EUROOPA KOMISJON

Brüssel,29.2.2016

COM(2016) 93 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Tehnoloogia kättesaadavus ja valmisolek, et tuvastada isik teise põlvkonna Schengeni infosüsteemis (SIS II) säilitatavate sõrmejälgede alusel

1.SISSEJUHATUS

Isikusamasuse kontrollimine on muutumas nimede muutmise ning varjunimede ja võltsdokumentide kasutamise tõttu üha keerulisemaks. Dokumendipettus on Schengeni alale sisenemiseks ja seal ringiliikumiseks järjest enam kasutatav tegutsemisviis. Frontexi 2015. aasta riskianalüüsis märgiti, et 2014. aastal avastati ELi / Schengeni alale kolmandatest riikidest sisenemisel umbes 9 400 dokumendipettuse juhtumit, mis tähendas eelnenud aastaga võrreldes väikest vähenemist. ELi / Schengeni ala sisesel liikumisel seevastu oli juhtude sagenemine oluliselt suurem: 2013. aasta 7 867-lt 2014. aasta 9 968-ni (+27 %).

Dokumendipetturid ei õõnesta mitte ainult piirijulgeolekut, vaid ka ELi sisejulgeolekut. Isikud, keda politsei taga otsib, väldivad sageli oma isikuandmete avaldamist ning kasutavad mitmeid varjunimesid. Osa isikuid, kellele kehtib Schengeni alale sisenemise keeld, saavad avastamise vältimiseks seaduslikult muuta oma isikuandmeid päritolumaal. Seetõttu on vaja usaldusväärset meetodit isikusamasuse kontrollimiseks. Sõrmejälgede kasutamine oleks nii piirivalvuritele kui ka õiguskaitseametnikele tõhus viis võimude tagaotsitavate isikute tuvastamiseks ning dokumendipettuste avastamiseks.

Reisidokumentide kasutamine pettuse eesmärgil seoses hiljutiste terrorirünnakutega Pariisis kinnitab samuti vajadust meetodi järele, mis tagab võimaluse tuvastada isikuid sõrmejälgede abil. Selles kontekstis rõhutati 2015. aasta novembri nõukogu järeldustes kontrollide karmistamise ja süstemaatilise kontrollimise vajadust. Praegu puudub kogu ELi hõlmav süsteem, mis võimaldaks kontrollida isikuid sõrmejälgede abil.

Teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS) võeti kasutusele 9. aprillil 2013. Üks uusi võimalusi on sõrmejälgede salvestamine kesksüsteemis. Praegu kasutatakse sõrmejälgi selleks, et kinnitada tavaliselt nime ja sünnikuupäeva alusel tehtud otsingu tulemusel leitud isiku isikusamasus. See on üks ühele võrdlus – isiku sõrmejälgi võrreldakse ühe komplekti SIS-is salvestatud sõrmejälgedega. Võimalus tema sõrmejälgede alusel isik tuvastada vajab aga senise õiguskaitsetava edasiarendamist: isiku sõrmejälgede võrdlemist kõigi sõrmejälgede komplektidega ehk üks mitmele võrdlust, et tuvastada isik ainult tema sõrmejälgede alusel. Selle funktsiooni jaoks tuleks rakendada sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteem (Automated Fingerprint Identification System – AFIS).

AFISi on kasutatud edukalt paljudes riiklikes ja piiriülestes koostööandmebaasides. ELis on head näited viisainfosüsteem (VIS) ja EURODAC.

SIS II otsuse 1 ja SIS II määruse 2 artikli 22 punkt c annab AFISe kasutamisele õigusliku aluse. Enne kõnealuse funktsiooni rakendamist peab komisjon esitama vajaliku tehnoloogia kättesaadavuse ja valmisoleku kohta aruande, mille üle konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga. Käesoleva aruande eesmärk on täita see nõue ning kinnitada, et sõrmejälgede tuvastamise tehnoloogia on kättesaadav ning SIS II süsteemi integreerimiseks valmis.

Valmisoleku ja kättesaadavuse taseme hindamisel tuleb võtta aluseks SIS II ainulaadne olukord ja omadused, millest tuleneb rida tehnilisi ja korralduslikke väljakutseid, mis vajavad sobivaid ja kohandatud lahendusi. Käesolev aruanne, mida toetab komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) tehtud uuring, 3 annab ülevaate ka SIS-iga seotud tehnilistest ja korralduslikest nõuetest, kirjeldab stsenaariume, milles sõrmejälgi operatiivselt kasutatakse, ning sisaldab soovitusi AFISe funktsiooni edukaks rakendamiseks.

2. TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE UURING JA SELLE JÄRELDUSED

Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Horisont 2020” kirjeldatakse tehnoloogia valmisolekut ja kättesaadavust üheksapunktilise skaala 4 abil: tase 1 tähendab aluspõhimõtetele vastavust, tase 9 tegelike süsteemide sobivust kasutuskeskkonda. AFISe tehnoloogia on saavutanud taseme 9 ning paljud süsteemid on üle maailma kasutusel.

2.1 AFISe tehnoloogia ülevaade

2.1.1 Tulemuslikkus

JRC andis ülevaate kõige olulisematest sõltumatutest tulemuslikkuse hindamistest, nimetades SISi jaoks asjakohased algatused. Esile kerkis kolm põhikontseptsiooni:

AFISi täpsus sõltub täielikult selle hindamiseks kasutatavatest andmetest ja nende kvaliteedist.

Teised tegurid, mis võivad AFISi tulemuslikkust mõjutada, on selle andmebaasi suurus, milles otsinguid tehakse, otsinguks kasutatavate sõrmejälgede arv ning oodatav päringule vastamise aeg.

Kui andmed on hea kvaliteediga ja otsingu tegemisel võrreldakse 10 sõrmejälge 10 sõrmejälje komplektiga, näitavad hindamised, et AFISi tehnoloogia täpsus on väga suur ja veamäär umbes 0,1 %.

2.1.2 Kvaliteet

Paljud uuringud ja võrdlused on näidanud, et biomeetriliste süsteemide tulemuslikkus sõltub sisendproovide kvaliteedist. Kvaliteedi parandamine võib olla tehniline, seotud standarditega või isegi sõrmejälgede võtmise meetodiga, s.o kas elektrooniline skaneerimine (reaalajas skaneerimine) või käsitsi ja tindiga võetud sõrmejäljed. Eelistatav meetod parima kvaliteedi saavutamiseks on elektrooniline skaneerimine kogenud operaatori järelevalve all. Siiski on siiani olemas ka andmebaasi skaneeritud sõrmejäljed, mis on võetud tinti kasutades. Süsteemides tuleks võtta kasutusele meetodid kehva kvaliteediga jälgede avastamiseks.

Kvaliteedile tuleks keskenduda järgmistes etappides:

sõrmejälgede võtmine

nende kvaliteedi tehniline hindamine

süsteemipõhised lahendused kokkulangevuse tagamiseks

parimate proovide kasutamine

süsteemi ja seda kasutavate inimeste tulemuslikkuse seire

Kuna uuring oli põhjalik, käsitles see ka kõige probleemsemat kvaliteediga seotud valdkonda: kuriteo- või vahejuhtumipaikades leitud latentseid sõrmejälgi.

Latentseid sõrmejälgi kasutatakse ainult päringute tegemiseks. Lähtutakse sellest, et SISi salvestatakse ainult teadaoleva isiku 10 sõrmejälje komplekt.

Enamikus külastatud liikmesriikides tagatakse kvaliteet ka mitme andmekomplekti abil. Kui isik on mitu korda sõrmejälgi andnud, nt iga kord, kui ta võetakse vahi alla, sõrmejäljed salvestatakse. Üksikuid sõrmejälgi komplektis saab võrrelda nende kvaliteedi alusel ning panna liitkomplekt kokku 10 kvaliteetseimast sõrmejäljest. Ka SISis saaks sellist meetodit kasutada.

Väga oluline on kvaliteedi mõõtmise mehhanismide lisamine AFISi, et parandada tulemuslikkust. Kvaliteediga seoses tuleb arvestada kuut olulist asjaolu:

AFISi tulemuslikkus sõltub täielikult nende andmete (s.o sõrmejälgede) kvaliteedist, mille alusel see töötab.

Sõrmejälgede kvaliteeti võivad mõjutada paljud tegurid. Mõned neist on kontrollitavad (nt sensori puhtus), teised aga mitte (nt füüsilise töö tõttu kulunud sõrmeotsad).

AFISisse sisestatavate andmete kvaliteedi kontrollimisel on kesksel kohal automaatsed sõrmejälje kvaliteedi mehhanismid.

Erinevad sõrmejälje tüübid esindavad erinevaid kvaliteeditasemeid. Peamised, millega AFIS tegelema peab, on tindijäljend/skaneeritud sõrmejälg, pööratud/vajutatud/latentne sõrmejälg.

AFISi tulemuslikkuse seisukohast kõige problemaatilisemad andmed on latentsed sõrmejäljed, kuna nende kvaliteeti ei saa kontrollida.

