52016DC0764

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,29.11.2016

COM(2016) 764 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa investeerimiskava: hinnangud annavad alust kava tugevdada

1.Sissejuhatus

President Juncker rõhutas oma 14. septembri 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta, et Euroopa peab oma majandust rohkem elavdama ja investeerima jõuliselt noortesse, tööotsijatesse ning idufirmadesse ja VKEdesse 1 . Selle taustal visandati 2017. aasta majanduskasvu analüüsis 2 kõige pakilisemad majanduslikud ja sotsiaalsed prioriteedid, millele Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad eelolevatel kuudel oma tähelepanu suunama.

Euroopa majanduse elavnemine on habras, kuid suhteliselt püsiv ja töövõimalusterohke. SKP on praegu suurem kui enne kriisi. Töötus väheneb ja investeeringute summa on hakanud jälle kasvama. Paraku ei ole rahuloluks siiski põhjust. Mõne seni majanduse elavnemist toetanud soodsa üldtingimuse mõju hakkab vaibuma. Kriisi tagajärjed, eriti selle sotsiaalne mõju, avaliku ja erasektori kõrge võlatase ja viivislaenude osakaal on endiselt ulatuslikud.

Euroopa investeerimiskava on osutunud tulemuslikuks, sest see on soodustanud investeeringute jätkusuutlikku kasvu eri liikmesriikides. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) 3 on veidi rohkem kui ühe aasta jooksul eraldanud 27 liikmesriigis 154 miljardit eurot, mis peaks kasu tooma ligikaudu 377 000 VKE-le. EFSI aitab muutustele reaalselt kaasa, toetades innovatiivseid ja strateegilise tähtsusega projekte, mis aitavad luua töökohti ja tugevdada majanduskasvu (tekstikast nr 1).

Võttes arvesse EFSI saavutatud konkreetseid tulemusi, tegi komisjon, nagu seda lubas president Juncker oma kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta, 2016. aasta septembris ettepaneku 4 EFSI-t nn EFSI 2.0 ettepanekuga tugevdada ja laiendada. Eesmärgiga kahekordistada nii EFSI kestust kui ka finantssuutlikkust pikendatakse ettepanekuga EFSI kestust esialgu 2020. aasta lõpuni ja suurendatakse selle investeerimissihti 315 miljardilt eurolt vähemalt poole triljoni euroni. Ettepanekus pannakse ka suuremat rõhku erasektori panusele ja täiendavusele ning suurendatakse projektide valiku läbipaistvust. Lisaks pannakse EFSI 2.0 ettepanekus suurt rõhku EFSI toetuse kombineerimisele teiste ELi fondide ja riiklike tugipankade vahenditega, sest seda peetakse oluliseks EFSI geograafilise katvuse parandamiseks. Ettepanekuga täiustatakse ka Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevusala, et aidata tagada selliste projektide ja investeerimisplatvormide pidev varu, mida saab rahastada kõikides liikmesriikides.

Oktoobris kutsus Euroopa Ülemkogu nõukogu üles „leppima 6. detsembri istungil kokku oma läbirääkimispositsioonis komisjoni uue Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) käsitleva ettepaneku suhtes, võttes arvesse sõltumatut välishindamist, mis esitatakse novembris“ 5 .

TEKSTIKAST NR 1 – NÄITEID HEAKSKIIDETUD EFSI PROJEKTIDEST

Kontsern Creta Farms (Kreeka) püüab muuta lihatooteid tervislikumaks, lisades neisse ekstra-neitsioliiviõli. Seda tehnoloogiat kasutatakse inimtervisele kahjulike küllastunud loomsete rasvhapete eemaldamiseks ja nende asendamiseks küllastumata rasvhapetega, mis aitavad alandada nn halva kolesterooli taset. Creta Farms on praegu kõige suurem ettevõtja Kreeka vorstitoodete turul ning on juba edukalt laienenud välismaale. EFSI vahendite abil rahastab kontsern täiendavaid tehnoloogilisi lahendusi oliiviõli lisamiseks suupistetesse. See võimaldab tal võtta tööle 100 uut töötajat ja jätkata rahvusvahelist laienemist.

Malin Corporation (Iirimaa) on üleilmselt tegutsev äriühing, kes investeerib bioteaduste valdkonnas teadus- ja arendustegevust harrastavatesse innovatiivsetesse äriühingutesse nende tegevuse algusetapis. EFSI-lt hiljuti saadud 70 miljoni euro suurune laen võimaldab äriühingul järgmise seitsme aasta jooksul oma investeeringuid Euroopa bioteaduste tööstusesse suurendada. Sellest 40 miljonit eurot on juba kasutusel, et toetada tipptasemel innovatsiooni ja uute toodete arendamist Iirimaa ja Ühendkuningriigi bioteaduste valdkonna eraettevõtjate poolt. Tänu EFSI toetusele saab Malin aidata bioteaduste valdkonna äriühingutel realiseerida oma täieliku potentsiaali ja saavutada kaubanduslikku edu.

PEP-Therapy/Quadrivium (Prantsusmaa). PEP-Therapy on teadusuuringutega tegelev äriühing, mille asutasid 2014. aastal Prantsusmaa mainekates teadusasutustes töötavad teadlased. PEP-Therapy meeskond on arendanud välja meetodi valkude selliste spetsiifiliste funktsioonide blokeerimiseks, mis muudavad terved rakud vähirakkudeks. Teadlaste eesmärk on välja töötada ravi, millega erinevalt keemiaravist hävitatakse ainult vähirakud ning säilitatakse head ja terved rakud. PEP-Therapy oma projekti rahastamiseks saanud 1 miljoni euro suuruse summa Prantsuse investeerimisfondilt Quadrivium 1, kes omakorda sai 20 miljoni euro suuruse finantssüsti Euroopa Investeerimisfondilt.

WOW Technology (Belgia) on äriühing, mis on spetsialiseerunud spetsiifiliste masinate ja automaatseadmete tootmisele eri sektorite tarbeks, sealhulgas lennundus-, autotööstuse, biotehnoloogia, farmaatsia-, põllumajandusliku toidutööstuse, keskkonna- ja energeetikasektori jaoks. WOW Technology au ja uhkus on „Shaker Robot“, mis võimaldab toota suurel hulgal vaktsiinide valmistamiseks kasutatavaid rakukultuure. Tänu laenule, mis saadi EFSI-lt ja mida tagab Euroopa Investeerimisfond, on äriühingul kavas järgmisel viiel aastal kõvasti suureneda, kahekordistades töötajate arvu ja laienedes muudele Euroopa turgudele, näiteks Prantsusmaale, Saksamaale ja Šveitsi.

Sadamatele juurdepääsu taristuprojekt (Hispaania), mis hõlmab raamlaenu andmist riiklikule fondile PAF (Port Accessibility Fund). Laenuga rahastatakse investeeringuid raudtee- ja maanteeühenduste väljaehitamisse, et tagada parem juurdepääs Hispaania riigiomandis olevatele sadamatele. Projektiga püütakse parandada üleeuroopalise transpordivõrgu ääres asuvate oluliste sadamate maismaaühendust. Need püüdlused täiendavad Euroopa Investeerimispanga (EIP) viimaste aastate suuremahulist toetust kõnealuse meresadamavõrgu väljaarendamisele.

