1. SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjon alustas viisanõude kaotamise dialoogi Kosovoga 19. jaanuaril 2012. aastal. 14. juunil 2012 esitas komisjon Kosovole tegevuskava, milles määrati kindlaks kõik õigusaktid ja muud meetmed, mis Kosovo peab viisavabaduse saavutamiseks vastu võtma ja rakendama.

Komisjon on võtnud varem vastu kolm aruannet Kosovo edusammude kohta viisadialoogis: esimese 8. veebruaril 2013; 1 teise 24. juulil 2014; 2 kolmanda 18. detsembril 2015 3 . Need aruanded sisaldavad Kosovo edusammude hinnangut, soovitusi Kosovo ametiasutustele ja statistilisi andmeid viisanõude kaotamise võimaliku mõju kohta rändele ja julgeolekule.

Oma kolmandas aruandes esitas komisjon kaheksa soovitust, mis vastavad kaheksale viisanõude kaotamise tegevuskava täitmata nõudele, sealhulgas neljale põhinõudele. Aruandes märgitakse, et enne kui Kosovo kantakse viisavabade riikide nimekirja, tuleb täita üks nendest nõuetest, nimelt peab Kosovo ratifitseerima Montenegroga ühiste piiride märkimise lepingu.

Käesolevas aruandes esitatakse 17.–18. märtsil 2016 Kosovos toimunud tehnilise hindamise missiooni tulemuste põhjal komisjoni hinnang Kosovo edusammude kohta viisanõude kaotamise tegevuskava kaheksa seni täitmata olnud nõude täitmisel.

See tugineb Kosovo esitatud dokumentidele, 17.–18. märtsil 2016 toimunud hindamismissioonil osalenud ELi liikmesriikide ekspertide koostatud aruannetele, EUROPOLi, FRONTEXi, EASO ja EULEXi antud teabele ning ka EUROSTATi koostatud ja liikmesriikide esitatud statistikaandmetele.

Hinnang mõju kohta, mida viisanõude kaotamine Kosovo suhtes avaldab rändele ja julgeolekule, ning ka meetmed, mida Kosovo on ebaseadusliku rände kriisi ennetamiseks alates 2015. aasta detsembrist rakendanud, on esitatud kaasnevas talituste töödokumendis 4 .

Viisadialoog ei mõjuta ELi liikmesriikide seisukohta Kosovo staatuse küsimuses.

2. TAGASIVÕTU JA TAASINTEGREERIMISEGA SEOTUD NÕUDED

2.1. Tagasivõtmine

Tagasivõtu valdkonnas täidab Kosovo kõiki seitset nõuet. Komisjoni kolmandas aruandes ei täheldatud selles valdkonnas ühtegi täitmata nõuet.

2.2. Taasintegreerimine

Taasintegreerimise valdkonnas täidab Kosovo kõiki kolme nõuet.

Komisjoni kolmandas aruandes märgiti, et taasintegreerimisfondi vahendid tuleks täies ulatuses välja maksta, pakkudes peamiselt abi töökoha leidmiseks, väikeettevõtlusega alustamiseks ning kutseõppe ja laste keeleõppe jaoks.

9. märtsil 2016 võttis Kosovo vastu taasintegreerimist käsitleva määruse, millega anti kõigile tagasipöördujatele juurdepääs füüsilisest isikust ettevõtjatele ja idufirmadele mõeldud abile, olenemata kuupäevast, millal nad Kosovost lahkusid 5 . Haavatavatel tagasipöördujatel on juurdepääs kõikvõimalikele taasintegreerimisteenustele, olenemata kuupäevast, mil nad Kosovost lahkusid.

2016. aasta esimeses kvartalis kasutas jätkusuutliku taasintegreerimise teenuseid 704 tagasipöördujat. 2015. ja 2014. aastal kasutas neid terve aasta kohta vastavalt 336 ja 628 tagasipöördujat (vt joonis 1).

Joonis 1. Jätkusuutliku taasintegreerimise teenuste kasutajad

Allikas: Kosovo, 2016

Alates detsembrist 2015 pakuvad spetsialistid tagasipöördujatele konsultatsioone nende abistamiseks seoses idufirmadega. Ka omavalitsused on märgatavalt suurendanud oma kohalikke kontaktiloomispingutusi.