Kuigi sõrmejälje kvaliteedi mõõtmiseks standardset meetodit ei ole, on NFIQ ja NFIQ-II (American National Institute for Standards and Technology (NIST) Fingerprint Image Quality – Ameerika Riiklik Standardite ja Tehnoloogia Instituudi välja töötatud meetodid sõrmejälgede kujutiste kvaliteedi hindamiseks) saanud tänu oma tõestatud väga headele tulemustele ja kasutatavusele de facto standarditeks.

2.2 Riikliku AFISi ühiskasutus

Uuringus käsitleti tüüpilisi sõrmejälgedega seotud kasutusjuhtusid. SISi seisukohast olulisim puudutab isikut, kes on sõrmejälje võtmise ajal kohal, näiteks vahi alla võetud kahtlusalune. Määratleda tuleb kaks parameetrit:

kokkulangevuse kindlaksmääramise protsessi minimaalne eeldatav täpsus

pikim lubatud päringule vastamise aeg.

Näiteks viiakse vahi alla võetud kahtlusalune politseijaoskonda, kus võetakse tema sõrmejäljed. Sõrmejälgede keskandmebaasi otsinguks kasutatakse 10 sõrmejäljest koosnevat komplekti. Leitakse 10 sõrmejäljest koosnev samasugune komplekt, mis on võetud tema eelmisel vahi alla võtmisel. Isik oli mõlema komplekti võtmisel kohal, seega võib eeldada väga head kvaliteeti. Kuna isik on võib-olla mitu tundi vahi all, ei ole päringule vaja kiiresti vastata.

Kui kontrollida tuleb kiiresti, näiteks lennujaama kontrollikabiinis, skaneeritakse võib-olla ainult kaks sõrme.

Kontrolli eeldatav täpsus on väiksem, kuid siiski säilib märkimisväärne kontroll kahe jälje võtmise ning võrdluseks kasutatavate 10 jäljest koosnevate komplektide üle. Kuna isik ei ole võetud vahi alla, on vaja päringule vaja kiiresti vastata, tõenäoliselt pigem sekundites kui minutites. Kui leitakse kokkulangevus, võib teha teise etapi kontrolli, kasutades täielikku 10 jälje otsingut.

2.3 EURODAC ja viisainfosüsteem

SISi jaoks võimalike õppetundide saamiseks uuriti kaht olemasolevat ELi süsteemi, mis kasutavad AFISi.

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ameti (eu-LISA) 2014. aasta aruande kohaselt oli EURODACis 2,7 miljonit sõrmejäljekirjet (10 sõrmejälge) ning kokku tehti 756 368 toimingut. Süsteemi sisse programmeeritud kvaliteedi tagamise menetluste tõttu oli nõuetele mittevastavate, sõrmejälgede uuesti võtmist ja esitamist nõudvate sõrmejälgede tagasilükkamise määr 4,49 %. Andmebaasi suurus on SISi potentsiaalile lähedal, kuid toimingute hulk on palju väiksem ja päringule vastamise aeg palju pikem kui nõuaks SIS – EURODACis tehakse kiire võrdlus tunni jooksul, SISilt oodatav aeg oleks aga väga mitmesuguste kasutusstsenaariumite tõttu sekundites.

Viisainfosüsteemis on umbes 20 miljonit sõrmejäljekirjet (10 sõrmejälge). Üldiselt teeb VIS kontrolli piiridel, st kontrollib, kas isik on algne viisataotleja. Siiski teeb viisainfosüsteem ka üks mitmele võrdlust uute viisataotlejate kohta ning teise etapi piirikontrolle, kasutades 10 sõrmejäljest koosnevat komplekti. Iga päev tehakse keskmiselt 20 000 kuni 30 000 sellist tuvastamist ning tippajal 3 000 korda tunnis. Tuvastamise eeldatav päringule vastamise aeg on alla 20 minuti (vähem kui kolm sekundit üht kuni nelja sõrme kasutava üks ühele võrdluse puhul tüüpilise piirikontrolli korral).

2.4 Liikmesriikide ja kolmandate riikide AFISid

Uuring tegi kindlaks, et liikmesriikide kriminaalpolitsei AFISid võivad säilitatavate kirjete suure hulga tõttu olla eeldatavast SISi AFISist suuremad. Kaks USAs uuritud süsteemi sisaldavad kümneid miljoneid kirjeid. SIS suudab hoida sõrmejälgi ainult isikut käsitlevas hoiatusteates. 1. jaanuaril 2015 oli SISis pisut alla 800 000 isikut käsitleva hoiatusteate.

