EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52015DC0063
GREEN PAPER Building a Capital Markets Union
ROHELINE RAAMAT Kapitaliturgude liidu loomine
ROHELINE RAAMAT Kapitaliturgude liidu loomine
/* COM/2015/063 final */
ROHELINE RAAMAT Kapitaliturgude liidu loomine /* COM/2015/063 final */
Eessõna Komisjoni ja
ühtlasi Euroopa prioriteet on töökohtade loomine ja majanduskasv. Kasvu
tagamiseks Euroopas tuleb edendada investeeringuid Euroopa äriühingutesse ja
taristusse. 315 miljardi euro suurune investeerimispakett aitab seda
protsessi käivitada. Kuid investeeringute edendamiseks pikas perspektiivis
tuleb luua tõeline kapitali ühtne turg – kapitaliturgude liit kõigi 28
liikmesriigi jaoks. Võrreldes muu
maailmaga tuginevad Euroopa ettevõtjad rahastamisel oluliselt pankadele ja
suhteliselt vähem kapitaliturgudele.
Tugevamad
kapitaliturud täiendaksid pankasid rahastamisallikana ja ·
suurendaksid
investeeringuid äriühingutesse (eelkõige VKEdesse) ja taristuprojektidesse; ·
soodustaksid
muu maailma investeeringuid ELi ja ·
muudaksid
finantssüsteemi stabiilsemaks, pakkudes laiemat valikut rahastamisallikaid. Põhimõtteliselt
on meie ülesanne rakendada investorid ja säästjad majanduskasvu teenistusse.
Kapitaliturgude liidu saavutamine ei ole võimalik ainult üheainsa konkreetne
meetmega. Tuleb astuda mitmeid samme, millest mõni on üksikuna tagasihoidlik
kuid mille kogumõju on märkimisväärne. Peame kindlaks tegema ja kõrvaldama
tõkked investorite raha ja investeerimisvõimaluste vahel ning ületama
takistused, mis ei võimalda ettevõtjatel kaasata investeeringuid. Samuti peame
muutma võimalikult tõhusaks selliste vahendite suunamise (investeerimisahel)
nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Miks tasub seda
teha? Siin on mõned võimaliku kasu näited. Ameerika Ühendriikides saavad
keskmise suurusega äriühingud, mis on kasvumootorid paljudes riikides,
kapitaliturgudelt viis korda rohkem rahastamist kui sellised äriühingud ELis.
Kui meie riskikapitaliturud oleksid sama sügavad, oleks äriühingute
rahastamiseks aastatel 2008–2013 olnud kättesaadavad täiendavad 90 miljardit
eurot. Kui VKEde väärtpaberistamise mahu saaks taas turvaliselt viia tasemele,
mis moodustab kõigest poole 2007. aasta mahust, tähendaks see 20 miljardit
eurot täiendavat rahastamist. On tõsi, et
paljusid olulisi küsimusi (nt maksejõuetust ja väärtpabereid käsitlevad
õigusaktid ning maksukohtlemine) on arutatud palju aastaid. Edu saavutamine on
praegu olulisem kui kunagi varem. Kuigi see on pikaajaline projekt, mis nõuab
pidevaid jõupingutusi paljude aastate jooksul, ei tohiks see meid heidutada varajaste
sammude astumisel. Seepärast kavatseme järgmistel kuudel teha järgmist: ·
töötada
välja ettepanekud kvaliteetse väärtpaberistamise edendamiseks ja pankade
bilansimahu vabastamiseks uute laenude andmise eesmärgil; ·
vaadata
läbi prospektidirektiivi, et hõlbustada ettevõtetel, eelkõige VKEdel,
rahastamise ja investorite kaasamist piiriüleselt; ·
alustada
tööd VKEde krediiditeabe kättesaadavuse parandamiseks, et hõlbustada
investoritel nendesse investeerimist; ·
teha
koostööd sektoriga, et kehtestada üleeuroopaline suunatud pakkumiste kord, et
edendada otseinvesteeringuid väikestesse ettevõtjatesse, ja ·
toetada
uute Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide arengut, et suunata
investeeringuid taristusse ja muudesse pikaajalistesse projektidesse. Käesolev roheline
raamat tähistab kolme kuu pikkuse konsultatsiooni algust. Soovime arvamusi
parlamentide liikmetelt, liikmesriikidelt, kapitaliturgudel tegutsejatelt ja
kõigilt sidusrühmadelt, kes tunnevad muret töökohtade, majanduskasvu ja Euroopa
kodanike huvide pärast. Selline tagasiside aitaks meil töötada välja
tegevuskava, et panna 2019. aastaks alus täielikult toimivale kapitaliturgude
liidule. Meie suund on
selge: luua täielik kapitali ühtne turg, tehes ühekaupa kindlaks takistused ja
kõrvaldades need ning andes hoogu ja suurendades usaldust investeerimiseks
Euroopa tulevikku. Kapitali vaba liikumine on üks ELi aluspõhimõtteid. Nüüd,
viiskümmend aastat pärast Rooma lepingut, kasutame võimalust, et muuta see
visioon tegelikkuseks. 1. jagu:
Kapitaliturgude liidu loomine Kapitali vaba
liikmune nähti Rooma lepinguga ette rohkem kui 50 aastat tagasi. See on üks
Euroopa Liidu põhivabadusi ja peaks olema ühtse turu keskne osa. Hoolimata
tehtud edusammudest on kapitaliturud jätkuvalt killustunud ja toimivad tavaliselt
riigipõhiselt. Pärast integratsiooni süvenemise ajajärku on finantsturgude
integreeritus alates kriisist vähenenud ning pangad ja investorid on tagasi
pöördunud koduturgudele. Võrreldes muude
jurisdiktsioonidega on kapitaliturupõhine rahastamine Euroopas suhteliselt
vähearenenud. Meie aktsia-, võlakirja- ja muudel turgudel on väiksem roll
majanduskasvu rahastamisel ning Euroopa ettevõtjad tuginevad jätkuvalt
oluliselt pankadele, mistõttu muudab pangalaenude andmise piiramine meie
majanduse haavatavaks. Samuti on investorite usaldus ebapiisav ning Euroopa
sääste ei kasutata alati kõige tootlikumal eesmärgil. . Euroopa investeeringute
tase on allpool varasemat taset ning Euroopa kapitaliturud on vähem
konkurentsivõimelised ülemaailmsel tasandil. Majanduskasvu ja
töökohtade loomise jätkusuutliku taastamise toetamiseks peaksid kapitaliturud
koos muude ärikeskkonna parandamise reformidega aitama majandust paremini
rahastada. Praktikas tähendab see, et tuleb kindlaks teha ja kõrvaldada tõkked,
mis takistavad kapitali vaba liikumist investorite ja rahastamist vajavate
turuosaliste vahel, olenemata sellest, kas need tõkked on liikmesriigisisesed
või piiriülesed. Kapitaliturgude
liidu loomine on komisjoni tööprogrammi põhialgatus. See tagaks majanduse
rahastamise suurema mitmekesistamise ja vähendaks kapitali kaasamise kulusid,
eelkõige VKEde puhul. Integreeritumad kapitaliturud (eelkõige aktsiaturud)
edendaksid Euroopa majanduse suutlikkust seista vastu vapustustele ja
edendaksid investeeringuid ilma võlakoormust suurendamata. Kapitaliturgude liit
peaks tõhusa turutaristu ja vahendajate kaudu edendama investorite kapitali
jõudmist Euroopa investeerimisprojektidesse, parandades riskide ja kapitali
jaotumist kogu ELis ning suurendades seeläbi Euroopa vastupanuvõimet
tulevastele vapustustele. Seepärast on
komisjon kohustunud panema 2019. aastaks paika aluse hästi reguleeritud ja
integreeritud kapitaliturgude liidule, mis hõlmab kõiki liikmesriike, et
maksimeerida kapitaliturgudest ja pangandussektorivälistest asutustest saadavat
kasu laiemale majandusele. Kapitaliturgude
liit peaks aitama ELil saavutada olukorda, kus näiteks VKEd saavad kaasata
rahastamist sama hõlpsasti kui suured äriühingud, investeerimiskulud ja
juurdepääs investeerimistoodetele ELis ühtlustub, rahastamise kaasamine
kapitaliturgudel on järjest lihtsam ja rahastamist teisest liikmesriigist ei
takista põhjendamatud õiguslikud või järelevalvelised tõkked. Kuigi kõnealused
muutused aitavad vähendada sõltuvust pangapõhisest rahastamisest, on pankadel
kui majanduse olulise osa rahastajatel ja kapitaliturgude vahendajatel
jätkuvalt keskne roll kapitaliturgude liidus ja Euroopa majanduses. Mitte kõik need
probleemid ei ole uued, kuid vajadus tagada ELis majanduskasv sunnib leidma
neile kiireid lahendusi. Samuti annab see edu saavutamiseks uut hoogu.