Kosovo parandas 2016. aastal oma taasintegreerimise fondist tehtavate väljamaksete määra. 2016. aasta esimeses kvartalis kasutas ta 500 000 eurot (25 %) jätkusuutliku taasintegreerimise teenustele ja eraldas sellest 2 miljoni euro suurusest fondist 1,1 miljonit eurot (57 %) tagasipöördujatele töökohtade loomiseks kahe programmi kaudu: ÜRO arenguprogramm, millega pakutakse töökohapõhist õpet ja palgatoetusi, ning eespool nimetatud konsultatsiooniprojekt, millega aidatakse idufirmasid.

Teiselt poolt aga vähendati 2015. aasta keskel fondi kavandatud 2,1 miljoni euro suurust eelarvet 1,2 miljonini, sest esimesel poolaastal tehti väga vähe väljamakseid. 2015. aasta lõpuks oli kasutatud vaid 930 000 eurot (44 % kavandatud eelarvest). 2014. aastal kasutati fondist 1,5 miljonit eurot (72 %) ja ülejäänud tagastati eelarvesse.

Üldiselt on Kosovo täitnud seni täitmata olnud nõude maksta välja taasintegreerimisfondi vahendid, keskendudes abi osutamisele töökoha leidmiseks, väikeettevõtlusega alustamiseks ning kutseõppe ja laste keeleõppe jaoks.

3. VALDKOND 1: DOKUMENTIDE TURVALISUS

Dokumentide turvalisuse valdkonnas täidab Kosovo kõiki üheksat nõuet.

Nagu komisjoni kolmandas aruandes on märgitud, peaks Kosovo tõendama, et on rakendanud muudetud teiseseid õigusakte nimemuutmise kohta.

Kosovo hakkas teiseseid õigusakte nimemuutmise kohta rakendama alates juulist 2015 6 . Selle õigusaktide kogumiga kehtestati täiendavaid kaitseklausleid pettuslike nimemuutmiste vastu, muu hulgas ka säte, et sellist taotlust ei saa esitada kriminaaluurimise all olevad isikud. Kehtivate nimesid käsitlevate õigusaktide 7 kohaselt saavad inimesed taotleda nime muutmist iga viie aasta tagant.

Taotlejad saavad nime muutmist taotleda üheteistkümnel põhjusel ja nad peavad oma taotluse põhjendatuse tõendamiseks esitama mitmeid toetavaid dokumente. Need toetavad dokumendid peavad sisaldama isiku praeguse ja eelmise elukoha / eelmiste elukohtade järgsete kohtute väljastatud karistusregistri väljavõtet. Samuti tuleb lisada politseitõend kriminaalse tausta puudumise kohta.

Tsiviilõigusliku seisundi registreerimise amet on loonud uue komitee, kes kontrollib kõiki taotlusi ja annab kohalikele tsiviilõigusliku seisundi registreerimise büroodele soovitusi, kas nime muutmise taotlus tuleks heaks kiita. Need soovitused ei ole siduvad, aga kui kohalikud bürood neid ei järgi, võidakse alustada täiendavat uurimist. Senini on kõiki soovitusi järgitud.

Oma asutamisest alates on uus kontrollikomitee andnud 180 soovitust – 106 positiivset, 74 negatiivset. Kui võrrelda 2015. ja 2016. aasta esimesi kvartaleid, on perekonnanime muutmise taotluste arv vähenenud 72 % ja eesnime muutmise taotluste arv vähenenud 69 %.

Üldiselt on Kosovo nüüd täitnud seni täitmata olnud esmatähtsa nõude, tõendades, et on rakendanud muudetud teisesed õigusaktid nimemuutmise kohta.

4. VALDKOND 2: PIIRIHALDUS JA RÄNDE JUHTIMINE

4.1. Piirihaldus

Dokumentide turvalisuse valdkonnas täidab Kosovo viieteistkümnest nõudest neljateistkümmet.

Komisjoni kolmandas aruandes märgiti, et enne kui Kosovo kantakse viisavabade riikide nimekirja, tuleks ratifitseerida Montenegroga ühiste piiride märkimise leping, mille on allkirjastanud mõlemad pooled.