2.5 Väljakutsed AFISi tehnoloogia rakendamisel

AFISi tehnoloogia rakendamisega seotud väljakutsed võib jagada järgmiselt:

Kasutusjuhud

Tulemuslikkus

Kvaliteet

Kiirus (päringule vastamise aeg)

Andmebaasi suurus

Kokkulangevuse tuvastamise suutlikkus

Toimingute/kokkulangevuste arv tippnõudluse ajal

Päringute haldamise strateegia

Vahetusvormingud

Süsteemiarhitektuur: tsentraliseeritud või mitmes kohas

Töödeldavate andmete liik – sõrmejälje vorm

Latentsed sõrmejäljed

2.6 Järeldused

Nagu käesoleva peatüki alguses mainiti, on tehnoloogia kättesaadav ja valmis. Samuti on komisjon juhtinud tähelepanu lahendamist vajavatele probleemidele. Eduka rakendamise ja nende probleemide lahendamise soovitused esitatakse 4. peatükis.

3. SÕRMEJÄLGEDE AUTOMAATSE TUVASTAMISE SÜSTEEM SCHENGENI INFOSÜSTEEMIS

SISi AFIS peab tulema toime kõigi loodavate sõrmejäljekirjete liikidega. See hõlmab:

pööratud ja vajutatud jälgi

kiirkontrolle, mille käigus skaneeritakse näiteks ainult kaks sõrme

kuriteopaigalt kogutud latentseid sõrmejälgi.

3.1 Andmekaitse

Igasugune sõrmejälgede töötlemine süsteemis SIS II, kaasa arvatud salvestamine ja kasutamine tuvastamiseks, peab olema kooskõlas SIS II õigusaktide asjakohaste andmekaitsesätetega ning kohaldatavate siseriiklike andmekaitsenormidega, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ 5 ja raamotsust 2008/977/JSK 6 . Mõlemat õigusakti kohaldatakse nii kolmandate riikide kodanike kui ka liidu kodanike sõrmejälgede töötlemisel. Sõrmejälgede kasutamine peab olema lubatud liidu või liikmesriigi õigusega. Eesmärgi kirjeldamise põhimõtte kohaselt peavad SIS II-s sisalduvate sõrmejälgede kasutamise eesmärk ja vahendid olema selgelt määratletud. Sõrmejälgede töötlemine ei tohi minna kaugemale taotletava üldhuvi eesmärgi jaoks vajalikust ning vajaduse korral tuleb seda tehes rakendada sobivaid kaitsemeetmeid. Selliste uute funktsioonide rakendamine SIS II-s peab olema vaikimisi kooskõlas andmekaitse ja lõimitud andmekaitse põhimõtetega.

3.2 Sõrmejälgede kasutamise stsenaariumid SISis

SISis võib ette näha kaht tüüpi sõrmejäljetoiminguid:

Selliste hoiatusteate loomine/ajakohastamine, millele lisatakse sõrmejäljed

SISi andmebaasis esitatakse päring, kasutades sõrmejälgi, mitte nime ja sünnikuupäeva. Selline päring esitatakse ka enne uue hoiatusteate lisamist, et kontrollida, kas asjaomane isik on juba mõne teise hoiatusteate all SISi kantud.

Kui sõrmejäljed on olemas, tuleb need SISi hoiatusteadetele lisada. Asjaolusid, mille puhul võib SISis sõrmejälgedega kokku puutuda, kirjeldatakse allpool esitatud alapunktides. Iga juhtumit võrreldi samalaadse kasutusjuhtude stsenaariumiga, mida liikmesriigi AFISis juba töödeldakse. Olenevalt stsenaariumist on juhud üldiselt kaetud JRC uuringu kasutusjuhuga, mis kirjeldab 10 sõrmejälje kontrolli 10 sõrmejälje vastu.

Välja arvatud juhul, kui esineb mõni toiminguline probleem, on sõrmejälgede kvaliteet üldiselt väga hea, kuna nii isikult võetud uued jäljed kui ka andmebaasi salvestatav komplekt võetakse kontrollitud olukorras koos võimalusega lükata kehva kvaliteediga sõrmejäljed tagasi ja võtta need uuesti.

Kui liikmesriik loob hoiatusteate, kuid tal ei ole selle täitmiseks sõrmejälgi, võivad mõnel muul liikmesriigil, kes on selle isikuga juba tegelenud, olla oma riiklikus AFISis tema sõrmejäljed. SIRENE käsiraamat 7 kirjeldab selliste sõrmejälgede saatmist hoiatusteatele lisamiseks. Kuna sõrmejäljed võivad olla võetud teises süsteemis, tuleks tagada, et jälgede juurde kuulub kirje nende kvaliteedi kohta, et nende igasugune kasutamine toimuks informeeritult.

