Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52015TA1209(17)

    Aruanne Euroopa Kalanduskontrolli Ameti eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

    ELT C 409, 9.12.2015, p. 151–159 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    9.12.2015   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 409/151


    ARUANNE

    Euroopa Kalanduskontrolli Ameti eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

    (2015/C 409/17)

    SISSEJUHATUS

    1.

    Vigos asuv Euroopa Kalanduskontrolli Amet (edaspidi „amet” või „EFCA”) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 768/2005 (1). Ameti peamine ülesanne on korraldada liikmesriikide kalanduse kontrolli- ja inspekteerimistegevuse koordineerimist, et tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõhus ja ühtne kohaldamine (2).

    KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

    2.

    Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

    KINNITAV AVALDUS

    3.

    Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

    a)

    ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2014. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

    b)

    raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

    Juhtkonna kohustused

    4.

    Juhtkond vastutab ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

    a)

    juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Tegevdirektor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

    b)

    alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

    Audiitori kohustused

    5.

    Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

    6.

    Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele (8).

    7.

    Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

    Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

    8.

    Kontrollikoja hinnangul kajastab ameti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt ameti finantsolukorda 31. detsembri 2014. aasta seisuga ning ameti finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

    Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

    9.

    Kontrollikoja hinnangul on ameti 2014. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

    EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

    10.

    Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

    IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Milan Martin CVIKL, võttis käesoleva aruande vastu 8. septembri 2015. aasta koosolekul Luxembourgis.

    Kontrollikoja nimel

    president

    Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA


    (1)  ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.

    (2)  II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

    (3)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

    (4)  Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

    (5)  Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

    (6)  Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

    (7)  Määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

    (8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).


    I LISA

    Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

    Aasta

    Kontrollikoja kommentaar

    Parandusmeetmete võtmise seis

    (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

    2013

    2013. aastal oli kulukohustustega seotud assigneeringute üldine kasutusmäär 99 %, mis näitab, et kulukohustused võeti õigeaegselt. 2014. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute summa oli aga suur II jaotises (halduskulud) – 4 98  592 eurot (38 % kõigist kulukohustustega seotud assigneeringutest); ning III jaotises (tegevuskulud) – summas 7 34  301 eurot (43 % kõigist kulukohustustega seotud assigneeringutest).

    Ei kohaldata

    2013

    III jaotises oli kõrge ülekandmiste määra üheks peamiseks põhjuseks 2013. aastal alustatud või töös olnud suurest arvust IT-projektidest tulenenud märkimisväärne töökoormus.

    Ei kohaldata


    II LISA

    Euroopa Kalanduskontrolli Amet (Vigo)

    Pädevus ja tegevus

    Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

    (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 43)

    Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega artikli 40 lõikes 1 ettenähtud ühise põllumajanduse turukorralduse ning muud ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud sätted.

    Ameti pädevus

    (Nõukogu määrus (EÜ) nr 768/2005, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1224/2009)

    Eesmärk

    määrusega moodustatakse Euroopa Kalanduskontrolli Amet, mille eesmärk on korraldada liikmesriikide kalanduse kontrolli- ja inspekteerimistegevuse koordineerimist ja aidata neil ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmisel koostööd teha, et tagada nende tõhus ja ühtne kohaldamine.

    Ülesanded/missioon

    koordineerida liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimistegevust ning ELil lasuvaid inspekteerimiskohustusi;

    koordineerida liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimisvahendite ühist kasutamist vastavalt määruse sätetele;

    aidata liikmesriikidel edastada kalapüüki ja kontrolli- ning inspekteerimistegevust puudutavat teavet komisjonile ja kolmandatele pooltele;

    aidata liikmesriikidel täita nende ühisest kalanduspoliitikast tulenevaid ülesandeid ja kohustusi;

    aidata liikmesriikidel ja komisjonil ühtlustada ühise kalanduspoliitika kohaldamist kogu ELis;

    aidata kaasa liikmesriikide ja komisjoni kontrolli- ja inspekteerimisalasele uurimis- ja arendustööle;

    aidata kooskõlastada inspektorite koolitamist ja edendada kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel;

    vastavalt liidu eeskirjadele kooskõlastada meetmeid, et tõkestada ebaseaduslikku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüüki;

    toetada ühise kalanduspoliitika kontrolli süsteemi ühtlast rakendamist, mis hõlmab eelkõige järgmist:

    i)

    liikmesriikide kontrollitegevuste operatiivkoostöö korraldamist konkreetsete inspekteerimis- ja kontrolliprogrammide, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi inspekteerimise ja kontrolli programmide ning rahvusvaheliste kontrolliprogrammide rakendamiseks;

    ii)

    ameti ülesannete täitmiseks vajalikku kontrollitööd.

    Juhime tähelepanu sellele, et peale ameti asutamist sätestava määruse muutmist nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 on ameti pädevust laiendatud järgmiselt.

    1.

    Ameti koordinatsioonitegevus hõlmab kogu ühise kalanduspoliitika raames toimuva tegevuse kontrollimist.

    2.