Käesoleva rohelise raamatu eesmärk on algatada ELi ja liikmesriikide tasandil
arutelu kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalike võimalike lühiajaliste ja
pikaajaliste meetmete üle, kaasates sinna kaasseadusandjad, muud ELi
institutsioonid, liikmesriikide parlamendid ja kõik huvitatud isikud. Kapitaliturgude
liit erineb pangandusliidust: kapitaliturgude integreerimiseks tuleb astuda
samme, mis erinevad pangandusliidu põhielementidest. Pangandusliidu keskendumine
sellele, et kaotada euroalas pankade maksejõuetuse ja riikide rahanduse
vaheline seos, tagab stabiilsusplatvormi, mis toetab kapitaliturgude liidu
arengut kõigis ELi liikmesriikides. Samuti aitavad hästi integreeritud
kapitaliturud edendada majandus- ja rahaliidu vastupanuvõimet. Kapitaliturgude
liit peaks toetuma järgmistele põhimõtetele: -
see
peaks maksimeerima kapitaliturgude kasu majanduskasvu ja töökohtade loomise
seisukohast; -
see
peaks looma ühtse kapitalituru kõigi 28 liikmesriigi jaoks, kõrvaldades tõkked
piiriüleselt investeerimiselt ELis ja edendades tihedamaid sidemeid
ülemaailmsete kapitaliturgudega; -
see
peaks põhinema finantsstabiilsuse kindlatel alustel ja hõlmama finantsteenuste
ühtseid eeskirju, mida tulemuslikult ja järjepidevalt täidetakse; -
see
peaks tagama asjakohase tarbijate ja investorite kaitse ja -
see
peaks aitama tõmmata ligi investeerinuid kogu maailmast ja suurendama ELi
konkurentsivõimet. 1.1 Kapitaliturgude
liidu loomine Kapitaliturgude
liidu loomine on pikaajaline projekt. Juba on käimas ühtsete eeskirjade
väljatöötamine ja paljude oluliste reformide[1]
rakendamine. Komisjoni lähenemisviis põhineb olemasolevate prioriteetide
hindamisel (nii oodatava mõju kui ka teostatavuse seisukohast), põhjalikul
majandusanalüüsil, mõju hindamisel ja konsulteerimisel. Kõnealuse
konsultatsiooni tulemuste põhjal üritab komisjon kindlaks teha meetmed, mida on
vaja järgmiste eesmärkide saavutamiseks: -
parandada
juurdepääsu rahastamisele kõigi Euroopa ettevõtjate (eelkõige VKEd) ja
investeerimisprojektide (nt taristu) puhul; -
suurendada
ja mitmekesistada rahastamisvõimalusi, mida pakuvad
Euroopa ja kogu maailma investorid ja -
panna
turud toimima tulemuslikumalt ja tõhusamalt, viies
investorid nii liikmesriikides kui ka piiriüleselt kokku nendega, kes vajavad
rahastamist. Komisjon
konsulteerib laialdaselt probleemide olemuse, võimalike meetmete ja nende
prioriteetsuse küsimustes. Seadusandlikud meetmed ei pruugi alati olla
asjakohane poliitiline vastus nendele probleemidele ning paljudel juhtudel peaks
lahenduse leidma turg. Mitteseadusandlikud sammud ning konkurentsi ja ühtset
turgu käsitlevate õigusaktide tulemuslik täitmine võib olla parim
edasiliikumise viis muudes valdkondades. Komisjon toetab turupõhiseid
lahendusi, kui need tunduvad olevat tulemuslikud, ja regulatiivseid muudatusi
ainult juhul, kui need on vajalikud. Käesolev
roheline raamat on koostatud järgmiselt. 2. jaos kirjeldatakse Euroopa
kapitaliturgude praegust struktuuri ja esitatakse esialgne analüüs mõne
kapitaliturgude sügavamat integreerimist takistava tõkke kohta. Põhjalikum
analüüs on esitatud käesolevale rohelisele raamatule lisatud komisjoni
talituste töödokumendis. 3. jaos palutakse esitada komisjoni teatise
„Investeerimiskava Euroopa jaoks“[2]
põhjal seisukohti edasiste varajaste poliitikameetmete kohta, sealhulgas
selliste küsimuste kohta nagu Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide määruse
rakendamine, kõrgekvaliteediline väärtpaberistamine, krediiditeave VKEde kohta,
suunatud pakkumine ja prospektidirektiivi läbivaatamine. 4. jaos
palutakse arvamusi rahastamisele juurdepääsu tõkete, rahastamisallikate
mitmekesistamise ja turgude toimimise tõhustamise kohta, samuti selle kohta,
milliseid samme võiks esitatud seisukohtade põhjal astuda. Piiriüleste
kapitalivoogude takistused hõlmavad maksejõuetus-, äriühingu-, maksu- ja
väärtpaberiõigust, kus on vaja täiendavat analüüsi ja tagasisidet, et teha
kindlaks iga valdkonna probleemid, asjakohased lahendused ja tähtsuse
järjekord. Kapitaliturgude
liit peaks aitama arendada turge ka riiklikul tasandil, kuna sellega
täiendavalt avatakse riiklikud turud investoritele, emitentidele ja
vahendajatele, edendades kapitali vaba liikumist ja parimate tavade vahetamist.
Võttes arvesse kapitaliturgude erinevat arengut ELis ja teatavate probleemide
olemasolu eri liikmesriikides, võib olla vaja võtta asjakohaselt kohandatud
meetmeid liikmesriikide tasandil, tuginedes muu hulgas Euroopa poolaasta raames
komisjoni antud riigipõhistele soovitustele. Komisjon kutsub liikmesriike üles
osalema kapitaliturgude arendamisega seotud probleeme käsitlevates
konsultatsioonides ja esitama arutelu käigus oma seisukohad. 2. jagu:
Praegused probleemid Euroopa kapitaliturgudel 2.1 Kapitaliturgude
praegune olukord Euroopas Lisaks otsesele
laenamisele pangast, on kapitaliturud peamine mehhanism, mille kaudu võimalikud
investorid puutuvad kokku nendega, kes vajavad rahastamist, ja mis pakub
mitmekesiseid majanduse rahastamise võimalusi. Joonisel 1 on esitatud
lihtsustatud ülevaade majanduse rahavoogudest. Kapitaliturud tegelevad küll
peamiselt otserahastamisega, kuid need on tihedalt seotud ka
finantsvahendajatega, kes sageli suunavad vahendeid säästjatelt investoritele. Joonis
1. Skemaatiline ülevaade kapitaliturgude rollist üldises finantssüsteemis Kapitaliturud on
viimastel kümnenditel ELis laienenud. Näiteks kogu ELi aktsiaturgude
kapitalisatsioon oli 2013. aasta lõpus 8,4 triljonit eurot (ligikaudu 65 %
SKPst), võrreldes 1,3 triljoni euroga 1992. aastal (22 % SKPst).
Lunastamata võlaväärtpaberite koguväärtus ületas 2013. aastal 22,3 triljonit
eurot (171 % SKPst), võrreldes 4,7 triljoni euroga 1992. aastal (74 %
SKPst)[3].
Sellest
hoolimata on turg võrreldes muude jurisdiktsioonidega vähearenenud. USA avalike
aktsiaturgude maht (suhtena SKPsse) on peaaegu kaks korda suurem ja Šveitsi
vastav näitaja on kolm pool korda suurem kui ELi vastav näitaja (vt joonis 2). Joonis 2: Aktsiaturu kapitalisatsioon ja võlaväärtpaberid (% SKPst) || || || || || Ka börsivälised kapitaliturud on USAs ligikaudu kaks korda ja võlakirjade suunatud pakkumiste turud kuni kolm korda suuremad kui ELis. Samal ajal on kapitaliturgude suundumused ELi liikmesriikides väga erinevad. Näiteks ületab kodumaise aktsiaturu kapitalisatsioon Ühendkuningriigis 121 % SKPst, samas kui Lätis, Küprosel ja Leedus on vastav näitaja alla 10 % SKPst. || || || Allikas: ECMI statistical package || || || || Joonis 3: Ettevõtete rahastamisviisid (% kogukohustustest) || Euroopa on tavapäraselt rohkem tuginenud pangapõhisele rahastamisele ning pangalaenudel on ettevõtlussektori rahastamisel märkimisväärselt suurem roll kui võlaväärtpaberite emiteerimisel turul (joonis 3). Kokkuvõttes muudab suurem sõltuvus pangalaenudest Euroopa majanduse (eelkõige VKEd) haavatavaks olukorras, kus pangalaenude andmist piiratakse, nagu see juhtus finantskriisi ajal. || || || Allikas: Eurostat, OECD. Märkus: laenud hõlmavad pangalaene ja ettevõtetevahelisi laene. || || || || Juurdepääs
kapitaliturgudele on eri ettevõtete ja ELi liikmesriikide puhul väga erinev.
Finantssektorivälised äriühingud ELis on märkimisväärselt suurendanud
võlakirjade emiteerimist, mis osaliselt kajastab madalamatest intressimääradest
tingitud soodsamaid turuolusid võlakirjade emiteerijate jaoks. Võlakirju
emiteerivad siiski peamiselt suured ettevõtted, mitte väikesed ja keskmise
suurusega ettevõtted (VKEd). Samuti on võlakirjade emiteerimine koondunud
suurematele turgudele, mitte nendele turgudele, kus äriühingute rahastamise
probleemid on olnud kõige suuremad. Kuigi ELi
kapitaliturud olid enne kriisi paremini integreeritud finantsinstrumentide piiriülese
hoidmise seisukohast, tuli kriisi tagajärjel ilmsiks, et osa sellest
integratsioonist oli tingitud pankadevahelistest laenupõhistest voogudest, mis
vapustuste korral võisid kiiresti pöörduda. Aktsiaturud on ELis jätkuvalt
riigipõhised, mis tähendab, et võimalikke riske ja hüvesid ei jagata
piiriüleselt. Ka piiriüleselt hoitavate võlaväärtpaberite maht on väiksem, kui
see oleks täielikult integreeritud turu puhul. Isegi kõige paremini toimivate
ELi riigisiseste turgude maht ei ole piisavalt suur, mistõttu on investoribaas
ja finantsinstrumentide valik väiksem. 2.2 Kapitaliturgude
liidu loomisega seotud probleemid ja võimalused ELi
kapitaliturgude integreerimisel ja arendamisel on palju erinevaid takistusi,
mis tulenevad ajaloolistest, kultuurilistest, majanduslikest ja õiguslikest
teguritest ning millest mõned on sügavalt juurdunud ja rasked ületada. Need
hõlmavad näiteks ettevõtete kauaaegset harjumust kasutada teatavat
rahastamisviisi, pensionisüsteemi eripära, usaldatavusnõuete kohaldamist, haldustõkkeid,
äriühingute üldjuhtimise ja äriühinguõiguse aspekte, andmelünkasid ja paljude
maksusüsteemide eripära, samuti ebatõhusat turustruktuuri. Isegi hästi
integreeritud kapitaliturgudel jäävad mõned need erinevused püsima. Selleks et
saada kasu täielikult integreeritud ühtsest kapitaliturust, tuleb lahendada
probleemid eelkõige järgmises kolmes põhivaldkonnas. Nõudluse poolel
on oluline prioriteet parandada eelkõige VKEde (nt innovatiivsed ja kiire
kasvuga idufirmad) juurdepääsu rahastamisele, sealhulgas riskikapitalile.
