52015PC0013

SELETUSKIRI

Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)[1] artikli 12 kohaselt võib kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF, edaspidi „fond”) igal aastal mahus, mis täiendab finantsraamistiku asjaomastes rubriikides ette nähtud assigneeringuid kuni 150 miljoni euroga (2011. aasta hinnad).

Kuni 31. detsembrini 2013 esitatud taotluste suhtes kohaldatavad fondist rahalise toetuse saamise tingimused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta[2].

9. oktoobril 2013 esitas Poola taotluse EGF/2013/009 PL/Zachem, et saada fondist rahalist toetust seoses koondamistega ettevõttes Zachem ja selle 2 tarnija juures Poolas.

Pärast taotluse põhjalikku läbivaatamist otsustas komisjon määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 10 kohaselt, et kõik kõnealuses määruses sätestatud tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS

Põhiandmed: ||

EGFi viitenumber || EGF/2013/009

Liikmesriik || Poola

Artikkel 2 || a)

Põhiettevõte || Zakladi Chemizne Zachem

Tarnijad ja tootmisahela järgmise etapi tootjad || 2

Vaatlusperiood || 31.3.2013–31.7.2013

Individuaalsete teenuste osutamise alguskuupäev || 4.3.2013

Kohaldamisaeg || 9.10.2013

Koondamised vaatlusperioodil || 615

Koondamised enne ja pärast vaatlusperioodi || 0

Toetuskõlblikud koondamised kokku || 615

Eeldatav meetmetes osalevate koondatute arv || 50

Individuaalsete teenustega seotud kulud (eurodes) || 220 410

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud[3] (eurodes) || 10 000

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud (%) || 4,34 %

Kogueelarve (eurodes) || 230 410

EGFi toetus (50 %) (eurodes) || 115 205

1.           Taotlus esitati komisjonile 9. oktoobril 2013 ning sellele lisati täiendavat teavet kuni 16. juunini 2014.

2.           Taotlus vastab fondi vahendite kasutamise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis a, ja see on esitatud kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud kümnenädalase tähtaja jooksul.

Seos koondamiste ja maailmakaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutuste vahel

3.           Kirjeldamaks seost koondamiste ja maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutuste vahel, teatab Poola, et EL on kaotanud keemiatööstuses suure osa turuosast, loovutades oma esikoha maailmas kemikaalide müügi alal. 1992–2012 on ELi osa kemikaalide maailmaturul drastiliselt vähenenud (35,2 % 1992. aastal, 30,5 % 2002. aastal ja 17,8 % 2012. aastal)[4]. Viimaste aastate suundumus näitab, et kemikaalide tootmine kolib Aasiasse, eelkõige Hiinasse. Arenevatel turgudel toimuva müügi tõttu on kemikaalide tootmine Hiinas hüppeliselt suurenenud: 8,7 % turuosalt 2002. aastal 30,5 % turuosale 2012. aastal. Tootmist Aasia riikides elavdavad ka väiksemad tööjõukulud, juurdepääs turgudele, toetused, maksud ja regulatsioon. Aruande „Chemical industry vision 2030”[5] kohaselt on Aasia ülemaailmne turuosa 2030. aastaks ligikaudu 66 % ning 5–8 maailma kümnest tähtsamast keemiaettevõttest asub Aasias. Suure majanduspotentsiaali ja kasvumäära tõttu on eriti atraktiivne eelkõige Hiina, kuid alahinnata ei tohiks ka ülejäänud Aasiat, sealhulgas Indiat, Singapuri ja Lõuna-Koread.

Allikas: CEFIC

4.           Ka OECD[6] rõhutas oma 2012. aasta aruandes, et mitme tööstussektori kolimine OECDsse mittekuuluvatesse riikidesse, kes senini tootsid väikese lisandväärtusega põhikemikaale, suurendas nende huvi kõrge lisandväärtusega kemikaalide tootmise vastu tootmiskeskuste läheduses. Need turutrendid mõjutasid keerulist ühendit tolueeni[7]. Seega on tolueeni turg muutumises: Lääne-Euroopa ja Põhja-Aafrika tootmine on vähenenud 8–17 %, kuid suurenenud muudes maailmajagudes, eelkõige Lähis-Idas, Kirde-Aasias ja Kagu-Aasias.

