadata. Rahastu järelevalve- ja hindamissüsteemi eesmärk on seega kolmetasandiline: raamistik peaks üheaegselt olema nii aruandlusmehhanism, tulemuslikkuse järelevalvevahend kui ka teabehaldusvahend.

(32)

     SWD(2016) 366 final.

(33)

     Sellistes valdkondades nagu tervishoid, kaitse, haridus ja esmane abi, keskendudes kõige haavatavamatele piirkondadele.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.12.2016

COM(2016) 792 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Neljas eduaruanne ELi ja Türgi avalduse rakendamise kohta

ELi-Türgi avalduse teatavate sätete rakendamist käsitlev ELi koordinaatori

ühine tegevuskava

Varjupaigataotluste menetlemine esimeses astmes

1.Saartel varjupaigataotluste menetlemisega tegelevate töötajate arvu suurendamine:

EASO suurendab saartel ja Kórinthoses liikmesriikide poolt lähetatud juhtumitega tegelevate töötajate arvu praeguselt 39-lt jaanuari keskpaigaks 100-le.

EASO suurendab tõlkijate arvu praeguselt 66-lt jaanuari keskpaigaks 100-le.

Liikmesriigid reageerivad kiiresti taotlustele saata rohkem juhtumitega tegelevaid töötajaid ja tõlke.

Kreeka varjupaigatalitus suurendab saartel asuvate töötajate arvu praeguselt 65-lt jaanuari keskpaigaks 100-le.

2.Dublini määruse kohaste perekondade taasühinemise juhtumite menetlemine:

Kreeka varjupaigatalitus vaatab juhtumipõhiselt ja ELi põhiõiguste harta artikli 7 sätteid täielikult järgides läbi, kas Dublini määruse kohaste perekondade taasühinemise juhtumite suhtes tuleb kohaldada seaduse 4375/2016 artiklites 55 ja 56 (direktiivi 2013/32 artikkel 33) sätestatud vastuvõetamatuse menetlust seoses nende võimaliku tagasisaatmisega Türki sõltuvalt EASOlt ja liikmesriikidelt saadud asjaomasest teabest, millega:

a) tagataks piisav õiguskindlus perekonna taasühinemiseks väljaspool Türgit/Türgis; ning

b) võimaldataks eespool nimetatud läbivaatamisest.

Nõutud teave peaks eelkõige hõlmama liikmesriikide siseriikliku õiguse alusel õigust perekonna taasühinemiseks Türgis või väljaspool Türgit, ulatuses, mis ei ole hõlmatud perekonna taasühinemise direktiiviga (kui üks liikmesriik on tunnistanud perekonnaliikmed täiendava kaitse saajaks) või Türgi siseriikliku õiguse alusel.

Kreeka ametiasutused võtavad vastu vajalikud sätted, mis võimaldavad kohaldada seaduse 4375/2016 artikli 60 lõike 4 punkti f Dublini määruse kohaste perekonna taasühinemiste juhtumite suhtes.

3.Haavatavate taotlejatega seotud juhtumite menetlemine:

Kreeka varjupaigatalitus vaatab juhtumipõhiselt ja ELi põhiõiguste harta artiklite 6 ja 7 sätteid täielikult järgides läbi, kas haavatavate taotlejatega seotud juhtumite suhtes tuleb kohaldada seaduse 4375/2016 artiklites 55 ja 56 (direktiivi 2013/32 artikkel 33) sätestatud vastuvõetamatuse menetlust, seoses taotlejate võimaliku tagasisaatmisega Türki.

Kreeka ametiasutused vaatavad läbi, kas seaduse 4375/2016 artikli 60 lõike 4 punkti f võiks kohaldada haavatavaid taotlejaid käsitlevate juhtumite suhtes vastavalt varjupaigamenetluste direktiivi artikli 24 lõikele 3.

EASO edastab Kreeka varjupaigatalitusele asjaomast teavet eelkõige haavatavate isikute kohtlemise kohta Türgis, mis võimaldaks eespool nimetatud läbivaatamist.

4.Intervjuude ja menetluste kiirendamine varjupaigataotluste hindamise eesmärgil:

Kreeka varjupaigatalitus võtab EASO toetusel kasutusele juhtumite kategooriatesse jagamise, et tõsta menetluste kiirust ja kvaliteeti (nt uued saabujad ja kuhjunud juhtumid, erinevate riikide kodanike kategooriatesse jagamine vastavalt vastuvõetavusele, heaks kiidetud taotluste arvule)

Kreeka varjupaigatalitus võtab EASO toetusel kasutusele intervjueerimist ja otsuste tegemist toetavad vahendid, nagu näiteks päritoluriigipõhised suunised või valmistekstid.