Edu saavutamine sõltub teabeprobleemide lahendamisest, peamiste turusegmentide
killustatuse kõrvaldamisest ja kapitaliturgudele juurdepääsu kulude
vähendamisest. Lisaks on teatavad takistused pikaajaliste projektide
(sealhulgas taristuinvesteeringud) rahastamisel. Pakkumise poolel
sõltub kapitaliturgude areng ELis kapitalituru instrumentidesse paigutatavate
rahaliste vahendite mahust. Institutsionaalsete ja jaeinvestorite poolt
kapitaliturgudel tehtavate investeeringute edendamine aitaks mitmekesistada
rahastamisallikaid. Tööandjapensioni ja eraviisilise kogumispensioni kasv
Euroopas võib kapitalituruinstrumentide kaudu tuua kaasa suurema rahavoo
mitmekesisematesse investeerimisvõimalustesse ja hõlbustada liikumist
turupõhise rahastamise suunas. Jaeinvestorite ja finantsvahendajate usalduse
suurendamine kapitaliturgude ja finantsvahendajate vastu võib edendada
kodumajapidamiste selliste säästude investeerimist
kapitalituruinstrumentidesse, mis on seni peamiselt investeeritud kodumaistesse
aktsiatesse või mida hoitakse pangahoiustel. Euroopa kapitaliturgude
ülemaailmse konkurentsivõime ja atraktiivsuse suurendamine sel viisil võib
suurendada investeeringute voogu. Suuremate,
integreeritumate ja sügavamate kapitaliturgude saavutamine sõltub selliste
tõkete ületamisest, mis killustavad turge ja pärsivad teatavate turusegmentide
arengut. Turgude tõhususe parandamine aitaks ELil saada kasu turu
suuremast mahust ja sügavusest. See hõlmab suuremat konkurentsi, laiemat
valikut ja väiksemaid kulusid investorite jaoks, samuti riskide tõhusamat
jaotumist ja paremat riskijagamist. Integreeritumad kapitaliturud (eelkõige
aktsiaturud) edendaksid Euroopa majanduse suutlikkust seista vastu vapustustele
ja edendaksid investeeringuid ilma võlakoormust suurendamata. Hästi toimivad
kapitaliturud parandavad kapitali jaotust majanduses, hõlbustades ettevõtlust,
riskide võtmist ning investeerimist taristusse ja uutesse tehnoloogiatesse. 3. jagu:
Varase tegutsemise prioriteedid Komisjon
on kindlaks teinud rea valdkondi, kus üldise arvamuse kohaselt tuleks teha
edusamme ja kus oleks võimalik saavutada kiireid tulemusi. Selles jaos
käsitletakse neid võimalusi ja küsitakse huvitatud isikutelt arvamust iga
valdkonna teatavate elementide kohta. 3.1 Kapitaliturgudele
juurdepääsu tõkete vähendamine Prospekt on
üksikasjalik dokument, kus esitatakse äriühingut käsitlev teave ning
investeeringu tingimused ja riskid. See on rahastamist vajavatele ettevõtetele
eeltingimus juurdepääsuks kapitaliturgudele ja enamik ettevõtteid, kes soovivad
võla- või kapitaliinstrumente emiteerida, peavad prospekti koostama. Esmatähtis
on tagada, et prospekt ei muutuks põhjendamatuks tõkkeks juurdepääsul
kapitaliturgudele. Komisjon vaatab kehtiva prospektikorra läbi konkreetse
avaliku konsultatsiooni raames, mis käivitatakse paralleelselt käesoleva
rohelise raamatuga, et muuta äriühingute (sealhulgas VKEd) jaoks lihtsamaks
kapitali kaasamine kogu ELis[4]
ja edendada VKEde kasvuturge. Läbivaatamise käigus analüüsitakse seda, millisel
juhul on prospekti vaja, sujundatakse heakskiitmise protsessi ja lihtsustatakse
prospektis esitatavat teavet. 3.2 VKEde
investoribaasi laiendamine Kriisi ajal
halvenes VKEde juurdepääs rahastamisele rohkem kui suurte äriühingute puhul.
Tavaliselt on teave VKEde kohta piiratud ja seda valdavad pangad ning mõnel
VKE-l on raskusi juurdepääsul laiemale pangavälisele investoribaasile, mis võib
vastata nende rahastamisvajadusele. Krediiditeabe parandamine aitaks kaasa VKEde
tõhusa ja jätkusuutliku kapitalituru tekkele. Krediidiaruandluseks ja
-hindamiseks vajaliku ühtse võrreldava miinimumteabe väljatöötamine aitaks
parandada VKEde rahastamist. Lisaks võib standardne krediidikvaliteedi teave
aidata kaasa VKEde laenude refinantseerimiseks kasutatavate
finantsinstrumentide (nt VKEde väärtpaberistamine) arengule. Töö
krediidihindamise valdkonnas on alanud ja saanud liikmesriikide laialdase
toetuse. Krediidihindamine annab investoritele ja laenuandjatele teavet VKEde
krediidivõimelisuse kohta. Samas ei ole Euroopas ligikaudu 25 % äriühingutest
ja ligikaudu 75 % omaniku juhitavatest äriühingutest krediidikvaliteedi
hinnangut. Võimalikud meetmed selles valdkonnas võivad aidata mitmekesistada
innovatiivsete ja kiire kasvuga idufirmade rahastamist. Esimese sammuna selles
suunas kavatseb komisjon korraldada 2015. aastal seminare VKEde krediiditeabe
kohta. 3.3 Jätkusuutliku
väärtpaberistamise tagamine Väärtpaberistamine,
mille puhul koondatakse varad (nt hüpoteeklaenud) kogumisse, et investorid
saaksid sellesse investeerida, võib olla võimas mehhanism, millega kanda üle
riske ja suurendada pankade laenuandmisvõimet. Hoolimata sellest, et Euroopa
väärtpaberistamiste kahjumäär on madal, ei ole pärast kriisi väärtpaberistamise
maht taastunud. Väärtpaberistamiste emiteerimise maht oli
2014. aastal Euroopas ligikaudu 216 miljardit, võrreldes 594 miljardiga 2007.
aastal[5].
Jätkusuutlik ELi kõrgekvaliteediline väärtpaberistamisturg, mis põhineb
lihtsatel, läbipaistvatel ja standardsetel väärtpaberistamise instrumentidel,
võib luua silla pankade ja kapitaliturgude vahel. Solventsus II ja
likviidsuskattekordajat käsitlevate delegeeritud õigusaktide hiljutise
vastuvõtmisega on alustatud tööd, et tagada terviklik ja ühtne
usaldatavusnõuete alane lähenemisviis lihtsaks, läbipaistvaks ja standardseks
väärtpaberistamiseks. Lisaks nendele algatustele on keskpangad, reguleerivad
asutused, riiklikud ametiasutused ja erasektori esindajad toetanud
terviklikumat lähenemisviisi väärtpaberistamise mahu taastamiseks ELis. Investorite
jaoks peaks kogu ELi hõlmav algatus tagama ranged nõuded, õiguskindluse ja
väärtpaberistamise instrumentide võrreldavuse. Kõnealune raamistik peaks
suurendama põhiteabe läbipaistvust, ühtsust ja kättesaadavust (eelkõige VKEde
laenude valdkonnas) ning edendama järelturge, et hõlbustada nii emiteerimist
kui ka investeerimist. Kõnealuste eesmärkide täitmiseks konsulteerib
komisjon paralleelselt käesoleva rohelise raamatuga teatavate meetmete üle. 3.4 Pikaajaliste
investeeringute edendamine Investeeringute
tase on ELis võrreldes 2007. aasta haripunktiga oluliselt langenud ja jääb
allapoole varasemat tavapärast taset. Euroopa Komisjon on juba teatavaks teinud
investeerimiskava, mille kohaselt luuakse uus Euroopa Strateegiliste
Investeeringute Fond,[6]
mille raames süstitakse majandusse järgmisel kolmel aastal vähemalt 315
miljardit eurot avaliku ja erasektori investeeringuid, ja avaldas teatise
Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta, milles esitatakse meetmed
investeeringute edendamiseks. Hiljuti lõpule viidud Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide
õigusraamistik võimaldab investoritel teha äriühingutesse ja
taristuprojektidesse pikaajalisi investeeringuid. Euroopa pikaajalised
investeerimisfondid peaksid eriti hästi sobima sellistele investoritele nagu
kindlustusandjad ja pensionifondid, kes vajavad püsivat tuluvoogu või
pikaajalist kapitalikasvu. Teretulnud
on arvamused selle kohta, kuidas komisjon ja liikmesriigid saaksid täiendavalt
toetada Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide tegevust. Selline toetus võib hõlmata praegu riiklikele skeemidele ette nähtud
eeliste laiendamist Euroopa pikaajalistele investeerimisfondidele. 3.5 Suunatud
pakkumiste Euroopa turgude arendamine Üks
ettevõtete rahastamise viis on suunatud pakkumine, mil äriühing teeb
väärtpaberite pakkumise üksikinvestorile või väiksele investorirühmale, mitte
ei tee seda avalikul turul. See võib olla ettevõtete jaoks kulutõhusam viis
kapitali kaasamiseks ja võib suurendada rahastamise kättesaadavust
keskmise suurusega ja suurte ettevõtete ning taristuprojektide puhul. Keskmise
suurusega Euroopa äriühingud on tegutsenud USA suunatud pakkumiste turul juba
palju aastaid, kaasates 2013. aastal 15,3 miljardit dollarit[7].
Finantskriisi algusest saadik on suunatud pakkumiste kasutamine Euroopas
suurenenud ja mõnes liikmesriigis on kujunenud välja suunatud pakkumiste turg.
Saksamaa ja Prantsusmaa riigisisestel suunatud pakkumiste turgudel emiteeriti
2013. aastal võlainstrumente 15 miljardi euro väärtuses. Üleeuroopaliste
turgude arengupidurid hõlmavad riiklike maksejõuetusseaduste erinevusi ning
standardsete menetluste ja dokumentide ning emitentide krediidivõimelisust
käsitleva ühtse teabe puudumist. Esimese sammuna
suunatud pakkumiste Euroopa turgude arendamisel on sektori asutuste konsortsium
kehtestanud turujuhendi suunatud pakkumiste ühiste turutavade, põhimõtete ja
standardsete dokumentide kohta, mis on kooskõlas erinevate õigusraamistikega.
Juhend avaldati hiljuti ja esimesed emissioonid peaksid peatselt järgnema.
Komisjon tervitab kõnealust turupõhist lähenemisviisi, mis võib hõlbustada
suunatud pakkumiste Euroopa turu loomist lähemal ajal. Küsimused 1)
Millised muud valdkonnad tuleks seada prioriteediks lisaks lühiajaliste
meetmete võtmiseks kindlaks tehtud viiele prioriteetsele valdkonnale? 2)
Millised täiendavad sammud VKEde krediiditeabe kättesaadavuse tagamisel
ja standardimisel võiksid edendada VKEde ja idufirmade rahastamise sügavamat
turgu ja laiendada investoribaasi? 3)
Kuidas peaks toetama Euroopa pikaajalisi investeerimisfonde, et
soodustada nende arengut? 4)
Kas EL peaks lisaks sellele, et ta toetab turu jõupingutusi ühistes nõuetes
kokkuleppimisel, võtma meetmeid, et toetada suunatud pakkumiste turgude
arengut? 4. jagu:
Kapitaliturgude arendamiseks ja integreerimiseks vajalikud meetmed Selleks et saada
kasu täielikult integreeritud ühtsest kapitaliturust, tuleb lahendada
probleemid eelkõige järgmises kolmes põhivaldkonnas: -
parandada
juurdepääsu rahastamisele kõigi Euroopa ettevõtjate (eelkõige VKEd) ja
investeerimisprojektide (nt taristu) puhul; -
suurendada
ja mitmekesistada rahastamisvõimalusi, mida pakuvad
Euroopa ja kogu maailma investorid ja -
panna
turud toimima tõhusamalt, viies investorid nii liikmesriikides
kui ka piiriüleselt kokku nendega, kes vajavad tõhusamat ja vähem kulukat
rahastamist. 4.1
Rahastamisele juurdepääsu lihtsustamine Võttes
arvesse nende suurust ja olulisust, on hästi toimivad aktsia- ja võlakirjaturud
esmatähtsad selleks, et tagada toimiv kapitaliturgude liit ja võimalikult lai
juurdepääs rahastamisele. Samas on siiski olulisi rahastamisvoogude tõkkeid,
eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning pikemaajaliste
projektide (nt taristu) puhul, millest mõlemad on esmatähtsad tootmisvõimsuse
ja majanduskasvu suurendamise seisukohast. Sellised rahastamisprobleemid on
eriti teravad liikmesriikides, keda kriis kõige rohkem mõjutas. VKEd on alati sõltunud peamiselt pangapõhisest rahastamisest. Kriisi
ajal muutuvad pangad laenuotsuste tegemisel paratamatult valivamaks, mis on
tingitud nii pankade bilansilistest piirangutest kui ka laenuvõtjate
maksejõuetuse suuremast tõenäosusest. Kuigi kapitaliturud võivad täiendada
pankade rolli laenude andmisel VKEdele, sobib VKEde puhul nende mitmekesisust
ja nappi krediidikvaliteedi teavet arvesse võttes pigem suhtepõhine
laenuandmine. Alternatiivsetel
rahastamisallikatel võib olla siiski oluline roll eelkõige innovatiivsete
sektorite idufirmade ja kiiresti kasvavate ettevõtete puhul. Sellistel
ettevõtetel on algselt väike rahavoog ja neil on äritegevuse suurendamiseks
vaja välist rahastamist. Pangapõhine rahastamine ja muud rahastamisvahendid (nt
liising ja faktooring) on sageli raskesti kättesaadavad või ebapiisavad
äriühingutele, kellel on märkimisväärselt immateriaalset vara, mida ei saa
hõlpsasti kasutada pangalaenude tagatisena. Juurdepääs
avalikele kapitaliturgudele on kulukas mitte ainult VKEdele, vaid ka keskmise
suurusega ettevõtetele, kes võivad kaasata rahastamist avalikult turult
tõenäolisemalt kui VKEd. Aktsaemissioonidega ja võlakirjade avaliku pakkumisega
kaasnevad märkimisväärsed püsikulud, mis on tingitud hoolsuskohustusest ja
regulatiivsetest nõuetest. See hõlmab investorite või reguleerivate asutuste
nõutava teabe avalikustamise, äriühingute üldjuhtimise muude nõuete täitmise ja
välisreitingute saamise kulusid. Lisaks võib varajases arengujärgus olevatel
äriühingutel olla huvi mitte avalikustada üksikasjalikku teavet oma äriplaani
kohta. Nad ei soovi kaotada kontrolli ega olla suurema välise uurimise all.