3.2.1 Riiki sisenemise või riigis viibimise keelamine (määruse artikkel 24)

See isikut käsitlev hoiatusteade on kõige enam levinud. Eeldades, et teate väljastanud liikmesriigil on juurdepääs isikule, kes on SISi hoiatusteate subjekt (hoiatusteate subjekt), kogutakse 10 sõrmejälge, lisatakse need hoiatusteatele ja võrreldakse neid 10 SISis juba olemas oleva jäljekaardiga. Nii võib olla võimalik kindlaks teha seoseid teiste hoiatusteadetega.

3.2.2 Üleandmise või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmine (otsuse artikkel 26)

Hoiatusteate subjekt ei pruugi olla hoiatusteate väljastamise ajal kättesaadav ning ka sõrmejäljed ei ole sel juhul kättesaadavad. Hoiatusteate väljastanud liikmesriigil võivad aga selle isiku sõrmejäljed juba oma riiklikus AFISis olemas olla ja ta saab hoiatusteate lõpuni täita. Kogutakse 10 sõrmejälge, need lisatakse hoiatusteatele ja neid võrreldakse teiste hoiatusteadete leidmiseks 10 juba SISis olemasoleva jäljekaardiga.

3.2.3 Kadunud isikud (otsuse artikkel 32)

Selliste isikute sõrmejäljed ei ole hoiatusteate loomisel alati kättesaadavad. Kui riiklik register on olemas ja õigusnormid lubavad, võib teatud juhtudel sõrmejälgi siiski hoiatusteatele üle kanda.

Uurimise käigus võib SISile päringu esitamiseks kasutada latentseid sõrmejälgi (kuid neid ei hoita alles ega salvestata andmebaasi). Kui seda tehakse, ei ole tegemist mitte hoiatusteate loomise, vaid päringu tegemisega.

3.2.4 Isikud, keda otsitakse, et kutsuda neid abistama kohtumenetluses (otsuse artikkel 34)

Sõrmejälgi ei pruugi alati olemas olla; liikmesriik võib täita siiski hoiatusteate oma riiklikust AFISist saadud sõrmejälgedega, kui see on lubatud.

3.2.5 Diskreetsed või erikontrollid (otsuse artikkel 36)

Võib esineda juhtumeid, kui sõrmejälgi ei ole. Kontrollide iseloom tähendab, et sõrmejäljed ei ole tõenäoliselt kättesaadavad hilisemas etapis. Hoiatusteate väljastanud liikmesriigil võivad aga selle isiku sõrmejäljed juba oma riiklikus AFISis olemas olla ja ta saab hoiatusteadet täiendada. Politsei/piirikontrollid võivad pakkuda võimalust teha nende sõrmejälgede alusel otsing.

3.2.6 Isikuandmete kuritarvitamine (määruse artikkel 36, otsuse artikkel 51)

Isikuandmete kuritarvitamise ohvriks langenud isiku nõusolekul võivad liikmesriigid lisada tema sõrmejäljed tema Isikuandmete kuritarvitanud isiku kohta esitatud hoiatusteatele. Seda nimetatakse hoiatusteate ajakohastamiseks, mitte loomiseks. See võimaldab ametiasutustel teha kindlaks nii petturi kui ka ohvri, kuna ohver saab vajaduse korral oma isikusamasust tõendada. Pärast esimese astme kontrolli käigus nime ja sünnikuupäeva alusel tehtud otsingu tulemusel saadud päringutabamust saab teise astme kontrolli käigus teha kindlaks ohvri identiteedi.

3.3 SISi AFISe suuruse ja toimingute arvu kindlaksmääramine

Uuringu tegemise ajal oli SISis umbes 5 500 sõrmejäljekirjet. Liikmesriigid kinnitasid, et AFISi funktsiooni puudumine piiras sõrmejälgede üleslaadimist SISi.

3.3.1 Suurus

Isikut käsitlevate hoiatusteadete arv SISis on suhteliselt stabiilne. See võib suureneda, kui tehakse ettepanekud lisada hoiatusteated lahkumisettekirjutuste ja nendega seotud sisenemiskeeldude kohta. Isegi kasvu korral jääb SISi AFISi suurus eeldustekohaselt alla suure liikmesriigi omale ega tekita seetõttu mastaabiga seotud tehnilisi probleeme.