Kreeka vastuvõtu- ja isikutuvastusteenistus jätkab EASO täielikul toetusel rändajate teavitamist nende õigustest, kohustustest ning nende kasutada olevatest võimalustest, nende suunamist asjaomaste menetluste, eelkõige varjupaigamenetluse suunas, ning asjaomaste järelmeetmete tagamist.

Ametiasutused tõhustavad täiendavalt varjupaigamenetluse raames koostöösoovimatuse prognoositavate tagajärgede rakendamist, tagavad, et varjupaigataotlejate asukoht on teada taotluse läbivaatamise lõpuni (sealhulgas suletud keskuste võimaliku kasutamise kaudu), ning lõpetavad kohale mitteilmumise korral varjupaigamenetluse (taotluse kaudne tagasivõtmine).

Kreeka ametiasutused vähendavad EASO toetusel varjupaigamenetluste direktiivi artikli 6 lõike 2 kohaselt aega, mis kulub varjupaigataotluse esitamise soovist teatamisest kuni taotluse tegeliku esitamiseni („võimalikult kiiresti“).

5.Jätkatakse ja kiirendatakse vastuvõetavusmenetlust taotlejate suhtes, kes on pärit riikidest, mille puhul on heaks kiidetud varjupaigataotluste arv väike.

Kreeka varjupaigatalitus jätkab ja kiirendab vajaduse korral EASO toetusel taotlejate vastuvõetavusmenetlust.

Saartel koordineerimise, haldamise, julgeoleku- ja turvakorralduse parandamine

6. Saartel julgeoleku- ja turvakorralduse parandamine:

Kreeka politsei suurendab Euroopa piiri- ja rannikuvalve rahalise toetuse abil vajaduse korral ööpäevaringset politseiametnike kohalolekut vastuvõtu- ja isikutuvastuskeskustes.

Vastuvõtu- ja isikutuvastusteenistus tõhustab koostöös Kreeka politseiga vastuvõtu- ja isikutuvastuskeskuste sissepääsude juures kontrolle ning patrullimist esmase vastuvõtu keskuste majutusruumides.

Kreeka politsei tõhustab kontrolle kinnipidamiskeskustes.

Kreeka politsei koostab ja katsetab koostöös vastuvõtu- ja isikutuvastusteenistusega turva- ja evakuatsioonikavasid, kaasates selleks kõik esmase vastuvõtu keskustes tegutsevad sidusrühmad, sealhulgas ELi organisatsioonid.

Kreeka vastuvõtu- ja isikutuvastusteenistus laiendab Kreeka politsei abiga turvataristut (piirdetarad, rahvuste kaupa eraldamine jne), et lihtsustada avaliku korra tagamist ning tagada laagrites asuvate inimeste ja kaupade kohaloleku täielik kontroll.

Kreeka ametiasutused võimaldavad jätkuvalt haavatavatele rühmadele, eelkõige saatjata alaealistele turvaalade kasutamist ning määravad ametisse lastekaitseametnikud.

Kreeka ametiasutused uurivad koos Euroopa piiri- ja rannikuvalvega, kuidas laiendada Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetuse kasutusvõimalusi selle volituste raames.

7.Esmase vastuvõtu keskuste jaoks alaliste koordinaatorite määramine:

Kreeka ametiasutused määravad ametisse esmase vastuvõtu keskuste alalised koordinaatorid, kes asuvad ametisse võimalikult kiiresti (hiljemalt 2016. aasta detsembri keskpaigaks), eesmärgiga tagada esmase vastuvõtu keskuste tegevuse üldine koordineerimine ja juhtimine.

Kreeka ametiasutused võtavad võimalikult kiiresti vastu esmase vastuvõtu keskuste standardse töökorra (hiljemalt 2017. aasta jaanuari keskpaigaks).

Varjupaigataotluste apellatsioonide menetlemine teises astmes

8.Apellatsioonikomiteede arvu suurendamine:

Kreeka ametiasutused suurendavad apellatsioonikomiteede arvu 2016. aasta detsembri lõpuks praeguselt 6-lt 13-le ning 2017. aasta veebruariks 20-le.

9.Apellatsioonikomitees tehtavate otsuste arvu suurendamine:

Ilma et see piiraks apellatsioonikomiteede sõltumatust, suurendavad komiteed tehtavate otsuste arvu järgmiselt:

a) otsuste koostamisel kasutatakse õigusabi, b) komiteed spetsialiseeruvad konkreetsetele küsimustele ja c) uuritakse võimalusi võtta komiteede liikmed tööle täistööajaga.

Kreeka ametiasutused võtavad võimalikult kiiresti vastu vajalikud õigussätted.