Need tegurid sageli takistavad väikestel ja keskmise suurusega äriühingutel
juurdepääsu avalikele aktsia- ja võlakirjaturgudele, jättes neile juurdepääsu
peamiselt era võlakirja- ja aktsiaturgudele, mis on üldiselt vähem standardsed,
keerulisemad ja sageli kulukamad. Suured
äriühingud on enamasti piisavalt suured, et kanda kapitaliturupõhise
rahastamisega seotud püsikulusid ja tagada, et iga emissioon on piisavalt suur,
et pälvida emissiooni tagajate, investorite ja analüütikute tähelepanu. Kuigi
äriühingu võlakirjade emiteerimine on viimastel aastatel märkimisväärselt
suurenenud, mis osaliselt kompenseerib pangalaenude vähenemise, on noteeritud
aktsiate emiteerimine jäänud Euroopas tagasihoidlikuks. Paremini toimivad ja
tõhusamad turud võivad aidata vähendada kõnealustele turgudele sisenemise
kulusid ja tuua kasu kõigile ettevõtetele. Konkurentsivõime
säilitamiseks peab EL tegema märkimisväärseid investeeringuid uude
taristusse. Investeeringuid sellistesse projektidesse takistavad paraku
keskendumine lühiajalistele tulemustele, regulatiivsed tõkked ja muud tegurid.
Samuti on paljud taristuprojektid seotud avalike hüvedega, mis tähendab, et
üksnes erasektoripoolne rahastamine ei pruugi olla asjakohane investeeringute
optimaalse taseme tagamiseks. Kuigi Euroopa Strateegiliste Investeeringute
Fondil on oluline roll taristuprojektidesse tehtavate investeeringute
edendamisel,[8]
kutsub komisjon üles esitama seisukohti muude asjakohaste investeerimisviiside
kohta. Teabeprobleemide
lahendamine Euroopas taotleb
enamik VKEsid rahastamist üksnes pankadelt. Ligikaudu 13 % nendest
taotlustest lükatakse tagasi seetõttu, et VKEd ei vasta pankade soovitud
riskiprofiilile, kuigi tegelikult on nad elujõulised. Kuigi mõnikord suunavad
pangad VKEd alternatiivsete rahastamise pakkujate juurde, ei ole see alati nii:
mõnikord ei ole pangad ega VKEd olemasolevatest alternatiividest piisavalt
teadlikud. Pankasid võiks julgustada andma paremat tagasisidet VKEdele, kelle
krediiditaotlus lükatakse tagasi, ja suurendama nende teadlikkust
alternatiivsetest rahastamisvõimalustest. Rahvusvahelistel
finantsaruandlusstandarditel (IFRS) on olnud oluline roll ühtse
raamatupidamisarvestuse keele edendamisel ELis, mis lihtsustab börsil
noteeritud suurte ELi äriühingute juurdepääsu ülemaailmsetele
kapitaliturgudele. IFRSi täielik kehtestamine väiksematele äriühingutele, eelkõige
neile, kes soovivad juurdepääsu asjaomastele kauplemiskohtadele, tekitaks
täiendavaid kulusid. Sellise lihtsustatud, ühise ja kvaliteetse
raamatupidamisstandardi väljatöötamine, mis sobib teatavates kauplemiskohtades[9]
noteeritud äriühingutele, võib olla samm edasi läbipaistvuse ja võrreldavuse
seisukohast. Kui seda standardit kohaldatakse proportsionaalselt, võib see
muuta need äriühingud piiriüleste investorite jaoks atraktiivsemaks. Standard
võiks olla VKEde kasvuturgude osa ja kättesaadav laiemaks kasutamiseks. Taristuprojektide
või -kavade läbipaistvus võib muuta need erainvesteeringute
jaoks atraktiivsemaks ning aidata reguleerivatel asutustel kehtestada
asjakohasem taristuinvesteeringute usaldatavusnõuete täitmise kord.
Investeeringute rakkerühma 2014. aasta detsembri aruandes soovitati luua keskne
ELi tasandi veebisait, kus esitatakse lingid liikmesriikide projektidele või
kavadele ning teave ELi projektide kohta (nt Euroopa ühendamise rahastu ning
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames). Investeeringute rakkerühma
aruande alusel tegi komisjon ettepaneku Euroopa investeerimisprojektide
registri loomiseks, et hõlbustada investorite juurdepääsu teabele
investeerimisvõimaluste kohta kogu ELis ja suurendada nende osalemist
rahastamisel[10].
See hõlmab vastava veebisaidi loomist ja ühiste teabe esitamise nõuete
kehtestamist. Sellise projektide registri loomisel tuginetakse tööle, mis on
mõnes liikmesriigis juba alanud. Standardimine
kui vahend turgudele hoo andmiseks Kuigi
standardimisel on omad puudused, aitaksid ühtsed turueeskirjad, tooteomaduste
läbipaistvus ning järjepidev järelevalve ja jõustamine mõnda turgu käivitada.
Teataval määral standardimine võib tõmmata ligi rohkem investoreid ning
suurendada turu sügavust ja likviidsust. See on eelkõige nii väiksemate
liikmesriikide puhul, kus turud ei suuda ainuüksi kodumaise kapitali toel
saavutada tõhususe tagamiseks vajalikku minimaalset suurust. Kui ühtseid
standardeid ei ole vaja või kui neid on keeruline kehtestada, võib selle asemel
võtta poliitikameetmeid parimate tavade kehtestamiseks kogu ELis, et edendada
teatavate finantsinstrumentide arengut. Euroopa
integreerituma pandikirjaturu arendamine võib aidata kaasa pankade
kulutõhusamale rahastamisele ja pakkuda investoritele väga erinevaid
investeerimisvõimalusi. Pandikirjade edukas kasutamine
rahastamisinstrumentidena on tihedalt seotud liikmesriikide asjaomaste
õigusraamistike kujundamisega. Komisjon konsulteerib 2015. aastal ELi
pandikirjade raamistiku hüvede ja võimaliku ülesehituse teemal ning esitab
hästi toimivate riiklike raamistike kogemustele tuginedes poliitikavalikud
pandikirjaturgude suurema integreerituse saavutamiseks. Samuti analüüsib
komisjon, kas investoritele tuleks esitada rohkem teavet pandikirjade ja muude
struktureeritud võlainstrumentide alusavaraks oleva tagatise kohta, sarnaselt
laenuandmete avalikustamise nõuetele struktureeritud võlainstrumentide puhul. Hoolimata ärühingu
võlakirjade emiteerimise mahu hiljutisest suurenemisest, iseloomustab
selliseid emissioone standardimise ja hinna läbipaistvuse madal tase. Kuigi
viimastel aastatel on mõnes liikmesriigis tekkinud uued jaeinvestoritele
suunatud elektroonilised võlakirjadega kauplemise platvormid, võib
standardimise puudumine takistada võlakirjadega kauplemise kohtade ja likviidse
järelturu arengut. Äriühingu võlakirjade emiteerimise suurem standardimine võib
soodustada likviidsema äriühingu võlakirjade järelturu teket. Komisjon soovib
saada arvamusi selle kohta, kas tuleks täiendavalt uurida standardsema ettevõtete
võlakirjaturu arendamise võimalusi ja kas seda oleks parem saavutada turupõhise
algatuse või regulatiivse sekkumise abil. Teine arenev
investeerimiskategooria, mis võib pakkuda täiendavaid rahastamisvõimalusi, on keskkonnaalased,
sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud investeeringud, nt rohelised
võlakirjad. Roheliste võlakirjade emiteerimisest saadavaid vahendeid
kasutatakse projektide ja meetmete puhul, mille eesmärk on edendada kliima- või
keskkonnasäästlikkust. Selle turu kiiret kasvu toetab turupõhine
standardimisprotsess, milles võetakse arvesse muu hulgas Maailmapanga, Euroopa
Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga välja
töötatud kriteeriume roheliste võlakirjade valikuks. Turuosalised on praegu
välja töötamas vabatahtlikke suuniseid (nn roheliste võlakirjade põhimõtted),
milles roheliste võlakirjade emiteerimise lähenemisviisi selgitades
soovitatakse läbipaistvust ja edendatakse usaldusväärsust roheliste võlakirjade
turu arendamisel. Alternatiivsete
rahastamisvõimaluste arengu soodustamine Kuigi selliste
mehhanismide nagu vastastikune laenuandmine ja ühisrahastamine internetipõhine
olemus näitab nende suurt potentsiaali majanduse piiriülesel rahastamisel, on
piiriülese või üleeuroopalise tegevuse kohta vähe tõendeid. Ühisrahastamist
käsitleva teatise[11]
järelmeetmena kogub komisjon teavet lähenemisviiside kohta, mida sektor kasutab
teabe avalikustamiseks, ja liikmesriikide kasutavate reguleerimispõhimõtete
kohta. Esialgsed tulemused osutavad, et erinevad riiklikud lähenemisviisid
selles valdkonnas võivad edendada ühisrahastamist riigisiseselt, kuid ei pruugi
olla üksteisega kooskõlas piiriüleses kontekstis. Küsimused 5)
Millised täiendavad meetmed võivad aidata edendada juurdepääsu rahastamisele ja
suunata rahalisi vahendeid neile, kes neid vajavad? 6)
Kas tuleks võtta meetmeid (nt standardimine) likviidsuse suurendamiseks
äriühingu võlakirjade turgudel? Kui jah, siis milliseid meetmeid tuleb võtta ja
kas seda saab teha turupõhiselt või tuleb võtta reguleerivaid meetmeid? 7)
Kas EL peaks lisaks selle toetamisele, et turg töötab välja suunised, võtma
meetmeid, et hõlbustada standardseid, läbipaistvaid ja vastutustundlikke
keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud
investeeringuid? 8)
Kas tuleks välja töötada ühtne ELi tasandi raamatupidamisstandard
mitmepoolsetes kauplemissüsteemides noteeritud väikeste ja keskmise suurusega
äriühingute jaoks? Kas selline standard peaks olema VKEde kasvuturgude osa? Kui
jah, siis millistel tingimustel? 9) Kas on takistusi asjakohaselt
reguleeritud ühisrahastamise või vastastikuse rahastamise platvormide
arendamisel (sealhulgas piiriüleselt)? Kui jah, siis kuidas tuleks need
kõrvaldada? 4.2
Rahastamise pakkumise arendamine ja mitmekesistamine Kapitaliturgude
suurus sõltub kokkuvõttes säästude voost kapitalituru instrumentidesse.