Rydgieri haigla (Poolas) Toruńi linnas saab Euroopa Investeerimispangalt EFSI raames 57 miljoni euro suuruse laenu saneerimise rahastamiseks. Projekt on osa investeerimisprogrammist, mis on suunatud Poola ja ELi õigusega ettenähtud tehniliste ja kutsestandardite täitmisele haiglates. See on Poolas esimene avaliku sektori tehing, millele antakse EFSI raames ELi eelarvetagatis. See tehing ka näide sellest, kuidas kombineerida innovatiivselt omavahel EFSI rahalised vahendid ja rahastamisvahendi vormis antav ELi toetus: lisaks EFSI laenule kasutatakse projekti rahastamiseks ELi struktuuri- ja investeerimisfonde.

Kehtiva EFSI määruse kohaselt hinnatakse EFSI toimimist kolmel eri moel: i) komisjon hindab ELi tagatise kasutamist ja EFSI tagatisfondi toimimist 6 ning sellele hinnangule lisatakse kontrollikoja arvamus 7 , ii) EIP hindab EFSI toimimist 8 ning iii) tehakse sõltumatu välishinnang EFSI määruse kohaldamise kohta 9 . Need hindamised võimaldavad sidusrühmadel saada põhjaliku ülevaate EFSI senisest toimimisest ja nendega antakse panus ka EFSI 2.0 ettepanekut käsitlevatesse käimasolevatesse seadusandlikesse aruteludesse.

EFSI 2.0 ettepanekus käsitletakse hindamiste käigus esile kerkinud küsimusi ja ettepanekuga tagatakse EFSI toimingute sujuv jätkumine, ilma et rahastamine katkeks. Projektiarendajatele antakse kindlus, et nad võivad projektide ettevalmistamist jätkata ka pärast seda, kui esialgne investeerimisperiood on lõppenud.

Euroopa investeerimiskava annab juba reaalseid tulemusi paljudes sektorites, kus toetatakse innovatiivseid projekte, mis aitavad luua töökohti ja tugevdada majanduskasvu kohalikes kogukondades. Kavaga püütakse lahendada ka noorte töötuse probleemi, toetades innovatiivsete, strateegiliste ja noorte ettevõtete arengut. Toetatavad projektid on äärmiselt olulised ELi majanduse konkurentsivõime tuleviku seisukohast ja neid rakendatakse sellistes strateegiliselt tähtsates valdkondades nagu VKEde toetamine, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, taastuvenergia, energiatõhusus ja energiavarustuskindlus, keskkond ning digi-, sotsiaal- ja transporditaristu või -teenused. Investeerimiskavaga käivitatud tervikliku strateegia eesmärk on tõsta püsivalt finantskriisi tõttu vähenenud investeeringute taset Euroopas. Kava esimese sambaga, mille eesmärk on parandada EFSI abiga ELi eelarve kasutamist üldiselt, võimendatakse avaliku sektori nappide vahendite mõju, meelitades ligi erasektori investoreid ning toetades Euroopa innovatiivseid ja strateegilise tähtsusega projekte, mis aitavad reaalselt luua uusi töökohti ja suurendada majanduskasvu.

Investeerimiskava teise sambaga – investeerimisnõustamise keskus ja Euroopa investeerimisprojektide portaal (tekstikast nr 2) – aidatakse tagada, et investeeringud jõuavad reaalmajanduseni. Selleks on kavas luua pankade nõudmistele vastavate projektide stabiilne reserv ja suurendada läbipaistvust.

TEKSTIKAST NR 2 – EUROOPA INVESTEERIMISPROJEKTIDE PORTAAL ON EUROOPA INVESTEERIMISKAVA TEISE SAMBA OSA

Euroopa investeerimisprojektide portaalis, mis kavandati sillana ELi projektiarendajate ja kogu maailma investorite vahel, on nüüd üle 130 projekti: ec.europa.eu/eipp.

Portaal pakub läbipaistvat ja tulevikku suunatud projektireservi ning lihtsustab kontakte projektiarendajatega – see võimaldab investoritel paremini juurde pääseda teabele investeerimisvõimaluste kohta ELis.

Jätkusuutlikeks investeeringuteks on tarvis välja kujundada kindel ja prognoositav ettevõtluskeskkond. Investeerimiskava kolmanda samba raames aitavad meetmed, mis võetakse investeerimistõkete kõrvaldamiseks ELis ja liikmesriikides, parandada investeerimiskeskkonda ning tagada pikaajaline ja jätkusuutlik majanduskasv Euroopas. EL ja liikmesriigid on teinud investeerimistõkete kõrvaldamiseks jõupingutusi, aga neid tuleb veelgi tugevdada. Sellal kui komisjon jätkab oma jõupingutusi ELi üldise investeerimiskeskkonna parandamiseks, sealhulgas ühtse turu süvendamise kaudu, peaksid liikmesriigid tugevdama oma püüdlusi kõrvaldada investeerimistõkked riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Lisaks sellele näitavad EFSI-ga saadud kogemused, et fondist seni enim abi saanud liikmesriikides on paremini arenenud finantsturg ja investeeringuid soodustav ettevõtluskeskkond. Sellest võib järeldada, et need liikmesriigid on EFSI projektikavandite väljatöötamisel võrreldes teiste liikmesriikidega üldiselt tõhusamad. Lisaks saavad projektide väljatöötamist ja kaasrahastamist toetada tugevad riiklikud tugipangad.

Komisjon on teinud konkreetsed algatused reaalmajanduse rahastamise hõlbustamiseks. Liikmesriigid saavad näiteks kasu selgematest suunistest avaliku sektori raamatupidamisarvestuse eeskirjade rakendamise kohta, eriti avaliku ja erasektori partnerluste valdkonnas 10 . Komisjon jälgib tähelepanelikult, millist mõju avaldab avaliku sektori raamatupidamisarvestuse eeskirjade tõlgendus avaliku ja erasektori partnerluste loomisele eri sektorites, ja võtab vajaduse korral täiendavaid meetmeid. Komisjon on andnud ka praktilisi suuniseid riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta taristu rahastamisel riiklikest vahenditest 11 . Hiljuti käivitati katseprojektid, mille eesmärk on ELi tasandil paremini kooskõlastada strateegiliste taristuinvesteeringute projektidega seotud eri menetluste ajakavasid. Esimeses etapis käivitati need projektid Belgias ja Slovakkias. Projektidele antava hinnangute alusel kavatseb komisjon laiendada selle algatuse 2017. aastal ka teistesse liikmesriikidesse, eesmärgiga luua kõikide liikmesriikide jaoks ühine kontaktpunkt, mille raames tuleksid ühtse investeerimispoliitika meeskonnana kokku kõik pädevad komisjoni talitused, sealhulgas liikmesriikides asuvad komisjoni esindused.