    Ameti ametnikud võib määrata rahvusvahelistes vetes ELi inspektoriks.

    3.

    Amet võib omandada, rentida või laenutada varustuse, mis on vajalik ühiskasutuskavade rakendamiseks.

    4.

    Vajaduse korral teeb amet järgmist:

    a)

    annab välja kasutusjuhendeid inspekteerimise ühtlustatud standardite kohta;

    b)

    töötab välja abimaterjale, milles kajastuvad parimad tavad ühise kalanduspoliitika kontrollimise valdkonnas, sealhulgas kontrolliametnike koolitamise kohta, ning ajakohastab neid regulaarselt;

    c)

    annab komisjonile vajalikku tehnilist ja haldusalast tuge viimase ülesannete täitmiseks.

    5.

    Amet aitab kaasa koostööle liikmesriikide vahel ning nende ja komisjoni vahel ühtlustatud kontrollistandardite väljatöötamisel vastavalt ELi õigusaktidele ning võttes arvesse parimaid tavasid liikmesriikides ja kokkulepitud rahvusvahelisi standardeid.

    6.

    Komisjonilt sellise teate saamise korral või omal algatusel tegutsedes loob amet viivitamatult erakorralise üksuse (kui tuvastatakse olukord, mis hõlmab otsest, kaudset või potentsiaalset tõsist ohtu ühisele kalanduspoliitikale) ning ohtu ei ole võimalik olemasolevate vahenditega ära hoida, kõrvaldada ega vähendada ega asjakohaselt juhtida.

    7.

    Amet aitab kaasa ELi integreeritud merenduspoliitika rakendamisele ja eelkõige sõlmib pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist teiste asutustega halduslepingud nõukogu määrusega (EÜ) nr 768/2005 hõlmatud valdkondades.

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013)

    Nimetatud määrusega võeti vastu uus ühine kalanduspoliitika. Määruses puudutavad ametit järgmised sätted:

    liit teeb muu hulgas ameti kaudu koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonidega, sh piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, et tagada meetmete, eelkõige ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemisega seotud meetmete parem täitmine, et tagada selliste rahvusvaheliste organisatsioonide kehtestatud meetmete range järgimine;

    ühise kalanduspoliitika kontroll ja jõustamine põhineb eelkõige järgmisel ja hõlmab järgmist: liikmesriikide, komisjoni ja ameti vaheline koostöö ja koordineerimine;

    amet võib osaleda eksperdirühma koosolekutel vaatlejana.

    (Nõukogu määrus (EÜ) nr 1386/2007)

    Määruse kohaselt koordineerib amet ELi järelevalve- ja kontrollitegevust NAFO reguleeritavas piirkonnas ning koostab koos liikmesriikidega tegevuskavad liisu osalemise kohta järelevalve ja inspekteerimistegevuses (artikkel 41).

    (Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 433/2012)

    Määruses antakse ametile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1236/2010 Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni reguleeritavas piirkonnas järgmised ülesanded:

    koordineerida piirkonnas ELi järelevalve- ja kontrollitegevust;

    koostada koos liikmesriikidega kava ELi osalemiseks rahvusvaheliste meetmete rakendamisel;

    võtta vastu ja koostada aruandeid kontrollide ja rikkumiste kohta NAFO reguleeritavas piirkonnas.

    (Komisjoni otsus 2009/988/EL)

    Otsusega määratakse EFCA teatavate ülesannete täitjaks, mis on sätestatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse määruses. Need ülesanded on järgmised:

    juhul kui kolmanda riigi kalalaeva kohta on tehtud otsus mitte lubada lossimist või ümberlaadimist, edastada teatis selle kohta kalalaeva lipuriigile, koopia teatisest komisjonile ja vajadusel piirkondlikele kalavarude majandamise organisatsioonidele, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 11 lõikes 3;

    komisjoni taotlusel ja iseseisvalt või komisjoniga koostöös viia läbi kohapealseid auditeid, et kontrollida kolmandate riikidega kokkulepitud koostöökorra tõhusat rakendamist, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 20 lõike 4 teise lõigu punktis c;

    edastada liikmesriikidele ja lipuriikidele ning saata koopia komisjonile liikmesriikide poolt komisjonile esitatud lisateabest, mis on oluline ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Liidu nimekirja koostamiseks, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 25 lõikes 2;

    edastada täheldusaruanded kõikidele liikmesriikidele, saata nendest koopia komisjonile ja vajadusel asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni täitevsekretärile, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 48 lõikes 4;

    edastada asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni täitevsekretärile teave, mis on saadud liikmesriigilt vastuseks täheldusaruandele, mille mõni piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni osaline on selle liikmesriigi lipu all sõitva kalalaeva tegevuse kohta esitanud, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 48 lõikes 5, ja komisjonile koopia sellest teabest.

    Juhtimine

    Haldusnõukogu

    Koosseis

    Koosneb ühest esindajast igast liikmesriigist ja kuuest komisjoni esindajast.