Kapitaliturgude edenemiseks peavad need tõmbama ligi institutsioonilisi,
jae- ja rahvusvahelisi investoreid. Institutsionaalsete
investeeringute edendamine Pikaajaliste
institutsionaalsete investorite roll kapitaliturgudel on märkimisväärselt
kasvanud. Regulatiivsed tõkked ja muud tegurid võivad siiski piirata
pikaajaliste institutsionaalsete investeeringute voogu pikaajalistesse
projektidesse, sealhulgas taristuprojektidesse. Euroopa
varahaldussektoril, mille valitsetavate varade maht on üle 17 triljoni
euro, on esmatähtis roll investorite rahaliste vahendite suunamisel majandusse.
Suur osa sellest edust tuleneb otseselt Euroopa investeerimisfondide
raamistikest. Eurofondide (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks
investeerimiseks loodud ettevõtjad)[12]
raamistik investeerimisfondide jaoks on tunnustatud rahvusvaheline standard,
samas kui alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiiviga[13] on
loodud Euroopa alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate
tegevusraamistik. Fondi asutamise,
fondivalitseja tegevusloa saamise ja fondiosakute piirülese müümise
regulatiivsed kulud on liikmesriigiti erinevad. Fondi asutamise ja üldise
piiriülese turustamise kulude piiramine vähendaks turule sisenemise tõkkeid ja
suurendaks konkurentsi. Lisaks uutele turule sisenejatele on oluline, et fondid
saavad kasvada ja saada kasu mastaabisäästust. Komisjon
soovib saada arvamusi selle kohta, millised täiendavad poliitikameetmed võiksid
stimuleerida institutsionaalseid investoreid kaasama ja investeerima suuremaid
summasid mitmekesisematesse varaliikidesse, nt pikaajalised projektid,
idufirmad ja VKEd. Ka pensioni-
ja kindlustussektoril on märkimisväärses mahus (ligikaudu 12 triljonit
eurot) varasid, millega saaks rahastada investeeringuid. Uus usaldatavusnõuete täitmise kord
(Solventsus II),[14] mida hakatakse kindlustusandjate suhtes kohaldama alates 1. jaanuarist 2016, võimaldab äriühingutel
rohkem investeerida pikaajalistesse varadesse, kõrvaldades nende varaportfelli
koosseisu riiklikud piirangud[15].
Komisjon on kinnitanud, et kindlustusandjate kapitalinõuete arvutamiseks
kasutatav standardvalem ei takista pikaajalisi investeeringuid ega pikaajaliste
kohustuste sobitamist pikaajaliste varadega[16]. Kuigi
kõnealune meede kiideti heaks, on mõned kutsunud üles kehtestama
taristuinvesteeringute erikäsitluse seoses kindlustusandjate ja pankade
kapitalinõuete kalibreerimisega. Tuleb teha veelgi tööd, et teha kindlaks
väikse riskiga võla- ja/või omakapitalipõhised taristuinvesteeringud, et
vajaduse korral vaadata läbi usaldatavusnõuded ja luua taristu alamklassid. Mõnes
liikmesriigis on järjest suurem roll kapitalipõhistel pensioniskeemidel.
Sellised skeemid võivad usaldusväärse juhtimise korral ja viisil, mis kajastab
nende ühiskondlikku funktsiooni, edendada pensionisüsteemi jätkusuutlikkust ja
asjakohasust ning olla Euroopa majanduse järjest olulisemad investorid. Praegu
arutlusel olevad uued tööandjapensioni eeskirjad võivad kõrvaldada tõkked, mis
takistavad pensioniskeemidel investeerida pikaajalistesse varadesse. Parimate
tavade vahetamine võib samuti hõlbustada riiklike süsteemide võrreldavust. Pensioniskeemide
suhtes kohaldatakse väga erinevaid ELi õigusakte. See tõstatab küsimuse, kas
standardse toote loomine (nt üleeuroopalise või 29. režiimi raames), millega
kõrvaldatakse piiriülese juurdepääsu tõkked, võib tugevdada pensionide ühtset
turgu. Mis tahes muudatus peaks tagama asjakohasel tasemel tarbijakaitse,
parandades samas katvust, kasutatavust ja säästude asjakohast turvalisust. Alternatiivina
tavapärasele rahastamisele pangalaenudega või võlakirjade või aktsiate
emiteerimise teel, on oluline roll Euroopa majanduses börsivälisel kapitalil
ja riskikapitalil. Kuid riskikapitaliturgude maht on sageli väike. See ei
ole nii mitte ainult kiire kasvuga äriühingute rahastamisele spetsialiseerunud
börside puhul, vaid ka käivitamis- või arenguetapis uutesse ettevõtetesse või
kõrgtehnoloogiaettevõtetesse tehtavate riskikapitaliinvesteeringute puhul.
Samuti on riskikapitaliturgude arengutase liikmesriigiti väga erinev: ligikaudu 90 % kõigist riskikapitalifondide valitsejatest asuvad
kaheksas liikmesriigis[17]. Mõnes
liikmesriigis on riskikapitalifondidel probleeme sellise mahu saavutamisega,
mida on vaja portfelliriski hajutamiseks. Selle peamised põhjused näivad olevat
omakapitaliinvesteeringute põhimõtete puudumine, teabe vaegus, killustunud turg
ja suured kulud. Selleks et
edendada teatavatel tingimustel omakapitaliosaluse või laenude vormis
riskikapitali investeeringute tegemist idufirmadesse ja sotsiaalsetesse
ettevõtjatesse, võttis EL 2013. aastal vastu Euroopa riskikapitalifondide
määruse[18]
ja Euroopa sotsiaalse ettevõtluse fondide määruse[19].
Selliste fondide senine areng on julgustandev, kuid kasvuruumi veel jagub.
Tõenäoliselt on erinevaid tõkkeid, mis fondide laialdasemat kasutuselevõttu
takistavad. Erilist muret on väljendatud selle üle, et fondivalitsejad, kelle
portfelli maht ületab 500 miljonit eurot, ei saa taotleda sellise fondi
asutamist ega valitsemist, samuti ei saa nad kasutada selliseid fondinimetusi
fondide turustamiseks ELis. Turuosaliste ringi laiendamine võib aidata
suurendada Euroopa riskikapitalifondide ja Euroopa sotsiaalse ettevõtluse
fondide arvu. Ka avaliku
sektori poolsel rahastamisel võib olla oma osa, pidades silmas, et
piirkondlikud omavalitsused on mitmes liikmesriigis riskikapitali olulised
rahastajad. ELi rahastamisvahendid (nt konkurentsivõime ja uuendustegevuse
raamprogramm, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid[20] ning
struktuurifondide programmidega toetatav omakapitalipõhine rahastamine) on
olnud edukad riskikapitali kaasamisel VKEdesse. Seda täiendavad ELi väikeste ja
keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm[21] ja
algatuse Horisont 2020 programmid. Lisaks kohandati 2014.
aasta juulis riigiabi eeskirju, et lubada vajaduse korral suuremat riigi
sekkumist riskikapitalituru arendamisel ning parandada VKEdele ja väikestele
või innovatiivsetele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele juurdepääsu
rahastamisele.[22] Probleem
on selles, kuidas suurendada riskikapitalifondide mahtu ning kuidas avaliku ja
erasektori poolne ühine rahastamine saaks sellele kaasa aidata. Investorite
investeeringust väljumise võimaluste puudumine võib samuti olla
riskikapitalipõhise rahastamise arengu takistus. Komisjon soovib teada saada,
kas saaks võtta meetmeid, et luua parem keskkond äriinglite,[23]
riskikapitali ja esmaste avalike pakkumiste jaoks, et tagada investoritele
paremad investeeringust väljumise võimalused ja edendada riskikapitali
pakkumist idufirmadele. Pangad jäävad
emitentidena, investoritena ja vahendajatena peamiseks osalejaks
kapitaliturgudel ning neil on rahastamise ja teabe esitamise kaudu jätkuvalt
esmatähtis roll krediidi vahendamisel. Samal ajal on esile kerkimas uued tehnoloogiad
ja ärimudelid (nt vastastikune laenuandmine või muud liiki pangaväline otsene
laenuandmine), mille raames üritatakse rahastada VKEsid ja idufirmasid.
