28.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 487/70

Raportöör:

Graham WATSON

1.1

Euroopa Liidu gaasivarustuskindluse poliitika on suutnud mõningal määral innustada liikmesriike lähtuma solidaarsusest ja ühisest julgeolekust. Siiski käsitletakse enamikku energiapoliitikaga seotud küsimusi jätkuvalt peamiselt riiklike huvidena. Eurooplastele oodatud kindluse pakkumiseks tuleb energiavarustusega ELi tasandil sidusamalt tegeleda.

1.2

Sellises kogu ELi hõlmavas määruses peab arvesse võtma ülemaailmsete kliimamuutuste leevendamise jõupingutuste laiemat konteksti, mille kaugeleulatuvad eesmärgid seati Pariisi kokkuleppes, ELi vastupidava energialiidu strateegiat koos tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitikaga ning mitut geopoliitilist pinget Euroopas ja kogu maailmas, nt pagulaste liikumine, kriisid Euroopa piiridel, sh hiljutised kriisid Ukrainas, Türgis, Liibüas ja Gruusias, ning samuti ELi integratsiooni ohustavat regionalismi tõusu.

1.3

Euroopa gaasivarustuse tagamiseks tuleb teha olulisi investeeringuid. On tähtis, et investeeringud leitaks eelkõige eraallikatest, sest nafta- ja gaasitööstuse tulude juures ei peaks riiklik toetus olema vajalik. Investorite usalduse tagamiseks on vajalik prognoositav ja usaldusväärne poliitiline raamistik, et omakorda tagada püsiv ja usaldusväärne gaasivarustus.

1.4

Kavandatud määruse eesmärk on vältida selliseid gaasivarustuse kriise nagu 2006. ja 2009. aastal. Suurem osa gaasinõudlusest tuleneb hoonete kütmise vajadusest. Ulatuslik hoonete energiatõhusa renoveerimise programm, nagu on soovitatud hoonete energiatõhususe direktiivis (2010/31/EL) ja energiatõhususe direktiivis (2012/27/EL), eriti kui see on suunatud gaasiküttega hoonetele, tooks kaasa gaasinõudluse märkimisväärse vähenemise, seda eriti talvekuudel, mil tekkisid varasemad kriisid.

1.5

Maagaas on jätkuvalt oluline üleminekuaja energiaallikas. See annab olulise panuse tahkekütuste tekitatavate kasvuhoonegaasi heitkoguste, kemikaalide heitkoguste ning ohtlike mürgiste ainete, nagu hõljuvate tahkete osakeste PM10 ja PM2,5 heitkoguste vähendamisse. Maagaasi heitetaseme näitajad on märkimisväärselt madalamad kui söel, mistõttu on maagaasi suurem osakaal liikmesriikide energiaallikate jaotuses eriti oluline õhukvaliteedi parandamiseks ja seega liikmesriikide ja nende naabrite kodanike tervise jaoks. Ent tuleb kiirendada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele ja seda tuleb arvesse võtta gaasihankepoliitikas.

1.6

Energiatarbijad saavad varustuse arendamisel ja haldamisel täita olulist rolli. Tarbijate tegevusse rakendamise meetodid tuleks välja töötada koostöös tarbijate endiga ja need peaksid hõlmama ka IKT-vahendite uuenduslikku kasutamist. Kütteostuvõimetust tuleks käsitleda eelkõige sotsiaalpoliitika meetmete kaudu. Meetmed peaksid hõlmama spetsiaalseid riiklikke kavasid hoonete renoveerimisprogrammidesse tehtavate investeeringute ergutamiseks, nagu on sätestatud energiatõhususe direktiivi (2012/27/EL) artiklis 4, seades esikohale kütteostuvõimetud ja haavatavad tarbijad ning edendades koostööd sotsiaalpartnerite vahel.