5.           Zaklady Chemiczne Zachem (edaspidi „Zachem”) oli Bydgoszczis asuv Poola keemiatoodete valmistaja, Ciechi üks tütarettevõtjaid. Zachem tegeles pool- ja valmistoodete ning orgaaniliste ja anorgaaniliste kemikaalide tootmisega auto-, keemia-, mööbli-, ehitus-, tekstiili-, paberi- ja nahatööstusele ning nendega seotud tööstusele. Samuti läks toodang energeetikasektorile ja kaablite valmistamiseks. Enne liini sulgemist 2012. aasta detsembris oli esindustooteks TDI (tolueendiisotsüanaat), mille peamine komponent on tolueen. Ettevõte tootis ka ECHd (epikloorhüdriini), mille tootmine lõpetati mõni kuu hiljem.

Koondamiste arvu tõendamine ja vastavus artikli 2 punktis a esitatud kriteeriumidele

6.           Poola esitas käesoleva taotluse määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis a sätestatud sekkumiskriteeriumi alusel, mille kohaselt on fondist abi saamise tingimuseks vähemalt 500 töötaja koondamine liikmesriigi ettevõttes nelja kuu jooksul, kaasa arvatud töötajad, kes koondatakse nimetatud ettevõtja tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures.

7.           Taotluses on osutatud 615 koondamisele, mis toimusid neljakuulise vaatlusperioodi jooksul 31. märtsist 2013 kuni 31. juulini 2013 kolmes ettevõttes, mis kuulusid NACE Revision 2 osa 20 (Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine) alla ja tegutsesid NUTS II tasandi piirkonnas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas (PL61). Kõikide koondamiste arv on arvutatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 lõike 2 teise lõigu kolmanda taandega.

Selgitus koondamiste ettenägematuse kohta

8.           Zachemi koondamised olid ettenägematud, kuna TDI pakkumine turul suurenes ootamatult. 30 % suurune ülepakkumine, mis tulenes mujal maailmaas tehtud investeeringutest mastaabisäästu saavutamiseks ja tarneahela edasiseks integreerimiseks, lubas neil tootjatel toota madalama keskmise kuluga. Koos väikeste transpordikuludega tõi see kaasa Zachemi suutmatuse sellises keskkonnas konkureerida. Mis puutub teise tuluallikasse, siis ehkki propüleenist toodetava ECH (epikloorhüdriini) hind jäi stabiilseks, tõusis propüleeni hind Euroopas ligikaudu 160 %. Võttes arvesse ECH ülepakkumist ja Zachemi väikest tootmismahtu, muutus ECH müük kontserni jaoks kahjumlikuks ning ECH Aasia tootmismahu suurenemise tõttu ei prognoositud olukorra paranemist tulevikus ning isegi praegu prognoositakse tehase keskmise kasutusmäära vähenemist.

9.           Sellised tingimused ajendasid otsuse lõpetada Zachemis tootmistegevus, ettevõte ümber korraldada ja lõpuks koondada töötajaid. Sellel oli ootamatu negatiivne mõju tarnijate majanduslikule olukorrale. 92 % ZACHEM UCR Sp. Z.o.o tulust moodustus teenuste osutamisest Zachemile. Zachemi hargettevõte Metalko, mis osutas põhiettevõttele ka sisseseade parandamis- ja hooldusteenust, teenis suurt kahjumit.

Töötajaid koondanud ettevõtete andmed ning toetust vajavate töötajate kindlaksmääramine

10.         Taotlus on seotud 615 koondamisega ettevõtjas Zachem ja tema tarnijates ZACHEM UCR Sp. z.o.o ja Metalko Sp z.o.o.