Komisjon tervitab arvamusi selle kohta, kas on märkimisväärseid turule
sisenemise tõkkeid neile, kes pankade poolse laenuandmise kõrvalt soovivad
selliseid teenuseid pakkuda ja arendada. Küsimused 10) Millised
poliitikameetmed võiksid stimuleerida institutsionaalseid investoreid kaasama
ja investeerima suuremaid summasid mitmekesisematesse varaliikidesse, eelkõige
pikaajalistesse projektidesse, VKEdesse ja kiire kasvuga idufirmadesse? 11) Milliseid meetmeid võiks võtta, et
vähendada fondivalitsejate kulusid fondide asutamisel ja turustamisel kogu
ELis? Mis takistab fondidel saavutamast mastaabisäästu? 12) Kas taristuinvesteeringute
kohandatud käsitluse väljatöötamisel tuleks keskenduda teatavatele selgelt
tuvastatavatele vara alamklassidele? Kui jah, siis millistele neist peaks
komisjon usaldatavusnõuete (nt CRDIV/CRR ja Solventsus II) tulevasel läbivaatamisel
erilist tähelepanu pöörama? 13) Kas standardse toote kehtestamine
või olemasolevate piiriülese juurdepääsu tõkete kõrvaldamine aitaks tugevdada
pensioni ühtset turgu? 14) Kas Euroopa riskikapitalifondide
määruse ja Euroopa sotsiaalse ettevõtluse fondide määruse muutmine hõlbustaks
suurtel ELi fondivalitsejatel sellist liiki fondide valitsemist? Kas peaks
tegema veel mingeid muudatusi, et suurendada sellist liiki fondide arvu? 15) Kuidas saaks EL veelgi arendada
börsivälist kapitali ja riskikapitali kui alternatiivset majanduse rahastamise
allikat? Millised meetmed võiksid suurendada riskikapitalifondide mahtu ja
edendada riskikapitali investorite investeeringust lahkumise võimalusi? 16)
Kas on tõkkeid nii pangapõhise kui ka pangavälise otsese turvalise laenuandmise
suurendamisel ettevõtetele, kes vajavad rahastamist? Jaeinvesteeringute
edendamine Jaeinvestorite
huvi investeerida otse kapitaliturgudele on ELis üldiselt väike. Turul
osaletakse peamiselt ühiste institutsionaalsete investeeringute kaudu. Samas on
Euroopa kodumajapidamiste pangakontodel märkimisväärsed säästud, mida saaks
mõnel juhul tootlikumalt kasutada. Väiksemad hoiuste intressimäärad võivad
stimuleerida kodumajapidamisi suunama oma finantsvara pankadest kapitalituru
väärtpaberitesse. Sellised
investeerimisfondid nagu eurofondid on jaeinvestorite jaoks populaarsed
kapitaliturgudele investeerimise vahendid. Sellest hoolimata on jaeinvestorite
eurofondides otsese osalemise määr suhteliselt madal: kodumajapidamiste osalus
investeerimisfondides oli euroalas 2013. aastal üksnes 26 %[24].
Selleks et tagada investeerimisfondide toodete suurem valik ja tugevam
konkurents, huvitab komisjoni turuosaliste arvamus selle kohta, mil viisil
saaks edendada jaeinvestorite piiriülest osalemist eurofondides. Jaeinvestorid on
huvitatud investeerimisest kapitaliturgudele ainult juhul, kui nad turge ja
turgudel tegutsevaid finantsvahendajaid usaldavad ning on kindlad, et need
suudavad turvaliselt tagada nende säästude parema tootluse. Investorite
usalduse taastamine on finantssektori peamine ülesanne ja väljakutse. Samuti
aitaks finantsteadmiste parandamine tarbijatel finantstooteid tõhusamalt ja
hõlpsamalt valida ja võrrelda. Finantsteadmiste ja -hariduse parandamiseks on
käivitatud mitmed riiklikud programmid, sealhulgas ELi projekt „Tarbijakool“ (Consumer
Classroom). Mõnel juhul võivad olla kasulikud standardsemad või lihtsamad
tooted, mis on kättesaadavad mõnes liikmesriigis. Reguleerimine ja
järelevalve võib aidata suurendada investorite usaldust. Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) ning Euroopa Kindlustus- ja
Tööandjapensionide Järelevalvele (EIOPA) on teise finantsinstrumentide turgude
direktiivi[25]
ja muude õigusaktidega antud suuremad õigused investorite kaitse tagamiseks.
Nagu märgitud hiljutises komisjoni aruandes Euroopa järelevalveasutuste kohta,[26] võib
nende volitusi tarbijate ja investorite kaitse valdkonnas vajaduse korral
täpsustada ja laiendada. Piiriülese
konkurentsi edendamine jaefinantsteenuste valdkonnas võib
kaasa tuua suurema valiku, madalamad hinnad ja paremad teenused.
Elektrooniliste ja mobiilsete vahendite abil pakutavad finantsteenused võivad
selles osas kaasa aidata, tingimusel, et pettuse, häkkimise ja rahapesuga
seotud probleeme saab lahendada ilma tarbija kasutamismugavust vähendamata.
Komisjon alustab ettevalmistavaid uuringuid selle kohta, kuidas ühtne
finantsteenuste jaeturg saaks tarbijaile suuremat kasu anda. Küsimused 17)
Kuidas saaks suurendada jaeinvestorite piiriülest osalemist eurofondides? 18)
Kuidas saaksid Euroopa järelevalveasutused aidata kaasa tarbijate ja
investorite kaitse tagamisele? 19) Millised poliitikameetmed võiksid
suurendada jaeinvesteeringuid? Mida võiks veel teha, et kaitsta
kapitaliturgudele sisenevaid ELi kodanikke ja anda neile rohkem õigusi? 20) Kas on tarbijatele suunatud lihtsate
ja läbipaistvate toodete arendamise riiklikke parimaid tavasid, mida võiks
jagada? Rahvusvaheliste
investeeringute ligitõmbamine Rahvusvaheliste
investeeringute ligitõmbamiseks peavad Euroopa kapitaliturud olema avatud,
ülemaailmselt konkurentsivõimelised, hästi reguleeritud ja integreeritud,
mistõttu tuleb säilitada kõrged ELi standardid, et tagada turu usaldusväärsus,
finantsstabiilsus ja investorite kaitse. Võttes arvesse kapitaliturgude
ülemaailmset olemust, on oluline võtta kapitaliturgude liidu arendamisel
arvesse laiemat ülemaailmset tausta. Kuigi
kriisijärgne kapitalivoogude kogumahu vähenemine mõjutas kõiki piirkondi,
vähenes kapitali sissevool ja väljavool mõõdetuna protsendina SKPst kõige
järsemalt ELis (ja eriti euroalal). Kapitali kogusissevoolu kõik komponendid
(portfelliinvesteeringud, välismaised otseinvesteeringud ja pankade vahendatud
nõuded) olid 2013. aastal väiksemad kui 2007. aastal. Rahvusvahelise
Valuutafondi andmete kohaselt oli 2013. aasta lõpus piiriüleste
portfelliinvesteeringute kogumaht maailmas 25 triljonit eurot. ELi
liikmesriikide vaheliste piiriüleste portfelliinvesteeringute kogumaht oli 9,6
triljonit eurot, samas kui väljastpoolt ELi tehtud portfelliinvesteeringute
maht oli 5 triljonit eurot. Seepärast on veel küllalt arenguruumi täiendavate
omakapitali ja võlainstrumentide investeeringute ligitõmbamiseks kolmandatest
riikidest. ELi
rahvusvahelise kaubanduse ja investeerimise poliitikal[27] on
oluline roll rahvusvaheliste investeeringute toetamisel. Rahvusvahelised
kaubandus- ja investeerimislepingud aitavad liberaliseerida kapitali liikumist,
reguleerida turule sisenemist ja investeerimist (sealhulgas finantsteenuste
pakkumine) ning tagada investorite asjakohase kaitse Euroopas ja võrdsed
tingimused kogu ELis[28].
Lisaks osaleb komisjon kapitali vaba liikumise edendamiseks tehtavas
rahvusvahelises töös, sealhulgas näiteks kapitali liikumise liberaliseerimist
käsitlevate OECD katsestandardite väljatöötamises. Tuleks
hõlbustada ELi investeerimisfondide ja muude investeerimisvahendite otsest
turustamist kolmandates riikides. Selleks tuleks vähendada tõkkeid, mis
takistavad ELi finantsinstitutsioonidel ja -teenustel sisenemist kolmandate
riikide turgudele, sealhulgas vajaduse korral avades turud piiriüleseks
varahalduseks tulevaste kaubanduslepingutega. Kõnealuseid
suundumusi silmas pidades palub komisjon esitada arvamusi meetmete kohta, mida
võiks võtta, et suurendada ELi turgude atraktiivsust rahvusvaheliste
investorite jaoks. Küsimused 21) Kas tuleks võtta täiendavaid meetmeid finantsteenuste reguleerimise valdkonnas, tagamaks, et EL on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja atraktiivne investeerimiskoht? 22) Milliseid meetmeid võiks võtta, et hõlbustada ELi ettevõtetele juurdepääsu kolmandate riikide investoritele ja kapitaliturgudele? 4.3 Turu
tõhususe parandamine – vahendajad, taristu ja laiem õigusraamistik Ühtsed
eeskirjad, eeskirjade täitmine ja konkurents Ühtsete
eeskirjade väljatöötamine viimastel aastatel on olnud suur samm selliste
kapitaliturgude ühtsema õigusraamistiku suunas, kus ettevõtted saavad
piiriüleselt konkureerida võrdsetel tingimustel. Ühtsete eeskirjade edu sõltub
ka eeskirjade tulemuslikust rakendamisest ja järjepidevast täitmisest.