3.3.2 Toimingute maht

Arvesse võetavaid toimingute tüüpe on kaks:

Päringute tegemine. Suurima nõudluse SISile tekitavad päringud. 2014. aastal saadeti SISile – kas riiklikes koopiates või kesksüsteemile – peaaegu kaks miljardit päringut kõigis hoiatusteadete kategooriates. See hõlmab juba SISile saadetud päringuid, mida toetaks AFISi kasutuselevõtt. Viisainfosüsteemi kaudu tehtud viisataotluseid tuleks kontrollida SISis. Isikuandmete päringuid tehakse päevas umbes 20 000–30 000. EURODAC töötles 2014. aastal 750 000 toimingut. Enne neid toiminguid tuleb küsida teavet viisainfosüsteemist ja SISist, et ennetada, avastada ja uurida terroriakte ja teisi raskeid kuritegusid. Eeldatavalt hakatakse tegema ka sõrmejäljekontrolle. Schengeni piiridel tehakse kontrolle nime ja sünnikuupäeva alusel. Tulevikus nähakse kolmandate riikide kodanikele ette sõrmejäljekontrollide tegemine. Mitte kõik hoiatusteated ei sisalda sõrmejälgi, mis tähendab, et mitte kõiki isikupäringuid ei saa sel moel teha; paljud kontrollid tuleb teha ka edaspidi nime ja sünnikuupäeva alusel. Mitte kõik SISi juurdepääsupunktid ei suuda teha päringuid sõrmejälgede alusel.

Hoiatusteadete loomine/ajakohastamine/kustutamine. Hoiatusteadete loomise/ajakohastamise/kustutamise toiminguid tehti 2014. aastal 1,4 miljonit. Neist 780 000 hõlmas hoiatusteadete loomist ja ajakohastamist ning võiks seetõttu sisaldada sõrmejälgede lisamist. Kustutamine peaks olema automaatne protsess hoiatusteate kustutamise korral, kuid loomulikult tuleks võtta arvesse töötlemisvajadusi.

Oluline on tagada, et SISi AFISi suuruse õige kavandamise jaoks oleks kättesaadavad täpsed statistilised andmed. SISi kontekstis saab kasutada riiklike AFIS-süsteemide arendamisel saadud kogemusi.

3.3.3 Sõrmejälgede vahetamise standardid

NISTi standardid ja Interpoli parima tava suunised loovad vahetamiseks sobiva aluse.

3.3.4 Arhitektuur

SISi arhitektuur koosneb järgmisest:

Kesksüsteem, mis käitleb 20 % toimingutest – viis liikmesriiki kasutavad kesksüsteemi vahetult

Riiklikud koopiad (80 % toimingutest), mis võivad olla:

oosalised (ainult sõnadest ja numbritest koosnevad andmed – sellised koopiad on üheksal liikmesriigil) või

otäielikud (sõnadest ja numbritest pluss fotodest ja sõrmejälgedest koosnevad andmed – sellised koopiad on kuueteistkümnel liikmesriigil)

Keskset AFISi on vaja selleks, et osutada teenust liikmesriikidele, kellel riiklikku koopiat ei ole, liikmesriikidele, kellel on osaline riiklik koopia, või isegi liikmesriikidele, kellel tekib probleem oma täieliku riikliku koopia tehnilise kättesaadavusega.

Kõik hoiatusteadete loomise/ajakohastamise/kustutamise toimingud hõlmavad kesksüsteemi. Hoiatusteatele sõrmejälgede lisamiseks on vaja AFISi kvaliteedi kontrolli kesksüsteemis.

Kesksüsteemi saadetavad loomise/ajakohastamise/kustutamise toimingud kantakse kolme minuti jooksul üle riiklikesse koopiatesse. Selliste toimingute toetamiseks on vaja keskset AFISi.

SIS-II õigusaktide kohaselt peab riiklikus koopias tehtud otsingu tulemus olema SISi andmebaasis tehtud otsingu tulemusega võrdväärne. Selle nõude täitmist nimede ja numbrite alusel tehtud otsingute korral tuleb rakendada ka sõrmejälgede otsingutel.

Kui liikmesriik rakendab osana riiklikust koopiast omaenda AFISi, peab ta tagama samaväärse tuvastamistulemuslikkuse kui keskne AFIS. Tehniliselt ja juriidiliselt on võimalik omada AFISi riikliku koopia osana, kuid tulemuste samaväärsuse tagamine on keeruline ülesanne.

Tsentraliseeritud arhitektuuri on kvaliteedi seisukohast lihtsam hallata, kuid see peab suutma rahuldada talle esitatud nõudmisi. Arhitektuur, mis koosneb kesksest AFISist koos teiste AFISidega täielikes riiklikes koopiates, jaotaks nõudmisi, kuid peaks tulema toime eespool kirjeldatud ülesandega. Seda saaks korraldada nii, et kõik sellised AFISid kasutaksid sama tarkvara.

Kui üldine arhitektuur on otsustatud, tuleks kaaluda, kas kasutusjuhtusid saaks käidelda samamoodi või soodustaksid mahtude ja päringule vastamise aegade erinevused paralleelseid töövoogusid või allsüsteeme AFISe raames.