Zachemi tarnijad ja koondatud töötajate arv

ZACHEM UCR Sp. z.o.o || 53 || Metalko Sp z.o.o. || 6

Tarnivaid ettevõtteid kokku: 2 || Koondatud töötajaid kokku: 59 ||

11.         Toetust vajavad koondatud töötajad jagunevad järgmiselt:

Kategooria || Töötajate arv || Protsent

Mehed || 484 || 78,7

Naised || 131 || 21,3

ELi kodanikud || 615 || 100,0

ELi mittekuuluvate riikide kodanikud || 0 || 0,0

15–24-aastased || 3 || 0,5

25–54-aastased || 460 || 74,8

55–64-aastased || 152 || 24,7

üle 64-aastased || 0 || 0

12.         Elukutsete lõikes on jagunemine järgmine.

Kategooria || Töötajate arv || Protsent

Avaliku sektori asutuste esindajad, kõrgemad ametnikud ja juhid || 10 || 1,6

Tippspetsialistid || 57 || 9,3

Tehnilised töötajad ja keskastme spetsialistid || 68 || 11,1

Abiteenistujad || 102 || 16,6

Oskus- ja käsitöölised || 54 || 8,8

Seadme- ja masinaoperaatorid ja koostajad || 324 || 52,7

13.         Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 7 on Poola kinnitanud, et fondi toetuse rakendamise eri etappides ja eelkõige sellele juurdepääsu puhul on kohaldatud ning kohaldatakse jätkuvalt meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning diskrimineerimisvastaseid põhimõtteid.

Asjaomase territooriumi ning selle asutuste ja sidusrühmade kirjeldus

14.         Asjaomaseks territooriumiks on NUTS 2 vojevoodkond (piirkond) Kujawy-Pomorze (PL61), mis asub Kesk-Poolas. Selle pindala on ligikaudu 18 000 km2 ja elanike arv ligikaudu 2,1 miljonit. Vojevoodkonnas on 52 linna ja sellel on kaks pealinna, Bydgoszcz ja Toruń. Kõige rohkem mõjutavad koondamised Bydgoszczi (367 000 elanikku), Toruńi (200 000 elanikku) ja Włocławeki (120 000 elanikku) linnu.

Peamised sidusrühmad on Bydgoszczi linnavalitsus, Kujawy-Pomorze kohalik omavalitsus, keskvalitsuse kohalik esindaja ning Toruńi, Bydgoszczi (kus toimus suurim koondamine), Naklo ja Znini tööhõiveasutused.

Sotsiaalpartnerid on järgmised:

NSZZ ‘Solidarność’ (Bydgoski piirkonna täitevorgan);

Ülepoolalise ametiühingute liidu Kujawy-Pomorze vojevoodkonna esindus;

ametiühingute foorum (Kujawy-Pomorze vojevoodkonna täitevorgan);

Business Centre Club Convent;

Kujawy ja Pomorze kaubandus-tööstuskoda;

Kujawy ja Pomorze tööandjate ja ettevõtjate liit.

Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi tööhõivele

15.         Poola keskosas asuvas Kujawsko-Pomorskie piirkonnas (PL61) on tööstus arenenud mitmes sektoris: põllumajandusettevõtlus, kemikaalid, jäätmekäitlus, ehitus ja masinaehitus.

16.         Piirkonna suurim linn on Bydgoszcz, millel oli 2012. aasta detsembris 361 254 elanikku ning kus töötuse määr oli 2013. aasta juunis 9,1 %. Linn on ülejäänud riigiga ühendatud tähtsamate maanteede ja raudteevõrguga. Suuruselt teise linna Toruńi elanike arv oli 2012. aasta detsembris 204 299 ja sealne töötuse määr oli 2013. aasta juunis 10,2 %[8].

17.         Hoolimata piirkonna majanduskasvust oli selle tööpuudus 2013. aasta juuli lõpuks riigi kõrgeim, 17,4 %. Vaatlusperioodil registreeris Bydgoszczi kohalik tööhõiveamet 722 töötut, kellest 426 olid otseselt või kaudselt koondatud Zachemist, mis oli 7 000 töötajaga piirkonna suurim tööandja.

Rahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett ja selle hinnanguline kulude jaotus, kaasa arvatud selle täiendavus struktuurifondidest rahastatavate meetmetega

18.         Kõik järgmised meetmed moodustavad koos kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi, mille eesmärk on koondatud töötajate tagasiaitamine tööturule. Allpool kirjeldatud meetmed suunatakse 615 koondatud töötajast 50-le kõige ebasoodsamas olukorras olevale isikule ning need lähevad kaugemale sellest, mida mõjutatud rühma abistamiseks saaks teha ESFi ja riiklike meetmete kombineerimisel.

– Värbamisstiimulid: Meede on suunatud 45-le Zachemist koondatud töötajale ja sellega nähakse ette stiimulid tööandjatele, kes otsustavad need töötajad värvata. Koondatud töötajad registreeritakse töötukassas ning kohalik tööhõiveamet jälgib jätkuvalt kõiki äsjaloodud töökohti, keskendudes eriti värbamismeetmega hõlmatud töötutele loodud uutele töökohtadele. Võimalik tööandja nõuab konkreetsel ametikohal konkreetset kvalifikatsiooni, oskusi ja töökogemust. Värbamisstiimulit kohaldatakse tööandja puhul, kes värbab Zachemist koondatud töötaja vähemalt 24 kuuks. Sellise toetuse kulud, mida Bydgoszczi piirkondlik tööhõiveamet annab ZACHEM S.A.-st ja kahest tarneettevõttest koondatud 45 töötajale, on hinnanguliselt 213 300 eurot (ca. 900 000 Poola zlotti).

– Sekkumisabinõud: Meetme eesmärk on katta viie inimese töötasu ja sotsiaalkindlustusmaksed Bydgoszczi piirkondliku tööhõiveameti poolt ning selle suuruseks hinnatakse ca 7 110 eurot. Potentsiaalne tööandja allkirjastab tööbürooga kokkuleppe. Meede on tavaliselt mõeldud selleks, et aidata pikaajalisi töötuid, 50-aastaseid ja vanemaid töötuid, väheste kutseoskustega töötuid, töökogemuseta töötuid, kuni 25-aastaseid noori, üksikemasid, puudega inimesi, sotsiaalhoolekande teenuste vajajaid ning endisi vange. Käesoleva taotluse kontekstis soovib Poola meedet kasutada eriti üle 50-aastaste koondatud töötajate abistamiseks.

19.         Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud, mis on taotlusega hõlmatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklile 3, koosnevad kuludest, mis on ette nähtud ettevalmistus-, haldus- ja rakendusmeetmeteks, teavitamiseks ja reklaamiks ning kontrollimeetmeteks.

20.         Poola ametiasutuste esitatud individuaalsed teenused on aktiivsed tööturumeetmed, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 3 määratletud toetuskõlblike meetmete alla. Poola ametiasutuste hinnangul on teenuste kogumaksumus 230 410 eurot, millest 220 410 eurot moodustavad individuaalsete teenuste kulud ja 10 000 eurot (4,34 % kogukuludest) fondi toetuse rakendamisega seotud kulud. EGFilt taotletav kogusumma on 115 205 eurot (50 % kogukuludest).

Meetmed || Toetust vajavate töötajate hinnanguline arv || Hinnangulised kulud sihtgrupi töötaja kohta (eurodes) || Kogukulud (EGFi ja riiklik kaasrahastamine) (eurodes)

Individuaalsed teenused (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 esimene lõik)

Töölevõtustiimulid || 45 || 4 740 || 213 300

Sekkumisabinõud || 5 || 1 422 || 7 110

Individuaalsed teenused kokku || || 220 410

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmas lõik)

Ettevalmistav tegevus || || 2 000

Juhtimine || || 2 000

Teavitamine ja reklaam || || 3 000

Kontrollitegevus || || 3 000

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud kokku || || 10 000

Eeldatavad kulud kokku || || 230 410

EGFi toetus (50 % kogumaksumusest) || || 115 205

21.         Poola kinnitab, et eespool kirjeldatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatud meetmeid ning et kahekordne rahastamine on välistatud.