15. märtsil 2016 asutas Kosovo ad hoc rahvusvahelise komisjoni, kes kontrollib Montenegroga ühiste piiride märkimist ja kes järeldas, et õiguslike ja tehniliste kriteeriumide põhjal vastab Kosovo-poolne Montenegroga ühiste piiride märkimine „selgelt rahvusvahelistele standarditele“, kuigi läbipaistvus ei ole vajalikul tasemel 8 . 

Üldiselt on Kosovo astunud olulisi samme, et täita seni täitmata olnud nõue ratifitseerida Montenegroga ühiste piiride märkimise leping. Kosovo töötab selle nimel, et leping oleks ratifitseeritud päevaks, millal Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu seadusandliku ettepaneku kanda Kosovo viisavabade riikide nimekirja.

4.2. Rände juhtimine

Rände juhtimise valdkonnas täidab Kosovo kõiki kümmet nõuet. Komisjoni kolmandas aruandes ei täheldatud selles valdkonnas ühtegi täitmata nõuet.

4.3. Varjupaigaküsimused

Varjupaigaküsimuste valdkonnas täidab Kosovo kõiki seitset nõuet.

Komisjoni kolmandas aruandes märgiti, et Kosovo peaks uurima heakskiidetud varjupaigataotluste väikese arvu põhjuseid.

Varjupaigataotlejate arv Kosovos on endiselt väga väike, sest ülekaalukas enamik kolmandate riikide kodanikke peab seda transiidipunktiks. 2015., 2014. ja 2013. aastal taotles Kosovos varjupaika vastavalt 70, 98 ja 62 inimest. Ei ole märke, et Lääne-Balkani rändemarsruut hargneks ka Kosovosse.

Kosovo varjupaigasüsteem on toimiv ja riigi õigusaktid hõlmavad ka ELi varjupaigaalase acquis’ olulisi osi. Juhtudel, kui taotlejad on pärast varjupaigataotluse esitamist jäänud Kosovosse, on Kosovo järjekindlalt järginud oma õigusaktides sätestatud varjupaigamenetlusi.

Taotluste heakskiitmise määr on samuti endiselt tagasihoidlik: 2015. aastal sai täiendava kaitse kaks varjupaigataotlejast 70st; 2014. aastal üks 98st; 2013. aastal neli 62st; Seega oli heakskiitmise määr 2015., 2014. ja 2013. aastal vastavalt 3, 1 ja 6 %.

Enamik taotlejaid viibib enne põgenemist nädal aega Kosovos. 2015. aastal said ametiasutused teha intervjuu vaid kuue taotluse puhul 59st, sest ülejäänud 53 taotlejat olid põgenenud. Neist kuuest anti täiendav kaitse kahele, mis tähendab, et varjupaigaintervjuudel käinud inimeste puhul on heakskiitmise määr kõrgem.

Üldiselt on Kosovo täitnud heakskiidetud varjupaigataotluste väikese arvu uurimise seni täitmata olnud nõude.

5. VALDKOND 3: AVALIK KORD JA JULGEOLEK

5.1. Organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja terrorismi tõkestamine ja nende vastu võitlemine

Organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja terrorismiga võitlemise valdkonnas täidab Kosovo neljateistkümmet nõuet viieteistkümnest ja ka viieteistkümnenda esmatähtsa nõude piisavaid osi.

Komisjoni kolmandas aruandes märgiti, et organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja terrorismiga võitlemise valdkonnas on täitmata kolm esmatähtsat nõuet:

-viia kogu riigis kohtute raskete kuritegude osakondadesse üle piisaval arvul kohtunikke koos asjaomaste tugitöötajatega;

-luua raske organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni juhtumite puhul uurimiste, lõplike kohtulahendite ja konfiskeerimisjuhtude register, eeskätt andes raske organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni juhtumitega tegelevale kesksele koordineerijale volitused ja ressursid valdkondadevaheliste finantsuurimisrühmade juhatamiseks ja asjaomaste juhtumite kohtulike järelmeetmete võtmise jälgimiseks;

-tagada riigihangete kontrollimise asutuse tegevuse sõltumatus ja rangete usaldusväärsuse tagamise kavade rakendamine, et kaitsta selle asutuse ning riigihangete regulatiivkomisjoni sõltumatust;