Lisaks sellele nähakse energialiidu, kapitaliturgude liidu, ühtse turu strateegia, digitaalse ühtse turu strateegia, ringmajanduse ja rahvusvaheliste kaubandus- ja investeerimislepingutega tehtava töö raames ette spetsiifilised meetmed, mis aitavad nende täieliku rakendamise korral kõrvaldada tõkkeid, edendada innovatsiooni ja parandada investeerimiskeskkonda. Komisjon võtab peagi vastu energiapaketi, millega soovitakse anda tõuge minna üle puhtale energiale ja soodustada energiatõhusust, et toetada ELi juhtpositsiooni taastuvenergia alal ja pakkuda energiatarbijatele õiglasi tingimusi. Paketi eesmärk on tagada olukorra prognoositavus ettevõtjate, investorite ja ühiskonna jaoks ning hõlbustada riiklike energia- ja kliimakavade kaudu riigi tasandi investeeringuid. Sarnaselt ettepanekutega vähendada nende kindlustusandjate kapitalinõudeid, kes investeerivad kvalifitseeruvatesse taristuprojektidesse, 12 tegi komisjon 23. novembril 2016 ettepaneku alandada pankade kapitalinõudeid teatavate taristusse tehtavate investeeringute korral 13 . 22. novembril 2016 esitas komisjon valdkondadevahelise tegevuskava idufirmade toetamiseks Euroopas 14 ja ettepaneku 15 võtta vastu direktiiv, millega tõhustada maksejõuetusmenetlusi ning näha ette ennetava restruktureerimise ja uue võimaluse andmise raamistikud, et kõrvaldada investeerimistõkked, mis tulenevad selliste raamistike erinevusest liikmesriikides.

Liikmesriigid peavad püüdma kiiremini rakendada vajalikke reforme, et kõrvaldada Euroopa poolaasta ja äsja avaldatud majanduskasvu analüüsi 16 raames tuvastatud investeerimistõkked. Riigipõhistes soovitustes soovitati reforme, võttes arvesse riikide konkreetset olukorda. Need reformid on vajalikud investeeringute taseme säilitamiseks ja tõstmiseks liikmesriikides. Vaatamata mõnes liikmesriigis, eriti kriisis tugevalt kannatada saanud euroala riikides võetud meetmetele, on edusammud investeerimistõkete kõrvaldamisel olnud üldiselt ebaühtlased ja vaja oleks teha veelgi rohkem jõupingutusi. Lisaks investeerimistõkete ja kitsaskohtade kõrvaldamisele soovitab komisjon liikmesriikidel seada kõigil haldustasanditel ja kõigi rahastamisallikate jaoks sisse planeerimis- ja kooskõlastusstruktuurid. Need struktuurid võivad aidata liikmesriikide investeerimispoliitika kontekstis luua ja strateegiliselt hallata oluliste avaliku sektori projektide stabiilseid reserve, hõlbustada projektilubade andmise regulatiiv- ja haldusmenetlusi ning teha tihedat koostööd komisjoni talituste ja investeerimisnõustamise keskusega.

2.Kuidas on EFSI-t ja selle investeeringuid reaalmajandusse seni hinnatud?

Käesolevas osas tehakse kokkuvõte kolme hindamise käigus esitatud olulisematest väidetest ning kirjeldatakse, kuidas kavatsetakse EFSI 2.0 ettepanekus neid küsimusi käsitleda.

EFSI toetuse asjakohasus ja täiendavus

Hinnangutes jõutakse järeldusele, et EFSI on olnud Euroopa investeerimisvajaduste rahuldamisel asjakohane. Sõltumatus hinnangus osutatakse püsivale investeerimislõhele ja turu vajadustele ning järeldatakse, et EFSI aitab seda lõhet vähendada, sest on suunatud vajadusele rahastada suure riskiga projekte.

Vajadus rahastada suure riskiga projekte peab tagama täiendavuse (seda määratletakse kui EIP eritegevust, 17 st kui kõrgema riskiprofiiliga toiminguid) ning sellesse tuleb kaasata võimalikult suurel hulgal erasektori vahendeid. EIP hinnangus rõhutatakse, et ELi tagatis võimaldas EIP-l tõsta märkimisväärselt oma eritegevuse taset, nimelt ligikaudu 4 miljardilt eurolt 20 miljardile eurole aastas. Hinnangutes tuuakse esile, et tänu EFSI-le oli EIP-l võimalik laiendada oma kliendibaasi ja tootevalikut. Investeerimispank arendas välja uued allutatud tooted, mis aitasid tal oma tegevust turu vajadustele kohandada ja paremini turu vajadustele vastata.

Sõltumatus hinnangus märgitakse siiski, et hoolimata sellest, et kõik EFSI toimingud kujutasid endast EIP eritegevust, ei pidanud sidusrühmad neid mõnel juhul kommertsturul pakutavatest võrreldavatest toimingutest riskantsemaks. Samas kontekstis osutatakse EIP hinnangus vajadusele määratleda täiendavus seoses eritegevusega selgemalt, et tagada suurem järjepidevus projektide valikul ja leevendada EFSI-le tekkida võivaid maineriske. Ka sõltumatus hinnangus rõhutatakse, et täiendavuse kriteeriumi täitmine ei tohiks piirduda ainult toimingute EIP eritegevuse kategooriasse paigutamisega, ning et täiendavuse hindamine tuleks muuta läbipaistvamaks.

Mitmekordistav mõju ja erasektori investeeringute kaasamine

Sõltumatus hinnangus tehtud järelduste kohaselt on EFSI aidanud tõhusalt suurendada juurdepääsu rahastamisele ja kaasata erakapitali. Hinnangus märgitakse, et 30. juuni 2016. aasta seisuga oli portfelli mitmekordistav mõju sõlmitud tehingute puhul 14,1 (see on täielikult kooskõlas kogu EFSI investeerimisperioodiks seatud eesmärgiga, milleks on 15), ning kaasatud oli 63 % ulatuses erasektori investeeringuid (vastavat eesmärki ei ole täpsustatud). Nii EIP tehtud kui ka sõltumatus hinnangus märgitakse, et EFSI kaks komponenti (taristu- ja innovatsioonikomponent ning VKEde komponent) on arenenud eri kiirusel. Näiteks süvendas Euroopa Investeerimisfond VKEde komponendi rakendamisel kehtivate volituste kasutamist ja uued tooted võeti kasutusele alles hiljem. EIP, kes rakendas taristu- ja innovatsioonikomponenti ja kellel oli küll võimalik kasutada mõningaid olemasolevaid tooteid, vajas seevastu aega, et arendada välja uued tooted, mida iseloomustavad nii kõrgem riskiprofiil kui ka (mõnikord) suurem (väline) mitmekordistav mõju. Nende uute toodetega peaks täiendatama olemasolevaid tooteid ja need võetakse kasutusele pärast EFSI rakendamise esimese aasta möödumist.

► EFSI toetuse täiendavus ja erasektori investeeringute kaasamine EFSI 2.0 ettepanekus

EFSI loomisest on möödunud üle aasta ja praeguse seisuga võib nentida, et see fond, mida on rakendanud ja kaastoetanud komisjoni strateegiline partner EIP grupp, tegutseb edukalt, et täita oma eesmärk saavutada 2018. aasta keskpaigaks vähemalt 315 miljardi euro ulatuses täiendavaid investeeringuid reaalmajandusse ja suurendada seejuures võimalikult palju erasektori panust.

Turg on investeeringud kiiresti vastu võtnud eriti VKEde komponendi puhul, kus EFSI tulemused on oodatust palju paremad. See on kooskõlas VKEdest sidusrühmadelt saadud väga positiivse vastukajaga. Selleks et tagada EFSI toetuse raames VKEde rahastamiseks vajalikud piisavad vahendid, suurendati 2016. aasta juulis VKEde komponendi mahtu määruse (EL) 2015/1017 kehtivate tingimuste raames 500 miljoni euro võrra. Projektidega, mille EIP grupp on 2016. aasta novembri keskpaigaks mõlema komponendi raames EFSI toetuse saamiseks heaks kiitnud, kaasatakse 27 liikmesriigis investeeringuid kokku 154 miljardi euro ulatuses ja toetatakse umbes 377 000 VKEd.