Varjupaigamenetluse käigus apellatsiooniastmete piiramine

10.Kreeka ametiasutused uurivad Kreeka põhiseadust ja direktiivi 2013/32 artiklit 32 arvesse võttes võimalusi, kuidas piirata varjupaigamenetluse raames apellatsiooniastmete arvu.

Türki ja päritoluriikidesse suunduvate tagasisaatmisoperatsioonide tõhususe tagamine

11.Euroopa piiri- ja rannikuvalve lähetuste vajalikul tasemel säilitamine:

Liikmesriigid ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve reageerivad kiiresti täiendavate lähetuste ja transpordivahendite vajadusele, mis tuleneb tagasisaatmisoperatsioonide või tagasipöördujate arvu kasvust.

Kreeka ametiasutused esitavad võimaluse korral täpse transpordivajaduste hinnangu.

Kreeka ametiasutused uurivad koos Euroopa piiri- ja rannikuvalvega, kuidas laiendada Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetuse kasutusvõimalusi selle volituste raames.

12.Põgenemise ohu vähendamine:

Esmase prioriteedina loovad Kreeka ametiasutused täpse registreerimis- ja juhtumite järelevalve süsteemi (sh eelkõige täpne asukoht ja käimasolevad menetlused), mis hõlmab kõiki vastuvõtu- ja kinnipidamiskeskustes viibivaid ebaseaduslikke rändajaid. Süsteemi eesmärk on lihtsustada tagasisaatmismenetluste kavandamist ja teostamist.

Kreeka ametiasutused võtavad ELi rahalisel ja tehnilisel toetusel kasutusele elektroonilise juhtumite järelevalvesüsteemi, mida saavad kasutada kõik asjaomased ametiasutused.

Kreeka ametiasutused jätkavad aktiivselt saartel viibivate rändajate suhtes kehtestatud geograafiliste piirangute jõustamist, võimaluse korral Euroopa piiri- ja rannikuvalve abiga.

13.Vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerumisprogrammi laiendamine saartel.

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon tõhustab ELi toetusel esimesel võimalusel rändajate hulgas vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerumisprogrammi tutvustavaid kampaaniaid.

Kreeka ametiasutused kõrvaldavad saartelt vabatahtlikku tagasipöördumist takistavad haldustõkked (eelkõige seoses taotlustega pöörduda vabatahtlikult Türki).

Kreeka kasutab vastavalt asjaoludele täies ulatuses ära tagasisaatmist käsitlevate ELi rahastatud programmide pakutavat finants- ja tehnilist abi.

14.Tagasisaatmismenetluse varasemas etapis tagasisaatmisotsuste tegemine:

Kreeka politsei teeb tagasisaatmisotsuse samal ajal, kui teavitatakse esimeses astmes varjupaigataotluse kohta tehtud negatiivsest otsusest, tingimusel, et tagasisaatmisotsus ei jõustu enne, kui varjupaigamenetlus on lõpetatud ning taotlejal ei ole enam õigust Kreekasse jääda.

15.Tagasisaatmist käsitleva ELi koostöö tõhustamine:

Kreeka, komisjon, Euroopa piiri- ja rannikuvalve ning tagasisaatmist käsitlevad ELi programmid teevad aktiivset koostööd, et suurendada mittevabatahtlike tagasisaatmiste arvu päritoluriikidesse.

Kreeka loob ELi integreeritud tagasisaatmise juhtimise rakenduses (IRMA) oma tööplatvormi.

Komisjon ja liikmesriigid jätkavad diplomaatilise abi osutamist, et lihtsustada päritoluriikidesse tagasisaatmist (sh Pakistani, Bangladeshi ja Magribi riikidesse).

16.Kehtivate tagasivõtulepingute ja kokkulepete täies mahus rakendamine:

Kreeka tõhustab Euroopa Komisjoni ja ELi liikmesriikide aktiivsel toetusel kehtivate tagasivõtulepingute ja muude sarnaste kokkulepete raames tagasivõtmiste teostamist, eesmärgiga saata ebaseaduslikke rändajaid tagasi eelkõige Pakistani (EU RA) ja Afganistani (Joint Way Forward). Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetab vastavaid tagasisaatmisoperatsioone.

Saartel piisava täiendava vastuvõtu- ja kinnipidamissuutlikkuse loomine

17.Kreeka ametiasutused loovad koostöös ELiga Euroopa Komisjoni soovitusi järgides täiendava vastuvõtusuutlikkuse ning ajakohastavad olemasolevaid rajatisi neid laiendades, uusi keskusi rajades, või üürisüsteemi abil, tehes selleks võimaluse korral koostööd kohalike omavalitsustega.