1.7

Taastuvate energiaallikate kasutusele võtmine koos kiirendatud elektrifitseerimisega võib vähendada ELi gaasitarbimist ja seega importi. Mida kiiremini taastuvaid energiaallikaid rakendatakse, seda vähem oluline on ELi gaasivarustuskindlusele suunatud välispoliitika. Komitee palub, et komisjon esitaks hinnangu selle kohta, kui täpne on olnud koordineerimine ELi gaasitarbimise prognooside, ELi gaasivarustuskindluse, taastuvate energiaallikate arendamise ja kõigi valdkondade energiatõhususe parandamise vahel.

2.1

Arvestades gaasitarnete katkestuste tekitatud negatiivset mõju majandusele ning kannatusi inimestele, soovib Euroopa Komisjon ELi varasemale tööle tuginedes tagada gaasitarne taristu parema ühenduse ning suurema solidaarsuse liikmesriikide vahel nende valmisolekus jagada katkestustest tingitud koormust.

2.2

Määruse eelnõuga ajakohastatakse olulist poliitikavaldkonda, mis on seotud liidu eesmärgiga luua Euroopa energialiit (COM(2015) 80 final). Energialiit peab olema kooskõlas ELi püüdlustega peatada (ja võimalusel ümber pöörata) fossiilkütuste põletamise tulemusel inimtegevusest tingitud kliimamuutused.

2.3

Määruse eelnõu eesmärk on tagada, et kõik liikmesriigid võtaksid kasutusele asjakohased vahendid, et olla valmis tarnehäirest või erandlikult suurest nõudlusest tulenevaks gaasipuuduseks ja toime tulla selle mõjuga.

2.4

Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tehakse määruse eelnõus ettepanek edendada tugevamat piirkondlikku koordineerimist, määrates teatavad põhimõtted ja standardid kindlaks ELi tasandil. Kavandatud lähenemisviis seisneb selles, et piirkonna liikmesriigid peaksid oma piirkonna riskide hindamisel tegema tihedat koostööd. Piirkondlike riskihindamiste tulemusena kindlaks tehtud riskidega tegeletakse ennetusmeetmete kavade ja hädaolukorra lahendamise kavade raames, mille suhtes kohaldatakse vastastikust hindamist ja mille kiidab heaks komisjon.

2.5

Riskihindamiste ja kavade terviklikkuse ning omavahelise sidususe tagamiseks sätestatakse määruses selliste kohustuslike vormide kasutamise kord, milles on loetletud asjaolud, mida tuleks arvesse võtta riskihindamise korraldamisel ja kavade koostamisel.

2.6

Määrusega täiustatakse varustuskindlusnormi kohaldamist kaitstud tarbijate (eelkõige kodumajapidamiste) suhtes ja taristunormi (võimalust tarnida gaasi ka olukorras, kus suurimat taristut ei saa kasutada) kohaldamist. Määrus võimaldab tagada alalise kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse. Lisaks kavandatakse määrusega võtta kasutusele täiendavaid läbipaistvusmeetmeid seoses gaasitarnelepingutega, sest sellised lepingud võivad mõjutada ELi varustuskindlust.

2.7

Vajadus ELi meetmete järele on põhjendatud, sest riigipõhised lähenemisviisid sunnivad võtma ebaoptimaalseid meetmeid ja süvendavad kriisi mõju. Ühes riigis võetud meede võib põhjustada gaasinappust naaberriikides.

2.8

Kuigi gaasivarustuskindluse seisukohast on äärmiselt oluline turgude toimimine, võivad liikmesriikide võetavad hästi koordineeritud meetmed aidata märkimisväärselt kaasa varustuskindluse tagamisele, eriti hädaolukorras. See hõlmab paremat koordineerimist nii hädaolukorras võetavate riiklike leevendusmeetmete kui ka riiklike ennetusmeetmete puhul, näiteks seoses ettepanekutega hoiustamist või veeldatud maagaasi käsitleva riikliku poliitika parema kooskõlastamise kohta (COM(2016) 49 final), mis võivad teatavates piirkondades olla strateegiliselt tähtsad.