EFSI 2.0 ettepaneku oluline element on toetatavate projektide täiendavuse edasine suurendamine. Komisjoni ettepanekus EFSI 2.0 kohta rõhutatakse veelgi selgemalt, et EFSI toetust saavad projektid peavad olema suunatud mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamisele ja turulünkade kõrvaldamisele. Need nõuded peavad olema projektide rahastamiskõlblikkuse aluseks. Praeguses madalate intressimäärade ja piisava likviidsuse kontekstis võetakse EFSI täiendavuse hindamisel eriti tähtsa tegurina arvesse suuremat riskikatet (ka allutamise kaudu), avatust spetsiifilistele riskidele (nagu katsetamata tehnoloogia ja suurema riskiga vastaspooled), ning investeeringuid uutesse piiriülestesse taristutesse, mis aitavad suurendada usaldust ja üldist juurdepääsu rahastamisele, eelkõige suure riskiga tehingute rahastamisele. Võttes arvesse piiriüleste taristuprojektide ja nendega seotud teenuste tähtsust Euroopa jaoks, määratletakse need uues ettepanekus täiendavust pakkuvate projektide (teenustena). Selles valdkonnas valitseb praegu mahajäämus ja investeeringute soodustamiseks tuleb valdkonda arendama hakata.

Euroopa investeerimiskava mehhanismid toimivad ning EFSI 2.0 ettepanekuga püütakse neid tugevdada, et jätkata erasektori investeeringute kaasamist Euroopa tuleviku seisukohalt tähtsatesse sektoritesse, kus esineb veel turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. EFSI eesmärk on endiselt toetada investeeringuid, mida ei oleks saanud samal ajavahemikul või samas ulatuses ilma EFSI toetuseta teha EIP või Euroopa Investeerimisfond või mida ei oleks saadud samal ajavahemikul või samas ulatuses ilma EFSI toetuseta teha olemasolevate liidu rahastamisvahendite abil. Esialgse investeerimisperioodi eesmärk on meelitada võimalikult suurel määral ligi erasektori investeeringuid ning keskenduda toetuse andmisel eelkõige VKEdele.

EFSI toetuse geograafiline ja sektoripõhine jaotus

Kõigis kolmes hinnangus osutatakse sellele, et nii eri sektorid kui ka eri liikmesriigid on EFSI toetusega hästi kaetud: hindamise ajal sai EFSI-lt toetust juba 26 liikmesriiki kõigis toetuskõlblikes sektorites 18 . Nii EIP tehtud kui ka sõltumatus hinnangus märgitakse siiski, et EFSI portfell on väga tugevalt suunatud teatavatele liikmesriikidele 19 . Sõltumatus hinnangus oletatakse, et EFSI vähesem toetus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides võib tuleneda sellest, et neil riikidel on vähem tehnilisi oskusi suurte projektide ning avaliku ja erasektori partnerluste arendamiseks, samuti sellest, et neil puuduvad kesksed planeerimis- ja kooskõlastusstruktuurid, et nende projektide maht on võrdlemisi väike ja et nende riskikapitaliturud on vähem arenenud, aga ka fondide, eelkõige EFSI ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vähesest vastastikusest täiendavusest. Hinnangus rõhutatakse projektide ettevalmistamise suutlikkuse suurendamise tähtsust EFSI geograafilise katvuse parandamise seisukohast. Sõltumatus hinnangus ja EIP tehtud hinnangus osutatakse ka EFSI toetuse keskendatust teatavatele sektoritele, aga sidusrühmad ei näinud selles olulist probleemi.

Sidusus ja vastastikune täiendavus muude liidu rahastamisallikatega

Kolmes hinnangus osutatakse EFSI ja muude liidu rahastamisallikate vahelise koostöö uute vormide arendamise suurele potentsiaalile, ent rõhutatakse ka vajadust jälgida tähelepanelikult EFSI ja mõne sellise fondi vastastikust mõju. Sõltumatu hinnangu kohaselt täiendavad EFSI, COSME 20 ja „Horisont 2020“ Innovfin 21 üksteist hästi, sest EFSI võimaldas neil fondidel oma vahendeid täiendada, et vastata EFSI VKEde komponendi suurele turunõudlusele. Teine konkreetne näide sellest, kuidas neid fonde tõhusalt kombineerida, sai alguse 8. novembril 2016, kui käivitati üleeuroopalised riskikapitali fondifondid 22 : selle programmi eesmärk on lahendada eri ressursside ühendamise kaudu omakapitali puudujäägi ja riskikapitalituru killustatuse probleem Euroopas ning õhutada institutsioonilisi investoreid suunama rohkem erasektori vahendeid ELi riskikapitali varaklassi, et toetada innovatiivsete ettevõtete kasvu.

Seoses Euroopa ühendamise rahastu ja programmiga „Horisont 2020“ leitakse EIP hinnangus, et need programmid võivad EFSIga tõenäoliselt konkureerida ning et EIP eelistab mõnikord EFSI tulemuslikuma kasutuselevõtu eesmärgil EFSI tehinguid Euroopa ühendamise rahastu ja programmi „Horisont 2020“ tehingutele. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta märgitakse sõltumatus hinnangus, et mõne sidusrühma arvates pakuvad need fondid EFSI-le konkurentsi, eelkõige Ühtekuuluvusfondist rahastatavates riikides.

Nii EIP kui ka komisjoni hinnangus nähakse siiski tugevat täiendavuse ja sünergia potentsiaali kõigi nimetatud fondide ja EFSI vahel. Eelkõige võiks Euroopa ühendamise rahastu ja programmi „Horisont 2020“ ning samuti Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ressurssidest rahastada EFSI tehingute esimese järjekoha kahju, juhul kui on tarvis käivitada projekte ja võimalikult palju suurendada erasektori panust. Samal ajal võiks EIP EFSI toel rahastada vahefinantseerimise osa. Sel eesmärgil oli ette nähtud, et EFSI 1.0 finantseerimiseks paigutatakse Euroopa ühendamise rahastu vahenditest rahastu toetuse ossa ümber 500 miljoni eurot. EIP ja sõltumatus hinnangus leiti, et hinnata tuleb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning EFSI toetuse kombineerimise piiranguid ja nõustamisteenuste võimalikku rolli. Lisaks EFSI ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kombineerimise suunistele 23 esitas komisjon ka ettepaneku 24 sellise kombineerimise hõlbustamise kohta. Komisjon kohustub jätkama tööd selle nimel, et tagada ELi eri vahendite kasutamiseks ühtlasemad tingimused.

Koostöö riiklike tugipankade ja investeerimisplatvormidega

EIP hinnangus näidatakse, et ligikaudu üht kolmandikku EFSI toimingutest kaasrahastasid riiklikud tugipangad. See on kooskõlas eri liikmesriikide lubadustega anda EFSI projektidesse või investeerimisplatvormidesse kuni 42 miljardi euro suurune panus. EIP grupp on töötanud välja ka mitmesuguseid algatusi, mis aitavad paremini vastata riiklike tugipankade vajadustele, sealhulgas omakapitali platvormi, 25 väärtpaberistamise algatuse 26 ja terve rea uusi finantstooteid 27 .