22.         EGFist kaasrahastamiseks kavandatud meetmeid täiendavad Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatavad käimasolevad meetmed, eelkõige need, mida rahastatakse inimkapitali tegevusprogrammi VIII prioriteedi ‘Regional human resources for the economy’ (Majanduse piirkondlikud inimressursid) allmeetmest 8.1.2 ‘Support to adaptation and modernisation processes in the region’ (piirkonna kohanemis- ja kaasajastamisprotsessi toetamine). Mõned Zachemist koondatud töötajad on juba osalenud projektis „Tööturule naasmine III – uus karjäär”. See projekt oli avatud töötajatele, kes koondati restruktureerimisprotsessi tulemusel.

23.         Projektis osalejad said koolitust ja juhendamist ning rahalist toetust füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamiseks, kusjuures toetussummad olid kuni 10 000 eurot inimese kohta ja üleminekutoetus kuni 250 eurot inimese kohta kuus kuue kuu jooksul. Füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamisest huvitatutele pakuti võimalust osaleda erikoolitusel, seminaridel ja nõustamisel äriplaani koostamiseks. Projektis on juba osalenud umbes 60 Zachemist ja tema tarnijaist koondatud töötajat.

24.         Teine projekt, milles osales 190 Zachemi praegust ja endist töötajat, kannab nime „Järgmine samm”. See on ZACHEM S.A. töötajate tööturule tagasitoomise programm, et suurendada nende võimalusi uue töökoha leidmisel, pakkudes kutsealast ja psühholoogilist nõustamist, kutseõpet, ettevõtluskoolitust, praktikat ning ühekordseid investeeringutoetusi ja üleminekutoetust.

Kuupäev(ad), millal alustati või millal kavatsetakse alustada individuaalsete teenuste pakkumist asjaomastele töötajatele

25.         Poola alustas asjaomastele töötajatele suunatud individuaalsete teenuste pakkumist 4. märtsil 2013. Seega kujutab kõnealune kuupäev endast fondist saadava toetuse puhul toetuskõlblikkusperioodi algust.

Menetlused tööturu osapooltega konsulteerimiseks

26.         Kohalik sotsiaaldialoogi komitee arutas võimalust aidata Zachemist ja tema tarnijaist koondatud töötajaid. Kavandatud individuaalsete meetmete paketi arutati Bydgoszczi tööhõivenõukogu koosolekul, millel osalesid ametiühingud, ettevõtjad ning kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse esindajad.

27.         Poola ametiasutused on kinnitanud, et riiklikus ja ELi õiguses sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud.

Teave meetmete kohta, mis on siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt kohustuslikud

28.         Seoses määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 6 sätestatud kriteeriumidega on Poola ametiasutused oma taotluses:

· kinnitanud, et fondist saadav rahaline toetus ei asenda meetmeid, mis on riiklike õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute vastutusalas;

· tõendanud, et kavandatud meetmed on ette nähtud töötajate toetamiseks ja neid ei kasutata ettevõtete või sektorite ümberstruktureerimiseks;

· kinnitanud, et eespool nimetatud toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust ELi muudest rahastamisvahenditest.

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

29.         Poola on komisjonile teatanud, et rahalist toetust haldavad ja kontrollivad samad asutused, kes haldavad ja kontrollivad Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Korraldusasutus, kes vastutab fondi rakendamise eest, on infrastruktuuri- ja arenguministeerium, täpsemalt Euroopa Sotsiaalfondi osakond. Korraldusasutus annab mõned ülesanded üle vahendusasutusele ehk Toruńi vojevoodkondlikule tööhõivebüroole.

30.         Makseasutus on rahandusministeeriumi maksete osakond.

31.         Sertifitseerimisasutus luuakse infrastruktuuri- ja arenguministeeriumi sertifitseerimise ja määramise eest vastutavasse osakonda (st see ei ole korraldusasutusega samas osakonnas).