2.9

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2014. aasta seirearuanne näitas, et endiselt esineb suuri murekohti seoses liikmesriikidevahelise koostööga (liikmesriikide meetmed, millest enamik võetakse riigi tasandil, ei sobi hästi gaasivarustuskindluse probleemide lahendamiseks). Lisaks näitas 2014. aasta suvel läbi viidud kriisitaluvusanalüüs (COM(2014) 654 final), et idast pärinevate gaasitarnete tõsine häiritus avaldaks suurt mõju kogu ELile.

3.1

Peamine kõnealuse määruse ettepanekuga seonduv probleem ei ole mitte selle tekst, vaid kontekst. Kuigi ELi vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegias (COM(2015) 80 final) räägitakse kindlal toonil vajadusest võidelda kliimamuutuste vastu, ei ole kõnealune määruse eelnõu raamstrateegia eesmärkidega täielikult kooskõlas, olles küll kooskõlas varasemate määrustega gaasivarustusekindluse tagamise kohta.

3.2

Paljud kliimateadlased tõdevad, et planeedi temperatuuri tõusu piiramiseks 2 oC-ni peame 2050. aastaks saavutama nullilähedase kasvuhoonegaaside heite. Tõusu piiramiseks 1,5 oC-ni tuleb see saavutada veelgi varem. Ligikaudu 4 611 miljoni tonni CO2 ekvivalendi kõrvaldamiseks, mille suunasime atmosfääri näiteks 2013. aastal, peame täitma ELi primaarenergia nõudluse (samaväärne 1 567 miljoni tonni naftaga (Mtoe 2013. aastal)) puhta energiaga. Enam kui kaks kolmandikku heitest pärineb meie tööstusliku tsivilisatsiooni aluseks olevatest fossiilkütustest, mis tuleb asendada.

3.3

Maagaas on jätkuvalt oluline üleminekuaja kütuseallikas. See on aidanud ELil vähendada tahkekütuste tekitatavaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid, eriti riikides, kus söel on valitsev roll. Ent tuleb kiirendada üleminekut vähese CO2-heitega ja lõpuks CO2-vabadele energiaallikatele. See on eeldus, et täita Pariisi kokkuleppes seatud pikaajalist eesmärki hoida maailma keskmise temperatuuri tõus 1,5 oC juures, ning seda tuleb arvesse võtta gaasitarnepoliitikas. See peaks kajastuma liikmesriikidel teha palutud riskihindamistes. Tõhusate investeeringute edendamiseks ja vastupidava energiasüsteemi raamistiku loomiseks on vaja paremini kooskõlastada ELi gaasitarnepoliitika ja energialiidu mõõtmed, eelkõige täielikult integreeritud Euroopa energiaturu, parema energiatõhususe ning dekarboniseerimise osas.

3.4

Viis aastat pärast määruse (EL) nr 994/2010 vastuvõtmist on gaasivarustuskindlus eelkõige Ukraina ja Venemaa vahel valitsevate pingete tõttu endiselt väga oluline teema. Nii riikide kui ka ELi tasandil tehakse jõupingutusi selleks, et parandada gaasivarustuskindlust nii 2016.–2017. aasta talvel kui ka edaspidi. Ent tõsistel püüdlustel parandada hoonete energiatõhusust soojusisolatsiooni abil, võttes prioriteediks gaasiküttega hooned, oleks gaasivajadusele oluline mõju.

3.5

Maagaas on asendanud tahkekütused, olles ELis tähtsuselt teine kütus ja moodustades 23,8 % kogu 2013. aastal tarbitud primaarenergiast. See on aidanud ELil vähendada oma kasvuhoonegaaside heidet. Ent taastuvenergia tõus on olnud märkimisväärne: 2013. aastal moodustasid taastuvad energiaallikad 15 % ELi kogu energia lõpptarbimisest, kui 2004. aastal oli see näitaja 8,3 %. See on viinud ELi õigele teele, et saavutada 2020. aastaks taastuvate energiaallikate 20 % osakaalu sihtmärk. Perioodil 2000–2013 taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogutoodang rohkem kui kahekordistus, moodustades enam kui veerandi kogu 2013. aasta elektritoodangust.

3.6.