    Haldusnõukogul on muu hulgas järgnevad ülesanded:

    võtta vastu aastaeelarve, ametikohtade loetelu, mitmeaastane ja iga-aastane tööprogramm, aastaaruanne ja mitmeaastase personalipoliitika kava; anda hinnang lõplikule raamatupidamise aastaaruandele.

    Tegevdirektor

    Nimetatakse ametisse haldusnõukogu poolt vähemalt kahe kandidaadi seast, kelle komisjon on esitanud.

    Välisaudit

    Euroopa Kontrollikoda.

    Sisekontroll

    Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

    Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

    Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

    2014. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2013. aasta andmed)

    Lõplik eelarve

    Kogu 2014. aasta eelarve: 9,22 (9,22) miljonit eurot

    I jaotis – 6,35 (6,33) miljonit eurot

    II jaotis – 1,16 (1,18) miljonit eurot

    III jaotis – 1,71 (1,71) miljonit eurot

    Töötajate arv seisuga 31. detsember 2014

    53 (54) ajutise teenistuja ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 52 (52)  (1)

    + 5 (5) lepingulise töötaja ametikohta, millest täidetud 4 (5)

    + 4 (4) lähetatud riikliku eksperdi ametikohta, millest täidetud 2 (3)

    Ametikohtade arv kokku (k.a lähetatud riiklikud eksperdid): 62 (63), millest täidetud 58 (60)  (1)

    2014. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2013. aasta andmed)

    Tegevuse kooskõlastamine

    Järgmiste ühiskasutuskavade rakendamine:

    tursa, merikeele ja merilesta kohta Põhjameres, Skagerrakis, Kattegatis ja La Manche'i idaosas ning läänepoolsetes vetes (Šotimaa lääneosa ja Iiri meri);

    ühiskasutuskava rakendamine tursa, lõhe, heeringa ja kilu kohta Läänemeres;

    ühiskasutuskava rakendamine hariliku tuuni kohta Vahemeres ja Ida-Atlandil, mõõkkala kohta Vahemeres ja väikeste pelaagiliste liikide kohta Aadria meres;

    ühiskasutuskava rakendamine Loode-Atlandi ja Kirde-Atlandi kalandusorganisatsioonide piirkondades (NAFO ja NEAFC);

    ühiskasutuskava rakendamine pelaagiliste liikide kohta Euroopa Liidu läänepoolsetes vetes.

    Riiklike kontrolliprogrammide toetamine Mustas meres.

    Läänemere, Põhjamere ja Vahemere läänepiirkonna lossimiskohustuse rakendamise (alates jaanuarist 2015) ettevalmistamise toetamine.

    Nõuetele vastavuse ja kontrollitegevuse kulude hindamise metoodika koostamine.

    Komisjoni ja liikmesriikide abistamine suhetes piirkondlike kalandusorganisatsioonidega (sh NAFO, NEAFC, ICCAT ja GFCM).

    Ühiskasutuskavade konsolideerimine piirkondliku lähenemisviisi edendamise kaudu.

    Suutlikkuse arendamine

    Põhiõppekava koostamine ja tööshoidmine.

    Koolituse veebipõhise koostööplatvormi tööshoidmine ja hooldus.

    Liikmesriikide abistamine riiklike koolitusprogrammide koostamisel.

    Koolitajate koolitamine ja ELi inspektorite koolitamine enne nende esimest kontrollkäiku.

    IKT järelevalvevõimekuse alane töö, hooldus, parandamine ja arendustöö: laevaseiresüsteem (VMS), laevade elektrooniline aruandlussüsteem (ERS), elektroonilised kontrolliaruanded (EIR), peamiste õppekavade väljatöötamise platvorm (DCCDP), Fishneti koostööplatvorm ning JADE (kavandamis- ja statistikasüsteem).

    Liidu integreeritud merenduspoliitika integreeritud merepildi (EFCA MARSURV Service) projekti rakendamine eesmärgiga toetada ühiskasutuskavade raames toimuvat tegevust; tugi mitmele programmi „Horisont 2020” projektile, mis on seotud uute tehnoloogiatega merendusalase järelevalve alal; ning osalemine ühise teabejagamiskeskkonna raamistiku asjaomastes projektides.

    Töötoad ja seminarid liikmesriikidevaheliseks parimate tavade vahetamiseks eesmärgiga võidelda ebaseaduslikult, teatamata ja reguleerimata püütud kala impordi vastu.

    Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses osalevate ELi inspektorite kõrgema taseme koolitus (parimate tavade vahetamine, täienduskursused jne) ning kolmandate riikide inspektorite koolitamine Euroopa Komisjoni palvel.

    (Lisainfo: vt ameti 2014. aasta tööprogramm)


    (1)  Sulgudes esitatud 2013. aasta andmed sisaldavad seisuga 31.1.2014 vabade ametikohtade täitmiseks tehtud tööpakkumisi (kolm pakkumist).

    Allikas: ameti edastatud lisa.


    AMETI VASTUSED

    Agentuur võtab kontrollikoja aruande teatavaks.


    Top