Vastavalt sõltumatule hinnangule konkureeris EFSI mõnikord sama projekti pärast riiklike tugipankadega, ja seda eelkõige suuremate projektide korral. Seda riski tuleks leevendada nii, et EIP-l oleks EFSI raames riiklike tugipankadega tehtavates kaasinvesteeringutes madalam nõudeõiguse järk. Sõltumatus hinnangus märgitakse, et hoolimata investeerimisplatvormide potentsiaalist aidata kaasa väiksemate projektide riskantse rahastamise suure nõudluse rahuldamisele, ei olnud hindamise lõppkuupäevaks ühtegi sellist platvormi loodud. Esimene investeerimisplatvorm loodi pärast 30. juunit 2016. Järgmised platvormid, sealhulgas VKEde komponendi all, on juba kavandatud, ja need kiidetakse eeldatavasti heaks veel käesoleval aastal.

► EFSI toetuse geograafiline ja sektoripõhine jaotus ning vastastikune täiendavus muude liidu rahastamisallikatega EFSI 2.0 ettepanekus

EFSI 2.0 ettepanekuga pikendatakse EFSI kestust kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku perioodi lõpuni ja sellega kavatsetakse tagada aastaks 2020 kokku vähemalt poole triljoni euro väärtuses investeeringuid. Ettepanek on kooskõlas samal ajal toimunud finantsmääruse läbivaatamisega, mille eesmärk oli luua tugev raamistik finantskohustuste haldamiseks liidus. EFSI potentsiaali suurendamiseks ning investeeringute kahekordistamiseks kutsub komisjon liikmesriike üles andma ka oma panus, seades selle prioriteediks.

Lisaks sellele on üks EFSI 2.0 ettepaneku oluline eesmärk ergutada EFSI kasutuselevõttu vähem arenenud ja üleminekupiirkondades. Euroopa vähem arenenud piirkondadele ja üleminekupiirkondadele antavat toetust laiendatakse sõnaselgelt kõigile tööstusharudele, mis ei ole hõlmatud üldeesmärkidega. Samuti on Ühtekuuluvusfondist abi saavatele riikidele teatavatel tingimustel lubatud anda EFSI toetust kiirteede jaoks, ent seda tuleks üldjuhul vältida. On äärmiselt oluline, et liikmesriigid suurendaksid oma projektide ettevalmistamise suutlikkust. EFSI 2.0 ettepanekuga tugevdatakse tehnilise abi andmist investeerimisnõustamise keskuse kaudu. Keskuse pakutavate teenuste kasutamine võib aidata kaasa paremale kavandamisele ja tähtsamate investeerimisprojektide koordineerimisele riigi tasandil.

Muude liidu rahastamisallikate nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu hõlpsam kombineerimine EFSI toetusega on ülioluline tingimus ning võib aidata kaasata lisainvesteeringuid erasektorist. Seetõttu võttis komisjon 2016. aasta septembris vastu koondmääruse ettepaneku, 28 millega muudetakse korraga mitut määrust, et hõlbustada sellist kombineerimist investeerimisplatvormide ja üksikute projektide tasandil. Lisaks paneb komisjon oma EFSI 2.0 ettepanekus ette keskendada EFSI rohkem ELi poliitilistele prioriteetidele kliimamuutuste valdkonnas, näiteks seades EFSI taristu- ja innovatsioonikomponendi raames miinimumsihi kliimasõbralike projektide jaoks. Lisaks nõustub komisjon, et on tähtis kasutada osa liidu eelarvest, näiteks Euroopa ühendamise rahastu raames kättesaadavaid vahendeid, toetustena segarahastamiseks koos EFSIga. Sellega seoses kuulutatakse 2017. aasta alguses välja projektikonkurss, mille raames kombineeritakse projektide toetamiseks omavahel 1 miljard eurot Euroopa ühendamise rahastust ning EFSI, riiklike tugipankade ja erasektori vahendid.

EFSI soodustab sotsiaalset ettevõtlust ja tal on seega oluline sotsiaalne mõõde. EFSI VKEde komponendi all on välja töötatud innovatiivsete rahastamisvahendite terviklik kogum, millega toetatakse sotsiaalset ettevõtlust, püsivat tööhõivet ja sotsiaalset innovatsiooni. Nende vahendite hulgas on kava tugevdada tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi 29 raames antavat tagatist mikroettevõtjatele ja sotsiaalsetele ettevõtetele eraldatavatele laenudele ning üks omakapitalitoode, mis aitab osaleda Euroopa Investeerimisfondi investeeringutes eesmärgiga toetada sotsiaalseid ettevõtteid, sealhulgas äriinglitega tehtavates kaasinvesteeringutes ning investeeringutes vahendajatesse või koos vahendajatega, kes on seotud sotsiaalsete inkubaatorite, hooandjate ja tulemuspõhiste makseskeemidega.

Lõpuks kutsutakse EFSI 2.0 ettepanekus EIP-d ja Euroopa Investeerimisfondi tagama, et lõppkasusaajaid, sealhulgas VKEsid, teavitatakse EFSI toetuse olemasolust.

Juhtimine

EIP hinnangus ja sõltumatus hinnangus leitakse, et EFSI juhtorganid on loodud ja toimivad hästi. Hinnangutes soovitatakse teha mõningaid parandusi, sealhulgas selgitada täpsemalt tegevdirektori, EFSI sekretariaadi ja EIP talituste rolli ja vastutusala. EIP hinnangus soovitatakse samuti parandada EFSI juhtorganite vahelist suhtlust. Sõltumatus hinnangus soovitatakse lisaks sellele vaadata läbi ja ühtlustada menetlusi EFSI toimingute tegemiseks.

► Juhtimise küsimused EFSI 2.0 ettepanekus

EFSI 2.0 ettepanekuga soovitakse suurendada investeerimisotsuste ja juhtimismenetluste läbipaistvust. Investeeringute komitee peab oma avalikuks tehtavates otsustes täpsemalt selgitama põhjuseid, miks on vaja teatavale toimingule anda ELi tagatis, eelkõige täiendavuse seisukohast. Lisaks avaldatakse pärast ELi tagatisega kaetud toimingu allkirjastamist näitajate tulemustabel. EFSI 2.0 ettepanekuga nähakse EIP-le ja Euroopa Investeerimisfondile ette ka kohustus teavitada lõppkasusaajaid, sealhulgas VKEsid sellest, et neile antakse EFSI toetust, või nõuda asjaomastelt finantsvahendajatelt, et nad lõppkasusaajaid EFSI toetuse saamisest teavitaksid.

Lisaks sellele uuritakse, kas oleks võimalik veelgi ühtlustada teatavaid EFSI toimingute heakskiitmise menetlusi.

ELi tagatise ja tagatisfondi toimimine

Nii komisjoni tehtud kui ka sõltumatus hinnangus leitakse, et ELi tagatis on olnud asjakohane, tõhus ja tulemuslik, sest on võimaldanud EIP grupil märkimisväärselt suurendada EIP eritegevuse mahtu ja Euroopa Investeerimisfondi tagatisi VKE-dele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele. ELi tagatis on samuti osutunud paindlikuks vahendiks, mida saab kohandada uutele vajadustele, nagu näitab EFSI VKEde komponendi täiendamine 500 miljoni euroga. Sõltumatus hinnangus leitakse siiski, et ELi tagatise kasutamise otsuste tegemise menetlusi tuleks täpsemalt selgitada ja üksikasjalikumalt jälgida.