32.         Euroopa Sotsiaalfondi osakonna ja sertifitseerimise ja määramise eest vastutava osakonna üle peavad järelevalvet kaks sõltumatut ministeeriumi juhtkonna liiget. Fondist antav toetus kantakse rahandusministeeriumi eraldi arvele ja rahandusministeerium kannab toetussumma riigieelarve tulude kontole. Meetmete rakendamise kaasrahastus tuleb riiklikest allikatest, sh tööhõivefondist.

Maakondlikud tööhõivebürood peavad kulude kohta eraldi arvestust. Pärast programmi rakendamise lõppu esitab maakondlik tööhõivebüroo maksetaotluse vojevoodkondlikule tööhõivebüroole, kes kiidab maksetaotluse heaks ja esitab selle korraldusasutusele. Korraldusasutus esitab tõendi ja selgituse kulutuste põhjendatuse kohta Euroopa Komisjonile. Korraldusasutus kontrollib, kas vahendusasutus korraldab menetlust nõuetekohaselt. Vahendusasutus kinnitab omakorda maakondliku tööhõivebüroo abi osutamise meetodi. Vastavalt kontrollisüsteemidele lepitakse pärast fondist kulude hüvitamise otsuse saamist kokku inspekteerimiste ajakava. Kui meetmete rakendamise käigus on esinenud eeskirjade eiramisi, võib üks asutustest otsustada täiendavate kontrolltoimingute algatamise üle. ESFi auditeerimisasutus on ka käesoleva juhtumi auditeerimisasutus.

Rahastamine

33.         Poola taotluse põhjal on kavas fondist rahastada kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketti (sealhulgas EGFi toetuse rakendamise kulud) 115 205 euro ulatuses, mis moodustab 50 % kogukuludest. Komisjoni kavandatav assigneering fondist põhineb Poola esitatud teabel.

34.         Arvestades nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artikli 12 alusel EGFist eraldatava rahalise toetuse võimalikku maksimumsummat ja assigneeringute ümberpaigutamise võimalusi, teeb komisjon ettepaneku kasutada EGFi vahendeid eespool nimetatud kogusummas.

35.         EGFi vahendite kasutuselevõtmise ettepaneku kohta teevad otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt, nagu on sätestatud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)[9] punktis 13.

36.         Samuti esitab komisjon ümberpaigutamise taotluse, et kirjendada 2015. aasta eelarvesse konkreetsed kulukohustuste assigneeringud, nagu on nõutud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13.

Makseassigneeringute allikad

37.         Fondi eelarverealt eraldatavat summat kasutatakse käesoleva taotluse jaoks vajamineva 115 205 euro suuruse summa katmiseks.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2013/009 PL/Zachem, Poola)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,[10] eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,[11] eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[12]

ning arvestades järgmist:

1.         Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud globaliseerumise tõttu maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

2.         Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)[13] artikliga 12 lubatakse kasutada EGFi vahendeid, mille iga-aastane ülemmäär on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades). Poola esitas 9. oktoobril 2013 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses koondamistega ettevõttes Zachem ning tema 2 tarnija või tootmisahela järgmise etapi tootja juures ning täiendas taotlust lisateabega 16. juunini 2014. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku 115 205 euro eraldamiseks.

3.         Poola rahalise toetuse taotluse rahuldamiseks tuleks võtta kasutusele fondi vahendid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 115 205 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

[2]               ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[3]               Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmanda lõiguga.

[4]               The European chemical industry. Facts & Figures 2013, CEFIC (http://www.cefic.org/Facts-and-Figures)

[5]               Chemical Industry Vision 2030 : A European Perspective

[6]               OECD keskkonnaalased väljavaated aastaks 2050: Tegevusetuse tagajärjed, 2012, lk 304.

[7]               Tolueen on aromaatne ühend, mida kasutatakse benseeni, p-ksüleeni (polüetüleentereftalaadi (PET) tahkete vaikude tootmiseks) ja tolueendiisotsüanaatide (TDI) (polüuretaantoodete tootmiseks) tootmisel, mida kasutatakse laialdaselt lahustina.

[8]           http://wbj.pl/wp-content/uploads/2014/09/IiP2014.pdf

[9]               ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[10]             ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[11]             ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[12]             ELT C […], […], lk […].

[13]             ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.