Taastuvate energiaallikate kasutusele võtmine koos kiirendatud elektrifitseerimisega võib vähendada ELi gaasitarbimist ja seega importi. Mida kiiremini taastuvaid energiaallikaid rakendatakse, seda vähem oluline on ELi gaasivarustuskindlusele suunatud välispoliitika. Seepärast on väga tähtis parandada koordineerimist ELi gaasitarbimise prognooside, ELi gaasivarustuskindluse, taastuvate energiaallikate arendamise ja kõigi valdkondade energiatõhususe parandamise vahel.

3.7

Energialiidu rajamiseks on oluline, et ELi riikide vahel toimuks kõigi kütuste transpordi ja tarne koordineerimine nii meetmete kui ka pikaajaliste strateegiate osas. Komisjoni ettepaneku eesmärk on jagada EL seitsmeks piirkonnaks, mille sees peaks koordineerima poliitikat. See on parimal juhul vahe-eesmärk, sest varsti on vaja kogu ELi hõlmavat poliitika koordineerimist ning ideaalis tuleks seda laiendada ka energiaühenduse osalisriikidele, st naaberriikidele, kellega EL on sõlminud energiavaldkonnas lepinguid.

3.8

Arvestades kasvavat konkurentsi energiatarnete vallas ja vajadust mitmekesistada tarneallikaid, peab energia jääma ELi välispoliitika oluliseks osaks. Samas peaks see üha suuremal määral olema suunatud taastuvatest energiaallikatest toodetava energiaga varustamise kindluse tagamisele, eelkõige väljakujunenud tehnoloogiate puhul, nagu päikese- ja tuuleenergia tootmine, et täiendada kodumaise taastuvatest energiaallikatest tootmise varusid.

3.9

Energiapoliitika uus juhtimine peab tagama sidususe energiavarustuse valdkonna eri aspektide vahel ning ELi tasandi eesmärkide saavutamise. Üks oluline ühtsuse tagamise aspekt on kodanikuühiskonna varajane, süstemaatiline ja struktureeritud kaasamine, tagamaks, et kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel jagatakse laialdaselt teadmisi energiajulgeoleku probleemidest ning, mis kõige olulisem, et kogu Euroopa poliitikakujundajad on teadlikud kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite muredest ja huvidest ning vahenditest ja lahendustest, mida nad pakuvad nende probleemide lahendamiseks ja ELi energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Selleks on komitee aktiivselt edendanud Euroopa energiadialoogi kontseptsiooni ning komisjon on väljendanud komitee algatusele tugevat toetust.

3.10

Üks energiapoliitika juhtimise oluline joon peaks olema energiadiplomaatia tegevuskavas sätestatud energiapoliitika sise- ja välismõõtme vastastikune tugevdamine. Komitee on varem nõudnud ELi energialase välispoliitika kavandamist ja rakendamist, et tugevdada praeguseid ja luua uusi energiadialooge ning -koostööd peamiste tootvate riikide ja piirkondadega, transiidiriikide ja -piirkondadega, naaberriikidega ning oluliste ülemaailmsete ja piirkondlike strateegiliste partneritega, et tugevdada ELi energiaallikate mitmekesistamist, tarnet ja teekondi.

3.11

ELi energiaalases välispoliitikas, sealhulgas gaasihankepoliitikas, tuleb arvesse võtta laia geopoliitilist konteksti. Komitee on eelnevalt toonitanud, et projekti kaubanduslikud aspektid ei tohiks olla otsuse langetamisel ainus tegur, eriti võttes arvesse Venemaa kalduvust kasutada energiat geopoliitiliste eesmärkide saavutamise vahendina. Euroopa energiadiplomaatias tuleb arvestada muu hulgas selliseid tegureid nagu torujuhtme marsruudi ääres asuvate riikide poliitiline stabiilsus ning nende haavatavus välispoliitilise mõjuvõimu suhtes, projekti väljatöötajate sotsiaalne ja keskkonnaalane kogemus ning Venemaa ettevõtjate investeerimine uurimisse ja tootmisse. Lisaks peab uute projektide hindamisel võtma arvesse nende mõju naaberriikide energiajulgeolekule. Näiteks Ukraina puhul on oht, et projektid, mis eemaldavad gaasitransiidi selle territooriumilt, mõjutavad Ukraina tulusid, takistavad võrgustiku täiustamise investeeringuid ning võtavad ära ühe mõjutusvahendi suhetes Moskvaga.