Sõltumatus hinnangus märgitakse, et tagatisfondi esialgu 50 % ulatuses tehtavad sihipärased maksed näivad ettevaatlikud ja piisavalt mõistlikud, et katta olemasolevas portfellis tekkivat võimalikku kahjumit, ning soovitab tähelepanelikult jälgida EFSI tagatisfondis sisalduvate ressursside investeerimise strateegiat. Komisjoni hinnangus käsitletakse ELi tagatisega toetatavate eri toodete riske. Hinnangus jõutakse järeldusele, et liidu eelarve oleks realiseeritud ELi tagatise väljamaksmise korral piisavalt kaitstud ka juhul, kui tagatisfondi tehtavate sihipäraste maksete määra kohandataks 33,4 %-le, võttes arvesse EIP toimingute tagasimakseid, tulusid ja ülejääke.

Komisjoni hinnangus rõhutatakse samuti, et suurt tähelepanu tuleks pöörata allutatusele, sest EIP võime rakendada riskijagamisvahendeid ja aktsepteerida madalamaid nõudeõiguse järke aitab oluliselt suurendada erasektori investorite suutlikkust toetada riskantsemaid ja innovatiivsemaid projekte ja VKEsid. Lõpuks nenditakse komisjoni hinnangus, et ELi tagatis ei ole kavandatud valuutakursi kõikumiste võimaliku mõju tasandamiseks. See lünk mõjutab EIP suutlikkust pakkuda fikseeritud intressimääraga rahastamist teatavates vähem arenenud finantsturgudega euroalavälistes riikides ning see võib omakorda negatiivselt mõjutada EFSI geograafilist katvust.

► ELi tagatis ja tagatisfond EFSI 2.0 ettepanekus

Komisjoni hinnangus jõuti järeldusele, et liidu eelarve oleks realiseeritud ELi tagatise väljamaksmise korral piisavalt kaitstud ka juhul, kui tagatisfondi tehtavate sihipäraste maksete määra kohandataks 33,4 %-le (praeguselt 50 %-lt). Komisjoni ettepanekus EFSI 2.0 kohta kaalutakse sihtmäära korrigeerimist 35 %-ni. Kooskõlas komisjoni hinnanguga hõlmab EFSI 2.0 ettepanek ka suuremat keskendumist riskijagamisvahenditele, allutatud rahastamisele ja võimalusele, et ELi tagatisega tasandatakse valuutakursi kõikumiste võimalik mõju.

Teabevahetus

Kõigis kolmes hinnangus rõhutatakse üldist vajadust vahetada EFSI kohta rohkem teavet. Sõltumatus hinnangus soovitatakse suurendada – eriti kohalikul tasandil – veelgi teadlikkust EFSI toetusest ja EFSI toodetest, eelkõige uutest toodetest, et tagada nende kiire kasutuselevõtt. Samuti soovitatakse anda rohkem teavet ja selgitusi võimaluse kohta luua investeerimisplatvorme ja selle kohta, missugust rolli mängib platvormide loomises EIP.

Lõpuks märgitakse sõltumatus hinnangus, et parandada tuleks ka EIP grupi ja EFSI juhtimisstruktuuride vahelist suhtlust.

► Teabevahetuse küsimused EFSI 2.0 ettepanekus

Soovitused teabevahetuse parandamise kohta ei eelda EFSI määruse muutmist ning nende rakendamiseks piisab komisjoni ja EIP tugevamatest jõupingutustest. Komisjon süvendab koostöös EIP grupiga veelgi EFSI-t käsitlevat teabevahetust, et suurendada teadlikkust rahastamisvõimalustest ja tehnilisest abist kogu ELis. See protsess juba käib ja seda tugevdatakse eelolevatel kuudel veelgi. Teave rahastamislahenduste, tehnilise abi ja menetluste kohta ning hea tava ja juhtuuringute näited võivad stimuleerida uusi ideid ja anda tõuke investeerimisalgatuste tegemisele. Arvestades Euroopa investeerimiskava kõikide aspektide kohta antava pidevalt ajakohastatava ja kergesti ligipääsetava teabe suurt tähtsust, jätkatakse parema teavitamise nimel jõupingutusi nii ELi tasandil komisjoni institutsioonilise teabevahetuse parandamise kujul kui ka kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil.

3.Kuidas on Euroopa investeerimisnõustamise keskus andnud seni tehnilist abi?

Asjakohasus ja tõhusus

Sõltumatus hinnangus kinnitatakse Euroopa investeerimisnõustamise keskuse olulisust, sest tehnilise abi järgi on suur vajadus, mis suureneb eelolevatel aastatel tõenäoliselt veelgi. Hinnangus juhitakse tähelepanu investeerimisnõustamise keskuse toetuse edule – hindamisperioodil laekus 214 taotlust 27 liikmesriigist. Keskus on kõige tõhusamalt pakkunud oma teenuseid energeetika- ja transpordisektoris ning linna- ja maapiirkondade arengu valdkonnas. Keskuse proaktiivsemaks muutmise tulemusel oodatakse edaspidi teenuste pakkumist ka muudes valdkondades. 214 taotlusest oli 78 seotud rahastamisnõustamise, 78 tehnilise abi ja rahastamise, 13 kavandatava koostöö ja 33 üldteabega. Vajaduse korral nõustasid abitaotlejaid EIP operatiivtalituste või asjaomaste nõutamisteenistuste ja programmide eksperdid.

Sõltumatus hinnangus jõuti järeldusele, et üldiselt on veel liiga vara hinnata investeerimisnõustamise keskuse pakutavate eksperditeadmiste kasutamise tõhusust, aga esialgne analüüs osutab sellele, et keskus võiks rohkem tegutseda ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Ehkki keskus juba tegutseb kohalikul tasandil teatavate projektide raames, peab ta oma kohaliku tasandi suutlikkust või partnerlusi riiklike tugipankade ja kohalike teenusepakkujatega edasi arendama, eriti neis piirkondades, kus tema abi on kõige rohkem tarvis. Hinnangus tuuakse ka esile vajadus nõustamise järele investeerimisplatvormide loomise küsimustes.

Lõpuks märgitakse sõltumatus hinnangus, et riiklike tugipankade ja investeerimisnõustamise keskuse üldist koostööd tuleks paremini kavandada ja kujundada. Hindamise lõpetamise kuupäevaks oli investeerimisnõustamise keskuse ja riiklike tugipankade vahel allkirjastatud 18 vastastikuse mõistmise memorandumit. Üks vastastikuse mõistmise memorandum oli alla kirjutatud ka Rahvusvahelise Raudteeliiduga. Memorandumite rakendamist tuleks suunata ja jälgida, muu hulgas võttes investeerimisnõustamise keskuse nimel tegutsevate detsentraliseeritud organisatsioonide pakutavate teenuste kohta sõlmitud halduskokkulepete järelmeetmeid. Eriti suurt tähelepanu tuleks pöörata väiksema tehnilise abi suutlikkusega riikidele.

Tõhusus

Vastavalt sõltumatule hinnangule on veel liiga vara teha järeldusi investeerimisnõustamise keskuse tõhususe kohta. Keskuse juhtumismudelis ei ole probleeme tuvastatud ja keskuse tegevuse rakendamise jätkudes on oodata eelarve täitmismäära tõusu ning eeldatakse, et edaspidi kasutatakse eelarvelised vahendid täielikult ära.