Teatavate õiguskaitse- või piirikontrollitoimingute korral tuleb päringule vastata kiiremini kui 30-sekundiga, kuid konsulaaresinduses võib päringule vastamise aeg olla alla viie minuti.

Kontrollitud olukordades politseijaoskonnas võib vaja minna alla 10minutilist päringule vastamise aega. Oluline on hinnata töökoormust sellistes olukordades ning prioriteete nõudmiste rahuldamisel. Filtrite, näiteks vanuse ja soo kasutamine võib vähendada kirjete arvu, mille suhtes võrdluseid tehakse, lühendades nii päringule vastamise aega.

SISi AFIS tuleb lisada ka SIS-II õigusaktides sätestatud hindamis- ja aruandlusmenetlustesse.

4. SOOVITUSED

Eelmistes peatükkides kinnitatakse AFIS-tehnoloogia valmisolekut ja olemasolu. Lisaks leiab komisjon, et SISis AFISi eduka kasutuselevõtmise ja kasutamise toetamiseks tuleks kaaluda järgmise 19 soovituse rakendamist.

1.Täiendava statistika vajadus – isikute kohta tehtavate päringute arvu kohta aastas ning nende operatsioonilise keskkonna kohta, et hinnata õigesti AFISi suurust ja töötlemisvõimsust

2.Parima tava edendamine – et SISi AFIS tugineks riiklike AFISide arendamisel ja haldamisel saadud kogemustele

3.Ühine vahetusstandard – NISTi konteinerid loovad sõrmejäljeandmete vahetuseks sobiva aluse. Välja tuleks töötada rakendamise automaatkontroll

4.Prümi ja SIS-II täiendavus – Prümi mehhanismi ja SISi AFISi vahelist täiendavust tuleks kattuvuse vältimiseks täpsustada 8

5.Spetsiaalsed allsüsteemid – erinevatest kasutusjuhtudest tulenevalt, eriti seoses mahu ja päringule vastamise ajaga, tuleks kaaluda paralleelseid töövoogusid või spetsiaalseid allsüsteeme

6.Kvaliteetne registreerimisprotsess – registreerimise etapp peaks soodustama reaalajas toimivaid skaneerimisseadmeid ja kogenud operaatoreid

7.Mitme andmekomplekti salvestamine – et toetada mitmeosalise kokkulangevuse strateegiat

8.Andmekomplektide kontrollitud ülekanne – SISi AFIS peaks võtma vastu teistes süsteemides loodud sõrmejälgi, kui nende süsteemide parameetrid hoitakse hoiatusteates sisalduvas andmekomplektis alles

9.Sõrmejälgede võtmise punktide kvaliteet

a.Operaatoripoolne juhendamine – registreerimisalane koolitus

b.Sobiv sensor – eelistada tuleks reaalajas toimivaid skaneerimisseadmeid

c.Täiustatud graafiline kasutajaliides – et anda saadud andmete kohta reaalajas tagasisidet

d.Hea suhtlus kasutajaga – registreerimisprotsess peaks olema kasutajasõbralik

e.Sobiv keskkond – valgustus, temperatuur ja taust

f.Sensori hooldus – peaks olema regulaarne ja süstemaatiline

10.Kvaliteedi hindamise algoritmid

a.Standardite järgimine – tunnustatud kvaliteediparameetrite kasutamine

b.Parandusmeetmed – rahuldava kvaliteediga sõrmejälgede saamiseks

11.Tuvastamissüsteemide kvaliteet

a.Kvaliteedipõhine töötlus – sealhulgas täiendavate vahendite, näiteks alternatiivsete tunnuste väljavõtte funktsioonide ja protsessipõhiste kokkulangevusalgoritmide kasutamine

b.Kvaliteedipõhine kokkupanemine – erinevate proovide kombineerimine, et saaks teha liitkontrolle

c.Vormide asendamine/ajakohastamine – AFISi jaoks vormide loomisel parimate proovide kasutamine

d.Seire – statistiliste andmete loomine iga rakendustüübi kohta; kohad, seadmed ja operaatorid

12.Lastega seotud juhtumid – eriti kadunud isikutega seoses peaks SISi AFIS suutma kohandada kokkulangevusprotsessi, kui on selge, et laps on ilmselt pärast sõrmejälgede võtmist kasvanud

13.Kvaliteedikontrolli keskteenus – et võrrelda sõrmejälje kvaliteeti SISi AFISi kvaliteediparameetritega

14.Teatamine halvema kvaliteediga sõrmejäljekaardist – kui andmekomplekt, mida sissekandmiseks või hoiatusteatele lisamiseks pakutakse, ei vasta kas hoiatusteates või andmekomplekti kaardil SISi AFISi puhul nõutavale kvaliteeditasemele