Teatavate oluliste ELi õigusaktidega on ikka veel lubatud liikmesriikidel
kehtestada täiendavaid nõudeid ning samuti on olnud probleeme seoses eeskirjade
erineva tõlgendamisega. Komisjon on koostöös liikmesriikide ja Euroopa
järelevalveasutustega astumas samme, et tagada ELi finantsalaste õigusaktide
nõuetekohane rakendamine ja täitmine kohapeal. Konkurents on esmatähtis selleks, et tagada
tarbijatele parimad tooted ja teenused asjakohase hinnaga ning suunata
investeerimisvood kõige tootlikumatesse valdkondadesse. Võimaluse korral tuleb
kõrvaldada konkurentide turule sisenemise tõkked ja tagada konkurentidele
juurdepääs finantsturu taristule. Tõhusamate ja paremini toimivate
kapitaliturgude toetamiseks on komisjon konkurentsialaseid õiguseid kasutades
viimastel aastatel algatanud mitu menetlust. Komisjon tagab jätkuvalt
konkurentsialaste õigusaktide range kohaldamise, et hoida ära
konkurentsipiiranguid või -moonutusi, mis takistavad integreeritud ja hästi
toimivate kapitaliturgude teket. Investeerimisvoogude
põhjendamatute ELi-siseste tõkete kõrvaldamiseks tuleks tagada ka kapitali vaba
liikumise põhimõtte järgimine. Näiteks võivad vastuvõtva liikmesriigi poolt
sellistele turuosalistele kehtestatud nõuded, kes on saanud Euroopa turustusloa
päritoluliikmesriigis, mõnel juhul kujutada endast tõkkeid kapitali vabale
liikumisele. Stabiilsem, läbipaistvam ja prognoositavam raamistik võib
suurendada investorite usaldust ja suurendada ühtse turu atraktiivsust
pikaajalise investeerimiskohana. Järelevalve
ühtsus Kuigi
kapitaliturgude reguleerivad raamistikud on üldiselt ühtlustatud, sõltub
reformide edu ka eeskirjade rakendamisest ja järjepidevast täitmisest. Euroopa
järelevalveasutustel on ühtlustamisel esmatähtis osa. Komisjon avaldas hiljuti
aruande Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi
toimimise kohta,[29]
milles tehti kindlaks paljud valdkonnad, kus võiks lühiajalises ja keskpikas
perspektiivis võtta parandusmeetmeid. Komisjon jätkab Euroopa
järelevalveasutuste toimimise ja tegevuse, samuti nende juhtimise ja rahastamise
läbivaatamist. Euroopa
järelevalveasutustel on oluline roll järelevalve ühtsuse jätkuval edendamisel,
pöörates suuremat tähelepanu vastastikusele hindamisele ja asjakohastele
järelmeetmetele. Vaidluste lahendamine ja uurimisvolitused seoses ELi õiguse väidetava
rikkumisega võivad hõlbustada ELi õiguse järjepidevat rakendamist ja
kohaldamist kogu ühtsel turul. Täiendavalt
võiks kaaluda Euroopa järelevalveasutuste rolli selles kontekstis. Pidades
silmas, et riiklikud järelevalvesüsteemid võivad tagada erineval tasemel
investorikaitse, tekitada piiriülesele tegevusele tõkkeid ja vähendada
äriühingute huvi kaasata rahastamist teistest liikmesriikidest, võib Euroopa
järelevalveasutustel olla täiendav roll suurema ühtsuse tagamisel. Andmed
ja aruandlus Ühtsete andmete
ja ühtse aruandluse arendamine kogu ELis võib toetada kapitaliturgude tihedamat
integreerimist. Näiteks aktsiaturgudel on kauplemiskoondteave esmatähtis
kauplemisjärgse teabe kvaliteedi, kättesaadavuse ja õigeaegsuse tagamisel. Kui
turupõhised jõupingutused sellise kauplemiskoondteabe kehtestamisel, mis on
turuosalistele hõlpsasti kättesaadav ja kasutatav mõistlikul ärilisel alusel,
osutuvad ebapiisavaks, võib kaaluda muid lahendusi, sealhulgas
kauplemiskoondteabe korraldamise usaldamist äriüksusele. Samuti püüab komisjon
tagada, et koondteabe levitamist äriliselt mõistlikel tingimustel ei takistata. Turuosalisi
võivad aidata ka tõhusamad järelevalvelise ja turule suunatud aruandluse
lähenemisviisid, mis hõlmavad riiklikke ametiasutusi või ESMAt, näiteks seoses
ühise IT-alase lähenemisviisiga teatavatele aruandlusnõuetele. Palutakse
arvamusi selle kohta, kas tuleks võtta täiendavaid meetmeid andmete ja
aruandluse parandamiseks ELis ning millised need meetmed peaksid olema. Turutaristut
ja väärtpabereid käsitlevad õigusaktid Turutaristut ja väärtpabereid
käsitlevad õigusaktid, millega suunatakse investeeringuid, on määravad tegurid
investeeringute tegemise tõhususe ja hõlpsuse seisukohast. Kehtestamisel on
turutaristu suhtes kohaldatav õigusraamistik, millega tagatakse kesksete
vastaspoolte, väärtpaberite keskdepositooriumide ja eurosüsteemi hallatava
projekti Target2Securities usaldusväärsus. Nagu komisjoni tööprogrammis
märgitud, kavatseb komisjon esitada õigusakti ettepaneku, mille kohaselt
luuakse süsteemselt oluliste finantseerimisasutuste (nt kesksed vastaspooled)
finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse Euroopa raamistik. Samas on
seoses kauplemist toetava turutaristuga teatavad aspektid, mida oleks võimalik
veelgi parandada. Tagatis on finantssüsteemi oluline osa,
kuna see toetab turul suurt hulka tehinguid ja tagab probleemide korral
turvavõrgu.
Tagatise sujuv kasutamine kogu ELis on praegu piiratud, mis takistab turgude
tõhusat toimimist. Alates finantskriisist on tagatise
nõudlus suurenenud, mida on soodustanud turu nõudlus turvalisema rahastamise
järele ja uued regulatiivsed nõuded, nt Euroopa turu infrastruktuuri määruses[30] ja kapitalinõuete määruses[31] sätestatud nõuded. Kuna tagatise nõudlus on suurenemas, on
oht, et samasid väärtpabereid kasutatakse korduvalt mitme tehingu toetamiseks
(nagu see oli enne kriisi), ning seepärast on rahvusvahelisel tasandil käimas
töö kõnealuste probleemide lahendamiseks. Palutakse esitada arvamusi selle
kohta, kas tuleks astuda samme, et hõlbustada asjakohaselt reguleeritud
tagatisvoogu kogu ELis. Kuigi on tehtud
märkimisväärseid edusamme väärtpaberiturgude läbipaistvust ja usaldusväärsust
tagavate eeskirjade ühtlustamisel, on investorite väärtpaberiõigusi
käsitlevad õigusaktid liikmesriikides erinevad. Seetõttu on investoritel
keeruline hinnata kapitaliinvesteeringute riski eri liikmesriikides. Arutelusid
selles küsimuses on peetud juba üle kümne aasta alates teisest Giovaninni
aruandest 2003. aastal. See küsimus on keeruline, kuna see on seotud asja-,
lepingu- ning äriühingu- ja maksejõuetusõigusega, samuti väärtpaberite hoidmist
käsitlevate õigusaktidega ja kollisiooniga. Vastandlikud arvamused annavad
alust arvata, et ühtlustamist ELi tasandil ja ühtset ELi määratlust ei peeta
vajalikuks. Lisaks väidetakse, et süsteemi Target 2 Securities käivitamine
2015. aasta keskpaigas aitaks kõrvaldada õiguslikud ja operatsiooniriskid, mis
on seotud väärtpaberite ülekandmise ja hoidmisega eri jurisdiktsioonides,
vähendaks kulusid ja võiks suurendada piiriüleseid investeeringuid. Kõnealuseid
piiranguid silmas pidades palutakse esitada arvamusi selle kohta, kas oleks
võimalik ja soovitav teha väärtpaberite omandiõiguse eeskirjades teatavaid
muudatusi, mis võiksid oluliselt edendada kapitaliturgude integreerimist ELis. Teine oluline
aspekt väärtpaberistamise, finantstagatiskokkulepete ja muude finantsteenuste
(nt faktooring) üleeuroopalise turu väljakujundamisel on suurema õiguskindluse
tagamine nõuete piiriülesel ülekandmisel ja selliste ülekannete tähtsuse
järjekorra määramisel, eelkõige maksejõuetusjuhtudel. Komisjon avaldab 2015.
aastal aruande, milles esitatakse probleemid ja võimalikud lahendused. Pankadel on
oluline roll mitte ainult laenuandmisel, vaid ka kapitalituru vahendamisel,
eelkõige likviidsuse pakkumisel turutegemise kaudu. Mõni uuring osutab, et
likviidsus mõnes turusegmendis väheneb, kuid ka seda, et likviidsus võis olla
kriisieelsel ajal alahinnatud. Mõne arvates on likviidsuse vähenemine tingitud
vajalikust turukorrektsioonist ja usalduse vähenemisest kriisi tõttu, teiste
arvates pigem ülemaailmsetest kriisijärgsetest regulatiivsetest meetmetest.
Komisjon soovib arvamusi selle kohta, kuidas saavutada parema hinnaga ja
kindlamad likviidsustingimused, eelkõige kas tuleks võtta meetmeid likviidsuse
toetuseks haavatavates segmentides ja kas on takistusi uutele turule
sisenejatele, kes võivad müüjad ostjatega kokku viia. Äriühinguõigus,
äriühingu üldjuhtimine, maksejõuetus ja maksustamine ELi õigusaktid
on äriühingu üldjuhtimise valdkonnas küll olemas (nt ühingujuhtimise
aruanded,[32]
aktsionäride õiguste piiriülene kasutamine[33]),
kuid sageli on see valdkond siiski reguleeritud riiklike õigusaktide ja
nõuetega. Pärast finantskriisi alustati kahe konsultatsiooni raames ELi
äriühingu üldjuhtimise raamistiku läbivaatamist[34].
Aktsionäri õiguste direktiivi käimasoleva läbivaatamise eesmärk on kehutada
institutsionaalseid investoreid ja varahaldureid pakkuma äriühingutele
pikemaajalist kapitali. Vähemusaktsionäride
õiguste kaitse parandab äriühingu üldjuhtimist ja ettevõtete atraktiivsust
välisinvestorite silmis, kuna need võivad sageli olla
vähemusaktsionärid. Usaldusväärse ühingujuhtimise teine aspekt on äriühingute
nõukogude tõhusus äriühingu juhtide kontrolli seisukohast. Äriühingute nõukogud
kaitsevad investorite huvisid, samuti on tõhusad ja hästi toimivad nõukogud
olulised investeeringute ligitõmbamisel. Hoolimata
mitmest direktiivist äriühinguõiguse valdkonnas,[35] on
ettevõtjatel jätkuvalt olulisi takistusi piiriülesel liikumisel ja
restruktureerimisel. Muud äriühinguõiguse reformid võivad aidata kõrvaldada
tõkked äriühingute piiriülesel asutamisel ja tegutsemisel. Erinevad
riiklikud kollisiooninormid seoses äriühingute sisemise toimimisega
võivad põhjustada õiguslikku ebakindlust, kuna need võivad viia olukorrani, kus
äriühingu suhtes kohaldatakse korraga mitme liikmesriigi õigusakte, nt juhul,
kui äriühing on asutatud ühes liikmesriigis, kuid tegutseb peamiselt teises
liikmesriigis. Kuigi arutelu maksejõuetust
käsitlevate õigusaktide ühtlustamise üle on selle keerukuse tõttu olnud
viimasel 30 aastal aeglane, on tehtud märkimisväärseid edusamme piiriüleste
maksejõuetusmenetluste kollisiooninormide valdkonnas[36].
Aluseks olevate riiklike maksejõuetusraamistike põhiomadused ja tulemuslikkus
on siiski ikka veel erinevad[37].
Sellise erinevuse vähendamine võib aidata kaasa üleeuroopaliste aktsia- ja
võlakirjaturgude tekkele, vähendades selliste investorite ebakindlust, kes
peavad hindama riske mitmes liikmesriigis. Võla varajast restruktureerimist
võimaldavate eeskirjade puudumine või ebasobivus paljudes liikmesriikides, nn
teise võimaluse sätete puudumine ja ametlike maksejõuetusmenetluste ülemäärane
kestus ja suured kulud võivad tingida võlausaldajate puhul madala
sissenõudmismäära ja vähendada investorite huvi. Selleks et saavutada edu
maksejõuetuse valdkonnas, võttis komisjon vastu soovituse äritegevuse
ebaõnnestumist ja maksejõuetust käsitleva uue lähenemisviisi kohta,[38]
milles kutsutakse liikmesriike üles kehtestama varajase restruktureerimise
menetlused ja nn teise võimaluse sätted. Samuti kutsutakse soovituses
liikmesriike üles kaaluma põhimõtete kohaldamist tarbija ülemäärase võlgnevuse
ja pankroti suhtes. Soovituse täitmist on kavas hinnata 2015. aastal. Liikmesriikide maksusüsteemide
erinevus võib takistada kapitali ühtse turu arengut. Näiteks võib see luua
tõkkeid piiriülestele investeeringutele, nt pensionid ja elukindlustus.