Sõltumatus hinnangus nähakse siiski vajadust investeerimisnõustamise keskuse teenused detsentraliseerida ning rõhutatakse seniseid positiivseid kogemusi kohaliku tehnilise abi ja toe pakkumisel mõnes liikmesriigis. EIP hinnangus märgitakse, et keskus võiks EFSI rakendamisele paremini kaasa aidata, tehes kindlaks võimalikud EFSI projektid, pakkudes nõu üksikute projektide osas ning aidates võimaluse korral toetada teavitus- ja tutvustustegevust (vt allpool), eelkõige investeerimisplatvormide loomist.

Lisandväärtus

Sõltumatus hinnangus leitakse, et investeerimisnõustamise keskuse tegevus ei kattu EIP muude nõustamisteenistuste tegevusega ning et enamikku keskuse teenustest peetakse ainulaadseks. Jälgida tuleks võimalikku kattuvust erasektori teenuseosutajatega. Sõltumatus hinnangus märgitakse, et küsitletud sidusrühmad andsid keskuse arendamise algusetapis osutatud teenuste kvaliteedi kohta erinevat tagasisidet. Hinnangus soovitatakse eelkõige, et keskus peaks välja töötama eri nõudmistele paremini kohandatud teenused ja kiirendama oma vastamisaega, mida mõned sidusrühmad pidasid liiga pikaks. Samuti soovitatakse kõnealuses hinnangus kehtestada struktureeritud tagasisidemenetlus, et keskus saaks võtta arvesse sidusrühmade arvamust ja oma teenuseid pidevalt parandada.

Teabevahetus

Euroopa investeerimisnõustamise keskuse veebisaiti peetakse heaks taotluste esitamise kohaks – 70 % taotlustest on esitatud veebisaidi kaudu. Sarnaselt EFSI kohta tehtud järeldustele soovitatakse sõltumatus hinnangus parandada märkimisväärselt investeerimisnõustamise keskust käsitleva teabe levitamist, sest teadlikkus keskuse pakutavatest teenustest on endiselt võrdlemisi piiratud.

► Tehnilise abi suurendamise küsimused EFSI 2.0 ettepanekus

Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevus on käivitunud hästi. Nagu rõhutati sõltumatus hinnangus, on praegu veel liiga vara teha lõplikke järeldusi keskuse toimimise kohta ja keskuse tegevuse jätkudes kogutakse rohkem kogemusi. Komisjoni ettepanek EFSI 2.0 kohta sisaldab siiski hulga keskuse tegevuse sihipärase tõhustamise võimalusi, mis vastavad enamikule sõltumatus hinnangus esitatud soovitustele. Soovitused teabevahetuse parandamise kohta ei eelda seadusandlikke muudatusi. Töö teadlikkuse suurendamiseks investeerimisnõustamise keskuse pakutavate teenuste kohta juba käib.

Komisjoni ettepanekus nähakse ette, et investeerimisnõustamise keskus ei peaks mitte ainult võimendama kohalikke teadmisi eesmärgiga hõlbustada EFSI toetust kogu liidus, vaid aitama ka saavutada EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärki, eelkõige toetades EIP-d toimingute algatamisel. See on kooskõlas sõltumatus hinnangus antud soovitustega. Komisjon rõhutab oma ettepanekus ka, et koostöö riiklike tugipankade ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korraldusasutustega peaks aitama veelgi tõhustada nõustamistegevust ning finants- ja tehnilise oskusteabe pakkumist kohalikul tasandil, eriti neis liikmesriikides, kellel on raskusi innovatiivsete rahastamismehhanismide kasutamisega. Kõnealuse koostöö ja kohaliku tasandi toe vahel luuakse selge seos, ka selles osas, mis puudutab liidu rahastamisallikate kombineerimist EFSI toetusega. See aitab projektiarendajatel oma projekte paremini struktureerida ning peaks aitama saavutada ka EFSI parema geograafilise kasakaalu.

Lisaks paneb komisjon ette, et investeerimisnõustamise keskus võiks anda proaktiivset tuge investeerimisplatvormide loomiseks, pidades silmas nende platvormide tähtsust väiksemate projektide rahastamisel. See ettepanek vastab hinnangutele, milles osutati vajadusele suurema selguse ja nõu järele investeerimisplatvormide loomisel.

Lõpuks nähakse EFSI 2.0 ettepanekus samuti ette, et keskus peaks toetama: kliimameetmete ja ringmajanduse projektide või nende komponentide ettevalmistamist, eriti seoses Pariisi kliimakonverentsiga, samuti digitaalsektori projektide ja piiriüleste projektide ettevalmistamist. See on kooskõlas ELi prioriteetidega võidelda kliimamuutuste vastu, arendada välja digitaalne ühtne turg ja soodustada piiriüleseid projekte, pidades silmas nende suurt lisandväärtust liidu jaoks.

4.Kontrollikoja arvamus

Kooskõlas EFSI määruse nõuetega 30 esitas kontrollikoda oma arvamuse komisjoni hinnangu kohta, milles käsitletakse ELi tagatise kasutamist ja EFSI tagatisfondi toimimist. Kontrollikoda leiab, et komisjoni peamine järeldus, mille kohaselt võiks EFSI tagatisfondi tehtavate maksete määra kohandada 50 %-lt 35 %-le, on kooskõlas eeldatava kahjumi ajakohastatud hinnanguga.

Lisaks EFSI määruses nõutule hindas kontrollikoda ka muid EFSI 2.0 ettepaneku elemente. Loetleme allpool põhilised hinnatud elemendid.

Ajastuse küsimuses arvab kontrollikoda, et ELi eelarvetagatise suurendamise ettepanekut teha on veel liiga vara. Komisjon usub siiski, et tuginedes saavutatud edule ja arvestades seadusandliku protsessi kestust, võimaldab tema ettepanek toiminguid sujuvalt jätkata ja annab selge signaali investoritele ja projektiarendajatele. Endiselt tagasihoidlikus investeerimiskeskkonnas on ettepanekuga pakutav kindlus äärmiselt oluline töökohtade loomise ning majanduskasvu ja investeeringute toetamise jätkamiseks kogu liidus. Oktoobris kokku tulnud Euroopa Ülemkogu 31 kutsus samuti liikmesriike üles leppima 6. detsembri majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil kokku läbirääkimispositsioon komisjoni ettepaneku suhtes, võttes arvesse sõltumatut välishindamist 32 .

Tõendite kohta leiab kontrollikoda, et ELi tagatise suurendamise õigustamiseks on tarvis neid rohkem koguda. Komisjon väidab, et EFSI 2.0 ettepanek põhineb EFSI rakendamise esimesel aastal saadud kogemustel ja õppetundidel. 1. juuni 2016. aasta teatise 33 kohaselt olid esimese aasta tulemused positiivsed. Komisjon tegi ka ettepaneku suurendada suure turunõudluse survel VKE-dele antavat ELi tagatist. Arvestades, et taristu- ja investeerimisprojektid vajavad valmimiseks rohkem aega, oleks VKEde komponendile ettenähtud tagatise suurendamata jätmine tähendanud täiendavaid jõupingutusi investeeringute hoogustamiseks ning tööhõive ja majanduskasvu soodustamiseks Euroopas.