15.Andmebaasi terviklikkus – parima tava kasutamine, et vältida järjekindlusetuse või vigaste andmete, sealhulgas sõrmejälgede, andmebaasi kandmise riski

16.Päringute tegemine

a.Täiustatud resolutsioon (1000 dpi 9 ) – et tagada sõrmejälgede salvestamise võimalus suurema resolutsiooniga, kui liikmesriigid on oma skaneerimisseadmeid täiustanud

b.Vajutatud ja pööratud sõrmejäljed – liikmesriikidel peaks olema lubatud piirduda üksnes päringute tegemise korral vajutusjälgede kogumisega

c.Kahe sõrmejälje kiirkontroll – võimalus teha kiirpäringuid

17.Sobivad päringule vastamise ajad – et tulla toime kolme soovitusliku päringule vastamise ajaga lähtuvalt erinevatest kasutusstsenaariumidest: a) väga lühike (s.o alla 30 sekundi); b) keskmine (s.o alla viie minuti); c) pikem (s.o kuni kümme minutit)

18.Päringute prioriteetsus – prioriteetsuse tasemete kindlaksmääramine päringute töötlemiseks, et SISi AFIs tuleks süsteemi töökoormusega paremini toime

19.Tulemuslikkuse sihttase – varakult tuleks kaaluda SISi AFISi tõhusushinnangute kavandamist

5. JÄRGMISED SAMMUD – TEGEVUSKAVA

Uuringu lõpuleviimine ning käesoleva aruande esitamine Euroopa Parlamendile konsulteerimiseks on esimesed sammud AFIS funktsiooni loomiseks SISi keskkonnas. Selliste tegevuste kõrgetasemelise kirjelduse, mis koos eu-LISA ja liikmesriikidega tuleb ellu viia, võib võtta kokku nii:

(1)Spetsiaalse kvaliteedikontrolli nõuete kehtestamine, et hinnata minimaalse andmekvaliteedi standardi täidetust. Tehnilised kirjeldused peaksid sisalduma komisjoni rakendusotsuses

(2)Kasutaja nõuete ning vajaliku süsteemi suuruse täpsustamine

(3)Vajaliku süsteemi arhitektuuri kindlaksmääramine. See peaks sisalduma komisjoni rakendusotsuses

(4)Tehniliste kirjelduste ja rakendamise ajakava kindlaksmääramine

(5)Projekti elluviimine, mille tulemusel võetakse AFIS-funktsioon SISis kasutusele.

6. KOKKUVÕTE

AFIS-funktsioon on juba praegu õiguskaitse ja piirivalve andmebaasidega olemuslikult seotud. SIS on üks neist andmebaasidest ning isikuid käsitlevad hoiatusteated ei saavuta ilma AFISi toeta täielikku toimivust ja kasulikkust.

Käesolevas aruandes kokku võetud analüüsi ja tähelepanekute alusel järeldab komisjon, et AFISi tehnoloogia on jõudnud SISi integreerimiseks piisavale valmisoleku ja kättesaadavuse tasemele. Käesolevas aruandes esitatakse ülevaade komisjoni soovitustest, mida käsitletakse SISi AFISi rakendamisel ja kasutamisel tegevuskeskkonnas.

(1)

NÕUKOGU 12. juuni 2007. aasta OTSUS 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist.

(2)

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU 20. detsembri 2006. aasta MÄÄRUS (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist.

(3)

http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC97779

(4)

 https://ec.europa.eu/research/participants/portal/doc/call/h2020/common/1617621-
part_19_general_annexes_v.2.0_en.pdf

http://ec.europa.eu/research/participants/data/ref/h2020/other/wp/2016-2017/annexes/h2020-wp1617-annex-
ga_en.pdf

(5)

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.

(6)

Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta.

(7)

Lisa komisjoni rakendusotsusele 2013/115/EL, milles käsitletakse teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) SIRENE käsiraamatut ja muid rakendusmeetmeid.

(8)

SIS-II-s salvestatud sõrmejäljed on lisatud hoiatusteadetele ning juurdepääs SIS-II-le toimub piirikontrollide ja õiguskaitseorganite kontrollide käigus. Otsuse 2008/615/JSK alusel loob Prümi mehhanism võimaluse päringute esitamiseks riiklike kriminaalõiguse AFISidele. Erinevalt SIS-II-st ei näe Prümi mehhanism ette reaalajas juurdepääsu sõrmejäljekirjetele ning seda saab kasutada ainult individuaalsetel uurimisjuhtudel.

(9)

Punkti tolli kohta.