Viia esimese astme kohtute raskete kuritegude osakondadesse üle kohtunikke ja tugitöötajaid

Alates juulist 2015 on Kosovo kohtunõukogu viinud Prishtinë/Priština esimese astme kohtusse üle 6 kohtunikku, tänu millele on nende arv kasvanud 18ni. Samuti on Kosovo kohtunõukogu viinud kohtunikke üle muudesse esimese astme kohtutesse: ühe Ferizajsse/Uroševaci, kaks Gjakovasse/Đakovicasse ja ühe Pejësse/Peći, tänu millele on igas esimese astme kohtus nüüd kokku vähemalt kuus kohtunikku. Kosovo kohtunõukogu tõstis kohtunike töötasu ja alustas kuue abikohtuniku värbamist ning kuulutas 2016. aasta veebruaris välja konkursi veel 25 abikohtuniku ametikohale.

24. märtsil muutis konstitutsioonikohus Kosovo kohtunõukogu seadust, 9 et kaotada määramiste varasem kuuekuine tähtaeg ja võimaldada üleviimisi „mõistlikeks ajavahemikeks“. Kuna tavalise kohtuasja lõpetamiseks kulub ligikaudu kaheksa kuud, on see muudatus ülioluline kohtulike järelmeetmete võtmiseks raskete organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni juhtumite puhul Kosovos 10 .

Üldiselt on Kosovo täitnud seni täitmata olnud esmatähtsa nõude viia esimese astme kohtute raskete kuritegude osakondadesse üle piisaval arvul kohtunikke ja tugitöötajaid.

Luua raske organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni juhtumite puhul uurimiste, lõplike kohtulahendite ja konfiskeerimisjuhtude register

2015. aasta septembrist detsembrini lõi Kosovo prokuratuurinõukogu integreeritud juhtumihaldussüsteemi, mis võimaldab jälgida teatavaid kõrgel tasemel organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni juhtumeid alates uurimisest ja süüdistuse esitamisest kuni lõpliku süüdimõistva kohtuotsuseni. See põhineb keerulisel andmebaasil, mis toimib IT- ja haldusvahendina.

Juhtumid valib välja eriprokuratuuri keskne koordineerija valdkondadevahelises struktuuris, mis hõlmab politseid, rahapesu andmebürood, maksuametit, arestitud ja konfiskeeritud vara haldamise ametit (AMSCA), korrektsiooniteenistust ning esimese astme kohtute raskete kuritegude osakondi. Iga asutus on lähetanud sellesse valdkondadevahelisse struktuuri oma alalisi liikmeid, kes täiendavad andmebaasi ja vahetavad juhtumite kohta teavet. Kõiki tähelepanu alla võetud juhtumeid käsitletakse esmatähtsana. Kohtute esimehed peavad need viivitamata kohtunikele määrama ja andma Kosovo prokuratuurinõukogule igal kuul aru võetud meetmetest ja kohtutoimingute arengust.

Kosovo on selles andmebaasis võtnud tähelepanu alla 31 organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni juhtumit. Praeguseni on prokurörid esitanud 54 isikule 15 süüdistust. Kahe juhtumi puhul loobuti uurimisest; uurimise all on jätkuvalt 14 juhtumit. Neist ühe juhtumi puhul tegi esimese astme kohus 6. aprillil 2016 süüdimõistvad otsused: erikohus mõistis kolm süüdistatavat korruptsioonis süüdi. Peamisele süüdistatavale mõisteti kolmeaastane vanglakaristus ja muid karistusi; teisele süüdistatavale 18kuuline vanglakaristus; kolmandale trahv. Peamine süüdistatav oli olnud prokurör mõrvakahtlustuse juhtumis ja ta mõisteti süüdi altkäemaksu võtmises. 

27. aprillil 2016 vahistati Kosovos maaga seotud väidetava pettuse uurimisel kuus inimest; pettus seisnes selles, et osteti ja müüdi riigile kuuluvat maad, kusjuures summad ulatusid 30 miljoni euroni. Selle pettuse väidetav juht oli tuntud seadusandja ning selles võis osaleda 40 inimest. See isik andis end võimudele üles 29. aprillil 2016. Uurimine hõlmas suurt organiseeritud kuritegelikku rühmitust, mis tegutses 2006. aastast praeguseni ning tegeles organiseeritud kuritegevuse, rahapesu, ametiseisundi kuritarvitamise, dokumentide võltsimise ning altkäemaksude andmise ja võtmisega.