Järelmeetmena valgele raamatule pensionide kohta[39]
korraldas komisjon uuringu diskrimineerivate eeskirjade kohta, mis on seotud
pensionide ja elukindlustuskapitaliga ning sisse- ja väljamaksetega. Komisjon
võtab vajaduse korral meetmeid seoses avastatud diskrimineerivate eeskirjadega
ning käsitleb hiljem diskrimineerivaid maksueeskirju seoses
elukindlustusandjate ja pensionifondide piiriüleste investeeringutega
kinnisvarasse. Samuti jätkatakse tööd kauplemisjärgse kinnipeetava maksu
vähendamise korra lihtsustamiseks. Lisaks eri
turuosaliste erinevale maksukohtlemisele eri liikmesriikides, koheldakse
maksustamise seisukohast erinevalt ka eri liiki rahastamist, mis võib tekitada
moonutusi. Näiteks erinevused võla- ja omakapitalipõhise rahastamise
maksukohtlemisel võivad soodustada äriühingute tuginemist võla- ja
pangapõhisele rahastamisele. Erinevused liikmesriikides võla ja omakapitali
määratlustes ja vastavas maksukohtlemises, sealhulgas seoses omavahendite
koosseisu arvatud instrumentidega, võivad piirata võrdseid tingimusi,
killustada turgusid ja luua võimalusi kasumi ümberpaigutamiseks. Rahastamise
hankimine on eriti keeruline idufirmade jaoks, kuna neil puuduvad tagatis ja
tõendatud tulemused, mis annaksid rahastamise pakkujatele kindlustunnet. Samas
võivad idufirmad tõenäolisemalt tuua kaasa uuendusi, mis esitavad väljakutse
suurte valitsevate ettevõtete turupositsioonile. Euroopa Komisjoni hiljuti tellitud
uuringus[40]
jõuti järeldusele, et kasulik on teha maksusoodustusi uute innovatiivsete
äriühingute teadus- ja arendustegevuse kuludele. Tehnoloogia Kapitaliturgude
integreerimise oluline tegur on uute tehnoloogiate kiire areng, mis on näiteks
kaasa aidanud elektrooniliste kauplemisplatvormide, välkkauplemise ja nn
„FinTech“ ettevõtete arengule. „FinTech'i“ saab määratleda uuenduslike
finantsteenuste ja uute (digitaal)tehnoloogiate kasutamise abil tagatava
kapitali kättesaadavuse (nt ühisrahastamine) kombinatsioonina. Hiljutise
aruande kohaselt on alates 2008. aastast investeeringute kogumaht FinTech
ettevõtetesse kolmekordistunud ja jõudnud 2013. aastal 3 miljardi USA
dollarini. See suundumus jätkub ja investeeringute kogumaht peaks 2018. aastaks
suurenema 8 miljardi USA dollarini[41].
ELi ja
liikmesriikide äriühinguõigus ei ole suutnud pidada sammu tehnoloogia arenguga.
Näiteks on ebapiisavalt ära kasutatud digiteerimise hüvesid.
Teabevahetus äriühingute, aktsionäride ja ametiasutuste vahel on sageli jätkuvalt
paberipõhine. Näiteks ei saa paljudes äriühingutes aktsionärid hääletada
elektrooniliselt ning puudub üleeuroopaline äriühingute elektrooniline
registreerimine. Uudsete tehnoloogiate kasutamine nendes valdkondades võib
aidata vähendada kulusid ja koormust ning samuti tagada tõhusama teabevahetuse,
eelkõige piiriüleselt. Küsimused:
23)
Kas on mehhanisme, mida ei ole käesolevas dokumendis käsitletud ja millega
saaks parandada turgude toimimist ja tõhusust, eelkõige aktsia- ja
võlakirjaturgude toimimist ja likviidsust? 24)
Kas Teie arvates on valdkondi, kus ühtsed eeskirjad ei ole piisavalt hästi
välja töötatud? 25)
Kas leiate, et Euroopa järelevalveasutustele on antud piisavad volitused ühtse
järelevalve tagamiseks? Millised täiendavad meetmed seoses ELi tasandi
järelevalvega aitaksid oluliselt edendada kapitaliturgude liitu? 26)
Kas varasemaid kogemusi arvesse võttes oleks võimalik teha väärtpaberite
omandiõiguse eeskirjades sihipäraseid muudatusi, mis võiksid oluliselt edendada
kapitaliturgude integreerimist ELis? 27)
Milliseid meetmeid võiks võtta piiriülese tagatisvoo parandamiseks? Kas tuleks
astuda samme tagatiste täitmisele pööratavuse ja lõpetamisel toimuva
tasaarvestuse parandamiseks piiriülestel juhtudel? 28)
Millised on peamised integreeritud kapitaliturgude tõkked, mis tulenevad
äriühinguõigusest, sealhulgas äriühingu üldjuhtimisest? Milliseid sihipäraseid
meetmeid saaks võtte nende ületamiseks? 29)
Milliseid konkreetseid maksejõuetusõiguse valdkondi tuleks ühtlustada, et
toetada üleeuroopalise kapitalituru teket? 30)
Millised maksustamisega seotud tõkked tuleks kõrvaldada esmajärjekorras, et
edendada kapitaliturgude integreerimist ELis ja kindlamat rahastamisstruktuuri
äriühingute tasandil, ning milliste vahenditega seda teha? 31)
Kuidas saaks EL turgu paremini toetada uute tehnoloogiate ja ärimudelite
arendamisel integreeritud ja tõhusate kapitaliturgude hüvanguks? 32) Kas Teie arvates on muid küsimusi,
mida ei ole käesolevas rohelises raamatus käsitletud ja millele tuleb pöörata
tähelepanu, et saavutada kaitaliturgude liit? Kui jah, siis millised need on ja
milliseid meetmeid tuleks võtta? 5. jagu: Järgmised sammud Käesoleva
konsultatsiooni tulemuste põhjal kaalub komisjon, milliseid meetmeid tuleks
esmajärjekorras võtta, et panna 2019. aastaks alus integreeritud, hästi
reguleeritud, läbipaistvale ja likviidsele kapitaliturgude liidule, mis hõlmab
kõiki 28 liikmesriiki. Lisaks turupõhiste algatuste toetamisele (kui see on
võimalik), võib EL võtta mitteseadusandlikke meetmeid, võtta vastu õigusakte,
võtta konkurentsieeskirjade täitmise meetmeid ja algatada rikkumismenetlusi,
samuti anda Euroopa poolaasta raames liikmesriikidele riigipõhiseid soovitusi.
Liikmesriike kutsutakse üles kaaluma, kas on olemas riiklikest õigusaktidest
tulenevaid tõkkeid ja takistusi ning kuidas saaks neid paremini kõrvaldada. Huvitatud
isikuid kutsutakse üles saatma oma vastused käesolevas rohelises raamatus
esitatud küsimustele 13. maiks 2015, tehes seda veebipõhise küsimustiku
abil: http://ec.europa.eu/finance/consultations/2015/capital-markets-union/index_en.htm
Konsulteerimise ajal teeb komisjon järgmist:
konsulteerib
Euroopa Parlamendiga, et saada selle liikmetelt otsest tagasisidet;
kutsub
liikmesriike üles korraldama konsultatsioone ja üritusi üldsuse ja riigi
parlamendi liikmetega, et edendada liikmesriikide tasandil arutelu
kapitalinõuete liidu teemal ning
korraldab
läbipaistval ja tasakaalustatud viisil seminare, et konsulteerida teatavat
tehnilist oskusteavet valdavate isikutega (nt teadlased ja turuosalised),
et kujundada teatavates küsimustes põhjendatud seisukoht.
Komisjon korraldab
2015. aasta suvel konverentsi, et viia konsultatsioon lõpule. Kapitaliturgude
liidu tegevuskava avaldatakse 2015. aastal. [1] Nt
õigusaktid finantsinstrumentide turgude (MIFID II), turukuritarvituste
(MAR/MAD), alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate (AIFMD), Euroopa
turu infrastruktuuri (EMIR) ja väärtpaberite keskdepositooriumide (CSDR) kohta. [2] COM(2014) 903 final,
26.11.2014. [3] ECMI Statistical package
2014 [4] Õigusloome
kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi osa. [5] SIFMA/AFME
European Structured Finance Data Tables (4. kvartal 2014) [6] Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste
Investeeringute Fondi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL)
nr 1316/2013, COM(2015)10. [7] Vt ICMA 2014. aasta
kolmanda kvartali aruanne. [8] Taristuinvesteeringute
kontekstis võib ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel olla oluline
roll, kui täidetud on asjakohased kõlblikkuskriteeriumid. [9] Nt mitmepoolsed
kauplemissüsteemid. [10] Vt COM(2015)10 final,
artikkel 9. [11] COM
(2014) 172 [12] Direktiiv
2014/91/EL [13] Direktiiv 2011/61/EL
alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse
direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja
(EL) nr 1095/2010. [14] Direktiiv 2009/138/EÜ [15] Pankade suhtes
kohaldatavate usaldatavusnõuete valdkonnas on komisjoni delegeeritud
õigusaktiga likviidsuskattekordaja kohta eraldi ette nähtud suuremad stiimulid
investeerimiseks taristusse ja VKEdesse, mis hõlbustab investeeringuid
VKEdesse. [16]
http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-14-578_et.htm [17] Ühendkuningriik,
Saksamaa, Rootsi, Taani, Soome, Madalmaad, Prantsusmaa ja Hispaania. [18] Määrus (EL) nr
345/2013 [19]
Määrus (EL) nr 346/2013 [20] Määrus (EL) nr 1303/2013 [21] Määrus (EL) nr 1287/2013 [22] 2014/C
19/04 [23] Äriinglid on
jaeinvestorid, kellel enamasti on ärikogemus ja kes pakuvad kapitali
idufirmadele. [24] Fact Book 2014, Euroopa
Fondivalitsejate Liit. [25] Direktiiv
2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse
direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL. [26] COM (2014) 509. [27] COM (2010) 343. [28] Samuti üritab EL näha kaubandus- ja investeerimislepingutes ette
asjakohased garantiid, et tagada asjakohane kaitse sellistes valdkondades, nagu
turvalisus, tervishoid, keskkonnakaitse ja kultuuriline mitmekesisus. [29] COM (2014) 509 [30] Määrus (EL) nr 648/2012 [31] Määrus (EL)
nr 575/2013 krediidiasutuste
ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja
määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta. [32] Direktiiv 2006/46/EÜ [33] Direktiiv 2007/36/EÜ [34]
KOM(2010) 284 ja KOM(2011) 164. [35] Nt nõukogu määrus
(EÜ) nr 2157/2001 ja direktiiv 2005/56/EÜ. [36] Määrus (EÜ)
nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta asendatakse ajakohastatud
õigusaktiga 2015. aastal. [37]
Komisjoni talituste töödokument (2014) 61 final [38]
Komisjoni soovitus C(2014) 1500 [39] Valge
raamat „Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava” võeti
vastu 16. veebruaril 2012, tuginedes 2010. aasta rohelise raamatu
konsultatsioonile. Valges raamatus käsitletakse pensionisüsteemide asjakohasuse
ja jätkusuutlikkusega seotud probleeme ning pannakse ette mitmed poliitikameetmed
ELi tasandil. [40] CPB (2014), „Study on
R&D tax incentives“, Taxation papers nr 52 [41] http://www.accenture.com/SiteCollectionDocuments/PDF/Accenture-Rise-of-Fintech-New-York.pdf