Täiendavuse kohta on kontrollikoda arvamusel, et see kriteerium on määratletud liiga laialivalguvalt. Üks EFSI 2.0 ettepaneku oluline element on täiendavuse suurendamine. Komisjoni ettepanekul peaks EFSI toetust saavate projektide rahastamiskõlblikkuse aluseks olema nõue, et nad peavad aitama kõrvaldada turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. Lisaks pakuti välja täiendavuse täpsem määratlus, millega suurendada läbipaistvust selles suhtes, kuidas projektid vastavad täiendavuse kriteeriumile. Komisjon püüab kõrvaldada ka konkreetse tõkke suure ELi lisandväärtusega investeeringutelt, kaaludes piiriüleste taristuprojektide (ja nendega seotud teenuste) määratlemist täiendavust pakkuvate projektidena (teenustena).

Juhtimise ja läbipaistvuse küsimustes toetas kontrollikoda: i) ettepanekut lisada määrusesse säte maksudest kõrvalehoidumise kohta; ii) ettepanekuid võtta meetmeid investeerimisnõustamise keskuse tugevdamiseks ja EFSI sektoripõhise katvuse suurendamiseks ning iii) ettepanekuid tugevdada EFSI juhtimisstruktuuri, eelkõige investeeringute komitee liikmete võimalike huvide konfliktide käsitlemist.

5.JÄRELDUS

Komisjon märgib, et EFSI määruses ettenähtud kolm hinnangut, sealhulgas sõltumatu välishinnang esitati õigusloome protsessi huvides õigeaegselt. Kolmes hinnangus ollakse ühel meelel selles, et EFSI ja Euroopa investeerimisnõustamise keskus on seni toiminud edukalt ja et neid algatusi tuleb tugevdada konkreetsetes aspektides (täiendavus, tehniline abi, kombineerimine muude ELi vahenditega), mida on juba käsitletud EFSI 2.0 ettepanekus.

Komisjon leiab, et EFSI saavutab talle seatud eesmärke ja investeeringute toetamise kava jätkamine on põhjendatud 34 . Komisjon jätkab senisele edule tuginedes tihedat koostööd EIP grupiga. Seepärast kutsub komisjon kaasseadusandjaid käsitlema EFSI 2.0 ettepanekut prioriteedina, nagu tuletati meelde oktoobris kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kohtumisel, kus kutsuti üles leppima 6. detsembri majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil kokku nõukogu positsioon eesmärgiga asuda kiiresti tegelema erinevate hindamiste käigus esile kerkinud küsimustega ja saavutada veelgi suurem kvaliteetsete investeeringute maht.

Komisjon jätkab Euroopa Parlamendi ja nõukogu toetamist seadusandlikes läbirääkimistes. Samuti jätkab komisjon oma dialoogi kõikide asjaomaste sidusrühmadega Euroopa investeerimiskava tugevdamise ja konsolideerimise eesmärgil. Samal ajal tuleks jätkata riiklikul ja Euroopa tasandil tehtavat tööd selle nimel, et tagada ettevõtluskeskkond, mis soodustaks investeeringuid nii palju kui võimalik.

Komisjon kavatseb kasutada EFSI rakendamisel saadavaid kogemusi eelolevates aruteludes uue mitmeaastase finantsraamistiku üle.

(1)

http://ec.europa.eu/priorities/state-union-2016_et

(2)

COM(2016) 725 final.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).

(4)

COM(2016) 597 final.

(5)

EUCO 31/16, 21 oktoober 2016, punkt 18.

(6)

Vastavalt määruse (EL) 2015/1017 artikli 18 lõikele 2. Vt SWD(2016) 297 final. Hinnangu leiab aadressilt http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1473853487429&uri=SWD:2016:297:FIN.

(7)

Vastavalt määruse (EL) 2015/1017 artikli 18 lõikele 2 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõikele 4. Vt arvamus nr 2/2016. Arvamuse leiab aadressilt http://www.eca.europa.eu/et/Pages/NewsItem.aspx?nid=7766

(8)

Vastavalt määruse (EL) 2015/1017 artikli 18 lõikele 1. Hinnangu leiab aadressilt http://www.eib.org/infocentre/publications/all/evaluation-of-the-functioning-of-the-efsi.htm

(9)

Vastavalt määruse (EL) 2015/1017 artikli 18 lõikele 6. Sõltumatu hinnangu leiab aadressilt https://ec.europa.eu/priorities/publications/independent-evaluation-investment-plan_en

(10)

Avaliku ja erasektori partnerluste statistilise analüüsi suunised, mille koostas Eurostat koostöös Euroopa Investeerimispangaga ja mis on mõeldud peamiselt erasektori sidusrühmadele, avaldati 29. septembril 2016: Eurostat / EPEC / Euroopa Investeerimispank, „A Guide to the Statistical Treatment of PPPs“, september 2016.

(11)

Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (2016/C 262/01), (ELT C 262, 19.7.2016, lk 1).

(12)

Komisjoni 30. septembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/467, millega muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/35 seoses regulatiivsete kapitalinõuete arvutamisega kindlustus- ja edasikindlustusandjate hoitavate mitmete varaklasside puhul (ELT L 85, 1.4.2016, lk 6).

(13)

COM(2016) 850.

(14)

COM(2016) 733.

(15)

COM(2016) 723.

(16)

COM(2016) 725 final.

(17)

Eritegevus on tegevus, millele EIP on asutusesiseselt andnud reitingu, mis on allpool investeerimisjärgu krediidireitingut, st see on EIP tavategevusest riskantsem.

(18)

Praeguse seisuga on EFSI toetust saama määratud mitmesugused projektid 27 liikmesriigis.

(19)

Mõlemas hinnangus nimetatakse EFSI portfellist suurimat kasu saavate riikidena järgmised riigid: Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Ühendkuningriik. Kui aga võrrelda omavahel EFSI investeeringute mõju ja asjaomaste riikide SKPd, tekib katvusest tasakaalustatum pilt.

(20)

Ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm. Lisateavet programmi kohta leiate siit: https://ec.europa.eu/growth/smes/cosme_en

(21)

ELi rahastamisalgatus novaatoritele. Lisateavet leiate siit: http://www.eib.org/products/blending/innovfin/

(22)

Lisateavet leiate siit: http://www.eif.org/what_we_do/equity/paneuropean_venture_capital_fund_of_funds/index.htm

(23)

http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/thefunds/fin_inst/pdf/efsi_esif_compl_en.pdf

(24)

COM(2016) 605 final.

(25)

Euroopa Investeerimisfondi ja liikmesriikide tugiasutuste omakapitali platvorm. Lisateavet leiate siit: http://www.eif.org/what_we_do/equity/NPI/index.htm

(26)

Euroopa Investeerimisfondi ja liikmesriikide tugiasutuste väärtpaberistamise algatus. Lisateavet leiate siit: http://www.eif.org/what_we_do/guarantees/ENSI/index.htm . Euroopa Investeerimisfond on näiteks kirjutanud alla vastastikuse mõistmise memorandumile Itaalia tugiasutusega Cassa Depositi e Prestiti ja tal on praegu käsil teiste memorandumite allkirjastamine.

(27)

http://www.eib.org/efsi/how-does-a-project-get-efsi-financing/index.htm

(28)

COM(2016) 605 final.

(29)

ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm. Lisateavet leiate siit: http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1081&langId=et

(30)

Määruse (EL) 2015/1017 artikli 18 lõige 2.

(31)

EUCO 31/16.

(32)

Avaldatud 11. novembril 2016 ja kättesaadav veebisaidil https://ec.europa.eu/priorities/publications/independent-evaluation-investment-plan_et

(33)

COM(359) final.

(34)

Vt määruse (EL) 2015/1017 artikli 18 lõige 7.

Choose the experimental features you want to try