Samuti on Kosovo teinud edusamme ebaseaduslikult omandatud varade külmutamise ja arestimisega, aga lõplike kohtuotsuste puudumisel on nendest konfiskeeritud vaid väike osa. Külmutatud, arestitud ja konfiskeeritud varade hinnanguline väärtus on 20,6 miljonit eurot 11 . 2014.–2015. aastal suurenes konfiskeeritud varade väärtus 130 000 eurolt 450 000 eurole. Kohtumääruste arv varade külmutamiseks, arestimiseks või konfiskeerimiseks on suurenenud 204-lt 242-le.

Varade ülekandmine arestitud ja konfiskeeritud vara haldamise ametile on endiselt lünklik. 2015. aastal kanti ametile üle vaid 18 % äsja konfiskeeritud varadest; 2014. aastal kanti üle 37 %.

Üldiselt on Kosovo täitnud piisavad osad esmatähtsast nõudest luua raske organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni juhtumite puhul uurimiste, lõplike kohtulahendite ja konfiskeerimisjuhtude register. Ta on loonud valdkondadevahelise meeskonna eriprokuröridest, kohtunikest ja uurijatest, kes andmebaasi abil jälgivad valitud kõige tähelepanuväärsemaid juhtumeid. Varade külmutamine ja konfiskeerimine on sagenenud, kuigi lõplike kohtuotsuste puudumisel on konfiskeeritud vähe varasid. Süsteemiga on ühel juhul juba tulemuseni jõutud, aga kohtulike järelmeetmete võtmine ülejäänud juhtumite puhul, konfiskeeritud varade ülekandmine ja lõplik konfiskeerimine nõuavad ametiasutuste jätkuvat tähelepanu. Kosovo töötab aktiivselt, et parandada oma saavutusi organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja terrorismiga võitlemisel.

Tagada riigihangete kontrollimise asutuse tegevuse sõltumatus ja rangete usaldusväärsuse tagamise kavade rakendamine, et kaitsta selle asutuse ning riigihangete regulatiivkomisjoni sõltumatust

Alates 2015. aasta juulist on Kosovo astunud märkimisväärseid samme riigihangete usaldusväärsuse parandamiseks. Endine riigihangete kontrollimise asutuse (PPRB) juht, kes mõisteti süüdi korruptsioonis, tagandati ametist ning riigihangete seaduse muudatused, mille konstitutsioonikohus võttis vastu 19. veebruaril 2016, 12 on võimaldanud lõpliku kohtuotsuse tegemiseni peatada selle asutuse liikmete ametivolitused ja eemaldada nad ametist. Ülemkohtu kohtunikest koosneva valikuorgani soovitusel nimetas konstitutsioonikohus 30. märtsil ametisse riigihangete kontrollimise asutuse uue esimehe ja kaks ülejäänud liiget, nii et asutus on täielikult töövõimeline.

Ka hangetega seotud kaebuste hiljutiste juhtumite kontrollimine näib edenevat. 2015. aastal esitatud 592 kaebuse puhul tegi riigihangete kontrollimise asutus 129 juhul otsuse ettevõtja kasuks. Kokku hindas riigihangete kontrollimise asutus 2015. aastal uuesti 196 juhtumit ja korraldas neist 129 juhul uue hankemenetluse. See on märkimisväärne paranemine, võrreldes 2015. aasta juuliga, kui riigihangete kontrollimise asutus tegi ettevõtjate kontrollimisel 100 % otsuseid nende kahjuks. Juhtudel, kui ettevõtjad esitasid Prishtinë/Priština esimese astme kohtule apellatsiooni, jäeti enamik riigihangete kontrollimise asutuse otsuseid jõusse.

Samuti kavatsetakse 2016. aasta mais võtta vastu riigihankestrateegia, mille eesmärk on ajakohastatud riigihankesüsteemi abil parandada riigihangete puhul ausameelsust, aruandekohustust ja vastutustundlikkust.