18.Kreeka ametiasutused loovad koostöös ELiga Euroopa Komisjoni soovitusi järgides saartel võimalikult kiiresti piisava kinnipidamissuutlikkuse, tehes selleks võimaluse korral koostööd kohalike omavalitsustega .

Põhjapiiril ebaseaduslike piiriületuste ennetamine

19.Euroopa piiri- ja rannikuvalve ametnike lähetamine põhjapiirile Albaania ja endise Jugoslaavia vabariigi Makedooniaga:

Euroopa piiri- ja rannikuvalve reageerib positiivselt ning saadab ametnikud põhjapiirile võimalikult kiiresti. Juhul kui Euroopa piiri- ja rannikuvalve lähetustega esineb veel probleeme, kasutatakse uue Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kiirreageerimisreservi ja kiirsekkumismeeskondi, kohe kui need tegevust alustavad.

Euroopa piiri- ja rannikuvalve rahastab Kreeka ametiasutuste taotluse korral Kreeka politsei ametnike lähetamist põhjapiirile.

Ümberpaigutamise kiirendamine

20.Liikmesriikide ümberpaigutamisega seotud lubaduste arvu suurendamine:

Liikmesriigid suurendavad vastavalt kvootidele oma ümberpaigutamislubadusi ning kavatsevad 2016. aasta detsembrist anda lubadusi igakuiselt. Eesmärgiks peaks olema 2016. aasta detsembriks vähemalt 2 000 lubadust kuus ning järkjärgult lubaduste arvu suurendamine, kuni täidetakse eesmärk 2017. aasta aprilliks 3 000 ümberpaigutamist kuus.

21.Ümberpaigutamiste tegeliku rakendamise suurendamine:

Liikmesriigid teostavad ümberpaigutamisi igakuiselt ning suurendavad Kreekast lähtuvate ümberpaigutamiste arvu 2016. aasta detsembriks vähemalt 2 000-le ning 2017. aasta aprilliks vähemalt 3 000-le ning jätkavad järkjärgult igakuiste ümberasustamiste arvu suurendamist.

Liikmesriigid järgivad ümberpaigutamisotsuses (nõukogu otsus 2015/1523) sätestatud tähtaegu ja menetlusi ning asjaomast ümberpaigutamisprotokolli, eelkõige 10 tööpäevast reageerimisaega, saadavad heakskiitvad otsused kuni 50 inimesest koosnevatele rühmadele, näitavad lendude organiseerimisel üles paindlikkust, väldivad viivitusi heakskiitva otsuse saanud ümberpaigutamise taotlejate üleviimisel, suurendavad kontaktametnike kaasatust kultuuri tutvustamisega seotud tegevustesse ja teabe esitamisel ning tagavad tagasilükkavate otsuste puhul nõuetekohase põhjenduse esitamise Kreeka politsei turvalise postiteenuse kaudu.

Liikmesriigid arendavad välja vajaliku vastuvõtusuutlikkuse, sealhulgas saatjata alaealiste jaoks, et võimaldada ootel olevate taotlejate ümberpaigutamist vastavalt nende kvoodile.

Kreeka ametiasutused loovad täiendavaid ümberpaigutamiskeskusi (või muudavad olemasolevad keskused ümberpaigutamiskeskusteks), mis vastavad Kreeka varjupaigatalituse suurenenud menetlussuutlikkusele ning liikmesriikide järkjärgult suurenevatele ümberpaigutamislubadustele.

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon jätkab menetlussuutlikkuse suurendamist vastavalt uutele igakuistele eesmärkidele.

Rahastamise ja asjakohase tehnilise toe osutamine

22.Rändele ja järelevalvele ettenähtud vahendite maksimaalse kasutamise tagamine:

Kreeka ametiasutused võtavad koostöös komisjoniga viivitamata kõik vajalikud meetmed, et tagada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi raames Kreeka riiklike programmide rahastamisvahendite täielik ja tõhus kasutamine.

Kreeka ametiasutused eraldavad riigieelarvest kaasrahastamiseks vajalikud vahendid.

Kreeka ametiasutused saadavad komisjonile võimalikult kiiresti riiklike programmide rakendamist käsitleva tegevuskava.

Kreeka ametiasutused ja komisjon viivad lõpule Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi jaoks riiklike programmide läbivaatamise, mida kohandati võtmaks arvesse Kreeka uusi väljakutseid, sealhulgas ELi-Türgi avalduse rakendamist.

23.Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi täiendatakse vajaduse korral järgmiselt:

Komisjon jätkab vajaduse korral Kreekale täiendavate vahendite (hädaabi, humanitaarabi jne) ja tehnilise abi eraldamist, et rakendada Kreekas ELi-Türgi avaldust.