4.1

Komitee kiidab heaks komisjoni ettepaneku kasutada ühtset mõistet „kaitstud tarbija“.

4.2

Komitee toetab jagatud vastutuse ja kolmetasemelise lähenemisviisi kontseptsioone maagaasiettevõtjate, liikmesriikide ja Euroopa Liidu vahel eesmärgiga tagada gaasivarustuskindlus ning kiidab heaks ettepaneku, et komisjon peaks vajadusel koordineerima tegevust, nagu nõuti komitee varasemas aruandes (1). See lähenemisviis on eriti oluline tarnelepingute läbipaistvuse tagamiseks.

Lisaks leiab komitee, et artiklis 3 nimetatud riiklike asutuste kohustusi ja ülesandeid tuleb eristada ettevõtjate ja eraõiguslike asutuste omadest. Seepärast soovitab komitee kasutada uut sõnastust, mis täpsustaks järgmist:

4.3

Komitee võtab teadmiseks ELis seitsme piirkonna moodustamiseks esitatud kriteeriumid. Vähemalt tuleks ette näha lahendus, et üks liikmesriik võib olla üheaegselt mitme piirkonna liige.

4.4

Komitee märgib, et esitatud taristunorm on paljuski sama mis 2010. aasta määruses. Komitee kiidab heaks ettepaneku luua liikmesriikide võrkudevahelistes ühendustes kahesuunaliste voogude (tagasivoog) läbilaske võimsus.

4.5

Komitee märgib, et esitatud varustuskindlusnorm on paljuski sama mis 2010. aasta määruses. Komitee kiidab heaks nõude mõjuhinnangu läbiviimiseks enne mis tahes uute turuväliste meetmete kasutamist.

4.6

Komitee võtab teadmiseks ettepaneku, et riskihindamised viiakse nüüd läbi piirkondlikul tasandil. Komitee toetab seda kui sammu selles suunas, et kunagi viiakse riskihindamised läbi ELi tasandil. Komitee kiidab heaks komisjoni soovitatud riskihindamisvormi ja peab selles tähtsaks vastastikuse hindamise protsessi.

4.7

Komitee kiidab heaks ettepanekud hädaolukorra lahendamise kavade, kriisiohjamismenetluste ja hädaolukordadele reageerimise kohta.

4.8

Komitee kiidab asjakohase kindlustusmehhanismina heaks ettepanekud liikmesriikidevahelise läbipaistvuse ja solidaarsuse kohta, mis tuginevad 2014. aasta suve kriisitaluvusanalüüsidel. Eelkõige võtab komitee tunnustusega teadmiseks Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamise kõrgetasemelise töörühma kokkuleppe prioriteetsete projektide loetelu kohta, mille rakendamine võimaldab piirkonna riikidel saada juurdepääsu vähemalt kolmele gaasiallikale, tagades seega mitmekesistamise ja varustuskindluse.

4.9

Komitee kiidab heaks ettepaneku teha koostööd energiaühenduse osalisriikideks olevate kolmandate riikidega.

4.10

Komitee tunnistab, et ettepanek gaasivarustuskindlust käsitlevate meetmete pideva järelevalve kohta on oluline, ning soovitab komisjonil lisada sellesse vajadus lõpetada järk-järgult maagaasi kasutamine ning eelistada taastuvaid energiaallikaid.

4.11

Komitee võtab teadmiseks Malta ja Küprose suhtes kavandatud erandid ning julgustab mõlemat riiki nende soodsat kliimat silmas pidades olema esirinnas nende hulgas, kes lähevad oma energiavajaduste katmisel fossiilkütustelt üle taastuvatele energiaallikatele.