5. jaanuaril 2016 alustati elektrooniliste hankemenetlustega. Elektrooniliste hankemenetluste platvorm võeti kõigi kesksete pakkumismenetluste jaoks kasutusele 1. aprillil 2016. Kõik kesktaseme eelarvelised organisatsioonid on kohustatud hakkama elektroonilist süsteemi kasutama 1. septembrist; kõik Kosovo eelarvelised asutused 1. jaanuarist 2017. Esimene asutus, kes kasutas 25. märtsil 2016 elektroonilist hankeplatvormi, oli Kosovo elektriettevõtja.

Üldiselt on Kosovo täitnud seni täitmata olnud esmatähtsa nõude tagada riigihangete kontrollimise asutuse tegevuse sõltumatus ja rangete usaldusväärsuse tagamise kavade rakendamine, et kaitsta selle asutuse ning riigihangete regulatiivkomisjoni sõltumatust.

5.2. Õiguskaitsealane koostöö

Õiguskaitsealase koostöö valdkonnas täidab Kosovo kõiki ühtteist nõuet. Komisjoni kolmandas aruandes ei täheldatud selles valdkonnas ühtegi täitmata nõuet.

5.3. Õigusalane koostöö kriminaalasjades

Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas täidab Kosovo kõiki seitset nõuet. Komisjoni kolmandas aruandes ei täheldatud selles valdkonnas ühtegi täitmata nõuet.

5.4. Andmekaitse

Andmekaitse valdkonnas täidab Kosovo kõiki kolme nõuet. Komisjoni kolmandas aruandes ei täheldatud selles valdkonnas ühtegi täitmata nõuet.

6. VALDKOND 4: VABA LIIKUMISEGA SEOTUD PÕHIÕIGUSED

Vaba liikumisega seotud põhiõiguste valdkonnas täidab Kosovo kõiki kaheksat nõuet.

Komisjoni kolmandas aruandes märgiti, et Kosovo peaks ombudsmanile võimaldama sobivad tööruumid ja tagama tema täieliku eelarvealase sõltumatuse.

12. veebruaril 2016 allkirjastasid ombudsman ja avaliku halduse ministeerium vastastikuse mõistmise memorandumi. Viimane eraldab ombudsmanile pealinnas sobivad tööruumid. Remont algas aprillis 2016 ja ombudsman peaks sinna lõplikult asuma juulis 2016.

Rahandusministeerium eraldas ombudsmanile täiendavad 98 000 eurot. Sellest kaetakse veel üheksa töötaja töötasud, kes värvati seoses 2015. aasta juuli inimõiguste paketiga, millega laiendati ombudsmani ülesandeid diskrimineerimisega võitlemise ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas.

Ombudsmani eelarvelise sõltumatuse parandamiseks lubas Kosovo 18. veebruaril 2016 13 eraldada tema eelarveks 422 000 eurot. See summa vastab ombudsmani taotlusele ja võimaldab tal täita inimõiguste paketist tulenevaid uusi ülesandeid. Ombudsmani seaduses 14 sätestatakse, et selle institutsiooni eelarvet saab vähendada üksnes ombudsmani heakskiidul.

Üldiselt on Kosovo täitnud seni täitmata olnud nõude tagada ombudsmanile sobivad tööruumid ja eelarvealane sõltumatus.

7. JÄRELDUS

Käesolev aruanne täiendab komisjoni vastuvõetud kolme eelmist aruannet Kosovo edusammude kohta viisanõude kaotamise dialoogis. Need aruanded sisaldasid hinnangut sellele, kuidas Kosovo täidab viisanõude kaotamise tegevuskava nõudeid, Kosovole mõeldud soovitusi ning hinnangut viisanõude kaotamise võimaliku mõju kohta rändele ja julgeolekule.

Oma kolmandas aruandes esitas komisjon kaheksa soovitust, mis vastavad kaheksale viisanõude kaotamise tegevuskava täitmata nõudele, sealhulgas neljale prioriteedile. Ta märkis, et üks nendest nõuetest – et Kosovo ratifitseeriks ühiste piiride märkimise lepingu Montenegroga – tuleb täita enne, kui Kosovo kantakse viisavabade riikide nimekirja.

Komisjon hindas Kosovo hiljutisi samme nende seni täitmata nõuete täitmisel. Kosovo esitas selleks hindamiseks vajalikud seadusandlikud ja poliitikadokumendid. Käesolev aruanne tugineb suuremalt jaolt nende nelja liikmesriikide eksperdi järeldustele, kes viibisid 17.–18. märtsil 2016 koos komisjoniga Kosovos hindamismissioonil.

Mõju, mida viisanõude kaotamine Kosovo puhul avaldab rändele ja julgeolekule, ning ka meetmed, mida Kosovo on ebaseadusliku rände kriisi ennetamiseks alates 2015. aasta detsembrist rakendanud, on esitatud kaasnevas komisjoni talituste töödokumendis.

Viisadialoog Kosovoga on osutunud oluliseks ja iseäranis tõhusaks vahendiks justiits- ja siseküsimuste ning muude valdkondadega seotud ulatuslike ja keeruliste reformide elluviimisel, mõjutades muu hulgas õigusriigi põhimõtte rakendamist ja kriminaalõiguse reformi. Nende küsimustega tegelemist jälgitakse ka muudes raamistikes, näiteks stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna allkomitee vahendusel.

Kosovo edusammud kõikides viisanõude kaotamise tegevuskavaga hõlmatud valdkondades on kindlad ja mõjusad ning tõendavad Kosovo püsivat pühendumust viisanõude kaotamise tegevuskava nõuete täitmisele, mida käsitatakse ülekaalukalt esmatähtsa eesmärgina. Komisjoni kolmandas aruandes esitatud soovitustega on tegeldud, tagamaks, et seadusandlik ja poliitikaraamistik, institutsioonilised ja organisatsioonilised põhimõtted ning menetluste rakendamine kõigis neljas valdkonnas, aga ka tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonnas vastaksid Euroopa ja rahvusvahelistele standarditele. Sellega kinnitab Kosovo oma valmisolekut jätkata nende probleemide lahendamist seoses viisanõude kaotamisega.

Kosovo on komisjoni arvamusel nende 2015. aasta detsembrist rakendatud oluliste meetmete tulemusel saavutanud järgmist:

1.on täitnud esmatähtsa nõude viia esimese astme kohtute raskete kuritegude osakondadesse üle piisaval arvul kohtunikke ja tugitöötajaid;

2.on täitnud piisavad osad esmatähtsast nõudest luua raske organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni juhtumite puhul uurimiste, lõplike kohtulahendite ja konfiskeerimisjuhtude register; on loonud valdkondadevahelise meeskonna eriprokuröridest, kohtunikest ja uurijatest, kes andmebaasi abil jälgivad valitud eriti tähelepanuväärseid juhtumeid. Varade külmutamine ja konfiskeerimine on sagenenud, kuigi seoses lõplike kohtuotsuste puudumisega on konfiskeeritud vähe varasid. Süsteemiga on ühel juhul juba tulemuseni jõutud, aga kohtulike järelmeetmete võtmine ülejäänud juhtumite puhul, konfiskeeritud varade ülekandmine ja lõplik konfiskeerimine nõuavad ametiasutuste jätkuvat tähelepanu. Kosovo töötab aktiivselt, et parandada oma saavutusi organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja terrorismiga võitlemisel;

3.on täitnud esmatähtsa nõude tagada riigihangete kontrollimise asutuse tegevuse sõltumatus ja rangete usaldusväärsuse tagamise kavade rakendamine, et kaitsta selle asutuse ning riigihangete regulatiivkomisjoni sõltumatust;

4.on täitnud esmatähtsa nõude, nimelt tõendada, et on rakendatud muudetud teisesed õigusaktid nimemuutmise kohta;

5.on astunud olulisi samme, et täita nõue ratifitseerida Montenegroga ühiste piiride märkimise leping. Kosovo töötab selle nimel, et leping ratifitseeritaks päevaks, millal Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu seadusandliku otsuse kanda Kosovo viisavabade riikide nimekirja;

6.on täitnud nõude maksta välja taasintegreerimisfondi vahendid, keskendudes abi osutamisele töökoha leidmiseks, väikeettevõtlusega alustamiseks ning kutseõppe ja laste keeleõppe jaoks;

7.on täitnud nõude uurida varjupaigataotluste vähest heakskiitmist;

8.on täitnud nõude võimaldada ombudsmanile sobivad tööruumid ja tagada eelarvealane sõltumatus.

Selle hinnangu alusel ning arvestades pidevat jälgimist ja aruandlust, millega on tegeldud alates viisanõude kaotamise dialoogi alustamisest Kosovoga, kinnitab komisjon, et Kosovo on täitnud oma viisanõude kaotamise tegevuskava nõuded, olles teadlik, et päevaks, millal Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad käesoleva ettepaneku vastu, peab Kosovo olema ratifitseerinud piirilepingu Montenegroga ja tõhustanud võitlust organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga.

Võttes arvesse kõiki kriteeriume, mida tuleks kaaluda, määrates iga juhtumi puhul eraldi kindlaks kolmandad riigid, kelle kodanikelt nõutakse viisat, ja kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 539/2001 artikliga –1 (kehtestatud määrusega (EL) nr 509/2014), on komisjon otsustanud teha seadusandliku ettepaneku muuta määrust (EÜ) nr 539/2001 ning kanda Kosovo kõnealuse määruse I lisa 2. osast II lisa 4. osasse. Nagu tegevuskavas osutatud, hõlmatakse selle muudatusega vaid üksikisikuid, kes on Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) standardite ning reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria ELi standardite 15 kohaselt väljastatud biomeetriliste passide kasutajad. 

Pärast käesoleva seadusandliku ettepaneku esitamist jälgib komisjon ka edaspidi Kosovo piirilepingu ratifitseerimist Montenegroga ja tema saavutuste edasist arengut võitluses organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga.

Komisjon teeb järelevalvet selle üle, kuidas Kosovo täidab viisanõude kaotamise tegevuskava nelja teemarühma, sealhulgas tagasivõtu ja taasintegreerimisega seotud nõudeid. Selleks tehakse viisanõude kaotamise järel 16 ja vajaduse korral juhtumipõhiseid kontrolle ning kasutatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kontrollimehhanisme. Kosovo peaks tagama, et viisavaba režiimi kuritarvituste vältimiseks säilitatakse tõhusad meetmed. Kosovo peaks muu hulgas korraldama sihtotstarbelisi teavituskampaaniaid, et selgitada Schengeni alal viisavabalt reisimisega seotud õigusi ja kohustusi ning ELi tööturule juurdepääsu reguleerivaid norme. Komisjon jätkab Kosovo olukorra jälgimist ja teeb kõik endast oleneva, et toetada riiki viisanõude kaotamise tegevuskava nõuete jätkuval rakendamisel.

(1)

* Kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

COM(2013) 66 final.

(2)

COM(2014) 488 final.

(3)

COM(2015) 906 final, koos dokumendiga SWD(2015) 706 final.

(4)

SWD(2016) 160 (final).

(5)

Juurdepääs eluasemele, millega seotud probleeme peab Kosovo tõuketeguriks, on ainus teenusekategooria, mida saavad kasutada üksnes need, kes lahkusid Kosovost enne 2010. aasta juulit.

(6)

See teiseste õigusaktide kogum koosneb haldusjuhistest, tsiviilõigusliku seisundi registreerimise ameti väljastatud ringkirjast ning standardsest töökorrast, milles kirjeldatakse kohaldatavaid menetlusi.

(7)

Seadus 02/L-118.

(8)

 See aruanne on saadaval järgmise lingi kaudu: http://president-ksgov.net/repository/docs/Final_Report.pdf .

(9)

Seadus 05/L-094. Üleviimiste kestust puudutav muudatus jõustus 6. aprillil 2016.

(10)

Ka 2016. aasta märtsi viisade andmise hindamise missioon kinnitas küsitletud üleviidud kohtunike isiklikku pühendumust jõuda kohtuotsuse langetamiseni neile määratud kohtuasjades, enne kui nende üleviimine aegub.

(11)

See statistika puudutab üksnes uusi, 2015. aastal alustatud juhtumeid.

(12)

Seadus nr 05/L-092.

(13)

Otsusega nr 05/75 kohustatakse finantsministeeriumi „käesolevat otsust rakendama“.

(14)

Seadus 05/L-019.

(15)

Eelkõige nõukogu 13. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2252/2004 liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta (ELT L 385, 29.12.2004, lk 1).

(16)

Komisjoni 8. novembri 2010. aasta avaldus kontrollimehhanismide kohta, 2010/0137 (COD).